2-22-14315/135 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-22-14315

Tsiviilasi

UÜ ÄIKESETORM (pankrotis) pankrotimenetlus.

Ärikeelu kohaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Talis Kottisse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja Talis Kottisse (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

UÜ ÄIKESETORM (registrikood 14976621)

(pankrotis), täisosanikud Carelica OÜ (11926918) ja

MK Võsatööd OÜ (14669706), esindaja juhatuse liige

Talis Kottisse

Pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Eesti Vabariik (Konkurentsiameti maksejõuetuse

teenistuse kaudu), esindaja Terje Kriiseman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-14315

ning teha uus määrus, millega jätta Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse

taotlus Talis Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada Talis Kottisse määruskaebus.

3. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses menetlusosaliste endi kanda ning

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Talis Kottisse kasuks välja menetluskulu katteks 435

eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetatuks lugemisest. Kohus loeb pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese

lause alusel määruse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel selle postitamisest või

e-toimikus nähtavaks tegemisest.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2023. a määrusega kuulutati välja UÜ ÄIKESETORM

(pankrotis) (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo.

2. Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus (maksejõuetuse teenistus) esitas 5. aprillil

2023 PankrS § 1928 lg 4 alusel taotluse T. Kottisse suhtes PankrS § 91 lg 2 alusel ärikeelu

kohaldamiseks.

T. Kottisse oli enne võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamist võlgniku õiguseellase

Arkason OÜ juhatuse liige kuni 15. juulini 2020. T. Kottisse suhtes on võimalik ärikeeldu

kohaldada. T. Kottisse rikkus oluliselt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ja

juhtorgani liikme teisi kohustusi. Tema tegevus on suunatud raskete juhtimisvigade

toimepanemisele.

3. T. Kottisse leidis 9. mail 2023. a toimunud ärakuulamisel, et juhtis UÜ

ÄIKESETORM (pankrotis) äritegevust MK Võsatööd OÜ kaudu nii nagu äritegevuse

juhtimine käib, s.o tegi juhatuse liikme tööd. T. Kottisse kinnitas, et teab juhatuse liikme

kohustusi ning ta ei ole midagi ebaseaduslikku teinud. Ta tegeleb maksejõuetute ettevõtete

ühendamisega, et esitada pankrotiavaldus. Ta saab pankrotte läbi viies väikest tasu. Maaelu

Edendamise Sihtasutus (MES) jõudis pankrotiavalduse esitamisega ette. T. Kottisse ei

saanud pankrotiavaldust esitada, sest 2022. aastal umbes samal ajal kohaldati tema suhtes

ärikeeldu.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus kohaldas 25. mai 2023. a määrusega T. Kottisse suhtes ärikeeldu alates

määruse jõustumisest kuni UÜ ÄIKESETORM (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuni.

Maakohus keelas T. Kottissel olla mistahes juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa

juriidilised isikud, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. T. Kottissel on lubatud töötada

töö-, käsundus- või töövõtulepingu alusel. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

Ärikeelu kohaldamise asi lahendatakse PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 järgi hagita menetluses. Kohus

võib PankrS § 91 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes

PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla

juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohus kohaldab

ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea,

sh võib raskeks juhtimisveaks olla pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline

rikkumine. PankrS § 19 lõikes 1 nimetatud isikuteks on teiste hulgas juriidilisest isikust

võlgniku juhtorgani liige, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ja raamatupidamise

eest vastutav isik. PankrS 19 lõikes 3 nimetatud isikuteks on juhtorgani liige, likvideerija,

prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ka siis, kui nad on vabastatud oma

kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

T. Kottisse on äriregistrist nähtuvalt alates 21. oktoobrist 2019 võlgniku täisosaniku MK

Võsatööd OÜ juhatuse liige. Võlgniku õiguseellased olid: a) Arkason OÜ, kelle juhatuse

liige oli 24. maist 2019 kuni 15. juulini 2020 T. Kottisse; b) Ventofor OÜ, kelle juhatuse

liige oli 5. septembrist 2019 kuni 10. oktoobrini 2019 T. Kottisse; c) Arona OÜ, kelle

juhatuse liige oli 9. juulist 2019 kuni 7. augustini 2019 T. Kottisse. Võlgnik ühines 1. juuni

2020. a ühinemislepingu alusel Arkason OÜ-ga. Arkason OÜ ühines 2. septembri 2019. a ja

5. juuli 2019. a ühinemislepingu alusel vastavalt Ventofor OÜ ja Arona OÜ-ga. Ventofor

OÜ ühines 15. oktoobri 2018. a ühinemislepingu alusel Stock Partners OÜ ja Mar Mar

OÜ-ga.

Võlgniku juhtima ja esindama õigustatud isik on äriseadustiku (ÄS) § 128 lg 1 ja § 131 lg 1

järgi tema täisosanik MK Võsatööd OÜ. MK Võsatööd OÜ seaduslik esindaja on juhatuse

liige T. Kottisse. Pärast võlgniku ühinemist Arkason OÜ-ga on T. Kottisse MK Võsatööd

OÜ kaudu võlgniku juhatuse liige, kellel oli raamatupidamise korraldamise ja

pankrotiavalduse esitamise kohustus. T. Kottisse oli võlgniku õiguseellase Arkason OÜ

juhatuse liige alates 24. maist 2019 kuni 15. juulini 2020. Kohus nimetas võlgnikule ajutise

halduri 22. novembri 2022 määrusega. Kuna T. Kottisse on MK Võsatööd OÜ kaudu

käsitatav võlgniku juhtorgani liikmena ning oli ka kuni 15. juulini 2020 Arkason OÜ

juhtorgani liige (s.o kolm aastat enne ajutise halduri nimetamist), saab ta olla PankrS § 19 lg

1 ja PankrS § 19 lg 3 järgi isik, kelle suhtes on kohtul õigus ärikeeldu kohaldada.

Pankrotiavalduse esitamise kohustus on sätestatud seadusest tuleneva kohustusena

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 51. Pankrotimääruse

kohaselt pärinevad võlgniku tänased peamised kohustused Ventofor OÜ varasemast

majandustegevusest. 30. septembri 2019. a bilansi järgi moodustasid Ventofor OÜ varad ja

nõuded kokku 61 941 eurot 64 senti, seevastu kohustused olid 248 692 eurot 90 senti.

Ventofor OÜ avaldas oma viimases 2017. a majandusaasta aruandes, et ettevõtte

põhitegevusalaks on mageveekalapüük. 2017. a müügitulu moodustas kokku 186 959 eurot

ning aruandeaasta kahjum -120 066 eurot. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 20. juuni 2022. a

otsuses tsiviilasjas nr 2-20-1448, et Ventofor OÜ ühines Arkason OÜ-ga (ühinemine jõustus

10. oktoobri 2019 ühinemiskandega). Arkason OÜ maksuvõlg oli 27. jaanuari 2020 seisuga

112 775 eurot 91 senti, sh maksuvõlg, mis tekkis Ventofor OÜ ühinemisel Arkason OÜ-ga.

Maksejõuetusseisund nähtub ka Ventofor OÜ bilansist 30. septembri 2019. a seisuga, mille

kohaselt oli omakapital negatiivne -186 751 eurot 26 senti ja kahjum -153 729 eurot 24

senti. Sõidukid olid koormatud keelumärgete ja registerpandiga. MES-i nõue oli 80 000

eurot. 2. septembri 2019. a ühinemislepingu järgi esindas T. Kottisse nii ühendatavat

äriühingut Ventofor OÜ-d kui ka ühendavat äriühingut Arkason OÜ-d juhatuse liikmena.

Ühinemislepingu punkt 1.6.9 kohaselt on ühinevad ühingud andnud teineteisele kogu

vajaliku info mistahes kohustuste, vastutuse ja varade kohta. Arkason OÜ võttis ühinemisel

Ventofor OÜ-ga enda kanda suures mahus kohustusi. Juhatuse liikme kohustuseks oli

astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks või esitada viivitamatult pankrotiavaldus.

T. Kottisse Arkason OÜ juhatuse liikmena ei võtnud midagi ette majandusliku olukorra

parandamiseks. Selle asemel, et asuda täitma oma kohustusi, ühines Arkason OÜ

võlgnikuga. Pankrotiavalduse esitas 27. septembril 2022 MES. Ajutise halduri hinnangul on

kõik võlgniku õiguseellased olnud enne ühinemisi kas maksejõuetud või oma

majandustegevuse lõpetanud. Äriühingute ühinemised korraldanud T. Kottisse täidab

käesoleval ajal seega üksnes variisiku ülesandeid. Tema tegevuse eesmärgiks on teha

võlausaldajate nõuete rahuldamine keeruliseks. T. Kottisse on asunud võlgniku õiguseellaste

juhatusse pärast äriühingute majandustegevuse lõpetamist, mistõttu on puudunud igasugune

vajadus ja eesmärk äriühingute ühinemisteks. Ajutine haldur märgib, et T. Kottisse on

rikkunud PankrS § 22 lg-t 2, § 85 ja § 87, mistõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud

võimalik saada teavet võlgniku majandusseisundist.

