2-23-16104/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-23-16104 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kohtuistung 20. märtsil 2024

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada X ja Y vahel Jõhvi notari Andrei Lõssenko poolt xx.xx.xxxx registreeritud abielu. 3. Jätta menetluskulud osas, milles Xle anti menetlusabi, riigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Pooled ei või otsuse peale esitada apellatsioonkaebust, sest nad on selle esitamise õigusest loobunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2). Kohtuotsus saadetakse pooltele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X (hageja) esitas 14. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2022. a ning hageja soovib alustada uut elu uue naisega. 2. Hageja selgitas 20. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil, et soovib abielu lahutada, sest pettis abikaasat ja tal on kavas Eestist lahkuda. Ta suhtleb kostjaga harva ning tal on uus suhe. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Nende iseloomud hagejaga erinevad. Pooled selgitasid, et abielusuhted lõppesid 1,5 aastat tagasi ning nentisid, et abielusuhted on lõppenud ja puudub soov neid taastada.

2-23-16104 KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus rahuldab Xi hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 4. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja 641. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357). 5. X ja Y abielu registreeris Jõhvi notar Andrei Lõssenko xx.xx.xxxx (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest tal ei ole võimalik kohtuväliselt riigilõivu tasuda. 6. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2022. a. Seda kinnitavad ka istungil antud ütlused. Omavahel suheldakse harva ning hagejal on uus suhe. Kostja ei vaielnud istungil hageja nõudele vastu ning märkis, et nende iseloomud erinevad. Pooled ütlesid selgesõnaliselt, et ei soovi abielu jätkata ja abielusuhteid taastada. Eelnevast võib järeldada, et pooltel ei ole abielulist kooselu PKS §-de 15 ja 16 tähenduses. Kuna pooled ei soovi abielu jätkata, ei ole alust arvata, et nad abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Y vahel Jõhvi notari Andrei Lõssenko poolt xx.xx.xxxx registreeritud abielu. 7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Pooled loobusid kohtuistungil edasikaebeõigusest. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele. 8. Kostja soovib jätta perekonnanimeks praeguse perekonnanime Y. Seega ei muudeta kohtuotsusega kostja nime ning säilib abielu ajal kantud perekonnanimi (nimeseaduse § 11 lg 1). 9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad osas, milles hagejale anti menetlusabi, riigi kanda ja muus osas poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik 2(2)