2-22-7265/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Kairi Piirisild, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7265

Kohtuasi

X hagi Allied Consulting Ltd vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2022/1230

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Ramil Pärdi ja Katri Tomson

Kostja Allied Consulting Ltd (välisriigi registrikood

132965), lepinguline esindaja Kaspar Noor

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.02.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Mõista Xlt välja täiendav riigilõiv 175 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti

jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

tuleb Xl tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus osas, millega maakohus mõistis Xlt

Allied Consulting Ltd kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja

viivise sellelt (resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta Allied Consulting Ltd avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt väljamõistetud viivise osas.

Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 27.04.2023 otsus muutmata.

3. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluskulude kindlaksmääramise osas

poolte endi kanda ja ülejäänud osas X kanda.

5. Mõista Xlt Allied Consulting Ltd kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude

hüvitis 1707,19 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

2-22-7265

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

6.1. Jätta rahuldamata X hagi Allied Consulting Ltd vastu tunnistada lubamatuks

sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/1230.

6.2. Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu.

6.3. Jätta maakohtu menetluskulud X kanda.

6.4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluskulude kindlaksmääramise

osas poolte endi kanda ja ülejäänud osas X kanda.

6.5. Välja mõista Xlt Allied Consulting Ltd kasuks maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud 9045,18 eurot (s.o maakohtu menetluskulud 7337,99 eurot ja

ringkonnakohtu menetluskulud 1707,19 eurot). Välja mõista Xlt Allied

Consulting

Ltd

kasuks

viivis

protsendina

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (9045,18 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 16.05.2022 Harju Maakohtule Allied Consulting Ltd (kostja) vastu hagi,

milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 034/2022/1230 (täiteasi). Hageja

esitas ka taotluse peatada täitemenetlus. Maakohus rahuldas taotluse 30.05.2022 hagi tagamise

määrusega.

1.1. Hagiavalduse kohaselt täidab kohtutäitur Kristiina Feinman Harju Maakohtu jõustunud

29.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-18-17544 (täitedokument). Nimetatud tsiviilasjas tehtud

otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 3 518 310,92 eurot, viivis 0,01% päevas

põhinõudelt (summas 3 097 419,28 eurot) alates 20.11.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni

ning menetluskulude hüvitis 4200 eurot ja viivis sellelt.

1.2. Hageja sõlmis 01.07.2020 Talus Finance Corp’iga laenulepingu (laenuleping), millest

tulenevad nõuded loovutas Talus Finance Corp 10.11.2015 nõude loovutamise lepingu alusel

kostjale. Hageja ei vaielnud tsiviilasjas nr 2-18-17544 nõude loovutamisega seotud asjaoludele

2-22-7265

vastu, sest hageja oli kätte saanud kostja teate nõude loovutamise kohta ja nõude laenu

tagastamiseks.

1.3. Hagejale sai 2022. a aprilli teises pooles teatavaks, et enne kostja poolt tsiviilasjas

nr 2-18-17544 hagiga kohtusse pöördumist, oli kostja 02.11.2016 loovutanud laenulepingust

hageja vastu tulenevad nõuded Sali Investments Ltd-le ning kohtuotsuse tegemise ajal ei

kuulunud nõuded enam kostjale. Kostja on 12.02.2018 andnud kinnituse, et Sali Investments

Ltd on täitnud kõik 02.11.2016 nõude loovutamise lepingust tulenevad kohustused kostja ees

ning et kostjal puuduvad Sali Investments Ltd vastu mistahes nõuded. Hagejat ei teavitatud

kostja poolt Sali Investments Ltd-le nõude loovutamisest.

1.4. Sali Investments Ltd on hagejale teatanud, et soovib laenulepingust tulenevad nõuded

hageja suhtes maksma panna. Hageja arutas nõude täitmise võimalusi ja omandas 01.05.2022

nõude täitmiseks osaluse Sali Investments Ltd-s.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei omandanud nõuet Talus Finance

Corp’ilt, sest dokumendil olnud allkiri on võltsitud ning nõue, mis täitedokumendiks olnud

kohtuotsusega rahuldati, ei kuulunud kostjale. RV oli kostja direktor (seaduslik esindaja)

vähemalt kuni 2016. a septembrini.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja nõue on rahuldatud, ajatatud

või tasaarvestatud, samuti et vastuväite alused on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva

kohtuotsuse jõustumist.

3.2. Kostja ei ole Sali Investments Ltd-le loovutanud nõudeid hageja vastu. Hageja tõendid

nõude loovutamise kohta on võltsitud. Kostja ametlik esindaja on alates 28.09.2016 direktor

ICJE, mitte RV. Kostja direktor ICJE ei ole andnud kellelegi volitusi, et kostjal hageja vastu

olevad nõuded loovutada.

3.3. Hageja ei ole tõendanud, et ta omandas osaluse Sali Investments Ltd-s ega seda, et ta on

uuele võlausaldajale laenu tagasi maksnud.

3.4. Kostja ja Sali Investments Ltd vaheline nõude loovutamise leping on igal juhul näilik ja

seetõttu tühine tehing. Nõude loovutusel puudub kostja jaoks majanduslik sisu. Nõude

loovutamise lepingu p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt loovutatakse 3 745 972, 62 euro suurune nõue

2 632 806,39 euro eest, mille Sali Investments Ltd peab tasuma üksnes kostja nõudmisel alles

pärast seda, kui Talus Finance Corp ja hageja on omakorda eelnevalt tagasi maksnud

kogunõude 3 745 972, 62 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 27.04.2023 otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu

ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise

menetluskulude eest ja viivise sellelt.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

2-22-7265

-

hageja on võlgnik täiteasjas, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.04.2019

otsus tsiviilasjas nr 2-18-17544, mis jõustus 30.05.2019;

-

poolte vahel ei olnud tsiviilasjas nr 2-18-17544 vaidlust selles, et Talus Finance Corp ja

hageja sõlmisid 01.07.2010 laenulepingu;

-

laenusummaks kujunes 3 097 419,28 eurot, mis maksti hagejale välja;

-

tsiviilasjas nr 2-18-17544 ei olnud hagejal vastuväiteid sellele, et kostja omandas

10.11.2015 nõude hageja vastu nõude loovutamise lepinguga;

-

hageja on saanud kätte kostja teate nõude loovutamise kohta ja laenu tagastamise nõude.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt piirab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2

oluliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, kui täitedokumendiks on

kohtulahend. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes

siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221

lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks

uuesti täitemenetluses.

4.3. Asjaoludele, et 1) kostja loovutas nõude 10.11.2015 ära ning kohtusse pöördudes polnud

ta nõude omanik; või 2) kostja ei omandanudki algselt laenuandjalt Talus Finance Corp’ilt

nõuet ning kostja pole kunagi nõuet hageja vastu omanud, oleks hageja pidanud tuginema

tsiviilasja nr 2-18-17544 menetluses. Küsimus sellest, kas kohtusse pöördunud isikul on nõue

kostja vastu, on asjaolu, mille kohus lahendab algse põhimenetluse raames. TMS § 221 lg-st 2

tulenevalt ei saa hageja üldjuhul täitemenetluses tugineda sellele, et kohtusse tema vastu

pöördunud isik ei olnud nõude omanik, kuna vastav asjaolu ei tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist.

4.4. Praegusel juhul ei esine ka hagejast sõltumatut objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud

tal esitamast põhimenetluses vastuväite sellele, et hageja pole nõuet üldse omandanud või et

RV allkiri nõude omandamise lepingul on võltsitud või et tal ei olnud volitust kostja nimel

dokumente allkirjastada. Mingi asjaolu mitteteadmine ei ole objektiivne, vaid subjektiivne

asjaolu. Kui hageja oleks need väited esitanud, oleks kohus neid kontrollinud. Hageja kinnitas

tsiviilasja nr 2-18-17544 menetluses, et tal ei ole nõude loovutamisele vastuväiteid. Sellega

võttis hageja omaks asjaolu, et kostja on nõude tema vastu omandanud. Hageja loobus õigusest

esitada vastuväiteid nõude omandamisele kostja poolt. Seega ei esinenud menetlusõiguslikku

takistust asjaomase vastuväite esitamisele põhimenetluses, mistõttu hagejal puudub alus TMS

§ 221 lg-le 2 tuginedes esitada TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi.

4.5. Lisaks ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud oma väiteid, et kostja pole nõuet hageja

vastu omandanud või et kostja on nõude enne kohtumenetlust edasi loovutanud.

4.5.1. Hageja on ise esitanud ja viidanud dokumentidele, mille kohaselt oli RV kostja direktor

ehk seaduslik esindaja vähemalt alates 01.10.2014 kuni 28.09.2016, mil ta tagasi kutsuti.

10.11.2015 nõude loovutamise lepinguga, mis on allkirjastatud RV poolt, omandas kostja

laenunõude hageja vastu. Seega oli RV kostja nimel nõude omandamise lepingule alla

kirjutamisel kostja direktor ehk seaduslik esindaja.

4.5.2. Alates 28.09.2016 on kostja ainukeseks ametlikuks esindajaks, direktoriks, ICJE (dtl

139–142). Kostja väitis, et ta ei ole andnud RVle ega kellelegi teisele volitust allkirjastada

02.11.2016 nõude loovutamise leping. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et RVl oli õigus

kostjat esindada 02.11.2016 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel.

2-22-7265

4.5.3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.01.2023 uuringuaktiga nr 23T-DK0001 (EKEI akt)

on tuvastatud, et nõude loovutamise lepingutele kirjutas alla sama isik. Tõendamist ei ole

leidnud, et mõni allkiri oleks võltsitud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus otsuse p-des 9 ja 10 ebaõigesti, et

hageja tugines hagis faktilisele (elu)sündmusele, mis leidis aset enne kohtuotsuse tegemist ja

jõustumist tsiviilasjas nr 2-18-17544. Olukorras, kus võlgnik on õige võlausaldaja isiku osas

eksimuses ning võlgnik saab õigest võlausaldaja isikust teada pärast kohtuotsust, ei tekkinud

alus, millel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhineb, enne kohtuotsust. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise aluseks on sellisel juhul asjaolu, et võlgnikule sai pärast kohtuotsuse

tegemist teatavaks, kes oli õige võlausaldaja kohtuotsuse tegemise ajal. Kui võlgnik oli

kohtuotsuse tegemise ajal eksimuses (või end võlausaldajana presenteerinud isiku poolt

eksimusse viidud) ja temalt ei võinudki eeldada teadmist õigest võlausaldajast, siis see on

võlgnikust sõltumatu objektiivne asjaolu, millele võlgnik võib sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitades tugineda.

5.2. Kuna hageja ei olnud tegelikest asjaoludest teadlik, siis ei saanud ta ka esitada põhiasja

menetluses neil põhinevaid vastuväiteid. Olukorras, kus hageja ei olnud asjaoludest teadlik,

on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hageja on teadlikult jätnud asjaolul põhineva vastuväite

esitamata ning sellega lugeda hageja vastuväitest loobunuks või leida, et hageja on

aktsepteerinud võlausaldajana isikut, kellele tegelikult nõue ei kuulu. Hagejal puudus

objektiivselt võimalus sellele asjaolule tuginedes oma õigusi tsiviilasja nr 2-18-17544

menetluses kaitsta. Maakohus on jätnud hageja vastuväited ja tõendid arvestamata, seda

põhjendamata.

5.3. Vaidlusalune nõue ei tulene mitte tsiviilasjas nr 2-18-17544 tehtud kohtuotsusest, vaid

laenulepingust. Kohtuotsusega saab üksnes olemasolevat nõuet tunnustada. Kui ilmneb, et

kohtuotsusega tunnustatud nõuet tegelikkuses ei eksisteeri või see ei kuulu isikule, kellele

kuuluvana kohtuotsus nõuet on tunnustanud, siis on kohtuotsus ebaõige. Ebaõige kohtuotsus ei

saa kuuluda täitmisele, vaid selle sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada.

5.4. Maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et allkirja võltsimine on tõendamata ning et

EKEI aktiga on vaid tuvastatud, et lepingutele kirjutas alla sama isik. Kostja väitis maakohtu

menetluses, et hagiavalduse lisaks 4 olev dokument (s.o leping nõude edasiloovutamise kohta)

on võltsitud ja RV kui kostja esindaja allkiri sellel ei ole ehtne, samuti et EKEI aktiga leidis

tõendamist, et nõude algse omandamise leping ja nõude edasi loovutamise leping on

allkirjastatud sama isiku poolt (vt EKEI uuringuakt lk 4). Maakohus ei ole otsuses EKEI akti

käsitlenud ega hinnanud ning ei ole põhjendanud, miks kohus seda ei teinud.

5.5. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on lubatav ka

olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku või sissenõudjaga.

Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul – hageja on vaidlustanud nõude sundtäitmise,

sest kostja ei ole õige sissenõudja, kuna sissenõutav nõue ei kuulu kostjale.

5.6. Maakohus on jätnud otsuses käsitlemata ka hageja põhjendused selle kohta, miks hagejal

ei olnud objektiivselt võimalik hiljem ilmnenud asjaoludele kohtuotsuse tegemise eelselt

2-22-7265

tugineda. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja esile toodud

asjaolude ja tõenditega. Maakohtu otsus on ka selles osas põhjendamata.

5.7. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti ja määras need rahaliselt ebaõigesti ka

kindlaks. Maakohus jättis kostja tõlkekulude arved hindamata ning määras kostja tõlkekulud

kindlaks täies ulatuses, kuigi tõlkearvetest nähtuvalt ei olnud tegemist kuluga, mis oleks

tekkinud siinses asjas esitatud dokumentide tõlkimisega. Asjaga puutumust mitteomavate

tõlkearvete hüvitamise kohustust ei saa panna hagejale ka siis, kui menetluskulude jaotuse

kohaselt peab kulud kandma hageja.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja viivise sellelt

(resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta kostja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt

väljamõistetud viivise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

8. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas asjaolu, et hageja sai

laenulepingust tuleneva nõude väidetavast loovutamisest teada pärast täitedokumendiks oleva

kohtuotsuse jõustumist, annab aluse tunnistada sundtäitmine TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel

lubamatuks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei

esine, järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest

ei tulene teisiti. Jõustunud kohtulahendi tühistamise või selle (sund)täidetavuse toime

kõrvaldamise võimalused on õiguskorras piiratud, sest kohtulahendi jõustumine peab kaasa

tooma õiguskindluse ja õigusrahu ning välistama sama vaidluse uuesti menetlemise. Jõustunud

kohtulahendit on võimalik tühistada teistmismenetluses TsMS § 702 jj kohaselt, seda erandlikel

asjaoludel ja piiratud aja jooksul.

11. Täitemenetluses on seadusandja kehtestanud eraldi õiguskaitsevahendi, millega

täitedokumendi (nt kohtulahendi) järgi kohustatud isik saab taotleda sundtäitmise osalist või

täielikku lubamatuks tunnistamist. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada

sundtäitmisele esitatud nõudele materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Sellise hagi rahuldamine ei mõjuta TMS § 221 lg 1 teise lause

kohaselt täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuna kohus on menetlusosaliste vahel

tekkinud vaidluse enne kohtuotsuse kui täitedokumendi kohtutäiturile esitamist juba

lahendanud, sätestab TMS § 221 lg 2, et kohtulahendile võib selle sundtäidetavuse kohta esitada

vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

2-22-7265

lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluses (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p-d 13 ja

14).

12. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse

käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul

põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada

TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt nt RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236/44, p 10.1 ja seal viidatud

varasemad kohtulahendid).

13. Kostja nõude väidetava edasiloovutamise puhul on tegemist pärast kohtulahendi jõustumist

tekkinud asjaoluga TMS § 221 lg 2 järgi – hageja väitel loovutati nõue juba enne, kui kostja

tsiviilasjas nr 2-18-17544 hagiga kohtusse pöördus (dtl 4, p 2.7). Hageja leiab, et kuna talle ei

olnud nõude edasiloovutamine teada, siis on tegemist olukorraga, kus tal ei olnud

kohtumenetluse ajal objektiivselt võimalik kostja nõudele asjaomast vastuväidet esitada.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 221 järgset hagi ei saa esitada pelgalt seetõttu,

et hagejale ei olnud nõude loovutamine teada. Nõude loovutamisest teadasaamise aeg ei

tähenda, et asjaolu tekkis pärast kohtulahendi jõustumist TMS § 221 lg 2 mõttes. Teadmatus

nõude edasiloovutamisest ei ole käsitatav ka võimatusena kasutada kohtumenetluses oma

menetluslikke õigusi. Hagejal oli võimalik menetluses esitada vastuväide, et kostja on nõude

edasi loovutanud.

14. Apellatsioonkaebuses on üle tähtsustatud maakohtu seisukohta, et mingi asjaolu

mitteteadmine ei ole objektiivne, vaid subjektiivne asjaolu (dtl 501, p 10.2.2), ning sellest on

tehtud ebaõigeid järeldusi. Kohtuotsuse p-s 10 hindas maakohus seda, kas hagejal oli vastuväite

maksmapanemine menetlusõiguslikult (objektiivsel põhjusel) takistatud.

15. Kuigi maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte maakohtu menetluses esitatud väiteid ja

tõendeid (TsMS § 442 lg 8), ei olnud kõigil neil asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust.

Sealhulgas ei ole TMS § 221 järgse hagi hindamisel olulist tähtsust sellel, kas mõned allkirjad

nõude loovutamise dokumentidel on ehtsad või mitte, või kas EKEI akt tõendab, et nõude algse

omandamise leping ja nõude edasi loovutamise leping on allkirjastatud sama isiku poolt.

Maakohus leidis ja ringkonnakohus nõustus eelnevalt, et hagi aluseks olev peamine asjaolu

(s.o teadasaamine nõude edasiloovutamisest pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist)

ei tingi praegusel juhul alust hagi rahuldamiseks.

16. Pärast kohtulahendi jõustumist on see pooltele pöördumatult siduv. Apellatsioonkaebuses

esitatud käsitlus, et ebaõiget kohtuotsust ei pea täitma, pole TsMS § 457 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohtulahendi materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte.

Isegi kui esineb kahtlus kohtulahendi sisulises õigsuses, on menetlusosalisel põhimõtteliselt

õigus sellele, et tema kasuks seaduspärases menetluses tehtud kohtulahendit tunnustataks

(TsMS komm II (2017), § 457, p 3.1.2).

17. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas asja lahendamisel TMS

§ 221 lg-id 1 ja 2 õigesti, ning ei ole kohtuotsust ebapiisavalt põhjendanud.

18. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et teade loovutamise kohta peab pärinema nõude

loovutanud võlausaldajalt. Vastavalt VÕS § 169 lg-le 1, kui võlgnik täitis kohustuse nõude

loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest

teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 (aga ka § 170) mõtte

2-22-7265

kohaselt peaksid vaidlust selle üle, kas nõue on edasi loovutatud ja kes saab nõuda võlgnikult

nõude täitmist, pidama võlausaldajad omavahel.

19. Kokkuvõttes jääb hageja apellatsioonkaebus sundtäitmise lubamatuks tunnistamist

puudutavas osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna maakohus jättis hageja hagi õigesti rahuldamata, jäid ka maakohtu menetluskulud

põhjendatult hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 7337,99 eurot ületavas osas ja

viivise sellelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks 7337,99 eurot ületavas osas, samuti sellelt

väljamõistetud viivise osas rahuldamata. See tingib hageja apellatsioonkaebuse osalise

rahuldamise.

20.1. Hageja leiab, et kostja tõlkekulud tuleb jätta temalt välja mõistmata. Tõlkearvetest

nähtuvalt ei ole tegemist kuluga, mis oleks tekkinud seoses siinses asjas esitatud dokumentide

tõlkimisega. Hageja väited kostja tõlkekulu kohta on põhjendatud.

20.2. Kostja märkis, et ta on kandnud tõlkega seotud kulutusi vastavalt menetluskulude

nimekirjale lisatud arvetele (dtl 161 ja 475) ning palus menetluskuluna mh määrata kindlaks

tõlkekulud kokku 1219,41 eurot (dtl 165–167, 169–170, 477–481, 483–486). Kostja esitatud

arvetest ei nähtu, et tõlkekulud seonduksid siinse kohtuasjaga. Kostjal on menetluses

lepinguline esindaja, mistõttu ei vajanud kostja kohtuasjaga seoses tõlkeid. Kulud, mis

seonduvad mõne kohtuotsuse, kohtumääruse, teistmisavalduse ja volikirja tõlkimisega

erinevatesse võõrkeeltesse, ei ole käsitatavad menetluskuluna. Muu hulgas ei nähtu arvetelt, et

kohtuotsus ja tõendi tõlge seonduks praeguse kohtuasjaga.

20.3. Põhjendatud ei ole ka Ad Rem Tõlkebüroo OÜ arvel nr 2251101 (dtl 483) märgitud kostja

tõendite tõlkimisega seotud kulu (dtl 204–205, 225, 226, 228–231, 233), sest maakohus keeldus

nende tõendite vastuvõtmisest (dtl 455, ajamärk 00:44:47).

20.4. Eelnevast tulenevalt on kostja maakohtu menetluskulud põhjendatud 7337,99 euro

(= 8557,40 – 1219,41) ulatuses.

21. Muid vastuväiteid hageja kostja menetluskuludele, sh arvele nr 07-06/22 (dtl 164),

apellatsioonkaebuses ei esitanud (dtl 535, p 2.45). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14).

Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohtu hinnang lepingulise esindaja

kuludele ei olnud praegusel juhul ilmselgelt põhjendamatu.

22. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, ei anna ka see alust

muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise

2-22-7265

lahendiks tuleb lugeda ka lahendit, millega hüvitatavate kulude suurust muudetakse või

täiendatakse. Seega ei ole menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi vaidlustamisel,

olenemata vaidlustamise tulemusest, võimalik nõuda teiselt menetlusosaliselt menetluskulude

hüvitamist (TsMS I komm (2017), § 179, p 3.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

23. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata,

jäävad need poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud

jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul moodustab vaidluse

mahust sisuline vaidlus 97%. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada 3% (= 100 – 97) kostja

vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest.

24. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

25. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1759,99 eurot (sh käibemaks). Nimekirja ja

kohtuistungi protokolli kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse

toimingutele kokku 9,76 tundi (9,1 + 0,66), sh maakohtu otsuse analüüsimine, ringkonnakohtu

31.05.2023 määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse ja

menetluskulude nimekirja koostamine ning ettevalmistamine ja osalemine ringkonnakohtu

istungil.

26. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul

esindaja apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

põhjendatud ja vajalik.

27. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub

käibemaks), mida ringkonnakohus peab mõistlikuks, arvestades, et kostja lepinguline esindaja

on varasemalt olnud advokaat. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu istungil

osalemisega seotud kulu kehtiv käibemaksumäär on 22% (käibemaksuseaduse § 15 lg 1),

erinevalt kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ja kostja poolt 2023. aastal kantud

menetluskuludest, mille käibemaksumäär oli 20%.

28. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

1759,99 eurot, millest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 97% ehk 1707,19 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

29. TsMS § 178 lg 2 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Vähemtasutud riigilõiv

30. Ringkonnakohus määras 30.05.2023 määrusega tsiviilasja hinnaks 6000 eurot. Arvestades

tsiviilasja hinda, on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu ettenähtust 175 eurot vähem,

595 euro asemel 420 eurot.

31. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

2-22-7265

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Ringkonnakohus mõistab hagejalt

välja hagilt vähem tasutud riigilõivu 175 eurot.

32. Riigilõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS

§ 179 lg 5). Riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS

§ 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)