2-23-103884/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103884

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ

vastu 4892,41 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4989,6 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood: 14065010; e-post:

info@lennuabi.ee)

Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx)

Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood:

12264460; asukoht: Lennujaama tee 13, Lasnamäe,

Tallinn, Harju maakond, 11101)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Kai

Villmeson

(Advokaadibüroo

RASK;

e-post:

Kai.Villemson@rask.ee)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt õigeksvõtul põhineva otsusega

välja hageja Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus 1200 eurot.

3. Tunnustada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks

välja võlgnevus kokku summas 3000 eurot.

5. Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 506,34 eurot.

6. Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia hageja OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks

välja viivis põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 16.03.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni.

7. Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt hageja Lennuabi OÜ kasuks

välja sissenõudmiskulud summas 280 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu, milles

palus:

− mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus kokku

summas 4200 eurot;

− mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 67,66 eurot;

− mõista

välja

SmartLynx

Airlines

Estonia

OÜ’lt

Lennuabi

OÜ

kasuks

sissenõudmiskulud summas 280 eurot;

− mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis

põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni;

− mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ’lt Lennuabi OÜ kasuks viivis

põhisummalt 4200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku täitmiseni;

− jätta menetluskulud täielikult SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt E. P., A. S., M. A., A. A., J. A., L. A., G. K.

reisisid 21.12.2021 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) opereeritaval lennul

MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma

21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega 21.12.2021 kell 11:25.

Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest

õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 7 eelnimetatud reisijat

loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).

3. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 21.12.2021 lennu MYX585 suunaga Tallinn –

Hurgada hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised

asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel. Vastavalt EU

261/2004 artikkel 7 c’le saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui

punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500km) nimetatud lendude puhul. Seega on Lennuabi

OÜ’l 7 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 c) järgi hüvitist kokku

summas 4200 eurot (600 eurot reisija kohta).

4. Hageja põhinõue on 4200 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.01.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 21.03.2023. Seega on hagejate viivisenõue põhjendatud kogusummas 67,66 eurot.

Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 4200 eurot

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 280

eurot (7 reisijat x 40 eurot).

6. KOSTJA SEISUKOHT

7. Kostja tunnistab nõudeid järgnevate reisijatega seonduvate lennuhüvitise nõuete osas: A.

S. ja E. P.

8. Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega L. A. ja J. A. esitatud (i) lennuhüvitise maksmise

nõudele; (ii) viivisenõudele ning (iii) seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd

alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek.

Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku

esindusõigust.

9. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid

alaealised reisijad L. A. ja J. A. neile Määrusest tulenevast lennuhüvitise nõude ning sellega

kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise

tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude

loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast

nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist

tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus

hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja

hankida kohtu eelnev nõusolek.

10. Muuhulgas ei oma tähtsust see et, kui nõude sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal

kohustus hagejale midagi maksta, kuivõrd see ei muuda fakti, et nõude loovutamisel lõppeb

alaealise lapse nõue kostja vastu PKS § 131 tähenduses ning alaealisel lapsel pole enam

õigust oma seaduslike esindajate kaudu lennuettevõtja vastu nõuet esitada.

11. Samuti ei takistaks taotluse esitamine kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava

kohustuste täitmist, mh kohustust nõuda õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded.

Määrus ei sätesta lennuhüvitise nõuete aegumistähtaega, s.t lennuhüvitisele nõuetele

kohaldatakse siseriiklikku õigust. Seega aeguvad lennuhüvitise nõuded kolme aasta jooksul

alates lennu toimumisest. Sellest johtuvalt on vanematel piisavalt aega nii kohtu nõusoleku

saamiseks kui nõude esitamiseks, milleks lapse seaduslikud esindajad ei ole kohustatud

kasutama hageja teenust.

12. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu

sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Kuivõrd kohtu eelnevat nõusolekut ei ole taotletud, ei ole

ka kontrollitud, kas nõude loovutamised on alaealiste huvides, kas nõude loovutamise lepingu

allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem (ühise

hooldusõiguse korral) on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Samuti ei ole võimalik välja

selgitada seda, kas saadavad rahalised vahendid, juhul kui kohus nõude rahuldab, on vajalikud

lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või tuleks need paigutada eraldi pangakontole

vastavalt PKS § 186 lg-le 1.

13. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise puhul on

tegemist nõude lõppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ning tulenevalt asjaolust, et puudus

kohtu nõusolek nimetatud tehingu sõlmimiseks, on nimetatud tehingud tühised. Kuivõrd

nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõude nende reisijate osas

lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise

hüvitamist.

14. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab

kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja

tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja

nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt

välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70%

lennufirma poolt välja makstud summast. Kusjuures, lepinguga antakse hagejale õigus pidada

nõude osas läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale

äranägemisele. See aga tähendab, et Määrusega fikseeritud hüvitissumma, millele alaealisel

reisijal võib olla nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja

äranägemisest (nõude loovutamise lepingu punkt 6). Näiteks olukorras, kus hageja otsustab

vastavalt oma äranägemisele nõuet mitte realiseerida, ei ole alaealisel lapsel võimalik nõuet

maksma panna, kuivõrd sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas alaealine reisija oma

nõude ja sellega kaasnevad nõuded (sh viivisenõuded) tervikuna hagejale. Seda, et nõue on

vähenenud, on kinnitanud ka Harju Maakohus 07.10.2019 otsuse nr 2-19-12343 p-s 14

(„reisija saab loovutuse korral vahendustasu tõttu hüvitist vähem kui peaks“).

15. Käesoleval juhul ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel

nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui

Määrusest alaealisest lapsest reisijale tulenev nõue, on alaealise lapse huvides. Eeltoodust

johtuvalt leiab kostja, et alaealiste nimel sõlmitud nõude loovutamise tehingud on tühised

ning nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole

hagejal õigus nõude nende reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete

sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.

16. Juhul kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu

nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse

nimel seesuguste lepingute sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud

allkirjastanud alaealiste reisijate L. A. ja J. A. nimel keegi M. A. Samas aga ei ole ühtegi

esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut

ei tõenda.

17. Kokkuvõtlikult palub kostja jätta nõuded seoses reisijatega L. A. ja J. A. rahuldamata.

18. Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. esitatud (i)

lennuhüvitise

maksmise

nõudele;

(ii)

viivisenõudele

ning

(iii)

seadusjärgsetele

sissenõudmiskulude nõudele.

19. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude seoses kostja poolt teostatud lennuga nr

MYX585, mis toimus 21.12.2021. Hageja on esitanud nõude loovutamise lepingud, millest

nähtub, et (i) reisijaga L. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga

nr MYX585; (ii) reisijaga J. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 22.12.2021

lennuga nr MYX585; (iii) reisijaga M. A. on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses

22.12.2021 lennuga nr MYX585; (iv) reisijaga G. K. on sõlmitud nõude loovutamise leping

seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585; ning (v) reisijaga A. A. on sõlmitud nõude

loovutamise leping seoses 22.12.2021 lennuga nr MYX585. Kuivõrd hageja ei ole sõlminud

nõude loovutamise lepingut seoses kostja 21.12.2021 lennuga nr MYX585, ei ole hageja

hagiavalduses nimetatud nõuete omanikuks saanud. Kuivõrd nõude loovutamist ei ole

toimunud, ei ole hagejal õigus nõuda nimetatud reisijate nimel nii lennuhüvitist kui ka sellega

seonduvaid kõrvalnõudeid.

20. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et nõue seoses reisijatega L. A., J. A., M. A., A. A. ja G.

K. tuleb jätta rahuldamata.

21. Nõude loovutamise lepingute tagantjärgi sõlmimise fakti ehk nende sõlmimist pärast

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist tuleks arvestada menetluskulude

väljamõistmisel.

22. Kostja ei saa nõustuda sellega, et nõue oli loovutatud juba nõude loovutamise lepingu

allkirjastamisega üksnes reisijate poolt. Vastavalt VÕS 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse saavutamiseks on

vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava

isiku ja nõude omandaja vahel. Nõude loovutamiseks ei ole käsutuse jõustumiseks vaja teha

muid toiminguid kui sõlmida loovutamiskokkuleppe, seetõttu jõustub ja teostub käsutus koos

kohustustehinguga. Nõude ülemineku hetkeks on loovutamislepingu jõustumise hetk, kui

pooled ei lepi nõude ülemineku hetkena kokku hilisemat tähtaega. Nõude loovutamise lepingu

punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel.

23. Hageja esitas hagiavalduse lisana üksnes reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise

lepingud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (25.01.2023) ega ka hagiavalduse esitamise

hetkel (21.03.2023) ei olnud tõendina esitatud nõude loovutamise lepingud mõlema poole

poolt allkirjastatud, näiteks on lepingud üksnes reisijate poolt allkirjastatud järgnevalt: A. S.

allkirjastanud nõude loovutamise 12.02.2023; A. A. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu

12.02.2023; M. A. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisijate L. A. ja J. A.

nimel 12.02.2023; E. P. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; 5) G. K.

allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023.

24. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisas esitatud lepingute puhul oli tegemist üksnes

reisijate ühepoolse tahteavaldusega sõlmida mõlema poole poolt allkirjastatud nõude

loovutamise leping. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud

vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11

lg 2). Esialgselt esitatud lepingu kavanditest nähtus selgelt, et lepingupoolte soov oli, et leping

jõustuks selle allkirjastamisel (vt nõude loovutamise lepingu p 11). Kuivõrd tegemist peab

olema allkirjastatud lepinguga, ei piisa reisija ühepoolsest tahteavaldusest.

25. Hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine arusaam oli, et nõude loovutamise leping

loetakse sõlmituks ka üksnes reisijate poolt lepingu allkirjastamisega ning seega ka seda, et

hageja oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse või esialgse hagiavalduse esitamise hetkel

nõuete omanik.

26. Seega tekkis olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik.

Seejuures rõhutab kostja, et hageja on nimetatud nõuded esitanud pahatahtlikult ning kohut

teadlikult eksitades, kinnitades maksekäsu kiiremenetluse avalduses, et nõuded on hagejale

loovutatud. Nimelt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kinnitas hageja, et on

„esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete

esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse“. Hageja täiendatud hagiavaldusest

nähtub, et tegelikkuses sõlmiti kõik nõuete loovutamise lepingud alles pärast maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamist, s.o. 06.04.2023, kui hageja esindaja nõude

loovutamise lepingud omapoolselt allkirjastas.

27. Oluline ei ole ka asjaolu, et hagejal võis olla volitus reisijate nimel hagiavaldus esitada,

kuivõrd hagi esitas Lennuabi OÜ enda nimel, mitte reisijate nimel kui nende lepinguline

esindaja. Seega isegi kui lugeda, et hagejal oli volitus reisijaid kohtumenetluses esindada,

esitati hagi Lennuabi väidetavate õiguste kaitseks, mitte reisijate õiguste kaitseks.

28. Lisaks rõhutab kostja, et esimene kompromissiettepanek tehti hagejale heas usus enne, kui

reisijate poolt ühepoolselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud kostjale edastati.

Kusjuures, just esimeses kompromissiettepanekus küsiski kostja dokumente nõuete

loovutamise kohta, mis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses väitis olid juba sõlmitud.

Üksnes pärast seda, kui kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente palus, lasi hageja

reisijatel nõude loovutamise lepingud allkirjastada. Seejuures allkirjastas nõude loovutamise

lepingud kostja esindaja alles 06.04.2023, s.o. pärast hagiavalduse esitamist.

29. Lisaks märgib kostja, et pole tõendatud, et hageja või reisijad oleksid enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist kordagi kostja poole lennuhüvitise nõudega pöördunud.

Seega oli välistatud ka võimalus saavutada kohtuväline kompromiss.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

31. Hageja tugineb kostja vastu hagi esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt E. P., A. S.,

M. A., A. A., J. A., L. A., G. K. lennuhüvistise nõude, millele lisandusid kõrvalkujud. Hageja

osundab, et kõik eelnimetatud reisijad reisisid 21.12.2021 SmartLynx Airlines Estonia OÜ

(edaspidi kostja) opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada. Lennu vahemaa

3647 km. Lend pidi väljuma 21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega

21.12.2021 kell 11:25. Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU

261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 7

eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).

32. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe

või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu

(veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta

lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida

hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja

peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate

vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles

seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud

teisiti.

33. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte

kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest

ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

34. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille

artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni

1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

35. Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on

kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni

lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid

vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse

sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või

kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

36. Euroopa Kohus on oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada

nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude

reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-

432/07; CC-549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-

402/07 ja C-432/07 väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb

võrdsustada tühistatud lendudega.

37. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile

7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61

seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette

nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm

tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast

lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on

mõistet

„saabumisaeg”

sisustanud

kohtuasjas

C-452/13

(Germanwings,

ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt: „Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes

tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikleid 2,

5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele

põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks

lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“

38. Kostja on reisijate A. S. ja E. P. lennuhüvitise nõude osas vastuses hagile nõude õigeks

võtnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

39. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 1200 euro nõude osas. Kohus rahuldab hagi

osaliseltõigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

(lennuhüvitise) 1200 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhivõlgnevuse

1200 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

40. Kostja leiab, et seoses reisijate L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. esitatud nõuded tuleb

jätta rahuldamata, sest hageja ei ole sõlminud nõude loovutamise lepingut seoses kostja

21.12.2021 lennuga nr MYX585, mistõttu ei ole hageja hagiavalduses nimetatud nõuete

omanikuks saanud. Kuivõrd nõude loovutamist ei ole toimunud, ei ole hagejal õigus nõuda

nimetatud reisijate nimel nii lennuhüvitist kui ka sellega seonduvaid kõrvalnõudeid.

41. Kohus tuvastab, et L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. elektroonilisest piletist nähtub, et L.

A., J. A., M. A., A. A. ja G. K. lendasid 21.12.2021 lennuga nr MYX585 suunal Tallinn -

Hurgada ja naasid 28.12.2021 lennuga nr MYX586 suunaga Hurgada- Tallinn (dtl 104-105).

Seega on tegemist ilmselge eksimusega kuupäeva märkimisel nõude loovutajate poolt, kus

lennu number ja suund on õiged ja kõik nõude loovutajad - L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K.

on hagejale kinnitanud, et soovisid loovutada just 21.12.2021 lennuga nr MYX585 seotud

nõudeid (dtl 107). Kohus leiab, et hoolimata lennu kuupäevas ühe numbriga eksimisest, on

nõude loovutajad soovinud loovutada just 21.12.2021 lennuga nr MYX585 suunaga Tallinn –

Hurgada nõudeid, mis neile kuulusid seoses nimetatud lennu hilinemisega enam kui 4 tundi.

42. Kostja leiab, et alaealiste laste L. A. ja J. A. nõude loovutamise lepingud on allkirjastanud

alaealiste reisijate L. A. ja J. A. nimel keegi M. A. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust

tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Sama perekonnanimi nimetatut ei tõenda.

Kohus tuvastab, et L. A. ja J. A. ema on M. A. (tlk 102-103). Seega on laste L. A. ja J. A.

nõude loovutamise lepingud allkirjastatud nende seadusliku esindaja M. A. poolt.

43. Kostja vaidleb vastu seoses reisijate L. A. ja J. A. esitatutud nõutele, leides, et nõuded ei

ole kehtivalt hagejale loovutatud. Kohus kostja seisukohtaga ei nõustu.

44. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik

esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema

nõusolekut. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema

kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab

ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse

nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg-s 1 on toodud tehingute loetelu, milliste

tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või

eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab

eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud

PKS § 186 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

45. Kohtu hinnangul puudus praegusel juhul vajadus lapse nimel tehingu tegemiseks küsida

eelnevalt kohtu nõusolekut, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja

kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt

PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt

nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest

tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise

sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista.

46. PKS §-s 188 sätestatud piirangute eesmärk on lapse huvide kaitse, vältimaks liiga

kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste tegemist vanema poolt ning võimalikke

kuritarvitusi. Kohus nõustub hagejaga, et lennuhüvitise nõude loovutamise leping ei ole

vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetluses teovõimetu nõude

loovutaja huvidega ning nõude loovutamise lepinguga ei rikuta kuidagi lapse varalisi õigusi ja

huve vaid seistakse õiguse eest saada hüvitist pahatahtlikult lennuettevõttelt EL määruse

alusel. Vanema poolt alaealise lapse lennuhüvitise nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohtu

nõusolek. PKS §-de 131 ja 188 kohaselt on kohtu nõusolek vajalik eelkõige tehinguteks, mis

seoses varast ja õigustest loobumise või kohustuste tekitamisega, võivad kahjustada lapse

varalisi huve. Selliste tehingute hulka ei kuulu lennuhüvitise nõude loovutamine, mille

eesmärgiks on lapse varaliste huvide parandamine. Lennuhüvitise nõude loovutamine aitab

tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning riskivabalt lennuhüvitise lapsele

väljamõistmise.

47. Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-de 131 ja 188 mõtte vastane oleks

tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et loovutada lapse nõue

olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam tagamine ja nõude

efektiivsem realiseerimine. Kui vanem oleks kohustatud iga väiksema asja korral, nagu lapse

lennuhüvitise nõude loovutamine, saama kohtu nõusoleku, siis selle protsessi tülikuse ja

ajakulu tõttu neid nõusolekuid praktilises elus lihtsalt ei küsitaks ning pigem jäetaks laste

lennuhüvitis sisse nõudmata. Sellest võidaks üksnes lennuettevõte, kelle huvi on vältida

reisijatele lennuhüvitise maksmist.

48. Kohus märgib, et lapsevanemad on mõlemal juhul loovutanud nõude tervikuna hagejale

vähendamata nõuet, seega hageja nõuab hagis nii reisijate L. A. kui ka J. A. eest EU 261/2004

määrus artikkel 7 c) alusel 1200 eurot (2 x 600 eurot), seega ei ole nõude loovutamisega nõuet

vähendatud. L. A. ja J. A. vanemad täidavad seadusest tulenevat kohustust ja kasutavad

hageja teenust selleks, et sisse nõuda õigel ajal eestkostetavale kuuluvad nõuded – hüvitised

kostja opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurgada hilinemise eest vastavalt EU

261/2004 määrus artikkel 7 c)’le. Juhul kui L. A. ja J. A. vanemad ei kasutaks hageja teenust,

jääks L. A. ja J. A. ilmselgelt sisse nõudmata. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei

pidanud L. A. ja J. A. vanematel olema kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise

lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb on lapse varalt saadavast

kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused (PKS § 132 lg 1),

milleks antud juhul on hageja tasu 30% nõudest. Hageja on selgitanud, et ükski reisija ei

maksa hagejale ühtegi muud tasu peale tasu, mis arvestatakse maha tulemist, seega kui nõude

sissenõudmine ei õnnestu, puudub reisijal kohustus hagejale midagi maksta ja hageja kannab

ise kõik kohtumenetluse ebaõnnestumisega seotud kulud. Kohus nõustub hagejaga, et on

loomulik ja eluline, et lapsevanem nõuab üheskoos enda nõudega sisse ka oma alaealise lapse

nõude, kelle pileti eest on ta tasunud ja millisele hüvitisele on alaealisel lapsel õigus.

49. Käesoleval juhul seisavad lapsevanemad oma alaealiste laste õiguste eest saada hüvitist

EU 261/2004 määrus artikkel 7 b) alusel kasutades selleks vastustaja teenust. Kuigi kostja

väidab, et lapsevanemad saaksid ise pöörduda kohtusse oma laste nõuete kaitseks, siis jätab

kostja arvestamata asjaolu, et kohtusse pöördumine nõuab õigusalaseid teadmisi, sellega

kaasneb rahaline kulu (riigilõiv, menetluskulud) ja ajaline kulu, millest kõigest võib

lapsevanemal puudus olla. Ning olukorras kus lapsevanem otsustab lapse lennuhüvitise nõude

sisse nõuda juristi või advokaadi abiga, siis tuleb tal ka sellisel juhul tasuda õigusabiteenuse

eest.

50. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulud, et tehing

oleks tehtud tingimusel, mis ei ole alaealiste huvides. Hüvitise saamiseks oli vajalik õigusabi

kasutamine, samuti riigilõivu tasumine. Eelnimetatud põhjustel hüvitise ulatuse vähenemist

30% võrra saab käsitada tasuna lennuhüvitise sissenõudmise eest kolmanda isiku poolt. Juhul,

kui sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133

alusel nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise.

51. Kohus leiab, et juhul kui laste vanemate poolt laste lennuhüvitise nõue hagejale

loovutamine peaks siiski vajama kohtu nõusolekut, siis on kohus käesolevas tsiviilasjas

hinnanud laste huve ja annab M. A.’le tagantjärgi nõusoleku tema laste L. A. ja J. A. nõude

loovutamiseks hagile.

52. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et reisijate, sh alaealiste reisijate nõuded on

kehtivalt hagejal loovutatud. Puudub vaidluse, et Tallinn- Hurgada lennu vahemaa on 3647km

ja lend, mis pidi väljuma 21.12.2021 kell 07:00, väljus aga üle 4 tunnise hilinemisega

21.12.2021 kell 11:25. Eelnimetatud lend hilines üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU

261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Seega

tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 3000 eurot (reisijad L. A., J. A., M. A., A. A. ja G. K.).

53. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamise aja 21.03.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhisumma 4200 eurot tasumiseni (reisijad A. S., E. P., L. A., J. A., M. A., A. A. ja G.

K.).

54. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

55. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et

kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest.

56. Hageja on palunud mõista viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

25.01.2023 kuni 21.03.2023 summas 67,66 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid

esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik. Seega tuleb kostjalt välja mõista

alates maksukäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagi esitamiseni 21.03.2023

sissenõutavaks muutnud viivised summas 67,66 eurot.

57. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudest 4200 eurot alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 15.03.2024 summas 438,68 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee) ning

edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.03.2024 kuni nõude

täieliku täitmiseni.

58. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla

sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 280 eurot (7 x 40). VÕS §

1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama

tegeliku kahju tekkimist. Kostja ei ole sissenõudmiskulude nõudele vastuväiteid esitanud.

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 280 eurot.

59. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3000 eurot, võla

sissenõudmiskulud 280 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates maksekäsu kiirmenetlus

avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 15.03.2024 summas 506,34 eurot

(67,66+438,68), lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 16.03.2024 kuni

põhinõude (4200 eurot) täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

60. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

61. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

62. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

63. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik