2-23-7568/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7568

Kohtuasi

X ja Rusland OÜ hagi Eesti Interneti SA ja OÜ

Mobiland vastu domeeninime omandiõiguse ja valduse

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2023 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Rusland OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja 1: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja 2: Rusland OÜ (registrikood 16673385), seaduslik

esindaja X

Kostja 1: Eesti Interneti SA (registrikood 90010019)

Kostja 2: Mobiland OÜ (registrikood 10699308)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2023 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

24.05.2023 esitasid X ja Rusland OÜ hagi Eesti Interneti SA ja Mobiland OÜ vastu. Hagejad

paluvad tunnistada kostja 1 poolt vastuvõetud otsus domeeninime mobiland.ee omandiõiguse

üleandmiseks kostjale 2 kehtetuks ning tunnustada hageja 1 omandiõigust domeeninimele

mobiland.ee ning anda domeeninimi mobiland.ee valdus hagejale 1 üle.

2-21-10546

Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse. Hagejad palusid hagi

tagamiseks anda domeeninimi mobiland.ee valdus üle hagejale 1 kuni antud asjas kohtulahendi

jõustumiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt registreeris hageja 1 20.10.2021 enda nimele Zone Media OÜ

vahendusel domeeninime mobiland.ee. Domeeninime registreerimise eesmärgiks oli kasutatud

autovaruosade elektroonilise kataloogi loomine. Seisuga 22.05.2023 oli mobiland.ee

elektroonilises kataloogis 7 041 079+ varuosa 2042+ auto mudelile. Kostja 1 korraldusel anti

23.05.2023 domeeninimi üle kostjale 2. Seetõttu ei saa hagejad enam platvormi kaudu tooteid

müüa. Hagejad ei olnud teadlikud kostja 1 menetlusest ja otsus domeeninime üle andmiseks

tehti hagejate tagaselja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 24.05.2023 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

3.1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 kohaselt asi on kehaline ese. Hagejad on sisuliselt püüdnud

hagiga vaidlustada Eesti Interneti SA otsust, ent eelnevat ei saa kohtus vaidlustada. Hagejatel

puudub nõude esitamiseks õiguslik alus. Seadus ei näe ette võimalust kohtul tunnistada Eesti

Interneti SA otsuseid kehtetuks või tunnistada hageja 1 omandiõigust domeeninimele. Hagejal

1 puudub ka subjektiivne nõudeõigus nõuda, et domeen oleks nimelt hageja 1 oma. Ühtlasi ei

ole õiguslikult võimalik anda domeeninime valdust üle hagejale 1, kuna vallata saab vaid asju

ehk kehalisi esemeid. Eelnevast tulenevalt ei ole hagi esitatud hagejate seadusega kaitstud

õiguste ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga ei

ole hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3.2. Kuigi hagis esineb ka muid puudusi (nt ei ole hagilt tasutud riigilõivu), siis ei ole

põhjendatud määrata hagejatele puuduste kõrvaldamiseks tähtaega, kuna hagi on õiguslikult

perspektiivitu ning kohus ei saaks esitatud hagi ühelgi juhul rahuldada.

3.3. Kuna hagi on perspektiivitu ja kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ei ole põhjendatud

kohaldada asjas ka ühtegi hagi tagamise abinõu.

3.4. Kuivõrd hagejad on esitanud kostjate vastu ühised nõuded, siis tuleb menetluskulud jätta

solidaarselt hagejate kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega võtta hagi menetlusse ja anda hagejatele täiendavalt aega puuduste

kõrvaldamiseks ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

4.1. Hagejad leiavad, et intellektuaalse omandi kaitseks on hagejatel õigus pöörduda kohtusse.

Domeeninime üleandmine kostjale 2 on ebaseaduslik. Kohus ei andnud hagejatele lisaaega

nõuete täpsustamiseks.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas

selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-21-10546

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes

avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui

hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt

nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11).

Õige on maakohtu seisukoht, et Eesti Interneti SA otsust ei saa vaidlustada. Samas Eesti

Interneti SA poolt otsuse tegemine ei välista kohtu poole pöördumist. Ringkonnakohus leidis

ühes teises domeeninime vaidluses, et „EIS domeenivaidluste komisjoni otsus on lõplik ja selle

peale ei saa kaebust esitada, kuid see ei välista poole õigust alustada teise poole vastu

kohtumenetlust (domeenivaidluste komisjoni reglement p 15.2). Ringkonnakohtu arvates on

domeenivaidluste komisjonis osalenud hagejal õigus esitada kohtusse hagi, mille esemeks on

nõue tuvastada, kas tal on õigus domeeninime kasutada ja kas kostjal puuduvad alused selle

keelamiseks. Sellise hagi rahuldamine annab hagejale võimaluse välistada EIS-i poolt

domeenivaidluste komisjoni otsuse täitmist.“ (TlnRnKo 06.01.2023, 2-21-3466, p 53). Viidatud

ringkonnakohtu otsuses leidis ringkonnakohus, et sellise nõude läbivaatamata jätmiseks alus

puudub. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas varasema seisukoha juurde, et domeeninime

vaidlust saab maakohus läbi vaadata ja tuvastada, kas hagejal on õigus domeeninime kasutada.

Domeeninime omandiõigust ringkonnakohtu hinnangul tuvastada ei saa ja domeeninime

valduse üleandmist samuti nõuda ei saa, kuid ringkonnakohtu hinnangul on hagejate tegelik

soov hagiavaldusest nähtavalt selline, et hagejad soovivad kasutada edasi domeeninime

mobiland.ee ehk et saada selle domeeninime kasutusõigus. Samuti saavad hagejad nõuda, et

kohus keelaks kostjal 2 domeeninime kasutamine ning kohustaks kostjat 2 tegema

tahteavalduse Eesti Interneti SA-le domeeninimest loobumiseks hagejate kasuks ja asendada

tahteavaldus kohtuotsusega.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrus nr 2017/1001 Euroopa Liidu

kaubamärgi (kaubamärgimäärus) ei reguleeri selgesõnaliselt domeeni kasutamist. Riigikohus

on selgitanud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab

eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab

reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla

põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks (RKTKo 30.03.2006, 3-2-1-4-06, p 49).

Kaubamärgimääruse art 9 lg-st 2 tuleneb, et EL-i kaubamärgi omanikul on õigus takistada

kõigil teistel isikutel omanikule kuuluva kaubamärgiga sarnase tähise, sh ka domeeninime,

kasutamist äritegevuses, kui domeeninimi eksitab tarbijat ja seda on võimalik seostada

kaubamärgiga (TlnRnKo 06.01.2023, 2-21-3466, p 58).

Antud juhul on hagejad toonud esile, et domeeni kasutamine on hagejate jaoks oluline ning

domeeni kasutusvõimaluse puudumine takistab äritegevust ja ei võimalda hagejatel tooteid

müüa. See, et hagejad on seejuures oma nõude sõnastanud ebatäpselt, ei tähenda, et kohus peaks

koheselt hagi menetlusse võtmisest keelduma. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja

pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist

või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud

probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha.

2-21-10546

Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on

maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus

nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17,

p 16). Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada

hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hagejad ei ole neile selliselt

määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib

kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm

25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Maakohus ei ole hagi käiguta jätnud ega lasknud hagejatel enda

nõuet täpsustada, vaid on teinud koheselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise.

Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist ega puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda

teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus

rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg