2-22-14221/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14221

Kohtuasi

SA-Works OÜ hagi A-Pro ad Agency OÜ vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SA-Works OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

35 617,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja SA-Works OÜ (registrikood 12837453),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja A-Pro ad Agency OÜ (registrikood 11505915),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.05.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta SA-Works OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud SA-Works OÜ kanda.

4. Mõista SA-Works OÜ-lt A-Pro ad Agency OÜ kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 987,33 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-14221

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SA-Works OÜ (hageja) esitas 25.09.2022 Harju Maakohtule A-Pro Agency OÜ (kostja)

vastu hagi kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2020 tellimuslepingu nr 11/2020

(töövõtuleping), mille kohaselt kostja pidi valmistama standardse multilift konteineri raamile

moodullahenduse prototüübi (paviljon) vastavalt kostja 22.06.2020 hinnapakkumisele nr 2206

(hinnapakkumine).

1.2. Pärast paviljoni hagejale üleandmist ilmnes, et see on puudustega. Puudused on esile

toodud 17.05.2022 eksperthinnangus nr 220601 (eksperdiarvamus). Ekspertiisi teostas

13.05.2022 asjatundja TK ja selle käigus tuvastati järgmised puudused: 1) puuduvad

ventilatsiooniseade, ventilatsioonitoru ja kubu; 2) puudub tulekustutussüsteem; 3) puuduvad

ühe külje avatäited; 4) puudub soojavarustus; 5) puuduvad konstruktsiooni tugevusarvutused;

6) puuduvad toote valmistamisjoonised, mille järgi oleks toode võimalik uuesti valmistada; 7)

olemasolevatel joonistel puuduvad keevitusmärgid (õmbluste tüübid, keevitamise ulatus,

sulatuse sügavus ja kaatetite kõrgused); 8) pole teada, mille järgi keevitustööd tehti ja nende

vastavust kontrolliti; 9) puuduvad paviljoni valmistamisdokumendid (kasutatud materjalide

loetelu ja sertifikaadid; keevitaja sertifikaat; keevitusdokumendid (WPSd, WPQRd);

keevitustööde kontrolli raport; kvaliteedikontrollija pädevustunnistused; värviraport koos

andmetega kasutatud värvide ja värvikihi paksuste kohta; vastupidavusraport; katuse

veepidavuse kontrolli raport; kvaliteedi lõppraport); 10) paviljonil on keevitusvead

(pooriavad, puudulikud nurkõmbluste keevituskaatetid ja puuduvad õmblused); 11) paviljonil

on roostetamise jäljed ning puudulik ja vähene värvikihi paksus (pinnad kumavad läbi); 12)

paviljoni dokumentatsioon (tugevusarvutused, tootmisjoonised ja spetsifikatsioon ning

valmistamisdokumentatsioon) on esitamata. Eksperdiarvamuse järgi ei vasta paviljon

hinnapakkumisele, paviljoni ei saa otstarbekohaselt kasutada ning kasutajate ohutus on

tagamata.

1.3. Hageja esitas 02.07.2022 kostjale nõude paviljoni puuduste kõrvaldamiseks või uue töö

tegemiseks. Hageja märkis nõudekirjas, et kui kostja ei nõustu puuduste kõrvaldamisega või

uue paviljoni ehitamisega, on hagejal õigus ise paviljoni puudused kõrvaldada ning sellega

seotud kulud kostjalt sisse nõuda.

1.4. Kuna kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest või uue töö tegemisest, peab hageja tellima

paviljoni puuduste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult. Hageja sai pakkumise Iskservice

OÜ-lt hinnaga 31 584,00 eurot (sh käibemaks). Paviljoni puuduste kõrvaldamise kulu on

hageja kahju, mille kostja peab hüvitama. Lisaks on hagejale tekkinud kahju õigusabikulude

(1395 eurot) näol, mida hageja kandis seoses kostjaga peetud kohtueelse vaidlusega. Hageja

palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 32 979 eurot ja viivise.

