4-24-887/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-887

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-887 (230224002179) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Heide Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Kohtuasi M Li väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik M L (isikukood: xxx), kodakondsus: xxx, emakeel: xxx keel, elukoht: xxx, töökoht: xxx, karistusregistri kohaselt kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn E-post: ppa@politsei.ee Kohtuvälise menetleja esindaja eriasjade uurija Ivan Moskaljov Kohtuistungi toimumise aeg

21. märts kell 10.00, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg-st 2, § 29 lg 1 p-st 4, § 112 lg-st 1 ja § 48 lg-test 2-4 kohus määras: Lõpetada väärteoasjas nr 4-24-887 (230224002179) väärteomenetlus M Li suhtes VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, s.o teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE M Lile heidetakse 13.02.2024. a väärteoprotokolli nr 20240213438501 kohaselt ette seda, et tema 13.02.2024 kell 10.14 Vana-Lõuna tänaval Koidu ja Vineeri tänavate vahel suunaga Vineeri tänava poole Tallinnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit kiirusega 47 km/h +- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

14 km/h.

4-24-887

2 (3)

Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus M L sellega LS § 50 lg 5 p 3 ja LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. MENETLUS 07.03.2024 saatis Politseija Piirivalveamet M Li väärteoasja nr 230224002179 arutamiseks Harju Maakohtule, kuivõrd kohtuvälise menetleja hinnangul tuleks menetlusalust isikut karistada arestiga. 11.03.2024. a määrusega määras Harju Maakohus arutada M Li väärteoasja nr 4-24-887 (230224002179) LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil 21.03.2024 kell

10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4019. 21.03.2024 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist KarS § 63 lg 1 alusel LS 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuväline menetleja leidis, et aresti võib asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. M Leon tunnistas enda süüd ning oli kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga nõus. Lisas, et saab aru, et on valesti käitunud ning nüüd tuleb toimepandu kuidagi heastada.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas väärteoasjas heidetakse M Lile ette seda, et ta juhtis 13.02.2024 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h (tl 4). Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et antud juhul esinevad M Lile 13.02.2024 etteheidetava teo puhul kuriteotunnused KarS § 4231 mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus M Li suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. KarS § 4231 kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33 KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses ning KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9). KarS §-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi.

Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12).

Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu. Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent pole siiski piisav nende

4-24-887

3 (3)

sätete kohaldamiseks. Sealjuures otsuse punktis 17 on Riigikohus näiteks märkinud, et isiku selgitus, mille kohaselt oli tal vajalik sõidukit juhtida tööülesannete tõttu, on argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub M Li puhul, et tal on kaks kehtivat karistus LS § 201 järgi (tl 18). Nimelt on teda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 11.04.2022. a otsusega karistatud 19.03.2022 mh mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Samuti on teda karistatud 01.09.2022. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 12.08.2022 kuupäeval.

Kohus leiab, et M Lile esitatud väärteoetteheite kohaselt 13.02.2024 toimepandud teos esinevad kuriteotunnused KarS § 4231 mõttes. Seda esiteks põhjusel, et tal on kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 19.03.2022 ja 12.08.2022 kuupäevadel. Praeguses väärteoasjas heidetakse talle ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta 13.02.2024. Seega süstemaatilisuseks minimaalselt vajalikud kolm tegu on olemas. Kuigi kaks nendest kolmest teost on toime pandud 2022. aastal, ei ole Riigikohtu eelviidatud lahendit silmas pidades ajaline faktor peamine ega ainus kriteerium hindamaks tegude omavahelist seost.

Seda eriti olukorras, kus M Lil pole kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 13, 16). Sealjuures andis M L kohtus ütlusi, et tal jäi autokool lõpetamata kuna ta ei olnud vaimse tervise tõttu võimeline osalema kohustuslikul esmaabikoolitusel. Kuid juhtimisõiguse puudumisest hoolimata on M L liikluses mootorsõiduki juhtimiselt tabatud tegelikkuses vähemalt 3 korral – 19.03.2022, 12.08.2022 ja 13.02.2024 – ja seda 1 aasta 11 kuu jooksul. Kohtuistungil selgitas M L, et antud väärteoasja esemeks oleva teo 13.02.2024 pani ta toime, sest mõlemad paarimehed olid välismaal ning tal oli vajalik tööülesannete tõttu sõita ehitusobjektile. 19.03.2022 ja 12.08.2022 juhtis mootorsõidukit, sest ühel korral soovis minna kilomeetri kaugusel elava isa tervist kontrollima ning teisel korral oli vajalik sõidukit juhtida seoses tööülesannetega ühel ehitusobjektil.

Sealjuures möönis M L, et kuna isa elab nii lähedal, siis oleks võinud kasutada ka nt jalgratast. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud põhjendustest, et M L lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Kohtul pole põhjust arvata, et varasemate rikkumiste puhul esineks mõni selline sõiduki juhtimist õigustav põhjus, mida võiks pidada olukorraks, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent poleks siiski piisav nende sätete kohaldamiseks.

Ühtlasi tuleb arvestada, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore-põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Seega kokkuvõtlikult märgib kohus, et M Lil pole kunagi juhtimisõigust olnudki, kuid sellest hoolimata on teda 1 aasta 11 kuu pikkuse perioodi jooksul korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimiselt. Kuivõrd pole põhjust eeldada, tal on mootorsõiduki juhtimiseks neil kordadel olnud õigustav põhjus, siis nimetatud asjaolusid kogumis arvestades nähtubki antud juhul üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis võib täita KarS §-s 4231 kirjeldatud kuriteokoosseisu.

Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel M Li suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas M L on toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)