2-20-13429/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13429

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Tallinna Sadam hagi X vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

024/2020/1204

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Tallinna Sadam apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

aktsiaselts

Tallinna

Sadam

(registrikood

10137319), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul

Varul ja Carel Kivimaa

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 22. veebruari 2024. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13429

osas, millega maakohus jättis hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), tühistas Harju Maakohtu 16.

septembri 2020. a hagi tagamise määruse (resolutsiooni p 5), jaotas ja määras

rahaliselt kindlaks menetluskulud ning mõistis X menetluskulud aktsiaseltsilt

Tallinna Sadam koos viivisega välja (menetluskulude jaotuse p-d 1–3).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

024/2020/1204 lubamatuks ning jätta poolte maakohtus kantud menetluskuludest

5% aktsiaseltsi Tallinna Sadam kanda ja 95% X kanda.

3. Rahuldada aktsiaseltsi Tallinna Sadam apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Rahuldada X vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

2-20-13429

2 (28)

5. Jätta ringkonnakohtus apellatsioonkaebusega seoses kantud menetluskulud X

kanda ja vastuapellatsioonkaebusega seoses kantud menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Harju Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus

võttis vastu aktsiaseltsi Tallinna Sadam loobumise nõudest jätta täiteasjas nr

024/2020/1204 täitekulud X kanda ja mõista aktsiaseltsi Tallinna Sadam täitekulud

Xlt aktsiaseltsi Tallinna Sadam kasuks välja ning lõpetas selles osas tsiviilasja

menetluse (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti osas, millega maakohus

võttis vastu aktsiaseltsi Tallinna Sadam 17. novembril 2022 esitatud täiendava

tõendi (resolutsiooni p 3).

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:

7.1. Võtta vastu aktsiaseltsi Tallinna Sadam loobumine nõudest jätta täiteasjas nr

024/2020/1204 täitekulud X kanda ja mõista aktsiaseltsi Tallinna Sadam

täitekulud Xlt aktsiaseltsi Tallinna Sadam kasuks välja.

7.2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus punktis 7.1 toodud nõude osas.

7.3. Rahuldada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 024/2020/1204 lubamatuks.

7.4. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 5% aktsiaseltsi Tallinna Sadam

kanda ja 95% X kanda ning ringkonnakohtus apellatsioonkaebusega seoses

kantud menetluskulud X kanda ja vastuapellatsioonkaebusega seoses kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Tallinna Sadam (hageja) esitas 16. septembril 2020 Harju Maakohtule hagi X

(kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks hageja suhtes algatatud täitemenetlus

kohtutäitur Arvi Pink täiteasjas nr 024/2020/1204 (täiteasi). Hageja palus jätta täiteasja

täitekulud kostja kanda ning mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Arvi Pink algatanud täiteasjas kostja avalduse alusel

hageja suhtes täitemenetluse, nõudmaks hagejalt välja Y kasuks tsiviilasjas nr 2-16-11889 välja

mõistetud summad, millise nõude on Y väidetavalt loovutanud kostjale.

1.2. Tsiviilasjas nr 2-16-11889 mõistis Harju Maakohus 16. jaanuari 2017. a otsusega hagejalt

Y kasuks välja põhinõude 24 779,76 eurot, viivise ja menetluskulud 6462,40 eurot. Tallinna

2-20-13429

3 (28)

Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2019. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata ning mõistis hagejalt Y kasuks välja menetluskulude hüvitise

13 610,80 eurot. Kuna Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse, jõustus

ringkonnakohtu otsus 19. detsembril 2019. 27. jaanuaril 2020 edastas kohtutäitur Risto Sepp

hagejale täitmisteate, mille kohaselt algatas kohtutäitur Y avalduse alusel hageja suhtes

täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181, nõudmaks hagejalt Y kasuks sisse tsiviilasjas nr 2-

16-11889 välja mõistetud summad.

1.3. Y suhtes käib kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mille raames

menetletavate süütegudega (altkäemaksu võtmine ja rahapesu) on Y tekitanud hagejale ja TS

Laevad OÜ-le (hageja tütarühing) kahju. Selles kriminaalasjas on hageja ja TS Laevad OÜ

solidaarselt esitanud Y vastu (solidaarselt teiste süüdistatavatega) tsiviilhagi kahju 3 152 000

euro hüvitamiseks ja sellelt arvestatud viivise saamiseks. Lisaks on hageja esitanud Y vastu

(solidaarselt teiste süüdistatavatega) tsiviilhagi kahju 1 572 149,16 euro hüvitamiseks, millele

lisanduvad viivised. Kokku on hageja ja TS Laevad OÜ esitanud Y vastu (solidaarselt teiste

süüdistatavatega) kahju hüvitamise nõudeid summas 4 724 149,16 eurot, millele lisandub

seadusjärgses määras viivis.

1.4. Kuna hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi on suures osas tagamata ja tsiviilhagi rahuldava

kohtuotsuse täitmine oleks ilmselgelt raskendatud, esitasid hageja ja TS Laevad OÜ 19.

veebruaril 2020 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hagi tagamise taotluse, paludes

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 142 sätestatud korras arestida süüdistatava Y

rahalised nõuded hageja vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest, ja hagi

tagamise korras kohustada hagejat tasuma Y nõue kohtu ette nähtud deposiitkontole ja pärast

võlgnevuse deposiitkontole tasumist lugeda hageja tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest

tulenevad rahalised kohustused Y ees täidetuks. Harju Maakohus edastas 21. veebruaril 2020.

a e-kirjaga hageja ja TS Laevad OÜ hagi tagamise taotluse Yle ja palus vastata hiljemalt 3.

märtsil 2020. Lisaks andis kohus teada, et lahendab kannatanute hagi tagamise taotluse 5.

märtsil 2020.

1.5. 3. märtsil 2020, s.o hagi tagamise taotlusele vastamise viimasel päeval loovutas Y oma

nõude hageja vastu, mille arestimist kannatanud hagi tagamise korras taotlesid, kostjale. Nõude

loovutamise lepingu p 3.2 kohaselt loovutati nõue tasuta.

1.6. Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2020. a määrusega TS Laevad OÜ hagi tagamise

taotluse selliselt, et keelas hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y kasuks välja mõistetud raha

52 072,71 euro süüdistatavale Yle väljamaksmise kuni asjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi

jõustumiseni ning määras, et juhul, kui hageja asub Yle seda rahasummat välja maksma,

kohustub hageja kandma kogu raha kohtu tagatiste kontole. Maakohtu määrus jõustus 10. juunil

2020 ning seda ei ole muudetud.

1.7. Hageja täitis 6. märtsil 2020 temalt tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y kasuks välja mõistetud

summa 52 072,71 eurot, kandes selle Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määruses näidatud

tagatiste kontole. Samal päeval esitas hageja kohtutäitur Risto Sepale avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täiteasjas nr 027/2020/181. 8. aprilli 2020. a otsusega lõpetas kohtutäitur Risto

Sepp hageja suhtes algatatud täitemenetluse, kuna täidedokumendis märgitud toiming on

tehtud, st nõue on täidetud.

1.8. Hageja leiab, et esineb alus täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, kusjuures seda ei välista sama paragrahvi 2.

lõige.

2-20-13429

4 (28)

1.9. Esiteks, hageja on täitemenetluse esemeks oleva nõude rahuldanud, tasudes selle vastavalt

Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohtu määratud

deposiitkontole. Kostja on algatanud hageja suhtes uue täitemenetluse samast täitedokumendist

tuleneva nõude teist korda sissenõudmiseks, mis on lubamatu. Seejuures ei oma õiguslikku

tähtsust nõude loovutamine 3. märtsil 2020.

1.10. Teiseks, isegi kui 3. märtsi 2020. a nõude loovutusel oleks õiguslik tähtsus, on

loovutamise tehing tühine heade kommete ja avaliku korraga vastuolu tõttu tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel või alternatiivselt näilikkuse tõttu TsÜS § 89 alusel.

Kuna nõude loovutamisel ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi,

pole kostjal alust nõuda nõuet hagejalt sisse täitemenetluses.

1.10.1. Nõude loovutamise eesmärk oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hagi tagamise

takistamine ning seeläbi hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine. Tehingu asjaolusid arvestades

oli nõude loovutamise eesmärk heade kommete ja avaliku korraga vastuolus. Y ja kostja ainus

ajend nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimisel oli hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi

tagamise ja nõude arestimise taotlus. Nõue loovutati kostjale hagi tagamise avalduse kohta

seisukoha esitamise viimasel päeval ja tasuta. Kui Yl oleks varem olnud plaan nõue loovutada,

ei oleks ta esitanud hagejale 3. jaanuaril 2020 nõudeavaldust tsiviilasjas nr 2-16-11889 välja

mõistetud summade tasumiseks ega esitanud 23. jaanuaril 2020 täitemenetluse algatamise

avaldust. Samal ajal olid Y ja tema esindajad ning suure tõenäosusega ka kostja teadlikud, et

nõude arestimiseks on esitatud hagi tagamise taotlus ning kohus teeb selle kohta määruse 5.

märtsil 2020. Lisaks teadsid nad, et hagi tagamise ja nõude arestimise eesmärk on just selliste

loovutustehingute vältimine. Y kõrvaldas sisuliselt oma ainsa vara, kahjustades sellega otseselt

hageja ja TS Laevad OÜ huve. Nõude loovutamise eesmärk oli Y varatuks muutmine, mis on

vastuolus Eesti õiguses üldtunnustatud kohustusega toimida õiguste teostamisel heas usus ja

arvestades võlausaldajate huvidega. Kohus edastas Yle kannatanute hagi tagamise avalduse

selleks, et Y enne taotluse lahendamist ära kuulata, mitte selleks, et ta saaks oma nõudest

vabaneda. Seega kuritarvitas Y koos kostjaga ka kohtu usaldust. Yl ei olnud tsiviilhagi

tagamisele muid vastuväiteid peale selle, et ta on nõude 3. märtsil 2020 loovutanud. Y eesmärki

nõude loovutamisel kannatanuid kahjustada ja nõude arestimist vältida kinnitab ka see, et Y

kaitsja oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohut ja menetlusosalisi 2. märtsi 2020. a e-kirjas

teavitanud, et tema klient on haigestunud, ning samal põhjusel ei ilmunud Y ka 5. märtsi 2020.

a kohtuistungile. Ometi käis ta väidetavalt haigena 3. märtsil 2020 notari juures nõude

loovutamise lepingut sõlmimas.

1.10.2. Alternatiivselt on Y ja kostja vaheline nõude loovutamine näilik tehing ja seetõttu TsÜS

§ 89 lg 2 alusel tühine. 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise lepingu aluseks

(kohustustehinguks) on kinkeleping. Nõude loovutamise tegelik eesmärk oli nõude arestimisele

vastuväite tekitamine, mitte kostjale kinke tegemine. Asjaolud viitavad sellele, et tegelikult ei

ole loovutust toimunud ning juhul, kui hageja ka tasuks nõude kostjale, jõuaks see summa

ikkagi Yle või kasutataks seda tema huvides. Seega ei vasta nõude loovutamise lepingus

sedastatud tahteavaldused tegelikkusele. Selline tehing on TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 järgi näilik

ning tühine. Kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX seotud isikud on sarnast skeemi üritanud

kasutada ka kriminaalasjas nr Y-YY-YYYY Harju Maakohtu 25. septembri 2017. a määrusega

arestitud raha aresti alt vabastamiseks.

1.11. Juhul, kui nõude loovutamine ei ole tühine, toimus see vastuolus hea usu põhimõttega.

Nõue loovutati üksnes selleks, et takistada kannatanute hagi tagamise taotluse rahuldamist ja

kohtuotsuse täitmist, ning see oli kannustatud soovist kannatanuid, s.o hagejat ja TS Laevad

OÜ-d kahjustada. Kostja aitas sellele eesmärgile kaasa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2

2-20-13429

5 (28)

kohaselt tuleks jätta VÕS § 164 lg-st 1 ja väidetavast nõude loovutamise kokkuleppest tulenev

kohaldamata. Seega tuleks leida, et Y ei ole oma nõuet hageja vastu kostjale loovutanud.

1.12. Oma 28. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis esitas hageja tasaarvestusavalduse, mida

täiendas 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendis. Hageja avaldas, et juhul, kui kohus hageja

vastuväidetega kostja nõudele ei nõustu, tasaarvestab ta kostja poolt sundtäitmisele antud nõue

hageja vastu 52 949,96 eurot, millele lisanduvad viivised, kattuvas ulatuses hageja poolt

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX 31. juulil 2017 esitatud tsiviilhagis Y vastu esitatud nõudega.

Selle tagajärjel kostja nõue VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpeb, mis TMS § 221 lg 1 järgi välistab

kostja õiguse nõuda hagejalt nõude rahuldamist.

1.12.1. Hagejal on Y vastu kahju hüvitamise nõuded, mis on esitatud kriminaalasja nr X-XX-

XXXX menetluses 31. juulil 2017 esitatud tsiviilhagis. Hageja ja TS Laevad OÜ solidaarselt

on esitanud Y vastu kahju hüvitamise nõude summas 3 152 000 eurot, millele lisanduvad

viivised. Hageja esitas selle nõude aluseks olevad asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma 1.

veebruari 2022. a menetlusdokumendi p-s 3.36. Lisaks on hageja esitanud Y vastu kahju

hüvitamise nõude summas 562 136,86 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja esitas selle

nõude aluseks olevad asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma 1. veebruari 2022. a

menetlusdokumendi p-s 3.37. Samuti on hageja esitanud Y vastu kahju hüvitamise nõude

summas 590 032,52 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja esitas selle nõude aluseks olevad

asjaolud ja õigusliku põhjenduse oma 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi p-s 3.38. Hageja

kasutas tasaarvestuseks oma esimesena nimetatud nõuet, alternatiivselt teisena ning omakorda

alternatiivselt kolmanda nimetatud nõuet. Hageja leiab, et tal on VÕS § 171 lg 3 järgi õigus

tasaarvestada oma nõue ka juhul, kui Y ja kostja nõude loovutamise tehing on kehtiv.

1.12.2. Hageja väitel ei olnud tal tsiviilasja nr 2-16-11889 menetluses võimalik esitada Y nõude

suhtes tasaarvestusavaldust, mistõttu tasaarvestuse vastuväide on TMS § 221 lg 2 järgi lubatav.

Kannatanutele, s.o hagejale ja TS Laevad OÜ-le tutvustati kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

kriminaaltoimikut, millest nähtusid hagejale tekitatud kahju asjaolud, alles juunis 2017, s.o pool

aastat pärast esimese astme kohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-11889 (Harju Maakohus tegi otsuse

17. jaanuaril 2017) ja esimese apellatsioonimenetluse lõpuks (Tallinna Ringkonnakohus tegi

esimese otsuse 9. juunil 2017). Hageja sai talle tekitatud kahjust ning sellest, milliseid nõudeid

ja kelle vastu tal on võimalik esitada, teada alles pärast kriminaalasja toimikuga tutvumist.

Samuti said talle siis kättesaadavaks tõendid, mis andnuks võimaluse esitada Y vastu kahju

hüvitamise hagi ja see tasaarvestada. Siis aga ei olnud hagejal enam menetluslikult võimalik

tsiviilasjas nr 2-16-11889 tasaarvestusavaldust esitada. Hagejal ei olnud võimalik saada

kriminaalmenetluses kogutud tõendeid omal käel muude kanalite kaudu kui kriminaalasja

toimikuga tutvudes. Ka pärast kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalidega tutvumist ei olnud

hagejal lubatud kriminaalasja toimiku materjale kasutada. See oleks eeldanud prokuratuuri

luba, mida prokuratuur ei oleks tõenäoliselt andnud. Isegi kui tasaarvestuse vastuväite esitamine

oleks olnud võimalik, tähendanuks see seda, et hageja ei oleks saanud esitada oma hagi Y vastu

kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses või see oleks tulnud tagasi võtta, kuna

kriminaalmenetluses esitatud hagi oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p

5 järgi välistanud tsiviilkohtusse hagi esitamise. See tähendanuks, et kriminaalmenetlus ja

tsiviilkohtusse esitatud hagi menetlus oleks toimunud paralleelselt, ehkki kahju hüvitamise

nõue oleks sõltunud kriminaalmenetluse tulemusest. Samuti oleks kriminaalmenetluses

lahendatud küsimust, kas hagejal on samadel asjaoludel kahju hüvitamise nõudeid kõigi teiste

süüdistatavate kui kahju ühiste põhjustajate ja solidaarvõlgnike vastu. See oleks olnud kulukas

ja koormav nii hagejale kui ka Yle ning vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Esinenud

oleks ka vastuoluliste lahendite oht. Seega esinesid objektiivsed asjaolud, mis takistasid hagejal

panna tasaarvestuse vastuväidet maksma tsiviilasjas nr 2-16-11889.

2-20-13429

6 (28)

1.13. Oma 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendis avaldas hageja, et seoses Y surmaga on

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaasatud Y asemel menetlusse tsiviilkostjana tema pärija C. Y

asendamine tema üldõigusjärglasega ei mõjuta tsiviilhagi ega siinse tsiviilasja lahendamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja oli seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldused ei ole täidetud,

kuna kostja nõue hageja vastu ei ole rahuldatud.

2.1.1. Hageja ei ole täitnud oma kohustust selle vastuvõtmiseks õigustatud isikule (VÕS § 76

lg 3). Esialgne võlausaldaja Y loovutas nõude 3. märtsil 2020 kostjale ja teavitas samal päeval

hagejat nõude loovutamisest. Hageja esindajad said nõude loovutamise teate 3. märtsil 2020

kätte. Seega oli hageja enne 5. märtsi 2020 teadlik, et nõue on loovutatud ja uus võlausaldaja

on kostja. Sellega oli loovutus VÕS § 170 esimese lause kohaselt võlgniku suhtes toimunud.

Kui võlgnik täidab kohustuse valele võlausaldajale, hoolimata viimase poolt tehtud

loovutamisteatest, toimub täitmine valele isikule ning see ei too kaasa kohustuse ja sellele

vastava uue võlausaldaja nõude lõppemist. Alates 3. märtsist 2020 oli ainus kohustuse täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isik kostja.

2.1.2. Y õigus tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahenditest tulenevat nõuet käsutada ei

olnud nõude loovutamise ajal piiratud. Nõue ei ole arestitud ja sellele ei laienenud siis ega laiene

ka praegu käsutuskeeldu. Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX jäeti hageja tsiviilhagi tagamise avaldus rahuldamata, kuid rahuldati TS Laevad

OÜ avaldus ning TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel keelati hagejal kohustuse täitmine Yle. Maakohus

tegi sellise lahendi olukorras, kus ta tehnilistel põhjustel ei olnud saanud kätte teadet nõude

loovutamise kohta. Kohtumäärus tehti pärast nõude loovutamist. Kostja ei ole kriminaalasja nr

X-XX-XXXX menetlusosaline, mistõttu selles asjas tehtavad lahendid ei saa olla tema suhtes

õiguslikult siduvad. Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrus tsiviilhagi tagamise kohta ei

olnud vaidlustatav ning kõrgema astme kohtud ei ole määruse õiguspärasust sisuliselt

kontrollinud. Hagejale ei tulenenud Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusest aktiivset

kohustust, vaid hageja otsustas vabatahtlikult kanda raha Rahandusministeeriumi kontole.

Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a kohtumääruse resolutsioon ei piira kohustuse täitmist kostjale

ning raha kandmine Rahandusministeeriumi deposiitkontole ei tähenda kohustuse kohast

täitmist kostja ees. Lisaks on Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määruse p 6 järgi tsiviilhagi

tagamise määruse täitmine, sh hagejale kehtestatud kohustuse täitmise keeld, hageja poolt

Rahandusministeeriumi deposiitkontole 52 072,71 euro tasumisega lõppenud.

2.1.3. Vale on hageja väide, et Y avalduse alusel alustatud täitemenetlus lõpetati nõude

rahuldamise tõttu. Täitemenetlus lõpetati pärast nõude loovutamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.

Arvestades nõude loovutust ei pidanudki endisel võlausaldajal olema huvi täitemenetlust

jätkata.

2.2. Hageja ei saa tugineda nõude loovutamise lepingu tühisusele. Nõude loovutamine on

käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt saab käsutustehingu

pooleks mitteolev isik erandina tugineda üksnes sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema

õigusi. Nõude loovutamine ei kahjustanud hageja huve. Võlgnikul ei ole vahet, kes on

võlausaldaja, kellele kohustus tuleb täita. Hageja on minetanud nõuete tasaarvestamise õiguse

ja ei saaks vaidlusaluse nõude arvel oma teoreetilist nõuet Y vastu vähendada. Nõude

käsutamise vaidlustamise välistab ka see, et leping ei mõjuta hageja asjaõiguslikku positsiooni.

2-20-13429

7 (28)

2.3. Hageja väited 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise lepingu sõlmimise eesmärgi ja hageja

õiguste kahjustamise kohta on paljasõnalised, emotsionaalsed ja alusetud. Nõude loovutamise

lepingu sõlmimisel ei olnud hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamise eesmärki. Kostja huvi ei ole

olnud kedagi kahjustada. Hageja kirjeldatud asjaoludest sai kostja teada alles pärast nõude

omandamist. Y teadmine ei ole kostjale ülekantav. Hageja väited selle kohta, et Y on varatu või

et tehingu eesmärk oli Y varatuks muutmine või vara raiskamine, on paljasõnalised. Kostjale

teadaolevalt ei ole Y varatu, vaid tema vara on suures ulatuses juba koormatud erinevate

tsiviilhagide tagamiseks. Alusetu on väide, et kostja omandas nõude vastusoorituseta. Y

võlgnevus kostja ees on suurem kui kostja omandatud nõue. Poolte kokkuleppe kohaselt

vähendatakse Y võlgnevust kostja ees loovutatud nõude arvel. Isegi, kui vastusooritust poleks

olnud, ei muudaks see käsutustehingut tühiseks.

2.4. Nõude loovutamise leping ei saa olla korraga heade kommetega vastuolus ja näilik. Nõude

loovutamine ei ole näilik TsÜS § 89 lg 1 tähenduses. Kostja ei tahtnud jätta muljet nõude

omandamisest, vaid tahtis nõude omandada. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet, et 3. märtsi

2020. a nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi. Y ei säilitanud nõude osas omanikusarnast positsiooni. Kostja

ei nõustu hageja väitega, et nõude loovutamise tegelik eesmärk oli nõude arestimisele

vastuväite tekitamine. Hageja ei taotlenudki nõude aresti, vaid kohustuse Yle täitmise

keelamist. Lisaks ei takistanud nõude loovutamine Harju Maakohtul 5. märtsi 2020. a

kohtumääruse tegemist. Loovutamise eesmärk ei saanud olla tagamise blokeerimine, kuna see

objektiivselt ei blokeerinud tagamist.

2.5. Hea usu põhimõttega ei saa tervet lepingut välistada, kui lepingu kehtetuks tunnistamise

ega tühisuse aluseid ei esine. Hageja ise ei järginud hea usu põhimõtet, kui täitis kohustuse

nõude loovutanud võlausaldajale (Rahandusministeeriumi deposiitkonto kaudu). Selle eesmärk

oli tekitada kahju kostjale ja jätta talle kohustus täitmata. Kostja ei ole hageja ja Y erimeelsustes

süüdi.

2.6. Kostja vaidles vastu hageja tasaarvestusavaldusele. Hageja esitatud tasaarvestusavaldus on

tingimuslik, ms ei ole VÕS § 198 teise lause kohaselt lubatud. Menetluslikku tasaarvestust ei

saa siinses asjas teha, kuna hagi ese on mitterahaline. Lisaks ei saa hageja oma kahju hüvitamise

nõuet tasaarvestada kostjale loovutatud nõudega. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul

§ 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited, sh tasaarvestus lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täiteasjas täitedokumendiks olevad

tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahendid jõustusid 18. detsembril 2019. Hageja ei ole

nõuete tasaarvestamisel tuginenud ühelegi elusündmusele, mis oleks toimunud või tekkinud

pärast seda kuupäeva, v.a nõude loovutamine. Hageja tugineb talle väidetavatelt aastatel 2008–

2015 tekitatud kahjule. Hageja väidetav nõue ei tekkinud ka tsiviilasja nr 2-16-11889

kohtumenetluse käigus, vaid enne seda. Nõue tekkis ja muutus sissenõutavaks juba enne

kriminaaltoimikuga tutvumist ning hageja oli kahju tekkimisest ja selle tekitajast teadlik juba

2015. a lõpus. See, et kriminaalmenetluses kogutud materjalide kasutamine võis muuta nõude

tõendamise lihtsamaks, ei tähenda, et hageja ei oleks saanud varem tasaarvestusavaldust

esitada. Ei esine objektiivset põhjust, mis takistanuks nõude maksmapanekut tsiviilasja nr 2-

16-11889 raames. Isegi kui hagejale tutvustati kriminaalmenetluses kogutud tõendeid alles

2017. a-l, ei takistanud see hagejal endal nõuete väljaselgitamist ja tõendite kogumist.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus tegi 16. detsembril 2022 otsuse, millega võttis vastu hageja loobumise

nõudest jätta täiteasjas nr 024/2020/1204 täitekulud kostja kanda ja mõista hageja täitekulud

2-20-13429

8 (28)

kostjalt hageja kasuks välja ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas rahuldamata ja tühistas maakohtu 16.

septembri 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 11 289 eurot ning VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

Y esitas 5. augustil 2016 hageja vastu tsiviilasjas nr 2-16-11889 rahalise nõude;

-

Harju Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y

nõude hageja vastu, mõistis hagejalt Y kasuks välja põhinõude 24 779,76 eurot, viivise

ja menetluskulud 6462,40 eurot;

-

Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11889

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistis hagejalt Y kasuks täiendavalt välja

menetluskulud 13 610,80 eurot;

-

Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2019. a otsus jõustus 19. detsembril 2019;

-

Y avalduse alusel alustas kohtutäitur Risto Sepp hageja suhtes täitemenetlust nr

027/2020/181 ja teatas sellest hagejale 24. jaanuari 2020. a täitmisteatega. Täidetavaks

nõudeks oli nõue, mis tulenes jõustunud kohtulahenditest tsiviilasjas nr 2-16-11889;

-

Y on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, milles hageja ja TS Laevad OÜ on

kannatanud;

-

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on hageja ja TS Laevad OÜ esitanud Y ja teiste

süüdistatavate vastu solidaarse tsiviilhagi, milles nad nõuavad 4 724 149,16 euro

hüvitamist ja viivist;

-

19. veebruaril 2020 esitasid hageja ja TS Laevad OÜ kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

taotluse tsiviilhagi tagamiseks. Selles taotleti Y nõuete arestimist, mis tulenevad

tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud lahenditest, ning hageja kohustamist tasuma summa

kohtu deposiiti. Kriminaalasja lahendav kohtunik edastas taotluse teistele

menetlusosalistele, sh Yle 21. veebruaril 2020 ja palus neil sellele vastata hiljemalt 3.

märtsil 2020;

-

3. märtsil 2020 sõlmisid Y ja kostja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu,

millega Y loovutas tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude

tasuta kostjale. 3. märtsil 2020 saatis Y esindaja hageja esindajatele teate nõude

loovutamise kohta;

-

3. märtsil 2020 esitas Y esindaja kohtule seisukoha, milles palus hagi tagamise taotluse

jätta rahuldamata ja teatas nõude loovutamisest, kuid enne määruse tegemist kaitsja

seisukoht kohtunikuni ei jõudnud. Hageja esindaja kinnitas kohtule 6. märtsil 2020

saadetud e-kirjas, et hageja esindajad said nõude loovutamise teate 3. märtsil 2020 kätte;

-

5. märtsil 2020 tegi Harju Maakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX määruse, millega

jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata ja kannatanute vara arestimise taotluse

läbi vaatamata. 5. märtsi 2020. a määrusega rahuldati TS Laevad OÜ hagi tagamise

taotlus ning keelati hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 süüdistatava Y kasuks välja

mõistetud 52 072,72 euro tasumine süüdistatavale kuni lahendi jõustumiseni

kriminaalasjas. Määruse p-s 5 on märgitud, et kui hageja asub väljamakset tegema, on

ta kohustatud summa tasuma kohtu deposiiti;

2-20-13429

9 (28)

-

6. märtsil 2020 kandis hageja kohtumääruse alusel 52 072,71 eurot kohtu deposiidi

kontole;

-

6. märtsil 2020 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täiteasjas nr 027/2020/181, leides, et raha kohtu deposiidikontole tasumisega on ta

nõude täitnud. Kohtutäitur Risto Sepp tegi 8. aprillil 2020 otsuse täitemenetluse

lõpetamiseks, viidates täitedokumendis märgitud toimingu tegemisele;

-

Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2020. a määrusega kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX Y kaitsjate ja kostja määruskaebuse läbi vaatamata põhjusel, et Harju Maakohtu

varasem määrus ei olnud vaidlustatav;

-

kostja avalduse alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetluse täiteasjas nr

024/2020/1204 (s.o siinne täiteasi) tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsusest tuleneva

nõude täitmiseks. Kohtutäitur teatas hagejale täitemenetluse alustamisest 26. augustil

2020. Hageja ei ole täitemenetluses nõuet täitnud.

3.2. Maakohus märkis, et algse hagiavalduse p-s 4 esitas hageja nõude jätta täiteasja täitekulud

kostja kanda ja mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja. 5. septembri 2022. a

eelistungil teatas hageja, et loobub hagiavalduse p-s 4 toodud nõudest. Maakohus leidis, et

TsMS § 428 lg 1 p 1 ja § 429 lg 1 järgi tuleb hageja loobumine kõnealusest nõudest vastu võtta

ning loobutud nõude osas tuleb menetlus siinses asjas lõpetada.

3.3. Maakohus hindas esmalt hageja väiteid nõude tasumise kohta.

3.3.1. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et ta on täiteasjas sundtäidetava nõude täitnud.

Maakohus viitas VÕS § 164 lg-tele 1 ja 2 ning järeldas, et nõude loovutamise tulemusena astus

kostja senise võlausaldaja Y asemele. Kohus viitas VÕS § 76 lg-le 1 ja järeldas, et kohustus

loetakse täidetuks siis, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Ekslik on hageja

seisukoht, et tal oli õigus pärast nõude loovutamist tehtud kandega lugeda nõue täidetuks, kuigi

nõuet ei täidetud õigustatud isikule ehk kostjale. VÕS § 169 lg-st 1 ja §-st 170 järeldas

maakohus, et kui võlgnikule on teatatud nõude loovutamisest ning ta teab, kes on uus

võlausaldaja, tuleb nõue täita uuele võlausaldajale. Kui võlgnik täidab nõude pärast loovutamist

ja sellest teatamist endisele võlausaldajale, ei ole võlgnik nõuet kohaselt täitnud.

3.3.2. Kohtutäitur Risto Sepa algatatud täitemenetluses oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 30

päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest. Hageja avaldas hagiavalduses, et ta sai täitmisteate

kätte 27. jaanuaril 2020. Järelikult möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg 27. veebruaril 2020.

Seega on eksitav hageja väide, et tal oli vaja teha 6. märtsil 2020 kanne kohtu deposiiti, et

vältida nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud aja möödumisest tulenevaid tagajärgi. Makse

tegemise ajaks oli nõude vabatahtliku täitmise aeg juba möödunud.

3.3.3. 3. märtsil 2020 oli toimunud nõude loovutamine ja hagejat teavitati sellest. Järelikult oli

hageja teadlik sellest, kes on uus võlausaldaja. Kohtuni Y kaitsjate seisukoht hagi tagamise

kohta, milles paluti jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja teatati nõude loovutamisest, enne

5. märtsi 2020. a määruse tegemist ei jõudnud.

3.3.4. Eksitavad on hageja väited, et Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega arestiti Yle

kuuluv nõue ning ta oli sunnitud määruse alusel kandma 52 072,72 eurot kohtu deposiidi

kontole. Määrusest sellist kohustust ei tulenenud. Ainus kohustus, mis määrusest tulenes, oli

hageja kohustus mitte teha väljamakset Yle.

2-20-13429

10 (28)

3.3.5. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kohtutäitur Risto Sepp oleks sisuliselt

hinnanud, kas pärast nõude loovutamist toimunud deposiidikande tegemisega oli nõue

tegelikult täidetud või mitte. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse, sest hageja oli esitanud

sellekohase taotluse.

3.3.6. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusest

ei tulenenud hagejale kohustust tasuda vaidlusalune summa kohtu deposiiti. Kohus ei olnud Y

nõuet hageja vastu arestinud. Hageja oli teadlik oma kohustuse olemasolust ja nõude

loovutamisest, kuid otsustas ise nõude täitmise vältimiseks kanda summa kohtu deposiiti.

Sellisel viisil käitudes ei toiminud hageja heas usus. Raha ülekandmine kohtu deposiiti ei ole

hinnatav kostjale kuuluva nõude täitmisena, sest nõuet ei ole täidetud selleks õigustatud isikule.

Hageja valis vabatahtlikult nõude täitmiseks ebakohase viisi, mis ei vabasta teda kohustusest

tasuda nõue kohaselt ja õigustatud isikule. Sel alusel ei saa sundtäitmine hageja suhtes olla

lubamatu. Sundtäitmise jätkumine ei too hagejale kaasa ebaõiglasi tagajärgi, kuna tal tuleb täita

jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus ja tal on võimalik taotleda ekslikult kohtu deposiiti

tasutud summa tagastamist.

3.4. Järgmisena hindas maakohus hageja väiteid nõude loovutamise lepingu tühisuse kohta.

3.4.1. Hageja ei ole selgitanud, kuidas nõude loovutamine sai mõjutada tema varalist seisundit.

Hageja kohustuse suurus nõude loovutamisest tulenevalt ei muutunud ning võlgniku varaline

olukord ei saa muutuda tulenevalt sellest, kellele nõue täita. Alusetud on hageja viited sellele,

et ta soovis kohtulahendist tuleneva Y nõude enda nõudega tasaarvestada. Nõude loovutamine

ei piiranud tasaarvestusavalduse esitamist ja hageja on selle siinses menetluses esitanud. Ka

juhul, kui tasaarvestust teha ei saa, ei muutu hageja varaline olukord, kuna tasaarvestatav nõue

on hagejal endiselt alles.

3.4.2. Tõendamata on hageja väited, et nõude loovutamise tulemusena muudeti Y varatuks.

Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX rahuldati Y

esindaja taotlus ja ta kõrvaldati menetlusest, menetlusse kaasati kolmanda isikuna C. Määruse

p-s 6 jäeti muutmata varasemalt Y varale seatud arestid. Määrusest nähtub, et lisaks sularahale

9150 eurot on arestitud kuus kinnistut. Seega ei ole õige hageja väide, et Y oli sisuliselt varatu

ja kostjale loovutatud nõue oli sisuliselt tema ainus vara.

3.4.3. Maakohus viitas TsÜS § 86 lg-le 1, § 89 lg-tele 1 ja 3. Kohus järeldas, et kui hageja

väited nõude loovutamise lepingu asemel kinkelepingu sõlmimise kohta oleksid tõendatud,

oleks kinkeleping endiselt kehtiv ning nõue kuuluks selle alusel kostjale. Kohus märkis, et

Riigikohtu praktikast tulenevalt saab käsutustehingu tühisusele vastuolu tõttu heade

kommetega erandlikult tugineda siis, kui käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine.

Abstraktsiooniprintsiibist lähtudes ei saa omandi üleandmisele suunatud asjaõigusleping

vähemalt üldjuhul olla näilik. Omandi üleandmisele suunatud tehing võib olla vastuolus heade

kommetega ja taunitav, kui selle eesmärk on ebamoraalne ja taunitav. Kui aga pooled on

tegelikult soovinud omandiõiguse üleandmist, ei saa käsutustehing olla näilik.

3.4.4. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks 3. märtsi

2020. a nõude loovutamise leping näilik. Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tehingu

alusel nõude omandiõigus üle ei läinud. Hageja ei ole selle väite põhistamiseks toonud esile

ühtegi faktilist asjaolu, rääkimata asjaolu tõendamisest. Ainuüksi sellest, et nõude loovutamise

leping sõlmiti tasuta, ei saa järeldada poolte tahet varjata tehinguga mõnda muud kokkulepet.

Seadusest ei tulene, et nõude loovutamise lepingu kohustuslik tingimus oleks kokkulepe tasus

nõude loovutamise eest.

2-20-13429

11 (28)

3.4.5. Lisaks, ehkki lepingus ei märgitud nõude loovutamise tasu, esinesid asjaolud, mille tõttu

ei saa nõude loovutamise lepingut hinnata kinkelepinguna. Kostja esitas kohtule

Advokaadibüroo Leadell Pilv arved Cle. Arvetele lisatud selgitustest nähtub, et õigusabi osutati

Yle kriminaalasjas ning samuti selles esitatud tsiviilhagile vastamiseks. Kostja esitas konto

väljavõtte, millest nähtub, et need õigusabi arved tasus kostja kokku summas 60 028,40 eurot.

Vaatamata sellele, et õigusabi arved olid esitatud Y abikaasale, olid need sisuliselt esitatud Yle

osutatud teenuse eest. Hageja ei ole selgitanud, miks ei saanud õigusabi eest tasumise kohustus

olla Y ja C ühiseks abielusuhtest tulenevaks kohustuseks ning miks ei saanud kostja esile

toodud asjaolude pinnalt lugeda usutavaks nõude loovutamise lepingu tasuta sõlmimise põhjust.

3.4.6. Sõltumata sellest, et nõue loovutati tasuta, ei ole hageja tõendanud ühtegi asjaolu, millest

võis tuleneda kostja ja Y tahe sõlmida mõnda muud lepingut peale nõude loovutamise lepingu.

Poolte ühise tahte puudumist ei tõenda asjaolu, et Y ei olnud nõude loovutamise lepingut

sõlminud enne 3. märtsi 2020 ega olnud sellekohast teadet esitanud kohtutäitur Risto Sepale.

Nõude loovutamise lepingu on tõestanud notar, kes on poolte ühise tahte kindlaks teinud.

Tallinna notar Gunnar Savisaar selgitas vastuseks kohtu päringule 12. septembril 2022, et tal ei

ole võimalik esitada andmeid selle kohta, kes vaidlusaluse tehingu tegemise sooviga ja millal

notaribüroo poole pöördus. Järelikult on hageja väited selle kohta, kuidas ja miks pooled nõude

loovutamise lepingu sõlmisid, jäänud spekulatsioonide tasemele.

3.4.7. Hageja väide, et C 14. novembri 2022. a taotlusest kohtule saab järeldada, et C loeb nõuet

endiselt enda omaks, mistõttu seda ei ole loovutatud, on eksitav. Viidatud taotluses tsiviilasjas

nr X-XX-XXXX ei ole tehtud ühtegi avaldust selle kohta, et kostjale loovutatud nõue kuulub

Cle. Taotluses on üksnes märgitud, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on hagi tagamise abinõu

tühistamine vältimatu.

3.4.8. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt

saaks 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise tehingut pidada näilikuks ja seetõttu tühiseks. Hageja

ei ole ka põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, kuidas nõude loovutamise leping teda kui

võlgnikku kahjustas.

3.4.9. Sarnaselt on tõendamata jäänud hageja väited selle kohta, et 3. märtsi 2020. a nõude

loovutamise tehing oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kõik hageja väited kostja ja Y

ühise

hageja

kahjustamisele

suunatud

tahte

kohta

on

jäänud

paljasõnalisteks

spekulatsioonideks. Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega ei arestitud Yle kuulunud

nõuet, mistõttu ei ole isegi objektiivselt võimalik, et nõude loovutamise tehing oleks sõlmitud

hagi tagamise määruse blokeerimiseks. Ainuüksi tehingu sõlmimise ajast ja nõude tasuta

loovutamisest ei saa kohus tuletada kostja ja Y soovi mis tahes viisil hagejat kahjustada. Nõude

loovutamine iseenesest ei saanud hagejat kahjustada, sest hageja varaline olukord sellest ei

muutunud.

3.4.10. Eelnevast lähtuvalt leidis maakohus, et sundtäitmist ei saa pidada lubamatuks põhjusel,

et 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise tehing oli tühine.

3.5. Seejärel hindas kohus hageja väiteid hea usu põhimõtte kohta.

3.5.1. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja väited selle kohta,

miks nõude loovutamise leping oli vastuolus hea usu põhimõttega, on jäänud spekulatsioonide

tasandile. Hageja ei tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oli kostja ja Y eesmärk tehingu

2-20-13429

12 (28)

sõlmimisel hageja kahjustamine. Isegi kriminaalkorras süüdistuse saanud isikul oli õigus nõue

loovutada, Yle ei olnud seatud kriminaalasjas nõude loovutamise keeldu.

3.5.2. Sisuliselt on hageja soovinud väita, et kuna ta on esitanud kriminaalasjas suure

kahjunõude Y vastu, ei saa temalt hea usu põhimõtte kohaselt üldse nõuda varasema

kohtulahendi täitmist. Seega ei väida hageja, et just nõude loovutamise lepingust tuleneksid

tema jaoks hea usu põhimõttega vastuolus olevad tagajärjed. Hageja ei soovi jõustunud

kohtulahendit üldse täita. Selline käitumine ei ole lubatav ega kooskõlas VÕS § 6 lg 2 mõttega.

Hea usu põhimõttega on vastuolus hageja soov jätta jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus

täitmata.

3.5.3. Eeltoodust lähtudes ei saa hageja nõuet rahuldada ka põhjusel, et nõude täitmine kostjale

oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

3.6. Viimaseks hindas kohus hageja tasaarvestuse avaldust.

3.6.1. Esmalt märkis kohus, et hageja alternatiivne avaldus, mille kohaselt ta soovis kostja

nõude tasaarvestada enda nõudega summas 562 136,86 eurot, on arusaamatu. Asjas kogutud

tõendite pinnalt ei ole sellises summas võimalik tasaarvestust teha. VÕS § 197 lg-test 1 ja 2

tuleneb, et nõudeid saab tasaarvestada kattuvas ulatuses. Kuna kostja nõue on 52 949,96 eurot,

ei saa hageja nõudeid seda ületavas osas tasaarvestada.

3.6.2. VÕS § 171 lg 3 näeb ette, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude

ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, v.a samas lõikes viidatud välistused, mida siinses

asjas ei esine. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja oleks saanud tasaarvestada enda

nõude Y vastu viimase nõudega tema vastu. Selline tasaarvestuse õigus oleks hagejal olnud

sõltumata sellest, kas Y on nõude loovutanud.

3.6.3. Küll aga tulevad tasaarvestusele piirandu täitemenetluse seadusest. Kohus viitas TMS §

221 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud oleks pidanud tekkima

pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 puhul on võimalik

võtta arvesse vaid neid faktilisi elusündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva

lahendi jõustumist. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise alus võis iseenesest tekkida ka varasema kohtumenetluse käigus, kuid siis pidid

esinema menetlusosalisest sõltumatud objektiivsed põhjused, miks menetlusõiguslikult ei

saanud nõuet maksma panna. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalisi põhistamata väiteid selle

kohta, miks ta ei saanud Y nõuet tema vastu tasaarvestada enda nõudega tsiviilasja nr 2-16-

11889 menetluse käigus.

3.6.4. Hageja esitas kohtule kriminaalasjas 31. juulil 2017 esitatud enda ja TS Laevad OÜ

tsiviilhagi mitme isiku, sh Y vastu. Asjaolud, millele hageja hagiavalduses tugines, olid aset

leidnud ajavahemikus 2009 kuni 2016. Nõude esitamisel Y vastu ei tuginenud hageja tema

väidetavalt sooritatud kuriteole, vaid VÕS §-le 620, ÄS § 327 lg-le 2 ja § 315 lg-le 2. Hageja

tugines sellele, et Y rikkus juhatuse liikmena oma lojaalsus- ja hoolsuskohustust.

3.6.5. Riigiprokurör Laura Feldmanis teatas hageja esindajatele 4. juunil 2017, et kriminaalasja

toimikud on kättesaadavad alates järgmisest teisipäevast. Hageja ei ole esile toonud mitte ühtegi

tõendit ega Y vastu esitatud nõuet, mille aluseks olevad asjaolud selgusid alles kriminaalasja

toimikust. Hageja sellekohased väited on jäänud üldsõnaliseks. Kriminaalasjas esitatud

tsiviilhagist ei saa järeldada, et hagejale oleks tekitatud kahju Y sooritatud kuriteoga, vaid

2-20-13429

13 (28)

hageja heitis talle ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Samuti ei ole tsiviilhagist võimalik

järeldada, et hageja oleks tuginenud mõnele kriminaalmenetluses kogutud tõendile.

3.6.6. Kostja esitas kohtule Delfi Ärilehe 26. augusti 2015. a artikli ja ERR 28. augusti 2015. a

uudise, millest nähtuvalt võeti Y altkäemaksu võtmises kahtlustatuna vahi alla 26. augustil 2015

ning paar päeva hiljem selgitati avalikkusele kahtlustuse sisu. Seega pidi hagejale juba 2015. a-

l olema teada, et Y võis sooritada kuriteo.

3.6.7. 27. oktoobril 2015 võttis Riigikogu vastu otsuse uurimiskomisjoni moodustamisest

hageja juhtkonnas toimunud korruptsiooni ja tulevikus sedalaadsete juhtumite vältimiseks

vajalike meetmete uurimiseks. Riigihangete registris avaldati juba 13. novembril 2015 teade

riigihanke korraldamise kohta hagejas läbiviidavaks erikontrolliks. Hageja on nõustunud ja see

nähtub ka tsiviilhagist, et hageja tugines Y vastu nõude esitamisel KPMG Baltics OÜ koostatud

erikontrolli aruandele. Hageja esitas kohtule väljavõtte KPMG Baltics OÜ 21. oktoobri 2016.

a erikontrolli märgukirjast, milles leiti, et lepingud nr RSB/2014/181/DH ja RSB/2014/182/DH,

nr SFN-POT-150PCU-NB26-REV0 ja SFN-POT-150PCU-NB27-REV0 ei olnud ilmselt

majanduslikult põhjendatud. Üksnes asjaolust, et erikontrolli aruandes ei olnud selgelt välja

toodud Y kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist, ei saa järeldada, et hagejal oleksid esinenud

mis tahes takistused tema vastu nõude esitamiseks.

3.6.8. Riigikogu uurimiskomisjon koostas 2016. a lõpparuande, milles leiti mh, et hageja varaga

ümberkäimisel oli olulisi vajakajäämisi ning juhatuse liikmed ei järginud vara haldamisel

seaduseid ja sisekordi. Ajalehes Postimees ilmus 18. novembril 2016 artikkel „Ministeeriumi

erikontroll tuvastas Tallinna Sadamas kümme põhjendamatut lepingut“, mida artikli kohaselt

peeti majanduslikult mittepõhjendatuteks. Samas artiklis on viidatud KPMG erikontrolli

aruandele. Seega pidi hagejale juba 2016. a-l olema selge, et Y rikkus juhatuse liikmena

kohustusi ning seeläbi tekitati hagejale kahju.

3.6.9. Eelnevast võib järeldada, et hagejal puudusid takistused Y vastu nõude esitamiseks juba

2016. a-l. Hagejale oli selleks ajaks ammendavalt teada, et Y rikkus juhatuse liikme kohustusi

ja tekitas hagejale kahju. Veelgi olulisem on aga kohtu hinnangul see, et TMS § 221 lg 2 ei seo

tasaarvestuse lubatavust mitte sellega, millal isik nõude esitamise võimalikkusest teada sai, vaid

sellega, millal leidsid aset nõude aluseks olevad faktilised elusündmused. Kõik need faktilised

elusündmused, millele tuginedes hageja on Y vastu kriminaalmenetluses hagi esitanud, leidsid

aset enne tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud lahendi jõustumist. Järelikult ei ole hageja

tasaarvestusavaldus täitemenetluses enam lubatav.

3.7. Kuna kohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud ühelgi hageja esile toodud alusel,

jättis kohus hagi rahuldamata. Seetõttu tühistas kohus TsMS § 386 lg 1 alusel 16. septembri

2020. a hagi tagamise määruse.

3.8. Kuna otsus tehtu hageja kahjuks, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja

kanda.

3.9. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

3.9.1. Kostja palus mõista menetluskuludena hagejalt välja kulud õigusabile, mis seisnesid 79

t 40 min õigusteenuses hinnaga 180 eurot/t koos käibemaksuga. Samuti on kostja kandnud asja

läbivaatamise kuluna (kinnistusraamatu väljatrükid) 9 eurot. Kostja taotles käibemaksu

hüvitamist, kuna ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, ja palus mõista välja ka viivise menetluskuludelt.

2-20-13429

14 (28)

3.9.2. Kohus leidis, et kostja esindajate tunnitasu 180 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja

kooskõlas siinse vaidluse keerukusega. Kohus nõustus hagejaga, et põhjendatud ei ole 16 t, mis

kulus hagi tagamise määruse tühistamise taotluse koostamiseks, sest kostja taotlus jäi

rahuldamata. Ajakulu 1 t, mis kulus suhtlemiseks C esindajaga, ei ole seotud siinse vaidlusega,

Muus osas luges kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ning kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga kooskõlas olevaks.

3.9.3. Kuna kohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 62 t 40 min (79 t 40 min - 17 t),

on kostja kulud õigusabile põhjendatud 11 280 euro ulatuses. Sellele lisandub kulu 9 eurot

seoses kinnistusraamatu väljatrükiga. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud summas

11 289 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja 25. jaanuaril 2023 selle

täpsustuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata,

tühistas 16. septembri 2020. a hagi tagamise ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.

Hageja palub teha uus otsus, millega hageja hagi rahuldada ja tunnistada täitemenetlus täiteasjas

lubamatuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tõenditega vastuolus ja põhjendamata

maakohtu seisukohad, et hagejal ei olnud kohustust tasuda täiteasjas nõutav summa kohtu

määratud deposiitkontole, ta teadis makse tegemise ajal, et nõue on loovutatud kostjale ja seega

ei ole summa deposiitkontole tasumine käsitatav kostjale kuuluva nõude täitmisena.

4.1.1. Y alustatud täiteasjas nr 027/2020/181 nõude vabatahtliku täitmise tähtajast lähtudes pidi

hageja nõude tasuma hiljemalt 6. märtsil 2020. Maakohtu seisukoht, et vabatahtliku täitmise

tähtaeg lõppes 27. veebruaril 2020, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja oli

maakohtus selgitanud ja tõendanud, et kriminaalasja lahendav kohus pikendas 26. veebruari

2020. a määrusega vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 6. märtsini 2020.

4.1.2. Kriminaalasja lahendava kohtu 5. märtsi 2020. a määruse alusel oli hageja kohustatud

tasuma summa selleks ette nähtud deposiitkontole. Hageja ei väida, et täiteasja aluseks olev

nõue oleks arestitud TsMS § 389 tähenduses. Hagejal ei olnud muud valikut, kui tasuda täiteasja

aluseks olev summa 6. märtsil 2020 kohtu määratud deposiitkontole, sest samal päeval oli

täiteasjas nr 027/2020/181 määratud nõude vabatahtliku täitmise tähtpäev. Ühest küljest olid Y

esindajad hagejat teavitanud nõude loovutamisest kostjale (3. märtsil 2020 ei esitatud hagejale

nõude loovutamise lepingut), kuid samal ajal jätkas Y väidetavalt loovutatud nõude

sissenõudmist hagejalt täiteasjas nr 027/2020/181. Seega oli hageja sundolukorras ning

täitmiskulude suurenemise ja kontode aresti vältimiseks õigustatud tasuma 6. märtsil 2020 (s.o

vabatahtliku täitmise tähtaja viimasel päeval) summa kohtu määratud deposiitkontole.

4.1.3. Kohtutäitur Risto Sepp lõpetas täiteasja nr 027/2020/181 põhjusel, et selle aluseks olev

täitedokument on täidetud. Kohtutäituri 8. aprilli 2020. a otsusest nähtuvalt lõpetab kohtutäitur

tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsuse alusel alustatud täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel,

sest „täitedokumendis märgitud toiming on tehtud“. Hageja hinnangul nähtub sellest selgelt, et

kohtutäitur on andnud hinnangu, mille kohaselt täitemenetluse aluseks olev täitedokument on

täidetud.

2-20-13429

15 (28)

4.1.4. Kriminaalasjas 5. märtsil 2020 tehtud määruse tühistamata ja muutmata jätmisega on

kohtud kinnitanud, et määrus on õiguspärane ka 3. märtsi 2020. a nõude loovutust arvestades.

Kostja ja Y esitasid 5. märtsi 2020. a määrusele kaebuse maakohtu kaudu ning maakohtul oli

võimalik enne kaebuse edastamist ringkonnakohtule selle õigsust kaebajate vastuväidete

pinnalt sisuliselt hinnata. Kui maakohtu hinnangul oleks kaebus andnud alust hagi tagamise

määruse tühistamiseks, oleks ta seda teinud. Selle asemel edastas maakohus kaebuse

ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata,

kuid andis mõista, et vaidlustatavas määruses ei ole olulisi puudusi. Seega on õigustatud hageja

seisukoht, et kriminaalasja lahendavad kohtud on hinnanud 5. märtsi 2020. a määrust ka

sisuliselt.

4.1.5. Maakohus jättis käsitlemata osad hageja seisukohad, mis kinnitavad, et kohtudeposiiti

raha tasumisega tuleb lugeda täiteasja aluseks olev nõue täidetuks. Esiteks ei ole kohus

hinnanud Y taotlusel alustatud täitemenetluses väljastatud täitmisteate ja kohustuse

vabatahtliku täitmise tähtaja tähendust. Y tegevus nõude osas oli vastuoluline – ta teavitas

nõude loovutamisest, kuid samal ajal jätkas hagejalt sama nõude sissenõudmist täitemenetluses,

käitudes endiselt nagu nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Selles olukorras oli

hageja õigustatud lähtuma kohtutäituri esitatud täitmisteatest. Teiseks, siinse asja esemeks

olevas täiteasjas toimub täitemenetlus Y taotlusel varem algatatud täiteasjaga nr 027/2020/181

sama täitedokumendi alusel. Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta selle, et siinse täiteasja

aluseks olev täitedokument on juba täitemenetluse nr 027/2020/181 tulemusel loetud täidetuks.

Sama täitedokumendi mitmekordne täitmine on lubamatu.

4.2. Kostja ja Y vaheline nõude loovutamise leping on tühine. Maakohtu seisukohad eiravad

menetluses esitatud tõendeid, hageja tegelikke seisukohti ja kohalduvat õigust.

4.2.1. Maakohus esitab vaidlustatud otsuses hageja seisukohti loovutuse näilikkuse kohta

ebaõigesti. Hageja ei ole väitnud, et kuna nõude loovutamise lepinguga üritasid kostja ja Y

varjata kinkelepingut, on tegemist näiliku tehinguga. Hageja märkis, et nõude tasuta

loovutamise puhul käsitatakse loovutuse aluseks olevat kohustustehingut kinkelepinguna.

Loovutuse näilikkus ei seisne kinkelepingu ega muu tehingu varjamises, vaid selles, et

loovutust tegelikult ei toimunud. Ilma seda tegelikult tahtmata lõid kostja ja Y näiliku olukorra,

nagu nõue ei kuuluks enam Yle. Selle eesmärk oli tekitada vastuväide hageja ja TS Laevad OÜ

tsiviilhagi tagamise taotlusele ja vältida olukorda, kus nõue jääb tagama Y vastu esitatud

tsiviilhagi. Kohus ei ole tehingu näilikkuse hindamisel lähtunud hageja tegelikust positsioonist.

4.2.2. Kohtu järeldused nõude loovutamise põhjuste kohta ei tugine tõenditel. Kostja ei esitanud

ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et Y loovutas nõude kostjale, et hüvitada Cle

väljastatud advokaadibüroo Leadell Pilv arvete tasumine. Notariaalse lepingu p-st 3.2 nähtub,

et Y loovutas nõude kostjale tasuta, mitte õigusabikulude hüvitamiseks. Menetluses ei ole

esitatud ka ühtegi tõendit, mille põhjal saaks arvete tasumist pidada Y ja C ühiseks kohustuseks.

4.2.3. Menetluses kogutud tõendid, nõude loovutamise asjaolud ja kostja selgitused kogumis

kinnitavad, et nõude loovutamist ei ole tegelikult toimunud. Esiteks, enne hageja ja TS Laevad

OÜ tsiviilhagi tagamise taotlusest teadasaamist ei olnud Yl kavatsust nõuet loovutada, vaid

tema taotluse alusel oli kohtutäitur Risto Sepp algatanud selle nõude maksma panemiseks

täitemenetluse. Y loovutas nõude kostjale 3. märtsil 2020, mis oli talle tsiviilhagi tagamise

taotlusele vastamiseks antud tähtaja viimane päev. Seega oli Y eesmärk saada summa

täitemenetluse kaudu endale ning alles pärast hagi tagamise taotlusest teadasaamist soovis ta

leida võimaluse vältida selle taotluse rahuldamist. Teiseks, nõue loovutati tasuta. Kostja väide,

et nõue loovutati võla katteks, jäi tõendamata. Kui loovutus ei olnud tasuta, ei oleks olnud

2-20-13429

16 (28)

mingit takistust see lepingusse kirja panna. Kolmandaks, kostja esitatud tõenditest nähtub, et

kostja kaudu tasuti advokaadibüroole Yle õigusabi osutamise eest. Puuduvad tõendid, millest

nähtuks, et arvete tasumine toimus kostja kulul või et poolte kokkuleppe järgi oli tegemist Y

võlaga. Seega on tõenäoline, et ka väidetava loovutusega taheti jätta mulje, nagu oleks nõue

kostjale üle läinud, kuid samal ajal oleks nõudest laekunud vahendeid kasutatud Y huvides

edasi. Neljandaks, kuigi Y väidetavalt loovutas nõude, jätkas ta selle täitmist Risto Sepa

juhitava täitemenetluse kaudu enda nimel. Kohtutäituri sõnul ei teavitanud Y teda nõude

loovutamisest. Seega käitus Y ka pärast nõude väidetavat loovutamist selle omajana. Viiendaks,

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX C 14. novembril 2022 esitatud taotlusest nähtuvalt peab ta Y

õigusjärglasena nõuet endiselt endale kuuluvaks. Neid asjaolusid kogumis hinnates oleks

maakohus pidanud nõustuma, et 3. märtsi 2020. a loovutamine oli näilik ja TsÜS § 89 lg 2 järgi

tühine, sest loovutust tegelikult ei toimunud. Kohus ignoreeris, et sarnastel asjaoludel tunnistas

Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-11128 loovutuse näilikkust.

4.2.4. Nõude loovutamise leping on ka heade kommete ja avaliku korraga vastuolus.

Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole selgitanud, kuidas nõude loovutamine

sai tema varalist seisundit mõjutada. Hageja on menetluses selgitanud loovutamise kahjulikku

mõju talle ja TS Laevad OÜ-le. Kuigi kriminaalasja lahendav kohus rahuldas ainult TS Laevad

OÜ hagi tagamise taotluse, on hageja ja TS Laevad OÜ Y solidaarvõlausaldajad ning seega on

nad mõlemad hagi tagamise määruse tähenduses soodustatud isikud. Hageja ja TS Laevad OÜ

solidaarne kahju hüvitamise nõue Y vastu ületab oluliselt Y vara, mida on kriminaalasjas

menetletavate nõuete tagamiseks arestitud või hüpoteekidega koormatud. Enne kostjale

loovutamist oli Y nõue hageja vastu tema ainus vara, mida ei olnud kriminaalmenetluses

arestitud või hüpoteekidega koormatud. Sisuliselt muutis Y end nõude loovutamisega varatuks.

Seega seisnes nõude loovutamise kahjulik mõju selles, et nõudest tasuta vabanemise tõttu

vähenes hageja ja TS Laevad OÜ võimalus saada Y tekitatud kahju hüvitatud loovutatud nõude

suuruse võrra. Kuna see oligi nõude loovutamise eesmärk, on loovutamine heade kommete

vastane.

Hageja seisukohta kinnitab 5. märtsi 2020. a määrus, millega tsiviilhagi tagati. Selles määruses

nõustus kohus, et hageja ja TS Laevad OÜ esitatud hagi tagamise avalduse rahuldamise

eeldused on täidetud, kuna esineb oht, et tsiviilhagi rahuldamise, kuid hagi tagamata jätmise

korral on otsuse täitmine võimatu või raskendatud. Kohus tõi määruses eraldi välja, et Y

majanduslik olukord ei võimalda hageja ja TS Laevad OÜ nõude täitmist ning hagi tagamise

eesmärk on hoida Y nõue alles, et vajadusel saaks selle arvelt täita hageja ja TS Laevad OÜ

nõuet.

Ebaloogiline on maakohtu veendumus, et nõuet ei saadud loovutada hagi tagamise

blokeerimiseks, kuna hagi tagamise määrusega ei arestitud nõuet. Hageja ja TS Laevad OÜ

taotlesid 19. veebruari 2020. a hagi tagamise avalduses mh Y nõude arestimist, millest Y sai

enne hagi tagamise määrust teada. Alles 5. märtsil 2020 selgus, et kohus ei arestinud nõuet,

vaid kohaldas teistsugust hagi tagamise abinõu. Seega ei saa nõude arestimata jätmisest teha

järeldust, et nõude loovutamise tehingu eesmärk ei olnud hagi tagamise määrust blokeerida.

Tegelikult kinnitavad nõude loovutamise asjaolud just nimelt seda, et loovutamise eesmärk oli

hagi tagamine blokeerida. Muu hulgas oli Y 3. märtsi 2020. a seisukohas hagi tagamise

taotlusele tema ainus vastuväide hagi tagamisele see, et nõue loovutati. Seega tekitas Y nõude

loovutamisega endale vastuväite hageja taotlusele.

Kohus on jätnud käsitlemata suurema osa hageja vastuväidetest nõude loovutamise lepingu

vastuolu kohta heade kommete ja avaliku korraga. Hageja hinnangul kinnitavad nõude

2-20-13429

17 (28)

loovutamise tühisust TsÜS § 86 lg 1 alusel nõude loovutamise asjaolud: nõue loovutati kostjale

tasuta ja sellega vabanes Y oma ainukesest arestimata või hüpoteekidega koormamata varast.

Nõude loovutamisega muudeti Y sisuliselt varatuks, et hagejal ja TS Laevad OÜ-l ei oleks

võimalik oma kahju hüvitamise nõuet täiendavalt tagada. Yl ei olnud piisavalt vara, mille arvelt

tsiviilhagi rahuldamise korral nõuet täita. Seega oli Y vara tasuta loovutamine ajal, mil kohus

lahendas hageja ja TS Laevad OÜ hagi tagamise taotlust, selgelt hagejat ja TS Laevad OÜ-d

kahjustav. Lisaks, nõude loovutamisega kuritarvitasid Y ja kostja kriminaalasja menetleva

kohtu usaldust. Kohus usaldas, et Yle hagi tagamise taotluse edastamine ja seisukoha küsimine

ei ajenda teda nõuet loovutama, kuid just seda ta tegi. Sellises olukorras on ka käsutustehing

heade kommetega vastuolus.

4.2.5. Seega nõuab kostja täiteasjas hagejalt nõude täitmist tühise loovutuse alusel. Tal

tegelikult puudub nõue hageja vastu ning täitemenetlus täiteasjas tuleb tunnistada lubamatuks.

4.3. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud ka hageja hea usu põhimõtte vastasusele põhinevat

seisukohta. Hageja jääb selles osas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Nõude

loovutamine on vastuolus hea usu põhimõttega mh samadel asjaoludel, millest saab järeldada

loovutuse heade kommete vastasust. Hea usu põhimõttega vastuolu tõttu tuleks jätta nõude

loovutamise lepingust tulenev kohaldamata. Õigustamatu on süüdistada hea usu põhimõtte

vastases käitumises hagejat.

4.4. Hageja tugines ka menetluslikule tasaarvestusavaldusele TMS § 221 alusel, taotledes Y

nõuete tasaarvestamist kattuvas ulatuses enda tsiviilhagis Y vastu esitatud nõudega. Ajal, mil

hageja sai tsiviilhagi koostamiseks tutvuda kriminaalmenetluse toimikuga (alates 6. juuni

2017), oli tsiviilasja nr 2-16-11889 menetlus jõudnud staadiumisse, kus tasaarvestusavalduse

esitamine oli välistatud. Enne kriminaalasja materjalidega tutvumist ei olnud hagejal

objektiivselt võimalik oma nõuet tsiviilasja nr 2-16-11889 käigus tõhusalt maksma panna.

Hageja selgitas maakohtu menetluses üksikasjalikult, millistel prokuratuuri kogutud tõenditel

tema nõue Y vastu põhineb. Nende tõendite seas on mh jälitustoimingute protokollid, millele

hagejal ei oleks olnud võimalik väljaspool kriminaalmenetlust ligi pääseda. Ilma asjakohaste

tõenditeta ei oleks hageja saanud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tõendada altkäemaksu üleandmist

laevatehaste poolt R.I.C.H. Trading Group-le ja näilikke maaklerlepinguid, mille alusel

altkäemaks üle anti. KPMG Baltics OÜ erikontrolli aruanne kinnitab otsesõnu, et

laevatehastega sõlmitud lepingute majandusliku põhjendatuse hindamiseks puudub

tõendusmaterjal. Küll aga olid sellised tõendid prokuratuuri koostatud kriminaalasja toimikus.

Seega oleks ilma prokuratuuri materjalideta vähemalt hageja 3 152 000 euro suurune kahju

hüvitamise nõue Y vastu jäänud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tõendamata. Muus osas kordas

hageja oma maakohtus esitatud seisukohti, leides, et maakohus oli jätnud need hindamata.

Kohtu viidatud materjalid ei kinnita, et hageja oleks saanud tsiviilasja nr 2-16-11889

menetlemise ajal oma nõude tõhusalt maksma panna. Vähemalt oleks tulnud leida, et hagejal

puudusid tsiviilasjas tõhusad võimalused panna maksma oma enam kui 3,1 miljoni euro

suurune nõue Y vastu parvlaevade hankes võetud altkäemaksu tõttu.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

6. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega

vähendati kostjale välja mõistetavat menetluskulu (kostja lepinguliste esindajate kulu) 17 t

2-20-13429

18 (28)

võrra. Kostja palub teha uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja

menetluskulud maakohtus 79 t 40 min ulatuses.

Kostja leiab, et tema 4. jaanuari 2022. a toiming ajakuluga 1 t oli põhjendatud ja siinse

tsiviilasjaga seotud. Samuti jättis maakohus põhjendamatult hagejalt välja mõistmata

menetluskulu seoses 20. juunil 2022 esitatud hagi tagamise taotluse koostamise ja hageja

vastuse läbitöötamisega ehk ajavahemikul 19. mai 2022 kuni 30. juuni 2022 tehtud toimingute

eest. Kostja nimel maakohtule esitatud taotlus oli põhjendatud ja asjatundlikult koostatud.

Asjaolu, et maakohus jättis taotluse 8. augusti 2022. a määrusega rahuldamata, ei muuda

toimingut ebamõistlikuks ja ebavajalikuks.

7. Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas

tühistada ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata

uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Eelnevaga

seoses tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning

hagi

tagamise

tühistamist

puudutavas

osas.

Apellatsioonkaebus

tuleb

rahuldada.

Ringkonnakohus

jaotab

uuesti

maakohtus

kantud

menetluskulud

ja

määrab

apellatsioonimenetluse kulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas, rahuldatakse vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel

juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas,

millega kohus võttis vastu tema loobumise nõudest jätta täiteasja täitekulud kostja kanda ja

mõista hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja ning lõpetas selles osas tsiviilasja

menetluse (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kostja on vastuapellatsioonkaebusega

vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles tema menetluskulud jäeti 17 t ulatuses

kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata.

Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust hageja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamise osas ning sellest lähtuvalt ka

menetluskulude jaotuse osas. Kuna maakohtu otsus on muus osas vaidlustatud, ei ole see

jõustunud ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (TsMS § 456 lg 4 kolmas lause),

sh kostja vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses, ega maakohtu 16. septembri 2020.

a hagi tagamise määruse tühistamise osas. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg

4 teise lause kohaselt jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise

täitekulusid puudutavast nõudest ja lõpetas selles osas menetluse.

10. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu

tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja

lahendamisel aluseks.

11. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust või õigusjõudu. Selle

2-20-13429

19 (28)

hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle

jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja

sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 2.

juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab

kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Riigikohus on selgitanud, et TMS §

221 lg-s 1 sätestatud näidisloetelu ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Üldjuhul võivad võlgniku vastuväited olla sellised,

mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda, sh

sissenõudja poolt nõude loovutamine (Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-134-07, p 11).

Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud

vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sätte eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud

kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS §

221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on

tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Erandina sellest põhimõttest on Riigikohus leidnud, et

kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse

käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma

panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on

võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt samas, p 11).

12. Siinses asjas on täitedokumendiks tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud kohtulahend, millest

tuleneva nõude on Y väidetavalt loovutanud kostjale. Ringkonnakohus hindab hageja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel kõigepealt hageja väiteid, mis

puudutavad 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise tehingu tühisust. Kui nõude loovutamine peaks

osutuma tühiseks, ei oleks kostjal õigust hagejalt täiteasjas sundtäidetava nõude täitmist nõuda,

mistõttu esineks alus tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Sel juhul ei oleks oluline

hinnata, kas kostja nõude saaks lugeda lõppenuks täitmisega (s.o hageja poolt raha tasumisega

kohtu deposiiti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX) või tasaarvestusega või kas kostja nõude

maksmapaneku võiks välistada hea usu põhimõte.

13. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja ei olnud 3. märtsi 2020. a nõude

loovutamise lepingu pool, on tal õigus tugineda nõude loovutamise (käsutustehingu) tühisusele.

13.1. Küsimust, kas võlgnik võib esitada vastuväite nõude loovutamisele ka olukorras, kus

võlausaldaja on teda loovutamisest teavitanud, on Riigikohus käsitlenud 21. aprilli 2005. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05 (p 17). Riigikohus märkis, et analüüsida tuleb eelkõige VÕS

§ 171 lg 1 ja § 170 eesmärke. VÕS § 170 esimese lause kohaselt loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Selle

sätte eesmärgina nägi Riigikohus võlgniku kaitset. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule

teatatud, võib ta põhimõtteliselt täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude

loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Selline järeldus tuleneb VÕS

§ 170 esimese lause osast, mille kohaselt loetakse loovutamine sättes ettenähtud tingimustel

toimunuks just võlgniku suhtes. Samas ei ole nimetatud sätte eesmärk välistada võlgniku

vastuväide selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seetõttu võib võlgnik VÕS § 171 lg

1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal

on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu

2-20-13429

20 (28)

nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest.

Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue

võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei

ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma.

Eelviidatud Riigikohtu tõlgendust arvestades leiab kolleegium, et VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib

hageja siinses asjas esitada kostja kui väidetava uue võlausaldaja nõude vastu ka vastuväite, et

nõude loovutamine on tühine, mistõttu kostja ei ole saanud nõude omajaks. VÕS § 170 esimene

lause sellise vastuväite esitamist ei välista.

13.2. Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõttes on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses,

sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust (vt nt Riigikohtu 29. novembri

2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11). Üldiselt on Riigikohus leidnud, et kui isik ei ole

vaidlusaluse käsutustehingu pool, siis peab tal selle tehingu tühisusele tuginemiseks olema

õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu

tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-156-12, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika; 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr

2-16-11216, p 17). Erinevalt varasemast praktikast (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 14) ei ole Riigikohus hilisemates lahendites enam viidanud

vajadusele, et tehing peaks mõjutama selle tühisusele tugineva isiku asjaõiguslikku positsiooni,

s.o mõnd asjaõigust. Kolleegium leiab, et ka selle praktika kohaselt oleks hagejal õigus tugineda

3. märtsi 2020. a nõude loovutamise kui käsutustehingu tühisusele. Hagejal on õigustatud huvi

teada, kas nõue on Ylt kehtivalt kostjale loovutatud, kuna sellest sõltub, kas kostja on õigustatud

nõudma hagejalt selle nõude täitmist, sh täitemenetluses.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise leping, sh

käsutustehing ei ole tühine TsÜS § 89 järgi selle näilikkuse tõttu.

14.1. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on näilik tehing tühine. 3. lõikest tuleneb, et kui

näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta

sätestatut. Tehingu näilikkuse hindamisel tuleb eristada kohustustehingut ja käsutustehingut.

Nõude loovutamise kui käsutustehingu aluseks on kohustustehing, milleks siinsel juhul on

hageja arvates kinkeleping (vt hagiavalduse p 2.13).

14.2. Hageja seisukohtadest nähtub, et hageja arvates võis Y loovutada nõude kostjale n-ö

usalduslikult nii, et kostja oleks kasutanud seda Y huvides või pärast Y surma tema pärija C

huvides (hagiavalduse p 2.14; vt ka 22. veebruari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:33:12). Et nõue võidi kostjale üle anda „usalduslikult“ kohustusega toimida sellega Y juhiste

järgi ja huvides, ei ole mitte asjaõiguslepingu, vaid kohustuslepingu kehtivuse küsimus (vt ka

Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 25). Ainuüksi

kohustustehingu

näilikkus

ei

muudaks

näilikuks

omandi

üleandmisele

suunatud

käsutustehingut. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei olene käsutustehingu

kehtivus õiguste ja kohustuste üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (vt Riigikohtu 4.

detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13695, p 19; 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-05, p 25). Järelikult, isegi kui Y ja kostja vaheline kohustustehing (kinkeleping)

oleks näilik, ei tooks see kaasa nõude loovutamise käsutustehingu näilikkust ja seega tühisust.

14.3. Riigikohus on rõhutanud, et asjaõigusleping käsutustehinguna on abstraktne ja neutraalne

ning üldjuhul ei saagi näilik olla (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

2-20-13429

21 (28)

41-06, p 19). Vaid erandjuhul võib asjaõigusleping olla näilik – seda siis, kui pooled soovivad

jätta üksnes mulje omandi üleminekust ja on omandi üleandmisel kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt

Riigikohtu 2. aprilli 2018. a otsus kriminaalasjas nr 4-16-9132, p-d 22 ja 23; vt ka Riigikohtu

16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Hageja leiabki, et Y ja kostja

üksnes tahtsid jätta mulje nõude üleminekust, kuid olid tegelikult kokku leppinud, et nõude

loovutamise tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, st nõue ei lähe kostjale üle (vt hagiavalduse p 2.14; 22. veebruari 2024. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:31:38–00:32:08). Kolleegiumi hinnangul aga ei anna

hageja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust järeldada, et 3. märtsi 2020. a nõude

loovutamine oleks olnud näilik tehing.

14.3.1. Kostja väitel oli tema eesmärk tehingut tehes saada nõude omanikuks (vt kostja 1.

oktoobri 2020. a määruskaebus, p 2.4.8; 6. oktoobri 2020. a vastus hagile, p 2.5.5). Tuvastatud

asjaoludest ei tulene, et Y ja kostja oleksid sõlminud 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise

lepingu üksnes sooviga jätta mulje nõude üleminekust, s.o võlausaldaja vahetumisest, kuid

nõude omajaks oleks jäänud Y. Nõude omajana on pärast 3. märtsi 2020 käitunud kostja, mh

algatades

siinses

asjas

vaidluse

all

olevas

täiteasjas

täitemenetluse.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele (vt p 2.13) märgib kolleegium järgmist.

14.3.2. Maakohus leidis põhjendatult, et nõude loovutamise näilikkust ei saa järeldada sellest,

et nõue loovutati tasuta (vt maakohtu otsuse p 202). Nõude tasuta loovutamine puudutab

loovutuse aluseks olevat kohustustehingut ning sellest ei saa järeldada, et Yl ja kostjal oleks

olnud kokkulepe, et nõuet tegelikult kostjale ei loovutata. Ka see, et Y oli varem soovinud

nõude täitmist endale, algatades selleks täitemenetluse, ei anna alust järeldada, et tema tahe ei

olnud nõuet 3. märtsi 2020. a lepinguga kostjale loovutada. Sissenõudja võib endale kuuluva

nõude VÕS § 164 lg 1 järgi loovutada ka täitemenetluse ajal. Samuti ei anna käsutustehingu

näilikuks pidamiseks alust hageja väited nõude loovutamise eesmärkide kohta (vt hagiavalduse

p 2.14; 28. jaanuari 2021. a seisukoht, p 2.33).

14.3.3. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et Y käitumine pärast 3. märtsi 2020 viitab nõude

loovutamise näilikkusele. Ehkki Y ei olnud kohtutäitur Risto Seppa nõude loovutamisest

teavitanud (vt kohtutäituri büroo vastus: I kd, tl 194 pöördel), ei ole asjas vaidlust selles, et

täiteasjas nr 027/2020/181 pärast 3. märtsi 2020 täitetoiminguid ei tehtud (22. veebruari 2024.

a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:37:09–00:37:51). Hagejale 3. märtsil 2020 esitatud

nõude loovutamise teates oli Y selgelt avaldanud, et ta on nõude loovutanud ja palub hagejal

täita tsiviilasjas nr 2-16-11889 jõustunud kohtulahenditest tulenevad kohustused kostjale (I kd,

tl-d 89–90). Y väitel oli ta informeerinud nõude loovutamisest ja sissenõudja muutumisest ka

kohtutäitur Risto Seppa (samas). Hageja ei ole menetluses väitnud, et Y oleks ise pärast 3.

märtsi 2020 teinud mingeid selliseid tegusid, millest oleks nähtunud, et ta peab end endiselt

nõude omajaks. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest, et Y oli tegelikult jätnud kohtutäituri

teavitamata ja ei esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, järeldada, et ta oleks käitunud

endiselt nagu nõude täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Samuti ei ole asjas esitatud

selliseid tõendeid, mis kinnitaks hageja seisukohta, et kostja algatas täitemenetluse siinse

menetluse esemeks olevas täiteasjas koostöös Y pärija Cga, käitudes sissenõudjana sisuliselt C

nimel (vt 22. veebruari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:33:12).

14.3.4. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu ka ringkonnakohus hageja seisukohaga, et C 14.

novembri 2022. a taotlusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtuvalt peab ta tsiviilasjas nr 2-

16-11889 tehtud otsusest tulenevat nõuet endale kui Y pärijale kuuluvaks. C 14. novembri 2022.

a taotluses menetluse lõpetamiseks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (II kd, tl-d 78–85) palub ta

2-20-13429

22 (28)

mh tühistada Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega on keelatud hagejal tsiviilasjas nr 2-16-11889 Y kasuks hagejalt välja mõistetud

52 072,71 euro Yle välja maksmine kuni kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi

jõustumiseni. Taotluse põhjendava osa p-s 42 on C põhjendanud hagi tagamise tühistamise

taotlust sellega, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on ka hagi tagamise abinõu tühistamine

vältimatu (II kd, tl 83 pöördel). Seega lähtus C taotlus menetlusõiguslikest kaalutlustest ning ei

anna alust järeldada, et C peab end nõude omajaks.

15. Kolleegium on seisukohal, et 3. märtsi 2020. a nõude loovutamine (käsutustehing) on tühine

TsÜS § 86 lg 1 järgi selle vastuolu tõttu heade kommetega.

15.1. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Riigikohus on selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel

põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja

taunitavateks (vt Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16.

oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Tehing on vastuolus heade kommetega,

kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas

tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu

tegemise eesmärgil (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p

23 ja seal viidatud kohtupraktika). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb

arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise

asjaolusid, sh poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (Riigikohtu 21. mai 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30).

15.2. Riigikohus on toonitanud, et üldjuhul saab heade kommete vastasus TsÜS § 86 lg 1

tähenduses puudutada käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Käsutustehing nt

omandi üleandmise kohta on õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu olla vastuolus heade

kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu

tõttu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete

vastane (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 31 ja seal

viidatud kohtupraktika; 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11), sh kui

käsutustehingu eesmärk on ebamoraalne ja taunitav (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.2). Muu hulgas võib käsutustehingu tühisusele tuginemine

heade kommete vastasuse tõttu olla võimalik juhul, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku

kahjustamine (Riigikohtu 8. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-09, p 12). Näiteks on

Riigikohus leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus aktsiate omandiõiguse või osaluse

üleandmise käsutustehing, mille eesmärk on vältida osanikule või aktsionärile kohalduva

hääleõiguse piirangu kohaldumist (Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

156-12, p 11; 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 12.3). Seda muu hulgas

siis, kui osade üleandmise kaugem eesmärk on tõrjuda vähemusosanik ühingust välja

(Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 20). Käsutustehingu heade

kommete vastaseks lugemiseks ei ole oluline, kas selle tehingu taunitav ja ebamoraalne eesmärk

oleks ka tegelikult saavutatud, kuna tehingu heade kommete vastasuse hindamisel on olulised

eeskätt tehingupoolte eesmärk ja tehingu tegemise motiivid (Riigikohtu 6. novembri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 20).

15.3. Hageja on põhjendanud 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise heade kommete vastasust

peamiselt sellega, et nõude loovutamise eesmärk oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi

tagamise takistamine Yle kuulunud tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest tuleneva nõude

arvel, Y varalise seisundi halvendamine ja tema varatuks muutmine ning seeläbi hageja ja TS

2-20-13429

23 (28)

Laevad OÜ kahjustamine (vt hagiavalduse p-d 2.7 ja 2.8; 28. jaanuari 2021. a seisukoht, p-d

2.26 ja 2.27; 1. veebruari 2022. a seisukoht, p 3.8; 22. veebruari 2024. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:25:48, 00:40:15–00:40:45). Maakohus ei ole hageja väiteid ja nende alusena esile

toodud asjaolusid vaidlustatud lahendis sisuliselt hinnanud, rikkudes sellega kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht,

et kuna nõude loovutamine ei mõjutanud hageja kohustuse suurust ega piiranud

tasaarvestusavalduse esitamist, ei kahjustanud see hagejat (vt maakohtu otsuse p 196).

Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, hinnates hageja väiteid 3. märtsi 2020.

a nõude loovutamise heade kommete vastasuse kohta.

15.4. Siinsel juhul ei ole vaidlust muu hulgas järgmistes asjaoludes:

-

hageja ja TS Laevad OÜ on esitanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Y vastu

(solidaarselt teiste süüdistatavatega) tsiviilhagi, milles nõuavad kokku 4 724 149,16

euro ja viiviste hüvitamist;

-

hageja ja TS Laevad OÜ esitasid 19. veebruaril 2020 kriminaalmenetluses nr X-XX-

XXXX tsiviilhagi tagamise taotluse, milles palusid tsiviilhagi tagamiseks arestida Y

tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest tulenevad nõuded hageja vastu ning

kohustada hagejat tasuma Y nõue kohtu ettenähtud deposiitkontole ja lugeda kohustus

pärast võlgnevuse deposiitkontole tasumist täidetuks (I kd, tl-d 26 pöördel – 19);

-

Harju Maakohus edastas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kannatanute tsiviilhagi

tagamise taotluse 21. veebruari 2020. a kirjaga Yle ja palus vastata sellele hiljemalt 3.

märtsil 2020 (I kd, tl 29 pöördel);

-

Y ja kostja sõlmisid 3. märtsil 2020 nõude loovutamise lepingu, millega Y loovutas kõik

tsiviilasjas nr 2-16-11889 jõustunud kohtuotsusest tulenevad rahalised nõuded hageja

vastu tasuta kostjale (I kd, tl-d 30 – 32 pöördel).

-

Harju Maakohus tegi 5. märtsil 2020. a määruse, millega jättis hageja tsiviilhagi

tagamise taotluse rahuldamata, kannatanute vara arestimise taotluse läbi vaatamata ning

rahuldas TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotluse. Maakohus keelas hagejal

tsiviilasjas nr 2-16-11889 hagejalt Y kasuks välja mõistetud 52 072,71 euro (sh

põhivõlg 24 000 eurot) Yle väljamaksmise kuni asjas nr X-XX-XXXX kohtulahendi

jõustumiseni, määrates, et juhul, kui hageja asub Yle nimetatud rahasummat välja

maksma,

on

hageja

kohustatud

kandma

raha

kohtu

tagatiste

kontole

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (I kd, tl-d 33–36). Määrus jõustus 10. juunil

2020 (I kd, tl-d 36 pöördel – 37 pöördel).

15.5. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et nõude loovutamise vahetu eesmärk oli takistada

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tsiviilhagi tagamist selle nõude arvel.

15.5.1. Asjaoludest nähtub, et Yl oli algselt soov nõuda tsiviilasjas nr 2-16-11889 hagejalt välja

mõistetud summad sisse endale. 27. jaanuaril 2020 edastas kohtutäitur Risto Sepp hagejale

teatise ja täitmisteate, mille kohaselt algatas kohtutäitur Y 23. jaanuari 2020. a avalduse alusel

hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/181 hagejalt Y kasuks tsiviilasjas nr 2-16-

11889 välja mõistetud summade (kokku 51 792,88 eurot) sissenõudmiseks (I kd, tl-d 23 pöördel

– 26). Täitmisteate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päeva täitmisteate

kättetoimetamise päevast (I kd, tl 24). Maakohus leidis ekslikult, et vabatahtliku täitmise

tähtaeg möödus 27. veebruaril 2020 (vt maakohtu otsuse p 185). Vabatahtliku täitmise tähtaega

täiteasjas nr 027/2020/181 pikendati Harju Maakohtu 26. veebruari 2020. a määrusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX TMS § 45 lg 1 alusel kuni 6. märtsini 2020 (vt hageja 19.

oktoobri 2020. a menetlusdokument, p 2.23 ja lisa 3). Seega loovutas Y nõude kostjale lühikest

aega pärast seda, kui ta oli algatanud ise täitemenetluse selle nõude sissenõudmiseks, tehes seda

2-20-13429

24 (28)

nõude vabatahtliku täitmise tähtaja perioodi jooksul. Eelnev viitab kolleegiumi hinnangul

sellele, et veel ligi kuu aega enne nõude kostjale loovutamist ei olnud Yl kavatsust nõuet

loovutada.

15.5.2. Asja materjalid ei anna alust järeldada, et Yl oleks olnud vajadus või mõistlik põhjus

nõude 3. märtsil 2020 kostjale loovutamiseks.

Kostja on menetluses väitnud, et ta on täitnud Y kohustusi suuremas summas kui loovutusega

omandatud nõue ning poolte kokkuleppel väheneb loovutatud nõude võrra Y võlgnevus kostja

ees (kostja 1. oktoobri 2020. a määruskaebus, p 2.4.2; 6. oktoobri 2020. a vastus hagile, p 2.5.4;

1. märtsi 2022. a seisukoht, p 30). Kostja esitatud arvetelt (I kd, tl-d 64–84) ja kontoväljavõtetelt

(I kd, tl-d 85–86) nähtub, et advokaadibüroo Leadell Pilv on esitanud Cle ajavahemikul 26.

september 2017 kuni 30. september 2019 arveid seoses Yle kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

õigusabi osutamisega ning kostja on need arved ajavahemikul 29. september 2017 kuni 11.

oktoober 2019 tehtud maksetega kokku summas 60 028,40 eurot tasunud.

Nõude loovutamise lepingu p 3.2 (I kd, tl 30 pöördel) kohaselt loovutas Y nõude kostjale tasuta.

Maakohtu seisukoht, et esinesid asjaolud, mille tõttu nõude loovutamise lepingut ei saa käsitada

kinkelepinguna (vt maakohtu otsuse p 203), ei ole põhjendatud. Ehkki kostja on menetluses

viidanud muude kokkulepete olemasolule, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kui nõue oleks

loovutatud kostja väidetud asjaoludel, s.o Y võla katteks, oleks seda nõude loovutamise

lepingus eelduslikult märgitud. Arvestades, et kostja oli tasunud Y õigusabiarveid 26.

septembrist 2017 kuni 30 septembrini 2019 ning veel jaanuaris 2020 algatas Y ise hageja vastu

sundtäitmise tsiviilasjas nr 2-16-11889 välja mõistetud summade sissenõudmiseks, on ka

eluliselt ebausutav, et Y oleks tahtnud selle nõude loovutamisega tasuda või tasaarvestada

aastatel 2017–2019 tekkinud võlga kostja ees.

15.5.3. Eelneva põhjal nõustub kolleegium hagejaga, et Y ajendiks nõude loovutamisel oli

hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotlus (vt hagiavalduse p 2.7). Pole alust arvata,

et ilma selle taotluseta oleks Y nõude loovutanud. Kuna tsiviilhagi tagamiseks taotleti nõude

arestimist või hageja kohustamist täitma Y nõue raha tasumisega kohtu deposiiti (mitte otse

Yle), muutis nõude 3. märtsil 2020 kostjale loovutamine taotletud hagi tagamise abinõude

rakendamise (või vähemalt nende eesmärgi saavutamise) võimatuks.

15.6. Kolleegium leiab, et nõude loovutamist eesmärgiga takistada tsiviilhagi tagamist võib

pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseks ja taunitavaks ning seega heade

kommetega vastuolus olevaks. Esiteks takistas Y sellega kannatanutel (hagejal ja TS Laevad

OÜ-l) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX oma menetlusõiguste teostamist. Seejuures ongi hagi

tagamise üks eesmärk takistada kostjal (siinsel juhul kriminaalasjas süüdistataval) menetluse

ajal oma vara vähendamist ja varalise seisundi halvendamist (vt Kõve, V. jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, § 377, p 3.1.4.3.a).

Teiseks kuritarvitas Y nõude loovutamisega kohtu usaldust. Nimelt loovutas Y nõude kostjale

pärast tsiviilhagi tagamise taotlusest teadasaamist (21. veebruaril 2020), tehes seda

ajavahemiku jooksul, milleks kohus oli andnud Yle võimaluse esitada hagi tagamise taotlusele

sisulisi vastuväiteid. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu eesmärk Yle seisukoha

esitamiseks tähtaja määramisel oli anda talle võimalus esitada oma arvamus ja selgitada oma

huve nõude suhtes, et kohus saaks teha hagi tagamise taotluse kohta õige ja kaalutletud otsuse,

mitte anda Yle võimalus nõudest kiiresti lahti saada. Oma 3. märtsi 2020. a seisukohas hagi

tagamise taotluse kohta tugines Y peamise vastuväitena hagi tagamisele sellele, et ta on nõude

loovutanud (I kd, tl-d 98–99). Lisaks kohtu usalduse kuritarvitamisele oli Y eesmärk nõude

2-20-13429

25 (28)

loovutamisel takistada kohtul kannatanute taotluse lahendamist ja seeläbi nõuetekohast

õigusemõistmist.

15.7. Tsiviilhagi tagamise takistamisega oli nõude loovutamise kaugem eesmärk takistada

kannatanutel (hageja ja TS Laevad OÜ) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud tsiviilhagi

rahuldamist selle nõude arvel ning seeläbi kannatanuid kahjustada, milline eesmärk on samuti

heade kommetega vastuolus.

15.7.1. Siinsel juhul ei olnud kannatanute tsiviilhagi enne 3. märtsi 2020. a nõude loovutamist

piisavalt tagatud. Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a hagi tagamise määruses on kohus märkinud,

et kannatanute tsiviilhagi Y vastu on ilmselgelt suurem kui Y nõue hageja vastu ja Y võimalik

sissetulek ning ilmselgelt ei võimalda Y praegune majanduslik olukord tsiviilhagis esitatud

nõude rahuldamist, mistõttu tsiviilhagi rahuldamisel võib selle täitmine osutuda raskendatuks

või võimatuks (vt määruse lk 4: I kd, tl 34 pöördel). Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a

määrusest nähtuvalt oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldatud hagi tagamise abinõusid ka

Yle kuuluvate kinnisasjade suhtes ja arestitud oli sularaha 9159 eurot (I kd, tl 191), kuid ka

sellest määrusest nähtuv ei anna alust arvata, et arestitud vara väärtus oleks katnud tsiviilhagis

esitatud nõuete suuruse. Kostja ei ole väitnud, et Yl oleks olnud täiendavat vara, mis ei oleks

olnud juba kriminaalasjas arestitud või kohtulike hüpoteekidega koormatud (vt kostja 6.

oktoobri 2020. a vastus, p 2.5.3).

15.7.2. Yle kuuluva nõude arvel tsiviilhagi tagamise puhul oleksid kannatanud saanud

tsiviilhagi rahuldamise korral oma nõude osaliselt rahuldatud Y nõude arvel (kui nõue oleks

arestitud) või hageja poolt Y nõude rahuldamiseks kohtu deposiiti tasutud summa arvel

(vastavalt Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõule).

Ka olukorras, kus Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2020. a määrusega vaid TS Laevad OÜ

tsiviilhagi tagamise taotluse, jättes hageja taotluse rahuldamata, oleks hageja poolt Y nõude

rahuldamiseks kohtu deposiiti kantava summa arvel saanud oma tsiviilhagis esitatud nõudele

(tsiviilhagi rahuldamise korral) rahuldust ka hageja, kuna hageja ja TS Laevad OÜ on

tsiviilhagis esitatud 3 152 000 euro suuruse nõude osas solidaarvõlausaldajad (vt VÕS § 75 lg

1) (vt tsiviilhagi (I kd, tl-d 136–159) põhjenduste osa II, p-d 4–55). Nõude loovutamise lepingu

p-st 3.2 nähtuvalt toimus nõude loovutamine tasuta ja ka asja materjalid ei võimalda tuvastada,

et Y oleks saanud nõude loovutamise eest mingi vastusoorituse (vt praeguse otsuse 15.5.2),

mille arvel oleks kannatanud saanud taotleda tsiviilhagi tagamist. Seega tõi nõude loovutamine

kaasa Y vara vähenemise ja halvendas kannatanute, sh hageja võimalusi täita tsiviilhagi

rahuldavat otsust.

15.7.3. Eelnevast saab järeldada, et nõude loovutamise kaudne eesmärk oli ka tsiviilhagi

rahuldava kohtuotsuse täitmise takistamine, s.o et hageja ja TS Laevad OÜ ei saaks oma

tsiviilhagis esitatud nõuet rahuldada osaliselt Y nõude arvel. Seeläbi oli nõude loovutamise

eesmärk hageja ja TS Laevad OÜ kahjustamine, mis on vastuolus heade kommetega. Ka

Riigikohus on leidnud, et maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara

teadlikku „kõrvaletoimetamist“ võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas

olevaks ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja seega ka heade kommetega (vt

Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23).

15.8. Kolleegium leiab, et asjas esile toodust saab järeldada, et kostja oli nõude loovutamise

aluseks olevatest asjaoludest ja heade kommete vastastest eesmärkidest teadlik.

15.8.1. Pooled ei vaidle selle üle, et Y ja kostja olid tuttavad, kes elasid samas piirkonnas (vt

22. veebruari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:50). Kostja on ise välja toonud, et

2-20-13429

26 (28)

ta tasus Y õigusabiarveid kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. 6. detsembri 2021. a eelistungil on

kostja avaldanud, et tema ja Y vahel olid varasemad rahalised suhted ning pärast Y haigestumist

tegi kostja Cle täiendavalt ülekandeid (vt kohtuistungi protokoll, lk 3). Sellest, et kostja aitas Y

ja tema abikaasat Y kriminaalmenetluse ja viimase haigestumise ajal, saab järeldada, et Y ja

kostja olid lähedased tuttavad, kelle vahel olid usalduslikud suhted.

15.8.2. Y õigusabiarvete tasumisest järeldub, et kostja oli kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

toimuvaga (vähemalt mingil määral) kursis ja suhtles XY perekonnaga sel teemal. Kostja

koostööd Yga seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX kinnitab ka hageja välja toodu, et kostja

esitas kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ühiselt koos Yga 16. märtsil 2020 määruskaebuse Harju

Maakohtu 5. märtsi 2020. a hagi tagamise määrusele (hageja 19. oktoobri 2020. a

menetlusdokumendi lisa 1) ning 30. aprillil 2020 ja 22. juulil 2020 taotluse hagi tagamise

abinõude tühistamiseks (hageja 19. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi lisad 2 ja 4), kusjuures

need dokumendid koostasid ja esitasid kohtule Y kaitsjad. Ehkki need dokumendid koostati

pärast 3. märtsi 2020. a nõude loovutamist ja need seondusid tsiviilhagi tagamise

vaidlustamisega, näitab see siiski Y ja kostja seotust ja omavahelist suhtlust seoses

kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX.

15.8.3. Ka nõude loovutamise aeg ja viis viitavad sellele, et kostja pidi nõude loovutamise

aluseks olevatest asjaoludest ja eesmärgist teadlik olema. Esiteks loovutati nõue samal päeval,

mil Yle oli antud tähtaeg esitada hageja ja TS Laevad OÜ tsiviilhagi tagamise taotluse kohta

seisukoht, kusjuures hageja on välja toonud, et Y oli sel ajal haige ning ei saanud haiguse tõttu

nt 5. märtsi 2020. a kohtuistungist osa võtta (vt nt hagiavalduse p 2.10; kostja ei ole seda väidet

vaidlustanud). Teiseks loovutati nõue tasuta. Need asjaolud koosmõjus sellega, et vaid lühikest

aega enne nõude loovutamist oli Y ise algatanud nõude sissenõudmiseks täitemenetluse,

viitavad sellele, et tegemist oli kiireloomulise tehinguga. Võttes arvesse ka selle tehingu

ebaharilikke tingimusi (tasuta loovutamine), saab kolleegiumi arvates eelnevast koosmõjus

järeldada, et kostja oli nõude loovutamise asjaoludest ja eesmärgist teadlik.

15.8.4. Kolleegium leiab, et 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise heade kommete vastaseks

lugemiseks piisab sellest, et kostja teadis tehingu tegemise aluseks olevaid asjaolusid ja tehingu

tegemise eesmärki ning tegi Yga nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Ei ole oluline, et

ka kostjal endal oleks olnud huvi hagejat kahjustada. Ka Y aitamine hagi tagamise takistamisel

ja hageja huvide kahjustamisel on ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi taunitav ning

ebamoraalne.

15.9. 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise (käsutustehingu) heade kommete vastaseks ja

tühiseks lugemist ei välista pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus kehtestatud

erireeglid.

15.9.1. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu seisukoha kohaselt on võlausaldajate

kahjustamise eesmärgiga tehtud tehingute heade kommete vastaseks ja TsÜS § 86 lg 1 järgi

tühiseks lugemine piiratud. Nimelt on Riigikohus leidnud, et seadusandja on kehtestanud

võlausaldajate huvide kaitseks erireeglid, mis kitsendavad TsÜS § 86 rakendusala. Esmajoones

on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks võlgniku pankroti

korral sätestatud pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

instituut, mistõttu pankrotiseaduse tehingu tagasivõitmise regulatsioon on erinormid TsÜS § 86

lg 1 ees. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete

vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 86 lg 1 järgi.

Siiski ei ole Riigikohtu hinnangul välistatud, et võlausaldajate huvisid kahjustavad tehingud

2-20-13429

27 (28)

võivad olla heade kommetega vastuolus ja seega tühised samaaegselt muul põhjusel (vt

Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Alates 1. jaanuarist

2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku §-d 187–197 näevad ette tehingu tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamise võimaluse ka väljaspool pankrotimenetlust. Järelikult ei pea selle

kontrollimine, kas tehing kahjustas võlausaldajate huve, tingimata toimuma pankrotimenetluses

ja seega ajal, mil välja on kuulutatud võlgniku pankrot.

Kolleegium leiab, et siinsel juhul ei välista pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus

sisalduv tagasivõitmise regulatsioon 3. märtsi 2020. a nõude loovutamise tühiseks lugemist

TsÜS § 86 lg 1 järgi tehingu vastuolu tõttu heade kommetega. Ehkki hageja väitel kaasnes

nõude loovutamisega ka tema kui (tsiviilhagis esitatud nõuete) võlausaldaja huvide

kahjustamine, ei ole välja kuulutatud Y (pärandvara) pankrotti ning hagejal pole Y vastu

täitedokumenti, mis võimaldaks esitada tagasivõitmise hagi pankroti- või täitemenetluses.

Järelikult ei esine siinsel juhul olukorda, kus TsÜS § 86 lg 1 kohaldamise välistaks

pankrotiseadusest või täitemenetluse seadustikust tulenev eriregulatsioon. Lisaks ei tulene 3.

märtsi 2020. a nõude loovutamise heade kommete vastasus üksnes sellest, et see kahjustas Y

võlausaldajate (hageja ja TS Laevad OÜ) huve, vaid ka tehingu eesmärgist takistada

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hagi tagamist ja tsiviilhagi rahuldamist Yle kuulunud nõude

arvel ning kohtu usalduse kuritarvitamisest.

16. Kuna 3. märtsi 2020. a nõude loovutamine (käsutustehing) on tühine, ei läinud Y nõue

hageja vastu, mis tulenes tsiviilasjas nr 2-16-11889 tehtud otsustest, selle tehinguga kostjale üle

ja kostjast ei saanud Y asemel uut võlausaldajat. Nõude omajaks jäi Y. Asjas ei ole vaidlust

selle üle, et vastavalt Harju Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusele kriminaalasjas nr 1-17-4919

on hageja teinud Y nõude täitmiseks 52 072,71 euro suuruse makse kohtu deposiitkontole.

Sellega on hageja Y nõude nimetatud summas täitnud. Kuna kostjal ei ole hageja vastu nõuet,

mida täiteasjas sundtäidetakse, tuleb täitemenetlus täiteasjas tunnistada lubamatuks.

17. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle kolleegium hageja väiteid ja kostja vastuväiteid

muude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste esinemise kohta.

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused

18. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet puudutavas

osas tuleb otsus tühistada ka osas, millega maakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel Harju

Maakohtu 16. septembri 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Vastavalt 16. septembri

2020. a määrusele on täitemenetlus täiteasjas hagi tagamise korras peatatud kuni siinses

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust hagi sisulise lahendamise osas, tuleb seda

TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Ühtlasi tuleb TsMS § 173 lg 1

järgi jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud.

20. Osas, milles hageja loobus hagist, s.o nõue jätta täitekulud täiteasjas kostja kanda ja mõista

hageja täitekulud kostjalt hageja kasuks välja, tuleb poolte maakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja ei loobunud nõudest põhjusel, et kostja oleks

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid kostja vaidles nimetatud nõudele menetluses

vastu. Muus osas tuleb poolte maakohtus kantud menetluskulud jätta hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagis esitatud nõuete tähtsust hageja jaoks, sh eeldatavat

rahalist mõju hagejale ja nõuetele menetluses, sh poolte menetlusdokumentides pööratud

2-20-13429

28 (28)

tähelepanu, tuleb eelnevast lähtuvalt jätta poolte maakohtus kantud menetluskuludest 5%

hageja kanda ja 95% kostja kanda.

21. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse peaaegu täies ulatuses. Kaebus jääb rahuldamata

vaid osas, milles ringkonnakohus jätab poolte maakohtus kantud menetluskuludest 5% hageja

kanda (hageja taotles menetluskude jätmist kostja kanda). Kuna kaebuse rahuldamata jäetav

osa on marginaalne, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud, mis on tekkinud seoses

apellatsioonkaebuse esitamise ja menetlemisega, TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja

kanda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise ja menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud

jäävad TsMS § 178 lg 4 alusel poolte endi kanda.

22. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu

otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Lähtudes

Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS §

177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul alates lõppotsuse jõustumisest.

23. Kuna maakohtul tuleb uuesti kindlaks määrata ka poolte maakohtus kantud menetluskulud,

ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi kostja vastuapellatsioonkaebuse väidete kohta. Seda

muu hulgas põhjusel, et TsMS § 658 lg 2 kohaselt oleks maakohtule menetluskulude uuel

kindlaksmääramisel kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamise

ja

kohaldamise

kohta.

Kolleegium

märgib

siiski,

et

põhjendatud

on

kostja

vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus oli ebaõigesti lugenud kostja 20. juuni 2022. a

hagi tagamise tühistamise taotluse koostamisega seotud menetluskulud tervikuna

põhjendamatuks põhjusel, et nimetatud taotlus jäi rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine

on asjaolu, mida TsMS § 169 lg 3 võimaldab võtta arvesse menetluskulude jaotamisel. Selle

sätte kohaselt võib kohus jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega ja vaidlustamisega

seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes taotluse on

esitanud. Siinsel juhul ei olnud maakohus jätnud kostja 20. juuni 2022. a hagi tagamise

tühistamise taotluse esitamisega seotud menetluskulusid kostja kanda, vaid kõik menetluskulud

olid jäetud hageja kanda. Selles olukorras ei saanud maakohus jätta kostja 20. juuni 2022. a

taotluse koostamisega seotud menetluskulusid tervikuna rahaliselt kindlaks määramata ja

vastaspoolelt välja mõistmata põhjusel, et see taotlus jäi rahuldamata. Maakohus oleks pidanud

ka need kulud kindlaks määrama TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)