4-24-668/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-668

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-24-668 (231524000552) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Heide Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Nadezda Paukson, Ingrid Oja Kohtuasi Dmitrijs Borščenko väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Dmitrijs Borščenko (isikukood: 39008190151), kodakondsus: xxxx, emakeel: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx, telefon: xxxx, töökoht: Xxxx xxxx, karistusregistri kohaselt kriminaalkorras karistamata ning kehtivaid väärteokaristusi 2. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn E-post: ppa@politsei.ee Kohtuvälise menetleja esindaja eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova (7. märtsi istungil), eriasjade uurija Triinu Riigor (15. märtsi istungil) Kohtuistungi toimumise aeg 7. märts kell 10.00 ja 15. märts kell 13.00, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg-st 2, § 29 lg 1 p-st 4, § 112 lg-st 1 ja § 48 lg-test 2-4 kohus määras: Lõpetada väärteoasjas nr 4-24-668 (231524000552) väärteomenetlus Dmitrijs Borščenko suhtes VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, s.o teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu. EDASIKEABAMISE KORD VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest.

4-24-668 2 (4)

VÄÄRTEOETTEHEIDE Dmitrijs Borščenkole heidetakse 28.01.2024. a väärteoprotokolli nr AB1632955 kohaselt ette seda, et tema 28.01.2024 kell 09.30 Uuslinna tänaval Võidujooksu ja Valge tänavate vahel Tallinnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Dmitrijs Borščenko sellega LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. MENETLUS 19.02.2024 saatis Politseija Piirivalveamet Dmitrijs Borščenko väärteoasja nr 231524000552 arutamiseks Harju Maakohtule, kuivõrd kohtuvälise menetleja hinnangul tuleks menetlusalust isikut karistada arestiga. 20.02.2024. a määrusega määras Harju Maakohus arutada Dmitrijs Borščenko väärteoasja nr 4-24-668 (231524000552) LS § 201 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil 07.03.2024 kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4019. Kohtukutse edastati Dmitrijs Borščenkole mh 20.02.2024 e-posti teel aadressile xxxx. 06.03.2024 kirjutas Dmitrijs Borščenko nimetatud e-posti aadressilt kohtule, et tal ei ole võimalik määratud ajal kohtuistungil osaleda, sest ta viibib Lätis ning jõuab Eestisse tagasi alles 07.03.2024 õhtuks. Võimalusel palus menetlusalune isik istung edasi lükata või arutada väärteoasja tema osavõtuta. Tunnistab tehtut ning kahetseb, soovib anda selgitusi. 07.03.2024 toimunud kohtuistungile Dmitrijs Borščenko ei ilmunud. Kohtuväline menetleja leidis, et kohtuistungi võiks edasi lükata, sest isik soovib anda selgitusi. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja ettepanekuga ning lükkas kohtuistungi edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 15.03.2024 kell 13.00. 15.03.2024 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 2 alusel 10 päeva pikkuse reaalse arestiga. Dmitrijs Borščenko tunnistas oma süüd, lubas enam õigusrikkumisi mitte toime panna ning jättis karistuse kohtu otsustada. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas väärteoasjas heidetakse Dmitrijs Borščenkole ette seda, et ta juhtis 28.01.2024 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta (tl 4). Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et antud juhul esinevad Dmitrijs Borščenkole 28.01.2024 etteheidetava teo puhul kuriteotunnused KarS § 4231 mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus Dmitrijs Borščenko suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. KarS § 4231 kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33 KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses ning KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9). KarS §-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava

4-24-668 3 (4)

teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12). Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu. Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent pole siiski piisav nende sätete kohaldamiseks. Viidatud kohtuotsuses (p 17) leidis Riigikohus, et isik on toime pannud kuriteo KarS § 4231 mõttes, sest esiteks juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta ajal (25.07.2019), mil tal oli kaks kehtivat karistust KarS § 4231 järgi (07.06.2017. a ja 07.06.2018. a otsused). Teiseks oli isik veidi enam kui kolme aasta jooksul juba viiendat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta. Kolmandaks polnud isikul juhtimisõigust kunagi olnudki. Sealjuures märkis Riigikohus, et rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Isiku selgitus, et tal oli vajalik sõidukit juhtida 25.07.2019 tööülesannete tõttu, on samuti argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub Dmitrijs Borščenko puhul, et tal on kaks kehtivat karistus LS § 201 järgi (tl 13). Nimelt on teda Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 17.06.2020. a otsusega karistatud 29.05.2020 mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Samuti on teda karistatud 03.11.2023. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 11.10.2023 kuupäeval. Lisaks nähtub väärteotoimikust, et Dmitrijs Borščenko on sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel ehk põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kõrvaldatud ka 24.03.2021 (KVM tl 7). Viimati nimetatud sündmusega seoses karistati teda Harju Maakohtu 03.05.2021. a otsusega nr 4-21-1634 LS § 201 lg 2 alusel. Käesolevaks hetkeks on viimati nimetatud karistus arhiveeritud karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd see karistus oli juba arhiveeritud ajal, mil Dmitrijs Borščenko pani väärteoprotokolli kohaselt toime talle praegu etteheidetava 28.01.2024 liiklusrikkumise, ei või Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2023. a otsuse nr 1-22-5306/37 p 12 kohaselt Harju Maakohtu 03.05.2021. a otsusega mõistetud karistust teo kvalifitseerimisel süstemaatilisena arvestada. Eeltoodust hoolimata leiab kohus, et Dmitrijs Borščenko poolt 28.01.2024 toimepandud teos esinevad kuriteotunnused KarS § 4231 mõttes. Seda esiteks põhjusel, et tal on kehtivad karistused mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta 29.05.2020 ja 11.10.2023 kuupäevadel. Praeguses väärteoasjas heidetakse talle ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta 28.01.2024. Seega süstemaatilisuseks minimaalselt vajalikud kolm tegu on olemas. Kuigi nendest kolmest teost üks on toime pandud rohkem kui 3 aastat järgnevatest (kehtivaid karistusi arvestades) varem, ei ole Riigikohtu eelviidatud lahendit silmas pidades ajaline faktor peamine ega ainus kriteerium hindamaks tegude omavahelist seost. Seda eriti olukorras, kus Dmitrijs Borščenkol pole vähemasti Eesti riigi andmetel kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 9). Dmitrijs Borščenko andis kohtuistungil ütlusi, et talle on juhtimisõigus väljastatud Läti Vabariigi poolt, kuid see võeti mõned aastad tagasi elatisvõlgnevuse tõttu ära ning kuivõrd juhtimisõigust pole tal olnud rohkem kui aasta jooksul, siis tuleks taastamiseks lisaks elatisvõlgnevuse tasumisele teha ka eksamid. Seega kuigi Dmitrijs Borščenko sõnul on tal kunagi juhtimisõigus olnud, siis on antud väide käesolevas menetluses tõendamata. Kuid isegi

4-24-668 4 (4)

kui Dmitrijs Borščenkol oli juhtimisõigus, siis vähemasti viimased peaaegu 4 aastat pole tal juhtimisõigust olnud (kuivõrd teda karistati juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest juba 29.05.2020 – tl 13). Kuid juhtimisõiguse puudumisest hoolimata on ta liikluses mootorsõiduki juhtimiselt tabatud tegelikkuses vähemalt 4 korral – 29.05.2020, 24.03.2021, 11.10.2023 ja 28.01.2024. Kordades arvust olulisem on kohtu hinnangul siinkohal aga õigusrikkumiste toimepanemise ajavahemik – ca 3 aastat 7 kuud. Kohtuistungil selgitas Dmitrijs Borščenko, et antud väärteoasja esemeks oleva teo 28.01.2024 pani ta toime, sest olid eelmise päeva õhtul koos naisega tulnud sõbrale Maardusse külla, aga hommikul oli vaja naisel tööle jõuda, kuid ühistranspordiga poleks see õigeaegselt võimalik olnud ning vabu Bolti taksosid läheduses tol hetkel ei olnud ja sõber, kelle sõidukit ta juhtis, oli ise alkoholijoobes, mistõttu asuski Dmitrijs Borščenko ise sõbra autot juhtima, et naine õigeks ajaks tööle viia. 11.10.2023 ja 24.03.2021 osas selgitas Dmitrijs Borščenko järgmist. Nimelt ühel korral oli tal vaja maja ette puksiiriga toodud sõiduk ümber parkida õige parkimiskoha peale, sest puksiir oli selle pannud valele kohale, kuid puksiir poleks sõidukit õigele kohale saanud panna, sest manööverdamisruumi oli liialt vähe. Teisel korral oli erandkorras kulleritöö tõttu vaja pakk kohale toimetada autoga, sest jalgrattaga poleks enam jõudnud. 29.05.2020 sündmuse osas Dmitrijs Borščenko enam ei mäletanud, miks oli tal vajalik mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud põhjendustest, et Dmitrijs Borščenko lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda (ja oma lähedaste) igapäevatoiminguid. Kohtul pole põhjust arvata, et varasemate rikkumiste puhul esineks mõni selline sõiduki juhtimist õigustav põhjus, mida võiks pidada olukorraks, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent poleks siiski piisav nende sätete kohaldamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest in dubio pro duriore, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Seega kokkuvõtlikult märgib kohus, et vähemasti Eestis pole Dmitrijs Borščenkol kunagi juhtimisõigust olnudki, kuid isegi kui arvestada, et tal pole juhtimisõigust olnud peaaegu viimased 4 aastat, on teda sellest hoolimata 3 aasta 7 kuu pikkuse perioodi jooksul korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimiselt (teod 29.05.2020, 11.10.2023 ja 28.01.2024). Kuivõrd pole põhjust eeldada, tal on mootorsõiduki juhtimiseks nendel kordadel olnud õigustav põhjus, siis nimetatud asjaolusid kogumis arvestades nähtubki antud juhul üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis võib täita KarS §-s 4231 kirjeldatud kuriteokoosseisu. Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel Dmitrijs Borščenko suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas Dmitrijs Borščenko on toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)