2-22-10192/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Kelly Oper Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-10192 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Sovek hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Peatatud menetluse uuendamine ja hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts Sovek (registrikood 10249214), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann Kostja Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood 10917165), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-22-10192 menetlus.

2. Jätta Aktsiaseltsi Sovek hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest.

2 (3) Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi Sovek (hageja) hagiavaldus Ehitusfirma FIDELE OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks.

2. Kostja esitas 23. septembril 2022 taotluse menetluse peatamiseks kuni kostja saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-22-10950. Kostja lisas taotlusele saneerimisnõustaja heakskiidu. Hageja leidis 4. oktoobri 2022 arvamuses, et taotlus ei ole põhjendatud. Asjas toimus 3. oktoobril 2023 eelistung ning kohus andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja nõustus 13. oktoobril 2023 kostja taotlusega.

3. Maakohus peatas 18. oktoobri 2023 määrusega tsiviilasja nr 2-22-10192 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kuni tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Tsiviilasjas nr 2-22-10950 kinnitati 31. jaanuari 2023 määrusega kostja saneerimiskava. Määrus jõustus

5. juunil 2023. Kostja esitas 17. jaanuaril 2024 maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Kohus tühistas 17. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10950 kostja saneerimiskava ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus kuulutas 18. märtsi 2024 määrusega välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et asjas tuleb menetlus uuendada ja hagiavaldus läbi vaatamata jätta. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Kuna 5. juunil 2023 jõustus kostja saneerimiskava, 17. jaanuaril 2024 lõpetati kostja saneerimismenetlus ja 18. märtsil 2024 kuulutati välja kostja pankrot, on ära langenud praeguse menetluse peatamise alused. Kohus uuendab menetluse omal algatusel (TsMS § 361 lg 1). TsMS § 361 lg 4 alusel jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

6. TsMS § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 93) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

7. Kuna praeguses tsiviilasjas on kohtumenetlus alanud enne kostja pankroti välja kuulutamist (hagiavaldus esitati 12. juuli 2022, kostja pankrot on välja kuulutatud 18. märtsil 2024) ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb hageja poolt esitatud hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Võlausaldajal on võimalik hagimenetluses esitatud nõue esitada PankrS §-s 93 ja 94 sätestatud korras tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses.

8. Kohus selgitab, et pankrotimäärus on viivitamata täidetav (PankrS § 31 lg 7) ning pankrotimenetluses kehtib katkematuse põhimõte, mistõttu kuulub käesolevas asjas menetlus kostja pankroti tõttu lõpetamisele sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on vaidlustatud või mitte. TsMS § 43 lg 3 näeb ette, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

3 (3)

9. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on

6. jaanuari 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama.

10. Antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Kuna hageja ei vastuta hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane.

11. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

12. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus saada tagasi hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastab kohus hagejale pärast sellekohase taotluse saamist. Taotluses tuleb ära näidata kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada.

13. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel. Menetluskulude vaidlustamine toimub TsMS § 178 lg-s 1 ettenähtud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik