2-23-149672/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-149672 AR Auto OÜ hagi A. V. vastu võlga nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AR Auto OÜ (registrikood: 12180303, asukoht Harju maakond, Tallinn, Juhtme 21) Hageja seaduslik esindaja A. R. (e-post: ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-149672 AR Auto OÜ hagi A. V. vastu võlga nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AR Auto OÜ (registrikood: 12180303, asukoht Harju maakond, Tallinn, Juhtme 21) Hageja seaduslik esindaja A. R. (e-post: xxxx) Kostja: A. V. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx, e- post: xxxx) RESOLUTSIOON
1. Kinnitada AR Auto OÜ ja A. V. vahel 13.03.2024 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1. Vastu tulles kostja e-kirja vahendusel A. V. isikukood (xxxx) palvele (e-kiri: 01.03.2024 kell: 13:21) koostada kompromissleping ja maksegraafik nõustun antud kompromissiga ja omapoolselt loobub AR Auto OÜ võlgnevuse summa pealt nõudmast intresse, õigusabi ning menetluskulude eest tasutud summasid. Kompromissisumma koosneb põhivõlgnevusest 1 324 eurot ja 50 senti ja kohtukuludest summas 157 eurot ja 50 senti, kokku summa 1482 eurot, mis tuleb igakuiselt maksegraafiku alusel tasuda AR AUTO OÜ registrikood 12180303 arveldusarvele: xxxx Xxxx (selgitus kohtuasi nr 2-23-149672). Lisana maksegraafik. 10-04-2024 1383.20 98.80 0.00 98.80 10-05-2024 1284.40 98.80 0.00 98.80 10-06-2024 1185.60 98.80 0.00 98.80 10-07-2024 1086.80 98.80 0.00 98.80 10-08-2024 988.00 98.80 0.00 98.80 10-09-2024 889.20 98.80 0.00 98.80 10-10-2024 790.40 98.80 0.00 98.80 10-11-2024 691.60 98.80 0.00 98.80 10-12-2024 592.80 98.80 0.00 98.80
2
10-01-2025 494.00 98.80 0.00 98.80 10-02-2025 395.20 98.80 0.00 98.80 10-03-2025 296.40 98.80 0.00 98.80 10-04-2025 197.60 98.80 0.00 98.80 10-05-2025 98.80 98.80 0.00 98.80 10-06-2025 -0.00 98.80 0.00 98.80 Kokku
1482.00 0.00 1482.00 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-149672. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on AR Auto OÜ (hageja) hagi A. V. (kostja) vastu võla nõudes. Pooled esitasid 15.03.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
3
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled ei ole kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises. 8. Kohus jättis poolte 06.03.2024 esitatud kompromissi kinnitamata põhjusel, et riigilõivu väljamõistmine kostjalt osas, milles hagejal on võimalik esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks on ebaõiglane kostja suhtes. TsMS § 150 lõike 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtule esitatud 15.03.2024 kompromisslepingus ei ole hageja esitanud taotlust poole riigilõivu tagastamiseks. Kuna hageja sellekohast taotlust esitanud ei ole, jätab kohus poole riigilõivust tagastamata. Kohus selgitab, et hagejal on jätkuvalt võimalik esitada vastav taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 teise lause alusel tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik