2-23-16526/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-23-16526 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Yi vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Kohtuistung 29. jaanuaril 2024 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Yi vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada X ja Yi vahel Ida-Viru Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx registreeritud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsus saadetakse pooltele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 22. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted kaks aastat tagasi. Kostjal on alkoholisõltuvus, ta on hageja suhtes füüsiliselt vägivaldne ning saadab ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab emaga.

2. Hageja selgitas 29. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil, et kooselu kostjaga lõppes kaks aastat tagasi. Neil olid omavahel alguses siiski head suhted ning abielusuhted ei lõppenud kohe.

2-23-16526 Hiljem on kostja süüdistanud hagejat abielurikkumises ning selline süüdistav ja solvav käitumine ei võimalda abielu jätkata. Pooled proovisid abielu ka perekonnaseisuametis lahutada, kuid kostja ei tulnud sinna kohale. Laps on Rootsis. Kostja ei vaielnud hageja nõudele ega selgitustele vastu. Kostja tunnistas ka alkoholiprobleeme, kuid väitis, et on tarvitamist vähendanud. Kuna pooled ei välistanud istungil leppimist, määras kohus neile kahenädalase tähtaja, et esitada seisukoht täiendava leppimisaja vajalikkuse kohta. Hageja teatas kohtule 27. veebruaril 2024, et ei soovi leppimisaega, ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada. Kostja seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT

3. Kuna kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, märgib kohus esmalt, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Eesti õigust ja vaidluse lahendamiseks on pädev Eesti kohus (vt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades art 21 lg 1, art 28 lg-d 1 ja 2).

4. Kohus rahuldab X hagi Yi vastu abielu lahutamiseks.

5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja 641. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357).

6. X ja Yi abielu registreeriti Ida-Viru Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx (vt abielutunnistus, rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Pooled ei ole abielu lahutamise osas täielikult üksmeelel ning seetõttu ei ole abielu võimalik kohtuväliselt lahutada.

7. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu kaks aastat enne hagi esitamist. Istungil selgitas hageja täiendavalt, et abielusuhted ei lõppenud kooselu lõppemisega kohe, kuid kostja hilisem süüdistav ja solvav käitumine on teinud abielu jätkumise võimatuks. Kostja ei vaielnud istungil hageja nõudele ja välja toodud asjaoludele vastu, kuid väljendas soovi leppimisaja saamiseks. Pooltel oli võimalik esitada seisukoht täiendava leppimisaja kohta kahe nädala jooksul. Hageja teatas tähtaja möödumisel, et soovib endiselt lahutada, kostja seisukohta ei esitanud. Eelnevast võib järeldada, et pooltel ei ole abielulist kooselu PKS §-de 15 ja 16 tähenduses. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Yi vahel Ida-Viru Perekonnaseisuametis xx.xx.xxxx registreeritud abielu.

8. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS §

456 lg 1).

2(3)

2-23-16526

9. Hageja soovib jätta perekonnanimeks praeguse perekonnanime X. Seega ei muudeta kohtuotsusega hageja nime ning säilib abielu ajal kantud perekonnanimi (nimeseaduse § 11 lg 1). 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik