3-21-1/93 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-1

Haldusasi

X.X. ja Y.Y. kaebus Tartu Linnavolikogu 04.12.2020.

a otsuse nr 301 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.02.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. ja Y.Y. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad/apellandid – X.X. ja Y.Y. , volitatud esindaja

Jekaterina Slessarenko

Vastustaja – Tartu Linn

Kolmas isik – OÜ AB Textile

Kaasatud haldusorganid – Päästeamet ja Transpordiamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajatele apellatsioonkaebuse lisad viiel lehel, 07.05.2023. a täienduse

lisad 11-l lehel ja 22.01.2024. a seisukoha lisad kahel lehel.

2. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning asjas

kohtuistungi korraldamiseks.

3. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus nõuda AB Textile OÜ-lt välja leping, millega

kaebajad lubasid kolmandal isikul ühendada kraavi Xxx kinnistul paikneva tiigiga ja

ehitada juurdepääsutee Kruusa kinnistule.

4. Jätta rahuldamata kaebajate taotlused nõuda vastustajalt välja TARTU LINNa ja

AB Textile OÜ vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping ja dokument ning nõuda

vastustajalt täiendavaid selgitusi.

5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.02.2023. a otsus

muutmata.

6. Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 21.03.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ AB Textile esitas 02.07.2016 Tähtvere Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu

koostamise algatamiseks maaüksustele aadressiga Tartumaa, Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik,

Kruusa maaüksus (Kruusa kinnistu, registriosa nr 2946504) ja Karjääri maaüksus (Karjääri

kinnistu, registriosa nr 624404).

2. Tähtvere Vallavolikogu algatas 21.10.2016. a otsusega nr 1-2/24 detailplaneeringu

koostamise, kinnitas lähteseisukohad, määras korraldaja (Tähtvere Vallavalitsus), koostaja

(AS Kobras) ja kehtestaja (Tähtvere Vallavolikogu). Otsuse kohaselt oli Kruusa ja Karjääri

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks määrata Kruusa ja Karjääri kinnistutele

ehitusõigus ja maakasutustingimused vastavuses Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud

Kärevere karjääri/Leetsi järve puhke- ja virgestusala juhtotstarbele ning maa-ala kasutamise

eesmärkidele.

3. X.X.-ile ja Y.Y.-le kuulub Tartus Ilmatsalu külas Leetsi järve ääres Xxx kinnistu.

4. Tartu Linnavalitsuse 18.09.2018. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 anti X.X.-ile võimalus

avaldada Ilmatsalu külas asuvate Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu

lahenduse kohta arvamust enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule

suunamist. X.X. esitas 26.10.2018 detailplaneeringule vastuväited. Y.Y. esitas

03.06.2019. a vastuväited detailplaneeringule.

5. Tartu Linnavalitsus teavitas 16.10.2019. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 X.X.-i ja Y.Y.-d

detailplaneeringu korrigeerimisest. Detailplaneeringut korrigeeriti järgmiselt: 1) planeeringu

aluskaarti aktualiseeriti (geodeet tegi uue mõõdistuse, kaardile kanti ebaseaduslikult ehitatud

hoone vundament, tiik jm); 2) arvestades toimunud ehitustegevuse tulemusi on muutunud

ehitusõigus, hoonestusala on vähendatud; 3) toodi välja üleujutustega seotud riskid; tuleb

arvestada, et transpordiga juurdepääs ei ole igal ajal võimalik; 4) planeeringuga on määratud

servituudi seadmise vajadused, sh on sätestatud kohustus sõlmida enne ehitustegevusega

alustamist notariaalne kokkulepe Xxx kinnistule juurdepääsu tagamiseks.

6. Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsusega nr 301 kehtestati Ilmatsalu küla Kruusa ja

Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP). Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on

planeeringu koostamise eesmärgiks maa kasutamise sihtotstarbe osaline muutmine

elamumaaks ning sellele hoonestusõigusega alade moodustamine, hoonete ehitusõiguse

määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, Ilmatsalu jõe ja planeeringualal

paikneva veekogu edelanurga vahelisele alale Karjääri katastriüksusel lautri asukoha

määramine ning hoonestusalale juurdepääsutee kavandamine Leetsi teelt.

7. X.X. ja Y.Y. esitasid 02.01.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Tartu

Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse tühistamist või tühisuse kindlakstegemist. Kaebuse

kohaselt riivab DP kehtestamine kaebajate omandiõigust ning seab ohtu nende elu ja tervise.

DP korraldaja rikkus põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust, koheldes OÜ-d

AB Textile soodsamalt, kui Xxx kinnistu omanikke. DP menetlus oli õigusvastane.

7.1. Kaebajatele ei saadetud teadet DP algatamise kohta. Kaebajad said selle algatamisest

teada alles Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 18.09.2018. a

kirjast X.X.-ile . Tähtvere vald ja TARTU LINN rikkusid DP menetlemisel Xxx kinnistu

omanike põhiõigusi ning ei jälginud, et kaebajatel oleks menetluse käigu kohta olemas

asjakohane teave.

7.2. Vaatamata sellele, et Xxx kinnistu ei kuulu planeeringualasse, juhitakse planeeringu alalt

sadeveed, üleujutusest tekkinud veed ja reoveed Xxx ja Kruusa kinnistu kaasomandis

olevasse kraavi ja kraavist edasi tiiki, mis asub Xxx kinnistul. DP seletuskiri ei kajasta

tegelikku olukorda. Kehtestatud detailplaneering kitsendab kaebajate õigusi kasutada vabalt

oma omandit.

7.3. Tegemist on piirkonnaga, mis on igal aastal üle ujutatud. DP koostamisel oleks pidanud

arvestama olemasoleva situatsiooniga: märgalaga, kõrguste vahega, liikluskorralduse

põhimõtetega, tee hooldamise (lumekoristus) ja kruntide teenindamise (päästetehnika,

prügiveok) lahendusega.

7.4. Kaebajatele on arusaamatu, miks on Tähtvere Vallavalitsusele 26.08.2016 esitatud DP

algatamise taotlusele lisatud eskiisil märgitud, nagu oleks kraav juba ühendatud Xxx

maaüksusel paikneva kaasomandis oleva tiigiga. Tähtvere Vallavolikogu jättis kontrollimata

erinevused algatuseelse eskiisi ja Maa-ameti fotol Kruusa ja Xxx katastriüksuste kohta sellel

ajal kajastatud andmete vahel.

7.5. AB Textile OÜ seaduslik esindaja Aare Vanari ehitas alles 2017. a sügisel sissepääsutee

Kruusa maaüksusele üle Kruusa ja Xxx kaasomandis oleva tiigi. Seepärast võib see tee

osaliselt asuda ka Xxx maaüksuse maadel. Kui A. Vanari ei oleks kraavi ühendust tiigiga

omavoliliselt ehitanud, ei oleks võimalik olnud planeeringu kohaselt suunata Kruusa

maaüksuselt sadeveed kraavi, mis osaliselt kuulub Xxx kinnistule, ja kinnistul asuvasse tiiki.

7.6. Maanteeameti 16.08.2017 antud kooskõlastust ei saanud planeeringu koostaja märkida

tabelis 2, sest pärast kahe aasta möödumist kooskõlastus enam ei kehtinud.

7.7. DP-s ei ole tagatud tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus Kruusa, Karjääri ja

Xxx kinnistute hoonetes ning maa-alal ega ka päästetehnika pääs Kruusa maaüksusel

märgitud hüdrandi juurde. Tallinn - Tartu maanteelt tulev tee ei ole piisava laiuse ja

kandevõimega. Päästeameti antud kooskõlastus ei sisalda õiguslikku ega faktilist alust, millest

Päästeamet on lähtunud. Samuti ei nähtu kaalutlusi, miks pidas Päästeamet projekti

tuleohutuse osa seaduse nõuetele vastavaks. Hindamata on jäetud ka see, kas tuletõrje

veevarustuse lahendus looduslike ja tehislike veevõtukohtade puhul vastab nõuetele ja kas

neile on tagatud juurdepääs aastaringselt.

8. Vastustaja vaidles kaebusele vastu.

8.1. Kaebajad said hiljemalt 2018. a teada algatatud DP-st, nad on olnud menetlusse kaasatud

ja kasutasid aktiivselt õigust arvamuse avaldamiseks. Asja lahendamise seisukohast ei oma

tähtsust, kas ja mis põhjustel kaebajad 2016. a detailplaneeringu algatamise teadet kätte ei

saanud. Asjaolu, et algatamise teade saadeti 2016. a vaid ühe ühisomaniku e-posti aadressile,

ei ole selline menetlusviga, mis tingiks DP õigusvastasuse.

8.2. Vastustajale ei ole teada, mis asjaoludel ja mis viisil on vaidlusalune kraav tiigiga

ühendatud ja tee rajatud. Maa-ameti fotolaos olevalt 16.04.2016. a fotolt nähtub üheselt, et

kraav on ühendatud tiigiga ning planeeringus märgitud tee on valmis ehitatud ja olemas enne

planeeringu algatamist. Seega on Xxx kinnistul asuv tiik ja suuremas osas planeeritavale alale

jääv kraav planeeringu koostamise ajal olnud muutumatul kujul olemas ja ühendatud. Kuivõrd

vaidlusalune kraav oli ühendatud kaebajate kinnistul paikneva tiigiga ja tee rajatud enne DP

algatamist, siis ei puutu nende kunagise rajamise asjaolud praegusesse

planeeringuvaidlusesse. Vastustajal puudub põhjus kahelda planeeringuala kinnistute piirides,

sh selles, et vaidlusalune tee paikneb täies ulatuses Kruusa kinnistul.

8.3. Planeeringuala olmereovee käitlemiseks on planeeringus välja toodud kaks võimalust

(seletuskirja p 3.4.1). Reovee kavandatavast käitlemisest omapuhastiga ei tulene negatiivseid

mõjutusi ei vee kvaliteedile ega ka Xxx kinnistule. Linn on huvitatud Leetsi järve avalikuks

veekoguks määramisest ja sellest, et vesi oleks puhas ja piirkonnas reostust ei tekiks. DP-ga ei

sätestata lõplikku lahendust, esitatud on tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on

võimalik täpsustada vastavate projektidega. Kindel nõue on, et sademe- ja reovee kvaliteet

peab loodusesse jõudes vastama kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ning kraavi

juhitav heitvesi ja/või sadevesi ei tohi tekitada üleujutust ega muid kahjulikke mõjutusi Xxx

kinnistule, sh sellel paiknevale tiigile. Ainuüksi tiigi ühendatus kraaviga ei tähenda, et kraavi

juhitavad veed ei suubu mitte Leetsi järve, vaid Xxx kinnistul paiknevasse tiiki.

8.4. Kaebajad ei ole välja toonud, kuidas rikuvad võimalikud kooskõlastused kaebajate

subjektiivseid õigusi.

8.5. DP-ga ei halvendata mitte kuidagi juba olemasolevat olukorda, mistõttu jääb

arusaamatuks kaebajate väide võimaliku päästetehnika juurdepääsetavuse osas kaebajate

kinnistule. DP-ga planeeritud hooned ei paikne kaebajate kinnistul asuvate hoonete

tuleohutuskujas. Päästetehnika juurdepääsu seisukohalt on Päästeameti kooskõlastus piisav.

8.6. Planeeringuga ei kavandata olemasoleva teekasutuse ega teemaplaneeringuga kavandatu

osas muudatusi, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks planeeringut täiendavalt

Maanteeametiga kooskõlastada ega kooskõlastust uuendada.

8.7. Juurdepääs planeeritavale alale, sh Xxx kinnistule, on tagatud Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maanteelt mööda olemasolevat väljakujunenud teed. Planeeringuga on määratud

juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Xxx kinnistu kasuks, seega on juurdepääsude

tagamiseks eeldused loodud (seletuskirja punkt 3.2). Vastavad kokkulepped (tingimused) tee

kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb saavutada kinnistute omanikel omavahel.

9. Transpordiamet kinnitas kaebuse kohta esitatud arvamuses, et sõltumata sellest, et kohalik

omavalitsus ei taotlenud Transpordiametilt lähteseisukohtade uuendamist ja sellest, et

Transpordiamet on asunud realiseerima maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km

92,0 – 183,0ˮ, ei ole ka tänaseks lähteseisukohad sedavõrd muutunud. Transpordiamet esitas

Kruusa ja Karjääri kinnistute ning lähiala detailplaneeringule kooskõlastuse ja omapoolsed

lähteseisukohad 16.08.2017. Transpordiamet jääb nende lähteseisukohtade juurde.

10. Päästeamet selgitas kaebuse kohta esitatud arvamuses, et lähtus kooskõlastuse andmisel

tuleohutusega seotud nõuetest. Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõudedˮ p 14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks olema

juurdepääsutee vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et

juurdepääs kinnistutele ja kinnistutel on tagatud olemasolevate ja planeeritavate kruusakattega

teede kaudu, mis detailplaneeringu põhijooniselt nähtuna tagab tuletõrjevee hüdrandi juures

päästesõidukite ümberpööramise võimaluse ning on selliselt kooskõlas standardi nõuetega.

Täpsemad nõuded tee kandvusele ja laiusele kirjeldatakse ehitusprojektis. Päästeamet

arvestab asjaoluga, et olemasolev olukord kinnistutel võib olla erinev kooskõlastamisel

olevast detailplaneeringust. Peale detailplaneeringu kinnitamist, viiakse planeeritav ala

vastavusse detailplaneeringus esitatud lahendustega järgides ehitusteatise või ehitusloa

koostamisel ja kooskõlastamisel ehitisele (hooned ja rajatised) esitatavaid nõudeid sealhulgas

tuleohutusnõudeid.

11. Tartu Halduskohus jättis 13.02.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Halduskohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja jättis seadusekohased ülesanded

planeeringumenetluses lahendamata. DP ülesandeks on lahendada põhimõtteline küsimus

selle elluviidavusest ning esitada planeeringuala terviklahendus. Vastustaja ei ole seda

ülesannet täites eksinud.

11.2. Kaebajate kinnistuga piirneb vahetult üksnes juurdepääs kolmanda isiku krundile Leetsi

järve kaldal ja rajatisena omapuhasti väljavool, mis on kinnistute piiril oleva kraavi kaldal.

Kolmas isik tunnistas, et vaidlusaluse kraavi Leetsi järve poolne truup ei pruugi omapuhasti

kuja rajamiseks seatud kõrguse osas vastata vaidlustatud otsusega seatud tingimustele, sest

Leetsi järve truup asub omapuhasti väljavoolust kõrgemal. Vaidlustatud otsus ei saa

omapuhastist piiril olevasse kraavi vee laskmise osas olla vastuolus kehtiva õigusega, sest

kolmas isik tunnistab kraavi rajamistegevusega seoses kaebajate õiguste riivet.

11.3. Vastustaja võttis õiguspäraselt aluseks AS Kobras 2015. a geodeetilise mõõdistuse

materjalid. Tunnistaja ütlused ei tõenda planeeringu joonistel kajastatud olukorra erinevust

võrreldes tegeliku olukorraga.

11.4. Endise Tähtvere Vallavalitsuse maa ja keskkonna spetsialisti 04.11.2016. a

planeeringuala naabritele saadetud detailplaneeringu algatamise teatisest ei saa teha järeldust

kaebajate õigeaegse ja korrakohase menetlusse kaasamise kohta, sest tõendatud ei ole

kaebajate poolt kirja kättesaamine. Samas ei ole kohtupraktikas peetud naaberkinnisasja

omaniku õigeaegset menetlusse kaasamata jätmist selliseks menetlusveaks, mis tingib

vältimatult planeeringu kehtestamise õigusvastasuse, kui planeerimismenetluse lõpptulemus

ei riiva tema õigusi (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-71-15, p-d 14-15). TARTU LINNa poolt

haldusmenetluse toimikusse kogutud tõendid kinnitavad, et ajal, mil linn planeeringut

menetles, on linnavalitsus kaebajad planeeringumenetlusse kaasanud kooskõlas

planeerimisseaduse (PlanS) §-des 127 ja 133 sätestatuga.

11.5. Kaebajad ei ole menetlusdokumentides välja toonud selliseid planeeringumenetluse

õigusvastasusele viitavaid ja kaebajate õigusi rikkuvaid minetusi, mis annaks iseseisva aluse

vaidlustatud otsuse tühistamiseks sõltumata asjas tehtud lõppotsusest, mille tühistamist või

tühisuse tuvastamist kaebajad taotlevad.

11.6. Kaebajate väitel kolmanda isiku poolt omavoliliselt rajatud tee asukoht ei saa riivata

kaebajate omandiõigust nende kinnistul, sest vaatlusprotokolli kohaselt ei asu see tee

kaebajate kinnistul ja seda kaebajad ka ei väitnud.

11.7. Kolmanda isiku rajatud kanalisatsioonilahendusest väljuva vee (puhastatud reovesi ja

sademed) suunamine kraavi ja sealt selle väidetav jõudmine kaebajate tiiki ei riiva kaebajate

õigusi. Vaatluse käigus ei olnud tuvastatav kanalisatsioonitoru puhul detailplaneeringut

kehtestavas otsuses toodud kõrgusnõude eiramine absoluutse nulli suhtes.

11.8. Kaebajad pole esitanud tõendeid tuletõrje veevõtukoha nõuetele mittevastavaks

muutumise kohta kolmanda isiku poolt kraavi rajamise/süvendamise tulemusel.

11.9. Kaebajate hoonete tuleohutus on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude

kehtestamisega edasises loamenetluses, sest detailplaneeringulahendus ei riku hoonete

vahelise 8-meetrise kuja nõuet.

11.10. Tehniliselt on võimalik Karjääri maaüksuse ja Leetsi järve vahele jääva

detailplaneeringus pinnasteena planeeritud ühendus kolmanda isiku nn paadikuuride poolse

kinnistu osa ja ülejäänud kinnistute osade vahel. Vaatlusprotokolliga tuvastatu ei kummuta

vastustaja esindaja väiteid, et detailplaneeringu kohane pinnastee lahendus ei välista

ehitustehnika ja päästetehnika juurdepääsu küsimuse lahendamist DP kehtestamise järgse

kohustusliku loamenetluse (projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload) käigus.

11.11. Avalikule teele juurdepääsu küsimuse lahendamine vastustaja poolt on toimunud

kaebajate ja kolmanda isiku õigusi arvestavalt ja õiguspäraselt. Servituutide vajaduse

märkimisest DP-s ei tulene, et isiku kasuks konkreetne servituut tingimata seatakse. Tegemist

pole avalik-õigusliku kokkuleppega, mistõttu ei saa kokkulepet asendada haldusorgani või

halduskohtu otsustus. Kinnisasja servituudiga koormamine eeldab tsiviilõiguslikku

kokkulepet, praegusel juhul kaebajate ja kolmanda isiku vahel.

11.12. Paikvaatluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebaja krundi piiril on nii postkast kui

ka prügikast ja seeläbi on kaebajatele tagatud vastavad avalikud teenused, mistõttu ei ole ka

seetõttu alust vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud otsuse tegemine ei

ole tegelikkuses mõjutanud talihooldust kaebajate kinnistuni ega saa seda ka teha, sest

talihooldus ei toimu DP-d kehtestava otsuse alusel, vaid muudel alustel (tee kandmine

avalikult kasutatavate teede nimekirja jmt).

11.13. Transpordiameti arvamus kinnitab, et vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebajate õigusi

kinnistule juurdepääsu aspektist. Päästeameti esitatud arvamust arvestades ei ole vaidlustatud

otsusega rikutud kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsu ja tuleohutuse tagamise aspektist.

11.14. Asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebajate omandiõiguse riivet. Kaebajate väidet, et

tiik ja/või kraav on vastu kaebajate tahet õigusvastaselt rajatud kaebajate katastriüksusele,

saanuks tuvastada Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poole pöördudes.

Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole DP kehtestamise menetluses selle väite tõele

vastavuse välja selgitamine.

11.15. Päästeamet kinnitas kohtuistungil juurdepääsu olemasolu planeeringualale, hüdrandile

ning kraavile, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ka üldplaneeringuga ega saa rikkuda

ka üldplaneeringust kaebajatele tulenevaid õigusi.

11.16. Tõendid ei kinnita vaidlustatud otsuse puhul ka haldusakti tühisusele viitavate

asjaolude esinemist, mistõttu puudub alus 04.12.2020. a otsuse tühisuse kindlakstegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Kaebajad esitasid 15.03.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

paluvad halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või

alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus rikkus materiaal-

ja menetlusõiguse norme ning jättis tõendid kohaselt hindamata.

12.1. Kaebajatele on arusaamatu halduskohtu seisukoht, justkui nende menetlusse kaasamata

jätmine ei ole selline menetlusviga, mis tingiks planeeringu kehtestamise õigusvastasuse.

12.2. Vastustaja riivas kaebajate omandiõigust, kehtestades Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja

lähiala DP vaatamata sellele, et planeeringu seletuskiri ja joonised ei vasta tegelikkusele.

12.3. Vastustaja esitas geodeetilised mõõdistused alles 13.12.2022 toimunud kohtuistungil

(töö nr 2015-210 ja töö nr 2019-165). AS Kobras poolt koostatud 01.07.2016. a eskiisi ja

geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 joonised on erinevad. Halduskohus seda erinevust ei

analüüsinud. Eskiisil on märgitud planeeritav juurdepääs hoonestusalale Leetsi teelt, mis

vastab planeeringu eesmärgile. 2015. a oktoobris koostatud geodeetilise mõõdistuse töö nr

2015-210 lisas on märgitud, et juurdepääs Leetsi teelt Leetsi järveni on olemasolev. See on

aga täielik vale, sest tegelikult sellel ajal Kruusa maaüksusel seda teed ei olnud. Kolmanda

isiku juhatuse liige A. Vanari asus teostama ehitustööd 2017. a sügisel, mille käigus ehitas

juurdepääsutee kuni Leetsi järveni.

12.4. Kaebajad ei nõustu sellega, et nende kraavi ja endist tiiki, mis on muudetud kraavi

pikenduseks, kasutatakse ilma nende loata kõrvalkinnistult reovee ja sademevee ära

juhtimiseks.

12.5. Halduskohus jõudis otsuse p-s 61 X.X. paikvaatlusel öeldut tõlgendades ekslikule

seisukohale, et kolmanda isiku omavoliliselt rajatud kraavi ühendus mõjutas kraavi varasemat

kasutamisotstarvet tuletõrje veevõtukohana. X.X. väitis küll, et kolmas isik ühendas

kaasomandis oleva kraavi otsa, mis paiknes Kruusa maaüksusel omavoliliselt ja ilma

kaasomanike vahel kokkulepet sõlmimata kaasomandis oleva tiigiga, mis paiknes Kruusa ja

Xxx maaüksustel. X.X. ei ole väitnud, nagu oleks mainitud kraav kunagi olnud kasutusel

tuletõrje veevõtukohana. Kaebajad ehitasid kraavi 2004. a võimaliku kulutule leviku

takistamiseks.

12.6. Halduskohus jõudis otsuse p-s 61 ekslikule seisukohale, et kaebajate hoonete tuleohutus

on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude kehtestamisega edasises loamenetluses.

Halduskohus ei arvesta sellega, et päästetehnika ei jõua hoonete juurde, sest DP alal asuvad

teed, mis ei vasta päästetööde tegemiseks juurdepääsutee laiuse nõuetele (vähemalt 3,5 m).

Halduskohtu seisukoht riivab kaebajate PS §-ga 32 kaitstud omandiõigust. Vastavalt

planeeringu seletuskirja p-le 3.2. sobivad teed ainult kergetele sõidukitele, kuid ei sobi

raskeveokitele ehk päästetehnika liikumiseks.

12.7. Kehtestatud planeeringulahenduses ei ole märgitud, et peale planeeringu kehtestamist

viiakse planeeritav ala vastavusse hoonetele ja rajatistele esitatavatele nõuetele, sh

tuleohutusnõuetele.

12.8. Kohtu järeldus otsuse p-s 66 on meelevaldne.

12.9. Halduskohus jättis hindamata kaebajate poolt esitatud Maa-ameti põhikaardid 2016-

2022, millelt on nähtav tegelik olukord Xxx ja Kruusa kinnistutel enne 2017. a.

12.10. Halduskohus ei lubanud alusetult nõutud tunnistajate kaasamist.

12.11. DP algatamisel Kruusa kinnistul juurdepääsuteed ei olnud. Tee rajamisega tekitati

kõrguste vahe. Kaebajad ei nõustu vastustajaga, et reaalse üleujutuse tekkimise võimalus on

olematu.

12.12. Planeeringu seletuskirjas ega vaidlustatud volikogu otsuses ei ole märgitud sõnaselget

ehitusõiguse või vähemalt krundi kasutusõiguse piirangut. Seoses sellega on alusetud väited,

et edasine oleks justkui naabrusvaidlus ja tähendaks tsiviilõiguslikku lähenemist.

12.13. Halduskohus asus otsuse p-s 86 ekslikult seisukohale, et Transpordiameti kooskõlastus

ei riku kaebajate õigusi. Transpordiameti 16.08.2017. a kirjas antud kooskõlastus ei vasta

Maanteeameti

poolt

25.05.2015

väljastatud

lähteseisukohtadele

Kruusa

kinnistudetailplaneeringu koostamiseks, mis kehtis kaks aastat ehk kuni 25.05.2017.

12.14. Halduskohus asus otsuse p-s 88 ekslikult seisukohale, et Päästeameti kooskõlastus ei

riku kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsuõiguse ja tuleohutuse tagamise aspektist.

Juurdepääsuteed planeeringu alal on väiksema laiusega, kui on vajalik kustutustööde ja

päästetööde tegemiseks.

13. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, õigesti hinnanud tõendeid ning ei

ole rikkunud kohtumenetluse norme.

13.1. Vaidlusaluse DP algatamisel võeti aluseks 2015. a geodeetiline mõõdistus. Tee ning

kraavi ja tiigi ühenduse olemasolu enne DP algatamist on kinnitanud nii planeerija kui ka

kolmas isik. Lisaks toetavad antud väidet teostatud geodeetilised mõõdistused ning ka

Maa-ameti fotolao fotod.

13.2. Väide, et geodeetilist mõõdistust ei teostatud 2015. a, on väär. 2015. a geodeetiline

mõõdistus on allkirjastatud 24.11.2015. Tähtvere Vallavalitsusel ei olnud sarnast geoarhiivi

nagu TARTU LINNal, mistõttu ei pruukinud geodeetilist mõõdistus ka TARTU LINNale üle

tulla koos detailplaneeringu muude dokumentidega. Eeltoodu ei tähenda, et geodeetilist

mõõdistust poleks teostatud. Kaebajate väide, et 2015. a koostatud geodeetiline mõõdistus

ning detailplaneeringu algatuseelne eskiis on täiesti erinevad, on väär.

13.3. Kaebajad olid kaasatud ja ära kuulatud. See, kas kaebajad said DP algatamise teate kätte

või mitte, ei oma sisulist tähtsust. Vaidlust ei saa olla selles, et kui pärast Tähtvere vallaga

ühinemist asus DP-d menetlema TARTU LINN, on kaebajad planeeringumenetlusse

kaasatud.

13.4. DP ei anna õigust suunata kahjulikke mõjutusi kaebajate kinnistule ega ka tiiki. Kraavi

kalle peab olema Leetsi järve suunas. Kraavi ja Leetsi järve suunatud vesi peab olema

keskkonnanõuetele vastav. Vajadusel hindab loodusesse suunatava vee nõuetele vastavust ja

kvaliteeti Keskkonnaamet.

13.5. DP tuleohutusnõuetele vastavast hindab Päästeamet, kes andis planeeringule oma

kooskõlastuse.

13.6. Paikvaatluse teostamise ajal sõitis mööda juurdepääsuteed traktor. Vaatamata raske

traktori liikumisele oli juurdepääsutee väga heas seisukorras ning vastupidav. Juurdepääsutee

kõrgus peaks olema DP järgi kõrgem kui üleujutusala. Üleujutuse ajal, kui päästeautoga

ligipääs võib olla takistatud, on ka tule levik kaebajate ning kolmanda isiku hoonete vahel

ebatõenäoline.

13.7. Vastustaja ei ole kooskõlastust ega lähteseisukohti uuendanud, kuivõrd

planeerimisseadus ei kohustanud planeeringut Transpordiametiga kooskõlastama.

13.8. DP ei halvenda kaebajate juurdepääsu oma kinnistule. DP-s on ette nähtud servituudi

seadmise vajadus. Servituudi sisus peavad kaebajad kolmanda isikuga eraldi kokku leppima.

Tartu Linnavalitsuse 10.11.2020. a korraldusega nr 1280 on nähtud ette vajadus sõlmida

kolmanda isikuga isikliku kasutusõiguse seadmise leping matkajatele Leetsi järveni (ja

kallasrajale) jõudmiseks jalgsi. Seega on tee avalik kasutus selgelt piiritletud. TARTU

LINNal on õigus vajadusel teha töid isikliku kasutusõiguse eesmärkide täitmiseks (jalgsi

ligipääsu tagamiseks). TARTU LINN ei ole võtnud endale kohustust tee korrashoiuks või

parendamiseks mootorsõidukite ligipääsuks või pannud vastavat kohustust kolmandale

isikule.

13.9. Vastustaja arvestas DP koostamise ajal, et planeeringuala asub Emajõe ning Leetsi järve

üleujutusalas (seletuskirja lk 7). Kui üleujutusalas paiknevad esemed tekitavad

keskkonnareostust, siis sellega tegeleb eelkõige Keskkonnaamet. DP õiguspärasust tuleb

hinnata selle kehtestamise aja seisuga, mitte selle järgi, kas näiteks tee, hoone vms on hiljem

rajatud õigele kõrgusele või ei.

14. Päästeamet palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Päästeamet jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata.

15. Transpordiamet palub

vastuses apellatsioonkaebusele

jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

16. Kaebajad esitasid 07.05.2023 täiendava seisukoha. Veetaseme tõus toimub igal aastal

ning Xxx kinnistu ja selle ümber asuvad kinnistud on üle ujutatud. Planeeringu p 3.4.1. järgi

on sademevee juhtimine naaberkinnistule keelatud. Tegelikkuses on sademevee- ja

reoveekanalisatsioon suunatud kaasomandis olevasse kraavi, mis on ühendatud Xxx tiigiga.

Kruusa maaüksusel tekkinud üleujutused ohustavad Xxx kinnistu omanike elukeskkonda

negatiivselt.

17. Kaebajad esitasid 22.01.2024 täiendava seisukoha. Halduskohus ei pööranud tähelepanu

asjaolule, et paikvaatluse teostamise ajal ning enne ja pärast seda täideti kruusaga kolmanda

isiku poolt Kruusa kinnistu territooriumit ja sellega muudeti Kruusa kinnistu kõrguse mõõte,

et vähendada tulevikus üleujutustest tekkivaid kahjude tagajärgi, millega tekitatakse

Xxx kinnistu omanikele üleujutuste ajal kahju nii nende elule, tervisele kui varale.

Pärast seda, kui kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, on Kruusa ja Karjääri kinnistutel välja

pandud eravalduse sildid, mille kohaselt ei saa kinnistuid kasutada ilma omaniku loata.

Avalikud liikumisteed on suletud ning seega puudub juurdepääs avalikule puhketsoonile.

Kolmas isik kasutab kasutusloata elamut (peomaja) koos saunateenusega (parvsaun), ilma

selleks reoveepuhastusseadmeid omamata. Tartu Halduskohus ei analüüsinud avalikku huvi,

kuidas on DP kooskõlas keskkonnahoiu ja looduskaitsega tegelikkuses. Analüüsimata on

jäänud ka need olukorrad, mis on seotud üleujutustega ja OÜ AB Textile poolt keskkonna

saastamisega.

18. Vastustaja esitas 30.01.2024 seisukoha kaebajate täiendava vastuse osas. Vastustaja

selgitas, et ehkki vastustaja tegi Keskkonnaministeeriumile avalduse Leetsi järve avalikult

kasutatavaks veekoguks nimetamiseks, keeldus Keskkonnaministeerium vastustaja taotlust

rahuldamast. Kuivõrd isiklik kasutusõigus oli seatud DP kehtestamisel eeldusel, et Leetsi järv

kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, siis hetkel ei ole DP-ga kavandatu selles

osas realiseerunud - Leetsi järv ei ole avalikult kasutatav veekogu. Kaebajate väited kolmanda

isiku hoonetes reoveepuhastussüsteemi puudumise, keskkonnareostuse tekitamise ning

poolelioleva ehitise kasutamise osas ilma kasutusloata, edastas vastustaja esindaja võimalike

järelevalvemenetluse läbiviimiseks pädevatele isikutele (Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja

ehitusosakonna

ehitusjärelevalveteenistusele

ning

linnamajanduse

osakonna

keskkonnateenistusele).

19. Kaebajad esitasid 11.02.2024 täiendava seisukoha. AB Textile OÜ paigaldas eravalduse

sildid Leetsi järve juurdepääsu tee osas Kruusa kinnistul ning Leetsi järve ääres Kruusa ja

Karjääri kinnistutel. 04.12.2020 kehtestatud DP ning selle kohta tehtud kinnistu kanded Leetsi

järvele juurdepääsu kohta ning Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 1280, milles on kehtestatud

tingimused lepingu sõlmimiseks Tartu linna ja AB Textile OÜ vahel Leetsi järvele

juurdepääsu kohta, ei näe ette sellist tingimust, millest räägib oma 30.01.2024. a vastuses

vastustaja. See on DP kehtetuks tunnistamise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite asja juurde võtmise küsimust. HKMS § 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise

ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebajad

esitasid apellatsioonkaebuse lisana nr 1 ja 2 kirjavahetuse Tartu valla ja TARTU LINNa

arhiiviga seonduvalt Karjääri ja Kruusa kinnistute geodeetiliste mõõdistustega nr 2015-210 ja

2019-165, lisana nr 3 esitati foto üleujutusest ja lisana 4 e-toimiku teade edasikaebetähtaja

saabumise kohta halduskohtu otsuse vaidlustamiseks. 07.05.2023. a seisukoha lisadena nr 1-

11 esitasid kaebajad fotod selle kohta, et Kruusa kinnistul on kolmanda isiku asjad ja autod

osaliselt vees; Kruusa kinnistu kanister, pudel ja muu praht jõuavad üleujutusega kaebajate

kinnistule ning, et kaebajate kinnistul ja Kruusa kinnistul on üleujutus olnud ka 2023. a

kevadel.

22.01.2024. a seisukoha lisadena nr 1 ja 2 esitati fotod eravalduse siltidest kolmanda isiku

kinnistutel Karjääri ja Kruusa.

Kuna Karjääri ja Kruusa kinnistute geodeetilised mõõdistused nr 2015-210 ja 2019-165 võttis

halduskohus asja materjalide juurde (kd IV, lk 68-75), siis puudub igasugune vajadus võtta

asja materjalide juurde kaebajate kirjavahetust arhiividega, mis samu materjale puudutas, sest

sellisel kirjavahetusel pole käesoleva asja lahendamise seisukohalt mingit sisulist tähtsust.

Samuti pole asjas olnud vaidlust selle üle, et planeeringuala ja ka kaebajate kinnistu asuvad

Emajõe ning Leetsi järve üleujutusalas. Seega puudub vajadus nimetatud asjaolu täiendavalt

fotodega tõendada. E-toimiku teatel edasikaebetähtaja saabumise kohta halduskohtu otsuse

vaidlustamiseks puudub samuti käesolevas asjas igasugune sisuline tähtsus, sest kaebajad

esitasid apellatsioonkaebuse tähtaegselt ja selle üle vaidlus puudub. Samuti puudub

käesolevas asjas, kus hinnatakse Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsusega nr 301 Kruusa

ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasust, igasugune

sisuline tähtsus fotodel sellest, et Kruusa kinnistul on kolmanda isiku asjad ja autod osaliselt

vees, et sama kinnistu kanister, pudel ja muu praht jõuavad üleujutusega kaebajate kinnistule

ning, et kolmas isik on oma kinnistutele paigutanud eravalduse sildid pärast seda, kui

kaebajad esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kuna eelpoolnimetatud tõenditel

pole käesoleva asja lahendamisel mingit sisulist tähtsust, tagastab ringkonnakohus kogu

nimetatud materjali kaebajatele.

21. Samuti on kaebajad nii apellatsioonkaebuses kui ka täiendavates seisukohtades taotlenud

ringkonnakohtus asja läbivaatamiseks istungi korraldamist ning istungil tunnistajatena

S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A. Miilaste ülekuulamist. Sama taotluse esitasid

kaebajad halduskohtule ja halduskohus rahuldas istungitaotluse ning kaebus vaadati läbi

13.12.2022 toimunud istungil (kd IV, lk 76-80). Halduskohus kuulas kirjalikult tunnistajana

üle T. Nigola, kuid jättis rahuldamata tunnistajatena S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A.

Miilaste ülekuulamise taotluse põhjusel, et detailplaneeringuala seisukorda enne DP

algatamist saab asjas tuvastada ka kirjalike tõendite, mh T. Nigola kirjalike ütluste abil ning

kaebajate kinnistu hetkeseisukorra hindamiseks viis halduskohus 2022. a septembris läbi

paikvaatluse (kd IV, lk 9-12). Ringkonnakohus märkis, et ei pea käesolevas asjas

vajalikuks istungi korraldamist ka apellatsioonimenetluses, juba 11.01.2024. a määruses ning

jääb selles toodud põhjenduste juurde. Menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil ei ole

absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Kohtul on asja

läbivaatamise vormi valikul kaalutlusõigus. Kui juhtumi asjaolud ja kaebaja nõuded on selged

ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, võimaldab asja lahendamine kirjalikus

menetluses lahendada asja märksa kiiremini ning väiksemate kuludega, mis kaalub

ringkonnakohtu hinnangul üles menetlusosalise soovi istungil osalemiseks. Kohtuistungi

korraldamine on vajalik eelkõige olukorras, kus vaidlusega seonduvad asjaolud on ebaselged

ning vajavad ringkonnakohtu poolt täpsustamist menetlusosaliste kaasabil. Praegusel juhul

apellatsioonimenetluses sellist vajadust ilmnenud ei ole. Arvestades, et halduskohus vaatas

praeguse asja läbi kohtuistungil, on kaebajale õigus kohtuistungil osaleda tagatud.

Ka EIK-i praktika kohaselt on õigus avalikule istungile tagatud, kui suuline kohtuistung on

toimunud vähemalt ühes kohtuastmes (Döry vs Rootsi, avaldus nr 28394/95, p 39). Nagu juba

märgitud, on Tartu Halduskohus kaebajad korduvalt ära kuulanud, sh on toimunud

paikvaatlus kaebajate osavõtul ning istungi korraldamiseks apellatsioonimenetluses ei anna

iseenesest alust ka tunnistajate ülekuulamise taotlus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga

ka nende põhjenduste osas, miks halduskohus ei pidanud vajalikuks istungil tunnistajatena S.

Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A. Miilaste ülekuulamist ning järgib samu põhjendusi

seonduvalt kaebajate poolt ringkonnakohtule esitatud samasisulise taotlusega. Eeltoodu alusel

jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebajate taotluse korraldada apellatsioonkaebuse

läbivaatamiseks istung ning kutsuda istungile kaebajate poolt taotletud tunnistajad.

21.1 22.01.2024. a seisukohas taotlesid kaebajad, et ringkonnakohus nõuaks AB Textile OÜ-lt

välja lepingu AB Textile OÜ ja kaebajate vahel, mille järgi on sõlmitud kokkulepe, et

kaebajad lubavad kolmandal isikul ühendada kraavi, mille lõpp asub Kruusa kinnistul, Xxx

kinnistul paikneva tiigiga ja ehitada üle ühisomandis oleva tiigi juurdepääsutee Kruusa

kinnistule. Viidatud seisukoha ja ka esitatud kaebuse põhjendustest nähtuvalt on taotlus

esitatud seoses kaebaja järjepideva väitega, et kõnealust kraavi ei olnud ühendatud tiigiga

ning ka teed ei olnud valmis ehitatud ega olemas enne planeeringu algatamist 2016. a

oktoobris, vaid kolmanda isiku esindaja A. Vanari ehitas need omavoliliselt alles 2017. a

sügisel. Nagu juba varem märgitud, võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajad nõuavad kohtult sellise kokkuleppe või

lepingu väljanõudmist kolmandalt isikult, mille osalised nad ka ise peaksid olema. Kui selline

kokkulepe on olemas, ei oleks kaebajatel ega kolmandal isikul olnud mingit takistust see oma

väidete tõestuseks juba halduskohtule esitada. Seda ei ole tehtud. Nimetatust järeldab

ringkonnakohus, et sellist kokkulepet tegelikult kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ei

ole. Seega puudub kohtul võimalus ja vajadus nõuda kolmandalt isikult välja leping, mida

olemas ei ole. Samuti saaks asjaoluga sellise lepingu puudumisest tõendada küll seda, et

võimalik kokkulepe kaebajate ja kolmanda isiku vahel sellisel kujul kraavi tiigiga

ühendamiseks ja juurdepääsutee rajamiseks puudus, kuid sellega ei ole võimalik lükata ümber

vastustaja ja kolmanda isiku selgitusi ning tunnistaja T. Nigola ütlusi ja asjas olemasolevaid

kirjalikke tõendeid (nt Maa-ameti ortofoto 16.04.2016, Karjääri ja Kruusa kinnistute

geodeetilised mõõdistused nr 2015-210 ja 2019-165 ning DP koostamise algatamise taotlusele

lisatud eskiis) selle kohta, et kõnealune kraav oli ühendatud tiigiga ning ka juurdepääsutee oli

olemas enne planeeringu algatamist 2016. a oktoobris. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus kaebajate taotluse rahuldamata.

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

Apellatsioonkaebuses ega ka täiendavates seisukohtades toodud väited ei anna alust

halduskohtu 13.02.2023. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel.

Halduskohus ei rikkunud vaidlusaluse otsuse tegemisel ka menetlusnorme, mis annaks HKMS

§ 199 järgi aluse apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivse taotluse, tühistada halduskohtu

otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, rahuldamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, mille kohaselt ei lubanud halduskohus alusetult

nõutud tunnistajate kaasamist. Nagu juba varem märgitud, HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab

kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Halduskohus jättis 04.11.2022. a

määrusega mh rahuldamata kaebajate taotluse tunnistajate S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara,

A. Miilaste ja P. Vorobjovi ülekuulamiseks kohtuistungil põhjusel, et nende ütlustel ei ole

asjas tähtsust. Halduskohus põhjendas oma seisukohta määruse põhjendava osa p-des 9-21 ja

ringkonnakohtul puudub alus pidada halduskohtu vastavaid põhjendusi alusetuteks, arvestades

käesoleva vaidluse sisu.

24. Apellatsioonkaebuse kohaselt on arusaamatu halduskohtu seisukoht, et kaebajate

menetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis tooks kaasa DP kehtestamise

õigusvastasuse. Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses (p-d 55-56) tõesti, et endise

Tähtvere Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaspetsialisti poolt 04.11.2016. a planeeringuala

naabritele saadetud teatisest DP algatamise kohta, mis saadeti mh e-posti aadressile TARTU

LINN (kd I, lk 132-133), ei saa teha järeldust kaebajate õigeaegse ja korrakohase menetlusse

kaasamise kohta, sest tõendatud ei ole kaebajate poolt e-kirja kättesaamine. Samas ei ole

kohtupraktikas peetud naaberkinnisasja omaniku õigeaegset menetlusse kaasamata jätmist

selliseks menetlusveaks, mis tingib vältimatult planeeringu kehtestamise õigusvastasuse

(RKHK 14.12.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-71-15, p 14-15).

04.11.2016. a e-kirjast nähtuvalt saadeti nimetatud teavitus PlanS § 128 lg 8 alusel ja teade

DP algatamise kohta ilmus ka kohalikus ajalehes (kd I, lk 131p). Arvestades asjaolu, et asjas

ei ole vaidlust selle üle, et menetluse jätkudes kaasas TARTU LINN kaebajad 18.09.2018. a

kirjaga planeerimismenetlusse (kd I, lk 37-38 ja 145-147), andes neile PlanS § 133 lg 1 alusel

võimaluse planeeringulahenduse kohta arvamuse avaldamiseks, mida kaebajad ka tegid

(kd I, lk 148-150). Ka edaspidi on kaebajad aktiivselt menetluses osalenud ning vastustaja on

nendega suhelnud ja vastavat informatsiooni jaganud ning nad ära kuulanud (kd I, lk-d 157p,

161, 162p-167, 171-173, 176, 179p-189, 199p-212, 213p-230, 234p-253). Kuna DP

koostamise algatamise otsusega ei määratud siduvalt kindlaks, milline saab olema Kruusa ja

Karjääri kinnistute ja lähiala DP lahendus, siis ei ole ka ringkonnakohtul alust arvata, et

kaebajate võimalik teavitamata jätmine sellise otsuse vastuvõtmisest tingis vältimatult ka

nende subjektiivseid õigusi rikkuva DP kehtestamise. Nagu juba varem märgitud, ei ole

kaebajaid jäetud kõnealuse DP menetluses täielikult ära kuulamata. Ka HMS § 58 ja RVastS §

3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või

vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebajad olid planeerimismenetlusse

kaasatud hiljemalt 2018. a septembris, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et

ainuüksi kaebajate võimalik teavitamata jätmine DP koostamise algatamise otsuse

vastuvõtmisest ei ole käesoleval juhul kaasa toonud Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a

otsuse nr 301 sisulist õigusvastasust.

25. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kaebajate väidetel, mille kohaselt DP seletuskiri ja

joonised (kd I, lk 84-87) ei vasta tegelikkusele ning ka AS Kobras poolt koostatud

01.07.2016. a eskiisi ja geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 joonised on erinevad.

Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusele lisatud eskiisi (kd I, lk 12) ning Kobras

AS poolt 26.-29.10.2015 mõõdistatud ja koostatud Karjääri ja Kruusa katastriüksuste

geodeetilise mõõdistuse asendiskeemi ning maa-ala plaani (kd IV, lk 68-70) võrdlemisel ei

ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik asuda seisukohale, et need oleksid erinevad

või üksteisega vastuolus. Kõnealusel eskiisil on märgitud, et selle joonise alusplaaniks on

Kobras AS geodeetiline mõõdistus 29.10.2015 ehk siis seesama geodeetilise mõõdistuse töö

nr 2015-210. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, et 01.07.2016. a eskiis on

värvilisem ja rohkema infoga, kuid aluskaart on sama ja vastab geodeetilise mõõdistuse töö nr

2015-210 joonistele. Sama geodeetilist mõõdistust on korratud ja aktualiseeritud ka 2019. a

(kd IV, lk 72-74) ja ka selle töö asendiplaan ning maa-ala plaan ei ole vastuolus töö nr

2015-210 joonistega või 01.07.2016. a eskiisiga. Ka kaebaja poolt viidatud DP

lähteseisukohtadele lisatud planeeringuala piiride ja asukohaplaan (kd I, lk 19) ei ole

varasematega vastuolus ja ei tõenda kuidagi kaebaja väidet, et tiigi ühendus kraaviga sel ajal

puudus ja juurdepääsuteed ei olnud olemas.

25.1. Asjaolu, et vastustaja esitas geodeetilised mõõdistused alles 13.12.2022 toimunud

kohtuistungil (töö nr 2015-210 ja töö nr 2019-165), ei anna samuti alust kahelda nende

vastavuses tegelikule olukorrale mõõdistamiste teostamise hetkel. Vastavalt DP seletuskirjale

(p 1.2) on vaidlusaluse DP alusplaaniks olnud geodeetilise mõõdistuse töö nr 2019-165, mis

tehti 2019. a juulis. Samuti kinnitas tunnistaja T. Nigola oma kirjalikes ütlustes, et DP ala

olukorra kohta enne DP koostamise algust annab infot töö nr 2015-210 ning DP

kehtestamisele suunatud jooniste koostamisel kasutati ka Kobras AS poolt 2019. a juulis

koostatud mõõdistust (kd IV, lk 26).

25.2. Ka kaebaja poolt viidatud Maa-ameti põhikaardid aastatest 2016-2022 (kd IV, lk 61-67),

ei lükka ümber seda olukorda, mis nähtub 01.07.2016. a eskiisilt, geodeetilise mõõdistuse

tööst nr 2015-210 ja DP joonistelt, sest Maa-ameti põhikaardil on üksnes informatiivne

tähendus, kuna neid ei pruugita uuendada igal aastal. Reaalset olukorda näitas siiski 2015. a

koostatud geodeetiline mõõdistus, mille kohaselt oli ühendus kraavi ja tiigi vahel

mõõdistamise ajal juba olemas ning rajatud oli ka teekoridor. Geodeetilise mõõdistuse

vastavust tegelikule olukorrale näitab ka eelnevalt juba viidatud Maa-ameti fotolaos olev

ortofoto 16.04.2016. a (kd I, lk 113), samuti kinnitas kolmanda isiku esindaja menetluses

läbivalt, sh halduskohtu istungil, et tee ja kraav olid olemas juba 2015. a ning ka T. Nigola

kinnitas oma kirjalikes ütlustes, et DP joonistel ei ole olukorda DP alal ja kaebajate kinnistul

kirjeldatud kuidagi tegelikust olukorrast erinevalt.

25.3. See asjaolu, kas kolmanda isiku rajatud kraavi ühendus tiigiga mõjutas kraavi varasemat

kasutamisotstarvet tuletõrje veevõtukohana või mitte, ei anna samuti alust halduskohtu

vaidlusaluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

26. Mis puudutab kaebajate väiteid üleujutuse tekkimise võimaluste kohta, siis DP

seletuskirjast nähtuvalt on vastustaja vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise ajal

arvestanud asjaoluga, et planeeringuala asub Emajõe ning Leetsi järve üleujutusalas (kd 1, lk

91). Ka DP seletuskirja vertikaalplaneerimise põhimõtetes (kd 1, lk 93 ja 93p) on toodud, et:

"Seoses üleujutustega tuleb vertikaalplaneerimisega tagada ehitiste ohutus. Arvestades ala

üleujutusohuga, peab eluhoonete +/-0,00 olema minimaalselt absoluutkõrgusel 34,7 m.

Lubatud on keldrikorruse rajamine, kuid arvestada tuleb võimalusega, et üleujutused võivad

keldrit kahjustada. Samuti peab olema maapind minimaalselt absoluutkõrgusel 34,7 m

salvkaevu ümber ja soovitatavalt ka omapuhasti kohal (kuja ulatuses) ning teel. Krundile

positsioon 2 paadikuuridele planeeritud hoonestusala asub alal, kus esineb ajutisi üleujutusi.

Arvestades eelnevat tuleb hoonete konstruktsioonid kavandada sellised, et need üleujutuse

ajal Emajõe vooluga kaasa ei liigu. Üleujutusohuga alal olevates hoonetes ei tohi hoiustada

keskkonnale ohtlikke aineid, nt naftasaaduseid, väetiseid, süütevedelikku, lahuseid, värvaineid

jmt."

26.1. Ka Planeeringuala olmereovee käitlemiseks on planeeringus välja toodud kaks

võimalust - käidelda reovett omapuhastiga ehk rajada kinnine biopuhastussüsteem, kuhu

üleujutusvesi ei satu ja mille teenindusluuk peab olema kõrgemal kui 1% tõenäosuslikust

üleujutustasemest ehk 34,7 m või siis kasutada alternatiivina kogumismahutit. Omapuhasti

väljavool suunatakse DP kohaselt kraavi, mis on Leetsi järvega truubi kaudu ühendatud, kuid

biopuhasti kasutamisel on see ka eelnevalt puhastatud ja peab vastama keskkonnaministri

08.11.2019. a määruse nr 61 "Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed" nõuetele. Seega on kõnealuses DP-s nõue, et sademe-

ja reovee kvaliteet peab loodusesse jõudes vastama kehtivates õigusaktides sätestatud

nõuetele ning kraavi juhitav heitvesi ja/või sadevesi ei tohi tekitada üleujutust ega muid

kahjulikke mõjutusi Xxx kinnistule, sh sellel paiknevale tiigile. Ainuüksi tiigi ühendatus

kraaviga aga ei tähenda, et kolmanda isiku kinnistutelt kraavi juhitavad veed ei jõua mitte

Leetsi järve, vaid Xxx kinnistul paiknevasse tiiki. Detailplaneeringu koostamisel on

arvestatud, et planeeritav ala paikneb üleujutuse piirkonnas, kuid see ei tähenda, et üleujutuse

võiksid põhjustada kraavi juhitavad heit- ja sadeveed.

26.2. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et DP-s ei ole võimalik ja ka ei pea reguleerima

asjaolu, et Kruusa ja Karjääri kinnistutelt ei satuks prügi vms kaebajate kinnistule. Kui see

juhtub, siis on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega naaberkinnistute omanike vahel. Kui

kolmanda isiku kinnistutel lahtiselt või üleujutusalas paiknevad esemed tekitavad

keskkonnareostust, siis sellega tegeleb Keskkonnaamet. Samuti ei anna vaidlusalune DP

õigust suunata kahjulikke mõjutusi kolmanda isiku kinnistutelt kaebajate kinnistule või tiiki.

Kraavi kalle peab DP järgi olema Leetsi järve suunas ning nagu öeldud, ka kraavi ja Leetsi

järve suunatud vesi peab olema keskkonnanõuetele vastav. Vajadusel hindab kolmanda isiku

poolt loodusesse suunatava vee nõuetele vastavust ja kvaliteeti Keskkonnaamet.

26.3. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et DP õiguspärasust tuleb hinnata

selle kehtestamise aja seisuga, ning võimalikud hilisemad asjaolud (kas planeeringualale

rajatud tee, hoone vms on rajatud õigele kõrgusele), ei too kaasa DP õigusvastasust ning on

vajadusel lahendatavad teiste menetluste abil.

27. Vaidlusalune DP ei halvenda samuti kuidagi kaebajate juurdepääsu oma kinnistule. DP-s

on nähtud ette servituudi seadmise vajadus ning selle sisus peavad kaebajad kolmanda isikuga

kokku leppima, vajadusel tsiviilvaidluse korras. Juurdepääs planeeritavale alale, sh kaebajate

kinnistule, on tagatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt mööda olemasolevat

väljakujunenud teed, mis läbib Leetsi, Taraski ja Kruusa kinnistuid ja mida kasutavad

juurdepääsuks ka mitmed teised ümbruskonna kinnistud. DP lahenduse kohaselt olemasolev

juurdepääs Xxx kinnistule säilib ning planeeringuga on lahendatud juurdepääs

planeeringualale kavandatud hoonestusele, Leetsi järvele ja paadikuuridele. PlanS § 126 lg 1

p 17 kohaselt on DP ülesanne servituudi seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee

avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Planeeringuga on määratud

juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Xxx kinnistu kasuks. PlanS ei nõua, et DP sisaldaks

juba sõlmitud tee kasutamise servituuti ning vastavat kokkulepet naaberkinnistute vahel.

28. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlusaluses otsuses põhjendatult, et

kaebajate kinnistul asuvate hoonete tuleohutus on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude

kehtestamisega edasises loamenetluses ning et Päästeameti kooskõlastus ei riku kaebajate

õigusi kinnistule juurdepääsuõiguse ja tuleohutuse tagamise aspektist.

28.1. Seda, millise asutusega tuleb planeering kooskõlastada, otsustab omavalitsus PlanS

§ 127 alusel. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused

muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse detailplaneeringu kooskõlastamist

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et antud juhul on ka koostöö Päästeametiga toimunud

PlanS § 133 kohaselt ja arvestades 17.12.2015. a määrust nr 133 "Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused". Vajalike kooskõlastuste

olemasolu kontrollis ka rahandusministeerium järelevalvemenetluses ning rikkumisi ei

tuvastanud.

28.2. Päästeamet kooskõlastas planeeringu 10.05.2019. a. Lisaks Päästeameti kooskõlastusele

on tuleohutusega seotud teemat käsitletud ka DP seletuskirja p-s 3.4.2, milles on kirjas:

"Planeeritud tuletõrjevee hüdrant on näidatud põhijoonisel tee kõrval, see on ühendatud

olemasoleva kraaviga. Sätestatud on, et vajadusel tuleb kraavi süvendada, et tagada tuletõrje

veevõtuks vajalikud tingimused. Juhul kui mingitel asjaoludel on juurdepääs veevõtu kohani

takistatud, kasutab Päästeamet teisi võimalikke lahendusi. Detailplaneering on Päästeametiga

kooskõlastatud." Täiendavalt selgitas Päästeamet 27.03.2020. a esitatud vastuses kaebajatele,

et päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna

sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus

päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. Tuletõrje veevarustus

projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus.

Tuletõrje veevõtukoht peab olema aastaringselt kasutatav. Päästeamet on kaasatud ka

käesolevasse kohtumenetlusse ning kinnitas veelkord, et lähtudes tuleohutuse nõuetest on

juurdepääs planeeringualale tagatud ja teostatav (kd IV, lk 33).

28.3. DP-ga ei muudeta ega halvendata kuidagi juba olemasolevat olukorda seoses

juurdepääsuteedega (nende kvaliteediga) kaebajate kinnistule ja planeeringualale ega ka seda,

et kaebajate ja kolmanda isiku kinnistud paiknevad nagunii üleujutusalal, mistõttu ei ole

põhjendatud kaebajate väide, et vaidlusalune DP rikub nende õigusi võimaliku päästetehnika

juurdepääsetavuse osas. Märkida tuleb ka seda, et juurdepääsutee kõrgus peab olema

vaidlusaluse DP järgi kõrgem kui üleujutusala. DP-ga planeeritud hooned ei asu samuti

kaebajate kinnistul paiknevate hoonete tuleohutuskujas. Kolmanda isiku hooned on

planeeritud kaebajate hoonetest piisavalt kaugele (vahemaa hoonete vahel on rohkem kui 8

m), mis välistab võimaliku tule leviku hoonelt hoonele.

29. Nõustuda ei saa ka selle väitega, mille kohaselt asus halduskohus otsuse p-s 86 ekslikult

seisukohale, et Transpordiameti (endine Maanteeamet) kooskõlastus ei riku kaebajate õigusi,

kuigi 16.08.2017. a kirjas antud kooskõlastus (kd I, lk 21) ei vasta enam Maanteeameti poolt

25.05.2015 väljastatud lähteseisukohtadele DP koostamiseks (kd I, lk 120p-121), sest need

seisukohad kehtisid kaks aastat ehk kuni 25.05.2017.

29.1. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud 25.05.2015. a lähteseisukohad ei

puutu enam asjasse, sest DP seletuskirjast nähtuvalt andis Maanteeamet vaidlusaluse DP osa

lähteseisukohad ja kooskõlastuse 16.08.2017. a kirjaga. Transpordiamet on samuti

käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud ja selgitas, et nende 16.08.2017. a kooskõlastus ja

lähteseisukohad vaidlusaluse DP koostamiseks ei ole muutunud vaatamata sellele, et need

kehtisid samuti kaks aastat ja vastustaja ei taotlenud 04.12.2020. a otsusega kehtestatud DP

osas 2017. a lähteseisukohtade uuendamist.

30. Asjakohatu on kaebajate väide, mille kohaselt Tartu Halduskohus oleks pidanud

analüüsima ka avalikku huvi, kuidas on DP kooskõlas keskkonnahoiu ja looduskaitse

nõuetega tegelikkuses. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitasid kaebajad vastusena halduskohtu

19.02.2021. a määrusele 07.04.2021. a vastuses, et nad esitasid halduskohtule kaebuse üksnes

oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte avalikes huvides (kd III, lk 21). Seega puudus

halduskohtul kohustus analüüsida vaidlusaluse DP õiguspärasust ka avalikust huvist lähtuvalt.

30.1. Lisaks eeltoodule nähtub vastustaja 30.01.2024. a seisukohtadest, et kaebajate väited

kolmanda isiku kinnistutel reoveepuhastussüsteemi puudumise, keskkonnareostuse

tekitamise ning poolelioleva ehitise kasutamise osas ilma kasutusloata edastati võimalike

järelevalvemenetluste läbiviimiseks pädevatele isikutele (Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja

ehitusosakonna

ehitusjärelevalveteenistusele

ning

linnamajanduse

osakonna

keskkonnateenistusele).

31. 11.02.2024. a täiendavas seisukohas leidsid kaebajad veel, et kuna kolmas isik paigaldas

2023. a kevadel sildid „Eravaldus“ Leetsi järve juurdepääsu teele Kruusa kinnistul ning

Leetsi järve äärde Kruusa ja Karjääri kinnistutel, siis on avaliku juurdepääsu õigus

realiseerimata ning see on DP kehtetuks tunnistamise aluseks ja vale on vastustaja väide,

mille kohaselt isiklik kasutusõigus oli seatud linna kasuks eeldusega, et Leetsi järv kantakse

avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Ringkonnakohus kaebajate seisukohaga ei

nõustu.

31.1. Tartu Linnavalitsuse 10.11.2020. a korraldusega nr 1280 (kd III, lk 82) on tõesti ette

nähtud vajadus sõlmida kolmandate isikuga isikliku kasutusõiguse seadmise leping

matkajatele Leetsi järveni (ja kallasrajale) jõudmiseks jalgsi. Korraldusest ei nähtu, et

TARTU LINN oleks võtnud endale sellega seoses kohustuse kaebajate kinnistule

juurdepääsutee tagamiseks, korrashoiuks või parendamiseks, et sellel mootorsõidukitega sõita

saaks. DP seletuskirja p-s 2.1 on välja toodud, et: "Karjääri maaüksusel paikneb

kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud ja mitmeid aastaid tagasi veega täitunud süvend.

Veekogu on Keskkonnaregistris arvele võetud tehisjärvena (Leetsi järv), mille veepeegli

pindala on 10,8 hektarit. Järv ei ole käesoleval ajal avalikult kasutatav veekogu, kuid vastavalt

Kärevere ja Kärevere II kruusakarjääri korrastamisprojektile on see kujundatud

laugenõlvaliseks veekoguks ning Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt tuleb korrastatud

tehisjärvel ja selle kaldaalal tagada avalik ja puhkeotstarbeline kasutus. Vastavalt veeseaduse

§ 24 lõikele 1 kinnitab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Vabariigi Valitsus.

Eelnevale tuginedes kavandatakse planeeringuga Leetsi järv avalikuks veekoguks ja

planeeringu kehtestamise järgselt teeb TARTU LINN Keskkonnaministeeriumile ettepaneku

lisada Leetsi järv avalikult kasutatavate veekogude nimekirja." Vastustaja selgitas, et kuigi ta

tegi Keskkonnaministeeriumile vastava avalduse Leetsi järve avalikult kasutatavaks

veekoguks nimetamiseks, keelduti taotlust rahuldamast.

Seega on Leetsi järve lõunaosa endiselt eraomandis (Karjääri kinnistu) ja põhjaosa riigi

omandis. Sellise olukorra jätkumine ei ole iseenesest asjaolu, mis annaks aluse vaidlusaluse

DP kehtetuks tunnistamiseks kaebajate poolt, kes pöördusid kohtusse oma subjektiivsete

õiguste kaitseks. Samuti on vastustaja juba 02.11.2022. a vastuses halduskohtule (kd IV, lk 2-

3) märkinud, et isiklik kasutusõigus linna kasuks oli seatud DP kehtestamisel eeldusel, et

Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.

31.2. Kuna TARTU LINNa ja kolmandate isikute vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse

lepingu olulised tingimused ja lepingu sisu on nagunii toodud juba korralduses nr 1280, so

korraldusega nr 1280 lepingu sõlmimiseks volitatud isikul puudus volitus teistsuguste

kokkulepete sõlmimiseks, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus konkreetselt selle

lepingu vastustajalt väljanõudmiseks. Viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei ole

antud juhul ka takistuseks ega halvenda kuidagi kaebajate ligipääsu enda kinnistule vms, mis

tähendab, et sellel lepingul puudub käesoleva asja lahendamisel sisuline tähtsus. Kui kaebajad

leiavad, et kolmas isik takistab alusetult nende pääsu Leetsi järve äärde läbi oma kinnistute,

siis selle probleemi lahendamine ei ole seotud vaidlusaluse DP kehtestamisega ja selle

õiguspärasusega, vaid pigem vastava järelevalvemenetlusega või eraõigusliku vaidluse

lahendamisega.

31.3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebajate taotlused nõuda

vastustajalt välja Tartu linna ja AB Textile OÜ vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping

ja dokument, mis näitab, et detailplaneeringu kehtestamisel oli seatud isiklik kasutusõigus

eeldusega, et Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ning nõuda

vastustajalt selgitust, miks sellist dokumenti pole siiani kaebajatele ja kohtule esitatud ja miks

on kinnisturaamatu kandes jäetud märkimata, et vastav tingimus hakkab kehtima pärast seda

kui Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.

32. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

33. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud nende

kahjuks ja kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jäävad kaebajate endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)