2-23-16699/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. A. T. hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt K. T.lt (T.) elatis A. T. (T.) kasuks igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot alates 26.11.3023.a kuni A. T. õpingute lõpetamiseni X.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-23-16699

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märtsil 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. T. (T.) hagi K. T. (T.) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Kostja:

A. T. (IK XXX, elukoht: XXX, tel XXX, e-post XXX)

K. T. (IK XXX, elukoht XXX e-post XXX, tel XXX, +XXX)

2

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole 280 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

1. A. T. esitas Viru Maakohtule 01.08.2023.a hagi K. T. vastu elatise nõudes. K. T. on A. T. isa. Hagiavalduse kohaselt kohustus Viru Maakohtu 17.10.2014 kompromissi määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52699 K. T. tasuma A. T. ülalpidamiseks elatist igakuiselt 225 eurot. 10.03.2022 esitas M.T. Justiitsministeeriumile taotluse Eesti kohtuotsuste tunnistamiseks Soomes elatise sissenõudmiseks kostjalt kohtutäituri kaudu, sest kostja viibisja töötas Soomes. Kohtutäituri kaudu õnnestus saada raha kostjalt. Hageja sai täisealiseks 30.10.2023 ja sellega lõppes kostja kohustus elatise tasumiseks Viru Maakohtu 17.10.2014 lahendi alusel. Hageja omandab keskharidust täiskoormusega X, mille kohta on esitatud 04.10.2023 tõend nr 1- 10/23/116. Eeldatav gümnaasiumi lõpetamise aeg on juuni 2025. Peale keskhariduse omandamist planeerib hageja omandada kõrgharidust Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (edaspidi BFM), kus on õpe samuti täiskohaga. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot. A. T. elab koos oma ema M. T.ga ning on ema ülalpidamisel. Materiaalset toetust saab vaid oma emalt. K. T. ei osuta hagejale materiaalset abi ja tema elus aktiivselt ei osale. Kostja on viimati oma kohustust täitnud oktoobris 2023, kui hageja oli alaealine ja raha laekus hageja ema M. T. kontole. Gümnaasiumis õppimine ei võimalda hagejal tööle minna, mistõttu vajab hageja mõlema vanema materiaalset abi. Keskmiselt moodustavad igakuised kulud kokku umbes 492 eurot kuus, mõni kuu kuulub rohkem nt toidule, taskurahale.

2. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega aadressil xxx, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kätte toimetada kostjale hagi sellel aadressil, materjalid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja ei vasta ka e-posti (xxx) teel saadetud kirjadele. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.02.2024. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.02.2024.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

3

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

4. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 99 lg 1, § 100. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. A. T. sai täisealiseks xxx. Hageja esitas X 04.10.2023.a tõendi, millest nähtub, et A. T. õpib G2 õpperühma (X) Teater.Kino.Televsion õppemoodulil. Eeldatav gümnaasiumi lõpetamise aeg on juuni 2025. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära arvestust ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1- 119-15). Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kuivõrd hagimaterjalid toimetati kostjale väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikult kätte ja kostja omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja vastuväiteid sellele ei ole. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt TsMS § 468 lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik