3-21-2545/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-2545

Haldusasi

Kristel Kiisla kaebus Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri

2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna

üldplaneeringu 2040+ tühistamiseks Sulaoja kinnistu osas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kristel Kiisla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kristel Kiisla

esindaja v.adv Tambet Laasik

Vastustaja Tartu linn

esindaja Jüri Mölder

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. aprill 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavolikogu kehtestas 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 Tartu linna üldplaneeringu

2040+. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisega muutusid kehtetuks Tartu Linnavolikogu 14.

septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ja Tähtvere Vallavolikogu

21. juuli 2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneering.

2. Kaebaja ja M.-V. Talangu esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri

2021. a otsuse nr 373 tühistamiseks osas, milles vastustaja jättis kaebajale kuuluva Sulaoja kinnistu

rohevõrgustiku osaks.

Kaebuse kohaselt oli Sulaoja kinnistu, (katastritunnus 83101:004:0304) omanikuks oli kuni

22. oktoobrini 2021 M.-V. Talangu ning kaebus esitati ühiselt koos kaebajaga vältimaks olukorda,

kus vaidlustatud otsus ei saa enam riivata kinnistu endise omaniku õigusi, kuna ta ei olnud kaebuse

esitamise hetkel enam kinnistu omanik, ega ka kaebaja õigusi, kuna ta ei olnud vaidlustatud otsuse

vastuvõtmise hetkel veel kinnistu omanik.

Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustiku osaks rikub kaebaja omandiõigust ja kitsendab olulisel

määral maakasutust ning kinnistul lubatavaid tegevusi, sh ehitusõigust.

Üldplaneeringus on arvestamata jäetud Sulaoja kinnistu tegelik seisund ning selle kohta ei ole

üldplaneeringu kehtestamise otsuses ega seletuskirjas mistahes põhjendusi. Sulaoja kinnistu ei

kujuta endast täieulatuslikku metsamaad, vaid endist isetekkelist prügilat. Maatükil ei ole sellist

keskkonnaväärtust, mis õigustaks selle kaasamist või jätmist rohevõrgustiku koosseisu.

Vastusaja oleks pidanud võtma sisulise seisukoha, kas kaebaja 23. juuli 2021. a ettepanek

eemaldada Sulaoja kinnistu Tartu linna üldplaneeringus 2040+ rohevõrgustikust on põhjendatud või

mitte. Vastustaja seda ei teinud, esitades vaid üldised põhjendused rohevõrgustiku vajalikkuse

kohta. Seetõttu on kaebaja ärakuulamine toimunud ainult formaalselt, tema seisukohti sisuliselt

hindamata ja arvesse võtmata. Hoolimata sellest, et kaebaja esitas enda ettepanekud vastustaja

arvates hilinenult, on vastustaja neid siiski käsitlenud, mistõttu on selge, et selleks sisuliselt takistust

ei olnud.

Menetlusest ei ole äratuntav, et vastustaja oleks teinud üldse midagi selleks, et selgitada välja, kas

jätkuvalt on vajalik ja põhjendatud jätta Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks.

Olukorras, kus kinnistu omanik ei tea, et tema kinnistut kavatsetakse rohevõrgustikku määrata või

jätta, ning tal ei ole mitte kuidagi võimalik seda planeeringu dokumentidest kontrollida ega selle

kohta selgitusi ja põhjendusi leida, on ka tema võimalus planeerimismenetluses osaleda äärmiselt

piiratud.

3. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et Kuigi Natura 2000 võrgustik peaks looma tugivõrgustiku ühenduse tähtsusega

liikide ja elupaikade säilitamiseks, ei piisa sellest üksi elurikkuse ning ökosüsteemide säilitamiseks.

Seetõttu on ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid vaja planeeringute kaudu luua strateegiline

roheline võrgustik (RV), mille eesmärk on tagada eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimine

ning asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine.

Vastustaja on kaebajale seatud kitsenduste proportsionaalsust põhjendanud 29. septembri 2021. a

kirjas nr 9-3.1/UP-18-003. Antud juhul on RV määramisel tuginetud maakonnaplaneeringus antud

suunistele, RV planeerimisjuhendile, keskkonnaseisundi strateegilise hindamise (KSH) läbiviijate

eksperditeadmistele ja -kogemustele, mille tulemusena määrati ÜP-s ja KSH käigus RV paiknemine

ja tingimused, mis avalikustati kahel korral, st nii üldplaneeringu eskiisi ja KSH eelnõu avaliku

väljapaneku ajal kui ka üldplaneeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ajal.

Sulaoja kinnistu on olnud rohevõrgustiku osa juba enne vaidlusalust üldplaneeringut. 2006. a

kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringu koostamisel ja rohelise võrgustiku asukoha määramisel

võeti aluseks Tartumaa maakonnaplaneering (1998) ja selle teemaplaneering "Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2001-2006).

Tingimus, millest lähtuvalt tuleb põldude vahel paiknevaid metsi säilitada s.t. mitte muuta nende

maakasutust (mitte raadata), on sätestatud maakonnaplaneeringutes ja olnud erinevates RV

metoodikates või juhendites juba viimased paarkümmend aastat.

Vaidlustatud üldplaneeringus on võrreldes Tähtvere valla üldplaneeringuga muudetud siiski

piiranguid leebemaks ning rohevõrgustiku alast on välja jäetud kinnistul paiknenud endine nn

prügiala. Erandiks ei ole ega saa olla raadamine iseseisvate tehnoparkide, müra- ja

keskkonnamõjudega taristu rajamiseks. See oleks vastuolus RV eesmärkidega üldisemalt. ÜP-ga ei

ole seatud kitsendusi Sulaoja kinnistul metsa majandamiseks.

Kaebajale on edastatud 16. aprilli 2021. a kiri, kus teavitatakse kaebajat üldplaneeringu avalikust

väljapanekust ja sellest, et arvamusi on võimalik esitada kuni 20. maini 2021. Asjaolu, et kaebajad

ei ole tundnud varasemalt huvi oma kinnistut puudutava osas on kaebajate enda riisiko. Kaebajale

kuuluvate teis(t)e kinnistute osas on üldplaneeringus õigeaegselt ettepanekuid esitanud kaebaja

tütar.

Ettepanek Sulaoja kinnistu juhtotstarbe muutmiseks esitati alles 23. juulil 2021. a ringraja ehitusloa

menetluses. 23. juuliks 2021 oli üldplaneering ja sellega seatud rohevõrgustiku üldtingimused

läbinud avaliku väljapaneku, Keskkonnaamet oli andnud ÜP KSH aruandele heakskiidu, mis

tähendab, et ümber- või ülehindamisi RV toimimise osas poleks saanud enam toimuda.

Olulisem RV säilimist tagav tingimus on rohealasid pikas perspektiivis stabiilselt toetav

maakasutus, konkreetsemalt nt raadamise keeld metsamaal. Eelnevat arvestades on ÜP koostajad ja

eksperdid veendunud, et Sulaoja kinnistu RV alaks jätmine ja seal raadamise keelamine on vajalik

ja põhjendatud. Eriti oluline on rohevõrgustiku elementide säilitamine suurte monokultuursete

põllumassiividega maastikel, nagu seda on mh Sulaoja kinnistut ümbritsev maastik. Metsa

majandusväärtus, kinnistu raielangi liigniiskus jm ei oma RV määramisel olulist kaalu. Sulaoja

kinnistu metsamaa on headel muldadel kasvav liigirikas puistu, mis pakub suures mahus erinevaid

ökosüsteemiteenuseid.

4. Kaebajate esindaja teavitas kohut 22. juunil 2022 M.-V. Talangu surmast.

5. Vastustaja teatas 31. mail 2023 kohtule, et kohtumenetluse kestel on vaidlusalusele Sulaoja

kinnistule rajatud ringrada, mis on sarnane ringrajale, millele vastustaja keeldus ehitusluba

väljastamast.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. 31. juuli 2023. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

7. Halduskohus sedastas, et:

-

Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini 2020 Tartu linna kodulehel, Tartu Raekoja

infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses;

-

Tartu Linnavolikogu võttis 1. aprilli 2021. a otsusega nr 321 Tartu linna üldplaneeringu

2040+ vastu ning suunas avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 20. aprillist 20.

maini 2021;

-

üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus

seisukohad 15. juuni 2021. a korraldusega nr 701, mida muudeti ja täiendati 28. juuni 2021. a

korraldusega nr 752. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 30. juunil 2021;

-

Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kinnitati Tartu

Linnavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 813.

Kaebaja esitas ettepaneku Sulaoja kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks 23. juulil 2021.

Ettepanekust nähtub muu hulgas, et kaebajale oli teada, et Sulaoja kinnistu oli Tähtvere valla

üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku oluline osa, nagu kõik põldude vahel olevad metsad jms alad.

8. Riigikohus on PlanS §-le 8 tuginedes selgitanud1, et planeerimismenetluses tuleb olemasolevaid

keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Seega oli vastustajal praegusel juhul, kus Sulaoja

kinnistut loeti juba enne Tartu linna üldplaneering 2040+ kehtestamist keskkonnaväärtuslikuks,

eelduslikult vajadus säilitada väärtuslik roheala ning kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks

oleksid pidanud leiduma kaalukad põhjused. Põhjused, miks Sulaoja kinnistu on rohevõrgustiku

osa, on toodud vastustaja vastuse p-s 25 ja p-des 38-39. Sulaoja paikneb suurte põllumassiividega

rohevõrgustiku vaeses piirkonnas ja on osa rohevõrgustiku kohaliku koridori alast.

1 RKHK 22. juuni 2023. a otsus asjas nr 3-20-2273

9. Vastustaja selgitustel on Tartu linna üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu osa Tartu linna

maapiirkonda hõlmavast rohelisest võrgustikust (lühend RV), mis küll põhimahus on määratud

Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ (tugialade võrgustik), ent maakonnaplaneeringus on

ühtlasi antud selged suunised ja tingimused rohelise võrgustiku piiride ja maakasutustingimuste

täpsustamiseks omavalitsuste üldplaneeringutega.

Rohevõrgustiku määramise põhimõtteid on kirjeldatud Tartu linna üldplaneeringu ptks-s 11.1. Linn

on leidnud, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb

püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala).

Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel

kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi

rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise.

10. Ruumiplaneerimine mõnedes valdkondades on kinnistute ülene. Nõnda ei ole ka rohevõrgustiku

asukoha määramisel lähtutud mitte kinnistute andmetest, vaid antud piirkonda iseloomustavatest

kõlvikuandmetest, mille omadusi on eksperdid üldplaneeringu koostamise protsessis hinnanud ja

millele vastavalt on kujundatud sidusa rohevõrgustiku struktuuri ja selle väiksemate elementide

ruumiandmed. Seega kinnistuid ei käsitleta nimeliselt ega nende piire arvestavalt üheski

üldplaneeringu rohevõrgustiku asukoha määramisega seotud töö- ega ka lõppdokumendis,

üldplaneeringus.

11. Sulaoja kinnistu omaniku soov kasutada maad majanduslikus mõttes otstarbekamalt on

arusaadav, kuid kaebajate väited, et kinnistul asuv ulatuslik prügimägi välistab maa-ala ökoloogilise

väärtuse ja põhjendatud vajaduse säilitada kinnistu rohevõrgustikku kuulumise, ei ole põhistatud.

Sulaoja kinnistul nn heakorratöid tehes peab kinnistu omanik arvestama lisaks kinnistu kuulumisele

rohevõrgustikku ka kinnistu üldplaneeringujärgset juhtotstarvet (metsamaa), mida kaebusega ei ole

vaidlustatud. Rohelise võrgustikuga kattuvale metsa maa-alale ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb

arvestada ptk 11.1 rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustega. Sulaoja kinnistu varasemat

juhtotstarvet vaidlustatud üldplaneeringuga ei muudetud, st võrreldes varasema olukorraga ei seatud

maaomanikule täiendavaid kitsendusi. Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku jätmisega ning metsamaa

juhtotstarbe määramisega on vastustaja kohtu hinnangul valinud üldplaneeringus proportsionaalse

meetme olulise avaliku huvi kaitseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja endiselt, et puuduvad tõendid, et Sulaoja kinnistu on sedavõrd

väärtuslik, et peab olema rohevõrgustiku osa, kuid seda ümbritsevad kinnistud mitte. Vastustaja on

jätnud Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku, sest see oli ka eelnevates planeeringutes osa

rohevõrgustikust. Paraku ei ole selgunud, miks ning millistele tõenditele toetudes määrati Sulaoja

kinnistu esmakordselt rohevõrgustikku.

Vastustaja ja halduskohtu positsioon, et Sulaoja kinnistu peab jääma rohevõrgustikku, sest ta juba

on seal ning rohevõrgustik on oluline, on olemuslikult mitteõiguslik. Sulaoja kinnistu jätmiseks

rohevõrgustikku (ja selle kaudu kaebaja omandiõiguse piiramiseks) puudub objektiivne põhjus.

Vähemalt ei ole sellist põhjust ja faktilist alust välja selgitatud.

13. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et küsimuseks, miks Sulaoja kinnistu on määratud rohevõrgustiku osaks on

taandatav küsimusele, miks just põldude vahel asuv metsamaa on oluline osa rohevõrgustikust.

Põllumajandusmaastike looduslik mitmekesisus on tõestatult madal, mistõttu ei toeta need piisavalt

erinevate liikide elupaiga ja levikuvõimalusi. Seetõttu on erinevatel aegadel väljastatud rohelise

võrgustiku planeerimise juhendmaterjalides antud planeerijatele suunised mitte planeerida

põllumajandusmaadele rohevõrgustikku. Tartu linna üldplaneeringus on põllumajandusmaadest

rohevõrgustikku kaasatud siiski valdav osa püsirohumaid.

Sulaoja

kinnistut

põhjast

ja

lõunast

ümbritsevatel

põllumajandusmaadel

puuduvad

rohevõrgustikuks määramise eeldused. Küll on rohekoridori katkematuks osaks Sulaoja kinnistust

läänes paiknevad põllumajandusmaad (Suur-Saariku ja Läänepõllu kinnistute püsirohumaad).

looduslikuks elupaigaks sobimatute monokultuursete põllumajandusmaade vahel paiknev Sulaoja

kinnistu metsa-ala Tüki küla piirkondliku rohevõrgustiku koridori oluline ja säilitamisväärne osa.

Ala maakasutuse muutmine (enamgi veel, mürarikkaks motoalaks kavandamine) lõhub ja tõestatult

katkestab mitmekesiseid elupaiku ja looduse hüvesid pakkuva ja rohevõrgustiku tugialasid

ühendava koridori.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Halduskohus on selgitanud üldplaneeringu koostamise menetlust, kaebaja võimalust selles osaleda

ning planeeringulahenduse mõju proportsionaalsust kaebaja õiguste suhtes. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt

HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

15. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja ei ole põhjendaud Sulaoja kinnistu

määramis rohevõrgustiku alaks muu kui sellega, et sama tulenes Tähtvere valla 2006. aasta

üldplaneeringust. Samas ei ole välja selgitatud, miks kinnistu algselt rohealaks määrati, kui seda

ümbritsevad kinnistud ei ole rohealad.

Ringkonnakohus hinnangul ei ole kaebaja seisukoht põhjendatud.

16. Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal kaebaja omandisse kuuluva Sulaoja kinnisasja (dtl 8-9)

sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning Tähtvere valla 2006. aasta üldplaneeringuga oli maatükk

määratud rohevõrgustiku mikrovõrgustiku alaks. Kinnistul kasvab valdavalt mets, mis maatüki

põhja-kirde osas on mõned aastad tagasi raiutud. Sulaoja kinnistu asub põllumajanduslikus

kasutuses olevate maatükkide vahel. Sulaoja kinnisasja naaberkinnistutel metsa ei ole. Tähtvere

valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt (dtl 92) toimivad valla lõunaosas asuvad mõne kuni

kümnekonna hektari suurused metsatukad piirkonnas rohelise mikrovõrgustiku aladena ja neist

suuremad metsaalad on määratletud kui olulised rohestruktuuri elemendid, kus senise maakasutuse

säilimine on oluline nii ökoloogilisest kui ka maastikulis-esteetilisest seisukohast.

Praeguses asjas vaidlustatud Tartu linna üldplaneeringuga määratleti Sulaoja kinnisasi samuti

kohaliku tasandi rohekoridori osana (dtl 60) ja maatüki juhtotstarbeks jäi metsa maa-ala.

Seega ei toonud Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamine kaasa Sulaoja kinnistu omaniku

õiguste täiendavat piiramist varem kehtinud Tähvere valla 2006. aasta üldplaneeringuga võrreldes.

17. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud sedagi, et selleks ajaks, kui kaebaja tütar kinnistu endise

omaniku (kaebaja ema) nimel avaldas soovi (dtl 22) muuta üldplaneeringu lahendust Sulaoja

kinnistu osas, oli planeering juba läbinud menetluse etapid, kus huvitatud isikutel oli võimalik

taotleda planeeringulahenduse muutmist. Ettepanek laekus vastustajale 2021. aasta juuli teises

pooles. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini

2020 Tartu kodulehel, Tartu raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses. Pärast seda, kui

linnavalitsus oli kujundanud seisukoha avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute kohta,

toimus avalik arutelu 30. septembril 2020. Seejärel valmis üldplaneeringu põhilahendus ning

üldplaneeringu avalik väljapanek leidis aset digiraamatus, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu

huvikeskuses 20. aprillist kuni 20. maini 2021. Planeeringulahendust tutvustati ning huvitatud

isikud said vahetult arvamust avaldada veel valdkondade ja piirkondade kaupa toimunud kümnel

avalikul arutelul 3. kui 19. maini 2021. Linnavalitsus võttis planeeringulahenduse kohta esitatud

arvamuste osas seisukoha ja tegi täiendused, mille vajadus on tekkinud põhilahenduse ülevaatamise

käigus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30. juunil 2021.

Pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu näeb kehtiv õigus ette

planeeringulahenduse muutmise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel (PlanS § 89

lg 2) või valdkonna eest vastutava ministri poolt planeeringu heakskiitmise staadiumis avalikul

väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei

arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkuleppe tulemusel (PlanS § 90 lg 3 p 2 ja lg

5).

Sulaoja kinnisasja omaniku ettepanek esitati seega ajal, mil sellel ei olnud mõju üldplaneeringu

menetlusele, kuna üldplaneeringu avaliku väljapaneku etappi tagasi pöördumata ei oleks vastustaja

saanud planeeringulahendust muuta.

18. Pidades silmas, et planeeringuga ei kavandatud Sulaoja kinnistu omaniku õiguste piiramist

võrreldes kehtiva planeeringu järgse lahendusega ning et Sulaoja kinnistu omanik ei olnud Tartu

linnale ega varem Tähtvere vallale teatanud soovist arvata kinnistu välja rohelise võrgutiku alade

hulgast, nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ega tema õiguseellane ei olnud isikuks, kellele oleks

tulnud saata isiklik teade planeeringumenetluse toimingute kohta. Seega ei olnud nõutav isikliku

teate saatmine üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik

väljapaneku (PlanS § 82 lg 4), avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 83 lg 2),

üldplaneeringu avalik väljapaneku (PlanS § 87 lg 5) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(PlanS § 88 lg 3) kohta. Kaebaja ja tema õiguseellase planeeringumenetluses osalemise tagamiseks

oli piisav avalikkusele suunatud teavitamine, nagu selle näeb ette PlanS § 82 lg 5 ja § 87 lg 6.

19. Vastustaja teatas siiski kaebajale üldplaneeringu avalikust väljapanekust e-kirjaga (dtl 587,

589), kuid seda tulenevalt kaebaja omandiõigusest teise kinnisasja suhtes. Asja materjalidest

ilmneb, et kaebaja, Sulaoja endine omanik ja kaebaja tütar tegutsesid koos nii Sulaoja kui ka

kaebajale kuuluva teise kinnisasja omaniku õiguste teostamise heaks. Seega oli Sulaoja kinnistu

omanikul üldplaneeringu menetluse ajal olemas teave menetluse toimumise kohta. Vastavalt oli

omanikul tegelik võimalus tutvuda kavandatava planeeringulahendusega ka Sulaoja kinnistu osas

ning vajadusel esitada ettepanekuid planeeringulahenduse muutmiseks.

Kuna Sulaoja kinnistu omanik ettepanekuid ei esitanud, siis ei olnud vastustajal rohevõrgustiku

alade valimise üldiste põhjuste selgitamise kõrval kohustust täiendavalt selgitada ega põhjendada,

miks konkreetselt Sulaoja kinnisasi valdavas osas on jätkuvalt arvatud rohevõrgustiku koosseisu.

Üldised põhjused selleks on planeeringu seletuskirjast selgesti arusaadavad. Nii ilmneb (dtl 454-

455), et roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning

majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem. Võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike tugialade omavahelisele ühendatusele

looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Maakonnaplaneeringus ette nähtud rohelise võrgustiku

aladele on lisatud rohelise võrgustiku kohaliku tasandi elemente eesmärgiga parandada rohelise

võrgustiku kui terviku sidusust. Sarnaselt oli rohevõrgustiku alade koosseis ja paiknemine

piirkonnas lahendatud ka varem kehtinud Tähtvere valla üldplaneeringuga. Planeeringuala lõunaosa

(Pihva – Haage – Rahinge piirkond) on tulenevalt aktiivsest põllumajandustegevusest suhteliselt

lageda maastikuga. Alal domineerivad põllu- ja heinamaad, puuduvad suuremad metsad ja

loodusalad. Rohelise võrgustiku sidususe tagamisel saab määravaks kohalik ehk mikrotasand:

üksikud säilinud metsatukad ning piirkonna vooluveekogude kaldaalad. Kohtades, kus metsasust on

eriti napilt, on rohelisse võrgustikku kaasatud ka püsirohumaad.

Samas on üldplaneeringuga jätkuvalt ette nähtud piirkonnas asuva põllumajandusmastiku

säilitamine. Nii nähtub planeeringu seletuskirjast (dtl 453), et Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi

väärtuslik maastik on tähelepanuväärne tänu paisjärvedele, avatud maastikele ja väikestele

metsatukkadele. Põhiliseks säilimist vajavaks tingimuseks on suurpõllundusliku maastikukujunduse

jätkamine.

Juba neist üldistavatest selgitusest on mõistetav, et kaebajale kuuluv metsaala on olulise tähtsusega

rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks piirkonnas, sest valdavalt põllumajanduslikus

kasutuses olevate maatükkide vahel pakub see elupaika ja varjumisvõimalust erinevatele taime- ja

loomaliikidele. Põllumajandusliku maa eesmärgipärane kasutamine viib paratamatult eluslooduse

mitmekesisuse vähenemisele, sest põllumajanduslikus tootmises tõrjutakse põhikultuuri(de) kasvu

või saagikust pärssivad liigid välja või surutakse nende arvukus alla. See omakorda vähendab nende

looma- ja linnuliikide arvu, kes saavad maad elupaigana kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole eelneva järelduse tegemiseks vaja eriteadmisi valdkonnast. Põllumajanduslikus kasutuses oleva

maa kasutusotstarbe säilitamise tõttu ei ole Sulaoja kinnistut ümbritsevad maatükid valdavalt

sobilikud rohevõrgustiku toimimiseks. Osaliselt on põllumajanduslikus kasutuses olevad

püsirohumaad parema lahenduse puudumisel siiski kaasatud rohevõrgustikku. Sulaoja kinnistu

metsa-ala eristub selgelt ümbritsevast maastikust loodusliku mitmekesisuse poolest. Seega pidi ka

kinnistu eelmisele omanikule ja kaebajale mõistetav olema, miks Sulaoja kinnistu on oluline

rohevõrgustiku toimimiseks piirkonnas. Vastavalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu ei

oleks mõistetav, miks juba Tähtvere valla üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu määrati rohevõrgustiku

alaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, nagu tugineks kaevatav planeering selles

küsimuses üksnes sellele, et varem on Sulaoja kinnistu juba määratud rohevõrgustik alaks.

20. Vastustaja põhjendas 5. septembri 2021. a kirjas (dtl 32-34), miks ei saa kinnistu põhja-kirde

osa kasutada kaebaja soovitud viisil, s.o ringraja rajamiseks ja kasutamiseks. Vastustaja osutas, et

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi rohelise võrgustiku

analüüs, kus lisaks maakonnaplaneeringule arvestati varasemates üldplaneeringutes esitatud

rohelise võrgustiku paiknemist ning rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud põhimõtteid.

Rohevõrgustiku eesmärk ei ole vaid suurulukite liikumise tagamine, vaid kõikidele liikidele (nt

alates taime-ja putukaliikidest kuni suurulukiteni välja) levimiseks võrgustiku tagamine. Kõrgema

taimestikuga põllusaared on olulised elupaigad lindudele ja pisiimetajatele ning roomajatele.

Kohaliku tasandi rohelise võrgustiku puhul, mille hulka on arvatud ka Sulaoja kinnistu, on

tingimused oluliselt rangemad võrreldes tingimustega suurte metsamassiividega kaetud aladel, kus

RV toimivus on lihtsamalt saavutatav ja katkestuste oht pigem vähene. Seetõttu ei ole Sulaoja

kinnistul lubatud ringraja ja seda teenindavate ehitiste kavandamine ja sellel eesmärgil metsamaa

maakasutuse ulatuslik muutmine.

Vastuseks kinnistu omaniku järelepärimisele selgitas vastustaja 8. novembri 2021. a kirjas (dtl 105-

106) veel, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega,

mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob

Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev

rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja

selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise, (dtl 105).

21. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine2 toetab vastustaja seisukohti kohaliku

tasandi rohevõrgustiku alade määramisel piirkonnas ega näe võimalust vähendada rohevõrgustiku

alade ulatust, pidades rohevõrgustiku toimimise seisukohalt määravaks üksikute säilinud

metsatukkade paiknemist. Samuti on vastustaja seisukohad kooskõlas rohevõrgustiku

planeerimisjuhendiga3, millele vastustaja viitas 5. septembri 2021 kirjas. Planeerimisjuhendis

märgitakse, et Selleks, et rohevõrgustik täidaks oma ülesandeid, on vaja, et selle struktuurid oleksid

2 Kättesaadav võrgulehel

https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/uldplaneering2040/TartuUPKSHaruanne.pdf

(lk

37-38).

3 Kättesaadav võrguleheküljel

https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf

planeeritud sidusalt, st et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, kusjuures

veelgi olulisem on, et rohevõrgustiku struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt

funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna - see aitab vähendada liikide elupaikade

killustatust.

22. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega piisavalt põhjendanud Sulaoja kinnistu arvamist

rohevõrgustiku alade hulka. Rohevõrgustiku alade hulgast on välja jäetud umbes 0,5 ha suurune osa

kinnistu põhjaservast, mille osas kinnistu endine omanik ja kaebaja on osutanud, tegemist on

isetekkelise prügimäega, mida ei ole suudetud veel täielikult korrastada. Kaebajal ei saanud tekkida

õiguspärast ootust, et kinnisasja on võimalik kasutada muuks tegevuseks kui metsa majandamiseks.

Sulaoja kinnisasja sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis maakatastri seaduse § 181 lg 9 kohaselt

tähendab, et tegemist on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maaga

või maaga, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Seetõttu ei olnud alust eeldada, et

maad saab kasutada nende eesmärkide mitte seotud rajatiste ehitamiseks ja majandamiseks.

Vastustaja on põhjendatult märkinud sedagi, et kinnistule ringraja ja selle teenindamiseks parkla

rajamine oleks vastuolus ka varem kehtinud planeeringuga ning kinnistule määratud maa

kasutamise juhtotstarbega.

23. Riigikohus on korduvalt leidnud, et olukorras, kus varasem kehtiv planeering juba piirab maa

kasutamist isiku soovitud viisil, ei saa pidada kaalukaks kinnistu omaniku huvi kinnistut tulu

teenimiseks kasutada. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka

rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb KOV‑l näidata,

millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. 4

Ringkonnakohus peab neid seisukohti asjakohaseks ka praegusel juhul. Erinevalt Riigikohtu

lahendatud asjast ei ole tegemist küll katsega muuta üldplaneeringu lahendust madalama taseme

planeeringuga,

vaid

uue

üldplaneeringuga

juba

varasema

üldplaneeringuga

määratud

rohevõrgustiku elementide säilitamisega. Kuid ka siin on oluline, et tegemist on juba toimiva

rohevõrgustikuga, mille toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks peaks olema kaalukas põhjus. Tartu

linna üldplaneeringu menetluses, s.h KSH aruande koostamisel ei ole selliseid põhjusi ilmnenud.

Vastupidi, jätkuvalt leiti, et põldude vahel paiknevate metsatukkade säilitamine on vajalik

elurikkuse kaitseks ja kohaliku tasandi rohevõrgutiku toimimise tagamiseks. Kaebaja omalt poolt

on viidanud sellele, et osa kinnistust on isetekkeline prügimägi ning maatüki põhjaosas paar aastat

tagasi istutatud kuused on valdavalt hukkunud maa liigniiskuse tõttu. Kumbagi neist ei ole aga

põhjust pidada kaalukaks argumendiks Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku alade hulgast väljaarvamise

kasuks. Kaebaja selgitustest ja esitatud fotodest ilmneb, et kinnistult on prügi koristatud ning

allesjäänud osa prügist ei takista oluliselt maatükil liikumist. Selge on seegi, et isegi prügi olemasolu

ei välista täielikult metsa positiivset mõju elurikkusele, kuna puud pakuvad ikkagi elupaika lindude,

väiksematele loomadele ja putukatele, samuti loovad tingimused alustaimestiku kasvuks. Lisaks

ongi kinnistu see osa vähemalt osaliselt rohevõrgustiku alade hulgast välja jäetud. Liigniiskuse

kohta on vastustaja selgitanud, et sama liiki, samal ajal istutatud puude hukkumine ei näita, et mets

sellel kohal ei kasvaks. Ilmastikule ja haigustele on vastupidavamad mitmekesise liigilise ja

vanuselise koosseisuga metsad. Seetõttu tuleb nõustuda, et ka selles osas ei saa pidada kaalukaks

kaebaja huvi kasutada Sulaoja kinnistut muul otstarbel kui metsa kasvatamiseks.

24. Kinnistu eelmine omanik on seega hilinenud planeeringumenetluses oma seisukohtade

avaldamisega, mistõttu ei pidanud vastustaja planeerigu vastuvõtmisel ega kehtestamisel täpsemalt

põhjendama, miks just Sulaoja kinnistu määramine rohevõrgustiku alaks on jätkuvalt vajalik.

Üldised põhjused selles piirkonnas kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku alade määramiseks on

planeeringu seletuskirjas esitatud. Neist on võimalik mõista, miks Sulaoja kinnistul asuv mets on

oluline rohevõrgustiku toimimise jaoks. Lisaks esitas vastustaja täpsemad põhjendused vastuseks

4 vt RKHK 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310 (p 29) ja 23. märtsi 2023. a otsus asjas 3-21-125 (p 17).

kinnistu eelmise omaniku nimel tehtud päringutele. Nende põhjal saab järeldada, et planeeringu

koostamisel arvestati oluliste avalike huvidega kui ka kinnistu omaniku huviga maad kasutada ega

ole omaniku huve alusetult ega ülemääraselt piiratud.

Nendel asjaoludel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/