T. Kottisse on ka varem sarnaselt käitunud. Tartu Maakohus tuvastas 2. juuni 2021. a

pankrotimääruses tsiviilasjas nr 2-21-2345, et äriühingute endiste juhatuse liikmete ja T.

Kottisse tahtlikku eesmärgipärast tegutsemist, vara väljaviimist ja ühinemislepingute

sõlmimist tuleb käsitada võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste tahtliku

rikkumisena ja PankrS § 28 lg 2 mõttes raske juhtimisveana. T. Kottisse poolt 24. augustil

2020 asutatud Turustaja UÜ-ga on jõudnud ühineda neli osaühingut, mis ühinemise

tagajärjel on lõppenud ja registrist kustutatud. Äriregistri andmetel on T. Kottissel 54

kehtivat seost ja 138 kehtetut seost äriühingutega. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb

ÄS § 187 lõikest 1. Juhatuse liige, sh T. Kottisse, peab kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega, tegutsema kohustuste täitmisel heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

T. Kottisse äritegevuse eesmärk on ühendada temaga seotud majandustegevuseta

äriühingutega teisi majandustegevuse lõpetanud ja maksejõuetuks muutunud äriühinguid

ning vältida seeläbi võlausaldajate nõuete maksma panekut. T. Kottisse käitumises on välja

kujunenud muster, mille järgi astub ta makseraskustega lõppeva majandustegevusega

äriühingu juhatusse. Võimalusel asutab senine osanik majandustegevuse jätkamiseks uue

äriühingu, kuhu viiakse üle esialgse ettevõtte vara. Seejärel muudetakse võlausaldajate

eksitamiseks äriühingu nime ning pankrotiavalduse esitamise asemel ühendab T. Kottisse

ühingu mõne enda varatu ja majandustegevuseta ühinguga. Ühinemisega lähevad viimasele

üle kõik kohustused. Pankrotimenetluse asemel taolise skeemi kasutamine ei ole kooskõlas

hea äritavaga ja kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Selline tegevus äriühingute

asutamisel ja juhtimisel on Eesti ettevõtluskeskkonnale ohtlik ja sobimatu.

PankrS § 91 lg 2 tuleneva ärikeelu kohaldamise eelduseks ei ole üksnes põhjendatud

kuriteokahtlus. Piisab, kui isik on toime pannud raske juhtimisvea PankrS § 28 lg 2 mõistes.

T. Kottisse on lähituleviku mõttes ohtlik. Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsusega

kriminaalasjas nr 1-19-7599 mõisteti T. Kottisse süüdi karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg 1

järgi

raamatupidamise

korraldamise

nõuete

teadva

rikkumise

ja

raamatupidamisdokumentide varjamise eest. Otsuse põhjenduste kohaselt oli T. Kottisse AS

Devor (kustutatud) ja OÜ Vivanord (likvideerimisel) juhatuse liikme ja likvideerijana

vastutav raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise dokumentide säilitamise eest.

Samuti oli ta kohustatud olemasolevad raamatupidamisdokumendid eelmiselt juhatuse

liikmelt välja nõudma ning likvideerijale üle andma. T. Kottisse ei teinud seda ning tema

tegevusetuse tulemusena tekkis olukord, kus AS Devor raamatupidamine läks kaduma. T.

Kottisse tegevuse tulemusena ei olnud maksuhalduril võimalik saada ülevaadet OÜ

Vivanord ja Forest Info OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisest.

T. Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamata jätmisel ei ole välistatud, et ta võib jätkuvalt toime

panna sarnaseid kuritegusid. Ehkki praeguse pankrotiasjaga seonduvalt ei ole T. Kottisse

suhtes kuriteoteadet esitatud, on raamatupidamise kohustust rikkuvate kuritegude

toimepanemine T. Kottisse käitumist arvestades jätkuvalt võimalik. Kohtute infosüsteemist

nähtub, et T. Kottisse on Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrusega kriminaalasjas nr

1-22-8058 kohtu alla antud süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi üldmenetluses.

Käesolevalt viibib ta kahtlustatavana vahi all KarS § 3891 lg 1 ja § 22 lg 3 ja KarS § 344 lg

1 järgi (kriminaalasi nr 1-23-1238).

T. Kottisse ei ole täitnud käesolevas asjas ega ka vähemalt tsiviilasjades nr 2-21-2345 ja

2-21-4408 pankrotimenetluses teabe andmise kohustust ning raamatupidamise korraldamise

kohustust raamatupidamise seadusega esitatud nõuetele vastavalt. Tema juhitavate

äriühingute majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata ja selle kohustuse täitmata

jätmise eest registriosakonna määratud rahatrahvid tasumata; usaldusühingutel puuduvad

arvelduskontod pankades. Omamata majandustegevusega tegelemise eesmärki on 19.

detsembril 2022 äriregistrisse kantud usaldusühing ärinimega Registrisse kantud UÜ, mille

põhitegevusalaks on märgitud kalmistute ja krematooriumite tegevus. Usaldusühingu

täisosanik on ATK Invest OÜ, mille osanikuks on Bolsillo UÜ ja juhatuse liikmeks T.

Kottisse. Bolsillo UÜ täisosanikuks on omakorda Carelica OÜ nagu võlgnikulgi. Carelica

OÜ-l puudub juhatuse liige ja osanikuks on MV Varahaldus OÜ, kelle osanikuks ja juhatuse

liikmeks on Z. Haibulajev.

PankrS § 91 lõikes 2 ja §-s 28 sätestatud eeldused T. Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamiseks

on täidetud. Vajalik on takistada T. Kottissel tema juhitavates äriühingutes nii äriühinguid

endid kui ka võlausaldajaid kahjustavate otsustuste tegemine. Ärikeelu kohaldamata

jätmisel jätkaks T. Kottisse tõenäoliselt Eesti äritegevuse maastikule sobimatut tegevust ja

eesmärgipärast võlausaldajate huvide kahjustamist. Välistatud ei ole uute

raamatupidamisalaste kuritegude toimepanemine. Tema eesmärgiks on läbi ühinemiste

skeemide pakkuda variisiku teenust, rikkudes seega ausat konkurentsi ning naeruvääristades

teiste hoolsate juhtorgani liikmete ja võlausaldajate seaduskuulekust. T. Kottisse tegevus on

suunatud raskete juhtimisvigade toimepanemisele. Arvestades T. Kottisse tegevuse

aastatepikkust käitumismustrit ja ulatust, on olulise avaliku huvi kaitseks vajadus isikule

kohaldada ärikeeld, et katkestada maksejõuetute äriühingute ühinemine ning T. Kottisse

poolt õigusvastase käitumisskeemi kasutamine.

Vältimaks uute analoogsete tegude toimepanemist, on vajalik tagada, et T. Kottissel ei oleks

äriühingute esindamise õigust. Pidades silmas, et kohaldatav meede peaks olema

võimalikult vähe piirav, kuid samas piisav edasise ohu ärahoidmiseks, tuleb T Kottisse

suhtes ärikeeldu kohaldada nii, et tal on keelatud olla juriidiliste isikute, kaasa arvatud

välismaa juriidilised isikute, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. T. Kottisse esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus

määrus, millega jätta maksejõuetuse teenistuse taotlus rahuldamata, ning mõista kaebaja

kasuks välja menetluskulud.

T. Kottisse esitas istungil kohtuniku taandamise taotluse. Maakohus ei lahendanud seda.

Maakohtu kohtunik on ka varem kohaldanud T. Kottissele põhjendamatult ärikeeldu.

Kohtunik tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku T. Kottisse suhtes ärikeelu

kohaldamiseks ning seejärel lahendas ise selle taotluse. Maakohtu kohtunik ei olnud

erapooletu.

T. Kottisse suhtes ei saa ärikeeldu kohaldada. Võlgnik on usaldusühing. T. Kottisse on

võlgniku juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse liige. T. Kottisset ei saa ärikeelu

kohaldamisel samastada täisosanikuga ega pidada teda PankrS § 91 lg 2 ja § 19 lg 1

tähenduses võlgniku juhtorgani liikmeks.

Maakohus ei toonud esile põhjendatud kuriteokahtlust võlgniku juhtimisel.

Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole kriminaliseeritud tegevus. T. Kottisse

teised kuriteod ei ole olulised.

Raske juhtimisviga peab PankrS § 28 lg 2 tähenduses olema maksejõuetuse põhjuseks.

Pankrotiavalduse esitamata jätmine ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust. Kohus ei

toonud esile T. Kottisse tehtud tehingut ega toimingut, mille puhul võiks tegemist olla

võlgniku kaudu toime pandud raske juhtimisveaga, mis viis ühingu maksejõuetuseni.

Äriühingu juhtimine või ühingute ühendamine ei ole keelatud. Võlausaldajate huve ei ole

võimalik ühinemistega kahjustada, sest ühinemisega kaasneb õigusjärglus.

6. Maksejõuetuse teenistus palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. ÄS § 128 lg 1 ja § 131 lg 1 järgi juhib ja

esindab usaldusühingut täisosanik. Need paragrahvid peaks kohalduma sarnaselt nii õigusi

teostades kui ka vastutust kandes. Maakohus kohaldas T. Kottissele ärikeeldu ka tulenevalt

sellest, et ta oli võlgniku õiguseellase Arkason OÜ juhatuse liige.

PankrS § 91 lõiget 2 on muudetud. Kohus saab kohaldada ärikeeldu eelkõige siis, kui isik on

teinud PankrS § 28 lõikes 2 nimetatud raske juhtimisvea. Raskeks juhtimisveaks võib olla

pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine. T. Kottisse rikkus

tahtlikult ja eesmärgipäraselt TsÜS §-st 35, ÄS § 187 lõikest 1, § 180 lõikest 51 ja PankrS §

22 lõikest 2, §-st 85 ja §-st 87 tulenevaid kohustusi. See on PankrS § 28 lõikes 2 sätestatud

oluline raske juhtimisviga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta

maksejõuetuse teenistuse taotlus ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebus

rahuldatakse.

8. Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes PankrS § 19

lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist (PankrS § 91 lg 2 esimene lause).

Kohus saab võlgniku pankroti korral ärikeeldu kohaldada seega juhtorgani liikme,

likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust

omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes

(Pankrs § 19 lg 1) ning võlgniku endise juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi ja

raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes, kui nad vabastati oma kohustustest kolme aasta

jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankrS § 19 lg 3). PankrS § 91 lõiget 2 tuleb

tõlgendada kitsendavalt, kuna ärikeeluga riivatakse intensiivselt isiku põhiõigusi: töökoha

valiku vabadust (põhiseaduse (PS) § 29 lg 1), ettevõtlusvabadust (Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 31) ja omandi kasutamise vabadust (PS § 32 lg 2) (RKTKm 22.02.2010,

3-2-1-124-09, p 15 esimene ja teine lõik). Eelmärgitut arvestades ei ole lubatav laiendada

PankrS § 91 lg 2 ning § 19 lg-te 1 ja 3 tõlgendamise kaudu nende isikute ringi, kelle suhtes

võib ärikeeldu kohaldada.

9. Maakohus kohaldas T. Kottisse suhtes ärikeeldu, kuna T. Kottisse on võlgniku

täisosaniku MK Võsatööd OÜ juhatuse liige. Ringkonnakohus rõhutab, et võlgnik on

usaldusühing. Usaldusühingu seaduslik esindaja on ÄS § 125 lg-te 1 ja 2, § 126 ning § 98

lg-te 1 ja 4 järgi täisosanik. Võlgniku seaduslik esindaja on seega MK Võsatööd OÜ, mitte

T. Kottisse. Kuigi juriidilisest isikust täisosanikku esindab tema õiguste teostamisel selle

täisosaniku füüsilisest isikust juhatuse liige, ei saa teda ärikeelu kohaldamisel samastada

täisosanikuga ega pidada ka usaldusühingu juhtorgani liikmeks PankrS § 91 lg 2 ja § 19 lg 1

tähenduses (vt ka TrtRgKm 10.08.2022, 2-21-2345, p 6).

10. Maakohus põhjendas T. Kottisse suhtes ärikeelu kohaldamist mh sellega, et T.

Kottisse oli võlgniku õiguseellase Arkason OÜ juhatuse liige. Ringkonnakohtu arvates ei

näe PankrS § 91 lõige 2 koosmõjus PankrS § 19 lõikega 3 ette võimalust kohaldada

ärikeeldu võlgniku õiguseellase juhtorgani liikmete suhtes, sõltumata sellest, kas ta vabastati

oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 91 lg 2 ja §

19 lg 3 laiendav tõlgendamine ei ole ka selles osas lubatav.

11. Ringkonnakohus möönab, et maksejõuetuse teenistuse taotluses kirjeldatud T.

Kottisse tegevus ei ole kooskõlas heade äritavadega ning rikub ausat ärikeskkonda. Samas

riivab kohtu kohaldatav ärikeeld tugevalt ülalviidatud isiku põhiõigusi, mistõttu peab see

olema selge ja ettenähtav. Eelmärgitut arvestades võiks seadusandja kaaluda usaldusühingu

täisosaniku suhtes ärikeelu kohaldamist puudutavate sätete täpsustamist selliselt, et keeldu

oleks võimalik kohaldada ka juriidilisest isikust täisosaniku juhtorgani liikmete suhtes

(sarnaseid seadusemuudatusi on ilmselt vajalik kaaluda ka täisühingu osaniku suhtes).

12. Kuna T. Kottisse suhtes ei saa eeltoodust tulenevalt ärikeeldu kohaldada, ei analüüsi

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuse teisi väiteid.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab taotluse T. Kottisse suhtes ärikeelu

kohaldamiseks rahuldamata.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamisele vaatamata ei ole vaja

muuta maakohtu menetlust puudutavate menetluskulude jaotust. Ärikeelu kohaldamise

menetlus algatati maksejõuetuse teenistuse taotluse alusel. Menetluses osales mitu isikut.

TsMS § 172 lg 1 teine lause on seega kohaldatav. T. Kottisse osales maakohtu menetluses

isiklikult, tal ei olnud esindajat. T. Kottisse toodi kohtuistungile Tartu Vanglast. Eelmärgitut

arvestades ei saanud T. Kottissel tekkida maakohtu menetluses hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid. Menetluskulude TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda

jätmine on seega põhjendatud, sõltumata maakohtu määruse tühistamisest.

14. Määruskaebuse rahuldamise ja maksejõuetuse teenistuse taotluse rahuldamata

jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg

1 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Maksejõuetuse teenistus esindab Justiitsministri

19. augusti 2015. a määruse nr 27 "Konkurentsiameti põhimäärus" § 2 kohaselt oma

ülesannete täitmisel riiki. Maksejõuetuse teenistuse taotlus on esitatud riigi ülesannete

täitmisel ja taotlus jääb määruskaebuse rahuldamise tõttu rahuldamata. Seetõttu on

põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud riigi kanda.

15. Asja materjalide ja T. Kottisse menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud määruskaebuse eest makstud riigilõiv 70 eurot ja esindajakulud 630 eurot

käibemaksuga. Esindajal kulus materjalidega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 3

tundi 30 minutit ning infovahetusele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit.

Esindaja tasu oli käibemaksuta 140 eurot tunnis. Käibemaks on arvestatud 20% määra järgi.

T. Kottisse esitas kaebuse talle PankrS § 91 lg 2 alusel seatud ärikeelu tühistamiseks. Kuna

tegemist on pankrotimenetlusega seotud kaebuse esitamisega, peab T. Kottisse

riigilõivuseaduse § 59 lg-te 7, 8 ja 10 järgi tasuma kaebuselt riigilõivu 15 eurot. T. Kottisse

tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot (II kd, tl 42). T. Kottissel on TsMS § 150 lg 1 p

1 alusel seega õigus saada riigilõivust 55 eurot tagasi. Seda summat ei ole seega

põhjendatud menetluskulude jaotise alusel Eesti Vabariigilt T. Kottisse kasuks välja mõista.

Riigilõiv 15 eurot tuleb aga Eesti Vabariigilt T. Kottisse kasuks välja mõista.

Esindajakulud hüvitatakse TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Arvestades asja mahtu ja vaidluse õiguslikku keerukust, on esindaja ajakulu vajalik ja

põhjendatud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu ei ületa sarnastes asjades

keskmiselt tasumisele kuuluvat tunnitasu. Esindaja tunnitasu on seega vajalik ja

põhjendatud. T. Kottisse esindajakulud olid järelikult vajalikud ja põhjendatud 420 euro

[(140 eurot × 2,5 tundi) + käibemaks taotluses viidatud määra järgi] ulatuses. Käibemaksu

hüvitamine on TsMS § 174 lg 10 järgi põhjendatud, kuna T. Kottisse füüsilise isikuna ei ole

käibemaksukohustuslane ning ta on seda kohtule ka kinnitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)