2-24-200/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-200 Sonepar Eesti AS hagi Roofit Solar Energy OÜ vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sonepar Eesti Aktsiaselts (registrikood: 10479601; aadress: Kesk-Sõjamäe tn 3a, Tallinn 11415) Hageja lepinguline esindaja Aire Põder Debitum Collectio OÜ; e-post: kohtumenetlus@dcollectio.ee Kostja: Roofit Solar Energy OÜ (registrikood: 12978418, aadress: Härgmäe tn 21, Tallinn 13525, e-post: info@roofit.solar) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu, Advokaadibüroo TGS Baltic

e-post: menetlus@tgsbaltic.com RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Sonepar Eesti Aktsiaselts ja Roofit Solar Energy OÜ vahel 15.03.2024 sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 2.1. Roofit Solar Energy OÜ ostab Sonepar Eesti Aktsiaseltsilt kümme (10) BYD BCU+Base juhtmoodulit tükihinnaga 529 eurot (km-ta), millele lisandub käibemaks, kokku summas 6453,80 eurot (km-ga) (Kompromissisumma). 2.2. Sonepar Eesti Aktsiaselts väljastab arvele nr MA1274410 krediteerimata osas kreeditarve ning esitab kümnele (10) BYD BCU+Base juhtmoodulile uue arve summas 6 453,80 eurot (km-ga). 2.3. Roofit Solar Energy OÜ tasub Kompromissisumma koos käibemaksuga kolme (3) tööpäeva jooksul alates kompromissi jõustumisest ja arve esitamisest Sonepar Eesti Aktsiaseltsi poolt arvel märgitud pangakontole. 2.4. Sonepar Eesti Aktsiaselts annab Roofit Solar Energy OÜ-le üle kümme (10) BYD BCU+Base juhtmoodulit kolme (3) tööpäeva jooksul pärast Kompromissisumma tasumist, vastavalt Poolte vahel 20.01.2023 sõlmitud lepingus kokkulepitud kvaliteedile. 2.5. Kompromissisumma tasumisega viivitamise korral on Sonepar Eesti Aktsiaseltsil õigus nõuda Roofit Solar Energy OÜ-lt lepingujärgseid viiviseid

2

summas 0,15% päevas alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2.6. Kompromissilepingu punktis 2.4 kokkulepitud kümne (10) BYD BCU+Base juhtmoodulite üleandmisega viivitamise korral Sonepar Eesti Aktsiaseltsist tulenevatel põhjustel on Roofit Solar Energy OÜ-l õigus nõuda Sonepar Eesti Aktsiaseltsilt leppetrahvi 0,15% päevas, arvestatuna Kompromissisummalt. 2.7. Tsiviilasja menetlemisega seotud Poolte menetluskulud ja kohtueelsed õigusabikulud jäävad Poolte endi kanda. 2.8. Kompromisslepinguga loetakse kõik Poolte vahelised hagi eseme ja alusega seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust tulenevate nõuetega. 2.9. Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks. 3. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 840 eurot Sonepar Eesti Aktsiaselts arvelduskontole nr xxx. 5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-200. 6. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebuse 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Sonepar Eesti Aktsiaseltsi hagi Roofit Solar Energy OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Pooled esitasid 15.03.2024 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse lühendamises ühele tööpäevale. 8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 9. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagiavaldustel tasutud pool riigilõivust summas 840 eurot hageja Sonepar Eesti Aktsiaselts arvelduskontole xxx. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik