2-23-5268/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-23-5268

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2024, Pärnu

Tsiviilasi

R.K.i

hagi

L.K.i

vastu

väljamõistetud

elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

2628 eurot (292 eurot x 9 kuud)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

R.K.

(isikukood:

xxxxxxxxxxx,

elukoht:

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx),

Hageja lepinguline esindaja advokaat Liina Hansen (e-

post Liina.Hansen@jolab.ee)

Kostja:

L.K.

(isikukood:

xxxxxxxxxxx,

elukoht:

Xxxxxxxxxxx),

Kostja seaduslik esindaja: A.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx,

elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxx),

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

(e-post: olavi.jarve@austalu.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, hageja R.K.i (K.)

poolt 06. märtsil 2024 ja kostja L.K.i seadusliku esindaja A.P.e (P.) poolt 14. märtsil 2024

digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Laps L.K. viibib isa R.K.i juures reeglina vähemalt keskmiselt kaheksa (8) ööpäeva ühes

kalendrikuus, suvekuudel (s.o juuni kuni august) vähemalt kümme (10) ööpäeva ühes

kalendrikuus. R.K. saadab hiljemalt iga aasta 5. jaanuariks lapse emale A.P.ele enda jooksva

aasta töögraafiku ette, mis on koostatud arvestades käesoleva suhtluskorra tingimusi. Juhul,

kui nimetatud töögraafik muutub, teatab R.K. sellest A.P.ele 7 kalendripäeva ette;

1.2. laps viibib isa juures reeglina igakuiselt järjest vähemalt neli (4) ööpäeva, millest vähemalt

kaks (2) ööpäeva langevad lapse koolipäevadele (v.a. koolivaheaeg ja riiklikud pühad) ja

kaks (2) nädalavahetusele (s.o laupäev ja pühapäev);

1.3. laps viibib ema juures reeglina vähemalt kaks (2) nädalavahetust (s.o laupäev ja pühapäev)

ühes kalendrikuus;

1.4. lapsevanemad jagavad lapsega koos veedetud nädalavahetusi (s.o laupäev ja pühapäev) ühes

kalendrikuus reeglina vaheldumisi;

1.5. paaris arvuga lõppeval aastal veedab laps jaanilaupäeva (s.o 23. juuni) ja jaanipäeva

(s.o 24.juuni) koos isaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jaanilaupäeva ja

Tsiviilasi nr 2-23-5268

2 (4)

jaanipäeva koos emaga;

1.6. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps jõululaupäeva (s.o. 24. detsember) ja

1. jõulupüha (s.o 25. detsember) koos isaga ning paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab

laps jõululaupäeva ja 1. jõulupüha koos emaga;

1.7. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse (s.o 31. detsember ja 1. jaanuar)

koos emaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps aastavahetuse koos isaga;

1.8. paaris arvuga lõppeval aastal veedab laps oma sünnipäeva (s.o 8. märts) koos isaga ja paaritu

arvuga lõppevatel aastatel veedab laps oma sünnipäeva koos emaga;

1.9. lahusviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval õnnitlemiseks ja kingi

üleandmiseks;

1.10. isa sünnipäeva (s.o 30. aprill) veedab laps isaga ja ema sünnipäeva (s.o. 30. juuli) veedab

laps emaga;

1.11. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps I. koolivaheaja (mille pikkuseks on üks nädal

iga aasta oktoobrikuu lõpus) koos isaga ja paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps

I. koolivaheaja koos emaga;

1.12. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II. koolivaheajast (mille pikkuseks on kaks

nädalat alates iga aasta detsembrikuu eelviimasest nädalast kuni järgmise aasta jaanuari

esimese nädala lõpuni) esimese nädala koos isaga (v.a 26. ja 31.detsember) ja teise nädala

koos emaga;

1.13. paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps II. koolivaheajast esimese nädala koos emaga

(v.a 26. ja 31. detsember) ja teise nädala koos isaga;

1.14. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps III. koolivaheaja (mille pikkuseks on üks nädal

iga aasta veebruari lõpus) emaga (v.a 24. ja 25. veebruar) ning paaritu arvuga lõppevatel

aastatel koos isaga (v.a 24. ja 25. veebruar);

1.15. paaris arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV. koolivaheajast (mille pikkuseks on üks

nädal iga aasta aprillikuus) esimesed neli (4) ööpäeva koos emaga ja ülejäänud kolm (3)

ööpäeva koos isaga;

1.16. paaritu arvuga lõppevatel aastatel veedab laps IV. koolivaheajast esimesed neli (4) ööpäeva

koos isaga ja ülejäänud kolm (3) ööpäeva koos emaga;

1.17. laps veedab V. koolivaheajast (mille pikkuseks on 12 nädalat alates iga aasta juunikuust kuni

31. augustini) vähemalt viis (5) ööpäeva järjest koos isaga üle iga nädala ja vähemalt viis (5)

ööpäeva järjest koos emaga üle iga nädala;

1.18. kui lapse iseseisev minek või tulek ühe lapsevanema juurest teise lapsevanema juurde on

lapsest mittesõltuva asjaolu tõttu raskendatud või ebamõistlik, siis läheb lapsevanem ise

lapsele järgi teise lapsevanema elukohta;

1.19. mõjuval põhjusel (laps on haige vms) lapsega kohtumise ära jäämisest teatab lapsevanem

teist lapsevanemat viivitamatult alates lapsega kohtumise ära jäämist tingiva mõjuva põhjuse

teadasaamisest. Kohtumise asendamine toimub vanemate vahelise kokkuleppe alusel;

1.20. kui laps viibib isa juures koolinädala sees ja saabub ema juurde pühapäeva õhtul, siis peab

isa kontrollima eelnevalt, et lapsel on järgmiseks koolipäevaks koolitööd õpitud;

1.21. suhtluskorras sätestamata küsimustes lähtuvad lapsevanemad mõistlikkuse põhimõttest;

1.22. lapsevanemad võivad teha kokkuleppel suhtluskorras muudatusi, need kokkulepped peavad

olema omavahelises suhtluses selgelt väljendatud ja kirjalikult taasesitatavad;

1.23. lapsevanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või

sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad

helistavad teineteisele ja vastavad kõnele. Suhtluskorda puudutavale teabele peab teine

vanem reageerima hiljemalt järgmisel päeval;

1.24. lapsevanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul

Tsiviilasi nr 2-23-5268

3 (4)

teist vanemat, samuti hoiduvad lapsevanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse

kujundamisest;

1.25. kumbki lapsevanem ei tohi takistada lapse ja eemalviibiva lapsevanema suhtlemist

sidevahendi teel;

1.26. käesolev suhtluskord kehtib kuni L.K.i täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx.a;

1.27. käesoleva suhtluskorra kehtivuse ajal tasub R.K. L.K.i ülalpidamiseks igakuiselt elatist

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas 121 eurot ja 50 senti, mille suuruse

kindlaks määramisel on arvestatud L.K.i eest A.P.ele riigi poolt igakuiselt makstava

perehüvitiste seaduses sätestatud lapsetoetusega (mille suurus on hetkel 80 eurot) vastavalt

PKS § 101 lg-le 5 ja lapse viibimist isa juures vähemalt 8 ööpäeva ühes kalendrikuus

vastavalt PKS § 101 lg-le 6. Elatise suurus muutub iga aasta 1.aprillil vastavalt PKS § 10 lg-

tele 3 ja 4;

1.28. R.K. kannab lapse igakuise elatise A.P.e pangakontole Swedbank AS-is, mille number on

EE142200001104911227 selgitusega „Lisandra elatis“ iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval;

1.29. Pooled on vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ehk selle poole kanda, kes on vastavad kulud kandnud või võtnud endale kohustuse

selliste kulude kandmiseks ja nad ei nõua vastastikku teineteiselt menetluskulude hüvitamist;

1.30. Pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse

jõustumisest;

1.31. Pooled on teadlikud, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades

jõustunud

kohtumäärusest

tulenevad

nõuded

täitemenetluse

seadustiku

alusel

sundtäitmisele.

2. Tühistada 03. maile 2024 määratud kohtuistung ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5268.

3. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota

ja kindlaks ei määra.

4. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R.K.i hagi L.K.i vastu elatise vähendamiseks. 05. aprillil 2023

esitatud hagiavalduses palus hageja muuta Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2020.a määrusega tsiviilasjas

nr 2-20-5280 kinnitatud kompromisslepinguga L.K.i ülalpidamiseks kindlaksmääratud elatise

suurust ning vähendada elatise suurust 0 (null) euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni L.K.i

täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hagis väidetud ulatuses laps hageja juures

ei viibi.

2. Pärnu Maakohus korraldaval kohtuistungil 01. veebruaril 2024. a määras pooltele tähtajad

kompromissi sõlmimiseks.

3. 14. märtsil 2024 esitasid pooled e-toimiku kaudu kohtule kinnitamiseks hageja R.K.i ja kostja

seadusliku esindaja A.P.e poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on leppinud

kokku lapsega suhtlemise korraldamise tingimustes, hageja poolt lapsele makstava elatise suuruse

vähendamises ning tasumise korras.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses,

Tsiviilasi nr 2-23-5268

4 (4)

kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest. Pooled on vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 leppinud kokku, et nad

lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamise tähtaega 3 tööpäevani ning et kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse

jõustumisest.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled

kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad

kohtul kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Eeltoodu alusel kohus tühistab asjas 03. maile 2024 määratud kohtuistungi aja, kinnitab

kompromissi ning TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Kohus

selgitab,

et

kokkuleppe

tingimuste

numeratsioon

kohtumääruses

erineb

kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised

tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte

kokkuleppe sisu kohus ei muuda.

8. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ka siis, kui pooled seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi

korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei

leppinud, vaid kinnitavadki, et iga menetlusosaline kannab oma kulud. Kohus kulusid täiendavalt ei

jaota ning TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

9. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud

tähtaja, s.o kolme tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik