3-23-2954/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2954 Haldusasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt taotlustele vastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja X RESOLUTSIOON

1. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.

2. Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. jaanuari 2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jäi rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata X määruskaebemenetluses esitatud taotlus määruskaebusest ärakirja saamiseks.

4. Jätta läbi vaatamata X taotlus talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ja määruskaebuses esitatud taotluste rahuldamata ja läbi vaatamata jätmist. Määrus ei ole edasikaevatav osas, mis puudutab riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist (HKMS § 119 lg 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE JUURDE

1. Määruskaebus sisaldab taotlust, mille kohaselt palub määruskaebuse esitaja tagada talle määruskaebuse rahuldamata jätmise korral riigi õigusabi, et ta saaks oma õigusi tõhusalt Riigikohtus kaitsta. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse

2 kuulub kaebuse läbivaatamine. Eelnevast järeldub, et kui määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi korras endale esindaja määramist Riigikohtusse määruskaebuse esitamisel, tuleb tal vastavasisuline taotlus esitada Riigikohtule endale. Ringkonnakohtu määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole kaebaja menetlusabi korras endale esindaja määramist soovinud. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud viidatud taotluse läbi vaatamata.

2. Lisaks on määruskaebuse esitaja taotlenud, et koos lahendiga saadaks ringkonnakohus talle ärakirja määruskaebusest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 88 lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri (Riigikohtu

8. septembri 2015. a määrus nr 3-7-1-502-15). Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse määruskaebusest ärakirja saamiseks rahuldamata. Määruskaebus on määruskaebuse esitajal endal käsikirjaliselt koostatud ning määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks on talle määruskaebusest koopia tegemine tarvilik. Määruskaebuse esitajal on võimalik taotleda toimikuga tutvumist, kui ta peaks soovima esitada määruskaebust käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)