2-24-1475/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1475

Tsiviilasi

K. B. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx),

lepinguline

esindaja

Vadim

Vilde

(e-post

vadim@hugolegal.ee)

Võlgniku usaldusisik: Mark Uska (asukoht Advokaadibüroo

Uska OÜ, Lelle 24 Tallinn 11318, telefon 56221091, e-

post mark@uska.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. B. avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja K. B. (isikukood xxxx) pankrot 18. märtsil 2024 kell 14.00 ja algatada K.

B. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada K. B. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Mark Uska.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 04. aprill 2024 algusega kell 09.30

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

5. Kohustada võlgnikku K. B.t kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 04. aprillil 2024 kell 09.30. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

18.03.2025.

12. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta võlgniku K. B. kanda.

15. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1204,75 eurot (käibemaksuga).

16. Hüvitada usaldusisikule Mark Uskale usaldusisiku tasu 603,90 eurot riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole xxxx.

17. Mõista K. B.lt välja usaldusisiku tasu 600,85 eurot Advokaadibüroo USKA OÜ

arvelduskontole xxxx.

18. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

K. B. esitas 26.01.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Kohus võttis 12.02.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks

pankrotihaldur Mark Uska.

Usaldusisik esitas 13.03.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna tal puudub vara enda sissenõutavaks

muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Usaldusisik ei tuvastanud kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise asjaolusid. Võlgnikul on kaks alaealist last ja ta on hetkel töötu.

Võlgniku igakuine sissetulek on 548,32 eurot, mis koosneb sotsiaal-, töövõime- ja peretoetustest.

Muu vara puudub. Arvelduskonto jääk on 1,58 eurot. Võlgniku rahalised kohustused moodustavad

kokku 8213,68 eurot. Täiendavalt kohustub võlgnik tasuma täitekulusid. Usaldusisik leiab, et

võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud vastutustundetu laenamine ja elamine üle oma rahaliste

võimete. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksjõuetu juba aastaid.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud

korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused

ei ole ajutise iseloomuga ja K. B. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida

on teadaolevalt vähemalt 8213,68 euro ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. FiMS § 45 lg 1 sätestab,

et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte

teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 18.03.2024 kell 14.00. Usaldusisik

Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska.

Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva

isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse

lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

04.04.2024 kell 09.30 Harju Maakohtus.

FiMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS

§ 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda

ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle

aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 18.03.2025.

Kohtu selgitused:

o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on

muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi

ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud

haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv

kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui

nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS

§ 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1

kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot

poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 7,90 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus

usaldusisik tunnitasu määrast 125 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1204,75 eurot

(käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud

töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu hüvitada riigi

vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

7,90 tunni eest (alustatud pooltunde 15 × 33) 495 eurot, s.o 603,90 eurot käibemaksuga. Eeltoodust

tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 603,90 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o

600,85 eurot (1204,75 – 603,90) tuleb jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik