1-23-5223/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-5223

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. veebruari

2024 määrus Amid Magerramovi (Magerramov;

isikukood 38101140246) tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest

elektroonilise

valve

kohaldamisega

vabastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

riigiprokurör Vahur Verte, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus.

2. Jätta Amid Magerramov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest vabastamata.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdimõistetu Amid Magerramovi kasuks

määruskaebemenetluses makstud menetluskulude katteks 488 eurot, sh

käibemaks 88 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 25. oktoobri 2023 otsusega karistati Amid Magerramovit KarS § 256 lg 1

järgi 6 aasta 6 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Ameerika Ühendriikide

New Yorki lõunaringkonna ringkonnakohtu 5. novembri 2021 otsusega nr 18 Cr. 673-3

mõistetud raskeima karistusega, s.o 10 aasta vangistusega, ning A. Magerramovile mõisteti

liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 4. september 2018.

Karistuse kandmise aja lõpp 4. september 2028.

2. Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määrusega vabastati A. Magerramov tingimisi enne

tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega, katseajaga kuni 4. september

2028 ning määrati A. Magerramov katseaja esimeseks 24 kuuks kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla, kohustades süüdimõistetut järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid ning KarS 75 lg 2 p-des 4, 7, 8 ja 9 toodud kohustusi. Elektroonilise valve

pikkuseks määrati 8 kuud.

2.1. Formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud – A. Magerramov on kandnud nõutud osa

karistusest vabastamisküsimuse arutamiseks, ta on nõustud elektroonilise valve kohaldamisega

ning elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele.

2.2. A. Magerramovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu

elada ja talle pandud kohustusi järgida.

Maakohus ei olnud rahul, et süüdimõistetu suhtes on koostatud lühikese aja jooksul 2

iseloomustust, mis on oma järeldustes niivõrd erinevad. Isiku ohtlikkus on muutunud 4 kuu

jooksul suuremaks, kuigi uusi kuritegusid ei ole ta vahepeal toime pannud. Kuritegude

toimepanemise protsent on samuti suurenenud. Lisateabe osas kinnipeetava isikuomadustest,

varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta kattuvad iseloomustused sõna-

sõnalt vähemalt 80% ulatuses, ka arvamused katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise

tähtaja kohta kattuvad (KarS § 75 lg 2 p 4, 7 ja 8), kuid järeldus iseloomustuse põhjal on

kardinaalselt erinev. Maakohtu hinnangul ei saa selline riigipoolse vastuolulise ja arusaamatu

hinnangu muutumine olla aktsepteeritav. Maakohus ei lugenud põhjendatuks, et iseloomustuses

on ette heidetud tööandja kriminaalkorras karistatust. Iseloomustuses on vangla

A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku hinnangus lähtunud isiku varasemast

elukäigust ja kasutanud neid asjaolusid, et tühistada praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid

sündmuseid (regulaarne tööhõive kuni vahistamiseni 2018, uue töökoha olemasolu, pere

rahaline toetus jne).

2.3. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu, mis sobib elektroonilise valve

kohaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul garanteeritud töökoht, aga ka võimalus registreerida

ennast töötuna Eesti Töötukassas. A. Magerramovit on toetanud abikaasa, õde ja kaks sõpra.

Eeltoodu

viitab

pigem

majandusliku

toimetulekuga

seotud

riski

ja

ohtlikkuse

vähenemisele/puudumisele kui suurenemisele/olemasolule. Majanduslikku toimetulekut

võivad aga negatiivselt mõjutada MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõuded, kuid ei ole

põhjendatud jätta isikut võlgade tõttu vanglast enne tähtaega vabastamata, kui muud tingimused

vabastamiseks on täidetud.

Vabaduses on A. Magerramovil toetav tugivõrgustik – abikaasa koos lastega, ema, isa, õde.

Kinnipeetav ei eita suhtlust kriminaalse taustaga isikutega, kuid vangistuses viibides ongi

võimalik suhelda peamiselt kaasvangidega. Kirjavahetus ning telefonisuhtlus on vanglas

suuresti kontrollitud tegevus, seega ei saa see viidata kui kahtlasele ja kriminaalse eluviisi

jätkumisele. Riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile ei viita kohe kuidagi

N.T. i matustel osalemine ja kirstu kandmine. Tulenevalt aga kuritegeliku ühingu liikmelisusest

võib kinnipeetav olla mõjutatav (samas ka mõjutaja), kuid selliste kontaktide ja kokkupuudete

vähendamise eesmärgil on kohtul pädevus kohaldada A. Magerramovile tema vabanemisel

määratud isikutega suhtlemise keeldu.

Maakohus luges positiivseks veel selle, et süüdimõistetu on vanglas omandanud riigikeele A1

taseme. A. Magerramovil ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Kinnipeetav ei tööta

vanglas tervislikel põhjustel.

2.4. A. Magerramovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus isevalmistatud telekaantenni

kasutamise eest. A. Magerramovile määratud distsiplinaarkaristus ei anna tema

distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid arvestades alust hinnata isiku käitumist karistuse

kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse

vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse

nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

2.5. Eeltoodule tuginedes ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam

avaldada. A. Magerramovi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine, käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning

kriminaalhooldajapoolne toetus, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Samuti tema

allutamine kontrollnõuetele ja KarS § 75 lg 2 p-des 4, 7, 8 ja 9 märgitud kohustuste panemine.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada

majanduslik ebakindlus, grupi mõju ja mõttevigade kordumine. Individuaalses täitmiskavas

ettenähtud

läbimata

tegevused

saab

asendada

kriminaalhooldusel

toimuvaga.

Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on

kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav

ühiskonnale oluliselt turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt

vabanenud isik.

3. Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse riigiprokurör Vahur

Verte, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud

ning hinnanud KarS § 76 lg 4 asjaolusid valikuliselt.

3.1. A. Magerramov on Eestis karistust kandnud vähem kui pool aastat, millist asjaolu tuleks

ka individuaalset täitmiskava hinnates arvestada. Täitmiskavast nähtuvalt ei ole

A. Magerramov jõudnud temale koostatud täitmiskava sisuliselt täitma asuda. Seega on

kaheldav ka hinnang sellele, kas isikut on asjakohane vabastada.

3.2. A. Magerramovile on määratud distsiplinaarkaristus 7. novembril 2023, s.o vähem kui

poole aasta möödumisel Eestisse karistust kandma saabumisest. Vangla ei toeta süüdimõistetu

vabastamist ja hindab teda ühiskonnale üliohtlikuks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse

tulemusena saab üldistada, et hinnatav isik kuulub sarnaste näitajatega kurjategijate gruppi ja

selle grupi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 25%.

3.3. A. Magerramovil on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Ta on organiseerinud riigipiire

ületava narkokuriteo toimepanemist, mille käigus grupis käideldi ebaseaduslikult ülisuures

koguses A-kategooria narkootikume. Samuti on ta nn aseri kuritegeliku ühenduse juhtfiguur

Eestis ning süüdi mõistetud kuritegeliku ühenduse juhtimises. Viru Vangla koostatud

iseloomustuses tõdetakse sedagi, et A. Magerramovil ei ole varasemalt olnud motivatsiooni

muutusteks ning kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav ei ole näinud vajadust

oma heaolu piirata. Tahtmatust muutuda väljendavad toime pandud kuriteod, mis on järk-

järgult muutunud ühiskonnaohtlikumaks. A. Magerramov on kritiseerinud õigussüsteemi (nii

Eesti kui USA), seega on ta väljendanud vastumeelsust õigussüsteemi ja selle asutuste vastu.

3.4. Vangla iseloomustuses viidatakse, et käesolevalt ei ole A. Magerramov vangistuses tööle

asunud tervislikel põhjustel ning A. Magerramov on väljendanud ka seda, et tema sõnul ei luba

tema kodune kasvatus teha koristustöid teiste eest koristamiseks ühiselt kasutatavates ruumides.

Prokuröri varasema kogemuse põhjal viitab taoline keeldumine võimalikele vangla

subkultuurilistele tõekspidamistele, mis keelavad kinnipidamisasutuses abitööde tegemist.

Põhjendatud on välja tuua, et A. Magerramov osales ka kuritegeliku maailma juhtfiguuri N.T.

i matustel, olles üheks kirstukandjaks. Eelnev ilmestab samuti isiku rolli ning selle taset

kriminaalses maailmas. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses vangla iseloomustuses

tõstatatud probleemkohti prokuröri hinnangul nõutava põhjalikkusega adresseerinud ega neid

kogumis teiste A. Magerramovit iseloomustavate andmetega analüüsinud.

3.5. Maakohus on mõistnud hukka tõiga, et A. Magerramovi kohta on koostatud kaks erinevat

iseloomustust, milles toodud lõppjäreldused on erinevad. Samas ei ole täitmiskohtunik

pöördunud vanglate poole selgitamaks välja, mis tingis neli kuud hiljem teistsuguse

lõppjäreldusega iseloomustuse koostamise ega ka võtnud ise arvesse tõika, et A. Magerramov

mõisteti raske narkokuriteo toimepanemises süüdi Ameerika Ühendriikides ning ta toimetati

Eesti Vabariiki karistust kandma mõni kuu enne Tallinna Vangla koostatud iseloomustust. Tol

hetkel, mil täitmiskohtuniku viidatud esimene vangla iseloomustus koostati, oli A. Magerramov

jõudnud Eestis olla loetud kuud.

3.6. Prokurörile jäi arusaamatuks, kuidas vangla iseloomustus kahjustab A. Magerramovi

tööandja mainet. See, et I.D. on KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõistetud, on objektiivne fakt,

mitte väärtushinnang ning veelgi enam, kuivõrd vaidlustatud määruse kohaselt rakendataks A.

Magerramovi suhtes vabanedes lisakohutusena mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras

karistatud ja/või narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitavate või käitlevate isikutega, siis

evib A. Magerramovi võimaliku tulevase tööandja varasem kriminaalkaristus, eriti

narkokuriteo toimepanemise eest, kahtlemata tähtsust kohtumääruses sätestatud lisakohustuste

täitmise võimalikkuse aspektist.

3.7. Täitmiskohtunik heidab Viru Vanglale põhjendamatult ette, et viimane on iseloomustuses

A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku hinnangus lähtunud kinnipeetava varasemast

elukäigust ning kasutanud neid, et tühistada praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid

sündmuseid. Maakohtu viidatud ajaliselt lähemal olevate sündmuste, s.o regulaarne tööhõive

kuni vahistamiseni 2018 aastal, uue töökoha olemasolu ning pere rahaline toetus, on jäänud

prokuröri hinnangul vaidlustatud määruses nõutaval määral motiveerimata. Kinnipeetava

iseloomustuses on sedastatud pelgalt fakte A. Magerramovi varasema elukäigu kohta, mitte

üritatud tema varasemat elukäiku ilustada või vastupidi.

3.8. Kuriteod, mille toimepanemise eest A. Magerramov karistust kannab, on rasked: Ameerika

Ühendriikides süüdimõistmine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistamine 10 aasta pikkuse

vangistuse ning Harju Maakohtu otsusega karistamine nn aseri kuritegeliku ühenduse

juhtimises ning sinna liikmete värbamises. Maakohus on jätnud prokuröri hinnangul

A. Magerramovi poolt toime pandud kuriteod täiel määral analüüsimata. Kuivõrd

A. Magerramov ei olnud kohtumääruse tegemise hetke seisuga jõudnud temale koostatud

individuaalset täitmiskava täitma asuda, siis seda põhjalikumalt tulnuks maakohtul määrust

tehes analüüsida A. Magerramovi poolt toime pandud kuritegusid. Ka ennetähtaegset

vabastamist lubavas kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused.

3.9. Kinnipeetaval ei ole varasemalt olnud motivatsiooni muutusteks ning kuritegelikust

käitumisest loobumiseks. Ühiskonnas kehtivad reeglid, õigusnormid ja ühiskondlikud

kokkulepped on jätnud teda ükskõikseks. Kinnipeetav ei ole näinud vajadust oma heaolu piirata.

Tahtmatust muutuda väljendavad toime pandud kuriteod, mis on järk-järgult muutunud

ühiskonnaohtlikumaks. Oluline on hinnata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse

seisukohalt tervikuna.

4. Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2024 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi

kuni 14. märts 2024.

5. Nimetatud ajaks esitas seisukoha süüdimõistetu A. Magerramov, kes selgitab, et ta nõustus

kokkuleppemenetlusega, sest prokurör lubas tema ennetähtaegsele vabastamisele mitte takistusi

teha ja oli nõus, et Eestis süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt. Maakohtu määrus A.

Magerramov vabastada on igati põhjendatud. Süüdimõistetu palub anda endale võimalus

tõestada, et ta on muutunud, elada seaduskuulekalt ja koos oma perega. Süüdimõistetu ei soovi

vanglasse naasta.

6. Oma seisukoha prokuröri määruskaebuse osas koos menetluskuludega esitas ka

süüdimõistetu A. Magerramovi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes leiab, et

A. Magerramovi ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve alla vabastamine oli

õiguspärane, maakohus kontrollis nii formaalseid kui ka materiaalseid eelduseid ja esitas

sellekohased jälgitavad põhjendused ka määruses, mistõttu palub kaitsja prokuröri kaebus

rahuldamata jätta.

6.1. Kaitsja seisukoht sisaldab valdavalt etteheiteid sellele, kuidas prokurör on oma

määruskaebuse

koostanud

või

milline

peaks

olema

riigiprokuröri

määruskaebus.

Määruskaebuse põhjendustest on ebaharilikult keeruline leida sisukaid ja tõsiseltvõetavaid

argumente, millised oleksid ka kooskõlas kehtiva õigusega. Prokurör on määruskaebuse mahu

suurendamiseks tekste lihtsalt kopeerinud ja sama teksti uuesti üle korranud. Prokuröri toodud

väited iseloomustusest on kaitsja maakohtus juba ümber lükanud. Prokurör on teinud ka

arutlusvead ja kasutanud demagoogiavõtteid. Näiteks on kaebuses läbivalt rõhutatud, et isik

mõisteti süüdi raskete kuritegude toimepanemises. Valesti on viidatud Riigikohtu lahendile

asjas nr 3-1-1-12-17. Määruskaebuse loogika järgi peaks otsima põhjendusi kuriteo asjaoludest,

miks isik vabastada. Seda, et isiku kuritegudest otsitakse positiivseid asjaolusid, mis teda

negatiivset iseloomustavat teavet üle kaaluks, ei ole kaitsja varem kuulnud ning eelduslikult ei

toeta sellist tõlgendust ka kohtupraktika. Keegi ei ole väitnud, et isikul mingisugune ootus

sellele on, et kogu karistust ei tule ära kanda, mistõttu ei ole ka arusaadav, kellele prokurör

siinkohal vastu vaielda püüab. Lisaks see, et isik julgeb süsteemi kritiseerida ja sellele

viidatakse kui halvustavale asjaolule, viitab autoritaarsele režiimile. Prokurör on välja toonud

asjaolusid, milles pole vaidlust olnudki. Lisaks ei pea kohus analüüsima kuriteo toimepanemise

asjaolusid, aga maakohus on seda teinud. Ka ole tegu pelgalt isiku ennetähtaegse

vabastamisega, vaid tema elektroonilise valve alla vabastamisega. Väärib märkimist, et

prokurör ei ole kaebuses ainsatki argumenti esitanud, miks nt elektrooniline valve ei ole isiku

puhul sobiv.

6.2. Maakohus ei ole tuginenud täitmiskava sisulisele täitmisele – tegu on taas „õlgmehikese“

tüüpi arutlusveaga. Lisaks, väita et isik on asunud vanglakaristust „äsja“ kandma, kui isik on

enam kui viis aastat vangistuses viibinud, on lihtsalt meelevaldne. Isik ei ole kordagi keeldunud

tööst, vastupidi, iseloomustuses on märgitud, et oma sõnul on isik nõus vangistuses tööle asuma

(kuigi jätab endale vabaduse valida tööd, mida on nõus tegema). Kuna tegemist on invaliidiga,

kes kasutab käimiseks kahte karku, siis on mõistlikult eeldatav, et isik ei saa iga tööd teha.

Samuti kordab kaitsja üle kahe iseloomustuse temaatika. Etteheited maakohtule on sisutud ja

ebakonkreetsed – toodud väiteid ei ole prokurör põhistanud, põhistamiskohustuse rikkumise

etteheited on umbmäärased. Seejärel kordab kaitsja üle, mida maakohus on õigesti teinud.

6.3. A. Magerramov on oma vigadest õppinud ja kahetseb siiralt oma varasemaid valikuid.

A. Magerramov on kinnitanud oma süüd, arvestades istungil avaldatut. A. Magerramov on vaid

lühikese aja saanud oma perega veeta ja loodab siiralt, et temalt ei võeta ära seda võimalust

tõestada nii oma perele, kohtule kui ka ühiskonnale laiemalt, et ta suudab õiguskuulekat elu

elada. Seda eriti olukorras, mil Magerramovi üks laps vajab erivajaduse tõttu täiendavat tuge.

Maakohtu määruses on piisavalt põhjalikult kaalutletud, et isikul on mitmeid kohtu poolt temale

pandud kohustusi, arvestatud on tema isikut puudutavate riskiteguritega ning meetmetega,

millised aitaksid neid riske maandada ning isik on elektroonilise valve all. A. Magerramovile

saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud

kohustusi järgida.

6.4. Lisana esitas kaitsja A. Magerramovi kaitsja e-kirja, kes kinnitab, et ajal kui V. Verte ja

A. Magerramovi vahel toimusid kokkuleppe läbirääkimised ja sõlmiti karistuskokkulepe, siis

riigiprokurör kinnitas, et juhul kui kohus otsustab A. Magerramovi vabastada, siis prokurör

seda ei vaidlusta. Kahetsusväärselt riigiprokurör oma lubadust ei pidanud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuses toodud argumendid tähelepanu ning

toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. A. Magerramovi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Vastupidises ei veena kohut ka kaitsja

esitatud seisukohad määruskaebuse kohta.

Ringkonnakohtu jaoks ei ole siduvad poolte omavahelised kokkulepped. Süüdimõistetu

ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus, tuginedes kohtupraktikale ning lähtudes KarS

§-st 76. Seega, isegi kui süüdimõistetul oli mingisugune kokkulepe prokuröriga, siis ei anna see

alust ei süüdimõistetu vabastamiseks ega vabastamata jätmiseks. Vastasel juhul sellest lähtudes

rikuks kohus seadust.

8. Vaidlust ei ole formaalsete eelduste täidetuses. Küll ei saa ringkonnakohus nõustuda, et

A. Magerramovi puhul on täidetud süüdimõistetu vabastamist toetavad materiaalsed eeldused.

Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et maakohus ei ole arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4

asjaolusid kogumis.

Kaitsja esitab lehekülgede viisi seisukohti, kuidas prokurör on põhjendamatult tekste

kopeerinud ja sellega määruskaebust koormanud. Heites prokurörile ette iga sõna, mida on

määruskaebuses kasutatud, asub kaitsja ise samamoodi oma seisukohta põhjendamatult

koormama väljavõtetega, millised näited oleksid kokkuvõtlikult sama moodi saanud üksnes

paari lausega esitada. Seisukohaga tutvudes on kummalised ka etteheited prokuröri demagoogia

osas. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et määruskaebus sisaldab mõningaid kordusi,

siis on võimalik need kõrvale jätta ning saada aru määruskaebuse põhiseisukohtadest.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab

sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad,

ammendavad

ja

vastuoludeta.

Järelikult

on

kõrgema

astme

kohus

õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu

võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

vabastamata. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul on maakohus pigem

sobitanud A. Magerramovit iseloomustavad asjaolud selliselt, et need toetaksid süüdimõistetu

vabastamist, mitte ei ole analüüsinud süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid kogumis, jättes

osadele asjaoludele tähelepanu pööramata. Seega on süüdimõistetu ebaõigesti karistuse

kandmiselt vabastatud.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega

kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)

Sellele on viidanud määruskaebuses ka prokurör ja põhjendatult. Nii on õiged kaebuses toodud

argumendid nii täitmiskava läbimise ulatuse kui ka süüdimõistetu käitumise osas.

Maakohus käsitles pikalt asjaolusid, et A. Magerramovi suhtes on koostatud 2 erinevat

kinnipeetava iseloomustust ning ühe iseloomustuse andmed justkui oleks põhjendatud ja teise

omad mitte. Vaidluse all on iseloomustus, mis on koostatud Tallinna Vangla poolt 11. august

2023 kriminaalasjas nr 1-22-4028 ning teine seoses käesolevas kriminaalasjas vangistuse

kandmisega Viru Vangla poolt 4. detsembril 2023. Maakohtu jaoks on kummastav ja

arusaamatu, kuidas saavad selles toodud järeldused olla nii erinevad ja uue kuriteo tõenäosus

suurem, kuigi 80% andmetest iseloomustustes kattuvad. Esmalt, käesolevalt on arutamisel

küsimus A. Magerramovi vabastamisest kriminaalasjas nr 1-23-5223. Iseloomustus, mis

koostati 11. august 2023, et Viru Maakohus saaks arutada A. Magerramovi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, oli kriminaalasjas nr 1-22-4028, kuid

A. Magerramov võttis tagasi nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seejuures oli

iseloomustuse koostamise ajaks süüdimõistetu viibinud Eestis ca 2 kuud. Ringkonnakohtu

hinnangul aga peavadki nimetatud iseloomustused teatud määral erinema, sest eelmise

iseloomustuse ajal ei olnud veel jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-23-5223.

10. Teisalt tuleb kohtukolleegiumil taaskord juhtida tähelepanu sellele, et vangla poolt välja

toodud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse osas arvestamisele ei kuulu.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel tugineda ei saa. Kriminaalasja materjali põhjal pole võimalik kontrollida,

missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks

arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue

kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik

analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi

andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski

kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid

arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis

puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub

riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab

riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam

tegelikkusele. Viimaks pole arusaadav seegi, missugusel loogilisel arutluskäigul põhineb

hinnang, et uue kuriteo tõenäosus on seda suurem, mida spetsiifilisemalt kuritegu kirjeldatakse.

(RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 27)

11. Õige on prokuröri väljatoodu, et maakohtu järeldused individuaalse täitmiskava läbimise ja

vanglas käitumise osas on ennatlikud. Nii tuleneb kriminaalasjast nr 1-22-4028, et pärast

Ameerika Ühendriikides tehtud otsuse täitmise Eestis lubatavaks tunnistamist saabus

A. Magerramov Eestisse alles 8. juunil 2023. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse küll

Ameerika Ühendriikides karistuse kandmise algusest, kuid Eesti vanglates on süüdimõistetu

kandnud karistust alla ühe aasta, seega ei saa ka teha sellest pikaaegseid järeldusi tema

käitumise või selle muutuse osas ega ka individuaalse täitmiskava täitmise osas. Kuna sisuliselt

peale riigikeele õppe midagi individuaalsest täitmiskavast toimunud ei ole, on raske teha ka

järeldusi, et isik oleks muutunud, oskaks nüüd oma käitumist juhtida ning et uute kuritegude

toimepanemise riskide maandamisega oleks tegeletud juba vangistuses. Kaitsja peab

kummaliseks, et prokurör on asunud seisukohale, et isik on äsja karistust kandma asunud.

Arvestades, et puudub info varasema karistuse kandmise edukuse osas Ameerika

Ühendriikides, saab individuaalse täitmiskava osas järeldusi teha üksnes Eestis kantud

vangistuse pinnalt, mis ei ole olnud kuigi pikk.

Küll on tähelepanuväärne, et kuigi isik saabus Eestisse karistust kandma alles 8. juuni 2023,

siis juba 7. november 2023 on isiku suhtes määratud distsiplinaarkaristus 8. oktoobri 2023

rikkumise eest. Käskkirja nr 3-23/1-3/230 kohaselt on hinnatud süüdimõistetu käitumist raskeks

vangla julgeolekut ohustavaks rikkumiseks. Seejuures seisnes A. Magerramovi käitumine

selles, et süüdimõistetu manipuleeris isevalmistatud seadmega (antenniga) televiisori

kasutamist ega teinud seda kasutusjuhendi järgi, vaid üritas saada juurdepääsu vanglas mitte

ettenähtud kanalitele. Ehk ringkonnakohus kogumis ei nõustu maakohtu järeldusega sellest, et

süüdimõistetu käitumine vangistuses ning individuaalse täitmiskava täitmine justkui toetaksid

A. Magerramovi vabastamist.

12. Prokurör tõstatab kahtluse ka sellest, et süüdimõistetu mitte töötamine vangistuses võib olla

seotud mitte tema tervisega, kuna ta on varasemalt töötanud ja soovib tulevikus töötada

spordiklubis, vaid on seotud A. Magerramovi subkultuuriliste hoiakutega. Kinnipeetava

iseloomustusest tuleneb, et individuaalses täitmiskavas on riskihinnangust lähtuva tegevusena

määratud töötamine ning A. Magerramov on ka 9. novembri 2023 käskkirjaga nr 6-2/765-1

määratud majandustöödele abitööliseks, kuid ei ole saanud reaalselt töötada tervislikel

põhjustel. Kohtule nähtuvalt ei ole isikule distsiplinaarkaristusi mittetöötamise eest määratud.

Terviseseisundi kohta tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, et isikul esineb krooniline haigus,

saab ravi. Kinnipeetava enda sõnul vajab ta operatsiooni – tegemist pikaajaliselt tippspordis

tegelemisest tekkinud vaevustega. Seejuures on teatud kahtlus tervisliku seisundi osas

põhjendatud, sest isik soovib peale vabanemist taas asuda tööle spordiklubisse, kus ta töötas

varasemalt treenerina ja mis on olnud osaliselt ka kuritegeliku ühenduse tegutsemiskohaks.

Samas nähtub kaitsja poolt maakohtule esitatud haigusjuhtude väljavõttest, et A. Magerramovi

terviseprobleemid ei ole tekkinud mitte viimasel ajal, vaid on olnud juba pikaajalised. Seega ei

ole kohtul otsest alust kahelda süüdimõistetu tervisest tuleneval takistusel vanglas töötamiseks.

Samas, kui esinevad sellised tervisest tulenevad takistused, siis kuidas on süüdimõistetu

võimeline töötama vabaduses. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et oma sõnul on ta

nõus vangistuses tööle asuma, kuid märgib ära, et jätab endale vabaduse valida tööd, mida on

nõus vanglas tegema. Kinnipeetav on väljendanud ka seda, et tema sõnul ei luba tema kodune

kasvatus teha koristustöid teiste eest koristamiseks ühiselt kasutatavates ruumides. Selline

suhtumine, nagu märkis ka prokurör, viitab tõesti subkultuurilistele hoiakutele, mida

väljendavad praktika kohaselt vangistuses just kuritegelike ühenduste juhtfiguurid või

ühendusega seotud isikud.

13. Nagu eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis välja on toodud, siis lisaks käitumisele

vangistuses, tuleb hinnata süüdimõistetu vabastamist ka isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

On positiivne, et isikul on garanteeritud elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks

ning töökoht, kuid ei nähtu, et tegemist oleks asjaoludega, mis omaks mõju A. Magerramovi

õiguskuulekale käitumisele. Süüdimõistetul oli ka enne vangistust vabaduses sama elukoht ning

võimalus töötada. Küll ei ole need ära hoidnud kuritegude toimepanemist. Ka ei nähtu

asjaolusid, miks käesoleval juhul on elu- ja töökohal varasemast erinev mõju. On positiivne, et

süüdimõistetul on toetavad lähedased, kuid ka see ei oma mõju tema kuritegelikule käitumisele.

See ei ole pannud isikut oma käitumist muutma. Millised muud kaasnevad tagajärjed

mõjutaksid positiivselt süüdimõistetut, maakohtu määrusest ei tulene.

Kuigi ringkonnakohus ei pea töökoha olemasolu süüdimõistetu käitumist muutvaks asjaoluks,

sest töökoht iseenesest ei ole mineviku kontekstis olnud piisav sissetuleku allikas, siis ei pea

kohus õigeks ka maakohtu arutluskäiku sellest, et süüdimõistetu tööandja karistatuse

arvestamine on üksnes äriühingu mainekahju. Töökoha olemasolu, selle sisu ja sellega seotud

isikud võivad olla määravad konkreetse süüdimõistetu puhul. Küll arvestades Riigi Teatajas

kättesaadavaid andmeid esineb kahtlus, et töökoha juhatuse liikme karistusandmed võivad olla

käesolevaks ajaks hoopis arhiveeritud. Lisaks on töökoht, kuhu A. Magerramov soovib tööle

asuda treenerina, s.o spordiklubi Iman, olnud seotud toimepandud kuriteoga.

Ka nõustub kolleegium prokuröriga, et maakohus on Viru Vanglale põhjendamatult ette

heitnud, et viimane on iseloomustuses A. Magerramovi töö ja majandusliku toimetuleku

hinnangus lähtunud kinnipeetava varasemast elukäigust ning kasutas neid, et „tühistada

praegusel hetkel ajaliselt lähemal olevaid sündmuseid“. Kuna isik praegu on vangis, siis ongi

raske teisiti tema tööd ja majanduslikku toimetulekut hinnata, kui just varasema elukäigu

pinnalt. Vanglas ei ole süüdimõistetu töötanud. Seejuures ei ole tähelepanuta jäetud

süüdimõistetu töötamisi, uue töökoha olemasolu ega rahalisi toetusi. Kõigi asjaolude

väljatoomine ei ole seotud millegi „tühistamisega“, vaid asjaolude kogumis hindamisega, mille

vastu on maakohus eksinud. Nii on prokuratuuri määruskaebuses kui ka vangla koostatud

kinnipeetava iseloomustuses välja toodud, kuidas on süüdimõistetu varasemalt töötanud,

millised on olnud tema sissetulekuallikad ning kuidas süüdimõistetu eesmärk on olnud suur

varaline kasu ning teatud elustiil.

14. Ka ei saa unustada KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagimise puhul veel

kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut.

Kohtukolleegiumi hinnangul annavad A. Magerramovi puhul esmase aluse rääkida

kõrgendatud retsidiivsusriskist tema kuriteo asjaolud. Küsimus ei ole mitte A. Magerramovi

kuritegude raskuses, vaid nende kriminoloogilises eripäras. Kuritegelike ühenduste juhid on

valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud

n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka

välistel põhjustel väga ebatõenäoline.

Kohtuotsuse kohaselt juhtis A. Magerramov täpselt tuvastamata ajast, kuid mitte hiljem kui

2015 kevadest, vähemalt kolmest inimesest koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete

jaotusega kuritegelikku ühendust, mille üheks tegevusvaldkonnaks oli Eesti Vabariigis

rahvatervisevastaste kuritegude (suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine)

toimepanemine ning kuritegude toimepanemisest süstemaatilise varalise kasu saamine –

täpsemalt KarS § 184 järgi kvalifitseeritavate esimese astme kuritegude toimepanemine. Sama

kuriteo eest oli süüdimõistetut karistatud ka Ameerika Ühendriikides.

A. Magerramovi poolt kuritegeliku ühenduse juhtimine seisnes selles, et tema, omades

kuritegelikus ühenduses suurt mõjuvõimu, lahendas aserbaidžaanlaste/aserite kuritegeliku

ühenduse liikmetega seotud probleeme, sh kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelisi

probleeme ja füüsilisi konflikte, kusjuures kuritegeliku ühenduse liikmed tasusid probleemide

lahendamise eest otse A. Magerramovile. A. Magerramov omas kontrolli kuritegeliku ühenduse

poolt toimepandavate kuritegude üle, sh kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud

narkootiliste ainete käitlemise ja sellest saadud rahaliste vahendite osas. A. Magerramov tagas

oma kuritegeliku ühenduse liikmetele juriidilise nõustamise. A. Magerramov otsustas

kuritegelikus ühenduses või selle tegutsemisega seoses esile kerkinud oluliste küsimuste

lahendamise üle, sh selle üle, kas kuritegeliku ühendusega liituda sooviv isik võetakse

kuritegeliku ühenduse liikmeks või mitte ning juhul, kui isik oli eelnevalt mõne teise

kuritegeliku ühenduse liige, siis vajadusel pidas A. Magerramov isiku ülemineku osas

läbirääkimisi teiste kuritegelike ühenduste juhtidega. A. Magerramovi kuritegeliku ühenduse

liikmete püsivate kokkusaamispaikadena kasutati tema ametlikus kasutuses olevat MTÜ

Spordiklubi IMAN treeningsaali Tallinnas Vilisuu 7, mida kasutati ka kuritegelikku ühendusse

uute liikmete värbamise kohana ning Tallinnas Fr. Kuhlbarsi 4 asuva Aala Ehitus OÜ ruume.

A. Magerramov pani kuritegeliku ühenduse juhtimise ajal ja kuritegeliku ühenduse huvides ka

ise korduvalt toime narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid, andes sellega

lisapanuse enda kuritegeliku ühenduse edukasse toimimisse (Ameerika Ühendriikides

süüdimõistmine).

Kuritegeliku ühenduse pikaaegne juhtimine eeldab seda, et süüdimõistetus on sügavalt

juurdunud kuritegelik mentaliteet ja tal on erakordselt tihedad sidemed kriminaalse maailmaga.

Ühtlasi on tõsiseltvõetava kuritegeliku ühenduse liikmetele – aga iseäranis selle juhtidele –

kriminaalne elulaad osa nende mentaliteedist, millest niisama lihtsalt ei loobuta. Nagu

ringkonnakohus on ka varasemalt märkinud (Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2019 lahend

asjas nr 1-16-9898), et nn kuritegelikus maailmas ei ole võimalik jõuda A. Magerramoviga

võrreldavale positsioonile, ilma et inimene võtaks omaks hoopis teistsuguse väärtussüsteemi

kui see, mida esindab õiguskord. Aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed nn kriminaalse

taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad

õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt

vähemtõenäoliseks, kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Kuritegelik ühendus muutub selle

liikmete – aga eriti juhtfiguuride – jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu

eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses

võrgustikus. A. Magerramovi juhitud kuritegelikus ühenduses eksisteeris vähemalt minevikus

süsteem uurimisasutuste huviorbiiti sattunud liikmete toetamiseks ja seekaudu ka nende

lojaalsuse säilitamiseks. Kuritegeliku ühenduse liidri loobumine kriminaalsest eluviisist on

veelgi ebatõenäolisem, kui see on ühenduse realiikme puhul. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks vähetähtsustada ka asjaolu, et A. Magerramov osales N.T. i kirstukandmises –

sellel on selge viide tema kõrgele positsioonile allmaailmas.

Küll tuleb vastuseks prokuröri seisukohale, et toimepandud kuriteod on rasked, märkida seda,

et kuriteo raskus väljendub mõistetud karistuse pikkuses ning kuulub arvestamisele formaalsete

eelduste täidetuse osas. Käesolevalt on rasked kuriteo toimepanemise asjaolud, mida kohus ka

eelnevalt analüüsis.

15. Seega vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et A. Magerramovi käitumises ei ole

tuvastatavad sellised muutused, mis annaksid aluse järelduseks, et tema käitumine ja arusaam

õiguskorda on muutunud või on võimalik teda muuta läbi kriminaalhoolduse koos

elektroonilise valve ning täiendavate kohustustega. Lisaks ei ole kriminaalhooldus ega

elektrooniline valve sellised meetmed, mis takistaksid kuritegeliku ühenduse või

narkokuritegude toimepanemist kodust. Arvestades süüdimõistetu sidemeid, teadmisi, oskusi

ja autoriteeti kuritegelikus maailmas, on tal tõenäoliselt väga lihtne leida inimesi, kelle abil ja

kelle varju jäädes panna toime uusi kuritegusid ja teenida senise elustandardi säilitamiseks

vajalikku kriminaaltulu.

Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda

väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise

tõenäosus. Need kuriteod, mida võib vabaduses toime panna A. Magerramov, on oma olemuselt

väga rasked. Kui süüdimõistetu peaks kasutama oma teadmisi, oskusi ja sidemeid kuritegeliku

ühenduse taastamiseks, loomiseks või selle tegevuse jätkamiseks, kujutaks see endast olulist

ohtu avalikule julgeolekule, samuti nendele õigushüvedele, mille vastu kuritegeliku ühenduse

tegevus oleks suunatud. Seetõttu peaks A. Magerramovi ennetähtaegseks vabastamiseks olema

praegusest palju kindlam alus loota, et süüdimõistetu on oma käitumist tõesti muutnud ja tahab

ning suudab elada vabaduses seadusekuulekalt. Selliseid aluseid käesolevalt ei esine.

16. Lisaks seisukohale määruskaebuse osas esitas kaitsja ka taotluse jätta valitud kaitsja kulud

summas 1220 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Seisukohaga koos on esitatud Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 14. märts 2024 Khayala

Mammadovale väljastatud arve nr 20240305, mille kohaselt on A. Maggeramovi vastuse

koostamisele kulunud 5 tundi. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 200 eurot, millele

lisandub käibemaks. Arve kokku on summas 1220 eurot, sh käibemaks 220 eurot.

Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnihinnale. Küll ei pea kohus põhjendatuks

määruskaebusele seisukohtade esitamisele kulunud aega. Seisukoha esitamisel on kulunud

enamus mahust väljavõtetele prokuröri määruskaebusele, mis ei sobi kaitsja hinnangul

riigiprokurörile ja keskendudes pigem sellele, milline peaks olema määruskaebus, mitte sellele,

kas isiku vabastamine lugeda põhjendatuks ja miks ei ole prokuröri määruskaebus põhjendatud.

Igasugused väljavõtted on asjatult koormanud seisukohta. Sellest tulenevalt loeb kohus

põhjendatuks seisukoha esitamise aja 2 tunni ulatuses. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulud summas 488 eurot, sh käibemaks 88 eurot.

KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise

korral kannab menetluskulud riik. Seega, kuna ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on

menetluskulud summas 488 eurot, siis selles ulatuses jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

17. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. veebruari 2024 määruse ja jätab A. Magerramovi tingimisi

ennetähtaegset elektroonilise valvega vabastamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)