4-23-3480/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-3480

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2024 Tallinn Väärteoasja number 4-23-3480 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu V. kaebus otsuse peale B. kohtuvälise menetleja Kaebuse esitaja V. XXX XXX

(isikukood B. ), e-post:

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet -Harju i Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalitus Menetluse liik kirjalik menetlus

VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetlu § § 132 p § se seadustiku (VTMS) -st 120, -st 1

ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1.

kaebus Politseija Piirivalveameti

Jätta rahuldamata V. B. Põhja prefektuuri L -Harju politseijaoskonna menetlustalituse 29.09.2023 ots ääne usele väärteoasjas nr 2302,23,010618 ning jätta otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 100

400 eurot tuleb tasuda trahviühikut s.o

45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 19.03.2024 kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on m da viitenumber ärki 10220235082757.

2. VTMS ulatuses

§ 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asu ooks tus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva j ul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3. Kohtuotsus edastada menetl

usalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

K i tema ohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja võ advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolm

ekümne (30) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 29.09.2023 2302,23,010618 karistati

otsusega väärteoasjas nr

V. B. LS § 2 1 lg 1 rahatrahviga 100

400 eurot. järgi trahviühikut s.o

2. Väärte mootorsõidukit 0 o kirjelduse kohaselt juhtis

V. B. 6.09.2023 kell :28 Harjumaal, Tallinnas, Akadeemia teel (Ehitajate tee ja Akadeemia tee 22 vahel ) omamata isel teelõigul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatud käitumisega rikkus

m

90 1 p 1

201 lg 1 . enetlusalune isik LS § lg nõudeid ning pani toime LS § sätestatud väärteo

3. Menetlusalune isik esitas 24.10.2023 Harju Maakohtu kaebuse, mille kohase taotleb le lt kaebaja kohtul (paludes dokumendid veeko

isikul on karistus tühistada rd üle vaadata) kuivõrd kehtiv juhtimisõigus olemas. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja politseile Iraani juhiloa, mis vastab LS § 99 lg 1 koos notariaalse tõlkega. Kaebaja esitas kohtule ka dokumentide koopiad.

4. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldama ta. Kohtuväline menetleja viitab Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioonile, millega Iraan on liitunud ning toob kirjalikus seisukohas välja juhiloale esitatavad nõuded Nendele nõuetele mittevastav . juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, mis on legaliseeritud või apostilliga kinnitatud. Kuivõrd Iraan Islamivabariik konventsiooniga liitunud ei ole ning Eestil ja Iraanil puudub riikidevaheline õigusabileping, peab menetlusaluse isiku juhiloa tõlge olema legaliseerimismärkega või kinnitatud apostilliga, milliseid aga menetlusaluse isiku poolt esitatud dokumendi nn notariaalselt tõlkelt ei nähtu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusel isikul puudus 06.09.2023 mootorsõiduki juhtimisõigus kuivõrd, tema poolt liiklusjärelevalve teostajale esitatud ning kaebusele lisatud Iraanis välja antud juhiloa inglise keelse tõlke väljastanud ametniku volitusi, allkirja ning pitsati ehtsust ei ole kinnitatud, isiku Iraani juhiluba ei vasta LS § 99 lg 11 sätestatud nõuetele ja menetlusalusel isikul ei olnud esitada LS § 99 lg 12 kohast rahvusvahelist juhiluba.

Kohtuotsuse

põhjendused

5. Kohus, tutvunud V. B. poolt esitatud kaebusega a otsuse ja , kohtuvälise menetlej seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. enetleja teatasid Menetlusalune isik ja kohtuväline m koh netluses ega taotlenud kohtuistungi tule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus me korraldamist tõendite uurimiseks.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse sele isikule etteheidetav tegu. liik ja määr, mitte aga menetlusalu

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Samuti asub kohus seisukohale, o kvalifikatsioon dub alus et väärte on õige ja puu selle . tühistamiseks

8. Puudub vaidlus selle üle, et V.

B. juhtis mootorsõidukit Mazda 2 reg. n XXX r:

06.0 .2023 kella

18 28 . ajal Harjumaal, Tallinnas, Akadeemia teel suunaga Akadeemia tee 22 poole. Puudub vaidlus ka selle üle, et V. esitas politseiametnikule Iraani juhiloa koos inglise keelse B. tõlkega kuivõrd juhiluba pärsia keeles o li . Neid asjaolusid kinnitavad nii menetlusa ne isik lu ise kui ka tunnistaja E. V.. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega ka koopia temale Iraanis väljastatud pärsia keelsest juhiloast ning selle inglise keelsest tõlkest. Samuti on kaebusele lisatud nende dokumentide eesti keelsed tõlked. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik omas 06.09.2023.a temale Iraanis väljastatud juhiluba ja selle inglise keelset tõlget. Vaidlus seisneb selles, et kaebaja hinnangul on sellised dokumendid Eesti Vabariigis kehtivad ning V. omab seega kehtivat t. B. juhtimisõigus

9. LS § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba käesoleva seaduse § d juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva -s 95 nimetatud piiratu asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. § 96 lg 2 sätestab, et juhtimisõiguse olemasolu LS tõendatakse liiklusregistri andmete alusel võ viidatud sätte lõikes 1 nimetatud i

juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

10. LS § 99 lg 1 kohaselt kehtib Eestis: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 3) Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba.

11. Iraan on Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik mistõttu peavad selles riigis välja antud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki või kirjutuskirjas või ladina kirja - translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus peab sisaldama sõiduki maksimaalset lubatud massi, bussi puhul reisijate arvu (LS § 99 lg 11). Nendele nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, mis on legaliseeritud või apostilliga kinnitatud.

12. K kasutatakse teises riigis, on vaja ui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente tõendada nende ehtsust. Kui dokumendi välja andnud riik või riik kus soovitakse dokumenti kasutada ei ole ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (

: ) arvutivõrgus kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/78280 või riikide vahel ei ole sõlmitud õigusabi lepingut, tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Eesti Vabariik on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (vaata konventsiooniga liitunud riikide loetelu https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/authorities1/?cid=41) ning õigusabi leping on Eesti Vabariigil Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Venemaa Föderatsiooniga. Kuivõrd Iraan i Islamivabariik konventsiooniga liitunud ei ole ning Eestil ja Iraanil puudub riikidevaheline õigusabileping, peab menetlusaluse isiku juhiloa tõlge olema legaliseerimismärkega või kinnitatud apostilliga. V. poolt esitatud dokumendi ja sellelt , mis V.

B. notariaalselt tõlkelt B. on esitanud,

ei nähtu ei legaliseerimismärget ega pole kinnitatud apostilliga Pole võimalik . kuidagi kontrollida Iraanis välja antud juhiloa inglise keelse tõlke väljastanud ametniku volitusi, allkirja. Ka pitsati ehtsust ei ole kinnitatud, seega ei saa lugeda sellist dokumenti ning tõlget Eestis keh ütlustest nähtu tivaks. Tunnistaja E.

V. b, et V. ei olnud esitamiseks ei B.l rahvusvahelist juhiluba ega ka V. on ka ise aru juhiloa notariaalselt kinnitatud tõlget. B. saanud, et tema poolt esitatud dokumendid ei olnud vastavuses. Menetlusaluse isiku ülekuulamise proto omakäeliselt märkinud „ kollis on V.

B. Ma vajan rahvusvahelist juhiluba. Minu juhiloa tõlgitud versioon pole politsei poolt aktsepteeritav. Notar, et ma tõlgin oma juhiloa, see ei ole ok“. Samuti nähtub kohtule esitatud detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele, et V. elab Eestis, Tallinnas ja V.

B. B.l ei ole juhtimisõigust.

13. Eelkirjeldatuga V. poolt on kohtu hinnangul igakülgselt tuvastatud, et B. politseiametnikule esitatud Iraani juhiluba ei vasta LS § 99 lg 11 sätestatud nõuetele ja menetlusalusel isikul ei olnud esitada LS § 99 lg 12 kohast rahvusvahelist juhiluba.

14. Seega on t leidnud V.

õendamist

B. poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta LS § nõudeid ning pani toime LS § ning V. rikkus B.

1 p 1 lg

201 lg 1 sätestatud väärteo.

15. Kohus, v , on seisukohal, et V.

õttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid B. on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu t KarS § 18 lg 3 sä egu. testab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtule esitatud kaebusest ning dokumentidest tulenevalt o V. arvaski, n põhjendatud alus arvata, et B. et ta tohib juhilubadega Eestis piiranguteta liigelda. Koh oma Iraanis välja antud us möönab, et välismaalasel, kes ei tunne riigi emakeelt on keeruline seaduste sõnastusest alati aru saada, kuid Riigiteataja veebilehel on kättesaadavad kõik Eestis välja antud seadused ka inglise keeles V. emakeel, kuid kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on mis ei ole küll B. põhjendatud alus eeldada, et inglise keelt V. valdab. B.

16. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

17. Käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud väärteo ega materiaalõiguse norme, üldmenetluse otsus on seaduslik ja põhjendatud.

18. L

1 lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 3 V.

S § 20

00 trahviühikut. B.le määrati ka trahviühikut, s.o Kohtuvä ristuseks 100

400 eurot. line menetleja on V.

B.le karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ning üld

rikkumise raskust ja

- ja erpipreventiivseid asjaolusid. Kohtu hinnangul on menetleja ametnik kohtuvälise õigesti hinnanud keskmises . Kohtupraktika , et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas määra kohasel normi sanktsiooni keskmine , mis t tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks määr käesoleva sätte p

0 trahviühiku

uhul on rahatrahv 10 t. Otsuse tegija on hinnanud, et 100 trahviühiku suuruse määras mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt s rahatrahv suudab V. t B. ja tähelepanelikumalt käituma e õigusrikkumiste toimepanemisest ning sellega seoses ka uut hoiduma ning ustub esitatud seisukohaga. Kohus on seisukohal, et V.

kohus nõ

B. süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumi , eriti edaspidi kui ta teab, et tema se välisriigis välja antud

juhiluba Eestis ei kehti. Arvestades V. t iseloomustavaid andmeid, asjaolu, et etteheidetava B. rikku se ajal puudusid tal kehtiv liiklusalased karistus on kohus seisukohal, et mi ad ed määratud rahatrahv on ning k proportsionaalne ning vastab süü suurusele ohtul puudub põhjendatud vajadus kohtuvälise menetleja otsustuse muutmiseks.

19. Kohtu t s.o 400 eurot tuleb välise menetleja poolt määratud rahatrahv trahviühiku tasuda 45 alates kohtuotsuse kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse päeva jooksul k

4 lg 1 p 1 aristusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 2 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

Kohus juhindub VTMS § 1, § 132 p , § 133

120 lg -134.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/