3-23-1458/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1458

Haldusasi

X kaebus Tori Vallavalitsuse 30. mai 2022. a

korraldusega nr 351 väljastatud ehitusloa tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tori Vald, esindaja SJ

Kolmas isik – Y

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2024. a otsuse peale

haldusasjas nr 3-23-1458 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y on 05.03.2007 ja 28.05.2015 sõlminud notariaalsed kinkelepingud ja kokkuleppe

isikliku kasutusõiguse seadmiseks, mille kohaselt on X kinkinud Yle Sindi linnas Piiri tn 15

kinnistu (registriosa nr 276506; katastritunnus 74101:004:0154; pindala 1200 m2; sihtotstarve

100% elamumaa) ja X kasuks seati isiklik kasutusõigus, mille kohaselt jäi hoonestamata osa

kinnistust osaliselt tema ainukasutusse ning ülejäänud osa poolte ühisesse valdusesse ja

kasutusse.

2. Tori Vallavalitsus väljastas 26.08.2020 korralduse nr 593 alusel vastavalt Y taotlusele

27.08.2020 ehitusloa nr 2012271/27375 elamu laiendamiseks (kahekohalise garaaži

ehitamiseks). Tallinna Halduskohus rahuldas 22.02.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-2158 X

kaebuse ja tühistas Tori Vallavalitsuse 26.08.2020 korralduse nr 593, 27.08.2020 ehitusloa ning

16.09.2020 vaideotsuse nr 640, kuivõrd kaebaja oli jäetud ehitusloa menetlusse kaasamata ja

tema õiguste riivet ei olnud hinnatud (vt ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 4). Tallinna

3-23-1458

2(6)

Ringkonnakohus jättis 16.11.2021 otsusega Tori valla apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 17.12.2021.

3. Tori Vallavalitsus väljastas 30.05.2023 korraldusega nr 351 Yle ehitusloa nr

2312271/04516 Sindi linnas Piiri tn 15 kinnistul asuva elamu laiendamiseks (elamu külge

kahekohalise garaaži ehitamiseks). Ligikaudu 76 m2 suurune juurdeehitus (garaaž) jääb 20 m2

ulatuses X ainuvalduses olevale maa-alale. Garaaž on sisuliselt valmis ehitatud.

Maakasutusõiguse puudumine ei ole ehitusloa andmisest keeldumise aluseks ja haldusorgan ei

saa ehitusloa andmisel asuda lahendama tsiviilõiguslikke vaidlusi. X õiguste riivet on võimalik

vähendada ja leevendada nt garaaži kasutamise tingimustega või selle alla jääva ala

asendamisega mujal hoovis. Garaaž ei takista liikumist abihooneni. Juurdeehituse tarbeks

kasutatavate õhksoojuspumpade hoonest väljapoole jääva agregaadi töötamise käigus tekib

kondensatsioonivesi, mis võib talvisel perioodil jäätuda ja raskendada ohutut liikumist garaaži

ümber. Samas saab agregaadi alla paigaldada kogumisnõu, mis ei lase veel laiali valguda, või

kogumislehtri koos küttekaabliga. Samuti on võimalik teha tavapärast libedusetõrjet sobivate

vahenditega. Hoone ümbruses ohutu liikumise tagamine on omaniku kohustus, mis puudutab

hoone kasutamist ja ei takista ehitusloa andmist. Kuna vald sai garaaži ehitamisest teada siis,

kui garaaž oli juba sisuliselt valmis, ei ole võimalik tuvastada, kas ehitamise käigus on hävinud

X kuuluvaid taimi. Kui ehitamisega tekitatakse isikule kahju, tuleb see hüvitada, sõltumata

ehitusloa andmisest. Kahju hüvitamist saab nõuda isikult, kes kahju tekitamise eest vastutab.

Püstitatud garaažist tekkiv varjutus on minimaalne ja eluruumides on tagatud piisav

päikesevalgus. Hoone I korruse eluruumide paiknemist arvestades on tuvastatav, et heitvari jääb

standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 nõuete piiresse ja elamu hoovipoolsetesse

akendesse ei teki oluliselt pikemat varjutust. Kuigi juurdeehitus mõjutab X isiklikust

kasutusõigusest tulenevaid õigusi, on tekkivaid riiveid võimalik leevendada. Omanik on garaaži

püstitanud ja teinud selleks investeeringuid, mistõttu oleks lammutamine ebaproportsionaalne.

Omavaheliste vaidluste lahendamise korral on garaaž võimalik säilitada. Kinnistu omanik peab

arvestama, et kokkuleppele mittejõudmise korral võib Xl olla õigus nõuda isiklikust

kasutusõigusest tuleneva õiguse rikkumise kõrvaldamiseks mh garaaži lammutamist.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.06.2023 kaebuse Tori Vallavalitsuse 30.05.2023

korraldusega nr 351 väljastatud ehitusloa nr 2312271/0451 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul

ulatub garaaž katuseräästa servast mõõdetuna ca 34 m2 ulatuses tema ainukasutuses olevale

alale. Kaebaja ei ole kunagi nõustunud ehitamisega enda ainukasutuses olevale maale ja see osa

garaažist tuleb lammutada. Kaebajal ei ole võimalik oma kasutusõigust teostada, sest puudub

võimalus ohutult mööduda garaaži seintesse paigaldatud õhksoojuspumpadest ja nende

kondensatsioonivee tõttu jäätunud pinnasest. Kaebajal ei ole võimalik liikuda ka ümber hoone

Eha tn poolse külje, sest seda takistavad erinevad maas vedelevad objektid (sh talviti hanged).

Eha tänavalt ei ole võimalik pääseda abihoone ette, sest puudub värav ja aiavõrgu liigutamine

käib kaebajale üle jõu. Garaaži ehitamisega rikuti ja hävitati mitmeid marjapõõsaid, püsililli ja

dekoratiivtaimi. Need tuleb kahju tekitaja kulul asendada.

5. Tori vald ja Y palusid jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2024 otsusega X kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudub vaidlus, et ehitatud garaaž asub vähemalt

20 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses oleval alal ning ülejäänud osas kaebaja ja kolmanda isiku

ühiskasutuses oleval alal. Järelikult on kaebaja ehitusloa mõjualas olev isik ning vaidlustatud

ehitusloa andmisest tulnuks EhS § 44 p 4 alusel keelduda, kui kaebajale kaasneks ehitusloaga

lubatud ehitisest või ehitamisest püsiv negatiivne mõju, mida ei ole võimalik vähendada ega

leevendada. Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldus nr 351 vastab haldusmenetluse seaduse

3-23-1458

3(6)

(HMS) § 54 ja § 56 lg 3 nõuetele ning vastustaja on õigesti leidnud, et kuigi ehitusluba riivab

kaebaja isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi, on neid võimalik piisavalt leevendada.

Kohus nõustub vaidlustatud korralduse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2).

Ehitusloa andmisest ei pidanud keelduma põhjusel, et kaebaja ei ole ehitamisega nõustunud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2021 otsus nr 3-20-2158, p 14). Nagu kaebajale on korduvalt

selgitatud, tuleb kaasomanike vahelistest suhetest ja kinkelepinguga määratud kasutusõigusest

võrsuvate vaidluste lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtusse. EhS § 44 p 4 raames hinnatakse

mõjusid avalik-õiguslikest normidest tulenevatele õigustele, mitte tsiviilõiguslikele suhetele (sh

lepingulised või asjaõiguslikud suhted). Kui kaebaja tegelik eesmärk on muuta kasutuskorda,

siis tuleb selleks pöörduda notari poole või vaidluse korral tsiviilkohtusse. Kohtuinfosüsteemist

nähtuvalt ongi kaebaja seda kahel korral teinud (vt tsiviilasjad nr 2-17-15893 ja nr 2-20-4820).

Õhksoojuspumpadest tekkiva kondensatsioonivee ärajuhtimise ja/või libedusetõrje küsimused

seonduvad ehitise kasutamisega, mis ei takista ehitusloa andmist. Kaebajale tekkivat riivet on

võimalik leevendada. Vastustajal on võimalik kaebaja õiguste riive leevendamiseks kehtestada

kasutusloaga õhksoojuspumpade kasutamiseks vajaduse korral kõrvaltingimusi (HMS § 53).

Kuna mõju on kõrvaldatav, siis ei ole tegemist püsiva negatiivse mõjuga EhS § 44 p 4 mõttes,

mis välistaks garaaži seadustamise ja tingiks selle lammutamise. Kinnistu heakorra ning olemas

olevate juurdepääsude kasutatavuse ja väljaehitamisega seotud küsimused (st raskused pääseda

hoovi eluhoone Eha tn poolsest küljest) ei ole garaaži ehitusloa reguleerimisesemeks, vaid need

vaidlused tuleb kaebajal ja kolmandal isikul lahendada omavahel, vajadusel tsiviilkohtu abiga.

Garaaž ei asu vahetult Eha tn poolses küljes, vaid kinnistu vastasküljes. Kaebaja väited temale

ehitamisega tekitatud varalisest kahjust seoses taimede hävitamisega puudutavad tema omandi

rikkumist ja puudutavad seega tsiviilõiguslikku vaidlust. Ehitusloa andmine ei saanud kaebajale

kahju tekitada ja väidetud kahju hüvitamine ei ole ehitusloa menetluses lahendatav küsimus.

Ehitusloa andmise ajaks juba tekitatud kahju ei ole ka iseenesest asjaoluks, mis vältimatult

tingiks ehitusloa andmisest keeldumise. Hävitatud taimede asendamist saab kaebaja nõuda

kahju tekitajalt, pöördudes vajadusel tsiviilkohtusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023

määrus nr 3-23-1458, p 14). Isegi kui kolmas isik oleks ehitusluba taotlenud õigeaegselt (s.o

enne ehitustegevuse alustamist), ei oleks tegemist olnud sellise püsiva negatiivse mõjuga, mis

toonuks kaasa ehitusloa andmisest keeldumise. Taimede võimalik hävitamine ja eraõiguslikus

suhtes võimalik hüvitamisest keeldumine ei välista ka garaaži seadustamist ega saa tuua kaasa

garaaži lammutamist. Kohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud garaažist tingitud päikesevalguse

vähenemist tema eluruumides, kuigi tugines sellele haldusmenetluses. Päikesevalgus kaebaja

eluruumides väheneb alles siis, kui päike on läänekaares või sealt edasi liikumas. Vastustaja on

esitanud insolatsioonianalüüsi, mille kohaselt ei mõjuta juurdeehitis standardile vastavat

insolatsiooni hoone eluruumides kõikidel soovituslikel tasemetel. Seega ei ole tõendatud, et

garaaž vähendaks päikesevalgust kaebaja eluruumides. Vastustaja on kaebaja enne ehitusloa

andmist ära kuulanud ja tema õiguste riivet kohaselt kaalunud.

7. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 06.02.2024 riigi õigusabi taotluse, milles palus

esindaja määramist Tallinna Halduskohtu 22.01.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.02.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse

rahuldamata, jäädes varasemates määrustest toodud seisukohtade juurde, et kaebaja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ja apellatsioonkaebus ei oleks ka perspektiivikas. Riigikohus

jättis 27.02.2024 määrusega X 15.02.2024 määruskaebuse menetlusse võtmata.

8. X palub 05.03.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja ühtlasi

ennistada apellatsioonitähtaeg. Kaebaja taotles apellatsioonkaebuse esitamiseks riigi õigusabi,

kuid sellest on ringkonnakohtu 09.02.2024 määrusega ja Riigikohtu 27.02.2024 määrusega

3-23-1458

4(6)

keeldutud. Kaebaja on palunud Riigikohtule esitatud määruskaebuses mh pikendada

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et kaitsta enda õigusi tema ainukasutuses ja -valduses oleva

maa kasutamisel. Tori valla ametnikud ei ole sellest ilmselt aru saanud ja jätkavad sihikindlalt

ebaseaduslikult ehitatud garaaži seadustamist ehitusloa andmisega. Kaebaja vaidlustas edukalt

varasema ehitusloa 2020. a-l ja taotles ühtlasi ehitustegevuse peatamist, kuid vastustaja seda ei

teinud, vaid aitas kohtuotsuse põhjendamatu edasikaebamisega ise kaasa sellele, et kolmas isik

jõudis garaaži sisuliselt valmis ehitada. Kaebaja seisukoht ei ole muutunud ning ta ei ole andnud

nõusolekut garaaži ehitamiseks ja ehitusloa väljastamiseks tema ainukasutuses olevale maale.

Tori vald on sellele vaatamata jätkanud kaebaja õiguste rikkumist ning väljastas uue ehitusloa,

kuigi kaebaja ei olnud sellega nõus. Vastustaja on keskendunud üksnes garaaži ehitamisele ja

ei arvesta kaebaja selgelt väljendatud eitavat seisukohta, tundmata huvi, kuidas saab kaebaja

hakkama olukorras, mis tekkis garaaži ehitamise ajal ja pärast seda. Kaebajat ei huvita garaaži

ehitamist puudutavad normid, vaid ta soovib, et arvestataks tema seaduslike õigustega.

Kaebaja juhib ka tähelepanu halduskohtu otsuses esinevatele mitmetele ebatäpsustele. Kaebaja

mõõtmiste järgi ulatub garaaž koos katuseräästaga ca 34 m2 ulatuses tema ainukasutuses olevale

maa-alale. Garaaži ja terrassi mõõtmete täpsustamiseks tuleb korraldada ehitusjärelevalve (s.o

kohapealsed mõõdistused), kaasates sellesse ka kaebaja. Halduskohus märkis, et ehitusluba ei

anna õigust ehitada võõrale kinnistule ilma vastava kokkuleppeta, kuid jättis tähelepanuta, et

kaebajal ei olegi oma pojaga (st kinnistu omanikuga) ega Tori vallaga sõlminud mingisuguseid

kokkuleppeid. Ühtegi soovitust / ettepanekut takistuste kõrvaldamiseks ei ole ellu viima asutud.

Kuna mingeid kokkuleppeid ei ole saavutatud, siis on ainsaks lahenduseks lammutada garaaži

see osa, mis asub kaebaja ainukasutuses oleval maa-alal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist

määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).

Apellatsioonkaebuse tähtaegsus

10. Kuna Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määrus, millega teavitati menetlusosalisi otsuse

avalikult teatavaks tegemise ajast (22.01.2024), toimetati kohtute infosüsteemist nähtuvalt

kaebajale kätte 30.11.2023, siis oli HKMS § 181 lg-st 1 tulenevalt selle peale võimalik esitada

apellatsioonkaebust kuni 21.02.2024. Sama kuupäev on apellatsioonitähtaja viimase päevana

välja toodud nii Tallinna Halduskohtu 22.01.2024 otsuse resolutsiooni juures kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu 09.02.2024 määruse põhjenduste p-s 8. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud

05.03.2024, siis on see esitatud apellatsioonitähtaega ületades. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

11. Seonduvalt kaebaja viitega, et ta taotles 15.02.2024 määruskaebuses apellatsioonitähtaja

pikendamist, märgib ringkonnakohus, et seaduses sätestatud tähtaega ei saa kohus pikendada,

vaid sellise tähtaja möödalaskmise korral on seda võimalik mõjuva põhjuse olemasolul üksnes

ennistada. HKMS § 116 lg 5 esimesest lausest tulenevalt ei peatanud 06.02.2024 riigi õigusabi

taotluse ega 15.02.2024 määruskaebuse esitamine ka seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja

kulgemist ning apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks pidi kaebaja HKMS § 116 lg 6

3-23-1458

5(6)

kohaselt tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta riigi õigusabi taotles, see

tähendab esitama apellatsioonkaebuse. Eeltoodu ei välista siiski menetlustähtaja ennistamist.

12. HKMS § 181 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse apellatsioonikaebuse tähtaja ennistamisel

HKMS §-s 71 sätestatut, mis näeb ette, et kohus ennistab mööda lastud tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik

loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks

saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Asjaomane takistus peab

olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning

kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist,

kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Riigikohtu

16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Kohus ei

pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole

mõjuvate põhjustena välja toonud (nt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00; Tallinna

Ringkonnakohtu 16.12.2022 määrus nr 3-19-480, p 33).

13. X on 05.03.2024 apellatsioonkaebuses palunud apellatsioonitähtaeg ennistada, viidates

seejuures 06.02.2024 riigi õigusabi taotluse ja 15.02.2024 määruskaebuse esitamisele ning

09.02.2024 ja 27.02.2024 määrustega temale riigi õigusabi andmata jätmisele. Kuivõrd riigi

õigusabi andmine ongi mõeldud just selleks, et taotleja ei peaks ise menetlusdokumenti

koostama ja samas võib riigi õigusabi olla vajalik mh asjas tehtud lahendi peale edasi kaebamise

perspektiivi väljaselgitamiseks, siis on riigi õigusabi taotlemist senises kohtupraktikas peetud

edasikaebamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Riigi õigusabi taotlemine, kui see ei

ole toimunud ilmselgelt põhjendamatult, ei tohiks kahjustada isiku menetluslikku olukorda (vt

Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 9). Ehkki kaebaja on praeguses asjas taotlenud

riigi õigusabi ka varem ning see on jäetud 12.07.2023 ja 04.09.2023 määrustega rahuldamata,

ei saa 06.02.2024 taotlust pidada ilmselgelt põhjendamatuks, sest 22.01.2024 otsuse tegemisega

oli menetluslik olukord muutunud. Riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses oli kaebaja juba

apellatsioonitähtaja kestel avaldanud soovi halduskohtu otsust vaidlustada ning 05.03.2024

avaldus tähtaja ennistamiseks on esitatud HKMS § 71 lg-s 2 sätestatut järgides (s.o Riigikohtu

27.02.2024 määrusest arvates 14 päeva jooksul). Koos tähtaja ennistamise taotlusega on tehtud

ka sellega seotud menetlustoiming ehk esitatud apellatsioonkaebus (HKMS § 71 lg 4). Seega

tuleks X taotlus Tallinna Halduskohtu 22.01.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldada ja apellatsioonkaebust ei saaks HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel

tagastada.

Apellatsioonkaebuse tagastamine

14. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses

esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS

§ 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul

on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187

lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste

asjaolude tuvastamisele ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised (nt Riigikohtu 28.01.2021 määrus

nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-

5-13, p 8).

15. Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

läbivaatamatult tagastada, sest ka apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei

3-23-1458

6(6)

saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Kaebaja on 05.03.2024 apellatsioonkaebuses

rõhutanud kahte asjaolu: 1) X ei ole mingil viisil nõustunud ehitustegevusega tema

ainukasutuses oleval maa-alal (sh on kaebaja selgelt väljendanud oma vastuseisu Tori vallale)

ning vaidlusaluse garaaži ehitamiseks puuduvad X ja Y vahel igasugused kokkulepped; 2)

kaebaja enda mõõtmiste järgi ulatub vaidlusalune garaaž katuseräästa servast mõõdetuna ca 34

m2 ulatuses tema ainukasutuses olevale maa-alale (halduskohtu otsuse järgi ei ole vaidlust, et

garaaž jääb vähemalt 20 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses olevale alale). Neist esimese üle ei

ole mingit vaidlust ja teise puhul ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, kui suures ulatuses

täpselt vaidlusalune garaaž kaebaja ainukasutuses olevale maa-alale ulatub, sest see ei muuda

hinnangut juurdeehitise mõjust kaebaja subjektiivsetele avalikele õigustele. Oluline on ja

vaidluse all ei ole, et vähemalt teatud osas jääb garaaž kaebaja ainukasutusõiguse alale ning

ehitusloa esemeks olev juurdeehitis ja ehitamine riivavad seega tema õigusi.

16. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud EhS §-s 44 ja praegusel juhul tuleb

eelkõige hinnata, kas esineb EhS § 44 p-s 4 toodud keeldumise alus. Selle kohaselt keeldub

pädev asutus (st siinsel juhtumil Tori vald – vt EhS § 39 lg 1) ehitusloa andmisest, kui ehitise

või ehitamisega kaasneb mh ehitusloa mõjualas olevale isikule püsiv negatiivne mõju, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebaja väidetest

ja vaidluse asjaoludest ei nähtu, et esineda võiks mõni muu alus ehitusloa andmata jätmiseks.

Kohtud on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-20-2158 korduvalt selgitanud, et

ehitusloa andmiseks ei pidanud olema kaebaja nõusolekut, vaid kaebajale tuli anda võimalus

esitada oma seisukoht ja tema huve kaaluda (vt ka Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022,

p 19). Seejuures tuleb silmas pidada, et asjakohased saavad olla üksnes need vastuväited, mis

jäävad ehitusloa kontrollieseme piiridesse. Ehitusluba reguleerib ehitamisega seotud avalik-

õiguslikke küsimusi ning pädev asutus ei lahenda ehitusloa menetluses mh naaberkinnistute

omanike, kinnistu kaasomanike või ka kinnistu omanike ja piiratud asjaõiguste omajate vahelisi

konflikte, mis tulenevad tsiviilõiguslikest suhetest.

17. Kaebaja on apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes sellele, et tema ainukasutuses olevale

maa-alale kaebaja nõusolekuta garaaži ehitamine rikub tema piiratud asjaõigust ning vastustaja

ei tohtinud seetõttu ehitusluba väljastada. Ringkonnakohus rõhutab, et ehitusloa andmisega ei

ole vastustaja n-ö seadustanud kolmanda isiku poolt kaebaja isikliku kasutusõiguse võimalikku

rikkumist ega välistanud kaebaja võimalust nõuda kolmandalt isikult väidetavalt tekitatud kahju

hüvitamist või kahjulike tagajärgede heastamist. Ehitusloa andmisega on tuvastatud üksnes see,

et vaidlusalune juurdeehitis vastab ehitisi ja ehitamist reguleerivates õigusaktides kehtestatud

nõuetele, kuid väljastatud ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust ehitada kaebaja isiklikku

kasutusõigust rikkudes (sh ei muuda seda tagantjärele õiguspäraseks). Kinnistu omaniku ja

piiratud asjaõiguse omaja vaheliste vaidluste lahendamine ei kuulu vastustaja ega halduskohtu

pädevusse, vaid selleks on kaebajal võimalik pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras hagiga

maakohtusse. Vastustaja ja halduskohus on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, et kaebaja

poolt ehitusloa menetluses ja esimese astme kohtus viidatud vaidlusalusest garaažist tulenevaid

negatiivseid mõjusid kas tegelikult ei esine (nt insolatsiooni puudulikkus) või on need piisavalt

vähendatavad (kõrvaldatavad) või leevendatavad, mistõttu ei saa olla tegemist üleliia koormava

püsiva negatiivse mõjuga EhS § 44 p 4 tähenduses, mis välistanuks taotletud ehitusloa andmise.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel keeldub ringkonnakohus X

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2

kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et X ei ole Tallinna

Halduskohtu 22.01.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)