2-24-719/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-719

Tsiviilasi

SPAINEST OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: SPAINEST OÜ (likvideerimisel, registrikood

14790879, asukoht Pirita tee 20/2, 12011 Tallinn), seaduslik

esindaja likvideerija X (e-post xxx)

Ajutine

pankrotihaldur:

Oliver

Ennok

(asukoht

Advokaadibüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn,

telefon 5255757, e-post oliver.ennok@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada SPAINEST OÜ (likvideerimisel, registrikood 14790879) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida SPAINEST OÜ (likvideerimisel) ja kustutada

äriregistrist.

3. Pärast SPAINEST OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamist vabastada Oliver

Ennok pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata SPAINEST OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija X

(isikukood xxxxxxxxxxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku SPAINEST OÜ (likvideerimisel) kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks 2635,20 eurot (käibemaksuga).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu

1000,40 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok

OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

8. Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu summas 1634,80 eurot mõista välja

SPAINEST OÜlt (likvideerimisel) ja maksta välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX.

9. Avaldada teade SPAINEST OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

SPAINEST OÜ (likvideerimisel) esitas 15.01.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis 19.01.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Ajutine pankrotihaldur esitas 14.02.2024 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul reaalselt

majandustegevust toimunud ei ole. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

pankrotiseaduse mõistes, s.o eelkõige erimeelsused võlgniku juhtkonna ja osanike vahel. Võlgniku

vara koosneb debitoorsetest nõuetest seotud isikute Hush Consulting OÜ vastu summas 850 eurot ja

VP Consulting & Coaching OÜ vastu 1250 eurot, s.o kokku 2100 eurot, kuid tasumata sissemakse

nõuded on raskesti sissenõutavad ja nõuete rahuldamine on ebatõenäoline. Muu vara võlgnikul

puudub. Teadaolevad kohustused moodustavad 400 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on

võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur tegi

ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks

2000 eurot.

Kohus määras 15.02.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 01.03.2024. Deposiiti

nõutud summat ei tasutud.

Kohus tegi 06.03.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas

18.03.2024, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena,

sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

esialgsetel andmetel puudub perspektiivne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei

esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 400 eurot,

kuid realiseeritav vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus

ei ole ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Perspektiivseid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur hetkel

tuvastanud. Võlgnikul on osakapitali sissemakse tasumise nõuded osanike vastu, kuid avalikult

kättesaadavate andmete kohaselt osanikel mistahes vara puudub. Seega on nõuded raskesti

sissenõutavad ja nende rahuldamine vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 15.02.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 01.03.2024. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

06.03.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita

käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega lõpetab

kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab teate

menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades

pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks

muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Xi.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest

hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada

kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2024. aastal 820 eurot.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks kokku 18 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus

haldur tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise pankrotihalduri

tasuks 2635,20 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud

kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii tehtud töö mahule,

keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine pankrotihaldur palub tasu osaliselt hüvitada

riigi vahenditest.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 18 tunni eest (alustatud pooltunde 36 × 33)

1188 eurot. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu suuremas summas, kui

kuupalga ühekordne alammäär ehk käesoleval aastal 820 eurot, s.o 1000,40 eurot käibemaksuga.

Seega hüvitatakse riigi vahenditest ajutise halduri tasust 1000,40 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud,

s.o 1634,80 eurot (2635,20 – 1000,40) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult.

Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik