2-21-4132/180 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4132

Kohtuasi

X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Y

vastuavaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ning

hooldusõiguse

osaliseks

üleandmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/vastuavalduses puudutatud isik (määruskaebuse

esitaja): X (isikukood XXXXXXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin (e-

post:XXX)

Puudutatud isikud:

1) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) elukoht XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marit

Seesmaa (e-post: XXX(

2) C (isikukood XXXXXXXXXXX) (elukoht XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marit

Seesmaa (e-post:XXX)

3) (vastuavalduses avaldaja/vastustaja): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Eestkosteasutused:

1) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234,

aadress Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald, 87701, e-post:XXX)

2) Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341, aadress

Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond 86705,

e-post:XXX)

2-21-4132

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. X taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ning tunnistajate W ja G

ülekuulamiseks jätta rahuldamata.

2. Pärnu Maakohtu 20.01.2023 määrus jätta muutmata.

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindamisega seotud

menetluskulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1. X (avaldaja/isa) esitas 16.03.2021 Pärnu maakohtule avalduse tema ja Y (vastuavaldaja/ema)

alaealiste laste Q ja C (sünni tõendid I kd tl 9 ja 10) (I kd tl 2-8) ühise hooldusõiguse osas

osaliselt lõpetamiseks ning temale laste suhtes elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja

tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üle andmiseks. Isa täiendas avaldust ka suhtlemiskorra

nõudega (III kd, tlk 42-49).

1.1. Avalduse kohaselt lõppes laste isa ja ema kooselu ühises kodus TTT viimase lahkumise

tõttu 25.02.2021. Lisaks VVV Gümnaasiumis käivale Cle (määruse tegemise ajal 4. klass, laps

sündinud XX.XX.XXXX) ja VVV lasteaias FFF käivale Qle (sünd. XX.XX.XXXX) oli

avalduse esitamise ajal ja enne seda pere koosseisus ka Y tütar Z, keda avaldaja on kasvatanud

ajast, mil laps oli 6 kuu vanune (praeguseks VVV Gümnaasiumis 9. klass).

1.2. Laste ema tarvitas kooselu ajal alkoholi ega taganud pideva ebakaines oleku tõttu laste eest

hoolitsemist ega nende heaolu ja turvalisust. Vanemad pöördusid perenõustaja poole

2019.aastal, kuid nõustamisi oli vaid kahel korral ja Y ei pidanud kinni mitmetest (sh laste

juuresolekul antud) lubadustest alkoholi rohkem mitte tarbida. Y on kasvanud vanematega, kes

tarbisid korduvalt ja ohtralt alkoholi, nende külastamisel on avaldaja pidanud kutsuma

probleemide lahendamiseks politsei. 25.-26.02.2021 otsis avaldaja lastega nende ema, kuni

politsei avaldas, et Y on kindlas kohas ja muretsemiseks põhjust ei ole. Lastega käis 28.02.2021

vestlemas Y ema Ü, kes soovis ära viia esmalt Z ja hiljem nooremad lapsed, kuid avaldaja

sellega ei nõustunud. Ka Z ei soovinud vanaemaga koos ära minna. Laste ema avaldajaga kuni

16.03.2021 ei suhelnud, avaldades alles siis soovi lapsi enda juurde Pärnu saada, kogu aja

laekus riiklik peretoetus laste eest temale. Avaldaja on seisukohal, et laste ema ebastabiilne

2-21-4132

seisund ei võimalda lapsi tema juurde jätta, sest lastele ei pruugi olla tagatud koolikohustuse

täitmine, lasteaias käimine ja turvatunne. Vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada

ning temale nii Q kui C osas see elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste

osas üle anda.

1.3. Ärakuulamistel ja kohtuistungil ning teistes laste isa poolt esitatud menetlusdokumentides

(I kd tl 137-139, II kd tl 77-79, 121-122, 179-181, 189-191, III kd tl 42-49, 105-107, 147-149,

162-166, IV kd tl 38-40) jäi ta oma nõuete juurde. Poisid, eelkõige C, ei soovi pärast ema elama

asumist mujale ööseks ema juurde jääda, pigem ei soovi üldse minna ja neid tuleb tagant

sundida. Lapsed tegelevad motokrossiga, trennid ja võistlused on vastavalt ilmale nii nädala

sees kui nädalavahetustel. Peamine suhtluskanal on vanemate vahel Messenger. Tihtilugu ei ole

laste ema kasutanud võimalusi lastega koos aega veeta või nendega suhelda muul viisil, leides

viimasel hetkel põhjendusi kohtumiste ärajätmiseks. Rahalist tuge laste ema ei paku. Q on nõus

ema juures küll käima, kuid soovib siiski olla rohkem kodus ja pigem tahab ema juurde minna

koos vennaga.

1.4. Avaldaja on käinud nii üksi kui lastega menetluse ajal korduvalt psühholoogi ja

pereterapeudi juures, mõnel korral on kaasatud ka laste ema. Pereteraapiasse ema pole ilmunud

pärast seda, kui lapsed vastasid pereterapeudi küsimusele „kui teil oleks võlukepp, siis mida te

sooviksite?“, et nad soovivad saada endale uus ema. Avaldaja hinnangul ei ole Y menetluse ajal

teinud pingutusi lastega, eelkõige Cga, suhete parandamiseks. Laste ema pühendab rohkem

aega nooremale lapsele ja C jääb kõrvale. Avaldaja ei tee takistusi laste suhtlemiseks emaga,

kuid soovib, et ema suhtleks mõlema lapsega. Ka menetluse ajal, nt 25.12.2021, on laste ema

olnud lapsi enda juurde võttes alkoholijoobes, jätnud lapsed järelevalveta (II kd tl 182-184).

Laste isa ei kutsunud ise kõnealuses olukorras politseid ega kiirabi, vaid seda tegi ilmselt

lasteabi töötaja, kellele isa helistas.

1.5. Ema vastuavalduse rahuldamine tähendaks seda, et Q asuks elama ema juurde Pärnusse

ning Q lahutatakse oma vennast Cst, samuti aastate jooksul välja kujunenud kodust,

sõpruskonnast ja sugulastest. Arvestades laste omavahelist emotsionaalset seotust (lapsed on

väikesest peale koos kasvanud), ei ole laste eraldi elamine laste huvides. Juba praegu on C ja Q

kurvad, kui Q peab vastavalt ajutisele suhtluskorrale minema ema juurde. Ka lasteaias käib C

Qle koos isaga tihti järgi. Laste kodu on olnud sünnist peale V-s, V-s elavad nii isa- kui

emapoolsed sugulased, lastel on välja kujunenud oma sõprus- ja sugulaste ringkond. Koos

lastega elab laste isa juures koer, keda lapsed (eriti Q) väga hoiavad. Samuti käivad lapsed koos

isaga motokrossitreeningutel, sõidavad karti, tehnika on poiste suur huvi. Q on harjunud käima

kodukandi lasteaias, tema väljarebimine koduseks muutunud keskkonnast võõraste laste ja

inimeste keskele ei ole ilmselgelt Q huvides. Samuti on Ql V-s sõbrad: näiteks laste isa onu Õ

tütrepoeg, kes on Qga üheealine ja kellega Q mängib ning kes elab Q kodust vaid 100 meetri

kaugusel.

1.6. Laste isa elu on olnud ja on ka edaspidi üles ehitatud laste kasvatamisele ja laste heaolu

pärast muretsemisele. Laste isa hoolitseb laste eest, veedab palju aega koos lastega, on lastele

muretsenud mänguasjad, jalgrattad, riided, tehnika- ja hobivahendid, koos veedetakse aega

perekondadega, kellel on samuti lapsed. Ühiselt käiakse motokrossitrennis, sõidetakse karti

ning kuna laste isa töötab autoremondilukksepana, saavad ka poisid tegeleda erinevate

tehnikavaldkonda kuuluvate tegevustega. Laste isa käib mõlema lapsega psühholoogi juures,

töötab X OÜ-s autoremondilukksepana, tal on kindel igakuine sissetulek ning majanduslikke

probleeme ei ole.

2-21-4132

1.7. Lapsed on sünnist saadik elanud ja elavad ka praegu ridaelamuboksis V-s, mõlemal lapsel

on oma tuba, kaasaegne ja kodune elukeskkond. Lapse isa ei plaani elukohta vahetada, seega

säilib lastele ka edaspidi harjumuspärane keskkond, kus nad on üles kasvanud. Laste isale

teadaolevalt elab Y kahetoalises üürikorteris, mis kindlasti ei kujune Qle päris oma koduks.

1.8. Laste ema pole esitanud tõendeid, et Q on pidevalt soovinud püsivalt ema juures elada.

Lapse isa juhib tähelepanu, et 10.01.2022 avaldusega on kohtule esitatud tõend (audiofail), kus

Q karjub meeleheitlikult „ma tahan koju, ma tahan koju“, rabeleb ema käest lahti ning jookseb

isa autosse. Laste isa on pühendunud laste kasvatamisele, on kasvatanud kahte last üksi, saab

sellega väga hästi hakkama. Laste ema seisukoht, nagu ei saaks laste isa laste kasvatamisega

hakkama, on meelevaldne ja paljasõnaline. Laste isa austab lapse ema õigust lastega kohtuda

ning ei kavatse teha takistusi lastega kohtumiseks (vastavalt suhtluskorrale ja kokkulepetele).

Arusaamatuks jääb, kuidas on tõendatud laste ema poolt kohtule esitatud väide, et isa käitumine

ei anna lapsele viisakat eeskuju ja edukaks eluks vajalikke hoiakuid. Samuti on paljasõnalised

laste ema väited, et laste isa käsitleb pidevalt laste suhtes neile stressi tekitavaid teemasid, pole

selge, milliste konkreetsete teemadega on tegemist. Asjaolu, et lapse isa helistab emale (kuna

last otse telefoni teel kätte ei saa), saamaks teada, kas lapse ema on lapsega koos ning kas

lapsega on kõik hästi, ei anna alust hooldusõiguse isalt äravõtmiseks. Vastupidiselt lapse ema

seisukohale on lapse isa seisukohal, et Q vajab rohkem isa tähelepanu, hoolt ja kasvatust.

2. Y esitas Pärnu Maakohtule 18.02.2022 vastuavalduse, mida täpsustas 12.03.2022 (III kd tl

13-14, 22-24), ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse Q osas ning hooldusõiguse

osaliseks üleandmiseks emale ja lapse Q ja tema isa vahelise suhtlemiskorra määramiseks.

2.1. Seisukohtade kohaselt (I kd tl 36-38, tl 73-79, II kd tl 125-127, 197-199, III kd tl 110-112)

lahkus laste ema kodust, kuna ei suutnud enam taluda laste isa kontrollivat käitumist tema

suhtes. Sisuliselt jäid viimastel aastatel laste ema elust välja kõik tema sugulased ja lõpuks tuli

ta ära ka töölt. Y on varasemalt pöördunud ohvriabisse, kui X on ta kodust välja visanud ja pole

tagasi lubanud. Korduvalt on käidud perenõustamisel ja lastekaitsespetsialisti juures, kuid just

laste isa ei ole soovinud abi väljastpoolt. Ilmselt sellest pingest tulenevalt tarvitas laste ema ka

rohkem alkoholi, mida on laste isa ka filminud ning ähvardanud selle abil lapsed temalt ära

võtta. Samas ei ole nendest situatsioonidest kunagi laste elule või tervisele ohtu tekkinud.

Lapsed olid kooselu ajal pidevalt ema kasvatada, laste isa oli kodust eemal tööl ja käis pere

juures ainult nädalavahetustel, mõnikord kõigest 2 korda kuus.

2.2. Kodust lahkudes toimetas politsei laste ema ohvriabisse, kust ta sai tuge ja kinnitust, et

selline kooselu jätkuda ei saa. Tal on olemas elu- ja töökoht, oli arvel ka Töötukassas. V-sse

tagasi kolida tal plaani ei ole. Tugivõrgustik ema ja õe pere näol on olemas, laste ema vanemad

on lahutatud ega ela koos. Lastega suheldes on ema teada saanud, et isa on lapsi, sh Z viinud

mitmeks päevaks Viljandisse sugulase juurde, kel pole lastega seni lähedasi suhteid olnud.

2.3. Vaatamata erimeelsustele on nii laste emal kui isal vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi

kasvatada. Laste huvides ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine, ja kuigi omavahelistes suhetes

on ületamatud vastuolud, on avaldaja olnud lastele seni hea isa. Y on püüdnud igati Xga laste

osas kokkuleppeid saavutada, pakkudes erinevaid võimalusi, kuidas lapsed saaksid olla emaga.

C on isa ilmselt mõjutanud, sest tema ei soovi ema juurde tulla, kuid Q on koos emaga õnnelik

(esitatud audiofail 07.02.2022 menetlusdokumendi lisana 1). Q on soovinud olla mõlema

vanemaga, sõltuvalt sellest, kus ta parasjagu viibib. Laste isa on tekitanud olukorra, kus lapsed

peavad kahe vanema (poolehoiu) vahel valima.

2-21-4132

2.4. Isa juures elades (menetluse ajal) on lapsed olnud pidevalt haiged ja pole täitnud

koolikohustust. Kuigi ema on korduvalt seda küsinud, ei ole ta saanud ülevaadet laste

tervislikust olukorrast (nt sõnumivestlus II kd tl 128-129). Ema tagaselja halvustamine ja

laimamine isa poolt laste või kolmandate osapoolte kuuldes peab lõppema, paraku ei loo isa

lastele emast positiivset kuvandit ja suhtlus Xga on ironiseerivas, käskivas ja laste ema allutada

püüdvas vormis. Ka ema elukaaslasesse suhtub avaldaja halvasti ja mõnitavalt (07.02.2022

menetlusdokumendi lisa 3 – videosalvestus). Laste ema on esitanud psühholoog-stressinõustaja

ettepanekud vanematele lastega suhtlemise korraldamiseks (II kd tl 130-133). Samas käib laste

isa lastega psühholoogi vastuvõtul, kuid lapsed on pidevalt mõjutatud isa ebaviisakast ja

agressiivsest suhtumisest ja käitumisest teiste inimeste suhtes ning sellises olukorras pole

välisel abil piisavat positiivset mõju.

2.5. Laste ema soovib, et lapsed saaksid võrdselt olla nii isa kui emaga, kuid kokkuleppeid ei

ole olnud võimalik teha. Häirivaks on laste isa soov pidevalt Qga suhelda, kui too viibib ema

juures (ettekäändeks on C huvi vennaga rääkida). Y sõnul käidi varasemalt koos lastega

motokrossi trennis, kuid ta soovib lastele näidata, et on olemas ka teisi trenne ja tegevusi.

Lastetoetusi ei kasuta ta enda otstarbeks, vaid on ostnud neile riideid ja mänguasju.

2.6. Vastuavalduse kohaselt on Q omavaheliste jutuajamiste käigus pidevalt soovinud emaga

pikemalt koos olla ja püsivalt ema juures elada. Laste isal on raske üksinda kahte last hooldada

ja kasvatada. Peale omavalitsuse eestkoste (laste ema peab silmas erieestkostet) lõpetamist on

ema hinnangul ülimalt tõenäoline, et isa ei luba enam Ql emaga kohtuda. Q on eas, mis nõuab

pidevalt ema tähelepanu, hoolt ja kasvatust. Ta loeb päevi, mil saab jälle ema juurde tulla ja

toredaid asju koos teha. Suvel 2022 käidi koos purjetamas, õpiti ujumist. Qle on vajalik

kujundada õiged väärtushinnangud ning sõbralik ja hooliv suhtumine teiste inimeste suhtes. Isa

senine käitumine ei anna lapsele viisakat eeskuju ja edukaks eluks vajalikke hoiakuid ning laste

isa käsitleb pidevalt laste kuuldes neile stressi tekitavaid teemasid Laste isa on olnud ahistavalt

kontrolliv ajal, kui Q on emaga koos. Lapsele tehtud telefonikõnede sisuks on uurida, kus ema

asub ja kellega koos on, sisuline suhtlus lapsega on tagasihoidlik. Enda kontrollivajaduse

teostamiseks on laste isa ilma põhjuseta kaasanud politseid ja kiirabi. Ema märgib, et kuna tal

on kavatsus asuda püsivalt elama Pärnu linna (on olemas maja, mida renoveeritakse) ega jää

elama Sindi korterisse, on lapsel mitmekülgsemad võimalused arenguks ja huvitegevusteks

emaga koos elades. Ema tugineb vastuavalduse puhul muuhulgas 07.02.2022 esitatud tõenditele

(viidatud ülalpool punktides 19 ja 20).

2.7. Laste isa taotletav suhtlemiskord ei ole Yle vastuvõetav, sest see paneb emale ühepoolseid

kohustusi. Suhtlemiskord võimaldab laste isal manipuleerida mõjuvõimuga laste üle ja see ei

toimi, nagu ei toiminud esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtlemiskord kuni erieestkostja

määramiseni. Laste ema kinnitusel Q pigem väldib ema juures viibides telefonisuhtlust venna

ja isaga. Isa mõju on tugev ja igal uuel kohtumisel kulub mitu tundi enne kui Q suhtlemine

emaga muutub sõbralikuks. Lapsed ei julge tegutseda isa käsu vastu ja püüavad selle kaudu

isegi oma ema kaitsta isa pahameele ja süüdistuste eest. Kui isa ei luba neil autost või kodust

lahkuda ema juurde minekuks, siis lapsed selle vastu ei saa.

3. Pärnu Maakohtus toimusid mitmed ärakuulamised. Maakohus reguleeris laste ja ema

suhtlemise 27.05.2021 määrusega (I kd tl 177-183) perioodiks 31.05.2021 kuni uue õppeaasta

alguseni ehk 01.09.2021, 15.09.2021 määrusega kuni menetluse lõpuni (II kd tl 97-103) ja

06.12.2021 uue määrusega kuni menetluse lõpuni, mis muutis ära varasema suhtlemiskorra (II

kd tl 173-178). Suhtluskord on menetlusosaliste kinnitusel üldjoontes toiminud.

2-21-4132

Puudutatud isikute seisukohad

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis seisukohtades (I kd tl 28-32, 114-117,

II kd tl 74-76, III kd tl 31-34 ja 55-62) ja ärakuulamistel, et sisuline vaidlus vanemate vahel

hooldusõiguslikes küsimustes vähemalt kuni vastuavalduse esitamiseni puudus. Vestlustest

lastega on ilmnenud, et emal olid pere koos elades tõepoolest alkoholiga probleeme, kuid see

üksi ei ole aluseks hooldusõiguse lõpetamisele. Esindaja on vestelnud ka Q lasteaiakasvatajaga.

Lapse huvides ei ole suhtlemise katkemine mõlema vanemaga. Q vanust arvestades pole usutav,

et ta oleks ema vastu negatiivselt meelestatud ilma väliste mõjutusteta. Lapsed võivad enamuse

ajast isa juures viibides küll olla emotsionaalselt rohkem temaga seotud, kuid lapsel on õigus

mõlema vanema hoolitsusele. Laste isa on aidanud kaasa laste emast võõrandumisele, mida ei

saa aktsepteerida ega laste huvide kohaseks käitumiseks pidada, tegemist on lapse vaimse

tervise kahjustamisega. Käesoleval juhul on põhjendatud rahuldada laste ema vastuavaldus ning

lõpetada Q suhtes vanemate vahel ühine hooldusõigus lapse elukoha, tervise ja hariduse osas

ning anda nendes küsimustes otsustusõigus laste emale. Küll aga peaks Q lasteaia lõpetama V-

s. Vendade lahutamine ei ole takistuseks, sest nendevahelised suhted ei ole sugugi head ja seega

nende huve sellega ei kahjustata. Mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik last kasvatada

ning kummagi vanema juures on tagatud lapsele kõik eluks ja arenguks vajalik. Laps on pandud

olukorda, kus tal tuleb vanemate vahel valida, mis võib kahjustada lapse psüühikat. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kui esindaja suhtles Qga 2021. a novembris, avaldas laps, et soovib olla

rohkem aega koos nii ema kui isaga. Laps oli ema suhtes positiivselt meelestatud. Neli kuud

hiljem, kui esindaja lapsega suhtles, avaldas laps, et ei soovi emaga suhelda, kuna ema juures

on alkohol ning ema pahandab temaga. Esindaja ei saa võtta lapse viimasel kohtumisel öeldut

tõena, kuna laps avaldas, et isa palus kohtunikule öelda, et ema juures on alkohol ja ema

pahandab

lapsega.

Selline

lapsega

manipuleerimine

on

käsitletav

lapse

vaimse

väärkohtlemisena ja annab alust järeldada, et laste isa sooviks ei ole, et lastel säiliks emaga

lähedased ja head suhted. Lapse huvides on, et tal oleks ka pärast vanemate kooselu lõppemist

hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga. Lapse ja lahuselava vanema suhtlemise takistamine,

suhtlemise üle halvakspanu või soovimatuse väljendamine ning teise vanema halvustamine

võib lapse psüühikat oluliselt kahjustada. Laste isa käitumine osundab sellele, et ta ei mõista,

kuivõrd oluline on lapsel omada lähedast suhet mõlema vanemaga. Laste isa on korduvalt

avaldanud nii kohtus kui ka esindajaga suhedes, et laste jaoks on olulisem tegeleda

nädalavahetustel motospordiga, kui veeta aega koos emaga. Laste isa on arvamusel, et kui laste

ema soovib lastega kohtuda, siis ta võib tulla vaatama laste võistlusi ja veeta nendega aega laste

kodus, kuid lapsi ei saa sundida minema ema juurde Sinti. Vanem ei pea lapsi sundima lahus

elava vanemaga kohtuma, vaid veenma lapsi, et lahus elava vanemaga on turvaline suhelda.

Laste isa ei ole siiani pidanud oluliseks, et laste ema osaleks laste elus. Ühise hooldusõiguse

lõpetamisel ja ühele vanemale selles osas hooldusõiguse üle andmisel tuleb lähtuda eeskätt

lapse huvidest. Lapse huvides ei ole kasvada üles vanemaga, kes ei toeta suhteid teise

vanemaga. Q lasteaia kasvatajad on seisukohal, et alates ajast, mil taastus Q ja ema suhtlemine,

on laps muutunud lasteaias rõõmsameelsemaks ning jutukamaks. Samuti ei ole kasvatajad

täheldanud, et kui lapse ema tuleb lapsele lasteaeda järele, ei soovi laps emaga minna.

Kasvatajad on välja toonud, et laps jookseb emale vastu ja kallistab ema. Seega ei saa nõustuda

laste isa väitega, et Q ei soovi olla koos emaga. Asja materjalidest ei nähtu, et laste ema oleks

lastele ohtlik või ei tuleks laste kasvatamisega toime. Laste arenguks on vajalik mõlema vanema

osalus laste elus. Lapsed võiksid olla suvevaheajal võrdse aja kummagi vanemaga. Q peab

saama emaga kohtuda 2022.a õppeaastal.

5. Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus leidis, et isa avaldus hooldusõiguse

lõpetamiseks ei ole põhjendatud, küll on aga vajalik suhtlemiskorra kehtestamine.

Lapsevanemate omavaheline süüdistav suhtlus ei ole laste heaolu huvides, mistõttu tegi

2-21-4132

vallavalitsus menetluse ajal ettepaneku laste üleandmise kohtadeks määrata neutraalsed kohad.

Pärast Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse määramist erieestkostjaks lastega suhtlemise küsimustes

on kohtumised Q ja ema vahel sujunud tõrgeteta, laps ei ole väljendanud hirmu ema suhtes. Ka

lapse emaga telefoni teel vesteldes on taustal kuulda lapse naeru ja rõõmsat hääletooni. Kui on

olnud probleeme suhtlemiskorra täitmisega tulenevalt ootamatutest takistustest (nt lapse

haigus), siis on vanemad kooskõlastanud oma tegevuse eestkosteasutusega. Eestkosteasutus

toetas laste ema vastuavalduse rahuldamist, küll aga ei pidanud põhjendatuks ema pakutud

suhtlemiskorra rakendamist pärast Q kooliminekut 2023.a sügisel, sest see ei arvesta lapse

koolipäevadega. Laste isa pakutud suhtlemiskorra osas leidis vallavalitsus, et laste viimine-

toomine on pandud liigselt ema õlule ja peaks olema võrdsem.

5.1. Põhja-Pärnumaa valla sotsiaalametnikud on tegelenud X ja Y perega alates 15.07.2019, kui

Y pöördus Kriisiabi telefoni poole murega, et X ei lase Y ja alaealist Zd ühisesse korterisse

sisse. Kuna tegu oli lähisuhtevägivalla juhtumiga, sekkusid ka piirkonnapolitseinik ja

noorsoopolitseinik ning olukorda hakkas lahendama lastekaitsespetsialist. Tol õhtul oli X

tarvitanud alkoholi. Vanemad said omavahel vestelda ning jätkati edasi ühise perena. Seejärel

tegid vanemad 18.07.2019 lastekaitsespetsialisti juuresolekul kokkuleppe, et kumbki ei tarvita

alkoholi üks aasta ning üksteisega käitutakse viisakalt ja austavalt. Hiljem pere suunati edasi

SA Pärnu Haigla Vaimse Tervise Keskusesse pereterapeudi vastuvõtule, kus käisid kahel korral

vastuvõtul. Järgmine kokkupuude oli lastekaitsespetsialistil perega 26.02.2021 kui

piirkonnapolitseinik edastas teate, et Y on 25.02.2021 lahkunud kodust teadmata suunas. Y leiti

kadunuks jäämise päeval ning edasi toimetati ta MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskusesse.

Kohtumisel Y lähedastega avaldasid nemad, et X on oma liigse kontrollimisega põhjustanud

Yle palju pingeid ja stressi, ei ole lubanud nendega suhelda ning see on tekitanud tülisid. Y

perekonna sõnul on olnud Y alkoholi tarbimine alati seotud tülidega Xga. Vallavalitsus on

korduvalt teinud ettepaneku kogu perel läbida pereteraapia või osaleda koolitusprogrammis

„Dialoog laste nimel“, kuid see ei ole vanemate omavaheliste keeruliste suhete tõttu

õnnestunud.

6. Eestkosteasutus Tori Vallavalitsus (kaasati menetlusse 12.05.2021 määrusega, kui oli

selgunud ema uus elukoht, I kd tl 99-100), oli pärast kodukülastuste tegemist ja suhtlemist

mõlema lapse ning vanematega seisukohal, et laste ema vastuavaldus on põhjendatud osaliselt

ega kahjusta lapse Q huve. Samas on ema taotletud suhtlemiskord mõistlik vaid kuni lapse

lasteaias käimise lõpuni. Q tunneb end ema juures koduselt. Ta on aktiivne laps, kellele meeldib

mootorrattaga sõita ja rulapargis aega veeta. Kui ema sõnul ta tulles ongi pahuras tujus, siis

meeleolu muutub kiiresti rõõmsamaks. Laps on emale öelnud, et vend kiusab teda, lapsed on

ema juures ka vahel tülitsenud. Perede kolimist teise elukohta tuleb elus ette ja kodu asukoht

ning omandistaatus ei ole määrava tähtsusega. Vallavalitsuse arvates hoolivad mõlemad

vanemad oma lastest ja on nende kasvatamisele pühendunud, mistõttu ei ole mõistlik isa

avalduses pakutu, et ema saab lastega aega veeta üksnes nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.

Samas on oluline määrata, kas ja millises ulatuses saavad vanemad lastega reisida väljaspool

Eestit. Laste ema kahetoalises üürikorteris on lastele eraldi tuba narivoodi ja erinevate

lauamängude ja mänguasjadega. Perega koos elades on ema hoolitsenud laste eest ja

kehtestanud kodused reeglid ja rutiini, ta on läbinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“.

Lapsed on temaga koos aega veetes olnud rõõmsad ja heatujulised. Suhtlemine lastega on pärast

V-st lahkumist olnud piiratud tulenevalt vanemate omavahelistest konfliktsetest suhetest.

Samas rikub lapse suhtluse ühe vanemaga põhjuseta piiramine tema õigusi ega ole lapse

huvides. Lapsel on eraldiseisev ja võrdne õigussuhe mõlema vanemaga, mida võib kärpida

ainult kaalukatel põhjustel. Vanemate lahkuminek peaks seda mõjutama võimalikult vähe.

2-21-4132

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus tegi 20.01.2023 määruse (parandatud 23.02.2023 määrusega), millega

rahuldas osaliselt X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale

üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 1); lõpetas

osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse C suhtes ja andis C viibimis- ja elukoha määramise

ning haridus- ja terviseküsimustes ainuhooldusõigus üle Xle ning jättis rahuldamata X avalduse

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks C ja temast lahuselava vanema Y vahel (resolutsiooni

punkt 2); jättis rahuldamata X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

avaldajale üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ja rahuldas

samade nõuetega Y vastuavalduse osaliselt vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktides

4 ja 5 (sh alapunktid) märgitule (resolutsiooni punkt 3); lõpetas osaliselt X ja Y ühise

hooldusõiguse lapse Q suhtes ja andis Q viibimis- ja elukoha määramise ning

haridusküsimustes (selles osas alates Q koolivalikust) ainuhooldusõigus üle Yle. Ülejäänud

osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (resolutsiooni punkt 4); määras lapse Q ja

tema isa X vahelise suhtlemiskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 5): 5.1. Lapse isa kohtub

lapsega üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti,

siis võtab lapse isa Q reedel lasteaiast/koolist/koolile järgnevast huviringist. Lapse ema Y tuleb

lapsele tema isa elukohta järgi pühapäeva õhtul kell 18.00. Käesolevas punktis sätestatust

suhtluskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda käesoleva määruse p-des 5.3. - 5.8. sätestatud

erisustest tulenevalt; 5.2. Lapsevanemad tagavad lapsele vajaliku ravi ja muu abi, sh

psühholoogilise nõustamise vastavate spetsialistide soovituste kohaselt. Ravi ja muu abi

tagamise kohustus on sellel lapsevanemal, kelle juures laps suhtluskorra ajal viibib; 5.3.

Suhtluskord suvevaheajal on järgmine: paaritutel aastatel on lapsed alates suvevaheaja

esimesest nädalast kaks nädalat isaga, siis kaks nädalat emaga ja nii vaheldumisi terve

suvevaheaja. Alates 31. augustist kehtib tavapärane suhtluskord. Paaris aastatel on laps alates

suvevaheaja esimesest nädalast kaks nädalat lapse emaga, siis kaks nädalat lapse isaga ja nii

vaheldumisi terve suvevaheaja. Kui laps on isaga suvevaheaja viimasel nädalal, siis peab isa

31. augustil viima lapse tema (ema) elukohta hiljemalt kella 18.00ks“.; 5.4. Alates lapse kooli

minekust viibib Q sügisvaheajal, (s.o oktoobrikuus ehk I vaheaeg) paaritutel aastatel isaga ning

paaris aastatel emaga. Jõuluvaheajal viibib laps paaris aastatel isaga ning paaritutel aastatel

emaga, sealjuures paaris aastatel jõuluajal (24.-26. detsember), on lapsed koos isaga ja

paaritutel aastatel koos emaga ning aastavahetuse veedavad lapsed paaritul aastal isaga ja paaris

aastal emaga. Suusavaheajal, (s.o veebruari lõpp – märtsi algus ehk III vaheaeg) viibib laps

paaritutel aastatel isaga ning paaris aastatel emaga. Kevadvaheajal, (s.o aprillikuus ehk IV

vaheaeg) viibib laps paaris aastatel isaga ning paaritutel aastatel emaga. Jõuluvaheajal tuleb isa

lapse elukohta lapsele järgi 23.12. kell 12.00, teiste vaheaegade puhul vaheajale eelneval

laupäeval kell 12.00. Ema tuleb lapsele vaheaja viimasel päeval ehk pühapäeval järgi lapse isa

juurde kell 14.00; 5.5. Perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev, C ja Z sünnipäevad)

veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud; 5.6. Lapse sünnipäev

korraldatakse selliselt, et paaritutel aastatel viibib laps lapse sünnipäevale eelneval

nädalavahetusel isaga ning lapse sünnipäevale järgneval nädalavahetusel viibib laps emaga.

Paarisaastatel viibib laps lapse sünnipäevale eelneval nädalavahetusel emaga ning lapse

sünnipäevale järgneval nädalavahetusel isaga. Lapse liikumine toimub vastavalt käesoleva

määruse punktile 5.1. Kui lapse sünnipäev langeb nädalavahetusele, on lapsega koos see vanem,

kellele käesoleva punkti kohaselt langeb õigus olla lapsega koos lapse sünnipäevale järgneval

nädalavahetusel. Sellisel juhul on laps järgmisel nädalavahetusel teise vanemaga; 5.7. Muude

ürituste osas (sõprade sünnipäevad) kohustuvad lapse vanemad varakult teist vanemat üritusest

informeerima ning arvestades teise vanema plaanidega, sõlmides laste huvidele vastava

kokkuleppe; 5.8. Vanemad ei tee takistusi teisel vanemal lastega reisimiseks. Vanem teavitab

2-21-4132

e-kirja või SMS-i teel teist vanemat välisreisist, reisi aja ja sihtkoha aadressi täpsusega,

vähemalt kolm (3) nädalat enne reisi algust. Vanem peab andma vastava nõusoleku isiklikult

teisele vanemale üle. Vanemad reisivad lapsega (lastega) enda suhtluskorra ajal, kui puudub

teistsugune kokkulepe; 5.9. Lapsega koosolev vanem kohustub mitte tegema takistusi lapsel

mõistlikuks suhtlemiseks telefoni või muu sidevahendi teel teise vanemaga, arvestades lapse

magamisaega. Lapsega koosolev vanem kohustub tagama, et lapsest eemal olev vanem saab

lapsega kontakti hiljemalt 30 minuti jooksul peale lapsele helistamist (laps helistab tagasi);

5.10. Vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel käesolevat suhtlemiskorda muuta.

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel

kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega nõustunud kas e-kirja Facebook Messengeri või

SMS teel; 5.11. Lapsevanemad on kohustatud austama teineteise eraelu puutumatust ja suhtuma

teineteisesse lugupidavalt. Igasugune käitumine, mis võib last teise vanema suhtes negatiivselt

mõjutada, on keelatud; 5.12. Vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise

vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks

vanemate ja lapse vahelisi suhteid; 5.13. Lapse haigestumisel jäävad ära suhtluskorras

sätestatud kohtumised vaid mõjuval põhjusel (st juhul, kui lapsel on palavik või muu haigus,

millest tulenevalt ei ole lapse transportimine kodust eemale lapse terviseseisundist tulenevalt

võimalik); 5.14. Kõigil käesolevas suhtluskorras sätestatud kohtumistel, mil laps viibib oma

elukohas või tuleb tagasi tuua oma elukohta, toimub lapse üleandmine vanemale, kellel on õigus

suhtluskorra kohaselt lapsega aega veeta, lapse elukohas/viibimiskohas maja ees.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuginedes kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 8, § 477 lg-

le 1, § 550 lg 1 p-le 2, PKS § 116 lg-tele 1-3, § 118 lg-le 1, §-le 119, § 123 lg-le 1, § 137 lg-

tele 1, 2 ja 3, § 143, § 145 lg-le 2 ja LasteKS § 21 lg-le 1.

9. Käesoleval juhul on mõlemad lapsevanemad taotlenud nii nende ühise hooldusõiguse osalist

lõpetamist kui suhtlemise reguleerimist laste ja vanemate vahel. Asjas puudub vaidlus selles, et

vanemad on enne isa avalduse esitamist asunud lahku elama (laste ema lahkus kodust

25.02.2021). Sisuliselt on vanemad loonud uued suhted (ema elab koos elukaaslasega, ka isa

on pereterapeudi vastuvõtul 20.10.2022 (IV kd tl 52 pöördel) käinud koos partneriga) ja seega

on alaline lahuselu kinnitust leidnud. Menetluse ligemale 2-aastane kestus ja selle jooksul

asetleidnu on näidanud, et vanemate vahelised suhted positiivses suunas ei liigu. Kohtu poolt

esialgselt määratud suhtluskorrad 27.05. ja 15.09.2021 määrustega ei toiminud ning lastest

lahuselav ema sai lastega suhelda vähesel määral, rääkimata pidevatest probleemidest laste

üleandmise korraldamisel (selle kohta on mõlemad vanemad esitanud video- ja audiofaile).

10. Olukord, seda just Q ja ema suhetes, paranes oluliselt pärast 06.12.2021 esialgse õiguskaitse

määrust, kui määrati neutraalne lapse üleandmise koht (lasteaed) ja minimeeriti vanemate

vahelist kokkupuudet laste juuresolekul (jäeti küsimus üleandmisest sisuliselt erieestkostja ehk

vallavalitsuse otsustada). Ärakuulamistel ega ka pereterapeudi juures ei ole vanemad laste

huvides suutnud mõistlikke kokkuleppeid teha, lisaks on SA Pärnu Haigla 21.11.2022 esitatud

ülevaates (IV kd tl 51-53) tõdetud, et mais 2022 alanud kohtumised laste isaga on lõpetatud,

kuna isa ei tunne vajadust muuta enda käitumist ega suhtlusviisi laste emaga. Tegelikult ongi

pereterapeudi poolt 24.05.2022 kohtumisel pakutud vanematele võimalust jätkata

individuaalset nõustamist, mida ema ka kasutas (on käinud pereterapeut ER juures 14.06.,

16.08. ja 26.09.2022). Arvestades laste isa mõju lastele (vt ka allpool) on usutav, et lapsed

vastasid esimesel pereterapeudi seansil, et soovivad endale uut ema, samas ei saa seda asjaolu

üle tähtsustada. Nimelt on kohus vestelnud kõrvaliste mõjutajateta kolmel korral Qga (lasteaias

25.03., isa juures 08.12. ja ema juures 14.12.2022) ja kahel korral Cga (koolis 25.03. ja isa

juures 08.12.2022). Q puhul oli tema suhtumine emasse muutunud oluliselt, sest kui esimesel

kohtumisel alustas laps kohe ilma küsimusteta sellest, et ema jõi kodus alkoholi ja selleks oli

2-21-4132

sint (mida 5-aastane laps silmas pidas, on keeruline öelda), ning oli kogu vestluse pinges ja

kidakeelne, siis detsembrikuistel kohtumistel oli ta küll elevil, kuid mitte silmnähtavalt pinges

ja käitus end peites, mänguasju näidates, mõlema vanema juures sarnaselt. Ta ei halvustanud

kumbagi vanemat ega alustanud ise vestlust või teemasid, kuid kontakti saavutamisel vastas

asjakohaselt.

11. Arvestades pikaajalisi konflikte vanemate vahelistes suhetes (mitte ainult käesolevas

menetluses, vaid Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse esitatu kohaselt juba 2019.aastast), ei pidanud

kohus mõistlikuks säilitada vanemate ühist hooldusõigust, seda eelkõige laste heaolu huvides.

Ühise hooldusõiguse teostamine peaks toimuma üksmeeles, mida vanemad aga saavutada ei

suuda. Siin aga tuleb lapsi käsitleda eraldi. Olukord on teine Cst 4 aastat noorema Qga.

12. Kohtu ühel kaalukausil on vendade kooskasvamise säilitamine ja teisel Q heaolu säilimine

ning arendamine koos suhte jätkumisega emaga. Kohus ei näinud eeliseid kummalgi vanemal

ühegi PKS § 137 lg-s 3 nimetatud kriteeriumide osas teise vanema suhtes – Q tunneb end

mõlema vanema juures hästi, majanduslik kindlustatus (mille kohta tõendeid küll pole esitatud)

tundub vähemalt vanemate kodude vaatlusel samaväärne. Lapse suhe ja suhtumine emasse on

menetluse ajal oluliselt paranenud, tema üldine heaolu foon on ka kõrvaliste isikute (lasteaia

töötajad) kinnitusel muutunud paremaks ja rõõmsamaks. Q eelkooliealisena ei taju vanemate

vahelisi lahkhelisid nii teravalt, aktiivse ja rõõmsameelse lapsena on rohkem uuele avatud ja tal

puuduvad ka eredad (negatiivsed) mälestused ajast, mil isa ja ema elasid koos.

13. Kohus ei jaganud laste isa arusaama ema võimetusest Q eest hoolitseda ja leidis, et laste

esindaja ja omavalitsuste kartusel Qga sideme kadumisest või halvenemisest on tõepõhi all.

Laste isa (kontrolliv ja vaid enda tahtele allutada sooviv) suhtumine emasse on kahjuks

menetluse kestel olnud muutumatu, samas ei ole tekkinud ühegi menetluses kogutud infokillu

põhjal muljet, et laste ema halvustaks isa või oleks üritanud last/lapsi mingi asja või tegevusega

enda „poole meelitada“. C hooldusõigust omades lasub isal määratult suur vastutus lapse tervise

(haigus mõjutab tema elukäiku oluliselt) eest ja kohtu hinnangul võivad Q huvid selles võtmes

jääda vajaliku tähelepanuta. Ema abi läbi oma olemasolu, kohalolu ja laste toetamise aga laste

isa vastu võtma nõus ei ole, rahalist abi aga ema samas menetluse ajal kasvõi lastetoetuse

üleandmisega isale soostunud andma ei ole. Vendade suhted ei ole tegelikkuses sugugi nii

tihedad ja sõbralikud, kui need olid menetluse alguses, kohtumisel laste isa juures (mitte ema

juures!) väljendas Q korduvalt, et vend teda kiusab, ka C käitumisest (kes liitus vestlusega

oluliselt hiljem) ei paistnud huvi Q või tema tegemiste vastu. Ilmselt on laste vanusevahel selles

oma roll.

14. Eelnevat silmas pidades leidis kohus, et Q kasvamine koos ema perega ja seeläbi vendade

erinev elukoht ei kahjusta tema huve määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise

läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Seega on õige rahuldada laste ema

vastuavaldus hooldusõiguse lõpetamise ja üleandmise osas temale Q viibimiskoha ja

haridusküsimuste osas (võimaldamaks emal otsustada Q tulevase kooli ja huvialade üle) ning

isa avalduse selles osas rahuldamata jätta, tervisega seonduvas ei näe kohus põhjust ühist

hooldusõigust lõpetada. Olukorral, kus vennad elavad erineva vanema juures ja kohtuvad

enamasti kas nädalavahetustel või vaheaegadel, võib kohtu hinnangul olla nende lähedasema

suhte ja vanemate koostöö arendamise seisukohalt positiivne mõju. Samas nõustus kohus

menetlusosaliste väljendatuga, et haridusküsimustes saab emale hooldusõiguse anda alates Q

koolivalikust, lasteaia peaks ta lõpetama V-s.

15. Q suhtlemine isaga on mõistlik jagada kaheks ajaperioodiks: aeg kuni kooliminekuni ning

alates 01.09.2023. Kohus nõustus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusega, et kuni kooliminekuni

2-21-4132

jääva ajani võib Q olla isa juures nädala ja ema juures järgmised kaks ehk vastavalt ema

pakutule, kuid alates kooli algusest on mõistlik rakendada isa suhtluskorra varianti ehk viibimist

isaga üle ühe nädalavahetuse. Õppeperioodil isa juures ehk oma alalisest elukohast eemal (ja

ilmselt vähemalt 45 km, milline on distants Pärnu ja V vahel) elades on keskendatus koolile ja

õppetööle selgelt raskendatud, arvestades ka Q elavat loomust ja püsimatust. Küll aga saab Q

olla isa juures pikemalt koolivaheaegadel, mis tuleks vanemate vahel pooleks jagada ja suviti

nt kahe nädala kaupa.

16. Seega tuleb Q ja isa vaheline suhtluskord määrata suures osas vastavalt laste isa pakutud

suhtlemiskorrale (laste ema suhtlemiskord on selgelt liiga lakooniline), täpsustades seda

järgmiselt: reedel koolist või sellele järgnevast huviringist võtab Q tema isa ja ema tuleb lapsele

isa juurde pühapäeval kell 18.00 järgi (vt määruse p 15.1.); suvevaheajal on Q kahe nädala

kaupa vaheldumisi mõlema vanema juures, lõpetades 31.augustiga (vt määruse p 15.3.);

täpsustada tuleb lühemate koolivaheaegade algust ja lõppu – isa juurde minekuks tuleb isa Qle

ema juurde järgi vaheajale eelneval laupäeval (jõuluvaheajal 23.12.) kell 12 ja ema toob lapse

tagasi vaheaja viimasel päeval (pühapäeval) kell 14. Vaheaegade punkt tuleb ühendada jõulude

ja uusaasta eranditega (vt määruse p 15.5. ja 15.7.); Perekondlike tähtpäevade (vt määruse p

15.6.) loetelu peaks piirnema isade- ja emadepäeva ning C ja Z sünnipäevaga, arvestades

mõlema vanema senist suhtumist teise vanema sugulastesse; Q motokrossivõistluste osas

puudub vajadus erandite tegemiseks suhtluskorrast (vt määruse p 15.9.); Reisimise osas (vt

määruse p 15.10.) piisab kooskõlastusest välisreiside osas, Eesti-siseste reiside puhul puudub

teise vanema nõusolekuks vajadus, sest reise on vanemate endi kinnitusel ka menetluse ajal

olnud piisavalt palju (nt isa juures olles on mõistlik Ql koos Cga motokrossivõistlustele reisida,

ning selliseid võistlust juhtub isa sõnul sagedasti.

Määruskaebus

17. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus

jättis rahuldamata X avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale

üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ning samade nõuetega Y

vastuavalduse rahuldas osaliselt vastavalt määruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 (sh alapunktid)

märgitule, lõpetas osaliselt X ja Y ühise hooldusõiguse lapse Q suhtes ja andis Q viibimis- ja

elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates Q koolivalikust)

ainuhooldusõiguse üle Yle, jättes ülejäänud osas vanematele lapse suhtes ühise hooldusõiguse

ning määras kindlaks Q ja tema isa X vahelise suhtluskorra vastavalt määruse punktidele 5.1-

5.14 ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega

rahuldada X avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks

ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes ja anda Q viibimis- ja elukoha määramise,

tervise ning haridusküsimustes ainuhooldusõigus üle Xle ning määrata Q ja tema ema Y

vaheline

suhtluskord

vastavalt

määruskaebuse

punktides

2.13.1-2.13.15

sätestatud

suhtluskorrale, Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale

üleandmiseks ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Q suhtes jätta rahuldamata ning jätta

kõik menetluskulud vastustaja kanda; alternatiivselt saata tsiviilasi vaidlustatud ulatuses uueks

lahendamiseks tagasi maakohtusse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

18. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 3-5. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus, võttes laste isalt osaliselt ära

Q (lapse) hooldusõiguse ning määrates suhtluskorra, milles lapse isa õigust lapsega

kohtumiseks oluliselt piirati, on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning ei

ole piisavalt hinnanud tehtud otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.

2-21-4132

18.1. Maakohus on siiamaani koos kasvanud vennad Q ja C sisuliselt lahutanud: vennad

hakkavad elama eraldi linnades-asulates ning käima erinevates koolides. Et tegemist on

põhimõttelise ja kogu lapse (laste) tulevikku määrava otsusega, on kohus ka ise tõdenud. Kohus

on varasemalt, 13.07.2022 määruses selgelt tõdenud, et vaidlust ei ole vendade läheduse või

isaga koos õnnelikud olemise osas, jättes eeltoodud põhjendustel üle kuulamata laste isa poolt

taotletud tunnistajad. Lisaks on kohus tähelepanuta jätnud isa väited, et kui ema vastuavalduse

rahuldamine tähendaks seda, et Q asuks elama ema juurde Pärnusse ning Q lahutatakse oma

vennast Cst, samuti aastate jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest.

Kohus on rikkunud kohustust hinnata igakülgselt otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule.

18.2. Menetluse ajaks on maakohus esialgse õiguskaitse korras kehtestanud suhtluskorra, mille

kohaselt vennad elasid isa juures, kohtudes emaga suhtluskorra alusel. Emaga suhete hääbumise

kartus (nagu tõi määruses välja kohus), oli seega ainuüksi juba kohtu poolt kehtestatud

suhtluskorraga elimineeritud ning kohtul puudus vajadus lapsepõlvest saadik koos kasvanud

vennad lahutada. Seega on ebaproportsionaalne, võrreldes lapse huviga, kohtu järeldus, mille

kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve määral, mil need oleksid teise vanemaga

suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb vaid suhtlusõigus. Kohus on põhjendamatult

lõpetanud määruskaebuse esitaja ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning

haridusküsimustes, kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka

suhtluskorra alusel.

18.3. Kõik menetlusosalised nõustusid küsimuste esitamisega pereterapeudile, saamaks

vastused laste suhete osas isa ja emaga. Kahjuks pereterapeut enamusele küsimustest vastust ei

andnud, tuginedes vastava pädevuse puudumisele. Terapeut selgitas, et kohtu nõudmisel saab

ta need materjalid edastada. Kohus vastavat nõuet SA Pärnu Haiglale esitanud ei ole, rikkudes

seega uurimisprintsiipi. Kuna vennad on kohtunud terapeudiga ka iseseisvalt, ilma vanemateta,

võib kohtumise materjalidest saada olulist teavet vendade omavahelise seotuse ja vanematesse

suhtumise osas.

18.4. Määruskaebuse esitaja on menetluse algusest saadik pidevalt rõhutanud laste ema

alkoholiprobleeme ning suutmatust saada laste kasvatamisega hakkama, esitades ka vastavaid

tõendeid. Tegemist on olulise asjaoluga lapse seisukohast lähtudes. Maakohus ei ole ema

alkoholiprobleemi pidanud tõsiseltvõetavaks ega takistuseks Q hooldusõiguse emale andmisel.

18.5. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse kaebuse läbivaatamiseks istungil ning tunnistajate

W ja G ülekuulamiseks. W saab tõendada laste isa väiteid, et isa on pühendunud laste

kasvatamisele ja hoolitseb laste eest ning saab sellega väga hästi hakkama (maakohus on asunud

vaidlustatavas määruses seisukohale, et Q huvid võivad isal jääda tähelepanuta). G saab

tõendada isa väiteid, et laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud Vga, samuti saavad

mõlemad tunnistajad tõendada isa väiteid laste elukeskkonna, koduste tingimuste, Q ja C

omavahelise sideme osas ning pühendumuse osas laste kasvatamisel ja laste eest hoolitsemisel.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Eestkosteasutus Tori Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohtumenetlusega

jätkamine kahjustab alaealisi lapsi palju rohkem, kui nende üksteisest eraldi elama asumine.

Kohtumääruses on kirja pandud suhtluskord ning lastel on võimalik suhelda mõlema oma

vanemaga ja ka vendadel omavahel.

20. Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Kohus on

arvestanud Q heaolu ja õigusi ning hinnanud seda põhjalikult, võttes arvesse lapse arengutaset

2-21-4132

ja tema arenguvõimet mõista teda ümbritsevat olukorda, suhteid ja suhtumist pereliikmetesse

ning mõlema vanema suutlikkust lapse eest hoolitseda. Arvestades isa suhtumist emasse ja tema

hoiakuid laste ja ema vahelise suhte toetamisel, võib tekkida olukord, kus isa poolse avalduse

rahuldamisega oleks ohtu seatud lapse ja ema vahelise suhte jätkumine. Ema ja Q vaheline suhe

on ajas muutunud oluliselt lähedasemaks ning laps jaoks on olulised mõlemad lapsevanemad.

Määrus tagab lapse ja ema suhte jätkumise ning on lapse õiguse ja heaolu seisukohast parim

võimalik lahendus, et hoida häid ja lähedasi suhteid mõlema vanemaga. Kuigi tehtud otsused

toovad tõenäoliselt tulevikus kaasa muudatusi Q tavapärases elukorralduses, ei ole põhjust

arvata, et sellised elumuutused toovad kaasa olulist kahju lapse arengule, mida võib tekitada

aga katkestatud suhe teise vanemaga. Riskitegurid (vendade lahku kolimine, elukoha muutus,

kaugus sõpradest jms) on maandatud kindla ja detailse suhtluskorra kaudu isaga, mis annab

lapsele võimaluse jätkata korrapäraselt isa kodukohas käimist, isa ja vennaga suhtlemist ja koos

ajaveetmist, treeningutes osalemist ning sõpradega kohtumist.

21. Vastustaja (ema) vaidles määruskaebusele vastu. Isa võtab väga tihti lapsi kaasa enda

töökohale Ple ja annab nad oma sugulaste hoida. Lastevahelise läheduse väide on esitatud

kallutatult, kuna tähelepanuta on jäänud Q side ja lähedus enda õe Zga. Kohtumäärus ei kaota

vendade vahelist lähedust, kui nad seda ise soovivad. Q pole mitte kunagi motokrossi

treeningutest ja võistlustest vaimustunult või suure õhinaga rääkinud. Kohtu poolt määratud

eeskoste (ja suhtluskord) aitas alustada emal taas lastega kohtumisi ja suhtlemist. Varasemalt

oli emal võimatu lastega koos olla või suhelda, kuna isa sõimas ja ähvardas laste kuuldes ema.

Isa mõju all olevad lapsed kartsid teha valikut ema juures viibimise kasuks. SA Pärnu haigla

pereterapeudi juures õnnestus käia kõigil koos (sh lapsed) ainult ühe korra. Seansil isa sõimas

ema laste ees ja ajas ta endast välja. Pärast seda eraldas terapeut seansid. Edasised kohtumised

olid isal lastega eraldi ja emal eraldi. Terapeudi juures käib jätkuvalt ema üksi, kuna isa avaldas

terapeudile, et ta ei pea vajalikuks enam seal käia ja arvamust ema suhtes ei muuda. Uute

tõendite kogumise vajadus puudub, kuna senise protsessi käigus on kõik asjakohased tõendid

esitatud ja läbi töötatud. Lapsed on väga palju Pl (G kodus). Kuna X töökoht on Pl, siis toob ta

lapsed hoiule Ple, selle asemel, et viia Q VVV lasteaeda. Q huvid võivad olla jäänud vajaliku

tähelepanuta, kuna ta on korduvalt avaldanud, et tal on nii hea meel taas õde näha ja et miks ta

kauem ei või olla ema juures. Kogu elu ei pea toimuma selle algusest kuni lõpuni V-s. Q on

väga arukas ning arenemisvõimeline ja väärib rohkem võimalusi mitmekülgseks eluks.

22. Qle riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Isa ei

ole terve menetluse aja soosinud laste ja ema suhtlust ning kui Q jääks elama isa juurde, siis

sellisel juhul ei aita isa kaasa säilitada lapse suhteid emaga. Lapse huvides on, et tal oleks ka

pärast vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga. Isa ei mõista kui

oluline on lapsel omada lähedast suhet mõlema vanemaga. Isa ei ole siiani pidanud oluliseks,

et ema osaleks laste elus. Isa on pannud viieaastase lapse olukorda, kus laps peab kohtunikule

ütlema, et ema juures on alkohol ning ema pahandab lapsega. Laste vahel tekkisid pinged siis,

kui Q hakkas regulaarselt ema juures viibima. Q avaldas korduvalt esindajale, et C kiusab teda.

Isa ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat tõendit selle kohta, et emal oleksid

alkoholiprobleemid, mis takistavad tal Q eest hoolitsemist. Isa ei pea vajalikuks laste ja ema

suhtlust, mis aga otseselt kahjustab Q heaolu. Kuna isa on menetluse käigus kahjustanud Q

heaolu sellega, et on lapsega manipuleerinud, ei ole määrava tähtsusega terapeudi materjalid

perega kohtumisest. Asjas on kogutud piisavalt tõendeid ning tunnistajate ülekuulamise taotlus

ei ole põhjendatud, kuna vaidlust ei ole selle üle, et laste sõprusringkond ja huvialategevus on

V-s ning isa on laste eest hoolitsenud.

Menetluse edasine käik

2-21-4132

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt seotud

määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles

see vaidlustatud on, st määruse resolutsiooni punktide 3-5 osas. Muus osas on maakohtu määrus

edasikaebamata jõustunud.

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 20.01.2023

kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

26. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette asjas vajalike asjaolude väljaselgitamata

jätmist ning uurimisprintsiibi rikkumist, eelkõige SA-le Pärnu Haigla kohtunõude esitamata

jätmist. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.

26.1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus esimese pöördumise pereterapeudile

13.07.2022 (II kd, tlk 193-194), millele sai lakoonilise vastuse, et Pärnu-Haiglal ei ole võimalik

küsimustele vastuseid anda (IV kd, tlk 15). Menetlusosaliste seisukohti arvestades edastas

maakohus pereterapeudile korduva kohtunõude (IV kd, tlk 44). Pärnu-Haigla vastas kohtule

21.11.2022 tõepoolest mh seda, et kuna dokumenteeritud kohtumised perekonnaliikmetega

võivad sisaldada konfidentsiaalset infot, mille avaldamine teisele lapsevanemale ei ole eetiline,

on need võimalik esitada kohtu nõudmisel (IV kd, tlk 53). Maakohtus 22.11.2022 toimunud

viimasel ärakuulamisel selgitas kohus välja, et menetlusosalised on selle vastusega tuttavad (IV

kd, tlk 55) ning tegi ettepaneku, et ärakuualmisel uuritakse vahepeal toimunut, peale mida

vestleb kohus veel lastega ja teeb siis asjas lahendi. Selle kohtu ettepanekuga oli isa nõus,

lisades, et mingeid taotlusi temal uute tõendite osas ei ole (IV kd, tlk 58, 61). Eeltoodust

tulenevalt jääb ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja etteheide maakohtu tegevusele seoses

uurimisprintsiibi rikkumisega tervikuna arusaamatuks.

27. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus on põhjendamatult

lõpetanud tema ühise hooldusõiguse Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes,

kuna on tuvastatud, et emaga suhe oli ja on paranenud ning tagatud ka suhtluskorra alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega.

27.1. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt lõpetas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse laps

Q suhtes osaliselt ja andis ainuhooldusõiguse tema viibimis- ja elukoha määramise ning

haridusküsimustes (alates lapse koolivalikust) üle emale siiski tuginedes sellele, et vanematel

on olnud omavahelistest suhetes pikaajalised konfliktid ja nad ei suuda saavutada ühise

hooldusõiguse teostamiseks vajalikku üksmeelt, mistõttu on lapse huvides vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine.

27.2. Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib PKS § 137 lg 1, mis sätestab, et kui ühist

hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust

2-21-4132

edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et

lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna käesolevas asjas esitasid ühise

hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse laps Q osas mõlemad vanemad, tuligi maakohtul

tuvastada, kas selle lõpetamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Võttes arvesse, et vanemad

elavad alates 26.01.2021 lahus, kumbki ei soovi enam hooldusõigust ühiselt teostada ning

vanemate omavaheliste suhete jätkuv konfliktsus seda ka ei võimalda, järeldas maakohus

õigesti, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole mõistlik ega lapse huvides.

Arvestades eeltoodut on maakohtu otsustus laps Q suhtes vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamise osas igati seaduslik ja põhjendatud.

28. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on rikkunud ka kohustust hinnata igakülgselt

otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega.

28.1. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei jaganud kohus isa arusaama ema

võimetusest Q eest hoolitseda. Ringkonnakohus saab sellest aru nii, et kohus on sellega

kokkuvõtvalt vastanud ka isa väidetele seoses ema alkoholitarbimisega. Tsiviilasja materjale

arvestades ei ole ringkonnakohtul maakohtust erinevale seisukohale asuda võimalik. Kuigi

maakohtule 16.03.2021 esitatud avalduses tugines isa sellele, et laste ema tarbis kuni

25.02.2021 kestnud kooselu jooksul alkoholi (I kd, tlk 3), on isa ise jätnud esile toomata asjas

tähtsust omavad asjaolud. Nimelt on ema 22.03.2021 vastuses selgitanud, et kuna isa hakkas

kooselu ajal ilmutama üha enam kontrollivamat käitumist, lõigates ema elust välja temale

olulised inimesed (ema ja õde perega) ja keelates nendega suhtlemise ning soovitanud töölt ära

tulla, ema kodust välja visanud ega enam tagasi lasknud, ema tõuganud nii, et ta kukkus peaga

vastu radiaatorit ja korduvalt ähvardanud temalt lapsed ära võtta, on ema nendest pingetest

tingituna tarvitanud ka rohkem alkoholi ning olukorra väljakannatamatuse tõttu lõpuks kodunt

lahkunud (I kd, tlk 37 pöördel). Neid ema väiteid ei ole isa vaidlustanud.

28.2. Ema väiteid kinnitab paljuski Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vastus, mille kohaselt leidis

15.07.2019 aset lähisuhtevägivalla juhtum, kui alkoholijoobes isa läks emale kallale, ei lasknud

teda ja tema tütart ühisesse korterisse enam sisse, mis päädis politsei ja lastekaitse sekkumisega

ning 18.07.2019 vanemate kahepoolse kokkuleppega aasta jooksul mitte tarvitada alkoholi ja

käituda teineteisega viisakalt ning austavalt. Ema lähedastega vesteldes selgus, et kooselu ajal

ei lubanud isa emal lähedastega suhelda, mis tekitas nende vahel tülisid, mis omakorda tõid

kaasa ema poolse alkoholi tarbimise. Kuigi vastus kinnitab ka, et ema on olnud laste

juuresolekul alkoholijoobes, selgub sellest, et tõendatud ei ole, et see on laste elule ja tervisele

ohtu kujutanud (I kd, tlk 41-45). Seda, et emal esineks laste isa väidetud alkoholisõltuvus ja

sellest tingitud võimalik ohtlikkus lastele, maakohus 24.03.2021 määrusega ei tuvastanud,

jättes isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (I kd, tlk 60-62). Küll aga kinnitab

maakohtule esitatu seda, et isal endalgi on olnud alkoholiga probleeme, mis erinevalt emast, on

vallandanud vägivaldsuse lähedaste suhtes.

28.3. Ema väidetavat alkoholisõltuvust ja sellest tulenevat ohtlikkust lastele ei kinnita ka isa

poolt 10.01.2022 menetlusdokumendis esitatud väited ja sellele lisatud tõendid (II kd, tlk 180-

186), kuna fotod ema külmkapis sisust (sh alkoholipudelist), laps Cst ja kirjavahetus laps Zga

ei tõenda väidet, et ema 25.12 või 26.12.2021 ja 13.06.2021 alkoholijoobes oli. Tõendit selle

väite kohta, et 13.06.2021 joovet märkas ka kohaletulnud kiirabi, isa esitanud ei ole. Ema on

isa väiteid pidanud mittetõesteks ja ebaadekvaatseteks ning esitanud 26.12.2021 kiirabikaarti,

millest nähtub, et kuigi isa esitas väljakutseks teabe, et laps C on joobes emaga, kiirabi ema

joobesolekut ei tuvastanud. Lisaks on lapse üldseisundit peetuks heaks (II kd, tlk 198, 200).

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on maakohtule edastanud teabe, et 26.12.2021 kohale saabunud

politsei ja kiirabi sõnul oli laste tervis korras, ema kaine ja adekvaatne (II kd, tlk 193).

2-21-4132

Maakohus ei ole 07.04.2022 ärakuulamisel lapsele ühtegi ohtu eelkirjeldatust tuvastanud (III

kd, tlk 77).

28.4. Laste ema on laste juuresolekul alkoholijoobes olekut tunnistanud, kuid kinnitanud ka, et

pärast kooselu lõppemist isaga ei ole tal alkoholiga enam probleeme olnud (I kd, tlk 75). Nende

probleemide esinemisele ei ole edasises kohtumenetluses kordagi tuginenud kumbki

eestkosteasutus ega ka lastele määratud esindaja. Vastupidi, nagu nähtub laste esindaja

04.04.2022 seisukohast, selgus laps Qga vesteldes, et isa on palunud lapsel kohtunikule edasi

öelda, et ema joob alkoholi ja on tema vastu kuri (III, tlk 32 pöördel).

28.5. Kuivõrd maakohus on menetluse jooksul isa väiteid ja esitatud tõendeid ema väidetava

alkoholisõltuvuse ja sellest tuleneva ohtlikkusega hinnanud, määruskaebemenetluses ei ole isa

nende väidete põhistamiseks uusi tõendeid esitanud, mis olnuks TsMS § 662 lg 3 kohaselt

lubatav ja võimaldaks ringkonnakohtul asuda maakohtust erinevale seisukohale, ka nähtub asja

materjalidest, et kuni vanemate lahkuminekuni hoolitses laste eest iga päev ema, kuna isa viibis

töö tõttu kaks nädalat kodust eemal (I kd, tlk 116 pöördel), nõustub ringkonnakohus maakohtu

eeltoodud lõppjäreldusega, et põhjust kahelda ema võimekuses hoolitseda laps Q eest, ei ole.

28.6. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt kaalus maakohus laps Q osas vanemate esitatud

avalduste nõudeid arvestades ühelt poolt vendade kooskasvamise säilitamise võimalust ja

teisalt Q heaolu säilimist ning arendamist koos suhte jätkumisega emaga. Seega ei ole

maakohus jätnud määruskaebuse esitaja väidet, et Q lahutatakse vennast, juhul kui ema

vastuavaldus rahuldatakse, tähelepanuta ning kaebaja etteheited kohtule on alusetud.

28.7. Maakohtus ei ole vendade lähedust puudutavas osas teinud ka kaalutlusvigu. Kuigi

13.07.2022 määruses tõdes kohus, et menetluses ei ole olnud vaidlust vendade läheduse osas

(III kd, tlk 190), selgusid 22.11.2022 toimunud ärakuulamisel uued asjaolud. Nimelt oli lastele

määratud esindaja Qga suheldes teada saanud, et laste omavahelised suhted ei ole head, kuna C

kiusab esindajale teadmata põhjusel Qt. Esindaja lootis, et vanemad sellega tegelevad, kuid

seda ei ole toimunud. C Qt enam ei toeta. Qga ema juures suheldes oli laps elurõõmus ja suhtles

vabalt, isa juures krambis ja kinnine. Esindaja, kes toetas ema vastuavalduse rahuldamist, leidis,

et kuivõrd vendade suhted ei ole head, ei halvenda laste lahutamine nende suhtlust (IV kd, tlk

57, 61). Lisaks sellele tuvastas ka maakohus ise ärakuulamisele järgnenud lastega kohtumisel

tajutu põhjal, et laste omavahelised suhted ei ole enam nii sõbralikud kui menetluse alguses, Q

sõnul vend kiusab teda ning C ei paistnud väiksema venna vastu huvi tundvat. Väga tugevat

kahe venna vahelise sideme muljet ei jäänud kohtule juba ka varsemalt, millest teavitas kohus

menetlusosalisi 07.04.2022 toimunud ärakuulamisel (III kd, tlk 87). Eeltoodut arvesse võttes

järeldas maakohus õigesti, et laps Q osas ema vastuavalduse osalise rahuldamise tulemusena

võib vendade lahuskasvamisel nende omavahelistele suhetele olla hoopiski positiivne mõju.

28.8. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja hinnanguga, et lapse huviga

võrreldes on kohtu järeldus, mille kohaselt vendade erinev elukoht ei kahjusta lapse huve

määral, mil need oleksid teise vanemaga suhete hääbumise läbi kahjustatud, kui emaga jääb

vaid suhtlusõigus, ebaproportsionaalne.

28.9. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid

asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega oli käesolevas asjas oluline välja selgitada, mis on

laps Q huvid. Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et lapse huvides on, et tal oleks ka pärast

vanemate kooselu lõppemist hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga (III kd, tlk 33 pöördel),

kujunenud olukorda arvestades aga eelkõige emaga kohtumised ja suhtluse jätkumine (II kd,

2-21-4132

tlk 54). Seda seisukohta toetasid ka mõlemad eestkosteasutused (II kd, tlk 70 pöördel, 73, 148,

151-153). Pereterapeudi 21.11.2022 seisukoht oli, et lapsel peab olema võimalus osaleda

mõlema vanema elus, suheldes mõlema vanemaga (IV kd, tlk 52 pöördel).

28.10. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal

on õigus ja kohustus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanem

peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema

õigusi heas usus. Sellest tulenevalt on ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama

lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti,

sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel

emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (vt nt

RKTKm, 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18).

28.11. Ometigi nähtub tsiviilasja materjalidest, et isa oma õigusi lapse vanemana heas usus ei

teostanud, mis päädis ema ja lapse suhtluse taastamiseks kohtu poolt 06.12.2021 kolmanda

katsega määrata toimiv suhtluskord erieestkostja vahendusel (II kd, tlk 173). Kohus tugines

sealjuures sellele, et isa süüdistab ja halvustab laste juureolekul ema ega nimeta teda emaks, ei

ole lapsi emaga kaasaminekuks ettevalmistanud ning lapsed kardavad isa pahameele alla

sattuda. Kohus pidas oluliseks mitte süvendada veelgi laste võõrdumist emast ja märkis, et isal

tuleb oma suhtumist emasse muuta või seda vähemalt lastele mitte välja näidata, kuna sellisena

nagu isa emaga suhtleb, kahjustab ta laste ja ema suhet, mis on vastuolus PKS § 143 lg 2

sätetega (II kd, tlk 177). Vaatamata sellele isa oma käitumist ei muutnud.

28.12. Nii nähtub lastele määratud esindaja 04.04.2022 seisukohast, et isa palus laps Ql kohtule

öelda, et ema joob alkoholi ja on temaga kuri, mida esindaja pidas manipuleerimiseks ja lapse

väärkohtlemiseks, leides, et lapse huvides ei ole kasvada üles vanemaga, kes ei toeta suhteid

teise vanemaga (III kd, tlk 32 pöördel, 33, 33 pöördel, 85). Tori vallavalitsus juhtis kohtu

tähelepanu, et isa on emaga olnud lugupidamatu (III kd, tlk 40). Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

väljendas muret, et laste isa ei soodusta laste suhtlust emaga, mistõttu ei ole arusaadav kas ja

kui oluliseks isa üldse ema osalust laste elus peab (III kd, tlk 52). Lastele määratud esindaja

pidas 03.10.2022 vastusest nähtuvalt vajalikuks kontrollida, kas isa, kes on olnud menetluse

jooksul arvamusel, et lastel ei ole vaja emaga suhelda ning lastel on emata parem, on

võõrandanud laps Qt emast (IV kd, tlk 28 pöördel). Kuigi isa käis ka teraapias, selgus

pereterapeudi 21.11.2022 vastusest, et kohtumised isaga on lõpetatud, kuna isa ei tunne vajadust

muuta enda käitumist ega suhtlusviisi emaga (IV kd, tlk 53). Viimasel ärakuulamisel maakohtus

22.11.2022 väljendasid nii eestkosteasutused kui lastele määratud esindaja kindlat toetust ema

vastuavaldusele, leides, et kui langeb ära kolmas isik lastega suhtlemise korraldamisel, siis suhe

Q ja emaga ei toimiks sellisel kujul, kuna isa ei ole suhtlust emaga toetanud (IV kd, tlk 58, 61).

28.13. Eeltoodut arvestades on maakohtu otsustus, rahuldada ema vastuavaldus osaliselt, andes

talle üle laps Q viibimis- ja elukoha määramise ning haridusküsimustes (selles osas alates lapse

koolivalikust) ainuhooldusõiguse ning määrates lapse ja isa suhtluskorra, igati seaduspärane ja

laps Q huvidest johtuv. Seda seisukohta ei väära ka isa väide, et laps Q lahutatakse aastate

jooksul välja kujunenud kodust, sõpruskonnast ja sugulastest. Ringkonnakohus nõustub

määruskaebemenetluses eestkosteasutuste ja lastele määratud esindaja seisukohtadega, et

maakohtu määratud suhtluskord tagab laps Qle nii suhete jätkumise vennaga, kui isa kodu

külastamise, sõprade ja isa sugulastega sidemete säilimise.

29. Määruskaebuse esitaja on esitanud suhtluskorra ettepaneku juhuks, kui ringkonnakohus

tema kaebuse rahuldab, kuid ei ole esitanud alternatiivset ettepanekut juhuks, kui kohus jätab

2-21-4132

maakohtu otsustuse vanemate hooldusõigust puudutavas osas rahuldamata. Esitatud

suhtluskorra ettepaneku põhipunkti kohaselt kohtuks laps Q emaga üle nädala alates reede

õhtust kuni pühapäeva õhtuni, mis on sarnane maakohtu määranguga, mille kohaselt kohtub

laps Q alates kooliminekust isaga üle nädala alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus vajadust omal algatusel muuta ka maakohtu

määratud suhtluskorda, kuigi möönab, et isa suhtluse maht lapsega, arvestades hetkel kehtivat

06.12.2021 esialgse õiguskaitse määrusega määratud suhtluskorda, väheneb. Ka kohtupraktikas

on asutud seisukohale, et hoolimata perekonnaseaduses sätestatud vanemate õiguste ja

kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega

suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Lapsest lahus

elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi (vt nt RKTKo,

21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 32).

30. Olenemata eeltoodust selgitab ringkonnakohus, et vanematel on PKS § 143 lg-st 2¹

tulenevalt alati õigus suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta.

Taotluste lahendamine

31. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitanud ka taotlused määruskaebuse

läbivaatamiseks kohtuistungil ja tunnistajate W ja G ülekuulamiseks. Ringkonnakohus jätab

need taotlused TsMS § 667 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 esimese

lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel

on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja

tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Käesoleval juhul ei ole asja istungile ja

tunnistajate ülekuulamise määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lõpplahend võimalik

teha asja materjalide põhjal, ka ei ole asjaolud, kas isa on pühendunud laste kasvatamisele ja

hoolitseb laste eest ning saab sellega hakkama, millised on laste elukeskkonna ja kodused

tingimused ning omavaheline side, kas laste sõprusringkond ja huvitegevused on seotud

VVVga, vaidluse all.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

32. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule I riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna

see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.

33. Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/