2-23-126134/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12634

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X vastu põhivõla

(149 eurot), intressi (4,67 eurot), sissenõudmiskulu (30

eurot) ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

(registrikood 14304235), lepinguline esindaja CM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali 19.02.2024 apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 15.01.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Xl

ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-126134

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 27.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Xlt (kostja) põhivõla 164 euro, intressi 5,04 euro, sissenõudmiskulude 30 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 24,59 euro ning edasiulatuva viivise (0,086301% päevas)

saamiseks alates hagi esitamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi 28.06.2023

makseettepaneku ning lõpetas 08.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud

võlgnikule kätte toimetada.

2. Hageja esitas Harju Maakohtu nõudmisel 25.08.2023 hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 149 eurot, intressi 4,67 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 30,18 eurot ja alates 26.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni

intressinõudega võrdses määras (40,4% aastas) viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr 712662311, mille

alusel sai kostja soetada kauba järelmaksuga. Hageja hindas lepingu sõlmimise eel kostja

krediidivõimelisust kostja esitatud teabe ja avalike andmebaaside alusel, sh tegi kostja

sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensioniregistrisse (kostja brutosissetulek 1458,36 eurot),

samuti Maksehäireregistrisse (maksehäireid ei olnud). Saadud teave oli piisav kostja

krediidivõime hindamiseks, mistõttu ei olnud vaja küsida pangakonto väljavõtet. Arvestades

järelmaksu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenu vastavalt kokkulepitud maksegraafikule, kuid ei

täitnud oma kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlga, saatis

hageja 23.02.2023 teate lepingu lõpetamise kohta.

Lepingu järgi kehtis kampaaniajärgne intressimäär 0%, kuid tagasimaksega viivitamise korral

võis hageja tühistada kampaaniatingimused ja kehtima hakkasid tavatingimused,

s.o 40,4% aastas (0,112% päevas). Samas määras on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist

alates lepingu ülesütlemisest (kolmekordne Eesti Panga keskmine krediidikulukuse määr on

48,9%). Sissenõudmiskulu 30 eurot koosneb kolme tasulise kirja saamise kulust ja

makseviivitusega seotud muudest kuludest.

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 15.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus seotud poole esitatud tagaseljaotsuse

taotlusega. Kuna hageja ei toonud esile, et laen on kostja kasutusse antud, lahendab kohus asja

sisulise otsusega lihtmenetluse reegleid järgides.

4.2. Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei toonud esile ega tõendanud, et laen

anti kostja kasutusse.

2-23-126134

Hageja väitel tulenes nõue lepingust nr 712662311. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel

sõlmitud 06.10.2022 kostja poolt kaup24.ee kaudu ostetud kauba (Samsung Galaxy A13 32GB)

eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksuleping, millele on märgitud nr 12662311.

Hagiavaldusele lisatud TFBank pakkumisel on märgitud, et kostja viitenumber on 7126623115.

Hageja ei ole vaatamata kohtu 30.10.2023 nõudele selgitanud lepingu numbrite erinevuse

põhjusi ega asjaolusid täpsustanud.

Juhul, kui lugeda kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatud leping hagiavalduses nimetatud

nõude aluseks olevaks lepinguks, ei ole hageja kohtu selgitustest hoolimata toonud esile selgeid

ja konkreetseid faktiväiteid selle kohta, et krediit on kostja kasutusse antud. Hageja väitis

pelgalt „lepingu alusel sai kostja soetada kauba“, kuid ei ole selgitanud, millal ja kuidas laen

tegelikult välja maksti või kolmandale isikule üle kanti ega seda, kes oli kolmas isik. Ka selle,

mis kauba kostja soetas, pidi kohus ise lepingust välja selgitama (hageja ei toonud seda asjaolu

ise esile). Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks krediidi kasutusse andmine või

kauba kättesaamine, ei ole hageja nõude alusena esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks

oleva lepingu kohaselt anti krediit kostja kasutusse. Ka tagaseljaotsust tehes saab kohus lugeda

omaksvõetuks üksnes hagiavalduses nimetatud faktilisi asjaolusid.

4.3. Eeldusel, et laen oli üle antud, oleks hageja õigus nõuda kostjalt ainult põhivõla tasumist,

sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kuna kostjale saadetud kirja kohaselt ei selgitanud hageja välja kostja perekonnaseisu,

ülalpeetavate arvu, töökohta, ametit, töökoha iseloomu (püsiv, ajutine, täistööaeg) ja igakuiseid

püsikulusid (eluase, toit, kulud ülalpeetavatele, kommunaalid jms), andis kohus 30.10.2023

määruses hagejale tähtaja selgitamaks, kuidas ta eeltoodu valguses on krediidandjate ja

vahendajate seaduse § 49 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 2 nõudeid täitnud. Hageja

ei täpsustanud neid asjaolusid. Seega ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, et ta järgis

vastutustundliku laenamise kohustust. Selle tulemusena on lepingus sisalduv intressikokkulepe

tühine ning VÕS § 403⁴ lg 7 järgi kehtib VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, samuti kehtib

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr ning kostja ei võlgne muid tasusid,

sh sissenõudmiskulu.

4.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi rahuldamata põhjusel,

et hageja ei ole tõendanud kauba või krediidi üleandmist.

Maakohus rikkus vaidlust lahendades hagimenetluses kehtivat võistlevuse, dispositiivsuse,

erapooletuse ja võrdõiguslikkuse põhimõtet, kui asus üllatuslikult omal algatusel väitma, et

hageja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, kuigi kostja ei olnud vastavasisulisi vastuväiteid

esitanud. Tegemist on sellise vastuväitega, millele peab tuginema vastaspool. Kostja ei ole

vastuväiteid esitanud. Maakohus asus omal algatusel lubamatult kostja huve kaitsma.

Kuna kostja ei vastanud hagile, olid tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused täidetud ning

TsMS § 407 lg 1 II lause järgi sai asja lahendades lähtuda kosta omaksvõetud järgmistest

asjaoludest: poolte vahel oli sõlmitud järelmaksumüügileping, millega kostja sai kauba ning

2-23-126134

kostja jättis järelmaksumüügilepingust tulenevad maksed tasumata, mistõttu esitas hageja

kostjale 23.02.2023 ülesütlemisavalduse.

5.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja tõendas, et ta kogus ja kontrollis kostja krediidivõimet ning kuna saadud teave oli piisav,

ei olnud vaja nõuda kostjalt pangakontoväljavõtet. Kohtu viited kostja ameti ja töökoha

iseloomu väljaselgitamise kohta ei ole asjakohased.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et hageja nõuete suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid,

ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui lahendas kohtuasja sisuliselt, mitte

tagaseljaotsusega, ning asus kontrollima hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui kostja

jätab hagile tähtaegselt vastamata, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja

nõusolekul tagaseljaotsusega hagi, kuid ei pea seda tegema. Tegemist on kohtu

diskretsiooniõigusega (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-6-14, p 14). Hageja nõuet lahendades

peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka siis, kui kostja ei esita nende kohta

vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks kontrollima, et hagi rahuldamise eeldused on

täidetud. Siinses asjas nõudis hageja kostjalt eelkõige VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel

laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist, mille üheks eelduseks on asjaolu,

et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud. Kui hageja jätab

nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi rahuldada.

Kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud ka maakohtu nõudmisel asjaolusid, mis kinnitaksid

kostjale laenu üleandmist, ei olnud maakohtul alust hagi ja ühes sellega ka hageja

2-23-126134

kõrvalnõudeid rahuldada. Sellest tulenevalt ei annaks maakohtu otsuse tühistamiseks alust

vastutustundliku laenamise põhimõtet puudutavad apellatsioonkaebuse väited.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (100 eurot).

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)