3-24-156/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-156 Haldusasi Sergei Matvejevi ja TÜ NARDANAR kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.02.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Matvejevi ja TÜ NARDANAR määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad/määruskaebuse esitajad Sergei Matvejev TÜ NARDANAR TÜ NARDANAR seaduslik esindaja Sergei Matvejev RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Matvejevi ja TÜ NARDANAR määruskaebus täiendava nõude (s.o trahvida kohtunikke ja vanemprokuröri) osas.

2. Tagastada Sergei Matvejevi ja TÜ NARDANAR määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2024. a määruse peale.

3. Tagastada kaebajatele määruskaebuse lisad. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Matvejev ja TÜ NARDANAR esitasid 11.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad taotlesid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt on kahju tekitatud sellega, et S. Matvejev on 13 aastat olnud ebaseaduslikult vanglas ning alusetult Riigikohtu 18.05.2021 tehtud õigeksmõistva otsusega nr 3-1-1-41-12, aga mitte kohtu nimel tehtud määrusega. Viru Maakohus otsusega nr 1-10-15779 määras S. Matvejevile teist korda karistuse KarS § 113 järgi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 20.02.2024. a määrusega kaebajate kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused:

Kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Eelkirjeldatud menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; RKEKm 3-18-1652/15, p 9). Taotlus tuleb esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest, aga mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kriminaalasja nr 1-10-15779 raames kohtule taotluse talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks 01.02.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. S. Matvejev ja TÜ NARDANAR esitasid 14.03.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.02.2024. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on S. Matvejev vanglas seadusliku aluseta alates 24.06.2010, kuigi jõustunud on Riigikohtu otsus nr 3-1-1-41-12, millega ta õigeks mõisteti. Ringkonnakohtul tuleb HKMS § 248 alusel trahvida 32 000 euroga kõiki Eesti kohtunikke, kes on süüdi selles, et Riigikohtu otsust ei ole täidetud, alustades 18.05.2012 kuni tänaseni. Kriminaalasjas nr 1-10-15778 ei olnud õigust teda süüdi mõista, Viru Maakohtu kohtunik I. Menšikov pidanuks Riigikohtu otsust nr 3-1-1-41-12 täitma, seetõttu tuleb teda trahvida 32 000 euroga HKMS § 248 alusel. Ka Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri

G. Koovitit tuleb trahvida vastuse eest tema kahju hüvitamise taotlusele. Kaebajad paluvad tagastada määruskaebuse lisad nr 3 ja 4 pärast asja jaoks koopiate tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebajad paluvad määruskaebuses kohtunike ja vanemprokuröri trahvimist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad sellekohast taotlust halduskohtule esitanud. HKMS § 182 lg 3 järgi koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 ei ole lubatav esitada määruskaebuses nõudeid, mida halduskohtus ei ole esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud osas on tegemist täiendava nõudega, kuid see ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb kaebajate määruskaebus eeltoodud osas HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel tagastada.

5. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2024. a määruse peale, millega tagastati nende kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebajate kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Süüteomenetluses tekitatud kahu hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast, mille järgi on sellised vaidlused allutatud lõppkokkuvõttes maakohtule. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb seadusest tulenevalt pöörduda maakohtusse, mida halduskohus vaidlustatud määruses kaebajatele ka selgitas. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajate võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.02.2024. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. Ühtlasi eeltoodut arvestades tagastab ringkonnakohus ka kaebajatele määruskaebuse lisad (HKMS § 62 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)