Legislator Case Law & Legislation
2-20-13224/69 AI generated

2-20-13224/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-13224/69
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2024 määrus osaliselt X kasuks väljamõistetud sellelt summalt viivis. Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, milles Free Soul

Legislator headnote

AI generated

2-20-13224/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, milles Free Soul

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance hail insurance defect of consent petition for bankruptcy lack of standing of association bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13224

Kohtuasi

X

hagi

Free

Soul

Media

OÜ

(pankrotis)

pankrotihalduri Jüri Truutsi, Eesti Vabariigi (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) ning Viva Fuel OÜ vastu nõude

tunnustamiseks Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.02.2024 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Kostjad:

Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood

70000349), lepinguline esindaja MK

Viva Fuel OÜ (registrikood 12072163), seaduslik esindaja

MK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.02.2024 määrus osaliselt X kasuks väljamõistetud

menetluskulude hüvitiste suuruse osas ning suurendada Eesti Vabariigilt (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) ja Viva Fuel OÜ-lt X kasuks väljamõistetavate menetluskulude

hüvitist 90 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega Eesti Vabariigilt (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) mõisteti X kasuks välja menetluskulude hüvitis 913,20 eurot ja

sellelt summalt viivis ning Viva Fuel OÜ-lt menetluskulude hüvitis 913,20 eurot ja

sellelt summalt viivis. Samuti on maakohtu määrus jõustunud osas, milles Free Soul

Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi menetluskulud jäid kindlaks

määramata ja välja mõistmata.

3. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X kasuks välja menetluskulud

1003,20 eurot.

3.3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Viva Fuel OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud 1003,20 eurot.

3.4. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) ja Viva Fuel OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt Xle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3.5. Jätta X avaldus rahuldamata 5261,60 euro ulatuses.

3.6. Jätta Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi

menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. X (hageja) esitas 11.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Free Soul Media OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi (kostja I), Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(kostja II) ning Viva Fuel OÜ (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks Free Soul Media OÜ

pankrotimenetluses. Maakohus jättis 13.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus rahuldas

30.11.2022 otsusega hagi osaliselt, jättis kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohus hageja

kanda, hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 20% ulatuses kostja II kanda ja 20%

ulatuses kostja III kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas

ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus

jõustus 29.05.2023.

2. Hageja menetluskulud maakohtus moodustasid 4984 eurot (käibemaksuga). Lepinguline

esindaja tegi toiminguid 29 tunni 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Menetluskulude

nimekirja kohaselt tegi esindaja järgnevad toimingud:

a. 11.09.2020 hagiavalduse koostamine nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses

(8 tundi – 1120 eurot);

b. 07.10.2020 hagi puuduste kõrvaldamine (1 tund – 140 eurot);

c. 30.11.2020 hageja seisukoha koostamine kostja II vastuse suhtes (7 tundi – 980 eurot);

d. 14.12.2020 hageja seisukoha koostamine kostja I vastuse suhtes (8 tundi – 1120 eurot);

e. 14.02.2022 istungi kooskõlastamine kohtuga ja kõne kliendiga (10 minutit – 23,33

eurot);

f. 26.04.2022 kliendiga kohtumine ja kohtumiseks ettevalmistumine seoses eelseisva

istungiga (1 tund 20 minutit – 186,66 eurot);

g. 02.05.2022 kostja I istungil osalemine (1 tund 40 minutit) ja istungiks ettevalmistumine

(2 tundi) (3 tundi 40 minutit – 513,33 eurot);

h. 05.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit – 70 eurot).

Hageja

menetluskulud

ringkonnakohtus

moodustasid

2284

eurot

(käibemaksuga).

Ringkonnakohtu menetluskulud hõlmasid apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot.

Lepinguline esindaja tegi toiminguid 10 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi esindaja järgnevad toimingud:

a. 28.06.2022 kohtumine kliendiga seoses võimaliku apellatsioonkaebusega (40 minutit –

93,33 eurot);

b. 08.07.2022 apellatsioonkaebuse koostamine (5 tundi – 700 eurot);

c. 11.07.2022 apellatsioonkaebuse täiendamine (3 tundi – 420 eurot);

d. 02.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2022 istungiks ettevalmistumine ja

vastustajate seisukohtadega tutvumine, menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi

15 minutit – 315 eurot).

3. Kostja I hinnangul oli 14.12.2020 ajakulu seisukoha koostamiseks ülepaisutatud, kuivõrd

tegemist oli varasemate väidete kordamisega. Kohtul tuli hinnata kulude põhjendatust ja

määrata menetluskulude suurus kindlaks vastavalt kohtu siseveendumusele. Kostjal I

menetluskulud puudusid.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis

nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 913,20 eurot ja kohustas

kostjaid II ja III tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras

ja ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 5441,60 euro

ulatuses.

Arvestades Riigikohtu praktikat ja esindaja kvalifikatsiooni leidis kohus, et hageja esindaja

tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) oli põhjendatud ega ületanud keskmist turuhinda. Vastavalt

menetluskulude jaotusele, tuli kostjatel II ja III hagejale hüvitada apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud vastaspoolelt

välja mõista hagi puuduste kõrvaldamise ajakulu, kuivõrd vandeadvokaadilt eeldatakse

professionaalset teenust, mis mh tähendab nõude kujunemise ja suuruse selget väljatoomist

(07.10.2020 toiming). Menetluses toimus kaks istungit, s.o 02.05.2022 alates 11.32 kuni 12.28

ja 03.11.2022 alates 9.35 kuni 10.45, mille aega tuli arvestada vastavalt protokollidele. Kohus

võttis

menetluskulude

suuruse

hindamisel

arvesse

nii

vaidluse

sisu

kui

ka

menetlusdokumentides sisalduvaid kordusi. Kuivõrd nõue esitati koos tõenditega juba

pankrotimenetluses, oli hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendatud väiksemas

ulatuses. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, istungite kestust ning menetlusdokumentide

mahtu ja sisu leidis kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu oli järgnev:

a. 11.09.2020 hagiavalduse koostamine (4 tundi);

b. 30.11.2020 ja 14.12.2020 hageja vastuse koostamine kostja II ja I vastuse osas (8 tundi);

c. 14.02.2022 ja 26.04.2022 istungi kooskõlastamine ja kliendiga kohtumine (1 tund);

d. 02.05.2022 istungi ettevalmistus ja osalemine istungil (2 tundi);

e. 05.05.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (15 minutit);

f. 28.06.2022-11.07.2022 kliendiga kohtumine ja apellatsioonikaebuse koostamine (7

tundi);

g. 02.11.2022 istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine ja menetluskulude nimekirja

koostamine (2 tundi ja 15 minutit).

Kokku oli põhjendatud ajakulu 24 tundi ja 30 minutit, mis esindaja tunnihinda arvestades

moodustas 3430 eurot (koos käibemaksuga 4116 eurot). Eeltoodust tulenevalt olid hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud riigilõiv 450 eurot ja kulud lepingulisele esindajale

4116 eurot, kokku 4566 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuli nii kostjal II kui ka

kostjal III hüvitada hagejale menetluskulud 913,20 eurot. Kuivõrd kostjal I puudusid

menetluskulud, ei määranud kohus neid rahaliselt kindlaks.

Hageja määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus,

millega mõista nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 1438,80 eurot

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis seadusjärgses määras ja ulatuses.

Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamisel tasutud riigilõivu,

mis oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot

ning vastavad andmed sisaldusid toimikus. Kohus leidis ebaõigesti, et hagiavalduse koostamise

põhjendatud ajakulu oli 4 tundi. Menetlusdokument oli 10 lehel ning vaidluse faktilised ja

õiguslikud asjaolud olid pigem keerulised, mistõttu oli põhjendatud ajakulu 8 tundi. Hagi

koostamisele kulunud aja vähendamiseks ei andnud alust nõudeavalduse esitamine

pankrotimenetluses. Nõudeavaldus pankrotimenetluses ja hagi kohtumenetluses olid sisult ja

mahult erinevad. Ebaõige oli kohtu hinnang, et seisukoht kostja I ja kostja II vastuste osas oleks

tulnud koostada 8 tunni jooksul. Hageja seisukoht kostja II vastuse osas oli 8 lehel ja seisukoht

kostja I vastuse osas 7 lehel. Dokumentides puudusid kordused hagiavaldusest ning koostamine

nõudis märkimisväärse tõendusliku dokumentatsiooni analüüsi ning selle süsteemset kohtu ette

toomist. Vastavalt menetluskulude nimekirjas toodule, oli kahe menetlusdokumendi

koostamise põhjendatud aeg kokku 15 tundi. Kohus leidis ebaõigesti, et apellatsioonkaebuse

koostamisele, täiendamisele ja kliendiga kohtumisele põhjendatud ajakulu oli 7 tundi.

Apellatsioonkaebus oli 16 leheküljel ning sisaldas argumentatsiooni selle kohta, miks

maakohus apellandi hinnangul menetlus- ja materiaalõiguse kohaldamisel eksis. Põhjendatud

ajakuluks tuli lugeda 8 tundi ja 40 minutit vastavalt menetluskulude nimekirjale.

Eeltoodust tulenevalt oli hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu vähemalt 12 tundi ja 40

minutit suurem, kui maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu. Esindaja toimingud olid 24

tunni ja 30 minuti asemel põhjendatud 37 tunni ja 10 minuti ulatuses, mis moodustas 5203,33

eurot käibemaksuta ja 6244 eurot koos käibemaksuga. Eelnevale lisandusid hageja poolt kahes

kohtuastmes tasutud riigilõivud. Seega olid hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

kokku 7194 eurot, millest tuli 1438,8 eurot kanda kostjal II ja 1438,8 eurot kostjal III.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

7. Kostja II ja kostja III vaidlesid määruskaebusele vastu. Kostja I seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel kostjatelt

II ja III hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ja

suurendada nii kostjalt II kui ka kostjalt III hageja kasuks hüvitatavaid menetluskulusid 90 euro

võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab

ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud. Hageja vaidlustas maakohtu

määruse osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt

rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-

2-1-43-10, p 19). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §

174 lg 8).

12. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures

võimaldab

TsMS

§ 175

lg 1

arvestada

menetlusosalise

esindamiseks

vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi

arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9).

13. Maakohus hindas hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 24 tunni ja 30

minuti ulatuses, mis moodustas kokku 4116 eurot. Eelnevale lisandus apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega olid maakohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 4566 eurot (käibemaksuga). Määruskaebuses heitis hageja ette, et

põhjendatud ajakulu oli vähemalt 12 tundi ja 40 minutit suurem, kui maakohtu poolt

põhjendatuks peetud ajakulu.

14. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus nõuetekohaselt ja igakülgselt hageja

menetluskulusid ja mõistis kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades

menetluse käiku, kehtivat kohtupraktikat ja TsMS regulatsiooni. Kohus põhjendas toimingute

ajakulu vähendades, miks ta pidas vastavat toimingut või selle ajakulu põhjendamatuks või

ülepaisutatuks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja lepingulise

esindaja kõik kulud ei olnud täies ulatuses põhjendatud ja neid tuli vähendada. Samuti hindas

maakohus nõuetekohaselt hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja leidis, et tunnitasu

suurus oli põhjendatud ega ületanud keskmist turuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul ei

rikkunud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 24

tundi ja 30 minutit, mis tunnihinda arvestades moodustas 4116 eurot. Lisaks esindajakuludele

arvestas maakohus põhjendatult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot.

Eelnevast tulenevalt analüüsis ja arvestas kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavust

menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning esindaja tasumääraga. Hageja ei toonud

toimingute ajakuluga seoses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse selles osas maakohtu

määrust muuta.

15. Maakohtu määrusest nähtuavalt arvestas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 450 eurot, kuid jättis hagiavalduselt tasutud riigilõivu

450 eurot arvestamata. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult

arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõivu, kuivõrd vastav kulu nähtus asja materjalidest.

16. Ringkonnakohus nõustub hageja väidetega, et antud juhul puudus alus jätta menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestamata hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigikohus on asunud kulude

kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldades seisukohale, et kui kulunimekiri ei sisalda

riigilõivu, ei takista see riigilõivu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistmist, kuivõrd kohus on riigilõivu tasumist TsMS § 147 kohaselt

juba kontrollinud. Olenemata menetluskulude nimekirja esitamise kohustusest, tuleb kohtul

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulud kindlaks määrata ka siis, kui kohtule

vastavat taotlust ega kulunimekirja ei esitata, eeldades menetlusosalise tahet menetlusega

seonduvate menetluskulude väljamõistmiseks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohus

määrab § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata

tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv), aga ka tsiviilasja materjalidest nähtuva muu

kulu (RKTKm 11.02.2015 3-2-1-147-14, p 22).

17. Eelnevast tulenevalt on kaebuse väited hagiavalduselt tasutud riigilõivu välja mõistmata

jätmise osas põhjendatud. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on hageja vajalikuks ja põhjendatud

menetluskuluks ka hagiavalduselt tasutud riigilõiv 450 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud kokku 5016 eurot (kulud lepingulise esindajale 4116 eurot, riigilõiv

hagiavalduselt

eurot,

riigilõiv

apellatsioonkaebuselt

eurot).

Arvestades

menetluskulude jaotust, moodustab kostja II poolt hagejale hüvitatav menetluskulu 1003,20

eurot (5016 eurot x 20%) ja kostja III poolt hagejale hüvitatav kulu samuti 1003,20 eurot (5016

eurot x 20%).

18. Hageja taotles hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS

§ 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et kostjatel tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse

võtta maakohtu määruse osalist varasemat jõustumise aega.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)