2-24-107761/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-107761

Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse

avaldus P. D. vastu 105,88 euro saamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806,

asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn; lepinguline

esindaja M. Š., e-post: xxx)

Puudutatud isik(võlgnik): P. D. (isikukood: XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS PlusPlus Capital ja P. D. vahel 08.03.2024 sõlmitud kompromissileping

alljärgnevas:

1.1.P. D. tasub PlusPlus Capital AS arveldusarvele EE082200221053320710

(Swedbank) viitenumbriga 25302039 põhivõlgnevuse 66,59 €, viivised kokku

9,46€, sissenõudekulu 30 €, riigilõiv 65 € ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 €, kõik kokku 191,05 € järgmise

maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg

Tasumata jääk

Tasumisele

kuuluv osa

Jääk

peale

tasumist

08.04.2024

191,05

96,00

95,05

08.05.2024

95,05

95,05

0,00

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

1.3. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on

avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik

kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

tasuma viivist 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid

kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui

põhivõlgnevuse 66,59 € ulatuseni.

2. Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-

is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-24-107761 menetluse

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

4. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt TsMS § 430 lg-le 2

kinnitamiseks.

5. Pooled välistavad tulenevalt TsMS § 661 lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise

tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik

määruskaebust esitada.

6. Pooled annavad tahteavalduse sõlmida kohtulik kompromiss toodud tingimustel

ilma nõude aluseks olevate asjaolude täiendavat kontrollimist kohtu poolt.

7. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

8. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-107761.

9. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 105,88 euro saamiseks. Kohus tegi 26.02.2024

võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 05.03.2024 aadressil xxx. Pooled

esitasid kohtule kompromisslepingu.

2. Pärnu Maakohus lõpetas 19.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis Aktsiaselts

PlusPlus Capital nõude P. D. vastu 105,88 euro saamiseks üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Pooled

esitasid

08.03.2024

kohtule

kinnitamiseks

poolte

vahel

sõlmitud

kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine

kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi

eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse

esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab,

et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad

kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt

muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge

õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks

loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled

oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt §

430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kuivõrd kohus leiab, et kompromissi saab

kinnitada, kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

6. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa

hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

7. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist

saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi

saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või

kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et määrusele määruskaebust esitada ei saa.

9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata

poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik