2-23-11413/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11413

Tsiviilasi

K. I. ja F. I. hagid N. S. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja I: K. I. (isikukood XXX)

Hageja II: F. I. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja isa A. I. ja lepinguline

esindaja V. K.

Kostja: N. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja R.

V. Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I, K. I. (isikukood XXX), hageja II F. I. (isikukood XXX) ja kostja,

N. S. (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejatele I ja II käesolevaks hetkeks sissenõutavaks

muutunud elatise kogusummas 1670 eurot järgmise maksegraafiku alusel:

1.1.1. 500 eurot hiljemalt 18.03.2024;

1.1.2. ülejäänud summa (s.o 1170 eurot) vähemalt 97,50 euro suuruse igakuise

maksega iga kuu 12. kuupäevaks alates 01.04.2024.

1.2. Kostja kohustub tasuma hagejale II alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) igakuist elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, s.o

summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest.

1.3. Käesoleva määruse punkti nr 1.2 miinimumelatise sisse on arvestatud ka

sideteenuste/telefoniarve, mida pooled lepivad kokku, et edaspidi tasub hagejate

isa.

2-23-11413

2 (4)

1.4. Käesoleva määruse punktis 1.2 märgitud igakuine elatis tasutakse hiljemalt iga

jooksva kuu 12. kuupäevaks hagejate isa A. I. kontole EEXXX.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 11.08.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt:

-

hageja I kasuks välja alates 01.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni

XXX, igakuine elatis 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust);

-

hageja II kasuks alates 01.08.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX,

igakuine elatis 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

Kostja on hagejate ema.

-

Hagejate vanamate abielu lahutati xxx. Sellest ajast elab kostja hagejatest lahus.

Hagejad elavad isa juures (isa ainuomandisse kuuluvas korteris) aadressil xxx. Kostja

elab aadressil xxx.

-

Hagejad on isa täielikul ülalpidamisel. Kostja ei osale hagejate kasvatamises ja

ülalpidamises.

-

Hagejate isa nõudele tasuda hagejate ülalpidamiseks elatist vastas kostja keeldumisega.

Seetõttu nõuavad hageja elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2023

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid

järgmised:

-

Kostja soovib lastega koos elada ja nende eest hoolitseda. Kostja suhtleb lastega.

-

Suurte kulutuste korral peaksid tasuma kulud pooleks või arvestatakse seda selle kuu

elatisrahast maha.

2-23-11413

3 (4)

-

Osa elatisest tuleks kanda lapse kontole taskurahaks.

-

Kostja on tasunud inglise keele lisaõppe tasu, millega peaks arvestama. Kostja tasus

augustis telefoniarve 20 eurot ja 2023. a augustis ka ülekandeid ühe hageja arvele

187,17 euro ulatuses. Lisaks tasus kostja 28.08.2023 laste eest 110,60 eurot ja 67,96

eurot. Kokku on kostja kandnud augustis 2023 hagejatega seoses kulutusi 385,73 eurot,

millise summa ulatuses tuleb elatisraha nõuet selle kuu eest vähendada.

-

Kostja on tasunud:

o Novembris 2023 135.51 eurot, sh kool 28.-, telefonid 10,- ja 10.- kokku 20.-,

pangaülekanded F. 60.-, ostud internetist F. 27.51.

o Detsembris 2023 707 eurot, sh kool 28.-, telefonid 20.-, ostetud telefon F. 334.-,

pangaülekanded F. 60.-, pangaülekanded K. 200.-, koolisõit F. 65.-.

o Jaanuaris 2024 63 eurot, sh kool 28.-, telefonid 20.-, pangaülekanded F. 15.-.

o Veebruaris 2024 289,37 eurot, sh kool 28.-, telefonid 20.-, pangaülekanded F.

158.-, pangaülekanded K. 20.-, kauplustes K. Stokmann 35,10 ja tellimus 28,27.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist:

-

Hagejatest lahus elamisele vaatamata jätkas kostja lastele mõeldud peretoetuse (80 euro

lapse kohta kuus) saamist. Selle raha eest ostis kostja lastele mõningaid asju ja vahel

tegi ülekandeid laste pangakontole. Samal ajal oli kostjal juurdepääs tütre kontole

internetipangas ja kostja käsutas kontot enda huvides.

-

Kostja väidab, et tegi 10.08.2023 ülekande tütre kontole summas 100 eurot. Seejuures

jättis kostja mainimata, et tegemist oli tütrelt võetud raha tagastamisega. Omades

juurdepääsu tütre kontole tegi kostja 07.08.2023 ülekande enda kontole summas 100

eurot. Isa nõudel oli kostja sunnitud tütrelt võetud raha 10.08.2023 tagastama

-

Eeltoodut arvesse võttes on hagejad nõus sellega, et 2023 augusti kuu elatist võib

vähendada 285,73 eurot võrra. Seega peaks kostja augusti kuu eest maksma: 260,33 ×

2 = 520,66 – 285,72 = 234,94 : 2 = 117,47 eurot lapse kohta.

5. Asjas toimus 14.03.2024 istung, kus pooled arutasid kompromissi ja jõudsid põhimõttelisele

kokkuleppele.

6. Pooled

esitasid

18.03.2024

kohtule

poolte

vahel

digitaalselt

allkirjastatud

kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

8. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

2-23-11413

4 (4)

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole

vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei

leppinud, poolte endi kanda.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)