2-22-19361/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19361

Kohtuasi

Lagedi Tare OÜ hagi X AS vastu rahalise kohustuse

täitmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Lagedi Tare OÜ apellatsioonkaebus

Menetlustaotlus

Lagedi Tare OÜ ja X AS kompromissi kinnitamise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Lagedi Tare OÜ (registrikood 16080024),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja X AS (registrikood XXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-19361 Lagedi Tare OÜ ja X AS vaheline kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. X AS tasub Lagedi Tare OÜ-le 520 eurot, kandes viidatud summa Lagedi Tare

OÜ juhiste alusel kolme tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava

määruse

jõustumisest

Advokaadibüroo

DEM

OÜ

pangakontole

nr EE061010220294333277.

1.2. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-19361 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

4. Tagastada Lagedi Tare OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust

pool, s.o 210 eurot ja kanda see Advokaadibüroo DEM OÜ pangakontole

nr EE061010220294333277.

5. Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada X AS nimi ja

registrikood tähemärkidega.

2-22-19361

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 1–3) võib esitada Riigikohtule

määruskaebuse 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lagedi Tare OÜ (hageja) esitas 28.12.2022 Harju Maakohtule X AS (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2978,96 eurot (rahalise kohustuse

täitmise nõue 2191,46 eurot ja kahju hüvitamise nõue 787,5 eurot), hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise 24,01 eurot ja alates 28.11.2022 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lause sätestatud määras

viivise.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 10.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja esitas 09.02.2024 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning

teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.03.2024 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus enne

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist poolte kokkuleppel selliselt, et kostja kohustub tasuma

hagejale 520 eurot ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste enda kanda.

6. Pooled esitasid 18.03.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille

kohaselt tasub kostja hagejale kolme tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse

jõustumisest 520 eurot ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled soovisid

lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe

päevani. Pooled palusid kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja menetluse

lõpetada, samuti tagastada hagejale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled

kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

7. Kostja esitas 19.03.2024 jõustunud kohtulahendis kostja nime ja andmete initsiaalide või

tähemärkidega asendamise taotluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 451¹ lg 2 ja § 645 lg 1 I lause alusel enne

2-22-19361

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kinnitada, maakohtu otsus tuleb tühistada ning

tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

9. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4

lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see

on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi

kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel. Ringkonnakohus võib TsMS § 451¹ lg 2 ja § 645 lg 1 I lause järgi kinnitada

kompromissi ka siis, kui ringkonnakohtule on esitatud apellatsioonkaebus, kuid seda ei ole veel

menetlusse võetud.

10. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab

kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata

jätmiseks seadusest ei tulene.

Siinses asjas vaidlesid pooled lepingulisest suhtest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise üle,

ringkonnakohus selgitas pooltele apellatsioonkaebuse lahendamise perspektiive ja tegi sellest

tulenevalt pooltele kompromissiettepaneku, millega pooled nõustusid. Kolleegiumi hinnangul

ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus

seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja

täidetav.

11. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot.

12. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

13. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise peale ei saa

TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada. Pooled

leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe

päevani.

14. Kostja palus TsMS § 462 lg 2 alusel asendada kostja nimi tähemärkidega ning mitte

avalikustada registrikoodi ega teisi andmeid. Taotlust arvestades asendab ringkonnakohus

arvutivõrgus määruse avalikustamisel tähemärkidega kostja nime ja registrikoodi. Kuna

ringkonnakohus ei märgi lahendis kostja aadressi, ei ole vaja seda tähemärkidega asendada.

Andmete asendamise peale ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 462 lg-ga

5 määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)