3-24-432/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-432 Haldusasi X kaebus riigiprokuröri distsiplinaarkorras karistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-432.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-432 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 12.01.2024 Riigiprokuratuurile pöördumise, milles taotles riigiprokurör Y suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist prokuratuuriseaduse (ProkS) § 32 alusel. X leidis, et prokurör pettis teda. Prokurör lubas tagastada kaebajale kriminaalasjas nr X-XX-XXXX konfiskeeritud asjad. Tegelikult kaebaja oma arestitud arvuteid tagasi ei saanud sellisel kujul, nagu need enne olid (s.o koos tarkvara ja andmekoguga). 2. Riigiprokuratuur vastas Xle 12.02.2024 kirjaga nr RP-6-5/24/23-1. Vastuse järgi ei esinenud prokuröri kutsetegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarmenetlust pole alust algatada. 3. X esitas 13.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles riigiprokurör Y distsiplinaarkorras karistamist tema tööülesannete mittenõuetekohase täitmise tõttu.

3-24-432 2(3) Kokkuleppemenetluses lubas prokurör tagastada kaebajale kogu läbiotsimisel ära võetud vara, kuid hiljem keeldus seda tegemast. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 04.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega inimesele kuuluvate isiklike õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on inimesel subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2013 määrus 3-3-1-29-13, p 16). ProkS § 32 lg 1 teise lause järgi võib huvitatud isik esitada distsiplinaarmenetluse algatamise taotluse. Riigiprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või tema distsiplinaarkorras karistamise eesmärgiks ei ole aga huvitatud isiku isiklike õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse algatamine või prokuröri distsiplinaarkorras karistamine ei mõjuta kaebaja isiklikke õigusi mingil moel. Kaebajal ei ole seega subjektiivset õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja prokuröri karistamist. Riigiprokurör on 11.01.2024 määrusega rahuldanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tekitatud kahju hüvitamise taotluse 3000 euro tasumiseks kaebajale. Lisaks sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist või prokuröri distsiplinaarkorras karistamist, on kaebajale kriminaalasjas hüvitatud ka arvutite tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub 04.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määrus. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ja prokuröri karistamist. Riigiprokurör Y tegevus tekitas kaebajale kahju. Prokuratuuri üks eesmärke on tagada kriminaalmenetluse seaduslikkus ja tulemuslikkus. Riigiprokuröri tegevus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud tulemuslik. Kaebajal on õigus õiglasele kohtupidamisele. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX rikuti kaebaja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sest prokurör ei täitnud oma kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒52 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

3-24-432 3(3)

8. ProkS § 32 lg-st 1 tulenevalt võib huvitatud isik esitada taotluse distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Distsiplinaarmenetluse algatab riigi peaprokurör (ProkS § 32 lg 2 p 2). Isik saab üldjuhul pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (vt HKMS § 44 lgd 1 ja 2). Ametnike suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta võimaliku distsiplinaarsüüteoga puutumuses oleva isiku õigusi (vrd Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 3-23-1820, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 määrus nr 3-22-1555 p 6). Huvitatud isikul on küll õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja õigus saada oma pöördumisele vastus, kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda, et distsiplinaarmenetlus algatataks. Distsiplinaarmenetluse tulemus ei kaitse prokuröri karistamise korral huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja on Riigiprokuratuurilt sisulise vastuse saanud. Riigiprokuratuur on 12.02.2024 kirjas selgitanud kaebajale muu hulgas seda, miks ProkS § 31 lg-s 2 nimetatud distsiplinaarsüüteo tunnuseid Y tegevuses sedastada ei ole võimalik, ning puudub alus tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise võimalus ei ole ette nähtud huvitatud isiku õigushüvede kaitseks. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda prokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja distsiplinaarmeetmete kohaldamist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

9. Riigiprokurör on 11.01.2024 määrusega (dtl 16‒20) rahuldanud kaebajale süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse. Määruse kohaselt tuleb kaebajale politseis hoiustatud kaebaja elukohast läbiotsimisel leitud kahe arvuti ja välise kõvaketta ilma andmekandjatel olevate andmeteta tagastamisel määrata kaebajale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 alusel hüvitis vastavalt tema taotlusele, s.o summas 3000 eurot. Seega on praeguseks andmete kustutamisega tekitatud kahju kaebaja nõutud summas hüvitatud.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)