4-24-37/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-37 (kirjalik menetlus)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Väärteoasi

AS Olerex kaebus Keskkonnaameti 18.12.2023. a

otsusele väärteoasjas nr 940023000098

Menetlusalune isik

AS Olerex, registrikood 10136870, asukoht Võru tn

176, Tartu

Kaitsjad

Oliver Nääs, Kristi Rande

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-dest 2, 3 kohus otsustas:

1. Rahuldada AS Olerex kaitsjate kaebus osaliselt.

2. Tühistada Keskkonnaameti 18.12.2023. a otsus nr 940023000098 AS Olerex

karistamise osas osaliselt ning lõpetada AS-i Olerex suhtes väärteomenetlus

VKS § 331 lg 2 järgi.

3. Mõista AS-ile Olerex AÕKS § 2351 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 1 000 000

eurot.

4. Mõista Eesti Vabariigilt AS Olerex kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu

katteks 10 675 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 18.12.2023. a otsuse nr 940023000098 kohaselt on AS Olerex

pannud toime VKS § 331 lg 2 järgi ja AÕKS § 2351 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Otsuse kohaselt, kuigi nii AÕKS § 2351 lg 2 kui VKS § 331 lg 2 seab juriidilise isiku puhul

rahatrahvi ülemmääraks kuni 10 000 000 eurot, määratakse karistus VKS § 331 lg 2 järgi,

kuna VKS § 21 lg 1 järgi sätestatud kohustuse rikkumine on oluliselt ulatuslikum. Seetõttu

karistati AS-i Olerex VKS § 331 lg 2 järgi rahatrahviga 8 000 000 eurot.

2.

02.01.2024 saabus kohusse eeltoodud otsuse peale menetlusaluse isiku AS Olerex

kaitsjate kaebus. Kaebuses on kaitsjate seisukohad kokkuvõtlikult järgmised:



väärteoprotokollist ja – otsusest ei nähtu objektiivse koosseisu realiseerimiseks

vajalikud faktilised asjaolud, mille alusel lugeda tuvastatuks väärtegude toimepanek. A. L.

tegevuses ei ole võimalik tuvastada kõikide deliktistruktuuri elementide esinemist ja seega

pole võimalik tema tegevust AS-ile Olerex omistada, AS-i Olerex süüdi tunnistada ega VKS

§ 331 lg 2 ja AÕKS § 2351 lg 2 järgi karistada. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29

lg 1 p 1 kohaselt;



kui kohus väärteomenetlust kogu ulatuses ei lõpeta, kuulub otsus tühistamisele

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu karistuse mõistmisel. Enne 01.11.2023. a

toimepandud süütegude eest karistamisel tuleb lähtuda süüteo toimepanemise ajal kehtinud

määrast, s.o 100-400 000 eurot;



karistuse määr on motiveerimata ja süü suurust ning karistuse määra põhjendades on

toodud vastuolulisi põhjendusi. Sisuliselt on arvestamata jäetud enda poolt nimetatud süüd

vähendavad asjaolud. Süüd suurendavana on arvestatud karistust, mis on mõistetud pärast

(so 14.02.2023) etteheidetavate tegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel ei ole

õiguslikult sobiv paljasõnaline põhjendus, et läbi sertifikaatide soetamise võis AS-il Olerex

tekkida teatav konkurentsieelis ja seega tuleb see jätta karistuse mõistmisel arvestamata.

Otsuse põhjendusi arvestades peaks karistus jääma keskmisest alla poole, sest ei saa öelda,

et AS Olerex süü oleks keskmisest suurem;



karistuse mõistmisel on jäetud arvestamata AÕKS § 2351 lg 2 tulenevad asjaolud ja

lähtutud nö raskemast süüteost, kuigi õiguskirjanduse kohaselt tuleb ideaalkogumi korral,

mõistes karistuse raskema süüteo eest, arvestada kõiki kogumisse kuuluvate süütegude

asjaolusid. Väärteoprotokollist ja – otsusest nähtuvalt jäi AÕKS sätestatud kohustus täitmata

väga väikeses määras. Väljatoodud rahaline kokkuhoid 18 000 eurot on pigem tagasihoidlik;



aasta 2022 osas oli Olerexil tegelikkuses ostetud KHG-d 3000t rohkem kui VDS

aruandes kajastub. 2022 VDS koondaruanne näitas, et KHG-d on üle, mistõttu otsustati

ülejääk tõsta 2023. aastasse ning kasutati 2023 jaanuari aruandes. Nähtuvalt eeltoodust, siis

tegelikkuses sisuliselt kattis 2022 aasta KHG ülejääk 3000t etteheidetud KHG puudujäägi

765,89t, kuid paraku jäi see väära arvestuse tõttu VDS-s kajastamata (ehk sisuliselt täidetud,

kuid tehniliselt kajastamata);



kui kohus väärteomenetluse lõpetab, hüvitada riigil menetlusalusele isikule

menetluskulud;



menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega, kuid kohtuistungi korraldamisel

soovib sellel osaleda.

3.

22.01.2024. a seisukohas kaebuse kohta nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku

menetlusega, kuid istungi korraldamisel taotleb uurida isikulisi ja kirjalikke tõendeid.

Esitatud kaebuse osas on Keskkonnaameti seisukohad kokkuvõtlikult järgmised:



VKS-is toodud nõude rikkumise etteheite puhul ei ole täidetud KarS § 14 lg-s 1

toodud eeldused juriidilise isiku vastutusele võtmiseks, sest juhatuse liikme

tegutsemiskohustust ei saa tuletada vastavalt Riigikohtu praktikale üldisest

hoolsuskohustusest. Seega tuleb nõustuda väärteomenetluse lõpetamisega VKS 331 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo osas;



AÕKS § 2351 lg 2 koosseis on täidetud ja selles osas on põhjendatud jätta otsus ning

AS-ile Olerex mõistetud karistus jõusse. Ka antud rikkumise puhul on karistuse

ülemmääraks 10 000 000 eurot;



arvestades Riigikohtu 09.11.2023. a otsuse nr 4-23-270/23 punktis 11 toodut saab

juriidilise isiku läbi tema esindaja tegevuse KeÜS § 221 alusel karistusõiguslikule

vastutusele võtta. Nii on ka käesolevalt väärteomenetluse kirjelduses välja toodud;



kogutud tõendid kinnitavad kogumis, et väärteoasjas on juriidilise isiku vastutus

avatud korrektselt läbi juhatuse liikme A. L. AS Olerex juhatuse liige A. L. oli teadlik VKS

§ 21 lg 1 ja AÕKS § 1231 lg 1 tuleneva kohustuse täitmise nõudest ja temalt tuleb lõplik

otsus, kui palju ja mis kütust täpsemalt ostetakse, millega juriidilisel isikul lasuvad

kohustused täita;



kui eriseadus sätestab karistusseadustiku üldosast rangemad karistusraamid, on

karistusõigust kohaldanud korrektselt. Karistuse määramisel on lähtutud ette antud

karistusraamidest, arvestades süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistuse

määra valikut on põhjalikult põhistatud, mistõttu on vastupidised väited alusetud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Menetlusaluse isiku kaitsjad on teatanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses ja sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja. Seega on täidetud VTMS §

120 lg-s 1 sätestatud tingimused ja kuivõrd kohus ei ole takistusi tuvastanud, lahendab kohus

asja kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Keskkonnaameti 22.01.2024. a seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub

VKS 331 lg 2 osas väärteomenetluse lõpetamisega ehk loobub menetlusalusele isikule selles

osas tehtud etteheitest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus kohtuvälise

menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast,

väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada.1

Seega lõpetab kohus VTMS § 2 ja KrMS § 301 alusel väärteomenetluse VKS § 331 lg 2 järgi

kvalifitseeritavas rikkumises.

7. Teine AS Olerexile etteheidetav rikkumine, s.o AÕKS § 2351 lg 2 näeb ette juriidilise

isiku vastutuse AÕKS §-s 1231 sätestatud kütuse elutsükli jooksul tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise osakaalu nõude rikkumise eest. Nii sätestab

AÕKS § 1231 lg-s 1, et tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta

tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta

jooksul vähemalt 6%. Vastavalt sama paragrahvi lõikes 8 sätestatule on kütuse alusstandard

AÕKS täheduses Euroopa Liidus 2010. a kasutatud mittebioloogilist päriolu kütuse

kasvuhoonegaaside heite kogumahukus, mis on 94,1 gCO2ekv/MJ.

8. Äriregistri kohaselt on AS Olerex ainsaks juhatuse liikmeks alates 25.01.2017 A. L.

Käesoleval juhul seisneb etteheide selles, et A. L. korraldas AS-i Olerex juhatuse liikmena

ettevõtte tööd selliselt, et täitmata jäi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise nõue. Ehk

siis seisneb etteheide tegevusetuses. Kohtupraktika kohaselt saab juriidiline isik kui

abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud derivatiivse

vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes, kui tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri

elemendid ning tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides.2 Kuna

tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse

tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lgs 1 sätestatud isiku

tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just

konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis.

Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda

1 Riigikohtu 02.02.2016. a otsus nr 3-1-1-21-16, p 7

2 Riigikohtu 29.11.2019. a otsus nr 4-18-5765, p 6

üldjuhul, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse

liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks

tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Nii on avalikus

õiguses norme, mis panevad juhatuse liikmele kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku

teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8

lgst 1, mis mh võimaldab karistada MKS § 1531 , § 154 või KarS § 3891 järgi juhatuse liiget,

kes jätab juriidilise isiku maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse liikmelt

MKS §s 40 või 41 sätestatud alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla

tasumist.3

9. Lisaks sellele, et ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi

korraliku ettevõtja hooldusega, on kohtu hinnangul käsiloleval juhul normiks, mis paneb

juriidilise isiku kõrval tegutsemiskohustuse ka juhatuse liikmele isiklikult, väärteoprotokollis

ja ka – otsuses KarS § 14 kõrval välja toodud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §

221. KeÜS §-s 221 sätestab, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev

esindaja on kohustatud korraldama esindatava --- atmosfääriõhu kaitse seadusest --- ning

nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste

kohustuste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Eelnevale tuginevalt on

täidetud juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused, s.o tema vastutus on seaduses ette

nähtud ning seadusega on pandud tegutsemiskohustus lisaks juriidilisele isikule ka tema

juhatuse liikmele isiklikult. Seega lasus kohtu hinnangul AS Olerex juhatuse liikmel A. L.

kohustus korraldada ettevõtte töö selliselt, et täidetud saaks AÕKS-is sätestatud heitgaaside

vähendamise nõue.

10. Edasiselt tuleb tuvastada, kas AS-il Olerex jäi AÕKS § 1231 lg-s 1 sätestatud

kohustus täitmata, s.t kas neil jäi kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkogused võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul

vähemalt 6% vähendamata.

11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töötava R. V. sõnul on

taastuvenergia direktiivi nõude täitmiseks erinevaid võimalusi, näiteks vedelkütusesse

biokütust segades, taastuvenergia kasutamisega kütuste portfellis või näiteks biometaani

kasutamisega transpordisektoris. Lisaks on tarnijatel võimalik omavahel müüa

taastuvenergia statistikat. Kohustust ei saa aga täita statistika ostmisega isikult, kes ei ole

statistika objektiks olevat kütust Eestis tarbimisse lubanud. Eelmisel aastal täitmata jäänud

kohustust pole samuti võimalik lisada järgmise aasta kohustusele. Kuna kohustuse täitmist

kontrollitakse aasta lõikes, on võimalik valida, mis ajahetkel see täidetakse. Biokütuse nõude

täitmist läbi biometaani, elektrienergia abil või biokütuste lisamisega fossiilsetesse

kütustesse kinnitas ütlustes ka tunnistaja R. S.. R. S. sõnul tähendab eeltoodu, et lisatud

biokütus peab olema ka reaalselt tarbimisse lastud.

12. Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et AS-ile Olerex tuletati (vedelkütuse ja)

atmosfääriõhu kaitse seadustest tulenevaid nõudeid meelde. Seda kinnitavad nii

Keskkonnaameti peainspektorina töötanud tunnistaja K. R., peainspektorina töötanud R. S.,

peadirektori asetäitja O. A. kui ka AS-is Olerex töötavate V. V. ja M. M. ütlused. Lisaks

kinnitab seda 28.08.2023. a vaatlusprotokollist, vaadeldud A. L. kasutuses olnud sülearvutist

Lenovo ThinkPadX1 kopeeritud andmeid, nähtuv.

13. Nii selgitas K. R., et AS-i Olerex teavitati madalast biokütuse nõude täitmise

osakaalust 12.09.2022 ja küsiti, kuidas see täita plaanitakse. Vedelkütuse müüjaid teavitati

3 Riigikohtu 17.11.2017. a otsus nr 4-16-5811, p 12

nõudest ka 11.11.2022. a kirjaga. Samuti toimus AS Olerex juhatuse liikme A. L. bionõude

täitmise teemal kohtumine detsembris 2022. Nimetatud kohtumise toimumist kinnitas ka O.

A., kelle sõnul sai A. L. juba kohtumise kokku leppimisel aru, et rääkida soovitakse

bionõude täitmisest. R. S. selgitas samuti, et AS-ile Olerex tuletati 12.09.2022 riiklikke

kohustusi meelde ja küsiti, kuidas neid täita plaanitakse. Keskkonnaamet edastas ka

11.11.2022 kõikidele VKS ja AÕKS kohuslastele pöördumise nende nõuetega. V. V. sõnul

tuli ühel korral Keskkonnaametilt meeldetuletus seoses biokohustuse nõudega ja M. M.

sõnul käis Keskkonnaamet aasta lõpus seda teemat arutamas, aga rohkem uuriti juba laeva

saabumise kohta. Ühtlasi võis M. M. sõnul olla meilivahetus. Eelnevaga on kooskõlas ka A.

L. kasutuses olevast sülearvutist leitu, st selles sisaldus Keskkonnaameti 12.09.2022. a

pöördumine, kus teavitatakse, et 2022. a tarneandmete põhjal ei ole ettevõte täitmas AÕKS §

1231 sätestatud kohustusi ja palutakse selgitusi, kas ja kuidas plaanib ettevõte aasta lõpuks

kohustused täita. A. L. edastas selle pöördumise 15.09.2022 M. M.. Ettevõttele

meeldetuletuste saatmist ja nõuete täitmise kohta küsimist kinnitab lisaks eelnevale ka

15.09.2023. a vaatlusprotokollist nähtuv, vaadeldud A. M. kasutuses olnud sülearvutis

Lenovo T480s olnud andmeid. Näha on, et ka A. M. sülearvutis on kirjavahetusi nõuete

täitmise teema, s.o näiteks 29.11.2022-30.11.2022 SEB kliendihalduri ja AS Olerexi töötaja

K. K. vaheline seoses seadusest tulenevate kohustuste täitmisega.

14. Samuti nähtub väärteotoimikusse kogutud tõenditest, et aastal 2022 ootas ettevõte

(bio)kütuse soetamisega, hakates alles aasta teises pooles tegema jõupingutusi, et soetada

suurem kogus (bio)kütust, mis ettevõtte esindajate poolt väljendatu kohaselt pidi

võimaldama nõuded täita. Seda, et ettevõte plaanis aasta lõpus saabuva (bio)kütusega nõuded

täita, kinnitavad tunnistajate K. R. ja O. A. ütlused, kelle sõnul kinnitas AS Olerex juhatuse

liige, et nõuded on plaanis täita aasta lõpus saabuva biokütusega (HVO-ga). Ka R. S, sõnul

teavitas teda V. V. 20.12.2022, et ettevõte plaanib nii VKS kui ka AÕKS tulenevad

kohustused täita saabuva biokütusega HVO. Toimikus olevad tõendid tõendavad sedagi, et

lõpuks detsembri lõpus 2022 Muuga sadamasse saabunud tankeri lastiks ei olnud bio-, vaid

tavaline diislikütus.

15. Tulles vajamineva (bio)kütuse soetamise juurde, nähtub tunnistaja V. V. ütlustest, et

n-ö rohelise kütuse ostu lõplikud otsused teeb juhatus, reeglina paneb oma allkirja A. L. Ka

tunnistaja M. M. sõnul võtab juhatuse liige A. L. vastu otsused seoses taastuvenergial

põhineva kütuse sisseostuga ja ka A. M. peaks olema sellest teadlik. Kütuse sisseostu

suuremahulisi lepinguid allkirjastab juhatuse liige A. L., igapäevaseid oste ta ei allkirjasta.

Sarnaselt V. V. ja M. M. ütlustega tuleb M. A. ütlustest, et otsus, mida täpsemalt ja kui palju

ostetakse, tuleb omanikelt. Lõplik kütuste, sh. HVO sisseostu- ja müügistrateegia arutamine

toimub V. V., M. M. ja omanike A. L. ja A. M. osalusel, otsuse võtavad vastu omanikud.

16. Aastal 2022 vajamineva kütuse osas tuleneb M. M. ütlustest, et ta hakkas sügisel

2022 tegelema HVO ostuvõimaluste otsimisega, kuna AS-il Olerex ei õnnestunud

statistikaplaani täita (s.o soetada biometaani ja elektriautode laadimise statistikat). Ta leidis

selleks detsembri keskel vahendaja ning otsuse temaga tehingu tegemiseks võttis vastu A. L.

17. Tunnistaja M. M. ütlustega, et kütuse ostuvõimalusi hakati otsima alles aasta teises

pooles, on kooskõlas V. V. ütlused, mille kohaselt ta küsib peamiselt A. L., A. M. vähem,

kas osta biokütust, venitada või mitte osta. Lepingutele paneb reeglina allkirja A. L. Suvel

2022 oodati ostmisega. A. L. lootis, et Lätis biokohustuse kaotamisega läheb kas hind alla

või kaob kohustus ära.

18. Tunnistaja E. K. ütlustest nähtub samuti, et AS-il Olerex oli vaja soetada enne aasta

lõppu 2022 suurem kogus biokütust HVO-d, kuna Eestis oli statistika selleks hetkeks otsas.

Kütuse soetamiseks oli AS-il Olerex vaja rahastust ning seetõttu sõlmiti detsembris 2022

laenuleping. Laev kütusega hakkas liikuma 26.12.2022 ja jõudis kohale 30.12.2022. Tema

sõnul tegutseti teadmisega, et biokütus koos seadusest tuleneva nõude täitmiseks vajalike

sertifikaatidega jõuaks kohale. Akreditiiv 21,5 miljonit dollarit maksti välja 26.01.2023.

19. Tunnistaja K. R. ütlustest nähtub seejuures, et A. L. teatas 27.12.2022, et laev saabub

Muuga sadamasse 30.12.2022. Ettevõte tundis huvi, kas kütusega jõutakse teha kõik

toimingud selle tarbimisse lubamiseks ja nõude täitmiseks. EMDE-sse laetud eelteate

kohaselt pidi lastiks olema vedelkütus HVO umbes 9000 mt, aga ülddeklaratsiooni kohaselt

oli lastiks ULSD 8975,394 mt. 03.01.2023 A. V. poolt edastatud analüüsisertifikaadilt jäi

silma ULSD, mis viitab tavalisele diislikütusele ja puudus info biokütuse sisalduse kohta.

Maksu- ja Tolliamet organiseeris saabunud kütusest proovide võtmise.

20. Tunnistaja R. S. sõnul saabus tanker väidetava HVO-ga Muuga sadamasse

30.12.2022 ning mahutitest võeti proovid. EMTA-lt saadud info kohaselt oli tegemist

tavalise diislikütusega.

21. Maksu- ja Tolliametis töötava tunnistaja A. G. ütlused riimuvad eelnevatega ja neist

nähtub, et neil tekkis 2022. a lõpus AS Olerexile saabuma pidanud 9000 tonni HVO puhul

kahtlus, et see ei ole HVO ja tankeri saabumisel 30.12.2022 korraldas EMTA tankeril

olevast kütusest proovide võtmise. Proovide analüüsiakt kinnitas, et see ei sisalda HVO-d,

vaid tegemist oli talvise diislikütusega.

22. Eesti sadamates laevade agenteerimisega tegeleva ettevõtte Estmare Logistika OÜ

juhatuse liikme M. M. tunnistajana antud ütluste kohaselt saab ta Muuga sadamasse

saabunud tankeri kauba kohta öelda dokumentide järgi, et see oli ULSD (ultra light sulfor

diesel oil). AS Olerex pealogistikuna töötava tunnistaja G. J. sõnul teab ta 30.12.2022

Muuga sadamasse jõudnud tankeri pardal olnud kütuse kohta, et aktsiisi saatelehel oli

märgitud kaubaks diislikütus. Samas võib see tema sõnul tähendada nii HVO-ta kui ka juba

HVO-ga olevat diislikütust. Aktiisilehe järgi pole võimalik teha vahet, kas HVO on

diislikütusesse juba segatud või mitte.

23. Tunnistaja V. V. sõnul pidi vajaminev kütus saabuma aasta lõpus ning ta arvas koos

M. M., et tuuakse tavaline diisel, millel on päritolusertifikaadid (POS) HVO kohta. Sellest

räägiti ka A. L., kelle arvates oli oluline POS, mitte kütus ise. Tunnistaja M. M. aga ei tea

enda ütluste kohaselt, kas saabunud kütus oli puhas HVO või diislikütuse segu.

24. Samuti on 14.07.2023. a vaatlusprotokollist nähtuvalt A. L. mobiiltelefonis A. L. ja

A. M. vaheline suhtlus, kus A. M. annab 15.12.2022 kell 19:16 A. L. teada, et „Saime uue

pakkumise: talvine ULSD HVO paberitega. See on veel parem lahendus“ ja A. L. reageeris

sellele sõnumile vastusega „Hästi“. Samuti on 26.09.2023. a vaatlusprotokollist nähtuvalt,

vaadeldud V. V. sülearvuti andmeid, kirjavahetusi saabuva kütuse teemal, kust võib ka

järeldada, et selleks oli ULSD, mida soovitakse näidata kui HVO (08.12.2022-13.01.2023

kirjavahetus M. M. ja Trafigura PTE ltd vahel). Samas on 15.09.2023. a vaatlusprotokolli

kohaselt A. M. kasutuses olnud sülearvutis T480s e-kirjavahetusi, milliste pinnalt jääb

kahtlus, kas Muuga sadamasse saabunud kütus oli tõepoolest ULSD, kuivõrd näiteks

29.12.2022 on Xanthia kapten edastanud e-kirja seoses tankeri prognoositava saabumise

ajaga ning lastiks on HVO 9000mt.

25. Saabunud kütuse osas nähtub kõikide ülekuulatute, s.o tunnistajate K. R., R. S., A. G.

ja V. V. ning M. M. ütlustest, et Muuga sadamasse 30.12.2022 jõudnud tankeril olnud kütuse

osas laaditi POS-id VDS süsteemi 13.01.2023 ning nende kohaselt oli tegemist biokütusega

HVO (hüdrogeenitud taimeõli). Ka järgnevatest M. A. ütlustest tulenevalt laaditi saabunud

kütuse osas POS-id VDS süsteemi, kinnitamaks bioaruanne.

26. Nii selgitas tunnistaja M. A., et teda vaid teavitati Muuga sadamasse jõudnud tankeri

pardal olnud kütuse osas, et tanker jõuab enne aasta lõppu ja sellega on vaja täita VKS nõue.

Tema andmetel oli see HVO. Ta ei ole kunagi A. L. ega A. M. suhelnud VDS-i andmete

üleslaadimist puudutava osas. Ta mäletab, et A. L. käis tema ja V. kabineti uksel uurimas,

kas POS-id on kohale jõudnud. Kui 2023. a jaanuaris POS-id kohale jõudsid, sisestas ta need

VDS portaali ja kinnitas bioaruande ära ning saatis VDS-portaalist tehtud kuvatõmmise nii

V. V. kui M. M.. Sarnaselt tunnistajaga V. V. antud ütlustega sai M. A. enda sõnul VDS-i

sisestatavad andmed V. V.

27. AS-ile Olerex edastatud POS-ide osas, mis VDS süsteemi laaditi, selgitas Puma

Aviation OÜ-s töötav tunnistaja E. U., et tema koostas need. POS-id on kütuse säästlikkuse

kriteeriume tõendavad dokumendid, tõendades kestlikkuse päritolu. Need põhinevad

andmetel, mis biokütuse tootja oma tehasest välja annab. Talle teadaolevalt oli tankeril

biokütus HVO ja ta koostas POS-id Trafiguralt saadud andmete järgi. AS-ile edastatud POS-

ides oli kütusena kirjas HVO. Samuti Puma Aviations OÜ-ga töösuhtes olev ning Trafigura

PTE LTD-le operaatorina teenust osutav P. V. kinnitas, et POS-e koostab E. U., aga tema ise

ei tea neist peaaegu midagi. Seda, mis kütus 30.12.2022 tankeriga Muuga sadamasse AS-ile

Olerex saabus, tema ei tea. Müügilepingu järgi ostis AS Olerex ULSD-d. Teab ka, et alguses

oli AS Olerexil leping HVO peale, siis tehti see ümber ULSD peale. Vastavalt lepingule ka

laaditi ULSD-d.

28. Kuigi eelnevalt käsitletud ütluste valguses võiks jääda kahtlus, milline kütus

30.12.2022 Muuga sadamasse jõudnud tankeri pardal AS-ile Olerex saabus, ei saa seda

kahtlust kohtu hinnangul jääda kütusest võetud proovide pinnalt. Nii ei tuvastatud analüüside

tulemusena proovis HVO-d ehk hüdrogeenitud taimeõli (Maksu- ja Tolliameti vastuskiri nr

12.2-4/003348-1 koos lisadega) ja Xanthia pardal olnud kütuse näol oli tegemist ULSD ehk

madala väävlisisaldusega diislikütusega (Maksu- ja Tolliameti vastuskiri nr 12.2-4/003348-

2-1 koos lisamaterjalidega). Ehk siis on kohtu hinnangul õigustatud järgnevalt nähtuv, mille

kohaselt on Keskkonnaamet käsitlenud seda kütust kui tavalist fossiilset kütust.

29. Vastavalt Keskkonnaameti 29.03.2023. a vastusele nr 2-6/23/175-2 on tunnistajate

ütlustest nähtuv VDS EMTA valduses olev vastavusdokumentide süsteem, mida

Keskkonnaamet kasutab biokütuse osakaalu ja kasvuhoonegaaside hetkoguse vähendamise

nõude kontrollimiseks. Vastavalt tunnistaja R. S. ütlustele sisestavad kütusemüüjad ise

sellesse keskkonda igakuiselt eelmise kuu kohta tarbimisse lastud kütusemahu aruandeid ja

keegi neid andmeid muuta ei saa. Aruanne peab olema esitatud 15. kuupäevaks. Aruanded

sisaldavad nii fossiilseid kui ka biokütuseid ja andmete sisestamise kohustus tuleb nii VKS-

ist kui ka AÕKS-ist.

30. Keskkonnaametis töötava tunnistaja T. E. ütlustest nähtuvalt on tema ülesandeks

kontrollida igakuiseid aruandeid, mida kütuse tarnijad esitavad ja kontrollida VDS-is VKS-

ist (vedelkütuse seadus) ja AÕKS-st (atmosfääriõhukaitse seadus) tulenevaid nõudeid seoses

kütuse tarnijate poolt esitatud biokohustuse täitmisega seotud andmetega. AS Olerex

reporteeris detsembris 2022 biokütust (HVO-d) ühel korral 10851972,01 liitrit seoses

30.12.2022 saabunud kütuselastiga ja Keskkonnaamet käsitleb seda kui tavalist fossiilset

diislikütust. Kui arvestada AS Olerex poolt 2022. a kohta kütuse käitlemise andmekogus

VDS raporteeritud kõikide kütuste (fossiilsed, biokütused ja elektrienergia) KHG (s.o

kasvuhoonegaasid) mahukust, oli AS Olerexil 2022. a kütuste KHG mahukus 88,518

gCO2ekv/MJ. Tema arvutuste tulemusena jäi seega AS-il Olerex 2022. a AÕKS § 1231 lg-st 1

tulenev nõue (94,1 gCO2ekv/MJ) täitmata 0,064 gCO2ekv/MJ osas (94,1*6/100= 5,646

gCO2ekv/MJ; 94,1-5,646= 88,454 gCO2ekv/MJ ja 88,518-88,454=-0,064 gCO2ekv /MJ).

Kui korrutada AS Olerex poolt raporteeritud kütuse kogus 11967085289,1 MJ puuduoleva

0,064 gCO2ekv/MJ-ga, jäi KHG mahukuse puudujäägiks 837658463,7 grammi ehk 765,9

tonni (11967085289,1*0,064/1000000=765,89).

31. Kohtu hinnangul saab eeltoodust kogumis üheselt järeldada, et AS Olerex, s.o selle

juhatuse liige A. L., kes suuremaid kütuste ostmisega seotud otsuseid tegi, oli teadlik AÕKS-

is sätestatud kohustusest, kuid sellest hoolimata jäi aktsiaseltsil kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise osakaalu nõue täitmata. Tegelikult on nõude täitmata jätmist

nenditud ka kohtule esitatud kaebuses, kus on selgitatud, et sisuliselt oli see täidetud, kuid

tehniliselt mitte, kuna väära arvestuse tõttu jäi see VDS-is kajastamata. Kohus on seisukohal,

et ka selle selgituse valguses ei saa lugeda nõuet AS Olerex poolt täidetuks, kuna kohtu

hinnangul tuleb lähtuda AS-i Olerex enda poolt VDS-i sisestatud andmetest ning nende

alusel on tõendatud nõude täitmata jätmine.

32. Keskkonnaameti otsuse kohaselt pani AS Olerex talle etteheidetava teo toime kaudse

tahtlusega. KarS § 15 lg-s 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka

ettevaatamatu tegu. Seejuures selgitab õiguskirjandus, et küsimus, kas konkreetse

väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste osas tuleb rakendamisele üldosa vaadeldav säte

(KarS § 15 lg 3) või on seadusandja seadnud subjektiivsele küljele piiravaid tingimusi, tuleb

lahendada vastava koosseisu olemuse analüüsi teel. Olukorras, kus seadus ei täpsusta üksiku

väärteokoosseisu subjektiivsele küljele esitavaid nõudeid, tuleb lähtuda KarS § 15 lg-st 3 ja

lugeda koosseis täidetuks, kui toimepanija tegutses vähemalt hooletusest.4 Kohtu hinnangul

ei tulene vastutust ettenägeva koosseisu (AÕKS § 2351) sõnastusest, et seda ei ole võimalik

ettevaatamatusest toime panna, s.t et subjektiivsest küljest oleks vajalik vähemalt kaudse

tahtluse olemasolu. Lisaks, kuivõrd antud normi kaitsealasse jääb keskkond, ei anna ka see

indikatsiooni, et subjektiivsest küljest oleks vajalik mingi konkreetse tahtluse vorm.

33. AS Olerexi juhatuse liige A. L. andis menetlusaluse isiku seadusliku esindajana

ütlusi, et ettevõte tegi kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi nõuete täitmiseks ja seda

kinnitavad ka kliendihalduri E. K. ütlused, palju AS-il Olerex kütuse soetamiseks

finantseeringut vaja oli. Samas nähtus eelnevast, et A. L. teavitati, et on võimalik, et tuuakse

tavaline diisel, millel on HVO sertifikaadid, kuid A. L. ei pidanud kütust ennast oluliseks,

vaid POS-e. Samuti on ta menetluses avaldanud, et kõik oli korras, kuna POS-id olid olemas

(V. V. ütlused ja tema poolt 07.06.2023. a XXX, Tartu läbiotsimisel avaldatu). Kohus on

seisukohal, et tuginevalt eelnevale ja arvestades, et ettevõtte juhatuse liikmel on

hoolsuskohustus (ÄS § 187) ja KeÜS § 221 kohaselt kohustus korraldada esindatava poolt

atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevate keskkonnaalaste nõuete täitmine, võib jaatada

vähemalt hooletust KarS § 18 lg 3 järgi. Kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral

ning mitte jättes asju viimasele minutile, so hakates vastavate nõuete täitmisega tegelema

peale korduvate meeldetuletuste alles aasta lõpus, oleks A. L. pidanud ette nägema, et

kohustused võivad jääda täitmata ja ainuüksi POS-idega (vajalik on kohustuse reaalne

täitmine mitte formaalne aruanne ehk et kohustust ei saa täita ainult andmete sisetamisega,

vaid vajalik on ka reaalse biokütuse olemasolu) ei ole võimalik nõuet täita. Eriti arvestades,

et AS Olerex on Eesti kütuseturul tegutsenud pikalt, A. L. on selle ainus juhatuse liige

aastast 2017 ning R. V. ütluste kohaselt toimusid vedekütuse seaduse väljatöötamisel 2016. a

4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 15 komm. 3.1

turuosalistega kohtumised, kus olid arutelud kohustuse detailide väljatöötamiseks ning

toonitati ka, et kohustust saab täita ainult tarbimisse antud kütusega. Ehk siis saab lugeda

koosseisu täidetuks.

34. Keskkonnaamet jäi kaebusele esitatud seisukohas erinevalt menetlusaluse isiku

kaitsjatest jätkuvalt seisukohale, et karistuse mõistmisel on põhjendatud võtta aluseks AÕKS

§ 2351 lg-s 2 toodud karistusmäär. Kohtu hinnangul on see nõustumisväärne.

35. KarS § 47 sätestab lg-s 2, et juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi 100 kuni 400 000 eurot. AÕKS § 2351 lg 2 näeb alates 13.06.2020. a sama

seaduse §-s 1231 sätestatud nõude rikkumise eest juriidilisele isikule ette rahatrahvi kuni 10

000 000 eurot.

36. Riigikohus on selgitanud, et õiguse üldpõhimõtte kohaselt tuleb üld- ja erinormi

konkurentsi korral kohaldada erinormi. Ei ole tähtsust, kas erinorm kehtestati varem või

hiljem kui üldnorm, sest ka varasema eriseaduse ja hilisema üldseaduse konkurentsi korral

on prioriteet eriseadusel. Seejuures on Riigikohus asunud seisukohale, et KarS § 1 lg-s 1

deklareeritud karistusõiguse üldosaliste normide kodifitseerituse põhimõtte eriramine ei anna

piisavat alust, et jätta eriseaduses sätestatu kohaldamata. Seda põhjusel, et nii

karistusseadustik kui ka maksukorralduse seadus on põhiseaduse §-s 104 nimetamata nn

lihtseadused, s.t tegemist on võrdse õigusjõuga õigustloovate aktidega.5 Juhindudes eelnevast

Riigikohtu seisukohast on kohtu hinnangul, hoolimata sellest, et seadusandja ei ole järginud

selle normi kehtestamisel KarS § 1 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, käesoleval juhul rahatrahvi

määramisel kohaldatav AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud karistusmäär, s.o kuni 10 000 000

eurot.

37. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid.6 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule.7

38. Nagu eespool nähtus, määras Keskkonnaamet AS-ile Olerex karistuse VKS § 331 lg 2

järgi, kuna leidis, et VKS § 21 lg 1 järgi sätestatud kohustuse rikkumine on oluliselt

ulatuslikum, kui AÕKS-ist tuleneva nõude rikkumine. Seetõttu karistati AS-i Olerex VKS §

331 lg 2 järgi rahatrahviga 8 000 000 eurot. Kaebusele esitatud seisukohas loobus

Keskkonnamet AS-ile Olerex VKS-i järgi tehtud etteheitest, leides sellest hoolimata, et

määratud karistuse muutmiseks alust ei ole, sest ka AÕKS § 2351 lg 2 puhul on

karistusraamid samad ja sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda.

39. Vaadates Keskkonnaameti 18.12.2023. a otsust, nähtub, et karistuse mõistmisel võttis

kohtuväline menetleja aluseks ½ sanktsiooni ülemäärast, mis on 5 000 000 eurot. Samuti on

otsusesse märgitud, et teos puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuid karistuse

mõistmisel võetakse süüd vähendavana arvesse, et tegu ei toonud kaasa otsest

5 Riigikohtu 11.06.2008. a otsus nr 3-1-1-32-08, p-d 11, 15

6 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71

7 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

keskkonnakahju, ei kahjustanud inimesi, vara ega ka keskkonda ning ka seda, et tegu on

pandud toime kaudse tahtlusega. Karistust suurendavana võttis kohtuväline menetleja

arvesse AS-i Olerex eelnevat karistust, so AÕKS § 2351 lg 2 järgi 14.02.2023 määratud

rahatrahvi 12 000 eurot.

40. Kohus on seisukohal, et kuigi karistuse määramisel on põhjendatud võtta aluseks

AÕKS § 2351 lg-s 2 sätestatud karistusmäär, ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt

AS-il Olerex karistuseks mõistetud 8 000 000 euro suurust rahatrahvi muutmata jätta. Kohtu

hinnangul peaks karistus olema oluliselt alla keskmise määra.

41. Kuivõrd toimikust olevast vastupidist ei nähtu, on nõustumisväärne kohtuvälise

menetleja otsuses märgitu, et AS-ile Olerex etteheidetav tegu ei kahjustanud keskkonda,

inimesi ega vara. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et AÕKS-ist tuleneva nõude

rikkumise ulatus oli väike. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale ei ole ka kohus tuvastanud

karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ega ka karistust kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes. Neil asjaoludel hindab kohus AS-i Olerex süü keskmisest oluliselt

väiksemaks.

42. Erinevalt AS Olerex kaitsjatest ei näe kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga

takistust arvestada ettevõttele karistuse mõistmisel, et karistusregistri teatise kohaselt on teda

14.02.2023. a otsusega AÕKS § 2351 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 12 000 eurot

karistatud. Kohtu hinnangul ei välista seda ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt tuleb kohtu

hinnangul vaadata isikule karistuse mõistmisel, kas varasem karistatus iseloomustab isikut

uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt

Riigikohtu 02.11.2023. a otsus nr 4-22-4139, p 13). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse

tegemisel 18.12.2023. a ja ka praegu on tegemist AS-i Olerex kehtiva karistusega. Samuti

tuleb kohtu hinnangul arvestada sedagi, et kohustuse rikkumine ei tohi olla odavam

(tunnistaja T. E. ütluste kohaselt võis ettevõte hoida kokku hinnanguliselt 18000 eurot;

kaitsjad ei ole seda otseselt vaidlustanud, pidades seda pigem tagasihoidlikuks) kui

rikkumise eest kohaldatav karistus.

43. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et AS-ile Olerex

tuleb AÕKS § 2351 lg 2 rikkumise eest mõista karistuseks rahatrahv 1 000 000 eurot. Kohtu

hinnangul on see karistus proportsioonis AS Olerex poolt toime pandud rikkumisega ning

samuti peaks see karistus olema ettevõttele, kelle müügitulu oli aastal 2022 majandusaasta

aruande kohaselt 637 669 622 eurot ning aruandeaasta kasum 5 992 794 eurot, reaalselt

tajutav, ilma talle seejuures rahalisi raskusi põhjustamata.

44. Menetlusaluse isiku kaitsjad taotlevad väärteomenetluse lõpetamise korral

menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamist. Kaebusele lisatud

advokaadibüroo Lextal OÜ arve nr 202303364 kohaselt on õigusteenuse maksumuseks

olnud koos käibemaksuga 12 984 eurot (ajakulu 52,20 tundi) ja arve nr 202400001 kohaselt

12 846 eurot (ajakulu 52,55 tundi). Kaitsjad taotlevad AS-ile Olerex tasu hüvitamist summas

21 350 eurot, so eelnevalt käsitletud arvete summa ilma käibemaksuta. Seejuures on O.

Nääsi tunnihinnaks 220 eurot, Kristi Rande-l 200 eurot ning E. Altroffil 180 eurot.

45. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg

1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud8, et VTMS § 38 lg 1 järgi

kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

8 Riigikohtu 04.05.2020. a otsus nr 4-19-4632, p 13

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on

menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast9, et kui kohtuvälise menetleja otsus tühistatakse üksnes

karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185

lg 1, juhinduda tuleb VTMS §-s 23 sätestatust, mis näeb ette tasu hüvitamise vaid

väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel.

Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt saab käibemaksukohustuslane nõuda

kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa

mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. KrMS

§ 175 lg 2 kohaselt tuleb menetlusosalisele mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses,

mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1

järgi kohaldub sama reegel ka väärteomenetluses (vt Riigikohtu 09.03.2022. a otsus nr 4-21-

995, p 11-12).

46. Kohus on seisukohal, et käesolev väärteoasi on keskmisest keerulisem. Kaitsjate

tunnihinda vahemikus 180-220 eurot peab kohus mõistlikuks. Kaitsjate poolt tehtud

toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg, arvestades asja keerukus ja spetsiifilisust, on

põhjendatud. Kuna pool etteheidetavast süüdistusest langes ära, siis tuleb pool kaitsjatsudest

menetlusalusele isikule hüvitada.

47. Tulenevalt eeltoodust tuleb AS-ile Olerex hüvitada riigieelarve vahenditest tema

poolt kantud õigusabikulude katteks kokku (21 350:2) 10 675 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

9 Riigikohtu 01.03.2023. a otsus nr 4-22-3337, p 7