3-24-654/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-654

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-654 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-654 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Tõlkida määrus vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.03.2024 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt vajab

ta riigi õigusabi Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, 23.01.2024 otsuse nr TA24-

0013810 ja 19.02.2024 vaideotsuse nr 20 vaidlustamiseks. Töötukassa lõpetas ebaseaduslikult

taotleja töötuna arveloleku. Taotleja on maksejõuetu ja tal puudub töökoht.

2. Tallinna Halduskohus jättis 07.03.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ja andis taotlejale menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks. Taotleja

on soovinud esitada nõuded Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, 23.01.2024 otsuse nr

TA24-0013810 ja 19.02.2024 vaideotsuse nr 20 tühistamiseks. Taotleja puhul on täidetud riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-s 1 sätestatud majanduslikud eeldused riigi õigusabi andmiseks.

Taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Taotleja on soovinud vaidlustada otsuseid, millega määrati kindlaks tema järgmine

töötukassas toimuva nõustamise aeg (11.01.2024) ja millega lõpetati tema töötuna arvelolek,

kuna taotleja ei ilmunud töötukassasse nõustamisele. Taotleja on vaidemenetluses avaldanud

seisukohta, et tema töötukassasse vastuvõtule ilmumiseks kohustamine ei olnud õiguspärane ja

seega ei olnud õiguspärane ka tema töötuna arveloleku lõpetamine. Peamine vaidlusprobleem

3-24-654

2(3)

on kohtule teada ja vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Taotlejal ei tule viidata õigusnormidele,

vaid kaebuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Seda on taotleja võimeline ise tegema.

Kohtul on ka selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt kohustus tagada poolte menetluslik

võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine.

Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kehtiva tööturumeetmete

seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 1 ning ka kuni 31.12.2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste

seaduse (TTTS) § 7 lg 1 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu vähemalt üks

kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, v.a juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse

tõttu. Vaidlust ei ole, et taotlejal tuli osaleda nõustamisel 11.01.2024 ning ta ei teinud seda ega

esitanud puudumise kohta ka mõjuvat põhjust. Lisaks seadusest tulenevatele õigustele on töötul

ka kohustused, millest üks on kohustus osaleda nõustamisel seaduses sätestatud korras. Kuigi

TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, infosüsteemi kaudu,

telefoni teel või muul viisil, otsustab nõustamise viisi töötukassa, arvestades isiku soovi ja

võimalusi tööd leida. Vaidemenetluse materjalidest nähtuvalt ei ole taotleja pikka aega käinud

kohapealsel nõustamisel ning seega oli töötukassal kaheldamatult õigus näha ette, et taotleja

peab ilmuma nõustamisele. Töötukassa on sellist otsustust piisavalt põhjendanud ja esitanud

asjakohased kaalutlused. Taotleja on olnud põhimõtteliselt vastu kohapealsele nõustamisele

ning tema vastavad seisukohad ja käitumine ei ole juhtumit arvestades õiguspärased. Kuna

taotleja jättis oma kohustuse täitmata, siis oli tema töötuna arveloleku lõpetamine õiguspärane.

Kuna taotleja on avaldanud soovi suhelda esindajaga vene keeles ja ilmselt ei valda eesti keelt

juriidilisest tekstist arusaamiseks piisaval määral, siis annab halduskohus taotlejale menetlusabi

menetlusdokumentide tõlkimiseks. Kui taotleja jätkuvalt ei nõustu töötukassa otsustega, tuleb

tal HKMS § 47 lg 2 kohaselt esitada eraldiseisev kaebus halduskohtule hiljemalt 20.03.2024.

3. X palub 12.03.2024 avalduses määrata talle advokaadist esindaja, kuna tema majanduslik

olukord ei võimaldada ise esindajat palgata. Halduskohus hindas kaebuse perspektiive

ebaõigesti. Taotleja ei pea käima töötukassas kohapealsel nõustamisel, sest kogu suhtlus toimub

interneti vahendusel. Elektrooniline suhtlus on taotlejale mugavam ja säästab tema aega. TTTS

§ 31 lg 4 kohaselt võib töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel põhjendatud juhul

leppida individuaalses tööotsimiskavas kokku telefoni teel või infosüsteemi kaudu. Taotleja on

e-posti vahendusel alati suhtlemiseks saadaval. Kuna taotlejal puuduvad õigusteadmised ja ta

taotles enda õiguste kaitsmiseks riigi õigusabi, siis ei saanud halduskohus asuda seisukohale, et

taotleja saab ennast ise kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus käsitab X 12.03.2024 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

07.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus jättis tema riigi õigusabi

taotluse rahuldamata. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Halduskohus ei kahelnud selles, et riigi

õigusabi andmise majanduslikud eeldused (RÕS § 6 lg 1; HKMS § 111 lg 1) on taotleja puhul

3-24-654

3(3)

täidetud. Eeltoodule vaatamata ei olnud riigi õigusabi andmine põhjendatud, sest taotleja on ise

võimeline tooma välja põhjendused, miks on tema isiklikult töötukassasse ilmumise kohustus

ülemäärane või tarbetu (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse

eduväljavaated vähesed (RÕS § 7 lg 1 p 5).

6. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik

omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis

(nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-

05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult ega faktiliselt keerukas. X on soovinud vaidlustada

Eesti Töötukassa 15.12.2023 koostatud tegevuskava ja 23.01.2024 otsust nr TA24-0013810

ning 19.02.2024 vaideotsust nr 20. Tegevuskavas oli määratud järgmise nõustamise ajaks ja

viisiks 11.01.2024 kokkusaamine töötukassa esinduses. Kuna kaebaja jättis mõjuva põhjuseta

nõustamisele ilmumata, siis lõpetati 23.01.2024 otsusega TöMS § 12 lg 1 alusel tema töötuna

arvelolek. Eesti Töötukassa jättis 19.02.2024 vaideotsusega rahuldamata X vaide tegevuskava

ja töötuna arveloleku lõpetamise otsuse peale. Määruskaebuse esitaja on nii vaidemenetluses

kui ka kohtumenetluses suutnud piisavalt arusaadavalt põhjendada, miks ta ei pidanud

vajalikuks 11.01.2024 töötukassasse nõustamisele ilmuda ja miks oli tema hinnangul töötuna

arveloleku lõpetamine õigusvastane.

7. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu selle hinnanguga, et kaebuse eduväljavaated on

ilmselt vähesed. TöMS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse mh kuni 31.12.2023 kehtinud TTTS § 6

lg 1 alusel töötuna arvelevõetud isiku suhtes alates 01.01.2024 TöMS-s sätestatut. TöMS § 9 lg

1 p-st 2 tulenevalt on töötu mh kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja

viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Kuigi TöMS § 9 lg 2 loetleb mitmeid alternatiivseid

nõustamise viise (sh infosüsteemi kaudu) ning kohustab seejuures arvestama isiku soovide ja

võimalustega, otsustab nõustamise viisi siiski töötukassa, kes võib varem valitud viisi vajaduse

korral ka muuta. Nõustamise viis märgitakse tegevuskavas (vt TöMS § 7 lg 3 kolmas lause).

TöMS § 12 lg 1 p 1 kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta,

kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, v.a juhul, kui ta ei saanud

osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Samasisulised nõuded nägid ette varem kehtinud TTTS § 31 lg 1

p 2 ning lg-d 4 ja 5, § 7 lg 1 p 1 ja § 10 lg 2 p 7. Kaebaja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid,

miks ta ei ilmunud 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse, vaid ta on esitanud üksnes

põhimõttelised vastuväited isiklikult töötukassasse tulemise nõudele. Samas nähtub 15.12.2023

tegevuskavast ja 19.02.2024 vaideotsusest, et Eesti Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud,

miks X puhul ei ole infosüsteemi täitmine olnud tulemuslik ja miks on eesmärkide

saavutamiseks vajalik kohapealne nõustamine.

8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

9. Kuna halduskohtu 07.03.2024 määrusega on Xle antud menetlusabi mh asjas tehtavate

kohtulahendite tõlkimiseks, siis tuleb määrus tõlkida vene keelde (HKMS § 114 lg 2).

10. Ringkonnakohus viitab, et kuna X on 12.03.2024 avalduses esitanud sisulised vastuväited

eespool käsitletud töötukassa otsustele, siis saab kõnealust pöördumist käsitada mh puudustega

kaebusena (eelkõige pole välja toodud kaebaja selgelt väljendatud nõuet – HKMS § 38 lg 1 p

5). Seega juhul, kui kaebaja soovib kaebust esitada, kuid ei jõua seda faktiliselt teha enne

20.03.2024, võib esineda alus lugeda kaebus siiski HKMS § 68 lg 3 alusel tähtaegseks või

alternatiivselt kaebetähtaeg ennistada (vt ka Riigikohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2351, p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)