Legislator Case Law & Legislation
4-24-428/9 AI generated

4-24-428/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-24-428/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

märts 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-428 Kohtukoosseis Inna Ombler Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus, millega jäeti X taotlus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Teised määruskaebusmenetluse pooled X Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

4-24-428/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: jaanuaril 2024 edastas Harju Maakohus PPA-le Xi korduva taotluse. 4. PPA esitas 31. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule vastuse, milles teatas, viidetega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 2 ja kriminaaalmenetluse seadustiku (KrMS) KrMS §-le 424 ja 432 lg-le 1, et kohtuvälisel menetleja puudub alus Xi taotlust lahendada.

Keywords

AI generated
modification of maintenance periodic review of detention alternative measure to detention suspension of pension public order grounds excessive duration of detention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-24-428

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev

21. märts 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-428 Kohtukoosseis Inna Ombler Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus, millega jäeti X taotlus rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Teised määruskaebusmenetluse pooled X Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse kohtumenetluse pooled või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on Politseija Piirivalveamet).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveamet määras väärteoasjas 231523006267 tehtud kiirmenetluse otsusega Xle rahatrahvi, maksetähtajaga 21. jaanuar 2024. Otsus jõustus 22. septembril 2023. 2.

5. jaanuaril 2024 esitas X Harju Maakohtule taotluse pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega 3 kuu võrra.

4-24-428

3.

8. jaanuaril 2024 edastas Harju Maakohtu kantselei Xi taotluse lahendamiseks PPA-le.

22. jaanuaril 2024 edastas Harju Maakohus PPA-le Xi korduva taotluse. 4. PPA esitas 31. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule vastuse, milles teatas, viidetega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 2 ja kriminaaalmenetluse seadustiku (KrMS) KrMS §-le 424 ja 432 lg-le 1, et kohtuvälisel menetleja puudub alus Xi taotlust lahendada.

Vaidlustatud kohtumäärus 5. Harju Maakohus jättis 19. veebruari 2024 määrusega Xi taotluse läbi vaatamata ja edastas selle lahendamiseks PPA-le. Oma otsustust põhjendas maakohus järgmiselt. VTMS § 202 lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja. VTMS § 209 lg 2 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. VTMS § 212 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Xi taotluses märgitud lahendi pöörab VTMS § 202 lg 1 kohaselt täitmisele kohtuväline menetleja. Ka täitmisel tõusetunud küsimusi, mh näiteks rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist, lahendab lahendi teinud kohtuväline menetleja. Seetõttu puudub maakohtus pädevus Xi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja see tuleb jätta läbi vaatamata VTMS § 212 lg 1 alusel. Kuna Xi taotluse lahendamine allub PPA-le, edastas kohus selle vastavalt alluvusele.

Määruskaebus 6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kohtuvälise menetleja esindaja SD, kes taotleb selle tühistamist ja uue määrusega Xi taotluse lahendamist. Oma taotlust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt. Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtuga, et jõustunud otsust rahatrahvi maksmise tähtaja osas on võimalik muuta VTMS § 212 lg 1 alusel. Viidatud menetlusnorm näeb ette täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamise. Arutataval juhul ei ole tegu VTMS-i 17. peatükis reguleerimata küsimuste või kahtlustega. Ositi tasumist reguleerib KarS § 66 lg 2. Ositi tasumise saab määrata vaid juhul, kui seda määratakse kohtuvälise menetleja otsuses või kohtuotsuses. Jõustunud otsuse puhul ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik enam muuta rahatrahvi tasumist ositi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse VTMS § 194 lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus tugines määruses asjakohastele

4-24-428

menetlusnormidele ja jättis Xi taotluse õigesti läbi vaatamata, edastades selle lahendamiseks PPA-le, kui pädevale kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse argumendid ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks.

8. Määruskaebusmenetluse põhiküsimuseks on, kes on pädev lahendama kohtuvälise menetleja otsuse täitmise staadiumis esitatud süüdlase taotlust rahatrahvi maksetähtaja pikendamiseks. Määruskaebuses leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et nimetatud taotlust on pädev lahendama kohus. Kaebaja märgib, et jõustunud otsuse korral ei ole kohtuvälisel menetlejal enam võimalik määrata rahatrahvi tasumist ositi, viidates KarS § 66 lg-le 2. Ringkonnakohus kaebuse argumentide ja seisukohaga ei nõustu. KarS § 66 lg 2 ei ole praegusel juhul asjassepuutuv.

Kaebaja viidatud õigusnorm paikneb karistusseadustiku 4. peatüki 1. jaos, mis näeb ette karistuse kohaldamise alused. Xile on karistus juba kohaldatud, s.o kohtuvälise menetleja otsusega määrati talle rahatrahv. Vastav otsus on jõustunud 22. septembril 2023. Nende faktilise asjaolude osas vaidlus puudub. Kui piirduda kaebuse väidetega, võib jääda mulje, et jõustunud otsusega määratud rahatrahvi täitmisel ei pruugi olla võimalik selle maksmise tähtaega edasi lükata või pikendada. Selgesõnaliselt väidab kaebaja seda küll vaid kohtuvälise menetleja osas.

See kaebuse seisukoht on vastuolus muu hulgas maakohtu määruses viidatud VTMS § 209 lg-ga 2, mille kaebaja on jätnud tähelepanuta. X taotleb kohtuvälise menetleja lahendi alusel talle määratud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist. Selle taotluse lahendamine on käsitatav kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisena. Vastav menetluskord on sätestatud VTMS-i 17. peatüki 4. jaos. Kõnealune VTMS-i 17. peatükk reguleerib nii kohtuvälise menetleja kui kohtu tehtud lahendi täitmisele pööramise küsimusi.

Selle peatüki 1. jagu sätestab seejuures väärteomenetluses tehtud lahendite täitmise üldised põhimõtted. See tähendab, et VTMS § 209 lg 2 ja § 212 lg 1 puhul tuleb võtta arvesse 17. peatüki 1. jaos, s.o VTMS-i §-des 199-203 sätestatud üldisi põhimõtteid. VTMS-i § 202 lg 1 kohaselt pöörab kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele kohtuväline menetleja ise. Sama sätte teise lõike kohaselt pöörab jõustunud esimese astme kohtu otsuse või määruse täitmisele maakohus. Viidatud menetlusnormidest tuleneb seega üldine põhimõte, et lahendi täitmise staadiumis on pädevaks menetlejaks see, kes tegi täitmismenetluse aluseks oleva lahendi.

VTMS § 209 lg 2 ja § 201 lg 1 võimaldavad lükata kohtuvälisel menetlejal rahatrahvi täitmisele pööramine edasi süüdlase avalduse alusel. Xile määratud rahatrahvi puhul on selle täitmisele pööramine juba ära toimunud: kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse alusel oli X kohustatud tasuma rahatrahvi, mille maksetähtaeg on tänaseks juba möödunud. Nähtuvalt Xi poolt maakohtule edastatud maksekorraldusest, suutis ta täita kohtuvälise menetleja otsust osaliselt. Seetõttu soovib X, et trahvi maksmise tähtaega pikendataks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kirjeldatud olukorras tuleb Xi taotluse läbivaatamisel lähtuda VTMS-i § 212 lõikes 1 sätestatust.

Lugedes sedagi sätet koos VTMS-i §-ga 202 lg 1, tuleneb neist, et VTMS-i 17. peatükis reguleerimata küsimuste puhul ning muude kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevate ebaselguste ja kahtluste korral, lahendab need küsimused kohtuväline menetleja kirjalikus menetluses. VTMS-i 17. peatükk ei reguleeri eraldi sätte alusel Xi taotluse lahendamist ehk juba täitmisel olnud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise küsimust. Seetõttu suunab VTMS § 212 lg 1 koostoimes VMTS-i § 202 lg-ga 1 lahendama Xi taotlust kohtuvälist menetlejat, s.o PPA-d.

Järelikult lähtus maakohus taotluse läbi vaatamata jätmisel ja PPA-le edastamisel õigesti VTMS-is sätestatud menetluskorrast. Seetõttu tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

4-24-428

(allkirjastatud digitaalselt)