3-20-2326/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tartu

Haldusasja number

3-20-2326

Haldusasi

Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R.-i,

T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ,

Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ

kaebus Elva Vallavalitsuse 23. oktoobri 2020. a vastuse

nr 6-2/28-1 tühistamiseks ja Elva valla kohustamiseks

ehitama välja endise Tartu mnt 35a kinnistu

detailplaneeringus määratud ühiskanalisatsioon ja teed

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R.-i,

T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ,

Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B.,

R.R., T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ,

Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ

Vastustaja – XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a

otsus muutmata.

2. Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.

3. Võtta apellatsioonimenetluses esitatud kirjalikud tõendid asja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22. aprill

2024).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestati Elva linnas Tartu mnt 35a

kinnistu detailplaneering, millega nähti muuhulgas ette ligi saja väikeelamumaa krundi

moodustamine, mida teenindab ühiskanalisatsioon. Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B.,

R.R., T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe 2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja

Vestika 12 OÜ omandis on erinevad kinnistud, mis asuvad detailplneeringu alal. Nad pöördusid

Elva Vallavalitsuse poole taotlusega ehitada välja teed ja tehnorajatised

(kanalisatsioonitorustikud) vastavalt detailplaneeringule. Elva valla 23. oktoobri 2020. a kirjaga

nr 6-2/28-1 vastati neile, et vald keeldub teede väljaehitamisest, kuna tegemist pole avalikult

kasutatavate teedega. Ühiskanalistsioonisüsteemi väljaehitamisest keelduti põhjendusel, et

projekteerimistingimuste järgi võib selle asendada kogumismahutiga.

2. Eesti Ühistumajad OÜ, Ruunimaja OÜ, J.B., R.R.-i, T.P., K.P., Vestika 14 OÜ, Kulbimäe

2.4. OÜ, Kulbimäe 21 OÜ, Vestika 10 OÜ ja Vestika 12 OÜ esitasid kaebuse, milles palusid

tühistada valla vastus kui keelduv haldusakt ning kohustada XXXa ehitama detailplaneeringu

järgsed teed ja ühiskanalisatsioon ühe aasta jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kaebuse

kohaselt ei ole vald planeeringust huvitatud isikule teede ja tehnovõrkude ehitamise kohustust

üle andnud ning vallal on kohustus tagada, et detailplaneeringus ettenähtu viidaks ellu.

3. Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja kohustati

XXXa kaebajate pöördumist kanalisatsioonirajatiste väljaehitamise taotluse osas uuesti läbi

vaatama. Tühistamisnõude osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohtuotsuse põhjendused

olid järgmised.

3.1. Toimingu (kanalisatsiooni ja teede ehitamine) tegemisest keeldumine pole üldjuhul

haldusakt, mistõttu jättis halduskohus tühistamisnõude läbi vaatamata.

3.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi kuulub veevarustuse ja

kanalisatsiooni korraldamine vallas või linnas omvalitsusüksuse ülesannete hulka, kui need ei ole

seadusega antud kellegi teise täita. Käesolevas asjas ei ilmne, et vastustaja oleks andnud

kanalisatsiooni korraldamise ja rajatiste väljaehitamise kohustuse üle mõnele teisele isikule.

3.3. Planeeringu lõpplahendusena oli kanalisatsiooni osas ette nähtud ühinemine tolleaegse Elva

linna kanalisatsioonisüsteemiga ning detailplaneeringuga kehtestati kohustus välja ehitada

sellised kanalisatsioonirajatised, mis võimaldavad ühenduse ühiskanalisatsioonivõrgustikuga.

3.4. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et planeeringulahendus on vananenud ning et

kujunenud olukorras planeeringualal kinnistud soetanud isikud on vähemalt osaliselt minetanud

planeeringust tulenenud nõudeõiguse. Kohus leidis, et kohalik omavalitsus võtab eeldades, et

planeeringu realiseerib arendaja, ise riski, et kui arendaja ei suuda planeeringut ellu viia, jäävad

piirkonna arenguks hädavajalikud tehtnorajatised välja ehitamata ning siis ei saa nende

väljaehitamise ja rahastamise kohustus iseenesest minna üle kinnisasja omandanud isikutele.

3.5. Kohustamisnõude rahuldamine ei pruugi olla alati võimalik, kui faktiline või õiguslik

olukord on muutunud. Kohus leidis, et planeeringujärgsete rajatiste valmisehitamine ei pruugi

nüüdseks olla tehnoloogiliselt, keskkonnakaitseliselt ega majanduslikult mõistlik või isegi

võimalik. Detailplaneeringu kehtivuse ajal on toimunud muudatusi (vastu on võetud uus

üldplaneering) ning planeeringuala on nüüdseks määratletud kui perspektiivne reoveekogumisala

ja puudub varasemaga võrreldav lahendus liituda Elva linna kanalisatsioonivõrguga, nagu seda

peeti silmas detailplaneeringu kehtestamise ajal. Seetõttu leidis kohus, et ei saa kohustada

vastustajat tegema kaebajate soovitud tegevusi kanalisatsioonirajatiste väljaehitamiseks kaebuses

taotletud aja (üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest) jooksul. Vastustaja on selgitanud, et

varasemalt ette nähtud rajatiste asemel peab vastustaja planeeringukohaseks lekkekindlaid

mahuteid.

3.6. Teede osas leidis kohus, et vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et tal puudub kohustus enda

kulul kaebajate taotletud teede väljaehitamiseks. Detailplaneeringu ala jagati kruntideks alles

pärast detailplaneeringu kehtestamist 2006. aastal ja krundid omandati pärast seda. Kohus leidis,

et transpordimaa sihtotstarbega teekinnistute ja elamukinnistute omanikud olid teadlikud, et

tegemist pole avalikult kasutatavate teedega ning on teinud valiku eraõiguslike vahenditega oma

suhete korrastamiseks.

3.7. Kohus leidis, et kaebus rahuldatakse hinnanguliselt 1/3 ulatuses ning mõistis välja

menetluskulud sellele vastavalt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Kaebajate apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus

rahuldamata jäeti ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Halduskohus võttis menetlusse tühistamisnõude valla vastuse peale. Asudes ootamatult

seisukohale, et tühistamisnõue pole lubatav ja jättes kaebuse valla vastuse osas läbi vaatamata,

rikkus halduskohus menetlusnorme. Kohus ei oleks tohtinud jätta tühistamisnõuet ka

rahuldamata, vaid oleks pidanud lugema tühistamisnõude hõlmatuks kohustamisnõudega.

4.2. Halduskohus oleks pidanud tegema kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks esitatud

kohustamisnõude osas definitiivse ettekirjutuse. Halduskohus leidis, et vastustajal on kohustus

detailplaneeringus määratud kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks (otsuse p-d 17, 18 ja 20),

seega ei esinenud halduskohtul õiguslikke takistusi kohustamisnõude rahuldamiseks definitiivsel

kujul.

4.3. Asjaolu, et detailplaneeringus määratud kanalisatsioonisüsteemi tehniline lahendus on

aegunud, ei saa tingida definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse ettekirjutuse tegemist.

Riigikohus on sarnases olukorras pidanud võimalikuks definitiivset ettekirjutust (RKHKo 3-17-

1909.

4.4. Halduskohus kohustas vastustajat taotlust uuesti läbi vaatama, kuid ei andnud juhtnööre,

mida vastustaja peaks taotluse uuesti lahendamisel teistmoodi tegema. See võib tuua kaasa

vaidluse kordumise. Puudusid õiguslikud takistused definitiivse ettekirjutuse tegemiseks.

4.5. Asjas 3-20-1098, kus käis vaidlus sama detailplaneeringuga pandud kohustuse üle, rahuldas

samuti halduskohus kohustamiskaebuse ja kohustas XXXa taotlust uuesti lahendama, kuid XXX

ei teinud seda tähtaegselt ning ei rahuldanud lõpuks ikkagi taotlust.

4.6. Kui kaebajad ei oleks esitanud taotlust vallale, ei oleks halduskohus saanud kaebuse

rahuldamisel teha ka indefinitiivset ettekirjutust.

4.7. Tee väljaehitamise nõude osas ei saanud kaebust rahuldamata jätta seetõttu, et kinnistute

omanikud on olnud teadlikud, et tegemist pole avalikult kasutatavate teedega. Ka eraomandis

olevatel kinnistutel võivad paikneda avalikult kasutatavad teed. Asjaolu, et kaebajad on

eraõiguslike vahenditega olnud sunnitud olukorda lahendama, on tingitud asjaolust, et vald jättis

teede väljaehitamise kohustuse täitmata. Riigikohus on rõhutanud, et olukorras, kus eratee on

detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude

kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute kaitseks piisavad

(RKTKo 3-20-1280, p 10.3). Seega ei väära eraõiguslikud kokkulepped tee kasutamise osas

vastustaja kohustusi.

4.8. Planeeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadus (PES) § 47 sätestas, et

teede väljaehitamise tagab kohalik omavalitsus. Kuna seda ülesannet pole vastustaja kellelegi üle

andnud, siis ei saa vastustaja selle täitmisest vabaneda. Selleks ei anna alust ka praegu kehtiv

planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 1. Vastustajale tuleneb planeeringuala teede väljaehitamise

kohustus detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist.

4.9. Kuna detailplaneering näeb ette ligi sajast väikeelamumaa kinnistust koosneva kvartali

moodustamise, tuleb ka kvartalisiseseid tänavaid käsitada avaliku teena. Ilmselgelt on avalik

huvi selleks, et ühendada need majapidamised avaliku teega.

4.10. Õige polnud menetluskulude väljamõistmine üksnes 1/3 ulatuses seetõttu, et valla vastuse

tühistamise nõue jäi rahuldamata.

5. Elva valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Tühistamisnõude rahuldamata jätmine ei mõjutanud asja sisulist otsustamist.

5.2. Definitiivset ettekirjutust ei saa teha, sest täidetud peavad olema detailplaneeringus

kehtestatud eeldused kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks. Vastustajal on kaalutlusõigus.

Asja 3-20-1098 raames on vastustaja asunud leidma võimalusi ühiskanalisatsiooni rajamiseks.

5.3. Detailplaneeringus ei ole käsitletud teid kui avalikke teid. Kehtivast õigusest ei tulene

vastustajale kohustust rajada detailplaneeringukohaseid teid, kui need pole avalikud teed.

Kinnistute omanikud on olnud teadlikud, et tegemist pole avalikult kasutatavate teedega.

5.4. Menetluskulude vähendamine oli põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ühiskanalisatsiooni rajamise osas on ringkonnakohus sisuliselt sedasama vaidlust lahendanud

juba ka varem. Asjas 3-20-1098 oli kaebajaks küll teine isik, kuid vaidlus asjas käis samuti selle

üle, kas Elva Linnavolikogu 28. jaanuari 2002. a otsusega nr 7 kehtestatud detailplaneeringust

tulenes Elva vallale kohustus ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Ka selles asjas oli kaebaja

esitanud kõigepealt vallale taotluse kanalisatsiooni väljaehitamiseks ning pärast valla keelduvat

vastust esitas ta kaebuse valla vastuse tühistamiseks ning valla kanalisatsiooni väljaehitamiseks

kohustamiseks. Halduskohus rahuldas selles asjas tühistamiskaebuse ja tühistas vallavalitsuse

vastuse ning rahuldas kohustamiskaebuse indefinitiivselt, kohustades valda ühiskanalisatsiooni

väljaehitamise taotlust uuesti lahendama.

Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse osas, milles kohustamisnõue rahuldati osaliselt ning

taotles apellatsioonkaebuses, et kohustamisnõue rahuldataks selliselt, et XXXa kohustataks

konkreetselt ühiskanalisatsiooni välja ehitama, mitte üksnes taotlust uuesti lahendama (st tehtaks

definitiivne ettekirjutus). Ringkonnakohtu 14. aprilli 2022. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale

menetlusse ei võtnud. Küsimuses, kas võimalik on ka taotluse uue lahendamise asemel

konkreetseks tegevuseks kohustamine, leidis ringkonnakohus järgmist:

-

kanalisatsiooni väljaehitamine eeldab vaieldamatult kaalutlusõiguse kasutamist. See

eeldab eelnevalt mitmete küsimuste lahendamist, sh otsustamist, kas detailplaneeringust

tulenevad tingimused kanalisatsiooni väljaehitamiseks on saabunud, kuidas ja millise

lahendusena kanalisatsioonitorustik välja ehitatakse, samuti selleks vajalike haldusaktide

(eeskätt ehitusloa) väljaandmise otsustamist jne. Detailplaneeringust tulenes, et

kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise eelduseks on see, et ehitustööd oleksid esimese

ehitusjärgu alal tehtud (oleks ehitatud vähemalt 25 ühepereelamut). Alles pärast seda

ehitatakse detailplaneeringu alal välja kanalisatsioonisüsteem ja ühendatakse see Elva

linna kanalisatsiooniga (planeeringu seletuskirja p 3.5.5. ja 3.5.1.). Seega on vastustajal

vajalik kõigepealt tuvastada, kas kanalisatsiooni väljaehitamise tingimused on täidetud

ning seejärel otsustada, kas kanalisatsiooni väljaehitamine on võimalik ning planeeringust

tulenevalt vajalik. Vastustajal on selles küsimuses jätkuvald diskretsiooniõigus ning see

ei ole redutseerunud nullini, mis oleks definitiivse kohustamiskaebuse rahuldamise

eelduseks (otsuse p 10);

-

kaalutlusõigust ei välista ka asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud

PlanS § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise

kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa

taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Haldusmenetluse seaduse §

60 lg-s 2 sätestatud haldusakti siduvuse põhimõttest tuleneb, et haldusakt on kehtiv ja

täitmiseks kohustuslik sõltumata selle õigusvastasusest. Seega isegi kui leida, et

detailplaneering ei olnud kehtestamise ajal PlanS §-ga 47 kooskõlas (kuna

detailplaneering seadis tehnovõrkude väljaehitamise eelduseks 25 maja valmimise), siis

tuleb ikkagi lähtuda detailplaneeringust kui haldusaktist (p 12);

-

kaebaja omandas talle kuuluvad krundid alles pärast detailplaneeringu kehtestamist ja

järelikult oli tal võimalik arvestada detailplaneeringus kanalisatsiooni väljaehitamisele

kehtestatud tingimustega (p 14);

-

Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-17-1909, milles Riigikohus tegi definitiivse ettekirjutuse

ja kohustas valda konkreetselt ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks, ei ole käesolevas

asjas kohaldatavad, kuna juhtumi tehiolud olid hoopis teised. Riigikohtu lahendatud asjas

ei olnud detailplaneeringus ette nähtud kanalisatsiooni tingimuslikku väljaehitamist nagu

käesolevas asjas (p 13).

Kuna tegemist on sama detailplaneeringu üle käiva vaidlusega ning Riigikohus kaebaja

kassatsioonkaebust ei menetlenud, on need ringkonnakohtu varasema otsuse seisukohad

kohaldatavad ka käesolevas asjas. Seega pole põhjendatud kaebajate nõue, et vallale tehtaks

ettekirjutus konkreetselt kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks planeeringualal.

8. Täpne pole väide, et puuduvad õiguslikud takistused kohustamisnõude rahuldamiseks

definitiivsel kujul. Halduskohus leidis küll, et vastustajal on detailplaneeringust tulenev kohustus

kanalisatsiooni väljaehitamiseks, kuid ei puudutanud seda, kas kanalisatsiooni väljaehitamise

eeldused on täidetud. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kaebajate

kinnistud asuvad II ehitusjärgu alal ja seega peavad kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks

olema täidetud detailplaneeringu tingimused (valminud peab olema 25 elamut I ehitusjärgu alal).

See, et halduskohus oma otsuses kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise eeldusi detailsemalt ei

käsitlenud, ei tähenda, et need puuduksid ja et vastustaja diskretsioon on redutseerunud nullini,

mistõttu tuleb kohustamiskaebus rahuldada definitiivselt.

9. Kohustamiskaebuse rahuldamine asja uueks lahendamiseks kohustamise teel ei eelda

vältimatult seda, et halduskohus peaks haldusorganile andma juhtnöörid, mida taotluse uuel

lahendamisel arvestada. Halduskohtumenetluse seadustikust (HKMS) sellist nõuet ei tulene.

Lisaks käis vaidlus halduskohtus eeskätt selle üle, kas vallal on kohustus kanalisatsioonisüsteemi

väljaehitamiseks või mitte. Halduskohus ei saa üldjuhul jagada juhtnööre küsimustes, mille

lahendamiseni pole haldusorgan veel jõudnudki.

10. See, et asjas 3-20-1098 toimunud vaidluse järelmina ei ole XXX veel kanalisatsioonisüsteemi

soovitud kujul välja ehitanud, ei tingi definitiivse ettekirjutuse tegemist käesolevas asjas.

Varasemalt võetud seisukoht ei muuda olematuks vastustaja kaalutlusõigust pärast käesoleva

kohtuvaidluse lõppu asja uuesti otsustades.

11. Paika ei pea kaebajate arutlus selle kohta, justkui oleks kohus siis, kui kaebajad poleks

esitanud vallale kanalisatsiooni väljaehitamiseks taotlust, saanud teha kaebuse rahuldamisel

definitiivse ettekirjutuse. Arusaamatuks jääb, miks leiavad kaebajad, et valik definitiivse või

indefinitiivse ettekirjutuse vahel sõltub kohtu jaoks sellest, kas isik on esitanud kõigepealt

taotluse haldusorganile või mitte. HKMS-st ega riigivastutuse seaduse §-st 6 selline vahetegu ei

tulene. Kohustamiskaebuse rahuldamise konkreetsus sõltub eeskätt haldusorgani kaalutlusõiguse

olemasolust ning selle ulatusest, mitte sellest, kas isik on esitanud eelnevalt haldusorganile

taotluse või mitte.

12. Kaebajad vaidlustavad halduskohtu otsust ka osas, milles see leidis, et valla vastus ei ole

haldusakt, mistõttu jättis kohus selle peale esitatud tühistamisnõude läbi vaatamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalune kiri (tl 29-29p), millega

kaebajate taotlusele vastati, ei kujuta endast haldusakti. Selles puudub regulatiivsus

haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 mõttes, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata kellegi

õigusi. Selles selgitatakse lihtsalt valla seisukohti. Seega on halduskohus õigesti tühistamisnõude

läbi vaatamata jätnud, kuna kirja (toimingu) suhtes ei saa esitada tühistamisnõuet. Sellele, et

tegemist pole haldusaktiga, on ringkonnakohus viidanud ka varem asjas 3-20-1098.

12.1. Kaebajad leiavad tühistamisnõude läbi vaatamata jätmisega seoses esiteks seda, et

kohtuotsusega ei saa jätta kaebust läbi vaatamata.

Ringkonnakohus möönab, et HKMS-st võib esmapilgul jääda mulje, et kaebuse läbi vaatamata

jätmine tuleb vormistada määrusega (vt HKMS § 151, 155). Need normid peavad aga silmas

kaebuse läbi vaatamata jätmist tervikuna, st selliselt, et kohtumenetlus selles asjas lõppeb

täielikult. Seevastu mitme nõudega kaebuse puhul, kus alles kohtuotsuse kirjutamisel ilmneb, et

mõni nõue on lubamatu ning seda ei saa sisuliselt lahendada, ei näe ringkonnakohus takistusi

selleks, et selline nõue jätta läbi vaatamata kohtuotsuses. See on ka kooskõlas HKMS § 162 lg-

ga 1, mille järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded.

Kaebuse nõude osas seisukoha võtmine võib tähendada ka selle läbi vaatamata jätmist.

12.1. Kaebajad leiavad, et kohus oleks pidanud juhtima kaebajate tähelepanu sellele, et

tühistamisnõue võib olla asjakohatu. Samas ei selgita kaebajad arusaadavalt, millise eelise oleks

see neile andnud, kui kohus oleks seda kaebajatele eraldi selgitanud. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et kaebajaid esindab käesolevas asjas vandeadvokaat Angela Kase, kes oli

kaebaja esindajaks ka ülal viidatud haldusasjas 3-20-1098 ning kes pidi järelikult olema teadlik

ringkonnakohtu poolt selles asjas esitatud hinnangust, et vastus kanalisatsioonisüsteemi

väljaehitamisest keeldumise kohta ei pruugi olla haldusakt. Vandeadvokaadist esindaja puhul ei

ole ülemäärane eeldada, et ühes asjas kohtu seisukohast teada saades oskab ta ise enda käitumist

kujundada teises asjas.

Ringkonnakohus märgib ka, et kohtu selgitamiskohustus ei saa ulatuda nii kaugele, et kõik

kohtuotsuse kirjutamise käigus kujunevad seisukohad peab kohus kooskõlastama

menetlusosalistega. See raskendaks kohtuotsuse koostamist oluliselt, seaks ohtu asja

lahendamise mõistliku tähtaja jooksul ning oleks seega vastuolus menetlusökonoomia

põhimõttega.

12.3. Kaebajad leiavad ka, et kohus oleks pidanud lugema tühistamisnõude hõlmatuks

kohustamisnõudega.

Ka siin ei selgita kaebajad arusaadavalt, millise eelise oleks selline kohtupoolne käitumine neile

andnud. Seda enam, et tegelikult on kohus niikuinii hinnanud kohustamisnõude lahendamisel ka

keeldumise õiguspärasust.

12.4. Ringkonnakohus märgib, et kui kaebajate eesmärk tühistamisnõude läbi vaatamata jätmist

vaidlustades on jõuda välja selleni, et vaidlustada väljamõistetud menetluskulude jaotust (1/3

taotletud menetluskuludest, st 1230 eurot taotletud 3930 euro asemel), siis ka see argument ei vii

halduskohtu otsuse muutmiseni selles küsimuses.

Esiteks nähtub halduskohtu otsusest, et kohus arvestaski muuhulgas seda, et halduskohtu

seisukoht vastuse tühistamise võimalikkuse osas oli varem teistsugune ning pidas seetõttu

ebaõiglaseks jätta menetluskulud tühistamisnõude läbivaatamata jätmisel tervikuna kaebajate

kanda (otsuse p 33.3).

Teiseks peab ringkonnakohus 1230 euro suurust väljamõistetud menetluskulu praeguseid

asjaolusid arvestades igati mõistlikuks. Niisugune summa tervikuna oleks haldusasjades,

arvestades siinjuures ka seda, et praegu pole tegemist väga keerulise ega mahuka vaidlusega,

igati tavapärane. Lisaks tuleb aga arvesse võtta seda, et kaebus rahuldati küllaltki väikses mahus

– taotletud definitiivse ettekirjutuse asemel tehti indefinitiivne ettekirjutus, kohustamisnõue teede

väljaehitamisega seoses jäeti täielikult rahuldamata ning tühistamisnõue läbi vaatamata. Seega

kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus mingit põhjust asuda seisukohale, et kaebajate kasuks

mõisteti välja menetluskulud liiga väikses summas.

13. Teede väljaehitamiseks kohustamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata

põhjendusel, et alates 1. jaanuarist 2003 kehtima hakanud ehitusseaduse § 13 sätestas, et

detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud

maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise

taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Sarnaselt reguleerib olukorda kehtiva ehitusseadustiku §

131 lg 1. Halduskohus märkis, et kinnistuid teenindavad teed on ettenähtud kulgema

transpordimaa sihtotstarbega kinnistutel, mis on eraomandis. Teid ei ole avalikult kasutatavaks

määratud. Kohus leidis, et kuna kinnistud omandati kaebajate poolt ajal, kui ehitusseadus kehtis

redaktsioonis, millest nähtus kohaliku omavalitsuse kohustus ehitada välja üksnes avalikult

kasutatav tee, siis pidid kinnistute omanikud olema teadlikud sellest, et tegemist pole avalikult

kastutatavate teedega ja tegid valiku eraõiguslike vahenditeega oma suhete korrastamiseks. Sel

põhjendusel jättis halduskohus teede väljaehitamiseks kohustamise nõude osas kaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu seisukoht on lõppjärelduses õige.

13.1. Kaebajad juhivad tähelepanu sellele, et ka eraomandis olevatel kinnistutel võivad paikneda

avalikult kasutatavad teed ja et eraõiguslikud kokkulepped teemaa kasutamise osas ei väära

haldusorgani kohustusi.

Samas jätavad kaebajad tähelepanuta, et vaidlusalused teed ei ole avalikult kasutatavateks

määratud. Seega pole see argument asjakohane. Vallal ei olnud kohustust eramaal asuvat teed

välja ehitada sõltumata sellest, kas teemaad kasutavad isikud on asunud tee kasutamiseks

sõlmima eraõiguslikke kokkuleppeid (servituute) või mitte.

13.2. Kaebajad leiavad ka seda, et kuna detailplaneeringu kehtestamise ajal 2002. aastal sätestas

planeerimis- ja ehitusseaduse § 47, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude

väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui

ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti; ning et käesoleval juhul

selline kokkulepe puudus, siis on vastustaja võtnud ise detailplaneeringu kehtestamisel teede

väljaehitamise kohustuse ja et see on kehtivast haldusaktist tulenev kohustus.

Samas ei selgita kaebajad, kuidas selline kohustus kehtivast haludsaktist, st detailplaneeringust

tuleneb. Nad pole osutanud detailplaneeringu sättele, millest tuleneks, et XXX võtab kohustuse

planeeringualal kõigi teede väljaehitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad alusetult

teisendanud seadusest tulenenud kohustuse detailplaneeringust tulenevaks kohustuseks.

Detailplaneeringust eraldivõetuna tegelikult sellist kohustust vallale ei tulene. See kohustus oli

vallal küll koostoimes planeerimis- ja ehitusseaduse §-ga 47, kuid pärast selle sätte kehtetuks

muutumist kinnistud omandanud isikud ei saa nõuda, et nende suhtes kohaldataks normi, mis on

oma kehtivuse kaotanud (st planeerimis- ja ehitusseaduse §-i 47). Sellised isikud saavad nõuda

detailplaneeringu täitmist üksnes kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Nagu halduskohus

märkis, omandasid kaebajad kinnistud ajal, mil see norm enam ei kehtinud ning ehitusseadusest

tulenevalt oli kohalikul omavalitsusel kohustus üksnes avalikult kasutatavate teede

väljaehitamiseks.

13.3. Kaebajate arvates on detailplaneeringu ala teed avalikud teed seetõttu, et esineb avalik huvi

selleks, et ühendada ligi sajast elamumaa kinnistust koosnev kvartal avaliku teega (Tartu

maanteega).

Samas puudub vaidlus selles, et vaidlusalused tänavad ei ole määratud erateena avalikult

kasutatavaks teeks ehitusseadustiku § 92 lg 5 ja § 94 lg 1 mõttes. Seega ei saa käesolevas

olukorras rääkida sellest, et tegemist on avalikuks kasutatava teega sõltumata sellest, kuidas

kaebaja avalikke huvisid mõistab.

13.4. Seega on halduskohus õigesti jätnud teede väljaehitamise nõude osas kaebuse rahuldamata.

14. Kokkuvõttes ei ole halduskohtu otsuse muutmiseks alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (kokku 1630 eurot) HKMS §

108 lg 1 alusel nende endi kanda. Menetlusosaliste poolt esitatud täiendavad tõendid, mis

peegeldavad peaasjalikult kohtuotsuse täitmist haldusasjas 3-20-1098, võtab ringkonnakohus

asja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/