2. Hagiavalduse täienduse kohaselt allkirjastas hageja 31.12.2021 töö üleandmise-

vastuvõtmise akti, kuid tegelikult ei olnud töö lõpetatud. Hageja allkirjastas üleandmise-

2-22-14221

vastuvõtmise akti vaid seetõttu, et tööde vastuvõtmine oli Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuselt (varasemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)) toetuse saamise

eelduseks. Akt on näilikkuse tõttu tühine.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt käis hageja korduvalt kohapeal tööde edenemist vaatamas ja

kontrollimas. Hageja palus teha mitmed lisatööd, mis esialgses kokkuleppes ei sisaldunud,

kuid mida kostja nõustus hagejale vastu tulles ilma lisatasuta tegema. Mitmeid asju tehti

vastavalt hageja soovidele jooksvalt ümber. Enne tööde üleandmist oli poolte vahel

erimeelsusi tehtud tööde ning nende nõuetekohasuse osas. Pooled jõudsid siiski kokkuleppele

ning 31.12.2021 allkirjastati töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktis esitati tehtud tööde

kirjeldus ning hageja ja kostja kinnitasid, et kostja on oma kohustused täies ulatuses täitnud.

Üleandmise-vastuvõtmise aktis ei kirjeldanud pooled ühtegi puudust ega ühegi töö tegemata

jätmist.

3.2. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Ventilatsiooni väljaehitamine, ventilatsiooniseade

ja kubu ei kuulunud töövõtulepingu alusel tehtavate tööde hulka (hinnapakkumise lisa punkti

1.2 kohaselt pidi kostja tegema ventilatsioonisüsteemi joonised ning see töö on tehtud).

Tulekustutussüsteem ei kuulunud samuti töövõtulepingu alusel tehtavate tööde hulka

(hinnapakkumise lisa punkti 1.7 kohaselt pidi kostja tegema tulekustutussüsteemi joonised

ning ka see töö on tehtud). Hageja väitel puuduvad paviljonil ühe külje avatäited, kuid need

avatäited, mida hinnapakkumises silmas peeti, on tehtud. Soojavarustuse seadmete

paigaldamine ja konstruktsiooni tugevusarvutused ei kuulunud töövõtulepingu alusel

tehtavate tööde hulka. Kõik joonised, mis on hinnapakkumise lisa punktis 1 nimetatud, on

tehtud. Ka keevitusmärkide lisamine joonistele ei kuulunud töövõtulepingu alusel tehtavate

tööde hulka. Samuti ei ole töövõtulepingus nimetatud tööde juures kirjas, et kostja peaks

esitama tõendid selle kohta, mille järgi keevitustööd tehti ja nende vastavust kontrolliti.

Paviljoni valmistamisdokumentide koostamine ja esitamine ei kuulunud samuti

töövõtulepingu alusel tehtavate tööde hulka. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et paviljonil

on keevitus- ja värvimisvead. Samuti ei ole roostetamise jäljed paviljonil seotud ühegi kostja

lepingulise kohustuse väidetava rikkumisega.

3.3. Isegi, kui hageja väidetud puudused oleksid olemas, ei vastutaks nende eest kostja, kuna

hageja ei ole tõendanud, et puudused olid olemas tööde üleandmise ajal. Hageja on tööd vastu

võtnud ning üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitanud, et kostja on oma kohustused täies

ulatuses täitnud. Üleandmise-vastuvõtmise akt on kehtiv.

3.4. Ka juhul, kui kostja vastutaks väidetavate puuduste eest, on hageja kaotanud õiguse

puudustele tugineda. Tööd anti üle 31.12.2021 ning hagejal oli kohustus tehtud tööd

viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta. Hageja esitas kostjale nimekirja puudustest ja

nende piisavalt täpse kirjelduse alles 02.07.2022. Selleks ajaks oli möödunud mõistlik aeg

puudustest teavitamiseks.

3.5. Iskservice OÜ hinnapakkumine, millele hageja kahjunõue tugineb, on ülepaisutatud.

Pakkumisest ei ole arusaadav, millised konkreetsed tööd on plaanis teha. Pakkumisest nähtub,

et plaanis on paviljon lahti monteerida, kuid seda ei ole väidetavate puuduste kõrvaldamiseks

vaja teha. Pakkumisest jääb mulje, et hageja tellib sisuliselt uue paviljoni ehituse, mis ei ole

põhjendatud. Seega ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist hagiavalduses toodud ulatuses.

2-22-14221

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 04.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud.

-

Hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping, mille p 1.1 järgi pidi kostja arendama

paviljoni vastavalt hinnapakkumisele. Töövõtulepingu p 1.2 järgi määratakse töö sisu

ja maht hinnapakkumisega.

-

Hinnapakkumise kohaselt sisaldas töö paviljoni jooniste valmistamist ja paviljoni

ehitamist.

-

Kostja andis töö hagejale üle 31.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

-

Hageja esitas 02.07.2022 kostjale nõude töö puuduste kõrvaldamiseks ja

teostusdokumentatsiooni esitamiseks.

-

Kostja vaidles 15.08.2022 hageja nõudele vastu.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtja

töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest

tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale töö eest tasunud. VÕS § 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või

kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Siinsel juhul olid hageja ja kostja

töövõtulepingu p-des 2.4 ja 5.1. kokku leppinud, et töö antakse üle üleandmise-vastuvõtu

aktiga. 31.12.2021 allkirjastasid hageja ja kostja üleandmise-vastuvõtmise akti, mille punktis

3 kinnitasid, et kostja on oma kohustused täies ulatuses täitnud. Kui võlausaldaja on talle

kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli

täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega on töö

vastuvõtmisel tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse jaoks: töö vastuvõtmise

korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab

tõendama tellija. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

4.3. Hageja ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Oma nõude tõendamiseks on hageja

esitanud eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamus ei tõenda siiski seda, et kostja tehtud töö ei

vastanud lepingutingimustele, kuna ekspert ei ole arvestanud, milliseid töid kostja

töövõtulepingu järgi tegema pidi. Ventilatsiooniseade, ventilatsioon ja kubu,

tulekustutussüsteem, avatäidete ning soojavarustuse rajamine, konstruktsiooni

tugevusarvutuste tegemine ja keevitusmärkide joonistele lisamine ei kuulunud

hinnapakkumise järgi tööde mahtu. Seega ei saanud nimetatud tööde tegemata jätmine olla

töövõtulepingu rikkumine.

4.4. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust

või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 teine lause). Vaidlusaluses töövõtulepingus puudub erikokkulepe

kvaliteedi kohta, mis tähendab, et töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hagejal puudub

õiguslik alus nõuda kostjalt töid, mis vastaksid eksperdiarvamuses ja nõudekirjas märgitud

nõuetele. Hageja ei ole esile toonud, et töö ei vastaks keskmisele kvaliteedile.

2-22-14221

4.5. Hageja ei teatanud väidetavatest puudustest kostjale mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg

1 esimese lause järgi peab tellija ilmnenud puudustest töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul

pärast puuduse avastamist. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja loetles

07.12.2021 e-kirjas puudused, mis hageja hinnangul vajavad kõrvaldamist. 15.12.2021 saatis

kostja hagejale vastuse, milles leidis, et puudused on kõrvaldatud ja töö on valmis.

26.12.2021–31.12.2021 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi täiendavaid töid. 31.12.2021

kinnitas hageja üleandmise-vastuvõtmise aktis, et võtab töö vastu ja puuduseid ei esine.

Hageja esitas 02.07.2022 kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on

hageja kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele, kuivõrd kuus kuud on

ebamõistlikult pikk aeg puudustest teatamiseks.

4.6. 31.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise akt väljendab poolte tahet töö üle anda ja vastu

võtta, mistõttu akt ei ole näilikkuse tõttu tühine.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tööd kehtivalt vastu võtnud, kuna

üleandmise-vastuvõtmise akt oli näilik ja seega tühine. Kohtule on esitatud poolte

e-kirjavahetus 2021. a detsembrist, millest nähtub, et pooled vaidlesid vahetult enne akti

allkirjastamist selle üle, millised tööd on tegemata ning millised tööd on puudustega.

Tegemist oli selliste puudustega ja tegemata töödega, mida ei olnud akti allkirjastamise

hetkeks võimalik kõrvaldada. Akt allkirjastati vaid põhjusel, et hageja saaks poolelioleva

projekti rahastamiseks EAS-ilt toetust. Kostja oli töö puudustest ja tegemata töödest teadlik

juba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et

kostjat teavitati puudustest alles 02.07.2022. Kuna kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja

tahtlikult, ei olnud hagejal VÕS § 645 lg 1 p 1 järgi ka kohustust kostjat tegemata töödest ja

puudustest teavitada.

5.2. Maakohus leidis ekslikult, et ventilatsiooniseade, ventilatsioon ja kubu,

tulekustutussüsteem, avatäidete ja soojavarustuse rajamine, konstruktsiooni tugevusarvutuste

tegemine ning keevitusmärkide joonistele lisamine ei kuulunud hinnapakkumise järgi

töövõtulepingu alusel tehtavate tööde mahtu. Ventilatsioonisüsteemi (sh kubu) ja

tulekustutussüsteemi ehitamine ning soojavarustuse rajamine sisalduvad hinnapakkumises.

Avatäidete, konstruktsiooni tugevusarvutuste tegemine ning keevitusmärkide joonistele

lisamine on olemuslikult tööga seotud ning kaasnevad paviljonide ehitamisega tulenevalt

kehtivatest standarditest. Hageja on esitanud eksperdiarvamuse, mis tõendab, et töö ei vasta

lepingutingimustele. Maakohus on ebaõigesti eksperdiarvamuse tähelepanuta jätnud ja asunud

ise lepinguliste kohustuste mahtu hindama.

5.3. Kostjal oli kohustus toota toimiv müügipaviljon, mida saab kasutada toidu

valmistamiseks ja müümiseks väliüritustel. Paviljon ilma ventilatsioonisüsteemi,

tulekustutussüsteemi ja soojavarustuseta on lihtsalt karp, milles ei saa valmistada toitu ega

seda müüa. Hinnapakkumise lisa p-s 1 on toodud välja süsteemide ehitamine, mitte üksnes

nende jooniste tegemine. Seda tõendab muu hulgas lisa p-s 1 toodud tööde teostamiseks

kuluvate töötundide arv ja maksumus. Kostja tehtud joonised ei saanud maksta 20 000 eurot.

5.4. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja tehtud valmistamisjoonised ei

vasta nõuetele, kuna jooniste järgi peab olema võimalik toodet uuesti valmistada. Muu hulgas

puuduvad olemasolevatel joonistel keevitusmärgid (õmbluste tüübid, keevitamise ulatus,

2-22-14221

sulatuse sügavus ja kaatetite kõrgused). Paviljonil on ka keevitusvead, ebapiisav värvikiht ja

rooste. VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ja VÕS §-st 77 tulenevalt peab töövõtja tegema töö kehtivatest

õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus

keskmisele kvaliteedile. Praegusel juhul ei vasta töö keskmisele kvaliteedile, mida hageja on

tõendanud eksperdiarvamusega ja fotodega. Kui kostja leiab, et töö on tehtud piisava

kvaliteediga, peaks kostja tõendama, et töö vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6.1. Kostja hinnangul on 31.12.2021 allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise akt kehtiv.

Pooltel oli tahe töö üle anda. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

6.2. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Eksperdiarvamus ei ole kohane tõend hageja

väidete tõendamiseks, kuna selles puudub piisav analüüs ja põhjendused, kuidas ekspert on

arvamuses tehtud järeldusteni jõudnud.

6.3. Isegi, kui kostja oleks töövõtulepingut rikkunud, on hageja kaotanud õiguse väidetavatele

puudustele tugineda, kuna hageja ei teatanud kostjale puudustest (ning ei esitanud puuduste

piisavalt täpset kirjeldust) mõistliku aja jooksul.

6.4. Tõendamata on ka hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi

ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega

ega korda neid.

8. Maakohus leidis, et hagejal puudub õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda, kuna hageja ei teatanud töö puudustest kostjale mõistliku aja jooksul. Maakohus

viitas õigesti VÕS § 644 lg-le 1, mille järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, samuti VÕS § 644 lg-le 2, mille järgi oma

majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust

sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi, lisades, et hageja õiguse töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda välistab VÕS § 644 lg 3 esimene lause, mille järgi ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele seoses töö üleandmisega ja kostjale töö väidetavast

lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Apellatsioonkaebuse väitel ei ole hageja töövõtulepingu alusel tehtud tööd kehtivalt vastu

võtnud. 31.12.2021 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt oli hageja väitel näilik ja

tühine, kuna hageja ei soovinud tegelikult tööd vastu võtta (põhjusel, et töö ei olnud täielikult

tehtud ning see osa, mis oli tehtud, oli puudustega). Hageja väitel oli ta sunnitud töö vastu

2-22-14221

võtma, kuna töö vastuvõtmine oli EAS-i toetuse väljamaksmise eeltingimuseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üleandmise-vastuvõtmise akti näol ei olnud

tegemist näiliku tehinguga, kuna hageja soovis siiski töö vastu võtta ja kostja töö üle anda.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et töö üleandmise tulemusena jaguneb

tõendamiskoormis tellija ja töövõtja vahel selliselt, et töö lepingutingimustele

mittevastavusele tuginemiseks peab töö vastu võtnud tellija tõendama, et töö ei vastanud töö

vastuvõtmise ajal lepingutingimustele. Lisaks peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama

või üle vaadata laskma (VÕS § 643) ning teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Lepingule mittevastavust peab sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2).

9.2. Apellatsioonkaebuse väitel ei jätnud hageja kostjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamata, kuna kostja oli töö lepingutingimustele

mittevastavusest teadlik juba hageja ja kostja 2021. a detsembris peetud e-kirjavahetusest.

Arvestades, et pooled allkirjastasid 31.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise akti, milles hageja

muu hulgas kinnitas, et kostja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud, oleks hageja

pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale teatama pärast üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kuigi pooled vaidlesid töö ulatuse ja kvaliteedi üle juba

varem, toimus töö üleandmine 31.12.2021, misjärel hagejal tekkis kohustus töö lõplikult üle

vaadata ja puuduste korral nendest kostjale teatada, sh esitada piisavalt täpne puuduste

kirjeldus. Hageja laskis töö üle vaadata alles 2022. a maikuus ning esitas puuduste kirjelduse

hagejale 2022. a juulis. Ligi pool aastat puudustest teatamiseks ületab mõistlikku aega VÕS §

644 lg 1 järgi. Kui tarbijatöövõtu puhul tuleb VÕS § 644 lg 1 teise lause järgi puudustest

teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul, siis majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul on mõistlik aeg puudustest teavitamiseks üldjuhul lühem. Praegusel juhul ei ole hageja

esile toonud põhjust, miks ta tööd varem üle ei vaadanud, ega asjaolusid, mis vabandaksid

puudustest teavitamise mõistliku tähtaja möödalaskmist.

9.3. Hageja leiab, et kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja tahtlikult, mistõttu hageja võib

VÕS § 645 lg 1 p 1 järgi lepingutingimustele mittevastavusele tugineda isegi juhul, kui ta

tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.

Osundatud väitele hageja maakohtu menetluses ei tuginenud, samuti ei märkinud hageja

ringkonnakohtus uue asjaolu esitamise põhjust. Seega jätab ringkonnakohus hageja uue väite

tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Toimiku materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks

töövõtulepingut ilmselt oluliselt ja tahtlikult rikkunud.

10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja ei

teatanud kostjale töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul

ning on seetõttu kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli

hagi rahuldamine VÕS § 644 lg 3 esimese lause järgi välistatud.

11. Ringkonnakohus vastab ka apellatsioonkaebuse väidetele seoses töö lepingutingimustele

mittevastavusega.

11.1. Kokkulepitud tööde ulatuse hindamisel lähtus maakohus õigesti TsMS § 230 lg-st 1,

mille järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei tõendanud, et tööd, mille tegemata jätmist ta väidab,

tuli töövõtulepingu alusel teha. Hageja esitatud eksperdiarvamusega saab tõendada, millised

tööd on tehtud, kuid ei saa tõendada seda, milliste tööde tegemine oli töövõtulepingus kokku

lepitud. Töövõtulepingule lisatud hinnapakkumise lisa (tl 11 ja 92) järgi tuli kostjal koostada

teatud joonised (hinnapakkumise lisa p 1) ning teha teatud ehitustööd (hinnapakkumise lisa p

2). Kuigi hageja väitis, et tegelikult pidi kostja ka lisa p-s 1 nimetatud süsteemid (lisaks

2-22-14221

jooniste tegemisele) välja ehitama, jäi hageja väide paljasõnaliseks. Oma väite põhistamiseks

märkis hageja, et kostja pidi teadma, et valmistatava toote otstarve on toidu valmistamise ja

müümise teenuse osutamine, mis omakorda eeldab toimivate ventilatsiooni- ja teatud muude

süsteemide olemasolu, kuid ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et töövõtulepingu

esemeks oli kõikide süsteemide täielik väljaehitamine ja seadmete paigaldamine (mitte üksnes

süsteemide projekteerimine, nagu võib järeldada hinnapakkumise lisa sõnastusest).

Apellatsioonkaebuse põhjendustes selgitas hageja, et ainult jooniste tegemine ei oleks saanud

maksta 20 000 eurot, kuid ka seda väidet ei ole hageja täpsemalt põhistanud ega tõendanud (nt

esitades andmeid selle kohta, mis oleks pidanud olema hagejale üleantud töö keskmine

mõistlik koguhind).

11.2. Apellatsioonkaebuse väitel ei vasta kostja tehtud valmistamisjoonised nõuetele, kuna

jooniste järgi peab olema võimalik toodet uuesti valmistada (ning muu hulgas peaksid

joonistel olema keevitusmärgid). Maakohus leidis, et dokumentide lepingutingimustele

mittevastavus ei ole tõendatud, kuna hageja esitatavaid nõudmisi töövõtulepingu tingimustest

ei nähtu. Lisaks ei ole apellatsioonkaebuse kohaselt paviljoni keevitus- ja värvimistööd tehtud

piisava (vähemalt keskmise) kvaliteediga, mida hageja on tõendanud eksperdiarvamuse ja

fotodega. Maakohus leidis, et eksperdiarvamuse ja fotode pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et

tehtud tööd keskmisele kvaliteedile ei vasta. Eksperdiarvamuse suunitlus ei olnud maakohtu

hinnangul mitte niivõrd tööde hindamine minimaalset keskmist kvaliteeti silmas pidades, kui

tööde võrdlemine keskmisest kõrgemate standarditega. Maakohtu otsuse põhjendustest

nähtub, et kohus hindas tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on oma

järeldusi otsuse põhjendustes loogiliselt ja jälgitavalt motiveerinud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et töö keskmisele kvaliteedile mittevastavuse asjaolu

tõendamiskoormis oli hagejal. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 5 uurib ja hindab ringkonnakohus

maakohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme

kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu

tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohus peab

tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohtus leiab, et maakohus ei ole

tõendite hindamise nõudeid rikkunud ja tõendite uueks või ümber hindamiseks puudub alus.

11.3. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus märkis, et

avatäidete rajamine ei kuulunud töövõtulepingu alusel tehtavate tööde mahtu (maakohtu

otsuse p 38). Hinnapakkumise p 2.2 järgi kuulus avatäidete valmistamine töövõtulepingu

alusel tehtavate ehitustööde mahtu (tl 11 ja 92). Kostja väitis maakohtu menetluses, et need

paviljoni avatäited ehk luugid, mis paviljoni kasutamisel lahti tehakse, on tehtud, kuid hageja

nõudis täiendavate avatäidete tegemist (lisapaneelid, millega saab avatud luugiga paviljonile

tekitada uue seina), mille tegemine töövõtulepingu mahus ei sisaldunud; kostja tegi siiski

lisatööna ka ühe külje täiendava avatäite (tl 74 ja pöördel). Seega oli avatäidete ehitamine

töövõtulepingu alusel teostatavate tööde mahus, kuid kostja väitel on see töö tehtud.

Osundatud ebatäpsus maakohtu otsuse põhjendustes ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu

otsuse lõppjäreldust.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-22-14221

15. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 987,33 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi

46 minutit, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonikaebuse analüüs, vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele, hageja täiendava seisukoha analüüs ja sellele vastuse koostamine ning

menetluskulude nimekirja koostamine.

16. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuste sisu on ringkonnakohtu

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

17. Menetluskulude nimekirja järgi oli kostja esindaja tunnitasu enne 2024. a jaanuari 140

eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 2024. a jaanuarist 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei

ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

18. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

987,33 eurot ((4 tundi 46 minutit × 140 eurot/tund) + (2 tundi × 160 eurot/tund) = 987,33

eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)