2-22-6230/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Heli Käpp

Otsuse kuupäev

22.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-6230

Tsiviilasi

X hagi C vastu asjade ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks või alternatiivselt hüvitise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 05.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

800 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood 49305150870),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (apellant): C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 04.03.2024, millel osalesid poolte

lepingulised esindajad

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 05.06.2023 otsus tühistada osas, milles mõisteti kostja

valdusest välja hageja valdusesse 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“

tõugu koer (kiibi nr XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry

ja jäeti selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda.

I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta p-s 1 nimetatud nõue rahuldama-

ta, aga rahuldada osaliselt alternatiivne nõue sama koera eest hüvitise 400 €

saamiseks ja jätta nende nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda.

I.3. Ülejäänud osas on p-s 1 viidatud otsus edasi kaebamata jõustunud.

I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta läbi vaatamata X hagi C vastu mobiiltelefoni Samsung S20 (imei

353344114403178) ja mootorsõiduki Toyota C-HR reg. numbriga XXXXXX

autovõtmete valduse üleandmise nõuetes.

II.2. Jätta rahuldamata X nõue mõista välja C valdusest X otsesse valdusesse

06.06.2021

sündinud

„Yorkshire

Terrier“

tõugu

koer

(kiibi

nr XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry.

2 (4)

II.3. Rahuldada osaliselt hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjalt Clt välja

hageja X kasuks 400 €.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 27.04.2022 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu valduse nõudes.

Hageja täpsustas oma nõudeid 06.06.2022 avalduses ja soovis saada kostja valdusest enda

valdusesse:

-

06.06.2021

sündinud

„Yorkshire

Terrier“

tõugu

koera

(kiibinumber

XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry (edaspidi: koer);

-

mobiiltelefoni Samsung S20 imei (kood 353344114403178, edaspidi: telefon);

-

mootorsõiduki Toyota C-HR (registrinumber XXXXXX) autovõtmed (edaspidi:

võtmed).

Teise võimalusena palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise 1500 € (sh 800 € koera, 500 €

telefoni ja 200 € võtmete eest).

Hageja tõi esile, et koer, telefon ja võtmed kuulusid Wle (hageja ema), kes suri 21.11.2021 ja

kelle ainupärija on hageja. Kostja oli hageja ema eluajal tema elukaaslane. Hageja nõudis

kostjalt asjade valduse üleandmist 18.03.2022 kirjas. Koera ostis hageja ema ja tema

omandiõigus nähtub nii loomapassist kui ka müügilepingust. Hageja avaldas, et raha koera

ostmiseks andis hageja emale tema endine abikaasa.

2. Maakohus rahuldas hagi 14.09.2022 tagaseljaotsusega. Kostja kaja alusel taastas maakohus

23.11.2022 määrusega tsiviilasja menetluse.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Tema ja hageja ema olid alates 2018. a lõpust elukaaslased,

nad elasid koos, neil oli ühine majapidamine ja kõiki kulutusi kanti ühiselt. Telefon ja võtmed

pole kostja valduses. Koer soetati ühiselt, koer elas hageja ema ja kostja perekonnas kutsikaeast

peale. Hageja ei ole koera eest hoolitsenud ja tal puudub koeraga emotsionaalne side. Kui

hageja ema suri, ei tundnud hageja koera vastu huvi, ei võtnud koera enda juurde, ei toitnud ega

hooldanud koera – sel viisil loobus hageja koera omandist ja hiljemalt siis läks omand üle

kostjale. Koer on kostjale emotsionaalselt oluline kaaslane ja lemmik, mälestus lahkunud

elukaaslasest. Kostja on koera eest järjepidevalt hoolitsenud, koer on nõuetekohaselt

vaktsineeritud ja hästi peetud. Kutsika ostuhinna tasus kostja, mitte hageja ega hageja ema.

Hageja ei tõendanud, et koer kuulub pärandvara hulka.

3 (4)

4. Maakohtu 11.05.2023 istungil võttis hageja tagasi telefoni ja võtmete valduse nõuded.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus tegi 05.06.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega jättis TsMS § 423 lg1 p 2

alusel läbi vaatamata telefoni ja võtmete valduse nõuded ning rahuldas koera valduse saamise

nõude. Menetluskulud jaotas maakohus nõuete kaupa nii, et telefoni ja võtmete nõudega seotud

kulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning koera nõudega seotud kulud TsMS § 162

lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

Koera valduse nõude lahendas maakohus AÕS § 80 lg-te 1 ja 2, § 82 lg 1 ja § 83 lg 1 alusel.

Maakohus tuvastas, et koera kui vallasasja ostis ja sai enda valdusesse hageja ema, kes järelikult

sai AÕS § 92 lg 1 järgi ka selle omanikuks. Koera omand on hagejale kui omas ema pärijale

üle läinud. Kohus leiab, et hageja positsioon on tõendatud ja õiguspärane. Seevastu kostja ei

tõendanud, et ta oleks koera soetanud. Omandiküsimuse raames ei oma tähtsust, kellelt saadi

raha koera ostmiseks. Kostja ei sõlminud müügilepingut. Kostja oli hageja ema elukaaslane ja

koera kaasvaldaja, aga see ei tähenda, et kostja oleks saanud koera omanikuks. Hageja ei ole

teinud koera omandist loobumise tahteavaldust ja seda ei saa tuletada hageja väidetavast

tegevusetusest. Kostja ja koera suhted ei saa olla omandiõiguse tekkimise alus. Samuti ei ole

emotsionaalne side valdusõiguse alus. Vaidlustamata asjaoludel on koer kostja valduses.

Kokkuvõttes on täidetud kõik hageja vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse koera valduse nõude osas

tühistada ja jätta see nõue rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja

heidab maakohtule ette õiguse kohaldamata jätmist seoses asjaoluga, et hageja ema ja kostja

soetasid koera ühiselt. Kirjeldatud asjaoludel tulnuks kohaldada seltsingu sätteid. Nende sätete

kohaldamine on võimalik ka siis, kui varaese kuulub asjaõiguslikult ühe seltsinglase ainu-

omandisse. Kostja leiab lisaks jätkuvalt, et hageja loobus koerast, kui jättis selle pärast ema

surma hooletusse. Kostja sai seega omanikuks hõivamise teel.

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning teeb koeraga seotud

nõuete ja vastavate menetluskulude kohta uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Koera valduse

nõue jääb rahuldamata, aga osaliselt saab rahuldada hageja alternatiivse hüvitisnõude.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles telefoni ja võtmete valduse

nõuded jäid läbi vaatamata ning nende nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS

§ 456 lg 4 ls 2).

10. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja vaidlustamata järgmistest asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1):

-

hageja ema sõlmis koera varasema omanikuga müügilepingu ja võttis vastu koera

valduse 11.08.2021;

-

koer oli hageja ema ja kostja ühises valduses kuni hageja ema surmani 21.11.2021;

-

pärast seda on koera valdus kostjal, kes on koera eest ka hoolitsenud;

-

hageja on oma ema ainupärija.

Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei saanud koera omanikuks hõivamise

teel. Hageja ei ole avaldanud mingis osas pärandvarast loobumise tahet. LoKS § 64 jj mõtte

kohaselt ei saa sellist tahet ka eeldada.

4 (4)

11. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus jättis ekslikult tuvastamata hageja

ema ja kostja seltsingusuhte ja kohaldamata vastavad sätted. Nimetatud puuduse saab

ringkonnakohus kõrvaldada, mille tulemusel muutub asja lahendus koeraga seotud nõuete osas.

11.1. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise

eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste

tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Seltsinglaste panused, samuti seltsingu jaoks

omandatud vara lähevad seltsinguvarana seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1).

11.2. Ringkonnakohus põhjendab, miks ta leiab, et eelmises alapunktis märgitud tingimused

on käesoleval juhul täidetud. Elukaaslastena vabaabielulises kooselus ühises majapidamises

elavate partnerite puhul tuleb eeldada, et võetud lemmikloom soovitakse soetada seltsingu-

varana. Nimelt on lemmiklooma ühises kodus pidamisele eelduslikult omane ühine hoolitsus

looma eest, mis on partnerite ühine eesmärk VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Lemmikloom (sh tema

elu korraldamine, tema eest hoolitsemine ja temaga ühises kodus viibimisega arvestamine) on

oluline tegur igapäevase elukeskkonna ja -korralduse kujundamisel. Seetõttu avaldub ühine

eesmärk kasvõi juba tõsiasjas, et mõlemad partnerid peavad igapäevaselt arvestama koju

lemmiklooma lisandumisega. Partnerite tegevus looma pidamisel on ühise eesmärgi

edendamine VÕS § 581 lg 1 tähenduses, st seltsinglase panus. Kirjeldatud eeldusi ei ole

käesoleval juhul ümber lükatud. Vaidlustamata asjaoludel hoolitsesid koera eest juba hageja

ema eluajal mõlemad partnerid. Neil kaalutlustel läks koer kui kostja ja hageja ema seltsingu

jaoks omandatud vara VÕS § 589 lg 1 järgi nende ühisomandisse.

11.3. Seltsing lõpeb seltsinglase surmaga (VÕS § 596 lg 1 p 4), st hageja ema ja kostja seltsing

lõppes hageja ema surmaga 21.11.2021. Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine

ja vara jaotamine seltsinglaste vahel, kusjuures likvideerimisele tuleb üldjuhul kohaldada

kaasomandi jaotamise sätteid (VÕS § 600 lg 1). Erisättena näevad VÕS § 603 lg-d 1 ja 3 ette

panuste tagastamise või hüvitamise pärast kohustuste täitmist. AÕS § 77 lg 2 järgi saab ühise

asja mh anda ühele omanikest, pannes talle kohustuse maksta teistele välja nende osad rahas.

VÕS § 581 lg 2 sätestab seltsinglaste panuste võrdsuse eelduse.

11.4. Käesoleva juhtumi asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jagada koer kui seltsinguvara nii,

et see jääb kostjale, kes on koera eest praeguseks hoolitsenud umbes 2,5 aastat (alates

11.08.2021 koos hageja emaga ja alates 21.11.2021 üksi). Hageja vindiaktsiooninõue jääb

rahuldamata. Eespool p-s 11.2 märgitud kaalutlustel on lemmiklooma ühise pidamise korral

oluline panus just partnerite ühine hoolitus, mitte aga looma soetamisega seonduv. Tunnistaja

F ütluste kohaselt ei teinud hageja ema ega kostja ise rahalist panust koera soetamisel. Võttes

lisaks arvesse VÕS § 581 lg 2 eeldust ja vaidlustamata asjaoluna koera väärtust 800 €, saab

ringkonnakohus osaliselt rahuldada hageja alternatiivse hüvitisnõude summas 400 €.

12. Apellatsioonimenetluses arutatud nõuetega seotud menetluskulud mõlemas kohtuastmes

jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Nimelt nõustus kostja lahendama vaidluse

kokkuleppel nii, et ta tasub hagejale hüvitise 400 €. Kohtulahend on sama sisuga. Kulud määrab

rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

13. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 2² ja

TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)