2-22-10811/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10811

Tsiviilasi

M. P. (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre hagi K. R.

vastu raha väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

13 293 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. P. (isikukood XXX, pankrotis) pankrotihaldur

Terje Eipre

Kostja K. R. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Raul Talts

Kohtuistungi toimumisaeg

20.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt K. R.-ilt M. P. (pankrotis) pankrotivarasse välja 13 293 (kolmteist tuhat

kakssada üheksakümmend kolm) eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt K. R.-ilt välja M. P. (pankrotis) menetluskulud 5565,15 (viis tuhat

viissada kuuskümmend viis eurot ja 15 senti) eurot ja viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Menetluskulu summas 5565,15 eurot

välja maksta osaühing Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxxx.

5. Harju Maakohtu 26.07.2022 hagi tagamise määrus jääb kehtima käesoleva kohtuotsuse

täitmise tagamiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. P. (pankrotis, edaspidi ka kui võlgnik) pankrotihaldur Terje Eipre esitas

25.07.2022 hagi kostja K. R. vastu 13 293 eurot väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohtu 19.08.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx keelati võlgnikul, M.

P.-l, ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutiseks

pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre.

3. Harju Maakohtu 28.09.2021 määrusega tsiviilasjas xxxx kuulutati välja M. P. pankrot

ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre.

4. Pankrotihaldur analüüsides võlgniku arvelduskontosid, ilmnes, et ajavahemikul

23.02.2021 kuni 27.06.2022 kandis võlgnik oma arvelduskontolt õigusliku aluseta

kostjale üle 13 293 eurot. Kostja on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5

tähenduses.

5. Võlgniku arvelduskontolt UAB "Xxxx" on tehtud alusetult ülekandeid kostjale

kogusummas 13 292 eurot:

-

23.02.2021 xxxx (UAB "Xxxx") ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1500

eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

19.05.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 300 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

16.06.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 20 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

30.07.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 350 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

31.07.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 70 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

03.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 140 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

04.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1000 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

04.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 84 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

05.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 84 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

05.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 21 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

12.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 52 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

16.08.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 650 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

14.09.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 650 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

20.09.2021 xxxx (UAB "Xxxx") ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 600 eurot

K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

27.09.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „trükk“ summas 147 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

30.09.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1000 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

04.10.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1000 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

05.10.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1000 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

11.10.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 1000 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

30.11.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Ülekanne“ summas 300 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

24.12.2021 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „kanne“ summas 350 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

18.01.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „kanne“ summas 650 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

15.02.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „kanne“ summas 75 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

17.02.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „kanne“ summas 450 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

22.04.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „kanne“ summas 300 eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

04.05.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Tagasimakse“ summas 500 eurot K. R. arvelduskontole nr

xxxx;

-

06.05.2022 xxxx (UAB "Xxxx") ülekande selgitusega „Tagasimakse“ summas 300

eurot K. R. arvelduskontole nr xxxx;

-

21.05.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Tagasimakse“ summas 200 eurot K. R. arvelduskontole nr

xxxx;

-

27.06.2022 sooritas M. P. endale kuuluvalt arveldusarvelt xxxx (UAB "Xxxx")

ülekande selgitusega „Tagasimakse“ summas 500 eurot K. R. arvelduskontole nr

xxxx.

6. Hageja on seisukohal, et ülekanded ajavahemikul 23.02.2021 kuni 18.08.2021 ehk

enne ajutise pankrotihalduri nimetamist ja pankroti väljakuulutamist on võimalik

PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tagasi võita (kehtetuks tunnistada). Kostja on võlgniku

lähikondne ehk antud juhul võlgniku õde, kes maksetest teadis või pidi teadma.

Ülekanded alates 19.08.2021 on tehtud ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja on

käsutuskeeldu rikkudes tühised (TsÜS § 88 lg 1). Tühise tehingu alusel saadu

tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja peab raha kogusummas 13

293 eurot võlgniku pankrotivarasse tagastama.

Kostja vastus

7. Vaidlust ei ole, et kostja ja võlgnik on õde ja vend. Kostja ei vaidlusta faktilist

asjaolu, et võlgnik on teinud rahaülekanded 13 293 euro ulatuses kostjale. Küll aga ei

ole tegemist alusetult saadud rahasummadega. Kostja selgitab, et võlgniku endise

elukaaslase A. R. ja laste elukohaks oli S OÜ-le kuulunud elamu asukohaga Xxxx.

Kinnistu pandi täitemenetluses avalikul enampakkumisel müüki ja kostja aitas

21.12.2021 võlgnikku kinnistul asuva elamu tühjaks kolida. Võlgnik kolis 2021.a

novembris elama kostja juurde eramusse asukohaga XXX. Kostja andis 2021. aasta

alguses võlgniku kasutusse ka sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärk xxxx),

mis on registreeritud kostja abikaasa V. L. nimele. Võlgnik kasutas sõiduautot tööl

käimiseks. Kostjale teadaolevalt töötas võlgnik müügiesindajana, mis hõlmas ka

kliendisuhtlust ja klientidega kohtumist. Võlgnik tegeles isikukaitsevahendite

müügiga. Selleks oli vajalik eestikeelsete infolehtede tootmine ja pakenditesse

lisamine. Infolehtede trükkimise organiseeris võlgniku juhendamisel ja kulul kostja.

Kostja tasus Tehnopolis’ele trükiteenuse eest ning võlgnik hüvitas tehtud kulud

kostjale ülekannetega. Kostja leiab, et võlgnikult saadud 13 293 eurot ei ole

alusetult saadud, vaid tegemist on põhjendatud kuludega, mille võlgnik kostjale

hüvitas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab hagi

rahuldamist alljärgnevaga.

9. Hageja palub tagastada võlgniku pankrotivarasse 13 293 eurot, millest võlgniku poolt

kostjale tehtud raha ülekanded 4271 euro ulatuses tuleb PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel

kehtetuks tunnistada ja raha ülekanded 9022 eurot on tehtud käsutuskeeldu rikkudes

(PankrS § 36 lg 2).

10. Kostja nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Võlgniku teostatud raha ülekanded

kostjale olid vajalikud, et võlgnik saaks kolida välja Laanekivi tee 23 elamust, et

võlgnikul oleks kostja juures elamispind ning et võlgnikul oleks võimalik kasutada

tööks sõiduautot. Võlgnik hüvitas kostjale eluaseme kasutamise ja toidukulu, samuti

hüvitas sõiduauto kasutamise kulu (sh rendikulu), lisaks hüvitas võlgnik kulu, mis

olid seotud võlgniku äritegevusega (kostja tasus Tehnopolis’ele trükiteenuse eest)

ning võlgnik hüvitas tehtud kulu kostjale ülekannetega. Kostja leiab, et võlgniku poolt

kostjale tehtud maksed on põhjendatud ja vajalikud.

11. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja võlgnik on õde ja vend. Kostja on omaks võtnud

faktiväite, et võlgnik maksis kostjale ajavahemikul 23.02.2021 kuni 27.06.2022

kogusummas 13 293 eurot (dtl 384, 12.09.2022 vastuse p 2.6.). Poole faktiväide ei

vaja tõendamist kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).

12. Puudub vaidlus, et võlgnikule määrati ajutine haldur 19.08.2021 Harju Maakohtu

määrusega tsiviilasjas xxxx (dtl 11). Võlgniku pankrot kuulutati välja 28.09.2021

(samas tsiviilasjas, dtl 14).

13. Ajavahemikul 23.02.2021 kuni 18.08.2021 ehk enne ajutise pankrotihalduri

nimetamist ja pankroti väljakuulutamist on hageja nõude alusena välja toonud PankrS

§ 113 lg 1 p 3. Raha ülekanded alates 19.08.2021 ehk peale ajutise halduri määramist

on hageja hinnangul võlgnik teinud käsutuskeeldu rikkudes (TsÜS § 88 lg 1).

14. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Ülevaate tehingutest

(4271 eurot) enne ajutise halduri nimetamist on hageja esitanud tabelina (dtl 438).

Kostja on võtnud omaks vaidlusaluste maksete saamise võlgnikult (dtl 384,

12.09.2022 vastuse p 2.6.). Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega PankrS § 113

tähenduses. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi saab tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse

täitmine võlausaldajale kui see on toimunud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik

maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise

tõttu. Vaidlusalused väljamaksed tehti perioodil 23.02.2021 – 18.08.2021 ehk kahe

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist 19.08.2021. Kostja on võtnud omaks, et

on võlgniku lähikondne (dtl 384, 12.09.2022 vastuse p 2.1.). Kostja K. R. on võlgniku

õde ja PankS § 113 lg 2 sätestab, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta

võlgniku maksejõuetusest teadis.

15. Tagasivõitmise korras vaidlustatav tehing või toiming (käesoleval juhul rahalise

kohustuse täitmine) peab olema võlausaldajate huve kahjustav PankrS § 109 lg 1

tähenduses. See on ka PankrS § 113 tagasivõitmise aluse kohaldamise eelduseks.

Vaidlusalused maksed kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve, sest nende tulemusel

vähenes võlgniku vara 4271 euro võrra. Vähenes võlgniku vara, mille arvel oleks

saanud täita kohustusi ka teiste võlausaldajate ees. Kostja ei vaidlusta hageja

faktiväiteid teiste võlausaldajate olemasolu ja võlgniku omakapitali negatiivsuse

kohta. Kostja pole väitnud, et vaidlusaluste väljamaksete tegemine parandas võlgniku

maksevõimet rohkem kui vähendas seda.

16. Rahalise kohustuse täitmine võiks mitte kahjustada teiste võlausaldajate huve ka

võlgniku maksejõuetuse olukorras juhul, kui kohustuse täitmise tulemusel paraneb

võlgniku võime täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Näiteks siis, kui

kohustuse täitmine on vältimatult vajalik selleks, et võlgnik saaks jätkata oma

majandustegevust, mille mõistlikult oodatavad tulud on kuludest suuremad. Kohustuse

täitmist võiks õigustada ka selle täitmata jätmisest kaasneva kohustuste olulise

suurenemise ärahoidmine. Midagi sellist pole aga kostja käesolevas menetluses

väitnud. Kostja väitel rahastas võlgniku lähikondne vastavalt vajadusele võlgniku

jooksvate kulude kandmist ja võttis raha tagasi vastavalt võlgniku võimalusele. Sellest

lähtuvalt pidanuks võlgnik täitma oma kohustusi kõigi võlausaldajate ees võrdväärselt,

mitte eelistama kostjat teistele võlausaldajatele. Kohus nõustub halduri märgituga, et

tehingute tagasivõidetavuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel eesmärgil kostja K. R.

võlgnikult ehk oma vennalt M. P.-d saadud rahasummad kasutas.

17. Riigikohus on 30.09.2020.a lahendi 2-16-18957 punktis 14 leidnud, et PankrS § 113 lg

1 p-s 3 sätestatud hagi rahuldamiseks peab hageja (ehk pankrotihaldur) tõendama, et:

-

rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve;

-

kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist;

-

kohustus täideti võlgniku lähikondsele.

18. Kõik eelpool toodud eeldused on täidetud. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on ilmne,

et tehingutega kahjustas võlgnik M. P. (pankrotis) teadlikult mh võlausaldajate S OÜ,

K OÜ ja N OÜ huve, kuivõrd nimetatud summad M. P. arvelduskontodelt on

omakorda pärit M. P.-ga seotud ettevõtetelt S OÜ, K OÜ ja N OÜ, mis on käesolevaks

hetkeks kõik pankrotis (dtl 163 – 165, äriühingute pankroti väljakuulutamise teated

AT-s). Pankrotistunud ettevõtete pankrotihaldurite poolt edastatud nõudeavalduste

põhjal (dtl 181, dtl 190, dtl 218) on M. P. (pankrotis) teinud õigusliku aluseta ja

vastusoorituseta erinevaid ülekandeid 1 320 845,4 euro ulatuses perioodil, kui ta oli S

OÜ (pankrotis), K OÜ (pankrotis) ja N OÜ (pankrotis) juhatuse liige.

19. Riigikohus on märkinud, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud, kui

kasvõi ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata nõude

rahuldamisjärgust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2008.a otsus asjas 3-2-1-87-08

p 11). Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist

oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi.

Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu

tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui

võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate

huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib

igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega

tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kui võlgnik

võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu

tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist

võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi

võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge

soovis, mis tehinguga saabus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.2012.a otsus asjas 3-

2-1-62-12 p 10). Võlausaldajate nimekiri on jõustunud (dtl 447).

20. Pankrotihaldur selgitab koos tõenditega võlgniku maksejõuetuse tekkimise

kujunemislugu, kuna see on oluline määratlemaks kahjustatud võlausaldajate ringi.

-

K OÜ (xxxx, pankrotis) registreeriti 21.01.2015. K OÜ pankrotihalduri

nõudeavaldusest on järeldatav, et perioodil 02.07.2015 kuni 13.02.2019 on M.

P. teinud endale ülekandeid summas 24 036,09 eurot (dtl 452 nõudeavaldus).

Nimetatud tehingutel puudub K OÜ pankrotihaldur Martin Pärna sõnul

teadaolev vastusooritus. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 158 lg 1-le, et kui

osanikule on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta

alusetult saadu tagastama. Pankrotihaldurile teadaoleva informatsiooni põhjal

saab järeldada, et 13.02.2019 seisuga oli M. P. ’il kohustus K OÜ ees summas

24 036,09 eurot.

-

Kohtutäitur A. P. poolt esitatud nõudeavaldusest nähtub, et võlgnik alustas

raha laenamist hiljemalt 22.01.2016.a, mil sõlmiti laenuleping AS L.(dtl 479).

-

22.03.2017 on võlgnik M. P. laenanud 10 000 eurot AS I (dtl 483) ehk

22.03.2017 seisuga on võlgnikul kohustusi minimaalselt 10 000 euro ulatuses.

-

Võlgnik on kohtus vande all tunnistanud, et võttis 2018.a alguses sularahas 42

000 eurot laenu laste vanaemalt, A. R. (dtl 488-492) ehk 2018.a alguses on

võlgnikul kohustusi vähemalt summas 52 000 eurot (10 000 + 42 000).

-

01.02.2018 on M. P. käendanud S OÜ liisingut summas 41 400 eurot C AS ees

(dtl 494) ehk 01.02.2018 seisuga on võlgnikul kohustusi minimaalselt summas

93 400 eurot (52 000 + 41 400).

-

On teada, et 13.02.2019 seisuga on võlgnikul kohustus K OÜ ees summas 24

036,09 (kui pankrotihaldur Martin Pärn ei väida vastupidist) ehk 13.02.2019

seisuga oli M. P. ’il kohustusi minimaalselt summas 117 436,09 (24 036,09 +

93 400)(dtl 498).

-

11.05.2019 on võlgnik M. P. laenanud 8 000 eurot Xxxx Eesti filiaalilt (dtl

501) ehk 11.05.2019 on võlgnikul kohustusi minimaalselt summas 125 436,09

(8000 + 117 436,09).

-

15.05.2019 on võlgnik M. P. käendanud ka S OÜ laenu summas 16 250 eurot,

mis on võetud AS F (dtl 519) ehk 15.05.2019 seisuga oli võlgnikul kohustusi

minimaalselt summas 141 686,09 (16 250 + 125 436,09).

-

17.05.2019 on M. P. käendanud S OÜ laenulepingut summas 10 000 eurot E

OÜ ees (dtl 530) ehk 17.05.2019 seisuga oli võlgnikul kohustusi minimaalselt

summas 151 686,09 eurot (10 000 + 141 686,09).

-

29.06.2019 olevat M. P. alustanud raha laenamist K. K. (xxxx). Perioodil

29.06.2019 kuni 01.07.2019 on võlgnik saanud väidetavalt laenu summas 5950

eurot (dtl 534, dtl 539) ehk 01.07.2019 seisuga on võlgnikul kohustusi

minimaalselt summas 157 636,09 eurot (5950 + 151 686,09).

-

19.09.2019 on võlgnik M. P. laenanud 1100 eurot I OÜ-lt (dtl 545) ehk

19.09.2019 seisuga on võlgnikul kohustusi minimaalselt summas 158 736,09

eurot (1100 + 157 636,09).

-

10.10.2019 on võlgnik M. P. käendanud S OÜ poolt võetud liisingut summas

22 624,03 eurot (dtl 574) ehk 10.10.2019 seisuga on võlgnikul kohustusi

minimaalselt summas 181 360,12 eurot (22 624,03 + 158 736,09).

-

22.11.2019 on võlgnik M. P. käendanud ka S OÜ laenu summas 10 000 eurot

F OÜ ees (dtl 587) ehk 22.11.2019.a seisuga on võlgnikul kohustusi

minimaalselt summas 191 360,12 (10 000 + 181 360,12).

-

20.12.2019 on võlgnik M. P.-le tehtud väljamakse summas 3000 eurot

laenulepingu alusel, mis on sõlmitud M OÜ-ga (dtl 591) ehk 20.12.2019

seisuga on võlgnikul kohustusi minimaalselt summas 194 360,12 eurot (3000 +

191 360,12).

-

08.01.2020 tekkis M. P. ’il kohustus R. K. ees summas 43 500 eurot (dtl 628).

Järelikult oli M. P. ’il 08.01.2020 seisuga kohustusi kokku minimaalselt

summas 237 860,12 eurot (43 500 + 194 360,12).

-

A. V. (xxxx) andis 06.10.2020.a võlgnikule laenu summas 200 000 eurot (dtl

634) ehk 06.10.2020 seisuga oli M. P. ’il kohustusi vähemalt summas 437

860,12 eurot (200 000 + 237 860,12).

-

N OÜ, K OÜ ja S OÜ arvelduskontodelt on alates 2020.a kantud õigusliku

aluseta ära vastavalt 208 745 eurot, 341 442,89 eurot (mõned maksed juba

varasemalt) ja 374 438 eurot, mis tuleks ÄS § 158 lg 1 alusel tagastada.

21. Eeltoodust nõustub kohus hagejaga, et võlgniku puhul esines maksejõuetus juba 2018.

aastal, kuna 2018. aastal võetud laenukohustused on endiselt tasumata. Seega

kahjustasid K. R.-ile sooritatud ülekanded, kes on võlgniku lähikondne, võlgniku

võlausaldajaid, kelle nõuded on pankrotimenetluses kaitstud. Praguseks on teada, et

võlgnik on oma lähikondsetele kandnud nii pankrotimenetluse eelselt kui

pankrotmenetluse ajal kokku vähemalt 189 718 eurot. Ülevaate menetlusest ning

lähikondsetest on hageja esitanud tabelina (dtl 441). Võlgnik ise on andnud perioodil

16.09.2019 kuni 13.05.2020 isiklikult laenu ettevõttele L OÜ (xxxx; likvideerimisel)

summas 361 700 eurot (dtl 992), mille tegelikuks kasusaajaks on M. P. laste ema (ehk

A. R.) isa T. L. (dtl 997). 2022.a on L OÜ osanikud T. L. (ehk A. R. isa) ja võlgnik

M. P. otsustanud lõpetada ettevõtte majandustegevuse ja algatanud

likvideerimismenetluse (dtl 999). Tunnistaja V. L. ütlused ei kinnita kostja väidet,

mille kohaselt V. L. andis 2021. aasta alguses M. P. kasutusse igakuise rendiraha 650

eurot eest sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärk xxxx). Eluliselt ei ole usutav,

et üleni võlgades võlgnikule rendib tema lähedane raha eest sõiduautot. V. L. sõnul ta

teadis võlgniku raskest majanduslikust seisust (vt istungiprotokoll). M. P. ütlused raha

õiguspärasest kasutamisest on vasturääkivad halduri esitatud tõenditega.

22. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused maksed 4271 eurot tuleb rahalise kohustuse

täitmisena PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Vastavalt PankrS § 119

lg 1 peab kostja selle tulemusel saadud raha tagastama.

23. Edasi käsitleb kohus hageja nõuet tühise käsutustehingu alusel üleantu tagastamiseks.

Ülevaate tehingutest summas 9022 eurot ehk pärast ajutise halduri nimetamist on

hageja esitanud tabelina (dtl 443). Harju Maakohtu 19.08.2021 kohtumäärusega

tsiviilasjas xxxx keelati võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara

käsutada (dtl 11). Tegemist on käsutuskeeluga pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg 1

tähenduses. Käsutuskeeld avaldati samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Harju Maakohtu 28.09.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot (dtl 14) ja

sellega läks pankrotvara käsutamise õigus üle pankrotihaldurile (PankrS § 36 lg 1).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara (s.h pankrotivara)

isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.

24. Kostja väidab oma 12.09.2022 vastuse p-des 3.2.2 ja 3.2.3 (dtl 387), et rahaliste

vahendite puhul, millega võlgnik sooritas ülekandeid kostjale, ei olnud tegemist

pankrotivaraga, kuivõrd võlgniku sissetulekud olid suurusjärgus, millele ei olnud TMS

§ 132 lõikest 2 tulenevalt võimalik sissenõuet pöörata. Aastal 2021 oli töötasu kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot ja alates 01.01.2022 oli töötasu

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Kohus leiab, et

pankrotihaldur on tõenditega ümber lükanud hageja väite mittearestitava sissetuleku

kohta. UAB Xxxx konto UAB Xxxx konto xxxx väljavõttest on näha (dtl 27 jj), et

võlgniku sissetulekud perioodil 2021 september kuni 2022 juuni olid minimaalselt

suurusjärkudes: septembris 2021 - 20 292 eurot; oktoobris 2021 - 10 925,2 eurot;

novembris 2021 - 3 772,24 eurot; detsembris 2021 - 15 294,96 eurot; jaanuaris 2022

- 9 677 eurot; veebruaris 2022 - 5 226,39 eurot; märtsis 2022 - 2 580 eurot; aprillis

2022 - 6 550 eurot; mais 2022 - 9 660 eurot; juunis 2022 - 13 351,85 eurot. Seega

võlgniku sissetulekute suurusjärk lubas neile sissenõuet pöörata.

25. Riigikohus on selgitanud (vt 07.12.2016 määrus nr 3-1-1-68-16, p 45), et PankrS § 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankroti väljakuulutamisega

pankrotivara (PankrS § 108) ning võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

läheb üle pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1). Ühtlasi kaotab

füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; juriidilisest

isikust võlgnik kaotab aga õiguse teha mis tahes tehinguid (PankrS § 35 lg 1 p-d 3 ja

4). Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva

eseme käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 2 esimene lause). Võlgnikul puudus

õigus rahaülekannete tegemiseks alates 19.08.2021 ja need varakäsutused on tühised

(PankrS § 20 lg 2 ja § 36 lg 1 ja 2). TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada

vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

26. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja ehk kostja) on teiselt isikult (üleandja ehk

hageja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära.

27. Kohus leiab, et täidetud on VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud alusetu rikastumise eeldused

(Riigikohtu 20.12.2021 otsus asjas 2-17-3478):

-

kostja on hageja arvel rikastunud;

-

rikastumine on toimunud soorituse ehk pangaülekande kaudu;

-

täidetud on kohustust, mida ei ole tekkinud, st majanduskulu ei ole tekkinud.

28. Hageja on tõendatud, et kostja on võlgniku arvelt alusetult rikastunud (vt kohtuotsuse

asjaolude p. 5). Sooritused on toimunud pangaülekande kaudu ning tuvastatud on, et

nimetatud rahasummad on kostja saanud õigusliku aluseta VÕS § 1028 mõttes. Seega

alates 19.08.2021 võlgniku arvelduskontolt tehtud ülekanded 9022 eurot on tühised ja

tuleb pankrotivarasse tagastada.

29. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt K. R.-ilt M. P. (pankrotis) pankrotivarasse

välja 13 293 eurot.

30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

31. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

32. Hagejat esindas pankrotihaldur Terje Eipre ja advokaat Merit Tammik. Hageja

menetluskuluks on hagiavaldustelt tasutud riigilõivud 980 eurot ning halduri ja

lepingulise esindaja tasud 3 758,32 eurot, millele lisandub käibemaks 826, 83 eurot.

(Vt hageja 21.02.2024 menetluskulude nimekiri). Kokku on hageja kulu 5565,15

eurot. Tunnihinnaga 130,80 eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt

pankrotiseaduse § 65 lõikele 1, § 65 lõikele 4 ja § 23 lõikele 3. Hageja palub

menetluskulud välja mõista käibemaksuga, sest pankrotivõlgnik ei ole

käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

33. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses

tasunud riigilõivusid 980 eurot. Samuti nähtuvad Kohtute Infosüsteemist hageja

esindajate kõik toimingud, millised tegevused on välja toodud 21.02.2024

menetluskulude nimekirjas. Kuigi võlgnikku esindas nii pankrotihaldur kui ka

lepinguline esindaja, siis õigusabitoimingud ei ole dubleeritud. Kohus loeb esindaja

toiminguid põhjendatuks 28 tunni ja 44 minuti eest arvestades toimingute vajalikkust,

esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning

esitatud lisasid. Tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikaga.

Kokku on õigusabikulu 3 758,32 eurot, millele lisandub käibemaks 826,83 eurot ja

riigilõiv 980 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud 5565, 15 eurot.

34. Hageja taotlusel märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

kohtunik