2-23-135911/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-135911

Tsiviilasi

Minion OÜ hagi WOLFEST OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

938 eurot 53 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Minion OÜ (registrikood 12191838; asukoht XXX

10412), seaduslik esindaja M.F

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post

XXX)

Kostja: WOLFEST OÜ (registrikood 16041515; asukoht

XXX-i 61709), seaduslik esindaja F.S

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (e-

post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. veebruar 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Minion OÜ hagi WOLFEST OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Minion OÜ kanda.

4. Mõista Minion OÜ-lt WOLFEST OÜ kasuks välja menetluskulu 956 eurot 50 senti.

5. Mõista Minion OÜ-lt WOLFEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV M.F

1. Minion OÜ (hageja) esitas 4. oktoobril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

WOLFEST OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid 19. juunil 2023 ostu-müügilepingu (edaspidi

leping), mille esemeks oli soojusvaheti ja kaks seinasoklit koos kättetoimetamisega

ostjale. Ostusummaks kujunes 842 eurot 40 senti koos käibemaksuga, mille ostja tasus

ettemaksuna. Saadetise kättetoimetamiseks kasutas müüja kullerettevõtjat. Kuller toimetas

20. juunil 2023 õhukesse kilesse pakendatud ning õrna käitlemist nõudva märgistusega

saadetise sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX. Kuna kedagi saadetise

vastuvõtmiseks kohal ei olnud, lasi ostja kulleri kaugjuhitavalt aiaväravast sisse. Kuller

asetas saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette lauspäikese kätte. Sama päeva

õhtul saadetist avades avastas ostja, et soojusvaheti on kahjustunud ning teavitas

puudusest müüjat.

Ostja tuvastas, et soojusvaheti osaks olev polümeermembraan oli kokku sulanud, mistõttu

ei sobi see sihtotstarbeliseks kasutamiseks ega täida oma funktsiooni. Ostja palus 22.

juunil 2023 müüjal puudustega asi välja vahetada. Müüja vastas, et ei näe soojusvaheti

puuduste eest vastutust. Ostja nõudis 27. juunil 2023 müüjalt soojusvaheti asendamist või

saadetise eest tasutu tagastamist, millest müüja keeldus. Ostja saatis saadetise müüjale

tagasi. Ostja esitas 29. juunil 2023 lepingust taganemise avalduse, paludes kogu lepingu

järgi tasutu tagastada. Ostja palus täiendavalt 3. juulil 2023 müüjat ostuhind tagastada,

millele müüja vastas keelduvalt. Müüja kinnitas 21. juulil 2023 ostja poolt tagastatud

saadetise kättesaamist. Müüja tagastas ostjale seinasokli eest tasutud 27 eurot 60 senti.

Müüja võlgneb ostjale lepingust taganemise tagajärjel soojusvaheti maksumuse summas

814 eurot 80 senti.

Müüja kohustuseks oli saadetis ostjani toimetada ning määratud sihtkohas ostjale üle

anda. Ostjale kättetoimetatud soojusvaheti oli kahjustunud ja seega puudustega, mis

välistas asja sihtotstarbelise kasutamise. Müüja rikkus lepingulist kohustust kokkulepitud

tingimustele vastav asi ostjale üle anda. Saadetise pakend ei sobinud sellisel kujul

soojusvaheti transportimiseks, kuivõrd pakendamisel oli kasutatud üksnes pakkekile.

Saadetis oli nõuetekohaselt märgistamata, sest puudusid viited saadetise

temperatuuritundlikkuse kohta. Müüja vastutab ka juhul, kui soojusvaheti kahjustumine

tulenes müüja poolt asja ostjani toimetamise ja üleandmise kohustuste täitmiseks

kasutatud vedaja tegevusest. Saadetise pakend ja käitlemine pidanuks vastama selle

kahjustumist välistavale tegevusele. Müüja ei informeerinud vedajat ega ostjat, et

soojusvaheti on pakendatud selliselt, et seda ei tohi päikese kätte jätta. Lisaks on olemas

standardikohane märgistus kauba jaoks, mida tuleb hoida varjus. Kuller oleks saanud

hagejale edasi kommunikeerida, et kaup vajab ladestamist varjulisse kohta. Hageja ei

teadnud, et soojusvaheti ei tohi olla päikese käes ning et see on pakendatud selliselt, et see

saab päikese käes olles kahjustada.

Ostja on lepingust kehtivalt taganenud. Müüja on osaliselt lepingust taganemist

aktsepteerinud ja tagastanud lepingu järgi tasutu osaliselt. Ostja on tagastanud müüjale

kogu lepingu järgi saadu. Ostjal on õigus nõuda müüjalt üleantu tagastamist soojusvaheti

ja saatmiskulu eest tasutu ulatuses. Hageja nõuab kostjalt lepingust taganemise tagajärjel

lepingu alusel üleantu tagastamist summas 814 eurot 80 senti.

Müüja loeb põhinõude sissenõutavaks muutumise ajaks 30. juuni 2023, kuivõrd ostja

esitas müüjale lepingust taganemise avalduse 29. juunil 2023 ning palus tasutu tagastada.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise summas 25 eurot 95 senti. Hageja palub põhinõudelt

hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses ulatuses ka alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast.

2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

Vaidlus puudub selles, et hageja ostetud soojusvahetile on tekkinud kuumakahjustus ning

soojusvaheti osaks olev polümeermebraan on osaliselt kokku sulanud. Kostja ei nõustu, et

tekkinud kahjustuste eest vastutab kostja, kuna kostja andis kullerile üle terve toote.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu punkti 3 kohaselt läks kauba hävimise

riisiko kostjalt hagejale üle lepingu sõlmimise päeval. Lepingus ei lepitud kokku kostja

kohustust toimetada asi ostjani, vaid lepiti kokku kostja poolt saatmine ja hageja poolt

saatmise eest tasumine. Sõltumata lepingus kokkulepitust, loetakse võlaõigusseaduse

(VÕS) § 209 lg 4 lause 2 kohaselt asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja

üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama, kui lepingus on ette

nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada. VÕS

§ 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja

üleandmisega. Hiljemalt asja kullerile üleandmisega loeti asi hagejale üleantuks ning asja

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks hagejale üle. Vigastused on tekkinud

kostjast ja kullerist sõltumatutel asjaoludel.

Asjal puudub puudus, mille saab lugeda tekkinuks tulenevalt asja pakendamisest. Kaup ei

saanud kahjustada tulenevalt kukkumisest või põrutusest. Pakendile märgitud kleebis

nõudis ettevaatlikku käitlemist ning kullerfirma tagas selle. Tootel esinevad

kuumakahjustused ei ole seotud pakendamise, kullerfirma tegevuse ning kauba

transportimisega, vaid tekkisid pärast kauba kulleri poolt hageja valdusesse üleandmist.

Kostjal puudus kohustus arvestada, et toode võib sattuda temperatuuride kätte, kus satub

ohtu toote vastupidavus.

Kui klient ei ole kodus, on temal õigus kullerilt pakki mitte vastu võtta ja leppida kokku

uus vastuvõtmise koht või aeg. Hageja ei kasutanud seda õigust. Toode jäeti hageja

valdusesse hageja enda juhistele vastavalt. Kulleril ei pidanud olema teadmist, kui kauaks

antud seade hageja poolt soovitud kohta seisma jääb ning kas hageja enda edasisest

käitumisest tulenevalt võib saadetisele tekkida kahjustusi.

Kahjustus tekkis sellest, et hageja juhtnööridele vastavalt asetas kuller pakendi kuuma

päikese kätte ning hageja jättis seadme päikese kätte tundideks. Tallinnas oli 20. juunil

2023 kell 14:00 sooja 25,9 kraadi (varjus). Tegemist oli suvekuuga ning täispäikselise

päevaga. Päikse käes, tumeda garaažiukse ees võisid temperatuurid tõusta kahe-

kolmekordseks. Soojusvaheti pesemiseks on lubatud kasutada maksimaalselt kuni 55-

kraadist vett. Soojusvaheti võis hageja poolt soovitud kohta paigutades päikese käes

mitme tunni jooksul seistes sulama hakata. Selliseid ekstreemseid tingimusi ei olnud

kostja kohustatud ette nägema ja ennetama. Kostja ei vastuta tekkinud kahju eest, hageja

tehtud taganemisavaldus ei ole materiaalõiguslike eelduste puudumise tõttu kehtiv ning

hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

3. Kohtuistungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde ja andsid täiendavad

selgitused. Hageja esindaja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja

kanda. Kostja esindaja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid 19. juunil 2023 kostja e-poe kaudu ostu-

müügilepingu, mille esemeks oli soojusvaheti ja kaks seinasoklit koos

kättetoimetamisega hagejale. Soojusvaheti ja kahe seinasokli maksumus oli kokku 842

eurot 40 senti (arve nr 216030, dtl 44), mille hageja tasus 19. juunil 2023 ettemaksuna

(maksekorraldus, dtl 45-46).

Poolte vahel 19. juunil 2023 sõlmitud lepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 alusel tegemist

müügilepinguga, mis on sõlmitud arvutivõrgu abil (VÕS § 621). Kuna hageja puhul on

tegemist äriühinguga, ei ole tegemist tarbijalemüügiga.

5. Lähtudes poolte kirjalikest seisukohtadest ning poolte esindajate poolt kohtuistungil

antud selgitustest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevate faktiliste asjaolude osas:

-

Ostetud esemete kättetoimetamiseks kasutas kostja kullerettevõtet xxxxxxxxx, kes

toimetas saadetise 20. juunil 2023 sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX

(dtl 47). Sihtkohta jõudes helistas kuller saadetise üleandmiseks hagejale, kuid hagejat ei

olnud kohal. Hageja lasi kulleri kaugjuhitavalt aiaväravast sisse ning andis kullerile

juhised, kuhu saadetis asetada. Vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas

asuva eramu garaažiukse ette päikese kätte ning märkis tellimuse üleantuks kell 13.49

(sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; poolte esindajate selgitused, dtl 107);

-

Saadetis oli pakendatud kilesse ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise

pakendil ei olnud märgistust, mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest;

-

20. juunil 2023 oli täispäikseline päev, temperatuur Tallinnas 25,9°C varjus (väljavõte

ilma vaatlusandmetest, dtl 82);

-

Hageja avastas 20. juuni 2023 õhtul saadetist avades, et soojusvaheti osaks olev

polümeermembraan on kokku sulanud, mistõttu ei sobi see sihtotstarbeliseks

kasutamiseks (fotod, dtl 49-50) ning teavitas sellest müüjat kell 16.47 (foto edastamine,

dtl 51);

-

Soojusvaheti sai kuumakahjustusi 20. juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47

(poolte esindajate selgitused, dtl 108);

-

Hageja palus 22. juunil 2023 kostjal soojusvaheti välja vahetada, millega kostja ei

nõustunud (sõnumivahetus, dtl 52-53);

-

Hageja palus 27. juunil 2023 soojusvaheti asendamist või saadetise eest tasutu

tagastamist, millest kostja keeldus (e-kiri, dtl 54-55);

-

Hageja saatis saadetise kostjale tagasi 27. juunil 2023 (AS-i Eesti Post kviitung, dtl 56).

Kostja kinnitas saadetise kättesaamist 21. juulil 2023 (dtl 59);

-

Hageja palus 29. juunil 2023 e-kirja teel kogu lepingu järgi tasutu tagastada (dtl 57) ning

hageja käsitleb seda ostu-müügilepingust taganemise avaldusena;

-

Hageja kordas ostuhinna tagastamise palvet 3. juulil 2023, millest kostja keeldus (e-

kirjavahetus, dtl 58);

-

Kostja tagastas 29. juunil 2023 hagejale kahe seinasokli eest tasutud 27 eurot 60 senti

(maksekorraldus, dtl 61).

6. Hageja leiab, et kostja rikkus müüjana oma lepingulist kohustust anda hagejale kui ostjale

üle kokkulepitud tingimustele vastav asi, kuna saadetis ei olnud pakendatud sellisel viisil,

mis oleks taganud soojusvaheti säilimise ja kaitsmise. Hageja leiab, et tema on 19. juunil

2023 sõlmitud ostu-müügilepingust kehtivalt taganenud ning nõuab kostjalt lepingu alusel

üleantu tagastamist soojusvaheti ja saatmiskulu eest tasutu ulatuses, s.o summas 814 eurot

80 senti. Hageja nõue tugineb VÕS § 217 lg 2 p 5, § 218 lg 1, 3, § 223 lg 1 p 4, 5 ja § 189

lg 1.

7. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejale anti kulleri poolt üle terve (ilma puudusteta)

soojusvaheti ning kahjustused tekkisid sellele pärast soojusvaheti valduse üleandmist, ei

kuulu hageja nõue rahuldamisele. Lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna pakendamine

ja tekkinud kahjustus ei ole omavahel põhjuslikus seoses.

8. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas hageja poolt ostetud soojusvaheti vastas

lepingutingimustele ning kas hagejapoolne müügilepingust taganemine on kehtiv.

9. VÕS § 217 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Poolte

esindajate selgitustest (dtl 107) nähtub, et hageja ostis kauba kostja e-poest ning ostule ei

eelnenud mingeid läbirääkimisi ega kokkuleppeid, mh pakendi osas.

10. Hageja tugineb VÕS § 217 lg 2 punktile 5, mille kohaselt asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil,

sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohus on juba

eelnevalt märkinud (vt punkt 5), et pooled ei vaidle selle üle, et saadetis oli pakitud kilesse

ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise pakendil ei olnud märgistust,

mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest. Hageja hinnangul oleks pakendil

pidanud olema märgistus soojusvaheti temperatuuritundlikkuse kohta ja/või oleks kostja

pidanud sellest hagejat ja/või kullerit informeerima.

11. Kohus leiab, et hageja etteheited kostjapoolsele saadetise pakendamisele ei ole

põhjendatud. Hageja seab kostjale liiga kõrgeid ootusi. Müüja kohustus on pakendada ese

selliselt, et see jõuab turvaliselt, vigastuste ja kahjustusteta ostja kätte. Juhul, kui on

kokkulepitud lepingueseme kättetoimetamine, on müüja kohustuseks tagada lepingueseme

pakendamine selliselt, et see ka veo ajal säiliks ja oleks kahjustuste eest kaitstud. Pooled

nõustuvad, et kuller andis hageja valdusesse üle terve (ilma kahjustusteta) soojusvaheti.

Kostja poolt valitud pakendamise viis (kilesse mähkimine ja õrna käitlemist nõudva

märgistuse lisamine) tagas seega lepingueseme säilimise ja kaitsmise kuni kostjale

valduse üleminekuni.

12. Tulenevalt VÕS § 218 lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis

müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

13. Kuigi kostja poolt väljastatud arvel/müügilepingul nr 216030 on märgitud, et kauba

hävimise riisiko läheb müüjalt ostjale üle lepingu sõlmimise päeval, ei ole tegemist

tingimusega, mis oleks eelnevalt poolte vahel läbiräägitud (vt poolte esindajate selgitused,

dtl 107). Seega puudub poolte vahel kauba hävimise riisiko ülemineku osas kokkulepe

ning kohaldada tuleb VÕS-s sätestatut. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 209 lg 4 teise lause kohaselt

kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi

ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel

vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.

14. Hageja ei väida, et kostja andis kullerile üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja ei

väida, et kuller andis temale üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja väidab, et

soojusvaheti sai kuumakahjustusi pärast saadetise valduse üleandmist hagejale, s.o 20.

juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47 (hageja esindaja selgitused, dtl 108). Samuti

on hageja omaksvõtnud, et hageja ise andis kullerile juhised, kuhu saadetis asetada -

vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette

päikese kätte kell 13.49 (sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; hageja esindaja selgitused, dtl

107). Kohtule esitatud fotolt (dtl 48) nähtuvalt oli pakendatud saadetis asetatud vahetult

tumeda garaažiukse ette. Üldteadaolevalt tumedad esemed neelavad rohkem soojust kui

heledamad esemed. Vaidlust ei ole, et tegemist oli täispäikselise suvepäevaga, mil

temperatuur Tallinnas oli 25,9°C varjus (väljavõte ilma vaatlusandmetest, dtl 82). Seega,

asetatuna tumeda eseme ette, oli tegelik saadetisele mõjuv temperatuur tunduvalt kõrgem.

Kostja on esitanud kohtule soojusvaheti hooldusjuhendi, millest nähtuvalt on soojusvaheti

pesemiseks lubatud kasutada maksimaalselt 55-kraadist vett (dtl 83). On eluliselt usutav,

et soojusvaheti sai kahjustada just seetõttu, et pakend koos soojusvahetiga oli asetatud

päikese kätte teise soojust neelava keha ette, mis võimendas tegelikku temperatuuri, ning

põhjustas soojusvaheti osaks oleva poümeermembraani kokkusulamise.

15. Hageja väidab iseenesest õigesti, et VÕS § 217 lg 2 p 5 regulatsioon kohaldub kõigil

juhtudel, kui pakendamine on kaasa toonud asja kahjustumise. Kuid kohus on seisukohal,

et antud juhul ei ole pakendamine asja kahjustumist kaasa toonud, vaid asi sai kahjustada

pakendamisest sõltumata, s.o hageja enese poolt kullerile antud juhiste tõttu. Kohus

nõustub kostjaga, et kostja ei pidanud ette nägema, et soojusvaheti kui sisetingimustes

kasutatav ese võib sattuda sellise temperatuuri kätte (üle 55°C), kus satub ohtu toote

vastupidavus, ning oleks ennetavalt pidanud pakendile lisama hoiatuse kuumatundlikkuse

kohta.

16. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus pakendis oleva eseme kuumatundlikkuse kohta, ei

oleks see asjade käiku mõjutanud. Kulleril puudub kohustus informeerida hagejat kõigist

pakendil olevatest märgistustest. Kuller juhindub temale paki saaja poolt antavatest

juhistest (VÕS § 785 lg 4). Kostja on õigesti tähelepanu juhtinud, et hagejal ei olnud

kohustust saadetist vastu võtta ning ta oleks saanud kokku leppida uue saadetise

üleandmise aja, mil ta oleks saanud vastuvõtmiseks isiklikult kohal olla (kullerfirma kiri,

dtl 81). Hageja otsustas selle asemel anda kullerile juhised, kuhu saadetis asetada. Keegi

peale hageja ei teadnud ega saanud vastutada selle eest, kui kauaks saadetis kulleri poolt

asetatud kohta jääb. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus kuumatundlikkuse kohta, oleks

hageja seda märganud ikka alles siis, kui ta saadetise juurde tuli, ning see ei oleks ära

hoidnud kahjustuse tekkimist.

17. Hageja väide selle kohta, et kostja oleks pidanud pakendi tähistama standardikohase

märgistusega kauba jaoks, mida tuleb hoida varjus (ISO 7000 standardi väljavõte koos

tõlkega, dtl 91-92), ei ole asjakohane. Soojusvaheti ei ole toode, mida tuleb hoida varjus,

vaid seda tuleb kaitsta temperatuuri eest, mis on kõrgem kui 55°C (dtl 83).

18. Kohus leiab ka, et kostjal ei olnud kohustust informeerida hagejat kõigist soojusvaheti

omadustest, sh asjaolust, et temperatuur üle 55°C võib soojusvahetit kahjustada. Hageja

esindaja kinnitusel ostis hageja selle toote, sest küttesüsteemi parandaja sõnul oli seda vaja

(dtl 106-107). Hageja ei esitanud kostjale enne müügilepingu sõlmimist ostetava kauba

kohta küsimusi (hageja esindaja selgitused, dtl 109). Seega hageja ei pidanud enne

soojusvaheti ostmist kostjaga nõu ega väljendanud mingil moel, et ta vajab selle omaduste

osas nõustamist. Tegemist ei olnud tarbijalemüügiga, mille puhul tuleb eeldada tarbija

nõustamisvajadust ja müüja kohustust tarbijat teavitada lepingueseme põhiomadustest

(VÕS § 141 lg 1 p 2, § 48 lg 1 p 4, § 54 lg 1 p 4). Tegemist oli kahe äriühingu vahelise

tehinguga. Seejuures puudus kostjal igasugune teadmine sellest, et hageja ei vaja seda

toodet oma majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei ole

omapoolseid lepingulisi kohustusi ka teavitamise osas rikkunud.

19. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et hageja ei ole suutnud põhjendada ega

tõendada, et soojusvaheti ei olnud pakitud soojusvahetitele tavaliselt omasel viisil, sellise

viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohtu ette toodud

asjaoludel on kohus seisukohal, et soojusvaheti oli pakitud nõuetekohaselt, kuna see ei

saanud vedamisel kahjustada ning jõudis hageja valdusesse tervena, s.o ilma puudusteta.

Lepingu ese vastas seega lepingutingimustele. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi

rikkunud. Hagejal puudus seetõttu õigus lepingust taganemiseks. Hagejapoolne lepingust

taganemine ei ole järelikult kehtiv ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu

tagastamist VÕS 189 lg 1 järgi.

Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

20. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud kostja sotsiaalmeedia

reklaami pakendamise viisi kohta (dtl 62) ja väljavõtte kullerteenuse tingimustest (dtl 63),

kuna neil ei ole vaidluseset arvestades asjas tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

22. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks: kostja lepingulise

esindaja õigusabi kulu 8,95 tunni eest summas 1253 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

23. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1)

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine, kliendi dokumentidega tutvumine,

kliendile selgitamine ning vastuväite koostamine 0,5 tundi; 2) hagiavalduse, lisade ja

menetlusse võtmise määrusega tutvumine, analüüs 1 tund; 3) kliendiga suhtlus

vastamiseks ning tõenditest 0,5 tundi; 4) vastuse kujundamine ja koostamine 3 tundi; 5)

hageja seisukohaga tutvumine ja kliendi informeerimine, asjaolude täpsustamine 3 tundi;

6) hageja seisukoha täiendav analüüs, lisa analüüs ja istungiks valmistumine, sealhulgas

märgiste ja standardite praktika analüüs ning kliendiga konsulteerimine 0,75 tundi; 7)

istungil osalemine 2,4 tundi; 8) hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, analüüs ja

seisukoha kujundamine ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies ulatuses

põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostja

menetluskulude nimekirja positsioonid nr 1- 4 on seotud kirjalike vastuväidete

esitamisega, milleks kohus peab asja vähest mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks

kokku 4 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja positsioonid nr 5 - 6 on seotud

täiendavate materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistusega, milleks kohus peab

põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1

tund ja 20 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on

põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kokku peab kohus kostjate lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks ja vajalikuks seega 6 tunni ja 50 minuti ulatuses.

Kostja esindaja ühe töötunni hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 956 eurot

50 senti (6 tundi 50 minutit x 140 eurot), mis jääb hageja kanda.

24. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik