4-24-663/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-24-663

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. 2024. a Tallinn märts Väärteoasja number 4-24-663 (2317,24,000917) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi P. S.

´a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri -Harju politseijaoskonna menetlus- Lääne talituse avariimenetlusgrupi uurija

02. .2024 G. S.´e 02 otsusele nr 2317,24,000917 P. S.´a karistamises LS § 223 lg 1 rahatrahviga ettenähtud väärteo toimepanemise eest 5 00 eurot ja 0 trahviühiku ulatuses, s.o 2 LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväli e menetleja esindaja: Põhja prefektuuri Lääne s - Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik:

, ik , elukoht: , P. S. : XXX XXX kontakt e-post: . XXX Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 järgi RESOLUTSIOON

1.

Jätta P. S.´a kaebus Politsei- -Harju ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija

G. S.´e 02.02.2024 otsusele nr 2317,24,000917

P. S.´a karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata. 2. Politsei- -Harju politseijaoskonna Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija

02.02.2024 otsus nr 2317,24,000917

G. S.´e P. S.´a karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, muutmata ja tühistamata. s.o 300 eurot

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvid kogusummas 500 (viissada) eurot tuleb kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast 45 päeva jooksul, s.o näidatud hiljemalt 02.05.2024 tasuda vaidlustatud otsuses Rahandusministeeriumi viitenumbri

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku 10220192247428

, 4-24-663 ja selgituse: „P. S. , rahatrahv“. 4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul

2 kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.2024. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 17.04.2024. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.04.2024.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne avariimenetlusgrupi uurija

G. S.´e 02.02.2024 otsusega nr 2317,24,000917 karistati P. S.´at LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et tema 31.01.2024 kell 13.17 Liivalaia X juures, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas oli hooletu ega ei hoidnud juhtis mootorsõidukit, kõigest, mis võiks kahjustada teist Enne manöövri alustamist ei veendunud selle e vara. ohutuses, keeras ette kõrvalrajal sõitva sõiduauto Volkswagen Passat r/m XXX juhile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R ´ele ja J ´ale. Lahkus liiklusõnnetuse . R. . S. sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 1, § , § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja 16 lg 33 lg 2 p 8

kohustusi ning pani toime LS § 223 lg 1 § 236 lg 1 ettenähtud väärteod. ja

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Seoses kiirmenetluse nr: 102201922247428 määratud rahalise trahvi suuruses 500€. Väljendan oma soovi olles hetkel töötu, palun kaaluda võimalust asendada mulle määratud rahaline trahv mõne muu karistusvormiga, arvestades minu majanduslikku olukorda. Olen valmis panustama ühiskonda mõnel muul moel, näiteks ühiskondliku kasuliku tööga või muu vabatahtliku tegevuse kaudu. Kaebuse esitaja pidas oma täiendavas kaebuses võimalikuks asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustu kaebuse läbivaatamisega kirjalikus s oma kirjalikus seisukohas menetluses . ning asus kaebuse osas alljärgnevale seisukohale Menetluse senine käik järgnev on o ud ln . 02.02.2024 koostas uurija

kiirmenetluse otsuse, G. S. mille kohaselt juhtis

Tallinnas, X juures. Oli hooletu ja ei P. S. mootorsõidukit Liivalaia tänav hoidunud k igest, v kahjustada teiste vara. Enne ei veendunud õ mis õiks manöövri sooritamist selle ohutuses ja keeras ette k rvalrajal s iduautole VW Passat. Oma tegevusega õ sõitvale õ p hjustas varalise kahju R.'le ja 'ale. Lahkus politseid õ R. J. S. liiklusõnnetuse sündmuskohalt õnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Uurija G. S. leidis, et P. S. on toime pannud mõlemad talle etteheidetavad rikkumised ja määras talle LS 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 (so. 200 euro) ulatuses ja LS § trahviühiku § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 75 (so. 300 euro) ulatuses. trahviühiku Menetlusalune isik

esitas kohtuv se menetleja otsuse peale kaebuse Harju maakohtule P. S. äli ja palub kohtul, l htudes tema majanduslikust olukorrast, kaaluda v asendada ä õimalust määratud

3 rahatrahv mõne muu karistusvormiga näiteks ühiskondlikult kasuliku töö või muu vabatahtliku tegevusega.

P. S. on n us asja lahendamisega kirjalikus menetluses. õ Kuiv rd menetlusalune isik ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetava rikkumise õ toimepanemist, vaid palub maakohtul v tta seisukoht karistuse kergendamise osas, siis õ keskendub ka kohtuv line menetleja o ä ma kirjalikus seisukohas ainult selle , kas le menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne.

Karistuste v k määramise praktikas älja ujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määra. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus.

Kohtuv line menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja v ä äärteoasja menetluse käigus kogutud materjalidega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus.

Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust, kuid ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. ti on Samu otsuse tegija igesti täiest õ leidnud, et menetlusaluse isiku süü käesolevas asjas ei ole suur, mistõttu võivad määratud rahatrahvid jääda sanktsiooni alumise kolmandiku piiridesse. M ratud karistus on seega proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust ää isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Puutuvalt kaebuse esitanud isiku taotlust teha rahatrahvi maksmise asemel ühiskondlikult kasulikku tööd, siis peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et üldkasuliku töö puhul on tegemist asenduskaristusega, mida saab KarS § 69 lg 1 kohaselt kohaldada ainult siis, kui isiku suhtes mõistetakse karistuseks arest. Kuiv juhul ei ole tegemist v rteoasja arutamisega VTMS 11 õrd käesoleval ää . peatüki t henduses, vaid tegemist on kaebemenetlusega VTMS 12 henduses, siis ei saa ä . peatüki tä maakohus VTMS 132 p 2 s testatud p hi kohaselt menetlusaluse isiku olukorda § ä õ mõtte raskendada. Maakohtul puudub õigus asendada rahatrahvi arestiga, et asendada seda omakorda üldkasuliku tööga. Seega ei ole kaebuse esitaja suhtes võimalik asenduskaristusena kohaldada ühiskondlikult kasulikku tööd. L htudes k igest eeltoodust on kohtuv line menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ä õ ä ole p hjendatud 02.02.2024 koostatud kiirmene ega muutmine õ tluse otsuse tühistamine , mistõttu ä ä palub kohtuv line menetleja j tta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Kaebuse esitaja on kohtule saadetud täiendavas kaebuses märkinud, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest soovist teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses Samuti nõustus ning kohtuistungil osaleda ei soovi. kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

4 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § ja § lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. 223 lg 1 236

LS § 223 lg 1 Kohtuväline menetleja on oma otsuses menetlusalusele isikule ette heitnud

LS § 16 lg 1 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on otsuses ette heidetud, et ta eiras LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud juhi kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Samas väärteoprotokolli märgitud süüdistusest nähtuvalt on menetlusalust isikut süüdistatud selles, et ta nöövri alustamist selle ohutuses ja keeras ette ei veendunud enne ma kõrvalrajal sõitva sõiduauto juhile. Seega sisuliselt ei veendunud menetlusalune isik manöövri ohutuses ja sõitis ette kõrvalrajal sõitnud sõidukile ning takistas teist liiklejat, mille tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse. (LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8) täitmata Eelnimetatud kohustuste jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise otsuse kohaselt d kahjud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite Volkswagen Passat (XXX) ja Volkswagen Caravelle ( ) omanikele, s.o vastavalt R.

. XXX R. ´ele ja J. S.´ale

Väärteotoimikus leiduva Liivalaia tänava

turvakaamera salvestisest 31.01.2024 13_17_11 nähtub, e Liivalaia tänaval suunaga Pärnu mnt poole jäävad sõidukid fooritule tõttu seisma. t Teisel sõidurajal peatub punane universaalkerega sõiduk ja esimesel sõidurajal kahevärvilise värvikombinatsiooniga mikrobuss punase universaalkerega sõiduki kõrval. Kui sõidukid liikuma hakkavad, keerab paremal asuv mikrobuss suunatuld näitamata järsult vasakule vastu punast universaalkerega sõiduki paremat esinurka. Punane universaalkerega sõiduk peatub, korraks peatub ka mikrobuss, kuid siis keerab mikrobuss natuke paremale ja liigub edasi ning seejärel pöörab taas vasakule ja reastub ümber teisele sõidurajale ja lahkub. Punane universaalkerega sõiduk jääb sündmuskohale.

Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil Volkswagen Passat (XXX tuvastatud kahjustused ) parempoolsel esitiival ja esistange paremal nurgal. Sõiduki vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati ja esistangel parempoolse esitiiva esinurgal rattakoopa kohal mõlk ja kriimustused kriimustused suunaga ettepoole. Sõiduki Volkswagen Caravelle (XXX) vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati sõiduki vasakul küljel juhiukse tagaservas ja kütusepaagi luugil ning selle all pikisuunaline kriimustus koos mõlgiga ja punase värvi jäljed kriimustustel. Liiklusõnnetuse akti

5 kohaselt on Volkswagen Passat ( ) omanikuks R. ja Volkswagen Caravelle ( XXX R. XXX) omanikuks . Menetlusalune isik

J. S. P. S. ei ole ülekuulamisprotokollis antud ütlustes eitanud, et ta juhtis sõidukit Volkswagen Caravelle ja põhjustas liiklusõnnetuse. Samas on ta selgitanud, et ta ei täheldanud, et oleks liiklusõnnetust põhjustanud, kuid videosalvestiselt sai aru, et põhjustas ja lahkus sündmuskohalt.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja

Volkswagen Caravelle P. S. juhtis sõidukit ( ), millega

Volkswagen Passat XXX sõitis otsa kõrval sõidurajal liikuma hakanud sõidukile ( )

Volkswagen Passat ( R.

XXX . Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus sõiduk XXX) R. ´ele ning sõiduki vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatav sõiduki ad parema esitiiva ja esistange kahjustused, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste tegemist, millised ei ole kohtu arvates siiski kuigi suured. Samas on J. S.´ale kuuluval sõidukil Volkswagen Caravelle

, mille näha kriimustused, mõlgid ja värvikahjustused vasakul küljel parandamine eeldab samuti kulutusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud Volkswagen Passat (XXX) omanikule R. ja Volkswagen Caravelle (XXX R. ) omanikule . Seega t

J. S. egemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja ütlustest lähtuvalt mootorsõidukiga manööv tunnistaja

oli

P. S. rit tehes, s.o ümber reastudes vasakule sõidurajale hooletu, ei veendunud selle manöövri ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara le tulemusena sõitis otsa kõrvalrajal , mil liikuma hakanud , millise tegevusega R.

sõidukile põhjustas varalist kahju R. ´ele ja J. S.´ale. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § sätestatud kohustus 16 lg 1 t, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestistest on näha, kuidas kaebuse esitaja keerab manöövri ohutuses veendumata ette liikuma hakanud sõidukile kõrval sõidur Seejuures pärast kokkupõrget ajal. jääb menetlusaluse isiku juh tud sõiduk korraks seisma, seejärel võtab natuke paremale, et otse i edasi liikuda ja seejärel teeb uuesti manöövri vasakule ning reastub ümber teisele sõidurajale.

Arvestades videosalvestisest nähtuvat sõidukite kõrguste erinevust pidanuks menetlusalune isik hoolikamalt vaatama vasakule ja veenduma, et tal on võimalik sõidurada teisi liiklejaid takistamata vahetada. Videosalvestiselt nähtu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik seda ei teinud ja keeras vasakule vastu kõrval sõidurajal liikumist alustanud sõidukit.

Seega ei veendunud menetlusalune isik oma manöövri ohutuses ega hoidunud kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud LS § 16 lg 1 sätestatud kohustust hoiduda menetlusalune oma käitumises vara kahjustamisest. Mis puudutab seda, et isik rikkus ka LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustust, siis leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus ka seda kohustust, kuivõrd ta ei veendunud enne manöövri alustamist selle manöövri ohutuses (juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid).

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud , siis on süüte liikleja ja juhi kohustusi gu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h hoidu oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada vara ning ei veendu ei sõiduraja vahetamisel siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada selle ohutuses, liiklusõnnetuse Liivalaia tänava ja sellega kaasneva varalise kahju. Arvestades turvakaamera videosalvestist ilmastikuolusid, teeolusid ning liiklussituatsiooni, oli kaebuse elt nähtuvaid esitajal küllaldaselt võimalust arvestada vasakul pool asuvate sõidukitega kui ta oleks käitunud hoolika juhina. Seega menetlusaluse isiku saab tulla järeldusele, et just poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud

6 liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik soovis sõidurada vahetada, pidanuks ta veenduma selles, kas see on üldse võimalik ning seejärel selles, kas see on ohutu. Menetlusalune isik seda ei teinud ja keeras vasakule vastu kõrvalrajal liikuma hakanud sõidukit veendumata selles, et sellist manöövrit üldse on võimalik teha. Seega pidanuks menetlusalune isik olema tähelepanelikum ja ettevaatlikum ning kohusetundlikuma suhtumise korral pidanuks menetlusalune isik ning aru liikluskahju tekitamist ette nägema saama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk tehes seda sõidusuunda muutmata, alles alustas liikumist, saab asuda seisukohale, et teisel id liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõude eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustust ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut nõuete LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ei olnud ta liiklusõnneuse toimumisest teadlik ja ta väitis ülekuulamisprotokollis, et ta ei täheldanud liiklusõnnetuse toimumist.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju kahjustada Volkswagen Passat omanikule R. ja liiklusõnnetuses saanud sõidukite R. Volkswagen Caravelle omanikule J. S.. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus

sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.

Väärteoasjas leiduvalt videosalvestiselt on näha, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk keerab järsult vasakule ja vasakul liikuma hakanud sõiduk peatub. Väärteoasjas olevatest fotodest on näha, et mõlemal sõidukil on vigastused nii kriimustuste kui ka mõlkide näol, mis viitab sellele, et kokkupuude oli tugev ja seega pidi olema see ka juhtidele kuulda. Seejuures sai Volkswagen Passati juht liiklusõnnetuse toimumisest koheselt aru, kuid Volkswagen Caravelle juht oma sõnade kohaselt mitte. Kohtule jääb see arusaamatuks, sest videosalvestiselt on näha, kuidas menetlusalune isik pöörab vasakule ja sõiduk jääb takistuse tõttu seisma, mistõttu pöörab ta tagasi paremale ja sõidab minema. Seega kuna toimus kokkupõrge sõidukite vahel ja tekkisid ka kahjustused sõidukitele, ei olnud seda mitte ainult juhtidele tunda, vaid ka kuulda. Millegipärast menetlusalune isik seda ei soovi tunnistada. Seetõttu suhtub kohus menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei täheldanud liiklusõnnetuse toimumist, kriitiliselt. Käesoleval juhul

on mõlemal sõidukil vigastused, kusjuures tegemist ei ole plastosade kerge kokkupuutega, mille tagajärjel plastosa pärast surve taandumist taastab oma kuju, vaid vigastatud on plekist osad, millede omavahelisel järsul kokkupuutel on kokkupõrke heli kuulda. Seega pidi liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud kokkupõrge olema kuulda ka menetlusalusele isikule, millele viitab ka see, et pärast kokkupõrget keeras menetlusalune isik tagasi ja sõitis seejärel suhteliselt suurel kiirusel edasi, reastudes ümber vasakule sõidurajale. Seejuures toimus kokkupõrge menetlusaluse isiku juhitud sõiduki juhiukse piirkonnas, mis pidi menetlusalusele isikule väga hästi kuulda olema. Seega sai menetlusalune isik aru, et ta on sõitnud vastu takistust, milleks

7 oli vasakul sõidurajal liikuma hakanud sõiduk. Arvestades liiklussituatsiooni saab järeldada, et

menetlusalusel isikul ei olnud isegi ruumi vasakul pool nii palju, et ta oleks saanud ümber reastuda, kuivõrd ta keeras otsa kõrvalolevale sõidukile ja vasakul sõidurajal sellel hetkel edasi liikumiseks ruumi ei olnud. Kohtule jääb selline menetlusaluse isiku manööver arusaamatuks, sest menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ei olnud ümberreastumiseks ruumigi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik hjustamisest aru sai liiklusõnnetuse põ , kuid jättis sellest politseile teatamata . ja lahkus sündmuskohalt

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud

tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teadnud või tundnud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikku.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS §

169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus sündmuskohalt ilma politseisse menetlusalune isik teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud kaudse tahtlusega. vähemalt Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta täheldanud liiklusõnnetuse toimumist, ei kuid kohtu arvates ei ole see väide väärteoasja materjalidest nähtuvaid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Arvestades sellist järsku manöövrit vasakule veendumata selle ohutuses ja võimalikkuses sõidurada vahetama , leiab kohus, et kaebuse esitaja sai aru, et ta peab ettevaatlikult ja veenduma sellise

teiste liiklejate takistamist ja manöövri ohutuses, vältimaks vara kahjustamist. Seda menetlusalune isik ei teinud ning põhjustas liikluskahju. Menetlusalune isik pidi takistuse ilmnedes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (LS § 223 lg 1) saabumist ja möönma seda ja kontrollima, kas ikka tõesti on kõik korras või on ta põhjustanud sõiduki le liikluskahju ja tal on sellest tekkinud kohustus täita. te Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse ja kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Liiklusõnnetusest

8 teatas politseisse hoopis kes teise sõiduki omanik, jäi liiklusnõudeid järgides liiklusõnnetuse sündmuskohale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et ´ P. S.

a käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 16 lg 1, § § 169 lg 4 p 4, 5 § 169 lg 5 sätestatud kohustuste 33 lg 2 p 8, ja

rikkumised, siis on tegemist väärtegudega LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 mõttes ning need

süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- -Harju ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija

G. S., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg ettenähtud väärteo 1 toimepanemise eest rahatrahviga 5 ut 0 trahviühik ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 . Seega menetlusalusele isikule karistuste trahviühikut määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades

puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud - teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (LS § 236 lg 2).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5

0 trahviühikut ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut ning menetlusaluse isiku suhtes jäeti

9 lisakaristus sootuks kohaldamata, kuivõrd kohtuväline menetleja pidas võimalikuks kohaldada kiirmenetlust.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates

o alla P. S.´a süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärte puhul on süü hinnatav keskmise, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega

le tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates rahalise kahju ja sõidukite mõttes eriti suured. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata alla keskmise suureks. Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud ka selle väärteo . Kohus leiab, et puhul on tegemist alla keskmise süüga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus, olles tutvunu väärteoasja materjalidega, d s.h menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, ning sellest protokollist nähtub, seda kahetsust ei tuvastanud et menetlusalusel isikul on kahju, et kahjustas teiste vara ja kulutas kohtuvälise menetleja aega. Ka esitatud kaebuses ei tuvastanud kohus kahetsust, mida saaks kergendava asjaoluna arvestada.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ntud juhul on kohtuväline . A menetleja kohaldanud kiirmenetlust, mistõttu ei leidu otsuses ka kohtuvälise menetleja motiive või põhjendusi karistuse määra valiku kohta. Samas on kohtuväline menetleja määra LS § nud 223 lg 1 ettenähtud väärteo eest tsiooni ülemmäärast a LS § 236 lg karistuse 1/6 ulatuses sank j 1 ettenähtud väärteo eest 1/ ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. 4 Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kohus - ei saa nii või teisiti kaebuse esitajale rangemat karistust mõista. Kohus loodab, et menetlusaluse isiku põhjustatud liiklusõnnetus, sellele järgnenud väärteomenetlus ja määratud karistused sunnivad menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja suunavad menetlusalust isikut ka S.ale tähelepanelikkusele ning teiste liiklejatega arvestamisele.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad loodetavasti ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Käesoleval juhul on kaebus esitatud eesmärgiga eelkõige tühistada vaidlustatud otsus mitte sisuliselt, vaid karistuse liigi osas. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik on töötu ja palub kaaluda määratud rahatrahvi asendamist mõne muu karistusvormiga, arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik on valmis panustama ühiskonda mõnel muul moel, näiteks ühiskondliku kasuliku tööga või muu vabatahtliku tegevuse kaudu.

10 Kohus asub seisukohale, et sellise eesmärgiga esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määramine ja mõistmine, samuti asendamine on võimalik vaid kehtiva seaduse alusel ja seaduses sätestatud tingimustel. Kohus ei saa kohaldada mingit vabatahtlikku tegevust karistusena, kuivõrd vabatahtlik tegevus ongi vabatahtlik ega saa endas kanda karistuse eesmärki, s.o sundi, mis paneks süüdlast teisiti käituma. Karistuste liigid ja määrad on seadustes üheselt määratletud ja kohtul ei ole õigust nendest piiridest väljuda, välja arvatud seaduses eraldi sätestatud juhul. Kui menetlusalune isik paneb toime LS § 223 lg 1 või § 236 lg 1 ettenähtud väärteod, saab tema suhtes kohaldada vaid neid karistusi, mida LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 sanktsioon id ette näevad. Käesoleval juhul nõustus menetlusalune isik kiirmenetluse kohaldamisega, mis tähendab seda, et vastavalt VTMS § 55 lg 2 sättele võib füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.t kohtuväline menetleja saab kohaldada ainsa karistusliigina vaid rahatrahvi. Kui menetlusalune isik leidnuks, et tal puuduvad rahalised võimalused rahatrahvi tasumiseks, pidanuks ta keelduma kiirmenetlusest ja taotlema üldmenetluse k või asja arutamist ohaldamist maakohtus, kuivõrd kiirmenetluses ei või vastavalt VTMS § 55 lg 3 p 2 sätetele kohaldada põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist või kohaldada lisakaristust. Sellisel juhul saanuks kohtuväline menetleja kohaldada üldmenetluses menetlusalusele isikule juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena või saatnuks kohtuväline menetleja väärteoasja maakohtusse ja kohus oleks mõistnud karistusena aresti. Seejuures saab üldkasulikku tööd kohaldada vaid vangistuse või aresti asenduskaristusena, kuid üldkasulik töö ei ole karistuse liik, mida saaks kohaldada iseseisva

põhikaristusena. Üldkasuliku töö kohaldamine on võimalik vaid siis, kui kohus mõistab menetlusalusele isikule põhikaristuseks aresti ja menetlusalune isik on nõus tegema üldkasulikku tööd, misjärel võib kohus asendada mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Seega kohus võib aresti asendada üldkasuliku tööga, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kuna kiirmenetluse kohaldamine välistab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ja aresti kohaldamise ning kiirmenetluses on võimalik karistusena kohaldada vaid rahatrahvi ning sedagi vaid teatud ulatuses ja seda ei saanud kohaldada ei LS § 223 lg 1 ega ka LS § 236 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, siis on üheselt mõistetav, ta rahatrahv kui karistusliik on kõige kergem karistusliik. Kuna kiirmenetlus välistab sõiduki juhtimisõiguse ja aresti kohaldamise, millistest viimast karistusliiki saab kohaldada vaid maakohus, on nende karistusliikide puhul tegemist raskema karistusliigiga, võrreldes rahatrahviga. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus kaebemenetluses tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Käesoleval juhul, kui kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse vaid karistusliigi muutmise eesmärgil ja kohaldaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või aresti, asendades neist viimase üldkasuliku tööga, läheks kohus vastuollu VTMS § 132 p 2 sätestatud menetlusaluse isiku olukorra raskendamise keeluga. Seega peaks kohus tegema teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi, mis on karistatav KarS § 311 ettenähtud kuriteona. Sellest tulenevalt ei saa kohus ka menetlusaluse isiku soovil kohtuvälise menetleja koostatud seaduslikku ja põhjendatud otsust tühistada ja kohaldada uue otsusega raskemat karistust, kuivõrd see oleks kehtiva seadusega vastuolus. Üldkasuliku töö tegemise kohaldamise küsimus võib seega tõusetuda alles kohtuvälise menetleja otsuse täitmise käigus kui kohtutäitur teavitab kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest ja kohtuväline menetleja saadab oma otsuse maakohtule tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga, mida võib omakorda süüdlase soovil asendada üldkasuliku tööga, milline kogemus on menetlusalusel isikul juba olemas. Arvestades menetlusaluse isiku süüd ja menetlusalusele isikule määratud leebeid karistusi, ei saa kohus asuda ka seisukohale, et määratud karistused on ülemäära ranged ning seetõttu tuleks kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning uue otsusega kergendada menetlusaluse isiku karistusi . , vähendades rahatrahvi määrasid

11 Seejuures on menetlusalune isik soovinud mõne muu karistusliigi kohaldamist arvestades tema majanduslikku olukorda, kuid menetlusalune isik ei ole oma kaebusele lisanud ühtegi tõendit, mis tema majanduslikku olukorda iseloomustaks. Seega väide töötuks olemise ja halva majandusliku olukorra kohta on jäetud täielikult tõendamata. Kaebuses ei ole taotletud ka määratud rahatrahvide tasumise ositi tasumisele määramist, mistõttu ei ole kohtul ka omal initsiatiivil võimalik määrata rahatrahve tasumisele ositi. Nimelt märgib KarS § 66 lg 2, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumisele ositi. Seega saaks määrata rahatrahvi tasumist ositi vaid mõjuvatel põhjustel, kuid mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama ja ositi tasumisele määramist taotlema menetlusalune isik. Menetlusalune isik seda teinud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või - materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning kohus jätab vaidlus

tatud otsuse muutmata ja tühistamata ning esitatud kaebuse rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/