3-23-1443/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1443

Haldusasi

Z.M-i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.03.2023

käskkirja nr 1-1/23/29 punkti 1.13. tühistamiseks ja

Justiitsministeeriumi 13.06.2023 vaideotsuse nr 11-

7/3437-2 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Z.M

Vastustajad: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Justiitsministeerium: volitatud esindaja Keili Kondike-

Neiland

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor muutis 31.03.2023 käskkirjaga nr 1-1/23/29 Tallinna Vangla

kodukorda ja seletuskirja. Käskkirja punktiga 1.13. täiendati Tallinna Vangla kodukorra punkti

8.1. neljandat lauset ning sõnastati see järgmiselt:

„Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus ega puhastusvahendeid, toiduaineid,

kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid, süütamisvahendeid, sokke, sukki, sukkpükse, põlvikuid,

aluspükse ega rinnahoidjaid.“

Muudatuse vajadust põhjendati käskkirjas järgmiselt: „Sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu

vahetamise vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja erinev, mistõttu on otstarbekas lubada

kinnipeetaval hoida kambris kogu sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu kogust. Esemeid,

mis on varasemalt lattu paigutatud, hoiustatakse laos ajani, mil kinnipeetav need kambrisse

taotleb. Edaspidi on loetletud esemeid võimalik hoiustada üksnes kambris ja neid lattu tagasi

paigutada ei ole enam võimalik.“

Ühtlasi lisati käskkirja punktiga 1.14. Tallinna Vangla seletuskirja punkti 8.1. järgmine selgitus:

„Sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu vahetamise vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja

erinev, mistõttu on otstarbekas lubada kinnipeetaval hoida kambris kogu sokkide, sukkade,

sukkpükste ja aluspesu kogust.“

2. Tallinna Vanglas viibiv Z.M (kaebaja) esitas 17.04.2023 Justiitsministeeriumile

adresseeritud vaide Tallinna Vangla direktori 31.03.2023 käskkirja nr 1-1/23/29 punktidele 1.17

(nõue kirjutada kirjavahetusekaardil allkiri sinise pastapliiatsiga) ja punktile 1.13. (muudatus,

mille kohaselt ei hoiustata kinnipeetavate isiklike asjade laos sokke, sukki, sukkpükse,

põlvikuid, aluspükse ega rinnahoidjaid).

3. Tallinna Vangla leidis, et vaides esineb puuduseid ning andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja.

4. Z.M esitas 01.05.2023 vaide täpsustuse, milles märgib, et taotleb 31.03.2023 käskkirja nr 1-

1/23/29 punkti 1.17 kehtetuks tunnistamist ja punkti 1.13 kehtetuks tunnistamist sokkide ja

aluspükste laos hoiustamise keelamise osas.

5. Tallinna Vangla edastas 12.05.2023 kaaskirjaga nr 5-15/23/80-5 Z.M-i vaide lahendamiseks

Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium rahuldas 13.06.2023 vaideotsusega nr 11-7/3437-2

vaide osaliselt ja tunnistas Tallinna Vangla direktori 31.03.2023 käskkirja nr 1-1/23/29 punktid

1.17 ja 1.18 kehtetuks. Punkti 1.13 kehtetuks tunnistamise nõudes jäeti vaie rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 28.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori

31.03.2023 käskkirja nr 1-1/23/29 punkti 1.13. tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi

13.06.2023 vaideotsuse nr 11-7/3437-2 osaliseks tühistamiseks, Justiitsministeeriumi

kohustamiseks parandada vaideotsusel oleva märke „asutusesiseseks kasutamiseks“ kuupäev

ning Justiitsministeeriumi keelamiseks avaldada kaebaja isikuandmeid.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2023 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada

kaebuse nõuet ning tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

8. Kaebaja esitas 10.11.2024 üldsõnalise menetlusabi taotluse. Ühtlasi täpsustas kaebaja, et ta

soovib jätkuvalt, et kohus keelaks Justiitsministeeriumil avaldada vaideotsuses märgitud

andmeid enne avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud tähtaega.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 12.01.2024 määrusega kaebuse kohustamis- ja keelamisnõude

osas, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ning võttis tühistamiskaebuse menetlusse.

2(6)

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja nõuab Tallinna Vangla direktori 31.03.2023 käskkirja nr 1-1/23/29 punkti 1.13.

tühistamist sokkide ja aluspükste laos hoiustamise keelamise osas ja Justiitsministeeriumi

13.06.2023 vaideotsuse nr 11-7/3437-2 osalist tühistamist.

11. Vaidlustatud käskkiri on vastuolus justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõikega 1 ja § 61 lõikega 1.

12. Samuti ei ole käskkirja andnud pädev isik. VangS § 15 lg 3 kohaselt volitatakse valdkonna

eest vastutavat ministrit kehtestama laos asjade vastuvõtmise korda määrusega, samuti lattu

võetava asjade nimekirja. Seetõttu ei ole vangla direktor pädev kehtestama lattu võetavate

asjade nimekirja ega nende hoidmise korda. Kodukorda on pädev andma vangla kui avalik-

õiguslik juriidiline isik, direktor üksnes kinnitab vangla antud kodukorra olemasolu.

13. VSkE § 57 lg 1 annab õiguse hoida sokke ja aluspesu laos. Seega ei ole vaidlustatud

käskkirja p 1.13. kooskõlas kehtiva õigusega ega õiguspärane. Samuti on akti p 1.13. vastuolus

kodukorra nende punktidega, mis ei luba hoida kambris sokke ja aluspesu koguses, mis ei ole

mõistlik.

14. Kaebaja hinnangul ei ole sellise keelu seadmine põhjendatud. Uue regulatsiooniga ei muutu

vangla ega ametnike töökoormus. Kuna vangla laopidaja peab niikuinii tooma laost näiteks

jalanõud, võib ta selle asemel tuua ka sokid või aluspesu. Seetõttu ei ole sokkide ja aluspesu

laos hoiustamise keelamine vajalik. Vangla soovitud eesmärgi saavutamiseks peaks ladu oma

tegevuse lõpetama ja vangla lubama kõik asjad, mis ei ole keelatud, kinnipeetavale kambrisse.

15. Käskkirja punkti 1.13. alusel lubatakse kõik sokid ja aluspesu kinnipeetavale kambrisse.

Samal ajal kehtib koguseline piiras asjadele, mida kambris tohib hoida. Kui kinnipeetaval oleks

kambris ebamõistlik kogus sokke ja aluspesu, võtab vanglateenistus need ära. Seega toob

vaidlustatud käskkiri kaasa põhiseaduse § 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive. Kaebaja väitel

ei mahu talle kambrisse ära 30 kg, s.o 500-800 paari sokke või 200-450 paari aluspükse.

16. Arvestades eeltoodut pidanuks Justiitsministeerium vaide tervikuna rahuldama.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

17. Tallinna Vangla hinnangul on kaebus alusetu.

18. Tallinna Vangla jääb 09.05.2023 otsuses (vastustaja vastuse lisa 1) ning 12.05.2023

kaaskirjas väljendatud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Täiendavalt märgib

Tallinna Vangla järgmist.

19. VSkE § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate

isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel

soetatud isiklikke asju. VSkE 61 lõike 1 alusel paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel

kinnipeetavaga kaasas olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse

kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahv 57 lõikes 3 ja

paragrahv 61 lõikes 11 toodud piirangut. Nimetatud sätetest ei tulene kinnipeetavale

subjektiivset õigust valida esemete hoidmise kohta.

20. Tallinna Vangla direktor täiendas 31.03.2023 käskkirja nr 1-1/23/29 punktiga 1.13. Tallinna

Vangla kodukorra punti 8.1 neljandat lauset, lisades esemete loetellu, mida kinnipeetavate

isikute laos ei hoiustata, sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud, aluspüksid ja rinnahoidja. Kuna

nimetatud pesuesemete vahetamise vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja erinev, on

3(6)

otstarbekas lubada neil kambris hoida kogu sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu kogust.

Esemeid, mis olid varasemalt lattu paigutatud, hoiustab vangla laos ajani, kuni kinnipeetav need

kambrisse taotleb.

21. Justiitsministeerium on käskkirja punkti 1.13. õiguspärasust hinnanud ja leidnud, et vangla

direktoril oli pädevus käskkirja välja anda. Nõuet, et sagedasti vahetatavaid esemeid

hoiustatakse edaspidi üksnes kambris, on põhjendatuks ja eesmärgipäraseks peetud.

22. Käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud tunnustele ja

tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu.

23. Kaebaja vaidleb kehtestatud piirangu üle pelgalt vaidlemise pärast, mitte soovist hoiustada

oma sokke ja aluspesu kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vangiregistri andmetel kaebajal

sokke ja lühikesi aluspükse laos ei ole. Kaebaja on soovinud kõik sokid ja aluspüksid kambrisse

saada juba enne, kui vangla sukkade-sokkide ja aluspesu laos hoiustamist piiras.

24. Kaebaja selgitus, et tal ei mahu kambrisse ära 500-800 paari sokke või 200-450 paari

aluspükse, on asjakohatu. Tallinna Vangla kodukorra punktide 8.8.1., 8.8.2., 8.9.1. ja 8.9.2.

kohaselt võivad kinnipeetavad ja vahistatud kambris omada mõistlikus koguses sokke ja

aluspesu. Kaebaja poolt nimetatut mõistlikuks koguseks pidada ei saaks. VSkE § 57 lg 3

sätestatud 30 kg on kõikide isiklike asjade kogukaalu, mida kinnipeetu võib vanglas omada.

Ilmselgelt ei moodusta ühelgi kinnipeetaval, sh kaebajal, 30 kg asjade kogukaalu vaid sokid ja

aluspesu.

25. Justiitsministeerium leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Justiitsministeerium jääb 13.06.2023 vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega

arvestada. Täiendavalt märgib Justiitsministeerium järgmist.

26. Kaebaja viidatud VSkE sätted ei anna kaebajale subjektiivset õigust valida esemete

hoidmise kohta. Kodukorras kehtestatud piiranguga ei võeta kinnipeetavalt õigust sokke ning

aluspesu omada ja teha sellega soovitud toiminguid, mistõttu ei ole vangla rikkunud

kinnipeetava õigust omandi puutumatusele ega õigust omandit käsutada. Käskkirja seletuskirja

kohaselt on sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu vahetamise vajadus kinnipeetavatel

sagedane ja erinev, mistõttu on otstarbekas lubada kinnipeetaval hoida kambris kogu sokkide,

sukkade, sukkpükste ja aluspesu kogust. Justiitsministeerium nõustub ka vangla selgitustega

ning leiab, et sagedasti vahetatavate esemete kambris hoidmine on eesmärgipärane ning aitab

ühtlasi hoida tasakaalus ametnike töökoormust.

27. Justiitsministeerium on käskkirja punkti 1.13. õiguspärasust hinnanud ja leidnud, et vangla

direktoril oli pädevus käskkirja välja anda. Nõue, et sagedasti vahetatavaid esemeid hoiustatakse

edaspidi üksnes kambris, on põhjendatud ja eesmärgipärane. Justiitsministeerium on seisukohal,

et Tallinna direktori 31.03.2023 käskkiri nr 5-1/23/23 ja Justiitsministeeriumi 13.06.2023

vaideotsus nr 11-7/3437-2 vastavad HMS §-s 54 sätestatud tunnustele ja tühistamiskaebus

rahuldamisele ei kuulu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Tallinna Halduskohtu menetluses on Z.M-i kaebus Tallinna Vangla direktori 31.03.2023

käskkirja nr 1-1/23/29 punkti 1.13. tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi 13.06.2023

vaideotsuse nr 11-7/3437-2 osaliseks tühistamiseks.

Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

4(6)

29. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas vaidlustatud käskkirja andmine oli Tallinna

Vangla direktori pädevuses ning kas käskkirja punkt 1.13. on sokkide ja aluspesu osas

õiguspärane.

30. Kohus nõustub Justiitsministeeriumi 13.06.2023 vaideotsuses märgituga ning ei pea selles

esitatud põhjenduste tervikuna kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Seoses kaebaja

väidetega märgib kohus järgmist.

31. Tallinna Vangla kodukord on üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2

mõttes (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 määrus asjas nr 3-19-557, p 8).

Haldusaktina on vangla kodukord õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).

Nõue, et kodukord peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, tähendab muu hulgas seda, et

vangla kodukorraga võib täpsustada vangistusseaduse ja VSkE regulatsiooni selleks antud

volituse piires.

32. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla kodukorra ja seda muutvate käskkirjade andmine

ei ole vangla direktori pädevuses.

Vangla direktori volitus kodukorra kehtestamiseks tuleneb VangS § 105 lg-st 3 („Vangla

kodukorra kinnitab vangla direktor“). VangS § 105 lg 21 näeb ette ka need küsimused, mida

võib ja tuleb vangla kodukorras reguleerida. Lisaks konkreetselt välja toodud küsimustele (vt

viidatud sätte p 1-13) sätestatakse kodukorras ka „muud reguleerimist vajavad asjaolud“ (vt

VangS § 105 lg 21 p 14).

Kaebaja järeldusel justkui „kinnitaks direktor üksnes kodukorra olemasolu“ ei ole alust. VangS

§ 105 lõikes 3 on kasutatud mõistet „kinnitab“, kuna kodukord kinnitatakse vangla direktori

käskkirjaga. Volitus oma pädevuse piires käskkirjade andmiseks tuleneb justiitsministri

06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lõike 2 punktist 7.

33. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus VSkE § 57 lõikega 1

ja § 61 lõikega 1. VSkE § 57 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või

kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse

vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 61 lõike 1 alusel paigutatakse vanglasse

vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse

kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lõikes 3 ja § 61 lõikes 11

toodud piirangut.

Viidatud VSkE sätted reguleerivad, millised asjad on vanglas lubatud ning kus neid hoida võib.

Nendest sätetest järeldub, et kinnipeetavatele peab olema tagatud võimalus hoida asju kas enda

juures kambris või laos. Juhul, kui vangla võimaldab teatud asjade puhul neid ilma arvulise

piiranguteta, kuid mõistlikus koguses enda juures hoida (praegusel juhul kogu sokkide ja

aluspükse kogust), ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda nende esemete lattu

paigutamist.

34. Vaidlustatud käskkirja p-ga 1.13. täiendati üksnes loetelu esemetest, mida laos ei hoiustata.

Kodukorra sätte muutmisega ei võeta kaebajalt õigust sokke ja aluspesu omada, samuti ei piirata

nende kogust. Seega nõustub kohus vastustajatega, et vangla ei ole rikkunud kaebaja õigust

omandi puutumatusele ega õigust omandit käsutada.

35. Käskkirja muutmise põhjendust („Sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu vahetamise

vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja erinev, mistõttu on otstarbekas lubada kinnipeetaval

hoida kambris kogu sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu kogust. Esemeid, mis on

varasemalt lattu paigutatud, hoiustatakse laos ajani, mil kinnipeetav need kambrisse taotleb.

5(6)

Edaspidi on loetletud esemeid võimalik hoiustada üksnes kambris ja neid lattu tagasi paigutada

ei ole enam võimalik.“) peab kohus asjakohaseks. Ka Justiitsministeeriumi seisukohta, et

sagedasti vahetatavate esemete kambris hoidmine aitab ühtlasi hoida tasakaalus ametnike

töökoormust, ei saa pidada ilmselgelt asjakohatuks kaalutluseks.

36. Kohtu hinnangul on regulatsioon, mis lubab kinnipeetaval hoida muu hulgas kogu sokkide

ja aluspesu kogust kambris, pigem soodustava iseloomuga (olemasolevad esemed on kogu aeg

kättesaadavad, puudub vajadus neid laost välja küsida). Isegi kui teatavat riivet möönda

(põhjusel, et erinevalt varasemast regulatsioonist ei saa isik enam kambris olevaid sokke ja

aluspesu tagasi lattu paigutada), on see ilmselgelt vähene.

Kaebaja väited selle kohta, et talle ei mahu kambrisse ära 500-800 paari sokke või 200-450

paari aluspükse, on ilmselgelt põhjendamatud. Tallinna Vangla on õigesti märkinud, et VSkE §

57 lg 3 sätestatud 30 kg on kõikide isiklike asjade kaal kokku.

37. Lisaks on Tallinna Vangla selgitanud, et vangiregistri andmetel ei ole kaebajal laos sokke ja

lühikesi aluspükse. Vangla kinnitusel saabus kaebaja 17.11.2022 Tallinna Vanglasse ja

18.11.2022 sai ta kambrisse kaasas olnud 4 paari sokke ja 2 paari aluspükse. 06.12.2022 tuli

kaebajale käsipakiga 19 paari sokke ja 4 paari aluspükse, mis paigutati lattu, kuid 15.01.2023

esitas Z.M taotluse sokkide ja aluspükste kambrisse saamiseks ja need anti talle 07.02.2023

kambrisse. Seega on kaebaja kõik sokid ja aluspüksid soovinud kambrisse saada juba enne, kui

vangla sukkade-sokkide ja aluspesu laos hoiustamist piiras.

38. Arvestades eeltoodut ei riku vaidlustatud käskkirja p 1.13. kaebaja õigusi.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased ning

nende tühistamine ei ole põhjendatud.

39. Kaebaja on taotlenud kohtult ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist VSkE §

57 lg 1 ja 61 lg 1 või vaidlustatud käskkirja punkti 1.13. suhtes, kuna vaidlustatud käskkirja säte

on VSkE viidatud sätetega vastuolus.

Kohus selgitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse saab algatada üksnes õigusakti (nt

seaduse või määruse) suhtes. Seega ei ole Tallinna Vangla kodukorra ja seda muutva käskkirja

kui haldusakti (üldkorralduse) osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine

võimalik. Juhul, kui kohtu hinnangul oleks vangla direktori käskkiri VSkE eeskirjaga vastuolus,

tuleks see tühistada.

Kohus leidis eelnevalt, et käskkiri on õiguspärane. Ka VSkE § 57 lõiget 1 ja § 61 lõiget 1 ei ole

alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.

Seega jääb kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

6(6)