2-20-2409/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-2409

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. märts 2024

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Tsiviilasi

TerasToorik AS hagi AKTSIASELTS NORWES

METALL vastu 15 890 euro 6 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AKTSIASELTSI

NORWES

METALL

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

17 210 eurot 2 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) TerasToorik AS (registrikood

12156115),

esindaja

vandeadvokaat

Ksenia

Kravtšenko

Kostja

(apellant)

AKTSIASELTS

NORWES

METALL (registrikood 10402337), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas TerasToorik AS-i põhinõude AKTSIASELTSI NORWES METALL

vastu 6637 eurot ületavas ulatuses ning mõistis välja viivise seda põhinõuet

ületavalt summalt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi vastavas osas

rahuldamata, samuti muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus

2(11)

osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse

põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada TerasToorik AS-i hagi AKTSIASELTSI NORWES METALL

vastu osaliselt.

2. Välja mõista AKTSIASELTSILT NORWES METALL TerasToorik AS-i

kasuks põhivõlg 6637 eurot, 24. augusti 2023. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 2016 eurot 40 senti ning alates 25. augustist 2023

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (6637 eurolt) võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuste kohase täitmiseni."

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes 58% ulatuses TerasToorik AS-i

kanda ning 42% ulatuses AKTSIASELTSI NORWES METALL kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. TerasToorik AS (hageja) esitas 13. veebruaril 2020 Viru Maakohtule hagi

AKTSIASELTSI NORWES METALL (kostja) vastu põhivõla 15 890 euro 6 sendi,

sissenõutavaks muutunud viivise 48 euro 76 sendi ning alates hagi esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras arvestatud sissenõutavaks muutuva

viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on pooled teinud perioodilist koostööd. Kostja tellis hagejalt

erinevaid metallelemente, nende vahel sõlmitud leping vastab töövõtulepingu tunnustele

(VÕS § 635). Pooltevahelise praktika kohaselt küsis kostja hagejalt e-kirja teel pakkumist,

misjärel hageja edastas kostjale hinnapakkumise, mille kostja kinnitas siis, kui see sobis,

kas täielikult või osaliselt.

Ajavahemikul 6. septembrist 2017 kuni 20. novembrini 2017 tegi hageja kostjale viimase

palvel viis hinnapakkumist järgmiselt:

 nr 18606 summas 4557 eurot 60 senti, koos käibemaksuga 5469 eurot 12 senti;

3(11)

 nr 18607 summas 565 eurot, koos käibemaksuga 678 eurot; kostja kinnitas

11. septembril 2017 tellimuse osaliselt, summas 282 eurot 50 senti, koos

käibemaksuga 339 eurot;

 nr 18640 summas 39 260 eurot 57 senti, koos käibemaksuga 47 112 eurot 68 senti;

sellest on hagiavalduse esitamise seisuga kostja jätnud tasumata 9253 eurot 6 senti

(sh käibemaks);

 nr 19132 summas 550 eurot, koos käibemaksuga 660 eurot;

 nr 19145 summas 140 eurot 74 senti, koos käibemaksuga 168 eurot 89 senti.

Kokku on kostjal tasumata 15 890 eurot 6 senti (sh käibemaks).

Mõningatel juhtudel (nt hinnapakkumise nr 18640 puhul) palus kostja esitada arve

osaühingule Ecopress Group (Ecopress). Hagejale esitas tellimused ning kinnitas neid alati

kostja, olenemata arve teisele äriühingule esitamisest. Hageja ei ole Ecopressile kunagi

teenust osutanud. Hagejaga suhelnud kostja töötaja on ennast alati esitlenud kostja

töötajana. Hageja ei ole esitanud Ecopressi vastu tsiviilasjas nr 2-19-11894 nõudeid, mis

tuleneksid käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete aluseks olevatest hinnapakkumistest.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet poolte vahel õigussuhte puudumise kohta.

Kuivõrd kostja palus vaidlusaluste tellimuste arved esitada Ecopressi nimele, ei olnud

ettemaksu tasumine pärast tellimuse kinnitamist vajalik Ecopressil eksisteeriva

krediidilimiidi tõttu.

Hageja ei tea, millised ärisuhted olid kostja ning Ecopressi vahel. Kohustuse täitmine

kolmanda isiku poolt on lubatav ning hagejal ei olnud midagi selle vastu, kui kostja ja

Ecopressi vahel oli vastavasisuline kokkulepe.

Hageja esitas 20. detsembril 2019 kostjale nõudekirja, andes kostjale tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 30. detsembrini 2019. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas

31. detsembril 2019 kostjale koondarve nr T191724 summas 15 890 eurot 6 senti (sh

käibemaks). Arvel kajastuvad kostja poolt kinnitatud tellimused nr 18606, 18607, 18640,

19132 ning 19145. Arve maksetähtaeg saabus 30. jaanuaril 2020. Kostja arvet ei ole

tasunud, vaid asus 9. jaanuari 2020. a e-kirjas seisukohale, et kostja ei ole arvel nr T191724

kajastatud tooteid ega teenuseid tellinud.

Osad kostja poolt tellitud tooted asuvad endiselt hageja valduses, kuna kostja ei ole neile

korduvatele meeldetuletustele vaatamata järele tulnud. Hageja ei ole takistanud kostjal

tooteid kätte saamast, vastupidi, hageja on kostjale meenutanud toodetele järele tulemise

kohustust. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega pretensiooni, mis õigustaks töö

vastuvõtmisega viivitamist ning sellega seonduvalt tasu maksmata jätmist. Pooled ei

leppinud kokku, et hageja tarnib detailid kostjale. Pooltevahelise praktika kohaselt

kohustus kostja ise detailidele hageja lattu järgi tulema.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Poolte vahel puuduvad õigussuhted

ning kostja ei tellinud hagejalt hagiavalduse aluseks olevates hinnapakkumistes nimetatud

tooteid. Hageja poolt esitatud kirjavahetus kinnitab, et teenuseid ja tooteid tellis Ecopress.

Hageja pakkus 8. märtsi 2018. a kirjas, et vaidlusalused tellimused vormistatakse

Ecopressi asemel kostja nimele ning Ecopressi asemel teostab maksed kostja. Kostja

vastavat nõusolekut hagejale andnud ei ole. Samast kirjast on näha, et arve väljastamise

järel andis kostja teada, et ta ei ole kunagi tooteid ega teenuseid hagejalt tellinud. Hageja

on esitanud hagi ka Ecopressi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-

11894).

4(11)

Hageja teatas 25. septembri 2019 kirjas Ecopressi esindajale, et lisaks tsiviilasjas nr 2-19-

11894 menetletava hagi esemeks olevatele nõuetele on Ecopress esitanud hagejale

täiendavad tellimused, mis tulenesid arvetest nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 ning

mille võlgnevuseks oli 25. septembri 2019. a seisuga 13 241 eurot 72 senti. Tegemist on

samade tellimustega, mille alusel on hageja esitanud hagi kostja vastu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta tarnis kostjale hinnapakkumistes nimetatud detailid

pakkumistes toodud tingimustel. 8. märtsi 2018. a kirjavahetusest nähtuvalt selgitas kostja

esindaja, et kostja pole vaidlusaluseid tellimusi teinud.

MENETLUSE KÄIK

3. Kostja taotles vaheotsuse tegemist õige kostja kindlakstegemiseks. Maakohus jättis

taotluse vaheotsuse tegemiseks 13. aprilli 2020. a määrusega rahuldamata.

4. Maakohus rahuldas 2. juuli 2020. a otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 15 890 eurot 6 senti, 2. juuli 2020. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 538 eurot 36 senti ning viivise põhinõudelt (15 890 eurot 6 senti) VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 3. juulist 2020 kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30. novembri 2020. a otsusega kostja

apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja tagasi Viru Maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi

kaebamata.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 24. augusti 2023. a otsusega hagi täies ulatuses. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 890 eurot 6 senti, 24. augusti 2023. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4827 eurot 59 senti ning viivise VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud seadusjärgses määras alates 25. augustist 2023 kuni kohustuse (15 890 eurot

6 senti) täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et määrab

hageja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Hageja esitatud väidetest ja tõenditest nähtuvalt tellis kostja hagejalt 6. septembrist 2017

kuni 20. novembrini 2017 töid 15 890 euro 6 sendi eest (sh käibemaks) (hinnapakkumised

nr 18606, nr 18607, nr 18640, nr 18640, nr 19132 ja nr 19145), kuid ei ole hagejale tellitud

tööde eest tasunud.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Poolte vahel puudub vaidlus, et nad on pikaaegsed koostööpartnerid. Koostöö käigus tellis

kostja hagejalt mitmesuguseid metallelemente. Poolte vahelise praktika kohaselt küsis

kostja hagejalt e-kirja teel pakkumust, misjärel edastas hageja kostjale omapoolse

hinnapakkumise, mille kostja pakkumuse sobivuse korral täielikult või osaliselt kinnitas.

Samas väidab kostja, et ta ei ole asjas kohane kostja, kuna hagis viidatud tellimuste osas ei

ole poolte vahel õigussuhteid. Kostja ei ole hagejalt nimetatud tooteid ega teenuseid

tellinud. Tegelikult tellis hagejalt tööd Ecopress.

Kohus luges hinnapakkumiste ning nendega seotud hageja insener-tehnoloogi Inna

Vlasieva ja kostja sekretäri Veera Malõševa e-kirjavahetuse põhjal tõendatuks, et hageja

5(11)

ja kostja sõlmisid töövõtulepingud VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Pooled tegid vastastikused

samasisulised tahteavaldused ja on saavutanud konsensuse. Kõik eelnimetatud

hinnapakkumised on hageja kostjale teinud ja kostja ka kinnitanud. Kostja sekretär

V. Malõševa kasutas hagejaga suhtlemiseks kostja ametlikku üldmeili info@arrerium.ee,

milline on märgitud ka kostja e-mailina äriregistris. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt võis hageja seega eeldada, et V. Malõševa tegutseb kostja

nimel.

Kostja tegevuse ja käitumise põhjal võis hageja uskuda, et kostja sekretär V. Malõševa

tegutses kui kostja esindaja TsÜS § 118 lg 2 mõttes, st esindajal oli n-ö talumisvolitus.

TsÜS § 116 lg 2 näeb ette, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab,

ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on

tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eeltoodust tulenevalt leidis

kohus, et hageja sai eeldada, et kostja sekretär V. Malõševa tegutseb kostja nimel ja tal on

kostja volitus tehingu tegemiseks.

Kohus tuvastas, et hinnapakkumine nr 18607 tehti kostjale, kuid tellimuse kinnitusele

märgiti Ecopress. Hinnapakkumise nr 18640, mis moodustab suure osa hageja nõudest, on

kostja kinnitanud 8. septembril 2017. Hageja esitatud 11. septembri 2017 e-kirjavahetusest

nähtub, et tellimuse nr 18640 tellijaks on Ecopress ning hageja suurendab Ecopressi

krediidilimiiti 25 000 euroni. Samuti nähtub kirjavahetusest, et hageja küsimusele,

millisele äriühingule tellimus vormistada, on kostja vastanud, et Ecopressile. 8. märtsi

2018 hinnapakkumine nr 18640-jääk on tehtud Ecopressile.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal on varem olnud lepingulised suhted nii kostja kui

ka Ecopressiga.

Hageja on 11. septembril 2017, 12. septembril 2017, 3. oktoobril 2017, 30. novembril 2017

ja 1. detsembril 2017 kostjale saadetud e-kirjades teatanud tellimuste valmimisest ning

palunud kaubale järele tulla. Samuti on hageja palunud e-kirjades kostjal tasuda tekkinud

võla, viidates 30. novembri 2017. a ja 1. detsembri 2017. a e-kirjades kahele Ecopressi

nimele väljastatud arvele.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et töövõtuleping oli sõlmitud kolmanda isikuga

(Ecopressiga). Asjaolud, et hageja küsimusele, kellele esitada tellimus, vastab kostja, et

Ecopressile, ning Ecopressi märkimine mõnedes arvetes, ei tähenda töövõtulepingu

sõlmimist hageja ja kolmanda isiku vahel. Tõendamata on Ecopressi soov sõlmida

töövõtuleping vaidlusaluste tellimuste kohta. Suhtlus (kirjavahetus) on toimunud hageja ja

kostja vahel ja sellest nähtub ühesel, et hageja käsitles tellijana ja tellimusele järgi

tulemiseks õigustatud isikuna kostjat. Hageja on teatanud tellimuste valmimisest, võla

tekkimisest ja suurusest just kostjale.

Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja oma väiteid, et tsiviilasjas nr 2-19-11894 esitati

samad nõuded, mis on esitatud käesolevas asjas. Arvete numbriteks, mille tasumist nõuab

hageja kostjalt praeguses asjas, ei kattu tsiviilasja nr 2-19-11894 puudutavate arvetega.

Seega on hageja nõue suunatud töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmisele VÕS § 108

lg 1 ja § 635 lg 1 alusel.

Tõendatud ei ole ka kostja väide, et pooled leppisid kokku hageja kohustuses detailid ise

kostjale tarnida, mh ei tulene selline kokkulepe poolte kirjavahetusest. Seega ei ole

lepingupooled kokku leppinud äratoomisvõlas.

Hageja nõuded on seega põhjendatud ja tõendatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

kohustuse täitmist ehk 15 890 euro 6 sendi (sh käibemaks) suuruse võlgnevuse tasumist.

6(11)

VÕS § 113 lg 1 alusel luges kohus põhjendatuks ka hageja viivisenõuet alates

30. jaanuarist 2020.

Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162

lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Maakohus kordab 24. augusti 2023. a otsuses sisuliselt 2. juuli 2020. a otsuse järeldusi,

jättes need muutmata ja täiendamata. Otsuse tegemisel ei analüüsinud kohus kostja poolt

esitatud tõendeid ega uurinud asjaga seonduvaid materjale.

Hageja poolt esitatud tõendid ega väited ei tõenda, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud

töövõtuleping ning kostja tellis tööd hagejalt. Tõenditest nähtub vastupidine – tellimused

nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 on esitatud Ecopressi poolt, mistõttu oleks

kohaseks kostjaks Ecopress, mitte kostja.

Arusaamatute järelduste ja mõttekäigu põhjal leidis maakohus, et V. Malõševa tegutses

ainult kostja nimel ja ta on sekretär ainult kostja ettevõttes. Tõendina esitatud

kirjavahetusest tuleneb samas, et V. Malõševa ei ole ainult kostja ettevõtte töötaja, vaid ta

korraldab kirjavahetust ja esitab tellimusi ka Ecopressi nimel. Juhul, kui V. Malõševa ei

tegutsenud Ecopressi, vaid ainult kostja nimel, siis ei ole eluliselt usutav ja võimalik, et

kolmanda ja õigussuhetesse mittepuutuva isiku palvel korraldati tellimused Ecopressi

nimel, s.o tundmatu isiku palvel pandi kohustused Ecopressile. Juhul, kui V. Malõševa on

ainult kostja töötaja, siis Ecopressi nimele arvete ja tellimuste vormistamisel pidi hageja

küsima ja saama Ecopressilt vastava nõusoleku, mida hageja teinud ei ole. On selge, et e-

postiaadress info@arrerium.ee ei saa olla kostja ainsaks e-posti aadressiks, nagu

V. Malõševa ei saa olla kostja töötajaks, kelle kaudu tellimused võetakse ja kinnitatakse.

Kostja hinnangul on tõendatud, et hageja teadis, et sekretär V. Malõševa tegutseb

Ecopressi nimel ja tal on viimase volitus tehingu tegemiseks.

Kohus jättis analüüsimata tellimuste esitamisega seotud asjaolud ning tegi tellimustega

seonduvad järeldused hageja poolt tsiviilasja nr 2-19-11894 kohta antud selgituste põhjal.

Kohus ei uurinud iseseisvalt ega andnud hinnangut asja nr 2-19-11894 asjaoludele ega

uurinud, kuidas asjas nr 2-19-11894 toimunu puudutab käesolevat vaidlust. Hageja

29. septembri 2019. a kiri tsiviilasjas nr 2-19-11894 tõendab, et hinnapakkumistes

nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 märgitud tööde tellijaks on Ecopress. Juhul kui

tööde tellijaks (ja arvete tasujaks) oleks kostja, jääb arusaamatuks, miks hageja pakkus

Ecopressile tasuda nimetatud arved asja nr 2-19-11894 menetluses. Juhul, kui tellimused

olid esitatud kostja poolt, siis pidi hageja esitama vastava nõude kostjale, mitte Ecopressile.

Maakohus ei ole hinnanud ka hageja 11. septembri 2017. a e-kirja, milles hageja soovis

teada, millisele firmale tellimus vormistada. Sellest kirjast tuleneb, et tegelikult olid

õigussuhted Ecopressi ja hageja, mitte aga hageja ja kostja vahel.

Kostja ei saanud olla lepingu pooleks ka hageja poolt kehtestatud maksetingimuste tõttu –

kostja jaoks oli ette nähtud vaid 100% ettemaks, mida kostja ei olnud oma majandusliku

seisundi tõttu võimeline täitma. Samas sai Ecopress tellida hagejalt krediidilimiidi järgi.

11. septembri 2017. a kirjas kinnitas hageja, et Ecopressi krediidilimiit on suurendatud

25 000 euroni. Krediidilimiidi andmine tõendab selgelt, et hinnapakkumistes märgitud

7(11)

detailid müüs hageja Ecopressile 30-päevase krediidilimiidi tingimustel ning tellimused

nr 18606, 18607, 19132, 19145 ja 18640 ei ole tehtud kostja poolt.

Asjaolu, et kostja ei ole läinud järele hageja valmistatud toodetele, tõendab samuti, et

kostjal puudub huvi ja vajadus nimetatud detailide vastu ning tema neid tellinud ei ole.

Hageja 18. mai 2020. a seisukoha lisas 1 olevates saatekirjades on samuti tööde tellijaks ja

kauba saajaks märgitud Ecopress, mitte kostja.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et töövõtulepingud hinnapakkumiste nr 18606, 18607,

18640, 19132 ja 19145 kohta sõlmiti hageja ja kostja vahel. Maakohus tuvastas, et

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel olid hageja ja kostja kokku leppinud kõigis

olulistes töövõtulepingu tingimustes (saavutanud enne tööde alustamist kokkuleppe

tehtavates töödes, nende hinnas ja tarnetingimustes), mille puhul saab lugeda

töövõtulepingud sõlmituks. Töövõtulepingute sõlmimine hageja ja kostja vahel on

tõendatud

hageja

poolt

esitatud

poolte

kirjavahetusega

ja

kirjadele

lisatud

hinnapakkumistega.

Kostja sekretär V. Malõševa tegutses üksnes kostja nimel, hagejal puudus ja puudub info

ja tõendid, et see isik on sekretär või esindaja muudes ettevõtetes, kostja ei ole vastupidist

tõendanud. Asjaolu, et kostja sekretär V. Malõševa küsib arveid kolmanda isiku nimele

mistahes kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu alusel, ei muuda teda hageja

silmis kolmanda isiku esindajaks. Kui kostja avaldab soovi, et hageja ja kostja vahelise

töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasub kolmas isik, ei välista see kostja tööde eest

tasumise kohustust.

Hageja 11. septembri 2017. a e-kiri ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist hinnapakkumisele

nr 18640 hageja ja Ecopressi vahel, kuna hageja ei ole Ecopressile nimetatud pakkumust

kunagi teinud. 11. septembri 2017. a e-kirjas uuris hageja kostjalt vaid 8. septembril 2017

sõlmitud töövõtulepingu alusel töö eest tasumise viisi. Samuti tõendab kostja vastus hageja

küsimusele, et kostja käsitles tehtud tellimusi enda tellimustena ja palus arve teha mitte

"tellimuse tellijale", vaid "Ecopressile" ehk kolmandale isikule.

Hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja on nõuetekohaselt täitnud kostjaga

sõlmitud töövõtulepingutest tulenevad kohustused, sh teavitas kostjat tööde valmimisest ja

kostja poolsest tööde vastuvõtmise kohustusest. Kostja ei ole tehtud tööde osas

pretensioone esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 järgi tühistada

osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 6637 eurot ületavas ulatuses ning

mõistis välja viivise seda põhinõuet ületavalt summalt. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab hagi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

eelmärgitust lähtuvalt ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja

19145 alusel sõlmitud töövõtulepingute osas hagi põhjendatult rahuldanud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsuse muutmiseks.

8(11)

Ringkonnakohus järgib kõnealuses osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

10.1. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt

töövõtulepingujärgset tasu, seega töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist VÕS § 108

lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja

tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud

sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt

annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Nagu ringkonnakohus on juba

käesolevas asjas 30. novembril 2020 tehtud otsuses märkinud, tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi

eelkõige hagejal tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi, mh töövõtulepingu

sõlmimist kostjaga, selle tingimusi ja kostjapoolset kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus

jääb nende varasemas lahendis väljendatud seisukohtade juurde.

10.2. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Maakohus tuvastas hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja 19145 nendega seotud e-

kirjavahetuse alusel õigesti töövõtulepingute sõlmimise hageja ja kostja vahel, st kostja

poolt hagis kirjeldatud tööde tellimise hagejalt. Pooled on hinnapakkumistest ja e-kirjadest

järelduvalt kokku leppinud nii tehtavates (tellitud) töödes, tasu suuruses kui ka tööde

teostamise tähtaegades. Tellimused on kostja nimel kinnitanud töötaja, sekretär

V. Malõševa. Kostja ei ole menetluses väitnud, et sekretär V. Malõševal ei olnud õigust

kostjat nende lepingute sõlmimisel esindada (pooltel on vaidlus selles, kas V. Malõševa

võis esindada ka Ecopressi).

10.3. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub

töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu

võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul,

kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja

jooksul.

Hageja on kõigi käesolevas asjas vaidluse all olevate tellimuste puhul saatnud kostjale e-

kirja, milles on andnud teada tellitud esemete (metallelementide) valmimisest ja palunud

nendele järele tulla (I kd, tl 152 jj). Sellest saab järeldada, et hageja on kostja tellimuste

alusel metallelemendid valmistanud ning pakkunud nende vastuvõtmist. Kostja ei ole töid

senini vastu võtnud. Kostjal ei ole esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaksid

hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja 19145 alusel valminud tööde vastuvõtmisest

keeldumist.

10.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et pooled oleks

kokku leppinud hageja kohustuses detailid ise kostjale tarnida, mh ei tulene selline

kokkulepe kohtuotsuses viidatud poolte kirjavahetusest. Kohtu seda järeldust ei ole

apellatsioonkaebuse põhjendustes ka vaidlustatud. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 85

lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas

ning juhul kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Juhul kui kohustuse täitmise

9(11)

kohta ei ole võimalik VÕS § 85 lg 1 alusel määrata, tuleb kohustuse täitmise koht määrata

sama paragrahvi lõikes 2 märgitud kriteeriumide põhjal.

Praegusel juhul ei ole võimalik kohustuse täitmise kohta ÕS § 85 lg 1 alusel määrata, kuna

seda ei saa poolte kokkulepetest ega võlasuhte olemusest, mh praktikast või tavadest (VÕS

§ 23 lg 1 p-d 2 ja 3), tuletada. Seega saab lähtuda VÕS § 85 lg 2 p-st 3, mille kohaselt tuleb

kohustus täita kohas, kus lepingute esemeks olevad asjad valmistati või toodeti. Järelikult

pidi kostja detailid nende tootmise kohast (hageja ettevõttest) ise ära tooma.

Maakohus on eelmärgitut arvestades aga ekslikult märkinud, et pooled ei ole leppinud

kokku äratoomisvõlas. Vastupidi, kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tegu just

äratoomisvõlaga. See eksimus ei mõjuta siiski maakohtu otsuse sisu.

10.5. Seega on kostja tasunõue hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja 19145 alusel

valminud tööde eest muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kostjal puuduvad

tõendatud vastuväited, mis välistaks nõude maksmapaneku. Kostja ei ole väitnud, et ta

oleks nende hinnapakkumiste alusel tehtud tööde eest hagejale tasunud või et hageja

tasunõue oleks muul viisil (nt nõuete tasaarvestus) lõppenud. Seega ei eksinud maakohus

asjaolude tuvastamisel ning kohaldas materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti.

Hageja põhinõude rahuldamine nende kolme hinnapakkumise osas kogusummas 6637

eurot oli põhjendatud.

10.6. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud küll hageja esindaja poolt seoses tsiviilasjaga

nr 2-19-11894 25. septembril 2019 saadetud e-kirja (I kd, tl 45), kuid sellel ei ole

ringkonnakohtu arvates nende kolme hinnapakkumise osas määravat mõju asja

lahendamisele. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (TsMS

§ 232 lg-d 1 ja 2). Kuigi 25. septembri 2019. a e-kirja eraldi vaadates võiks järeldada, et

ka hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja 19145 puhul ei olnud tööde tellijaks kostja, ei

lükka see ümber maakohtu poolt hageja esitatud hinnapakkumiste, nende kinnituste ja

poolte e-kirjavahetuse põhjal tuvastatut. Kostja enda 9. jaanuari 2020. a e-kirjale (I kd,

tl 32), milles kostja eitab hagejalt koondarves nr T191724 kajastatud toodete ja teenuste

tellimist, ei saa anda olulist tõendiväärtust.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on lõppjäreldustes põhjendatud ka hagi rahuldamine

hinnapakkumist nr 18607 puudutavas osas. Samas tuleb selle hinnapakkumisega

seonduvalt maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Maakohus on hinnapakkumist nr 18607

puudutavalt tuvastanud üksnes seda, et hinnapakkumine tehti kostjale, kuid tellimuse

kinnitusele märgiti Ecopress. Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud, millised järeldused

tuleb nendest tuvastatud asjaoludest teha. Maakohtu otsus ei vasta selles osas TsMS § 442

lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et tellimuse kinnituse

(11. septembri 2017. a kuupäevaga) on hageja koostanud Ecopressile (I kd, tl 12). Samas

leiab ringkonnakohus tellimust puudutava e-kirjavahetuse põhjal sarnaselt maakohtuga, et

nende tööde tegemise tellis kostja (I kd, tl 10, tõlge tl 11). Samuti oli hageja kõnealust

tellimust puudutava algse hinnapakkumise (6. septembri 2017. a kuupäevaga) koostatud

kostjale (I kd, tl 9). Hilisemas suhtluses muutsid pooled tellitavate tööde mahtu ning

kokkuvõttes kinnitas kostja 11. septembril 2017 tellimuse osaliselt (nagu hageja väidab ka

hagiavalduses). Töövõtulepingu sõlmimiseks vajalikke tahteavaldusi on sarnaselt

hinnapakkumiste nr 18606, 19132 ja 19145 alusel sõlmitud töövõtulepingutele vahetanud

hageja ja kostja. Ringkonnakohus jääb ka muus osas juba eespool hinnapakkumiste nr

18606, 19132 ja 19145 alusel sõlmitud töövõtulepingute kohta esitatud seisukohtade

juurde.

12. Seonduvalt hinnapakkumise nr 18640 alusel sõlmitud töövõtulepinguga ei ole

hageja väited tööde tellimisest kostja poolt ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Hageja

väidetest lähtuvalt on asjas vaidluse all eelkõige 8. märtsi 2018. a hinnapakkumise

10(11)

nr 18640-jääk (I kd, tl 16) alusel tehtud tööd (maksumusega 9253 eurot 6 senti). Algse,

8. septembri 2017. a hinnapakkumise nr 18640 (I kd, tl 13) alusel valmistatud detailide

eest on kostja hageja väitel tasunud ning need detailid ka hageja laost ära viinud (I kd, tl

70).

12.1. Nagu eespool märgitud, peab eelkõige hageja tõendama oma nõude eelduseks

olevaid asjaolusid (TsMS § 230 lg 1). Kostjal ei ole kohustust tõendada, et leping on

sõlmitud Ecopressiga, nagu maakohus on otsuses (lk-l 16) ekslikult märkinud. TsMS § 232

lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta, ning ühelgi tõendil ei ole

kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

12.2. Maakohus on järeldanud, et ka hinnapakkumises nr 18640 (I kd, tl 13) nimetatud

tööd on hagejalt tellinud kostja. Selle järelduse on maakohus rajanud üksnes hageja poolt

kostjale 8. septembril 2017 tehtud pakkumisele ja kostjalt samal päeval saadud kinnitusele

(I kd, tl 14, tõlge tl 15). Maakohus on järgnevalt otsuses menetlusnorme rikkumata

tuvastanud rea asjaolusid, mis viitavad sellele, et tööde tellijaks ei olnud kostja: hageja

esitatud 11. septembri 2017. a e-kirjavahetusest (I kd, tl 23, tõlge tl 25) nähtub, et tellimuse

nr 18640 tellijaks on Ecopress ning hageja suurendab Ecopressi krediidilimiiti

25 000 euroni; 8. märtsi 2018. a hinnapakkumine nr 18640-jääk on tehtud Ecopressile;

hagejal on olnud lepingulised suhted nii kostja kui ka Ecopressiga.

12.3. Maakohus ei ole otsuses arusaadavalt põhjendanud, miks ta eelmärgitule vaatamata

leiab, et hinnapakkumises nr 18640 ja eelkõige hinnapakkumises nr 18640-jääk märgitud

tööd on tellinud kostja. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatut

ning on jätnud otsuse nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendamata. Kuigi

ülalviidatud 11. septembri 2017. a e-kirjavahetusest kostja sekretäri V. Malõševa ja hageja

insener-tehnoloogi I. Vlasieva vahel ei ole üheselt aru saada, kas kostja ise ei soovinud

hinnapakkumises nr 18640 nimetatud töid üldse tellida või soovis üksnes arve

vormistamist teise äriühingu, Ecopressi nimele, ei toeta see kogumis teiste tõenditega

hageja väidet, et hinnapakkumises nr 18640 märgitud tööd tellis kostja. Kostja

vastuväiteid toetab ka ülalviidatud 25. septembri 2019. a e-kiri (I kd, tl 45), millest

nähtuvalt on hageja ise pidanud tööde tellijaks Ecopressi.

12.4. Eeltoodu kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hinnapakkumiste nr 18640 ja

nr 18640-jääk osas viitab enamus tuvastatud asjaoludest sellele, et tööde tellijaks on teine

äriühing, mitte kostja. Seega ei saa kostja vastu esitatud hagi nende hinnapakkumiste osas

rahuldada.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on VÕS § 113 lg 1 esimese lause

alusel õigus nõuda lõike teises lauses sätestatud määras (VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) viivist. Kostja ei ole viivisenõudele

ka eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Samas, kuna ringkonnakohus rahuldab hageja

põhinõude maakohtu otsusega võrreldes väiksemas ulatuses, muudab ringkonnakohus

viivisearvestust.

Rahuldatud põhinõudelt 6637 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatud viivis alates 30. jaanuarist 2020 kuni maakohtu otsuse tegemiseni (24. august

2023) on viivisekalkulaatori järgi (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) 2016 eurot

40 senti.

TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja taotlus alates 25. augustist 2023

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud

määras.

11(11)

14. Seoses hagi osalise rahuldamisega peab ringkonnakohus põhjendatuks jaotada

mõlema kohtuastme menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja põhinõue 15 890 eurot 6 senti rahuldatakse käesoleva otsusega 6637

euro ulatuses, s.o ligikaudu 42% ulatuses. Sellest lähtuvalt jätab ringkonnakohus esimese

ja teise kohtuastme menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda ning 42% ulatuses kostja

kanda.

15. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsusega menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks

apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)