2-23-15967/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Andres Hallmägi

Kohtuasja number

2-23-15967

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasi

R H maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

Kohtuistung

12. märts 2024

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik) R H (ik XXX); elukoht XXX

Usaldusisik pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik XXX);

RESOLUTSIOON

1. R H maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja R H pankrot 20. märtsil 2024 kell 16.20 ja algatada R H kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada R H pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX,

pankrotihalduri tunnistus nr 80; telefon XXX).

4. R H võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. aprillil 2024 kell 13.30 Viru

Maakohtu Narva kohtumajas 1. Mai tn 2, Narva linn.

5. R H ilmuda 18. aprillil 2024 kell 13.20 kohtusse (Narva kohtumaja aadressil 1. Mai tn

2, Narva linn) vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

Juhul, kui

R H

soovib osaleda kohtuistungil

Jõhvi kohtumajast

videokonverentsi teel, tuleb

kohtule esitada viivitamatult vastav taotlus.

6. Hoiatada R H, et kui ta kohtusse võlgniku vannet andma ei ilmu, on kohtul õigus teda

trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab R H kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur

usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

aruande iga aasta 20. märtsiks. Esimene aruanne tuleb esitada 20. märtsil 2025.

2-23-15967

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

võlgniku varale sissenõuet.

9. Avaldada pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teadaanded

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, võlgniku ja halduri andmed, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

10. R H võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud

pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise

taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks

esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Jätta menetluskulud võlgniku R H kanda ja anda R H menetlusabi usaldusisiku tasu

osaliseks hüvitamiseks.

16. Määrata usaldusisik Ly Müürsoole tasu 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 277,20

eurot, kokku 1537,20 eurot.

17. Hüvitada usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot menetlusabina Eesti Vabariigi vahenditest. Tasu tuleb kanda OÜ-le S (rk

XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo

tegutseb.

18. Vabastada R H usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest.

19. Usaldusisiku tasust 536,80 eurot koos käibemaksuga jätta R H kanda.

20. Anda pankrotihaldurile Ly Müürsoo õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R H

tuludeklaratsioonid.

21. Võlgnik R H on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

21.1. tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

2-23-15967

21.2. viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara,

21.3. samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

22. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest

vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla

kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

23. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

24. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

25. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonda

pankroti väljakuulutamise märkuse pealekandmiseks R H nimele registreeritud

kinnistule (korteriomandile) registriosa nr XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

R H (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 15

000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kohtuistungil.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole.

Kohus võttis 8.02.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Ly Müürsoo.

Sama määrusega määras kohus

kohtuistungi

maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks.

Usaldusisik esitas kohtule 06.03.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne

Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-23-15967

I Vara

Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja

võlanimekirjas.

Vara nimekirjas on kajastatud Swedbank AS arvelduskonto nr XXX jääk 0,18 eurot.

Kuna R H rohkem arvelduskontosid ei ole ja kuna isikul on õigus kasutada raha vähemalt

Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga

kui varaga oma lõppjäreldustes.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et R H ei ole 2023. a II

pooles ja 2024. a jaanuaris maksustatavat tulu saanud.

R H ei ole 2020. a, 2021. a ja 2022. a. tuludeklaratsioone esitanud. Kas R H on nende aastate

eest enamkinnipeetud tulumaksu, selgub, kui pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes esitab

esitamata tuludeklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses.

R H on ühetoaline korter, 38,80 m2, asukohaga XXX.

Kohtutäitur Andrei Krek korraldas korteri müügiks mitu enampakkumist. Esimese

enampakkumise alghind oli 2800 eurot, viimasel enampakkumisel oli alghinnaks 1050 eurot.

Kuna senised enampakkumised nurjusid, võttis usaldusisik vara ja võlanimekirjas korteri

maksumuse hindamisel aluseks enampakkumise viimase alghinna.

R H on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel on 1148.283 Swedbanki

„Pensionifond 1970-79 sündinutele“ osakut osaku puhasväärtusega 1.60058 eurot

kogumaksumusega 1837,92 eurot.

Usaldusisik suhtles AS-i P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud ei see vara, mida

pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka. Küll aga saab võlgnik teha vastava

avalduse koos pankrotihalduriga.

Nähtuvalt Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele on R H nimele olnud

registreeritud sõiduauto Renault Volkswagen Passat Variant (registrinumber XXX, esmane

registreerimisaasta 1997). Sõiduk on võõrandatud 06.06.2019, seejärel jälle edasi võõrandatud

ning tänaseks lammutatud.

Tulenevalt eeltoodust on R H usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1050 eurot.

II Kohustused

Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt

koostatud vara ja võlanimekirjas ning mis on lisatud käesolevale aruandele.

Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt usaldusisikule edastatud

täitemenetluste koondist on R H ka kaks võlgnevust Politsei- ja Piirivalveametile.

2-23-15967

Politsei ja Piirivalveamet selgitas varasemates menetlustes usaldusisikule järgmist:

Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi.

Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule

määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele

väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub

täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid,

mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.

Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma

lõppjäreldustes.

Lisaks eeltoodule on R H ka võlgnevus K KÜ-le, kuid nõude suurus ei ole usaldusisikule teada.

Samas see asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi.

Tulenevalt eeltoodust moodustavad R H usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt

20 780,33 eurot.

III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused

R H vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 10 täitemenetlust:



Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli O OÜ kaks nõuet kokku 3935,56 eurot ning

Politsei- ja Piirivalveameti nõue 215,90 eurot;



Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli M-K H nõue 10346,12 eurot;



Kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 68,00 eurot;



Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli P AS-i 5 nõuet kokku 4943,02 eurot.

Viru Maakohtu 08.02.2024. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused

täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord

Seisuga 06.03.2024 oli R H usaldusisikule teadaolevat likviidset vara hinnanguliselt 1050 eurot,

samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 20 780,33 eurot.

Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et R H ei ole 2023. a II

pooles ja 2024. a jaanuaris maksustatavat tulu saanud.

Tulenevalt eelpool kirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et R H on püsivalt maksejõuetu. Ta ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole.

2-23-15967

Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel

andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta

Usaldusisik juhib R H tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja R H pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis peab R H kohustustest vabastamise menetluse

kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima.

Usaldusisik juhib R H tähelepanu ka sellele, et FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku

kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

VI Muud menetlusküsimused

2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik

on 164 eurot.

R H usaldusisik tuvastas, et R H varaks on korteriomand, millel on võlgnevus korteriühistu.

Korteriomandi maksumus on hinnanguliselt 1050 eurot, kuid vara väärtus võib olla veelgi

väiksem.

Kuna korteril on võlgnevus korteriühistu ees, siis koormab korterit pant korteriühistu kasuks.

Seega ei jätku R H varast usaldusisiku tasu tasumiseks ja ka pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Sellest tulenevalt on põhjendatud, et usaldusisik esitab R H nimel menetlusabi taotluse

usaldusisiku tasu katmiseks riigi vahenditest.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (RK XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisik palub:

1. Kuulutada välja R H (ik XXX) pankrot.

2. Algatada R H kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R H pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX).

4. Kohustada R H kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.

6. Välja mõista OÜ-le S (RK XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu

usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1260 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse

aruandele.

2-23-15967

7. Anda R H menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub

käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest.

8. Vabastada R H usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest.

9. Usaldusisiku tasust 536,80 eurot koos käibemaksuga jätta R H kanda.

10. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R

H tuludeklaratsioonid.

11. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale pankrotimärke kandmiseks

R H nimele registreeritud korteriomandile ro nr XXX;

12. Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks OÜ-le S.

Usaldusisiku töötasu arvestus

Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud:



Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja

Tolliametisse,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele,

sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene

väljastavatele äriühin-gutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le,

TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le

Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, kohtutäituritele Andrei

Krekile, Kristel Maalmanile, Tatjana Afanasievale, Natalja Malahhova (kokku 15

dokumenti) - 2 tundi;



tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1

tund;



dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;



vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 5 tundi;



usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 9 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1260,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku

poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

12.03.2024. a kohtuistung

Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Võlgnik teatas telefonivestluses kohtuga, et on nõus

maksejõuetusavalduse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohus teatas menetlusosalistele, et 18.04.24 Viru Maakohtu Narva Kohtumajas kell 13:20

toimub vande andmine ja kell 13:30 võlausaldajate 1. koosolek.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-23-15967

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest

isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS §

18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti

vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 06.03.2024.a. oli R H usaldusisikule teadaolevat

likviidset vara hinnanguliselt 1050 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 20

780,33 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda

rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei

ole.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jät-

kamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku R H

pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne

isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse

lõpuni.

Kohus kuulutab välja võlgnik R H pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama,

et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

2-23-15967

PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni

kolmeks kuuks.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata

pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles

märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4

nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus

kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud

kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse

edastab registripidajale kohus.

Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku

nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS §

45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul

vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks

vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.

2-23-15967

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud

tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule

võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

2-23-15967

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).

Usaldusisik palub määrata tasuks 1260 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 140 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks (22%) 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka

usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku

varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku

1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise

isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis

kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibe-

maksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning

OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4

lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,

aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

2-23-15967

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot,

millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi

vahenditest.

Usaldusisiku ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja

võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise õigus

FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse

peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS

§ 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise

kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

PankrS § 18 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik