1-23-7115/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2024, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-7115

Kohtukoosseis

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Kärt Käära

Kriminaalasi

Vladimir Gavrilin süüdistuses KarS § 418 lg 1, KarS § 120

lg 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Ülle Hõrak

Süüdistatav

Tõkend

Vladimir Gavrilin, isikukood: 38103272712; elukoht:

XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu

linn)

Kehtivaid kriminaalkaristusi kaks:

1) 20.01.2014 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr

1-13-10070 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi karistatud rahalise

karistusega 620.80 eurot;

2)18.09.2018

Tartu

Ringkonnakohtu

otsusega

kriminaalasjas nr 1-15-9694 KarS §-de 120 lg 1, 136 lg 1,

184 lg 2 p 1,2 , 214 lg 2 p 1, 4 , 266 lg 2 p 1, 423-1 ja 424

järgi karistatud vangistusega 11 aastat. Viru Maakohtu

09.02.2021 kohtumäärusega vabastati Vladimir Gavrilin

edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske

haiguse tõttu;

kehtivaid väärteokaristusi viis.

Vahistamine alates 01.09.2023

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Mõista õigeks Vladimir Gavrilin süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

2. Mõista õigeks Vladimir Gavrilin süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2022. aasta

juulikuus L. K. puudutavas episoodis.

3. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin KarS § 121 lg 2 p 3 järgi E. P., H. H., S. S. ning

A. D. puudutavates episoodides ning karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

4. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8

kuud vangistust.

5. Tunnistada süüdi Vladimir Gavrilin KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6

kuud vangistust.

6. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista

Vladimir Gavrilinile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 3 kuud.

7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Vladimir Gavrilinile mõistetavat karistust 1/3

võrra ning mõista Vladimir Gavrilinile karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda

Vladimir Gavrilini karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise

päev, s.o 01.09.2023.

9. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu E. P. tsiviilhagi Vladimir Gavrilini vastu 1265

euro nõudes läbi vaatamata.

10. Vladimir Gavrilini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel, kuid mitte hiljem kui mõistetud vangistuse ärakandmisel.

11. Arvata menetluskulude hulka:

 kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1729,08 eurot;

 ekspertiisikulud kokku 2895 eurot ja

 sundraha summas 1230 eurot.

Menetluskuludest pool, s.o 2927,04 eurot jätta riigi kanda. Mõista süüdistatavalt välja

riigi tuludesse menetluskulud summas 2927,04 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata,

et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 2927,04 eurot tuleb tasuda

ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates, hiljemalt iga kuu viimaseks

kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Kannatanud E. P. (ik: XXX, tel: XXX), H. H. (ik: XXX, tel: XXX) ja S. S. (ik XXX,

tel: XXX) on taotlenud enda teavitamist Vladimir Gavrilini vangistusest

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui

teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

13. Asitõendid:

 käsitöönduslikult ümber ehitatud padrunid ja käsitöönduslikult ümber

ehitatud 9 mm kaliibriline püstol Stalker 4918-S number 0717-000007, mis

asuvad ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 alusel vastutaval hoiul EKEI

relvaosakonnas - KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida kohtuotsuse

jõustumisel ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, arvestades EKEI taotlust, jätta

EKEI-le relvakogusse lisamiseks,

 padrunikarp, mis asub akti nr 23A-TH25600 alusel hoiul Lõuna prefektuuri

asitõendite laos, tagastada süüdistatavale.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb

esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest

loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

(I) Süüdistuse sisu

1. Vladimir Gavrilinit (Gavrilin) süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas

kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt ja mis seisnes selles, et tema:

- 2021. aasta sügisel oktoobri või septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX asuvas

kortermajas neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas

Vladmir Gavrilin sõimas kannatanut E. P. (P.) sõnadega „värdjas“ ja „suka“ ja ütles

kannatanule E. P., et miks ta nii vähe asju neile tõi ning S. G. üldse ei hoia. Sel hetkel,

kui kannatanu E. P. seisis köögis pliidi ees, tuli Vladimir Gavrilin kannatanu selja taha

ning kägistas mõlema käega selja tagant, niimoodi, et kannatanu E. P. ei saanud hingata

ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles kannatanu tõusis vaevaliselt püsti ja karjus

valust. Siis tuli Vladimir Gavrilin kööki pikateralise noaga. Kannatanu ütles Vladimir

Gavrilinile, et ta läheb politseisse, mille peale Vladimir Gavrilin läks noaga kannatanu

näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule, et ta lõikab E. P. näo ja suu ära,

tõmmates kannatanu põsele noaga väikese kriimu. Sel hetkel tulid kannatanu E. P. ja

Vladimir Gavrilini vahele S. G. ja S. S. Kannatanu E. P. tundis, et Vladimir Gavrilin

oleks selliseks teoks võimeline ja ta oleks seda ka teinud, kui ei oleks teised isikud

vahele tulnud. Sel hetkel oli E. P. šokiseisundis ja tundis hirmu, et Vladimir Gavrilin

lõikab tal näo ära.

- helistas kannatanule H. H. (H.) 04.03.2023 kella 02:00 paiku ja ütles talle, et H. H. on

sõbra M. P. (P.) vahekorras olnud. Kannatanu H. H. vastas selle peale Vladimir

Gavrilinile, et mis juttu, sa pederast ajad, mille peale Vladimir Gavrilin ägestus ja küsis,

et kus kannatanu H. H. on. Kannatanu H. H. vastas Vladimir Gavrilinile, et ta asub

Kalevi tänaval ning liigub Kalevi ja Tähe tänava nurga peale. 04.03.2023 kella 02:00

paiku tuli Vladimir Gavrilin Tartu linna Kalevi ja Tähe tänava nurgale tumedat värvi

sõidukiga, kust sõiduki kõrvalt- või tagaistmelt hüppas välja ning ründas kannatanut H.

H., lüües kannatanut noaga nina alla ülahuule piirkonda, tekitades vasakust suunurgast

nina keskosani haava, mis ulatus igemeteni. H. H. tundis sel hetkel suurt valu.

- 2021.aasta suvel aadressil Tartumaa Luunja vald XXX öösel tuli Vladimir Gavrilin E.

P. ja S. S. magamistuppa, sest S. G. oli valetanud, et S. S. on E. P. XXX M. löönud.

Tuppa tulles võttis Vladimir Gavrilin kahe käega kannatanu S. S. kaelapiirkonnast kinni

ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli kannatanu S. S. 10

sekundit kägaras olekus. Sellel hetkel tundis kannatanu S. S. valu. Pärast seda lõi

Vladimir Gavrilin kannatanut S. S. paar korda rusikaga peapiirkonda. Kannatanu S. S.

tundis sel ajal valu ning hirmu, et Vladimir Gavrilin tapab ta ära. Vladimir Gavrilini

tegevuste tagajärjel tekkis kannatanu S. S. selgroole verine haav ning suu verejooks.

- 2022. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald XXX aias Vladimir Gavrilin

koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, keda kannatanu S. S. teab hüüdnimega I., lõid

samal ajal S. S. rusikaga näkku, kusjuures Vladimir Gavrilin lõi rusikaga vastu huult nii

kõvasti, et verd tuli. Kannatanu tundis nende löökide tagajärjel valu ning kõik kipitas.

Kannatanu S. S. komistas löökide tagajärjel ning lükkas isikud kahe käega kaugemale,

et nendest mööda pääseda. Seejärel hüppas kannatanu üle aia tänavale ja jooksis aiast

mööda. Vladimir Gavrilin ütles, et kannatanu teeb vea ning et ta ei läheks kuhugi.

Kannatanul tuli löökide tagajärjel suust verd.

- 2022. aastas sügisel aadressil Tartu linn XXX kortermajas asuvas kortermajas

neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas S. G. hakkas

Vladimir Gavrilinile rääkima, et kannatanu S. S. mängis netikasiinos raha maha ning S.

S. pärast läks mäng sassi. Selle peale Vladimir Gavrilin vihastas ning hakkas

mänguajaloost uurima, kuidas asjad tegelikult olid. E. P. ja S. S. püüdsid S. G. veenda,

et ta räägiks ausalt, kuidas kasiino mäng läks. Vladimir Gavrilin vihastas järjest rohkem.

E. P. hakkas korterist välja minema, kuid Vladimir Gavrilin seisis korteriukse ette.

Vladimir Gavrilin ütles E. P., et mitte kuhugi ei lähe ning võttis ukse kõrval asuvast

jalatsikapi sahtlist välja ühe umbes 30 cm pikkuse jahinoa. Selle noaga ähvardas

Vladimir Gavrilin E. P. ära tappa. E. P. ütles Vladimir Gavrilinile, et temal on ükskõik,

et tapku siis ära. Vladimir Gavrilin ei teinud selle peale midagi ja E. P. sai korteri ukse

vahelt end välja pressida. Kannatanu S. S. oli samal ajal ka esikus, aga umbes meeter

taga pool. Kannatanu S. S. hakkas ka korteri uksest väljuma, kui Vladimir Gavrilin pani

korteri ukse kinni ja surus kannatanut S. S. noaga lükates, pannes noa kannatanu S. S.

rinna keskkohta . Kannatanu S. S. jooksis Vladimir Gavrilini eest ära ning Vladimir

Gavrilin püüdis kannatanut S. S. korduvalt noaga tabada. Mingi hetk sai kannatanu S.

S. korteri trepikotta, kuid kannatanu S. S. ei saanud õue, kuna Vladimir Gavrilin takistas

teda õue minemast ning seetõttu liikus S. S. trepikojas mööda treppe järgmistele

korrustele. Vladimir Gavrilin ajas S. S. taga, vehkides kümneid kordi noaga ning püüdis

kannatanut S. S. noaga tabada, kuni mõlemad jõudsid maja viimasele korrusele. Ühel

korral õnnestus Vladimir Gavrilinil noaga tabada kannatanut S. S. vasaku kaenla alla,

mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 5-6 cm pikk.

- 2022. aasta juulikuu õhtupoolikul Tartu linnas aadressil XXX tuli Vladimir Gavrilin

A. B. kasutuses olevasse korterisse, kus viibis sel hetkel ka L. K.. Kui Vladimir Gavrilin

tuppa sisenes, siis ta nägi L. K. ja ühtegi sõna ütlemata läks Vladimir Gavrilin kannatanu

juurde ning lõi L. K. üks kord labakäega parema põse piirkonda. Löök oli nii tugev, et

kannatanul oli tunne, nagu hambad lendasid välja. Tegelikult küll ei lennanud, kuid

kannatanu L. K. tundis valu. Löögi tagajärjel oli kannatanu põsk seestpoolt katki ning

veritses. Natuke aega hiljem läks põsk turse ja sinna tekkis hematoom. Pärast seda

valutas kannatanu L. K. põsk umbes nädala aega ning ta ei saanud suud lahti teha.

- 2023. aasta maikuus oli A. D. koos XXX L. K. jalgratastega Tartu linnas Anne tänava

Feenoksi juures. Eelnevalt kutsus kannatanu sõber, keda kannatanu A. D. teab

eesnimega S., teda kohtumisele. Kui S., L. K. ja A. D. koos Tartu linnas Feenoksi poe

juures olid, tuli Vladimir Gavrilin ootamatult koos kannatanu jaoks tundmatu autojuhiga

Anne tänava Feenoksi juurde halli või sinist värvi Huyndai Sonata sõidukiga. Vladimir

Gavrilin jooksis autost välja, rääkis kannatanuga vihasel toonil ja karjus, et kannatanu

A. D. on nahaalseks läinud. Vladimir Gavrilin võttis kätte relvataolise eseme ja lõi

kannatanut relvakabaga peapiirkonda nii, et kannatanul oli pea katki. Löögi tagajärjel

tekkis kannatanul peapiirkonda väiksem haav, kust jooksis verd. Kannatanu tundis selle

löögi tagajärjel valu. Selle sündmuse vältel oli kannatanul hirm enda elu ja tervise

pärast.

2. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on alust

karta ähvarduse täideviimist, mis seisnes selles, et tema:

- 2021. aasta septembris läks kannatanu E. P. koos oma kahe sõbraga, kellelt oli

Vladimir Gavrilin varastanud tõukeratta ja mobiiltelefoni Tartu linnas XXX asuvasse

kortermajja neljandal korrusel asuvasse tolleaegsesse Vladimir Gavrilini ja S. G.

elukohta. Korteriust avades hakkas S. G. karjuma, et kannatanu E. P. valetas ja ei

tulnudki üksi. Eelnevalt oli Vladimir Gavrilin läbi korteri fonoluku küsinud kannatanu

E. P. käest, et kas ta on üksi. E. P. koos oma sõpradega olid korteri koridoris, kui elutoast

tuli Vladimir Gavrilin, kes hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni, olles

valmis sellega kohe lööma. Vladimir Gavrilinil karjus kannatanule, et ta lööb ta pea

maha. Sel hetkel, kui Vladimir Gavrilin kannatanu peale karjus ja teda mõõgaga

ähvardas, tuli E. P. ja Vladimir Gavrilini vahele üks eeluurimisel tuvastamata

meesterahvas, kes karjus Vladimir Gavrilinile, et ta lõpetaks ära. Kannatanu E. P. tundis

hirmu ja oli kindel, et Vladimir Gavrilin oleks olnud selleks teoks võimeline, kui ei oleks

eeluurimisel tuvastamata meesterahvas vahele tulnud.

- 2023. aasta juulikuu lõpus öösel kella 02:00 paiku öösel saatis Vladimir Gavrilin

sõnumid kannatanule E. P., et Suka, tulen ja teen sulle valu, sest talle ei meeldinud

kannatanu E. P. uus sõber. E. P. tundis sel hetkel ohtu ja hirmu ning kannatanu kartis,

et Vladimir Gavrilin tulebki E. P. koju talle haiget tegema. Kannatanu E. P. kutsus enda

kaitseks oma koju kaks sõpra, kes jäid aeda istuma ning kannatanu võttis magama

minnes hirmu tõttu enesekaitseks voodisse kaasa lauanoa. Kannatanu kartis, et Vladimir

Gavrilin võib teda mingil viisil piinata või maha lüüa. Kannatanu arvab, et Vladimir

Gavrilin oleks kindlasti talle haiget teinud.

3. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, olles selle eest

karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20.01.2014 otsusega asjas nr 1-13-10070/8 ja

Tartu Ringkonnakohtu otsusega 18.09.2018 kriminaalasjas nr 1-15-9694 varastas

ajavahemikul 2021.a. kuni 2023.a. kannatanu E. P. elukohast Tartu maakonnas Luunja

vallas XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised esemed:

- Sinakat ja pruuni värvi päikseprillid Carrera (3 paari), maksumusega 55 eurot/tk,

kokku 165 eurot;

- Aasta või kaks kasutuses olnud rohelist värvi Makita tööriistakohver koos erinevate

tööriistadega, kus sees ka akutrell ning erinevad otsikud, maksumusega 200 eurot.

-Lisaks varastas Vladimir Gavrilin ajavahemikul 2021.a. kuni 2023.a. Tartu maakonnas

kannatanu E. P. kuuluvast käekotist, mis asus eeluurimisel tuvastamata sõidukis,

kannatanu E. P. 2020.aastal Soomest ostetud ning talle kuuluva kasutatud

kulumisjälgedega ning kuldset värvi korpusega mobiiltelefoni Iphone 12 pro max,

maksumusega 500 eurot.

4. Vladimir Gavrilini’t (Gavrilin) süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema,

omamata relvaseaduses (edaspidi: RelvS) §-is 32 sätestatud relvasoetamise luba või §-is 34

sätestatud relvaluba, soetas eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel laskekõlbliku ümber

ehitatud 9 mm PAK kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Stalker 4918-S numbriga 0717-

000007, mis kuulub ehituslikult tulirelvade hulka, mida hoidis enda valduses tema

kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX, kuni see

15.06.2023 politsei poolt Raadiraja ja Ermi tee ristis, Tartu maakonnas, Tartu linnas

vallasasja hoiulevõtmise käigus leiti ja ära võeti. Vladimir Gavrilin rikkus Relvaseaduse §

45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva või laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba

või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks,

ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Vladimir Gavrilin’il (Gavrilin) puudus antud

tulirelva omamiseks ja hoidmiseks luba.

(II) Kohtumenetluse poolte seisukohad

5. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Vladimir Gavrilini

süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kolmeaastase vangistusega, KarS §

120 lg 1 järgi üheaastase vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kuuekuulise vangistusega ja

KarS § 418 lg 1 järgi kaheaastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks

üksikkaristustest raskeima suurendamise kuus aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada mõistetavat liitkaristust kuus aastat vangistust ühe kolmandiku võrra ja

liitkaristuseks mõista neli aastat vangistust. KarS §-de 421 ja 83 lg 4 alusel konfiskeerida

tulirelv Stalker 4918-S ja anda üle vastavalt relvaeksperdi taotlusele EKEI relvakogusse.

6. Süüdistatav Vladimir Gavrilin kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistustest aru ja

nõustus lühimenetlusega. KarS § 121 lg 2 p 3 süüdistuses tunnistas ennast süüdi osaliselt.

Tunnistab konflikti H. H., ühte konflikti S. enda kodus XXX ja konflikti D.. KarS § 120 lg 1 ja

KarS § 199 lg 2 p 4 süüdistuses tervikuna ei tunnista ennast süüdi. KarS § 418 lg 1 osas

tunnistab ennast süüdi. Tsiviilhagiga nõus ei ole. Vladimir Gavrilin ei soovinud kohtus ütlusi

anda. Viimases sõnas avaldas Vladimir Gavrilin, et teatud isikutega tal olid konfliktid, H. ja S.

ja pidi nuga kasutama, sest tal on tehtud mitu operatsiooni ja paremas küljes on implantaat ja ta

ei saa endale mingit sellist kaklust lubada. Iga löök võib saada fataalseks, kui implantaat läheb

katki võib see surmaga lõppeda. H. H. ise proovis teda rünnata ja ta enesekaitseks pidi ennast

kaitsma. Kui nägi, et läks natuke üle, siis viis ta ise EMO-sse. S. oli täpselt samamoodi.

Karistuse osas ei saa midagi nõuda ega küsida, las kohus otsustab, kuidas seda teha. Kurb, et

kõik nii juhtus. Suhtluspiirangud palub ära võtta.

7. Vladimir Gavrilini kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel leidis, et kannatanu E. P. suhtes

toime pandud kuriteod on eelkõige kannatanu ütluste alusel fikseeritud, Vladimir Gavrilin end

süüdi ei tunnista ning kohtul tuleb hinnata, kas kannatanu ütlused on õiged. Kas nad ei ole

kantud mingist kättemaksusoovist või mõnest muust põhjusest. Varguse asjas on piiritletud

süüdistus sellega, et aastast 2021 kuni 2023 perioodil on ära varastatud see tööriistakohver,

prillid ja mobiiltelefon iPhone. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et tal

oleks need asjad olnud. Kust ta need sai ja millal, millal need siis ikkagi ära varastati ja kas

üldse varastati ja kas seda tegi Vladimir Gavrilin. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik tuvastada,

et need asjad on ära varastatud. Võimalik, et nad on mingil muul viisil E. P. valdusest kadunud.

Kaitsja leiab, et antud situatsioonis varguse, selle kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise

episoodis tuleb kõik kahtlused ja vaieldavused tõlgendada Vladimir Gavrilini kasuks tuginedes

KrMS § 7 lg-le 3. Vladimir Gavrilin on osaliselt tunnistanud süüd § 121 H. H. osas. Siin jääb

kohtu hinnata, keda uskuda. Seoses kannatanu S. S. episoodidega ei ole Vladimir Gavrilin

tunnistanud ei 2021 ega 2022. aasta suvel Rõõmu külas XXX toimunud konflikti. Vladimir

Gavrilin on osaliselt tunnistanud 2022. aasta sügisel XXX kortermajas toimunud konflikti.

Kohus peab hindama, kas see situatsioon oli niisugune nagu Vladimir Gavrilin oma esimestes

ütlustes andnud politseile või ta oli selline nagu räägivad E. P. ja S. S.. Siis XXX L. K.

labakäega vastu põske löömist Vladimir Gavrilin ei tunnista ja ta on öelnud, et need asjad ei

olnud nii. Ka siin peab kohus hindama, kelle ütlusi ta usaldusväärseks peab. A. D. episoodi mai

2023 tunnistab ka Gavrilin osaliselt. Üks episood KarS § 418 lg 1 osas vaidlusi ei ole, Vladimir

Gavrilin seda episoodi täies mahus tunnistab ja on oma ütlused andnud. Prokuratuur väga suures

osas rõhutas Vladimir Gavrilini varasemat elukäiku, kriminaalset minevikku, mis on tõsi, ega

ta olematuks oma elukäiku teha ei saa, aga karistus eelkõige tuleb ikkagi mõista süü tuvastamise

korral konkreetsete kuritegude eest, arvestades käesolevaid asjas olevaid asjaolusid. Käesolevas

kriminaalasjas, isegi kui ka kõik paragrahvid võtta ette, siis kõik paragrahvid on tegemist II

astme kuritegudega. KarS § 199 lg 2 p 4 alusel kaitsja palub Gavrilini õigeks mõista, sest ei ole

tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid, et kannatanul olid need esemed, mida kolme aasta

jooksul Vladimir Gavrilin on ära varastanud. KarS § 121 erinevate kannatanute episoodides

tuleks ka tõlgendada vaieldavused Vladimir Gavrilini kasuks ja § 120 lg 1 järgi samuti ta õigeks

mõista, sest kaitsja hinnangul ei ole see tõendamist leidnud. Kaitsja nägemuseks on

kolmeaastane vangistus, millest 1/3 maha võttes, jääks järgi kaks aastat. See on piisavalt range

karistus nende teise astme kuritegude eest. Karistust palub määrata kanda osaliselt. Aeg, mis

Vladimir Gavrilin on viibinud vahistuses lugeda reaalselt ärakantavaks karistuseks ja ülejäänud

mõista tingimisi kontrollnõuetega, sest mingit takistust selleks ei ole. Elukoht on tal jätkuvalt

olemas, seda on kontrollitud ka vahistuse asendamise menetluses. Lisaks sellele palub kaitsja

tühistada lisapiirangud, suhtluspiirangud. Inimene on nii pikka aega olnud isoleeritud, ta ei ole

mitte ühegi oma lähedasega suhelda saanud, ei emaga, abikaasaga ega oma õega. Tuginedes

KrMS

§

lg-le

3,

arvestades

süüdlase

majanduslikku

olukorda

ja

resotsialiseerumisväljavaateid, palub kaitsja kohtul vähendada ka menetluskulude summat ja

vähendatud menetluskulude tasumiseks anda võimalus tasuda need ositi 1 aasta jooksul.

(III) Kohtu põhjendused

8. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja

prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Vladimir Gavrilin esitas kohtumenetluses taotluse

lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on

lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja

lahendamiseks piisavad.

9. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada

Vladimir Gavrilin süüdi talle KarS § 120 lg 1 ja KarS § 418 lg 1 järgi inkrimineeritud

kuriteoepisoodides. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses mõistab kohus isiku õigeks

L. K. puudutavas episoodis ning süüdi ülejäänutes, so E. P., H. H., S. S. ning A. D. puudutavates

episoodides. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses tuleb Vladimir Gavrilin õigeks

mõista. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Vladimir Gavrilinile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

esitatud süüdistuse põhjendatust, seejärel KarS § 120 lg 1, KarS § 418 lg 1 ning viimaks KarS

§ 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel Vladimir Gavrilinile

karistuse ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise, tsiviilhagi ja asitõenditega

seonduva ning lahendab muud taotlused.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

 2021. aasta sügise episood: E. P. kehaline väärkohtlemine

10. Kannatanu E. P. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi mitmel korral. Esimesel korral

on ta öelnud, et kõnealune episood toimus 2021. aasta sügisel, järgmisel ülekuulamisel aga, et

2020 aasta oktoobrikuu alguses või septembrikuu lõpus. See toimus Vladimiri tolleaegses

elukohas Tartu linnas XXX, kui käis külas XXX S. ja XXX Vladimir Gavrilinil. Oli sinna

jõudnud ja läks kööki toitu viima. Seisis köögis pliidi ees kui tuli järsku selja tagant Vladimir

ja kägistas teda ootamatult mõlema käega. Kannatanu ei saanud hingata ja tal läks pilt eest ära.

Enne seda kui kägistas selja tagant, ta sõimas, et miks kannatanu neile nii vähe asju tõi ja S. ei

hoia. Vladimir sõimas vene keeles kannatanut, et ta on värdjas ja suka. Rohkem sõnu ei mäleta.

Kannatanu selgitab, et kui Vladimir oli teda selja tagant kägistanud siis ta minestas ja

arvatavasti kukkus vastu pliidi nurka. Kui ärkas tuli vaevaliselt püsti ja karjus valust. Siis tuli

Vladimir kööki noaga. Ei mäleta, milline see nuga oli, See oli selline pikema teraga nuga.

Kannatanu sõimas siis ja ütles, et läheb politseisse. Selle peale tuli Vladimir noaga kannatanu

näo juurde ja võttis tal jälle kõrist kinni. Vladimir ütles, et lõikab kannatanul näo ja suu ära.

Seda kannatanu mäletab täpselt. Kannatanu arvab, et Vladimir vist olekski tal näo ja suu ära

lõiganud kui ei oleks tulnud XXX S. ja S. S. vahele. Vladimir jõudis teha kannatanule paremale

poole põsele väikse kriimustuse, Vladimir tõmbas kannatanule noaga põsele kriimu ja samal

ajal kägistas teise käega. Edasi juhtus see, et S. hakkas karjuma ja nutma, et palun Vladimir ära

tee ning S. jooksis juba sel hetkel vahele. Siis S. karjus, et palun minge ära. Kannatanu ei saanud

hästi kõndidagi, longates kõndis trepist alla. S. helistas kannatanule mitu korda, et ta politseisse

ei läheks. Samuti helistas S. S., et ärgu politseisse mingu. Sel hetkel viibisid korteris S.,

Vladimir, S. S. ja kannatanu. Arsti juurde kannatanu ei läinud. Kannatanu selgitas, et tundis

meeletut valu ja sai aru, et tema rangluu on uuesti katki. Varasemalt oli olnud kannatanul

autoõnnetus ja oli juba viga saanud sinna, aga see oli juba kinni kasvamas. Peale seda valutas

kannatanul rangluu ikka väga kaua. Võttis valuvaigisteid ja ei maganud sellel poolel. Rangluu

valutas samast kohast, kust ta avarii ajal katki oli läinud (kd I tl 57, 64-65). Hilisemal

ülekuulamisel on kannatanu selgitanud, et ütles varasemal ülekuulamisel umbkaudse aja.

Mäletab, et see oli suve lõpus. Seda fikseerimas EMO-s ei käinud, teadis, et rangluu peab ise

kinni kasvama. Mäletab, et see juhtum oli kuu või kaks pärast autoõnnetust. Seda saab vaadata

haigusloost (kd I, tl 80).

11. Kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud ning ennast käsitletavas episoodis

süüdi ei tunnistanud. Eeluurimise käigus on süüdistatav Vladimir Gavrilin kahtlustatavana üle

kuulatud 01.09.2023, mille käigus on talle selgitatud kahtlustust, et tema 2020. aasta sügisel

oktoobri või septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX kortermajas pani toime kannatanu E. P.

kehalise väärkohtlemise. Vladimir Gavrilin end süüdi ei tunnista ning selgitab, et oli sel ajal

Viru vanglas (kd II, tl 82). Hiljem on kahtlustust muudetud, et väidetav sündmus toimus 2021.

aasta oktoobri või septembrikuus, kuid järgmisel ülekuulamisel ei ole süüdistatav Vladimir

Gavrilin enam ütlusi andnud ning eitab kuritegude toimepanemist (kd II tl 114).

12. Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusest 1-15-9694 nähtub, et Vladimir Gavrilin oli

tõesti 2020. aasta oktoobri ja septembrikuus vanglas ja viidatud määruse alusel ta vabastati

edasisest karistuse kandmisest parandamatu haiguse tõttu. Määrus jõustus 26.02.2021.

13. Kannatanu E. P. on oma ütlustes öelnud erinevalt, alguses, et sündmus toimus 2020

aastal siis, et see toimus 2021. aastal. Kõigil ülekuulamistel on ta aga ühte moodi sidunud

sündmuse toimumise autoõnnetusega ning öelnud, et mäletab seda, et see toimus kuu või kaks

pärast autoõnnetust. Toimikus on Lõuna-Eesti Haigla AS epikriis nr XXXX, millest nähtub, et

autoõnnetus, mille käigus E. P. vigastas oma rangluud, toimus 06.04.2022. a (kd III, tl 69-75).

14. Sellele, et sündmus toimus hoopis aastal 2022 annavad kinnitust ka tunnistaja S. S.

ütlused. Tunnistaja S. S. ütluste kohaselt on olnud sündmus, kus nad käisid Gavral ja S. Tartu

linnas XXX külas. See võis olla 2022. aasta suvi. Olid seal tema, Gavrilin, S. ja E.. Millegi

pärast sai Gavra E. peale järsku väga vihaseks. Nad olid kõik köögis. Järsku haaras Gavra

noahoidjast kõige suurema noa. Gavra võttis ühe käega E. kaelast kinni, nii et ta ise oli näoga

E. poole. Teises käes oli tal nuga, mida hoidis E. otsaees. Samal ajal Gavra sõimas E.. Täpseid

sõnu ei mäleta, kuid mäletab, et ütles midagi, et lööb teda noaga vms. Seejärel paiskas Gavra

selle sama käega, millega ta E. kaelast kinni oli hoidnud, köögi põrandale pikali. E. murdis siis

rangluu ära. Edasi nad rahunesid ja läksid kiiremas korras sealt E. minema (kd I, tl 120).

15. Seega tuvastab kohus, et sündmus Tartu linnas XXX asuvas kortermajas, mille käigus

Vladimir Gavrilin kägistas kannatanut E. P. mõlema käega selja tagant, niimoodi, et kannatanu

E. P. ei saanud hingata ja kaotas teadvuse ning hiljem läks Vladimir Gavrilin noaga kannatanu

näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles E. P., et ta lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates

kannatanu põsele noaga väikese kriimu toimus 2022. aasta suvel. Kannatanu ei orienteeru hästi

ajas, kuid mäletab kehalise väärkohtlemise asjaolusid üsna hästi. Ta kirjeldab täpselt kuidas ja

mis põhjusel nad tollase XXX S. S. sel päeval XXX korterisse läksid ja mis põhjustel tekkis

tüli Vladimir Gavriliniga. Kannatanu kirjeldas toimunud kehalist väärkohtlemist detailselt. Ka

tunnistaja S. S. nägi seda hetke kui Vladimir Gavrilin noa haaras ning teise käega E. P. kaelast

kinni võttis. Ka räägib S. S. sellest, et Gavrilin lükkas E. köögi põrandale pikali ning E. murdis

siis rangluu ära. Seega on ka tunnistaja sidunud selle sündmuse E. P. rangluu murruga. Seega

on aru saada, et kannatanu ning tunnistaja räägivad samast sündmusest. Arvestades neid

asjaolusid peab kohus kannatanu ja tunnistaja ütlusi E. P. suhtes vägivalla kasutamise kohta

usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi.

16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et 2022. aasta suvel Tartu linnas XXX

asuvas kortermajas neljandal korrusel sel hetkel, kui kannatanu E. P. seisis köögis pliidi ees,

tuli Vladimir Gavrilin kannatanu selja taha ning kägistas mõlema käega selja tagant, niimoodi,

et kannatanu E. P. ei saanud hingata ja ta kaotas teadvuse. Teadvusele tulles kannatanu tõusis

püsti ja karjus valust. Siis tuli Vladimir Gavrilin kööki pikateralise noaga, läks noaga kannatanu

näo juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule, et ta lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates

kannatanu põsele noaga väikese kriimu.

 04.03.2023 episood: H. H. kehaline väärkohtlemine

17. Kannatanu H. H. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt 2023. aasta

neljandal aprillil juhtus nii, et helistas talle öösel kell 2 Vladimir Gavrilin ja ajas mingit

pedejuttu, et kannatanu olevat oma sõbraga (M. P.) vahekorras olnud. Kannatanu solvas teda

telefoni teel, et mis pedejuttu sa pederast ajad. Siis ta ägestus ja küsis, kus kannatanu on.

Kannatanu ütles, et on Kalevi tänaval, kus ta ka oli. Liikus Kalevi ja Tähe tänava nurgale. Ei

mäleta, kas oli sel hetkel üksi. Kannatanu oli olnud sugulase sünnipäeval (kd I tl 85). Siis

Vladimir Gavrilin sõitis kannatanule tumeda autoga vastu, hüppas autost välja ja tungis

füüsiliselt kallale. Seda kannatanu ei mäleta, kes veel ja kui palju isikuid oli autos. Mis

sõidukiga oli tegu kannatanu ei mäleta. Kannatanu mäletab, et V. Gavrilin igatahes roolis ei

olnud, tema hüppas autost välja, kas kõrval-või tagaistmelt. Kannatanu nägi tal vist käes tääki,

täpselt ei oska öelda. Kannatanu ei mäleta detaile, kuid midagi pikka tal käes nägi. Enne löömist

ütles kannatanu, et „vabandust, said minust valesti aru“. Kannatanu mäletamist mööda V.

Gavrilin ütles midagi sellist, et hilja. Kannatanu sai löögi näkku ja mõtles, et see oli rusikas.

Hiljem selgus, et see haav oli terariistaga tehtud. Kannatanu selgitab, et võis teda ise ka lüüa

enesekaitseks. Kannatanu hoidis näost kinni, lumi oli verd täis, pani endale lund näkku.

Kannatanu selgitab, et tal oli väga valus, mõtles, et sai raudlatiga vastu nägu või midagi. Selle

autoga, millega V. Gavrilin tuli viidi ta ka tagaistmel EMO-sse. Istus kõrvalistuja taga. Mäletab,

et selle löömise käigus keegi karjus, et pane nuga ära. Kannatanu selgitab, et oli päris purjus ja

kõike päris detailselt enam ei mäleta. EMO-s tehti viis süsti ja õmblused. EMO-s ütles

kannatanu, et kukkus. EMO-s öeldi, et see haav ei saa olla rusikalöögist või kukkumisest, see

oli puhas noalõige igemeteni välja. EMO-s oli hommikuni. Kainenedes hakkas kannatanu alles

juhtunust pilti kokku panema ning sai aru, et teda on noaga rünnatud. Ülekuulamise lõpus

avastas kannatanu, et eksis kuuga ja kirjeldatud rünne toimus neljandal märtsil (kd I, tl 85-86).

Seda, et toimus telefonikõne kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kust on näha, et

04.03.2023 kell 02:57 on Vladimir Gavrilin helistanud H. H. (kd III, tl 116).

18. Äratundmiseks esitamise protokoll 28.08.2023 tõendab asjaolu, et H. H. tunneb ära

fotode järgi äratundmiseks esitamisel Vladimir Gavrilini kui isiku, kes teda 04.03.2023 ründas

(kd I tl 95-97).

19. Süüdistatav Vladimir Gavrilin kohtus ütlusi anda ei soovinud, kuid on eeluurimisel selle

sündmuse kohta ütlusi andnud, mis üldjoontes langevad kokku süüdistatava ütlustega. Vladimir

Gavrilin selgitas eeluurimisel selle sündmuse kohta, et nad sõitsid koos E. P. autoga. Siis tuli

välja, et H. H. M. P. sõber hakkas ajama, et pederast jne. Siis nad läksid koos E. P. sinna. Siis

tulid M. P., H. H. ja M. V.. M. V. nägi, kuidas asjad tegelikult olid. Nad hakkasid H. juttu

rääkima. Süüdistatav avastas, et H. on käes nukirauad ja ta kavatseb teda lüüa, tegi sellise

liigutuse. Süüdistatav jõudis pea ära tõmmata selle löögi eest ja lõi teda vastu. Tal oli selline

võtmehoidja, mille küljes oli väike konksuga nuga, mis tema arvates ei lähe külmrelva alla.

Süüdistatav tunnistab, et lõi kannatanut niimoodi, et tal läks suu juurest katki. Kui avastas, et

tal on katki viisid ta E. P. koos EMO-sse. Andis talle 20 eurot tagasisõiduks. H. H. tagasi ei

tulnud. Pärast seda sündmust tema H. suhelnud ei ole (kd II tl 82).

20. Tunnistaja M. V. on ka eeluurimisel ütlusi andnud, kuid tema selgitab, et pole ise seda

sündmust pealt näinud ning on ainult jutte kuulnud E. P. käest ja hiljem ka H. H. käest.

Tunnistaja ütlused on küllaltki napisõnalised, ta selgitab, et 2023. aasta talvel ühel õhtul olid H.

H., E. P. ja M. P. tema juures, pidid linna minema. Enne seda tegid tema juures väikse istumise.

H. H. hakkas üks hetk telefoniga rääkima. Üks hetk läksid välja. Mingi hetk tulid E. P. ja M. P.

tagasi. Oli siis vist väljas, täpselt ei mäleta. Küsis, kus H. on, mille peale üks neist vastas, et H.

läks õmblema. Vist järgmisel või ülejärgmisel päeval kohtus H. ja nägi, et tal oli mokk paistes

ja lõhki. Nagu oleks vastu hambaid saanud. H. ise ka ei rääkinud suurt midagi sellest, tunnistaja

arvates ta ei mäletanudki, mis juhtunud oli (kd I tl 213).

21. H. H. tekkinud vigastusi tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi 05.03.2023.a epikriis nr

EP23-94155. Põhidiagnoosiks on huule lahtine haav, läbiv huulehaav. H.H. on öelnud, et

kukkus suuga vastu betoontrepi astet. On tuvastatud ülahuule kohal 7cm pikkune haav, näha

hambaid (kd III, tl 58-59). Isiku 28.08.2023 läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist on näha,

H. H. näol paranenud vigastusi, tema ülahuule kohal on pikk arm (kd I, tl 100-102).

22. Tunnistaja E. P. ütlused kinnitavad toimunud intsidenti. Oma ütlustes räägib E. P. E. H.

kuigi tegelikult on kannatanu nimi H. H. Kuna E. P. ütlused langevad sündmuse asjaolude

poolest kokku kannatanu H. H. ja süüdistatava ütlustega siis on aru saada, et räägitakse siiski

samast isikust ja sündmusest ning nime osas on tegemist inimliku eksitusega. E. P. selgitab, et

kunagi 2023 aasta jaanuari-või veebruarikuus tuli Vladimir Gavrilin öösel tema elukohta ning

äratas ta üles. Ütles, et on vaja kohe autoga sõita. Ütles, et on vaja M. P. peale võtta. Siis sõitsid

tema ja Vova (Vladimir Gavrilin) Karlova linnajakku. Parkis auto sinna, kus oli munatee. See

oli Kalevi tänava algus. Auto juurde tulid M. P, M. V. ja E. H.. Vova läks autost välja, tema jäi

autosse. E. lõi rusikaga Vovat. Vova läks vihaseks ja ütles, et kuidas sa julged. Samuti ütles, et

kuidas sa kasutasid minu kohta sõna suka telefonis teel enne. Siis Vova lõi E. ühe hoobiga.

Voval oli käes ka nuga. Vova tõmbas ühe hoobiga E. üle suu, nii et suu rippus. Kõik kohad olid

verd täis. M. ja M. palusid, et ta võtaks E. ja Vova ja viiks EMO-sse E.. Tunnistaja viis E. EMO-

sse, E. läks ise, keegi temaga kaasa ei läinud. Gavrilin ütles autos E., et ta politseisse ei läheks

ning keegi, arvatavasti Vladimir Gavrilin ütles E., et ütle vigastuste kohta, et kukkusid libedal

jääl (kd I, tl 77).

23. Ka tunnistaja M. P. ütlused kinnitavad konflikti toimumist H. H. ja Vladimir Gavrilini

vahel, kuid löömist tema väidetavalt ise pealt ei näinud. Tunnistaja M. P. selgitab, et mäletab

ühte konflikti, mingi pederasti jutt käis tema mäletamist mööda. See oli selle aasta märtsikuus

lumi oli veel maas. Tema oli M. V. juures, olid seal kahekesi. Sinna tuli H. üksinda ja teatas, et

tal läks Vladimir Gavriliniga ütlemiseks. Ta oli purjus. H. ütles, et kutsus Vladimir Gavrilini

sinna. Kohale tulid Vladimir Gavrilin ja E. P., nad olid kahekesi autoga. Tuppa tuli ainult E. P.

ja ütles H., et tulgu välja, Vladimir on kohal. Läksid kolmekesi välja, tema, H. ja E.. Väljas said

H. ja Vladimir kokku, nad sõimasid üksteist. Neil olid ähvardavad poosid. Mingeid

külmrelvasid tunnistaja kellegi käes ei näinud. Talle tundus, et kõik oli rahulik ja kuna väljas

oli talv ning külm oli siis ta läks sisse tagasi. E. P. ja Vladimir Gavrilin jäid koos H. välja ja

ütlesid, et viskavad ta ise koju ära. H. suhtles kuskil nädal pärast seda, siis ta ütles, et mokk oli

lõhki aga ta ise ei mäletanud täpselt, mis juhtus. Tunnistaja nägi, et huule kohalt oli katki küll

(kd I tl 216-217).

24. Kohtu hinnangul on H. H. esinevad vigastused tõendatud ning vigastuse iseloomu

vaadates on tõenäoline, et need tekitati terariistaga süüdistuses kirjeldatud viisil. Ka on nii

kannatanu, süüdistatava enda kui ka tunnistajate ütlustega tõendatud see, et need vigastused H.

H. tekitas Vladimir Gavrilin.

25. Sündmuse toimumise kohaks on süüdistuses välja toodud Kalevi ja Tähe tänava nurk.

Kohus, tutvudes Tartu linna kaardiga tuvastas, et Kalevi ja Tähe tänav kulgevad paralleelselt

ega ristu. Küll aga on võimalik kannatanu ja tunnistajate ütluste põhjal tuvastada, et sündmus

toimus Pargi tänava ja Kalevi tänava nurgal. E. P. selgitas, et parkis auto munakivi teele, Kalevi

tänava algusesse. Kalevi ja Tähe tänavat ühendab Pargi tänav, kus on munakivi tee. Tunnistaja

M. V. elab Kalevi ja Pargi tänava nurga lähedal ning ta selgitas, et oldi tema juures. Seega

tuvastab kohus, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus Pargi ja Kalevi tänava nurgal.

26. Süüdistatav on istungil selle episoodi osas välja toonud, et H. H. ise proovis teda rünnata

ja ta enesekaitseks pidi ennast kaitsma. Kui nägi, et läks natuke üle, siis viis ta ise EMO-sse.

Selgitas, et tal on tehtud mitu operatsiooni ja paremas küljes on implantaat ja ta ei saa endale

mingit sellist kaklust lubada. Tunnistajate ütlustest ei nähtu üheselt, kas H. H. tegi ründe

Vladimir Gavrilini suunas või mitte. Tunnistaja E. P. on avaldanud, et kannatanu lõi

süüdistatavat, mida süüdistatav ise ei väida. Süüdistatav on avaldanud, et arvas, et kannatanu

kavatseb teda lüüa. Et löömiseni oleks kannatanu ka jõudnud, ütlustest ei tulene. Samas nähtub

kõigi ütlustest, et konfrontatsioon Vladimir Gavrilini ja H. H. vahel oli. Tunnistajate ning

kannatanu H. H. ütlustest selgub, et just Vladimir Gavrilin oli see, kes telefonikõne järel öösel

autoga H. H. juurde kohale sõitis arveid klaarima. Lisaks oli süüdistataval kaasas terariist, mis

oli vähemalt sedavõrd suur, et kannatanu ja E. P. seda märkasid. Seega pani süüdistatav end ise

ohtlikku olukorda. Kannatanu on tunnistanud, et võis Vladimir Gavrilinit lüüa enesekaitseks.

Kohtu hinnangul nähtub kokkuvõtlikult isikute ütlustest, et Gavrilin oli provokatiivne pool

ning isegi kui kannatanu proovis teda heidutada, ei ole tuvastatav Vladimir Gavrilinil

hädakaitseseisundis viibimine. Süüdistatava ütlused hädakaitseseisundis viibimisest ei ole

tõendatud.

27. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.03.2023 kella 02:00 paiku tuli Vladimir

Gavrilin Tartu linna Kalevi ja Pargi tänava nurgale tumedat värvi sõidukiga, kust sõiduki

kõrvalt- või tagaistmelt hüppas välja ning ründas kannatanut H. H., lüües kannatanut noaga nina

alla ülahuule piirkonda, tekitades vasakust suunurgast nina keskosani haava, mis ulatus

igemeteni.

 2021. aasta suve episood: S. S. kehaline väärkohtlemine

28. Kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses andnud selle episoodi kohta ütlusi, kus ta

selgitab, et tunneb Vladimirit natuke üle kahe aasta. Kutsub Vladimir Gavrilinit Vovaks või

Gavraks. Ühel õhtul, 2021. aasta suvel S. ässitas Gavra tema vastu üles. S. ja Gavrilin olid

kadedad, et tema E. koos oli sel ajal. S. ütles Gavrilinile, et kannatanu olevat M. löönud, mis ei

olnud tõsi. Gavra sai vihaseks ja tuli öösel tema ja E. tuppa. Gavra võttis kahe käega tema

kaelapiirkonnast kinni. Särki tal seljas ei olnud. Gavra viskas ta voodi vastas oleva palkseina

vastu. Ta oli umbes 10 sekundit peale seda kägaras. Kui Gavra võttis tema kaelapiirkonnast

kinni ja viskas teda siis ta tundis valu. Peale seda lõi Gavra teda paar korda rusikaga pähe. Tal

oli sel hetkel valus. Gavra ütles kannatanule, et tapab ta värdja ära. Ta tundis hirmu. E. oli šokis

ja kutsus kohale politsei. Peale seda puhastas E. kannatanu haava. Tal oli selja pealt selgroo

pealt kuskilt katki. Ka suust tuli verd. Kiirabi ei kutsunud keegi. Ka ei käinud kannatanu arsti

juures vigastusi fikseerimas. Kui politsei oli saabunud siis kannatanu oli otsustanud, et Gavra

vastu avaldust ei tee. Gavra ja S. läksid E. kodust ära. Politsei ajas nad sealt välja. Alaliselt nad

peale seda seal elanud ei ole aga on külas käinud (kd I tl 118).

29. Süüdistatav Vladimir Gavrilin selgitab selle sündmusega seoses, et üks kord õhtul oli E.

P. purjus ja magasid koos S. S. nende magamistoas. E. XXX M. läks mingi hetk sinna tuppa ja

ütles, et „kao välja XXX voodist“. Nad olid koos XXX S. oma toas ja kuulsid seda. Üks hetk

kuulsid, et seal käib mingi rüselus ja kisa. Jooksid S. sinna tuppa. Kui süüdistatav sinna jõudis

siis nägi, et S. S. hoidis M. riietest kinni ja ütles, et „tõmba nahhui“. E. ütles ka seda. Süüdistatav

selgitab, et lubas M. isale, et valvab XXX ja muidugi ta läks ja lükkas S. S. eemale. E. kutsus

politsei. Tuli politsei. Politsei küsis tema, S. ja M. käest, et kas neil on kuhugi minna. Nad läksid

kõik kolmekesi linna XXX tema tuttava juurde. Sellest ajast peale elavadki XXX aadressil.

Süüdistatav ei saa aru, et mis löökide tagajärjel S. S. suuverejooks ja selgroohaav tekkisid, kui

ta ainult lükkas kannatanut. Ja miks politsei neid kehavigastusi ei avastanud. Kiirabi ei käinud

(kd II tl 82).

30. E. P. ei ole kohtueelses menetluses antud ütlustes seda episoodi kirjeldanud, kuid on

rääkinud teistest episoodidest ja muuhulgas öelnud Gavrilini kohta, et S. on ta veel peksnud (kd

I tl 56).

31. Kohtu hinnangul on kannatanu S. S. ütlused usaldusväärsed. Kannatanu kirjeldab

toimunud vägivalda ning ütleb, et E. kutsus ka politsei. Ka süüdistatav ise tunnistab, et lükkas

S. S., kuid ei tunnista löömist ning selgitab, et ei saa aru, et mis löökide tagajärjel S. S.

suuverejooks ja selgroohaav tekkisid. Kohtu hinnangul üritab süüdistatav enda süüd pisendada.

Ka süüdistatava ütlustest käib läbi see, et kutsuti kohale politsei, seega pidi rünne olema

piisavalt tõsine, et sellele reageeriti politsei kutsumisega. Kuigi kannatanu vigastusi ei ole

fikseeritud, puudub kohtul alus pidamaks kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks.

32. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 2021.aasta suvel aadressil Tartumaa Luunja

vald XXX öösel tuli Vladimir Gavrilin E. P. ja S. S. magamistuppa, võttis kahe käega kannatanu

S. S. kaelapiirkonnast kinni ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu, mille tõttu oli

kannatanu S. S. 10 sekundit kägaras olekus. Pärast seda lõi Vladimir Gavrilin kannatanut S. S.

paar korda rusikaga peapiirkonda.

 2022. aasta suve episood: S. S. kehaline väärkohtlemine

33. Kannatanu S. S. on selle episoodi kohta eeluurimisel rääkinud, et 2022. aasta suve lõpul

tuli ta kasiinost koju. Elas sel hetke E. juures XXX. Samal ajal olid külas E. juures Gavra, S. ja

indiaanlane. Indiaanlase pärisnime ei tea. Gavra jalutas talle vastu. Nõudis OxyCotini tablette.

Kannatanu andis talle 8 tk OxyCotini tabletti. Indiaanlane seisis näoga tema ees ja Gavra tema

vasakul küljel. Siis indiaanlane lõi teda ühelt poolt rusikaga näkku ja samal ajal lõi teda ka

Gavrilin rusikaga väga kõvasti näkku vastu huult, nii et verd tuli väga palju. Põhimõtteliselt

lõid nad korraga mõlemad talle rusikaga näkku. Kannatanu tundis hirmu. Oli väga valus, kõik

kipitas. Selle peale ta korraks komistas ja lükkas siis nad kahe käega kaugemale, et nendest

mööda pääseda. Kannatanu jooksis väga kiiresti, paarkümmend meetrit ning hüppas üle aia

tänavale. Gavra ja indiaanlane karjusid, et ta ei läheks kuhugi. Nüüd olid juba rahulikuma

häälega. Nad ei tahtnud, et kannatanu sellisena kuskile läheks ja kutsusid ta tuppa. Toas ütlesid

enda õigustuseks, et lõid kannatanut, kuna ta mängis raha maha. Tükk aega tuli suust verd. Arsti

juures ei käinud. Tundus, et kiirabi ei ole vaja, kuna haavad olid suus sees (kd I tl 120).

34. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on selle episoodi kohta öelnud, et nad S. koos läksid

Lennu teele. E. kurtis, et S. kaotas kõik raha kasiinos ära. Kahtlustuses nimetatud indiaanlane

oli tol hetkel E. XXX. Tal on neid nii palju olnud, kõiki ei mäletagi. E. palus teda ja indiaanlast,

et nad teeks S. midagi. Kannatanu selgitab, et tal on ükskõik, mida E. armukesed teevad, seega

tema ei teinud S. mitte midagi. Tema nähes ei teinud ka indiaanlane S. midagi (kd II tl 83).

35. Seda, et konflikte on S. S. ja Vladimir Gavrilini vahel olnud kinnitab ka E. P.. Ta ei ole

kohtueelses menetluses antud ütlustes konkreetselt seda episoodi kirjeldanud, kuid on rääkinud

teistest episoodidest ja muuhulgas öelnud Gavrilini kohta, et S. on ta veel peksnud (kd I tl 56).

36. Seega antud episoodi osas on otsesteks tõenditeks ainult kannatanu ja süüdistatava

ütlused, mis on omavahel vastuolus. Seega peab kohus hindama kumma ütlused on

usaldusväärsemad. Süüdistatav ei tunnista kannatanu löömist, kuid ei eita ka seda, et oli

süüdistuses märgitud ajal Lennu teel ning neil oli teemaks see, et S. kaotas kõik raha kasiinos.

Nimetab samuti, et seal oli ka keegi indiaanlane, E. XXX ja E. palus, et tema ja Indiaanlane

teeks S. midagi. Aga ütleb, et nad ei teinud midagi. Seega muude faktiliste asjaolude poolest

lähevad süüdistatava ja kannatanu ütlused kokku. See annab kinnitust, et kannatanu ütlused on

usaldusväärsed ning puudub alus kahelda neis ka vägivalla kasutamise osas. Kohtule ei ilmne

ka põhjuseid, miks kannatanu peaks valetama. Seetõttu tugineb kohus vägivalla kasutamise

osas kannatanu ütlustele ning jätab süüdistatava ütlused selles osas kõrvale.

37. Kohtu hinnangul on tõendatud 2022. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald

XXX aias Vladimir Gavrilin koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, keda kannatanu S. S. teab

hüüdnimega Indiaanlane, lõid samal ajal S. S. rusikaga näkku, kusjuures Vladimir Gavrilin lõi

rusikaga vastu huult nii kõvasti, et verd tuli.

 2022. aasta sügise episood: S. S. kehaline väärkohtlemine

38. Kannatanu S. S. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt 2022. aasta

sügisel oli ta E. kodus XXX, kus mängisid S. netikasiinot. Tema tahtis raha välja võtta aga S.

ei olnud nõus seda tegema, kuna arvas, et kannatanu rikub mängu ära. Kannatanu võttis S.

telefoni ja kandis oma raha, selle summa, mis võitis, u 300 eurot välja. S. sai selle peale

pahaseks. Peale seda läksid kannatanu, S. ja E. XXX aadressile. Seal hakkas S. Gavrale kohe

rääkima, et kannatanu mängis kasiinos raha maha ja tema pärast läks mäng nässu. Gavra

vihastas. Lõpuks viskas E. üle ja ta hakkas korterist välja minema. Gavra ütles, et ei lähe kuhugi.

Kannatanule üllatuseks võttis ta jalatsikapi sahtlist välja ühe umbes 30 cm pikkuse jahinoa.

Gavra ähvardas E. sellega ära tappa, samal ajal hoidis nuga E. nina all. Kui E. nägi, et Gavra

midagi ei tee surus ta ennast korteri uksest välja. Kannatanu hakkas ka välja minema. Gavra

pani ukse kinni ja surus kannatanu noaga lükates tuppa. Ta pai noa tera kannatanu rinna peale,

umbes keskkohta. Gavra püüdis suures toas kannatanut korduvalt noaga tabada. Kannatanu

jooksis Gavra eest ära ja S. karjus samal ajal hüsteeriliselt. Kannatanu ei mäleta, kuidas sai sealt

korteri uksest välja. E. oli trepikojas. Kannatanu jõudis trepikotta aga Gavra takistas teda nii, et

ta ei saanud allapoole õue minna. Kannatanul oli sel ajal parem jalg kipsis. Siis hakkas ta

ülespoole minema trepist, selleks, et Gavra ja tema noa eest põgeneda. Gavra ajas teda kaks

korrust üles poole, kuni viimase korruseni välja. Keegi kolistas või tuli korterist välja, siis

tõmbas Gavra tagasi. Gavra oli nendel trepiastmetel noaga kümneid kordi vehkinud, püüdes

teda noaga tabada. Ühel korral see ka õnnestus. Kannatanu sai vasaku kaenla alla noahaava.

See lõige oli 5-6 cm pikk. Peale seda läks kannatanu elukiirusega sealt trepist alla välja. Gavra

läks oma korteri juurde. E. ootas õues ukse juures. Kannatanu läks sealt kohe EMO-sse.

Kannatanu kartis tõsiselt oma elu pärast. See nuga oli räigelt suur ka. Usub, et Gavra oleks ta

ära võinud tappa kui S. ei oleks karjunud, et ära tee. EMO-s tehti neli kuni viis õmblust (kd I tl

120-121).

39. E. P. on juhtumit kirjeldanud 2021 aasta suvel aset leidnud juhtumi järel, 2-3 kuu

möödudes. Tunnistaja on avaldanud, et nad läksid XXX Tartu linn, neljas korrus, S. ja Gavrilini

juurde külla. S. valetas midagi S. kohta kokku. Gavrilin võttis suure pika noa ja ründas S.,

noahaava sai ta külje peale, kõik rippus sealt. See on EMO-s fikseeritud, tehti õmblused ka.

Politseisse nad tol hetkel ei pöördunud (kd I tl 56).

40. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on tunnistanud noaga löömist, kuid kirjeldab juhtunu

asjaolusid teisiti. Ta on öelnud, et E. käis tihti XXX ja varastas pidevalt S. asju. Tookord S.

avastas, et E. tahab liiga paksu kotiga ära minna ja ütles, et näita, mis sul kotis on. E. väitis, et

ei näita. Proovis korterist ära joosta. Siis teda hakkas kaitsma S., et E. saaks ära joosta. Hakkas

ust kinni panema, et takistada neil ära minna. Selle peale S. lükkas teda. Neil on koridoris

klaasist riiulid, mille vastu ta kukkus. Süüdistatav tundis valu. See oli tema kodu ja ta kartis

enda elu pärast, siis ta jooksis kööki ja võttis esimese ettejuhtuva leivanoa, see võis olla 10 cm

koos käepidemega. Jooksis tagasi koridori. S. lehvitas oma käekotiga tema suunas ja tal ei

jäänud muud üle, kui teda selle noaga lüüa. Süüdistatav ei mäleta täpselt, kumba õlga ta lõi, aga

lõi tahapoole, mitte ette ja tagumikku (kd II 83).

41. S. S. tekkinud vigastusi tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi 12.08.2022.a epikriis nr

EP22-293552. Põhidiagnoosiks on rindkere muude osade lahtine haav. S. S. on öelnud, et 12.08

kella 11.30 paiku löödi Annelinnas trepikojas kakluse käigus rusika ja noaga. Politseid ei

kutsutud. Ründaja oli tuttav, patsient nime ei taha öelda. On tuvastatud vasakul kaenla all 4 cm

pindmine lõikehaav. Epikriisile lisatud fotolt on näha patsiendi vigastus (kd III, tl 80-82).

42. Kannatanu S. S. on kuriteo toimepanemise ajaks nimetanud sügis 2022. Kuigi tunnistaja

E. P. on viidanud sündmusele kui 2021 aastal aset leidnule, ei lange see kokku kannatanu ütluste

ja meditsiinidokumentidest tulenevaga. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada tunnistaja ütluseid

sellest tulenevalt ebausaldusväärseteks. Et tunnistaja ei pruugi mäletada õigesti sündmuste aset

leidmise aastat, ei tähenda, et sündmuse aset leidmise ja selle viisi osas oleks ütlused

ilmtingimata ebausaldusväärsed. Lähtudes Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist tuvastab kohus,

et sündmus toimus 12.08.2022. Kohtu hinnangul on S. S. esinenud vigastused tõendatud ning

vigastuse iseloomu vaadates on tõenäoline, et need tekitati terariistaga süüdistuses kirjeldatud

viisil. Ka on nii kannatanu, süüdistatava enda kui ka E. P. ütlustega tõendatud see, et need

vigastused S. S. tekitas Vladimir Gavrilin. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on selgitanud, et S.

S. lükkas teda ning ta kukkus koridoris olevate kaasist riiulite vastu. Selle tõttu ta kartis enda

elu pärast ja tõi noa. Kuna S. S. lehvitas oma käekotiga tema suunas siis ei jäänud tal muud üle

kui noaga lüüa. Lisaks on süüdistatav kirjeldanud nuga väiksemana (10cm koos käepidemega)

kui on järeldatav kannatanu ja tunnistaja ütlustest, kes on välja toonud, et see oli kas 30 cm pikk

jahinuga või lihtsalt suur pikk nuga). Kannatanu kirjeldab detailselt seda, kuidas ta põgenes ja

Vladimir Gavrilin üritas teda noaga tabada. Kui Vladimir Gavrilin oleks kartnud enda elu pärast

oleks ta saanud peale S. S. korterist väljumist lihtsalt ukse lukustada. Kannatanu ütlustest

nähtub aga, et Vladimir Gavrilin ajas teda taga trepikojas ja ta põgenes mitu korrust üles poole

kuni viimase korruseni välja, et Gavrilin ei saaks talle noaga vehkides pihta. Nendes ütlustes

puudub kohtul alus kahelda, samas kui süüdistatava ütlustest nähtub soov süüd pisendada.

43. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 12.08.2022 aadressil Tartu linn XXX kortermajas

asuvas kortermajas neljandal korrusel asuvas tolleaegses Vladimir Gavrilini ja S. G. elukohas

kui kannatanu S. S. hakkas korteri uksest väljuma siis Vladimir Gavrilin pani korteri ukse kinni

ja surus kannatanut S. S. noaga lükates tuppa, pannes noa kannatanu S. S. rinna keskkohta.

Kannatanu S. S. jooksis Vladimir Gavrilini eest ära ning Vladimir Gavrilin püüdis kannatanut

S. S. korduvalt noaga tabada. Mingi hetk sai kannatanu S. S. korteri trepikotta, kuid kannatanu

S. S. ei saanud õue, kuna Vladimir Gavrilin takistas teda õue minemast ning seetõttu liikus S.

S. trepikojas mööda treppe järgmistele korrustele. Vladimir Gavrilin ajas S. S. taga, vehkides

kümneid kordi noaga ning püüdis kannatanut S. S. noaga tabada, kuni mõlemad jõudsid maja

viimasele korrusele. Ühel korral õnnestus Vladimir Gavrilinil noaga tabada kannatanut S. S.

vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 5-6 cm pikk.

 2022. aasta juulikuu episood: L. K. kehaline väärkohtlemine

44. Kannatanu L. K. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt 2022. aasta

juulikuus oli ta XXX A. B. juures aadressil XXX. Vladimir Gavrilin tuli üksinda sinna

korterisse. Kui ta tuppa jõudis siis ta nägi kannatanut ja ühtegi sõna ütlemata tuli tema juurde

ja lõi kannatanut üks kord labakäega parema põse piirkonda. Löök oli nii tugev, et kannatanule

tundus, et lausa hambad lendasid välja. Aga tegelikult ei lennanud. Tundis valu. Pärast lööki

oli kannatanu põsk seestpoolt katki ja veritses. Põsk läks turse ja sinna tekkis hematoom. Pärast

seda valutas kannatanu põsk umbes nädal aega ning ta ei saanud suud lahti teha. Seda nähes tuli

A. vahele ja tõmbas Vladimiri eemale ning lükkas ta korterist välja. Seda nägi pealt kannatanu

XXX A. EMO-s kannatanu seda fikseerimas ei käinud ja pilti ka sellest kahjuks ei ole. Alguses

kannatanu tahtis Vladimiri vastu politseisse avaldust teha, aga kuna kartis teda, siis mõtles, et

ei hakka tegema (kd I tl 131).

45. Tunnistaja A. B. on ka eeluurimisel üle kuulatud, kuid tema ütlused erinevad kannatanu

omadest mitmeti. Ta selgitab, et tema teab Vladimiri Gavrilinit kauem kui 10 aastat ning temaga

ei ole ta konfliktne olnud. Kuid mäletab ühte sündmust enda XXX korteris nr 38, see oli kas

detsembris 2022 või jaanuaris 2023, täpselt ei mäleta millal, kuid talvel külmemal ajal.

Tunnistaja oli koridoris või köögis ja kuulis, et Vladimir ja L. räägivad omavahel kõva häälega.

Tunnistaja läks vaatama, et mis toimub. Tunnistaja ei mäleta, mida nad omavahel karjusid.

Nägi, et L. istus diivani peal ja Vladimir seisis diivani juures, kuidas ta seal täpselt seisis, seda

tunnistaja ei mäleta enam. Tunnistaja ütles, et aitab, minge ära, temal ei ole probleeme vaja.

Tunnistaja ei teadnud, et L. ja Vladimiril on omavahel mingeid konflikte. Kui Vladimir ära läks

siis tunnistaja küsis L. käest, et mis teil juhtus, miks te karjusite? L. ütles, et see on

nendevaheline konflikt, aga Vladimir lõi talle käega vastu põske. L. ütles, et Vladimir lõi talle

lahtise käega vastu põske, sinikat ega punetust tunnistaja L. ei näinud. L. ei maininud

tunnistajale, et tal oleks põsk valutanud peale Vladimiri poolt löömist. Keegi politseid ei

kutsunud. Peale seda juhtumit ei suhtle tunnistaja enam L. (kd I tl 218-220).

46. Kannatanu poolt 15.09.2023 uurijale saadetud helisalvestis kajastab konfliktset suhtlust

L. K. ja Vladimir Gavrilini vahel. Väidetavalt helistab Vladimir Gavrilin L. K., toimub

sõnavahetus. L. K. nimetab kõnes meesterahvast Vovaks, mis on Vladimir Gavrilini hüüdnimi

(kd I tl 148-150). Samas ei nähtu sellest vestlusest kõnealuses episoodis olulised asjaolud, seega

ei kinnita ega lükka antud tõend ümber ühtegi konkreetses süüdistuses isikule etteheidetud

asjaolu.

47. Kannatanu on antud ütlustes rääkinud vaid ühest juhtumist, mil süüdistatav on XXX

aadressil olnud tema suhtes vägivaldne ning avaldanud, et selle juures viibis ka tunnistaja A. B.

Eelnimetatud tunnistaja on samuti avaldanud vaid ühe juhtumi kohta seoses kannatanuga antud

aadressil, kuid isikute kirjeldustes on sündmuste osas olulised lahknevused. Selle episoodi

kohta süüdistatav eeluurimisel ütlusi andnud ei ole ning selle toimepanemises end süüdi

tunnistanud ei ole. Seega on tõenditeks vaid kannatanu ning tunnistaja ütlused, mis erinevad

olulistes aspektides - sündmuse toimumise aeg, isikute ruumis viibimine, tegevused ja löömise

pealt nägemine. Kokkulangevus on asukoha, konflikti ja isikute ringi osas.

Kannatanu on öelnud, et sündmus toimus 2022. aasta juulikuus sõbranna A. B. korteris.

Tunnistaja on jällegi avaldanud, et sündmus toimus talvel, ilm oli külm. Kannatanu on

avaldanud, et tunnistaja nägi löömist pealt, kui Vladimir Gavrilin tuli sõnagi lausumata tema

juurde ja lõi teda. Just tunnistaja olevat see, kes tuli vahele, tõmbas süüdistatava eemale ja

lükkas korterist välja. Millestki taolisest ei ole tunnistaja rääkinud, ega kannatanu ütlusi

kinnitanud. Tunnistaja mäletab, et oli koridoris või köögis, kui kuulis karjumist L. K. ja

Vladimir Gavrilini vahel ning läks vaatama. Isikud olid diivanil või selle juures ja tunnistaja

ütles, et aitab, minge ära. Ründele nö füüsiliselt vahele minekut, Vladimir Gavrilini eemale

tõmbamist ja korterist välja viskamist tunnistaja ei kinnita. L. K. löömist, veel enam just 2022.

aasta juulikuus, tunnistaja A. B. ütlused samuti ei kinnita. Lisaks eitab seda süüdistatav. Seega

kuigi on tuvastatav, et mingis ulatuses konflikt oli kannatanu ja tunnistaja vahel XXX korteris,

ei ole kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et selle käigus kasutas süüdistatav füüsilist vägivalda

kannatanu suhtes. Võimalikke vigastusi fotografeeritud või muul viisil fikseeritud ei ole ning

tunnistaja on avaldanud, et tema konflikti järel kannatanul sinikat ega punetust ei näinud.

48. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus

kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kohus, tutvunud

süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, leiab, et süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb talle esitatud süüdistuses KarS §

121 lg 2 p 3 järgi kõnealuses (2022. aasta juulikuus L. K. puudutav) episoodis õigeks

mõista. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et süüdistatav on

kannatanut löönud ning kõnealuse episoodi osas esinevad vastuolud on sedavõrd

ulatuslikud, et tõlgendades kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks tuleb isik antud

episoodis mõista õigeks.

 2023. aasta maikuu episood: A. D. kehaline väärkohtlemine

49. Kannatanu A. D. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt viimasel

kohtumisel Vladimir Gavriliniga 2023. aasta maikuus oli füüsiline vägivald. Kannatanu oli

Tartu linnas Feenoksi poe juures, Jaama tänaval. Kannatanu oli seal XXX L. K., olid

jalgratastega. Eelnevalt kutsus XXX S. ta kohtumisele. Tema jõudis varem ja nad olid

kolmekesi koos Feenoksi poe juures. Ja siis Vladimir tuli natuke hiljem ootamatult koos

kannatanu jaoks tundmatu autojuhiga tema ja L. juurde halli või sinise Hyundai Sonata

sõidukiga. Autojuht oli kannatanu teada A. B. tolleaegne elukaaslane. Vladimir Gavrilin jooksis

autost välja, karjus, et kannatanu on nahaalseks läinud ja küttis end sellega üles ning läks veel

vihasemaks. Üks hetk ta võttis selle relva ja lõi kannatanut. Autost välja tulles tal relva ei olnud,

aga siis võttis selle kätte. Kannatanu ei mäleta, kust ta selle haaras. Gavrilin lõi teda

relvakabaga. Relv oli pruuni värvi, marki ja mudelit ei tea. Gavrilin lõi kannatanut sellega

kuklasse nii, et pea oli katki. Kannatanu ei mäleta, kas Gavrilin teda selle relvaga sihtis ka. Verd

jooksis aga relv oli pigem väiksem. EMO-sse kannatanu ei läinud. Valu tundis, kuid elule ohtu

ei tundnud. Ta rohkem hirmutas. See oli hirmus muidugi, aga kannatanu oli kindel, et ta päriselt

ei tulista. Kui ta oleks tahtnud kõvasti lüüa, siis ta oleks seda teinud. See oli jõudemonstratsioon.

Enne relvaga löömist ta kannatanut ei ähvardanud ega hoiatanud. Kui Vladimir kohale jõudis,

hüppas S. auto tagaistmele. Vladimir tuli sõidukist välja ja Hyundai autojuht tuli autost välja ja

lõikas noaga katki L. jalgratta kummid. Kui Vladimir nägi, et kannatanul verd jookseb siis ta

rahunes natuke maha. Hakkas normaalselt rääkima ja pakkus, et on olemas firma, kus kannatanu

saaks enda võla töötades tasa teenida. Siis sõitsid nad kolmekesi, Vladimir Gavrilin, S. ja

Hyundai autojuht ära (kd I tl 154-155).

50. L. K. kinnitab toimunut ning selgitab, et 2023. aasta mai lõpus või juuni alguses oli koos

oma nüüdseks XXX A. Tartu linnas Anne tänava Feenoksi juures oma jalgratastega. Vladimir

Gavrilin sõitis musta Hyundai maasturiga, mida juhtis keegi M. mööda Anne tänavat ja vaatas

aknast ja märkas neid seal seismas. Auto jäi nende juures järsku seisma. Nad panid pidurid

plokki ning M. ja Vladimir hüppasid autost välja. Tagaistmele jäi istuma S.. Vladimiril oli käes

relvataoline ese. See oli musta värvi. Ja nägi ehtsa tulirelva moodi välja. Arvab, et see oli

õhkrelv. Tema teada kandis Vladimir seda kogu aeg kaasas. Vladimir läks kohe autost välja

hüpates A. kallale. Vladimir Gavrilin lõi relva käepidemega A. kuklapiirkonda ning karjus A.

„noh, kas ma lasen su maha? Lasen su põlved läbi?“ Vladimir vehkis relvaga ning sihtis A.

sellega. Põhjuseks oli see, et A. oli purjus peaga Vladimiri Telegramis nahhui saatnud. Sel

hetkel, kui Vladimir läks A. juurde, siis M. jooksis tema juurde ja torkas noaga tema jalgratta

esirehvi läbi ning ütles, et see on kättemaks A. eest. Enne seda olid nad A. telefoni teel

tülitsenud. Tema teada elab M. praegu koos A. Tartus Hiinalinnas Olerexi vastas olevas majas.

Pärast seda rahunes Vladimir maha ja siis edasi ajasid A. omi asju rahulikult (kd I tl 130-131).

51. Selle episoodi kohta süüdistatav eeluurimisel ütlusi andnud ei ole. Kohtuistungil

süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas konflikti D.

52. Äratundmiseks esitamise protokoll 19.09.2023 tõendab asjaolu, et A. D. tunneb ära

fotode järgi äratundmiseks esitamisel Vladimir Gavrilini kui isiku, kes teda 2023. aasta maikuus

ründas (kd I tl 164-167).

53. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed kuna need ühtivad ka tunnistaja

ütlustega. Kannatanu kirjeldab toimunud vägivalda detailselt ning ka süüdistatav Vladimir

Gavrilin on tunnistanud kohtuistungil, et konflikt tal D. oli.

54. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 2023. aasta maikuus Tartu linnas Anne tänava

Feenoksi juures Vladimir Gavrilin võttis kätte relvataolise eseme ja lõi A. D. relvakabaga

peapiirkonda nii, et kannatanul oli pea katki.

Kokkuvõte KarS § 121 lg 2 p 3 süüdistusest ja õiguslik hinnang

55. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses

tagajärjes avalduvas vigastuses.

Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 6-s episoodis kehalise

väärkohtlemise toimepanemise:

1) 2022. aasta suvel Tartu linnas XXX korteris kägistas E. P. mõlema käega selja tagant,

niioodi, et kannatanu ei saanud hingata ja kaotas teadvuse. Seejärel läks noaga kannatanu näo

juurde ja võttis kõrist kinni ning ütles kannatanule E. P., et lõikab tal näo ja suu ära, tõmmates

kannatanu põsele noaga väikese kriimu;

2) 04.03.2023 kella 02:00 paiku Pargi ja Kalevi tänava nurgal lõi H. H. noaga ülahuule

piirkonda, tekitades vasakust suunurgast nina keskosani haava, mis ulatus igemeteni;

3) 2021. aasta suvel Tartumaal Luunja vallas XXX võttis S. S. kahe käega kaelapiirkonnast

kinni ning viskas ta voodi vastas oleva palkseina vastu. Pärast lõi S. S. paar korda rusikaga

peapiirkonda;

4) 2022. aasta suve lõpul aadressil Tartumaa Luunja vald XXX lõi S. S. rusikaga näkku nii

kõvasti, et verd tuli;

5) 12.08.2022 aadressil Tartu linn XXX kortermajas surus S. S. noaga lükates korterisse, pannes

noa S. S. rinna keskkohta. S. S. jooksis eest ära, süüdistatav püüdis korduvalt S. S. noaga tabada.

Ühel korral tabas ta S. S. vasaku kaenla alla, mille tagajärjel tekkis noahaav, mis oli umbes 5-

6 cm pikk;

6) 2023. aasta maikuus Tartu linnas Anne tänava Feenoksi poe juures võttis kätte relvataolise

eseme ja lõi A. D. relvakabaga peapiirkonda, nii et kannatanul oli pea katki.

56. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses

inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on

koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu. Seetõttu ei eelda süüdlase

vastutusele võtmine KarS § 121 järgi vältimatult tervisekahjustuse tuvastamist.

Kannatanu E. P. on oma ütlustes selgitanud, et Vladimir Gavrilin kägistas teda, mille tagajärjel

ta minestas ja kukkus ning lõi ennast ära. Kui üles tuli siis karjus valust. Hiljem arvas, et murdis

uuesti ära rangluu, mis oli tal murdunud olnud paar kuud varem toimunud autoavarii tõttu.

Lisaks tõmbas Vladimir Gavrilin talle noaga põsele väikse kriimu. Kohtu hinnangul tekitab iga

mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast kannatanu poolt kirjeldatud vägivald valu.

Kannatanu H. H. tekitas süüdistatav Vladimir Gavrilin valu ning lisaks ka tervisekahjustuse,

igemeteni ulatuva haava ülahuule piirkonnas, mis tuli õmmelda.

Kannatanu S. S. vastu kasutas süüdistatav vägivalda kolmel korral. Esimesel korral viskas ta

vastu palkseina ja lõi rusikaga pea piirkonda. S. S. oma ütluste kohaselt tundis valu ning tal oli

selja pealt kuskilt katki ja suust tuli verd. Teine kord lõi süüdistaav S. S. käega näkku nii kõvasti,

et tuli verd. Kolmandal korral lõi süüdistatav kannatanut S. S. noaga, mille tagajärjel tekkis tal

haav, mida tuli õmmelda. Kannatanu on selgitanud, et kõigil kordadel ta tundis valu. Kohtu

hinnangul tekitab iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast vastu palkseina lükkamine,

pea piirkonda ja näkku löömine valu. Kolmandal korral põhjustas süüdistatav kannatanule S.

S. lisaks valule ka tervisekahjustuse, noahaava vasaku kaenla all.

Kannatanule A. D. lõi Vladimir Gavrilin relvakabaga peapiirkonda. Kannatanu on öelnud, et

tundis valu ning verd jooksis. Kohtu hinnangul on valu tundmine kirjeldatud vägivalla puhul

tajutav ka iga mõistliku objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on kõigi episoodide puhul

täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

57. Kohtu hinnangul vastab Vladimir Gavrilini käitumine KarS § 121 lg 2 p 3

kvalifitseerivale tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena

korduvuse sisustamist on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on

välja toodud, et oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja

seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks

kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Kohus tuvastas käesolevas asjas vägivalla kasutamise

6-s episoodis, seega on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse –

korduvuse – olemasolu.

58. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121

komm. 6). Kohtu hinnangul pani Vladimir Gavrilin temale süüksarvatavad teod toime KarS §

16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse.

Lüües kannatanuid kohtu poolt tuvastatud viisil pidas süüdistatav välise teopildi põhjal

vähemalt võimalikuks ja möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja

võib tekitada tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

59. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on Vladimir Gavrilin süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

60. Seega on Vladimir Gavrilin kehaliselt väärkoheldes E. P., H. H., S. S. ja A. D.

realiseerinud KarS § 121 lg 2 p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane

ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir

Gavrilin tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista

ja teda tuleb karistada.

Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

 2021. aasta septembri episood: E. P. ähvardamine

61. Kannatanu E. P. on andnud ütlusi, kus selgitab, et 2021. aasta septembris läks ta koos

oma tuttavatega Gavrilini juurde Tartu linn XXX asuvasse korterisse. Nende tuttavate nimesid

kannatanu öelda ei soovi. Ta andis alt kella ja Gavrilin küsis, kas ta on üksi, ütles, et on.

Tegelikult oli tal kaasas veel kaks tuttavat, kellest ühelt oli varasemalt Gavrilin ära võtnud

telefoni ja tõukeratta ning ta soovis neid Gavrilini käest nüüd tagasi. Läksid üles nii, et

kannatanu läks natuke ees ja tema kaks tuttavat hiilisid järgi. Ukse avas S., kes hakkas kohe

karjuma, et mina valetasin ja ei tulnudki üksi. Kannatanu oli juba esikus koos nende kahe

tuttavaga. Gavrilin tuli otse suurest toast. Mäletab, et samal ajal oli köögis vähemalt neli vene

keelt kõnelevat isikut. Gavrilinil oli käes kannatanu Samurai mõõk ja see oli tal käes niimoodi,

et ta oli valmis sellega ka kohe lööma. Gavrilinil oli hullu pilk ees ja ta karjus, et lööb

kannatanul pea maha. Kannatanu karjus vastu, et mis asja, minult varastatud mõõgaga tuled

minu pead maha lööma ja et tule siis kui tahad. See mõõk on terav ja umbes ühe meetri pikkune.

Vladimir jõudis kannatanust meetri kaugusele, samal ajal oli tal mõõk löögivalmis. Ta hoidis

kahe käega mõõgast kinni. Elutoast tuli üks tuttav meesterahvas, kelle nime ei soovi öelda, ja

seisis nende vahele. Meesterahvas karjus hästi kõvasti, ta ütles, et lõpeta ära, et kurat, mis sul

arus on. Siis kannatanu ütles süüdistatavale, et kuradi rott, anna sõbra asjad tagasi. Siis Vova

andis tõukeratta tagasi aga telefoni ei andnud. Vova valetas, et telefoni ei ole siin. Kannatanu

selgitab, et sel hetkel kui Vova mõõgaga tema ees seisis ta hirmu ei tundnud ja ütles talle, et

tule ja löö mu pea maha, kui tahad. Siis tunnistab kannatanu, et eks ta ikka kartis tegelikult, kui

koju jõudis siis pidi Xanaxi tableti endale sisse võtma, et maha rahuneda. Kannatanu on 100 %

kindel, et Vova oleks mingi vigastuse talle kindlasti teinud, kui ei oleks see meesterahvas vahele

tulnud. Kannatanu on kindel, et Vova on selleks võimeline (kd I tl 65).

62. Seda, et selline mõõk nagu kannatanu kirjeldas oli Vladimir Gavrilinil hilisemal ajal

olemas tõendab läbiotsimise protokoll, mille kohaselt teostati läbiotsimine 01.09.2023 Vladimir

Gavrilini ja S. G. elukohas aadressil XXX Tartu linn. Läbiotsimise käigus on leitud ja

fotografeeritud muuhulgas mõõka (kd II tl 31-32).

63. Süüdistatav on öelnud selle episoodi kohta, et see oli hoopis vastupidi. Tal oli külas D.

B., kes parandas tema ratast. Tema jäi sellel ajal magama. Kui ta magas tuli E. mingi tema sõber

sinna. Kui ärkas siis avastas, et tal on tabletid puudu. Tolleks ajaks oli E. juba ära läinud. Tuli

välja, et E. varastas temalt ühe lehe XXX. S. ütles talle, et E. võttis. Süüdistatav helistas E. ja

uuris tema käest, et mis toimub. E. ütles, et ta raiskab enda tablette nende juures nii palju ja

sellepärast võttis tema omad (kd II tl 83).

64. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, ta on toimunud ähvardamist

kirjeldanud detailselt ning selgitanud, et pidi pärast Xanaxi tabletti võtma, et rahuneda.

Üldjuhul inimene, kes valetab kirjeldab toimunut pigem üldiselt. Kannatanu on kirjeldanud

täpselt millal, kus ja mis põhjusel selline olukord tekkis, milline oli mõõk, millega Vladimir

Gavrilin teda ähvardas, kuidas ta seda hoidis ja mida ütles. Kohtul ei ole põhjust kahelda

kannatanu ütlustes, et Vladimir Gavrilin teda ähvardas. Arvestades neid asjaolusid peab kohus

kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi.

65. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 2021. aasta septembris Vladimir Gavrilin Tartu

linnas XXX korteris hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni ja karjus E. P., et

lööb tal pea maha.

 2023. aasta juuli episood: E. P. ähvardamine

66. Kannatanu E. P. on avaldanud, et Vladimir Gavrilin kirjutas talle ükskord sõnumi, et „

suka, tulen ja teen sulle valu“. Täpsemalt selgitab kannatanu, et see oli 2023. aasta juulikuu

lõpus, täpset kuupäeva ei mäleta. Gavrilin kirjutas need sõnad talle seetõttu, et ta sai ühe uue

sõbra, kes talle ei meeldinud. Kannatanu räägib, et temal ei ole olnud kunagi mingeid

intiimsuhteid Gavriliniga. Kannatanu tundis sel hetkel ohtu ja hirmu. Kartis, et ta tulebki tema

koju talle haiget tegema. Need sõnumid sai kannatanu öösel umbes kella kahe paiku ja kuna ta

tundis hirmu siis kutsus endale külla kaks sõpra. Need sõbrad kutsus ta enda juurde, et nad

kaitseksid teda. Need kaks sõpra jäid aeda istuma ja tema julges siis toas magada. Kannatanu

võttis igaks juhuks endaga kaasa ka lauanoa voodisse enda kaitseks. Seekord Gavrilinit ei

tulnud. Üks nendest kannatanu sõpradest helistas ka Gavrilinile, et nad on tema aias. Seetõttu

arvab kannatanu, et Gavrilin ei julgenud tulla. Kannatanu kartis, et Gavrilin võib teda mingil

viisil piinata või lausa maha lüüa. Ei tea, mida ta oleks võinud teha, kuid oleks kindlasti haiget

teinud. Kannatanu ei soovi öelda nende sõprade nimesid, kes teda kaitsema tulid (kd I tl 65-66).

67. Seda, et Vladimir Gavrilin on sõnumeid E. P. saatnud kinnitab ka kannatanu XXX.

Esimesel ülekuulamisel on M.-M. P. öelnud, et XXX E. P. on talle rääkinud, et V. Gavrilin

kirjutab tihti midagi hirmsat, et tuleb sinna ja teeb talle midagi. Aga neid kordi on nii palju

olnud, et detailselt ei mäleta. Mäletab, et XXX helistas 25.08.2023 kell 2-3 paiku päeval ja

sosistas, et ta kardab ja on üleval korrusel, pani uksed lukku. Tema hääl värises ja oli aru saada,

et ta kardab. Tal oli tõsine hirm ja ütles, et ta arvab, et V. Gavrilin tuleb sinna ja teeb talle

midagi. Sellest põhjusest, miks ta just tol hetkel kartis ei saanud täpselt aru. Oli rongis ja levi

ka ei olnud ning ei saanud pikalt suhelda (kd I tl 106). Järgmisel ülekuulamisel on M.-M. P.

täiendanud öeldut ning selgitanud, et ta ei saanud aru, mida XXX E. P. rääkis. Kõne katkes

kogu aeg ära. Kui koju läks siis küsis, mis seal täpselt oli. XXX ütles, et ta ise hakkas Gavrat

kartma ja sattus paanikasse. Keegi oli talle väidetavalt kirjutanud, et keegi võib sinna tulla. Aga

seda, kes või mida kirjutas ei tea. Ei küsinud seda XXX. Midagi tegelikult ei olnud, V.Gavrilin

ei olnud teda ähvardanud. XXX satub vahel paanikasse ja on emotsionaalne ning võib üle

mõelda (kd I tl 181).

68. Süüdistatav ütleb selle 2023. aasta juulikuu sündmuse kohta nii palju, et siis oli juba üle

aasta XXX aadressil M. P.. Süüdistataval on ükskõik, kes kannatanu sõbrad on, tema ei ole

kanntanule sellist asja kirjutanud. Selle kohta ei ole tal rohkem midagi lisada (kd I tl 83).

69. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, seda kinnitavad ka kannatanu

XXX ütlused. E. P. XXX kinnitas esimesel ülekuulamisel, et tema XXX E. P. on talle rääkinud,

et V. Gavrilin kirjutab tihti midagi hirmsat, et tuleb sinna ja teeb talle midagi. Teisel

ülekuulamisel on ta küll avaldanud arvamust, et tegelikult ei olnud midagi, XXX satub vahel

paanikasse ja on emotsionaalne ja võib üle mõelda, kuid olukorras kus varasemalt on isik

selgitanud detailselt XXX avaldatut ja kartlikku käitumist, ei nähtu, kuidas jõudis tunnistaja

tõdemuseni, et tegelikult konkreetse sündmuse osas midagi ei olnud siiski. Kohtu hinnangul on

tunnistaja viimasena avaldatu näol tegemist XXX arvamusega, mis ei muuda fakti, et XXX E.

P. oli talle rääkinud sõnumitest, mille pärast oli hirmul ning milline hirmunult käitumine oli

järeldatav ka tunnistaja ütlustest. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes. Arvestades

neid asjaolusid peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks.

70. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 2023. aasta juulikuu lõpus kella 02:00 paiku

öösel saatis Vladimir Gavrilin sõnumi E. P., et „suka, tulen ja teen sulle valu“.

Kokkuvõte KarS § 120 lg 1 süüdistusest ja õiguslik hinnang

71. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või

olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab

ähvarduse adressaadi silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne

ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt 6. veebruari 2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p

24). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav

õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud

kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet.

Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele.

Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub

tema tahtest.

72. Antud süüdistuse raames tuvastas kohus süüdistatava poolt süüdistuse 2-s episoodis

ähvardamise toimepanemise:

1) Vladimir Gavrilin hoidis kahe käega umbes ühe meetrisest mõõgast kinni ja karjus E. P., et

lööb tal pea maha;

2) Vladimir Gavrilin saatis E. P. sõnumi, et „suka, tulen ja teen sulle valu“.

73. Kannatanu E. P. selgitas, et tundis reaalset hirmu, kui Vladimir Gavrilin hoides mõõka

käes talle karjus, et lööb tal pea maha, Gavrilinil oli hullu pilk ees, kannatanu pidi pärast kodus

rahustit võtma, et maha rahuneda. Mõõgaga pea maha lüüa lubamine on tapmisähvardus.

Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna ta oli teadlik Vladimir Gavrilini

kuritegelikust taustast ning olnud tunnistajaks sellele kui 2021 aasta suvel Vladimir Gavrilin

kasutas vägivalda tema XXX S. S. vastu. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see

lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul see

nii on, kuna süüdistatav hoidis käes mõõka ja karjus. Kohtu hinnangul oli seega tapmisega

ähvardamine veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli

suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.

74. Ka teise ähvardamise episoodi kohta on kannatanu E. P. selgitanud, et tundis reaalset

hirmu ja ohtu, kartis, et Vladimir Gavrilin tuleb talle koju haiget tegema. Ta kutsus öösel kaks

sõpra külla, et nad teda kaitseksid ja julges siis magada. Kannatanu võttis lauanoa voodisse

enda kaitseks kaasa. Vladimir Gavrilin ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega.

Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Vladimir Gavrilin oli teda ka varem

ähvardanud ning nagu kohus tuvastas siis 2022. aasta suvel ka kehaliselt väärkohelnud. Lisaks

oli kannatanu E. P. olnud tunnistajaks mitmetele Vladimir Gavrilini poolt toime pandud

kehalise väärkohtlemise episoodidele. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see

lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul see

nii on, kuna süüdistatav oli varem kannatanut ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud. Kohtu

hinnangul oli seega tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine veenev, kannatanul oli alus

karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele.

75. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud,

kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtlik ähvardamine eeldab muu hulgas, et

süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohus

leiab, et Vladimir Gavrilin pani mõlemad ähvardamised toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Esimesel korral

Vladimir Gavrilin oli vihane, karjus, hoidis käes mõõka ja nagu kannatanu selgitas, oli tal hullu

pilk ning tema poolt öeldu sisaldas tapmisähvardust. Sellise käitumisega pidas Vladimir

Gavrilin võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Teisel korral saatis Vladimir

Gavrilin kannatanule öösel sõnumi „suka, tulen ja teen sulle valu“. Olles varem kannatanut

ähvardanud ja kehaliselt väärkohelnud pidas Vladimir Gavrilin sellise käitumisega

võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena.

76. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Vladimir

Gavrilin süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

77. Seega on Vladimir Gavrilin oma tegevusega realiseerinud KarS § 120 lg 1 ette

nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb tema poolt toime

pandud kuriteos KarS § 120 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Süüdistus KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises

78. KarS § 418 lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona

ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslikus

käitlemine.

RelvS § 11 lg 1 ja § 11 p 1 kohaselt kuulub relvade hulka tulirelv ehk relv või seade, mis on

ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside

tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. Tulenevalt RelvS § 11

lg-st 2 on relva käitlemine relvaseaduse tähenduses relvade valmistamine, müük, soetamine,

omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu,

väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine,

ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvs § 19 lg 1 p

5 kohasel on piiratud tsiviilkäibega relvad tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud

tsiviilkäibes keelatud tulirelvad.

Relvaseaduse (RelvaS) § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona

soetamiseks, välja arvatud §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade,

tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona

müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega

tegelemisel, vajalik soetamisluba. Relvaseaduse § 33 lg 1 kohaselt on relva soetanud isik

kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris.

Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba õiguse selle omajale käidelda

relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib

relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba.

79. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt võeti 15.06.2023 Vladimir Gavrilinilt

Tartu linnas Raadiraja ja Ermi tee ristis turvakontrolli käigus ära esemed, mis on seadusega

keelatud, nende hulgas relvataoline ese Stalker 4918-S, 9 padrunit salves, padruni karp Black

Mamba 9 mm 15 padruniga (kd I, tl 2).

80. Tunnistaja M. M. on andnud ütlusi, mille kohaselt 15.06.2023 töötas ta Tartu Lõuna

prefektuuris kiirreageerijana ning täitis tööülesandeid koos O. S., T. T. ja M. S.. Kella 19:55

ajal märkasid nad hõbedat värvi Volkswagen Passatit mööda sõitmas, mille tagaklaas oli katki.

Otsustasid seda sõidukit kontrollida. Sõiduk peatus Raadiraja ja Ermi tee ristis, kontrolliti

sõidukis olijate dokumente. Sõidukis viibis kaks isikut. Juhtis A. D.. Märkasid, et taga istuja

rapsib jubedalt. Tegi ukse lahti, selgus, et tegu on Vladimir Gavriliniga. M. nägi, et Vladimir

Gavrilin peidab istme alla relva ja seetõttu tõmbasid nad Vladimir Gavrilini sõidukist välja.

Relva kohta ütles Gavrilin, et Staadioni tänavalt ostis, mainis, et igast poest saab osta seda. Relv

oli stardipüstoli tunnustega, kuid vintraua toru tundus olevat läbi puuritud. Salv oli relval all.

Salves olevad padrunid olid metallist otsaga, neid oli kokku 9 tükki. Vladimir Gavrilini

õlakotist leidsid padrunikarbi koos padrunitega, mida oli 15 tükki, kasteedi, vedru jõul

väljaulatuva noa, pussnoa, A. R. kuuluva kehtiva EV juhiloa ( kd I tl 4).

81. Tunnistaja M. S. selgitas oma ütlustes, et 15.06.2023 töötas ta Tartu Lõuna prefektuuris

kiirreageerijana ning täitis tööülesandeid koos O. S., T. T. ja M. M.. Kella 19:55 ajal nägid, et

hõbedat värvi Volkswagen Passatit sõitis mööda, tagaklaas oli katki. Otsustasid seda sõidukit

kontrollida. Sõiduk peatus Raadiraja ja Ermi tee ristis. Sõidukis viibisid kaks isikut. Kontrolliti

dokumente. Selgus, et taga istus Vladimir Gavrilin. Kui Vladimir Gavrilin oli vasaku jala

sõidukist välja tõstnud, nägi kõrvalistuja istme all relvataolist eset. Tuvastasid, et tegemist oli

läbi puuritud stardipüstoliga, mille padrunid tundusid olevat ka modifitseeritud. Vladimir

Gavrilini õlakotis olid potentsiaalselt ohtlikud ja keelatud esemed, mis täpselt seda tunnistaja

ei tea, kuna ei viibinud lõpuni toimingu juures. Relva kohta ütles Vladimir Gavrilin, et ostis (kd

I tl 20).

82. Asitõendi vaatlusprotokolliga 27.06.2023 on vaadeldud kiirreageerijate vormikaamera

salvestust 15.06.2023. On näha, kuidas politseiametnikud on peatanud sõiduki Volkswagen

Passat, mille tagumine klaas on purunenud. Küsitakse sõidukis olnud isikutelt dokumente.

Politseiametnik näitab teisele tema käes olevat dokumenti, mis kuulub Vladimir Gavrilinile.

Sõiduki tagaistmel istub isik, kes tuvastati kui Vladimir Gavrilin. Politseiametnik märkab relva

ja hüüab „Tukk, tukk, tukk, tukk! Pane käed raudu!“ Vladimir Gavrilin ütleb, et ostis selle

Staadioni tänavalt. Salvestisel politseiametnik näitab relvataolist eset ning salve, milles on

padrunid. Relvataolisel esemel on kirjas Stalker 4918-S. Edasi kontrollitakse Vladimir

Gavrilini seljakotis olevaid esemeid (kd I tl 7-18, salvestis DVD-plaadil).

83. Asitõendi vaatlusprotokollis 19.06.2023 on vaadeldud täpsemalt Vladimir Gavrilinilt

ära võetud relva ja padruneid (kd I tl 21-23). Piltidel on musta värvi relv, millele on peale

kirjutatud Stalker 4918-S ja padrunid.

84. Ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 kuupäevaga 09.08.2023 koos fototabeliga kohaselt

kuulub ekspertiisiks esitatud laskekõlbulik 9 mm PAK kaliibrilisest hoiatus-ja signaalpüstolist

Stalker 4918-S number 0717-000007 käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm kaliibriline püstol,

millest saab lasta nii 9 mm PAK kaliibrilisi signaalpadruneid, 9 mm PA kaliibrilisi

gaasipadruneid, pihtamislaenguga kombineeritud 9 mm PAK kaliibrilisi signaalpadruneid või

ümber ehitatud 9 mm PAK kaliibrilisi padruneid, sh ka ekspertiisiks esitatud ümberehitatud

padruneid, tulirelvade hulka ( kd I tl 43-47).

85. DNA ekspertiisiakti nr 23E-GE0569 kuupäevaga 17.07.2023 kohaselt leiti

padrunikarbilt Vladimir Gavrilini DNA-profiil (kd I tl 34-37).

86. Süüdistatav Vladimir Gavrilin on andnud eeluurimisel ütlusi, kus võtab omaks, et relv

leiti. Sai selle mustlase hüüdnimega R. käest Staadioni tänavalt. Ta pakkus, et kas tahad või ei.

Süüdistatav tahtis seda näidata M. ja sellepärast ostis selle endale. R. ütles, et see töötab aga ei

ole inimesele ohtlik. Ta tahtis selle eest 150 eurot. Tahtis seda enne M. arutada ja kui talle

sobiks, siis oleks saanud hinna üle veel arutleda (kd II tl 83-84).

87. Seda, et Vladimir Gavrilinil puudub relvaluba, kinnitab politsei õiend, mille kohaselt

Lõuna prefektuuri kasutuses oleva teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Vladimir

Gavrilin ei oma, ega ole omanud relvaluba ega soetamisluba (kd II tl 141). Viimasest oli ka

Vladimir Gavrilin teadlik. Seega oli relva käitlemine objektiivses mõttes ebaseaduslik (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 418

komm. 3.5).

88. E. P. on ülekuulamisel öelnud, et ühte relva on tema Gavrini käes näinud. See oli 2023

aasta juunikuus esimest korda. Seda relva on ta Gavrilini käes korduvalt näinud. See relv oli

laskekõlbulik. Gavrilin näitas talle, et sellest relvast saab lasta. Samuti on ta Gavrilini käes

näinud padruneid. Padruneid on näinud relva salves. Arvab, et Gavrilinil on padruneid ka eraldi.

See relv oli musta värvi ja sarnanes Makarovi püstolile (kd I tl 67).

89. Eelpoolkirjeldatuga loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Gavrilin omamata

relvaluba, soetas ja valdas kuni 15.06.2023 politsei poolt hoiule võtmiseni laskekõlbulikku

tsiviilkäibes keelatud käsitöönduslikult ümber ehitatud hoiatus-ja signaalpüstolit Stalker

4918-S number 0717-000007. Sellise tegevusega täitis Vladimir Gavrilin tulirelva

ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu KarS § 418 lg 1 mõttes.

90. Subjektiivsete

tunnuste

poolest

eeldab

vaadeldav

süüteokoosseis

tahtlust.

Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Relva

käitlemine on objektiivses mõttes ebaseaduslik vastava loa puudumise tõttu. Vladimir Gavrilin

teadis, et tegemist on laskekõlbuliku tulirelvaga ning, et tal puudus tulirelva käitlemiseks luba.

Seega pani kohtu hinnangul Vladimir Gavrilin teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis, et tal

puudub relvaluba ja kõnealust relva omades möönis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava

teo, täites seega KarS § 418 lg 1 subjektiivse koosseisu.

91. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esinenud.

92. Vladimir Gavrilin on süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

93. Seega on Vladimir Gavrilin oma tegevusega realiseerinud KarS § 418 lg 1 ette

nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Vladimir Gavrilin tuleb tema poolt toime

pandud kuriteos KarS § 418 lg 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi varguses

94. KarS § 199 lg 2 p 4 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime

pannud varguse.

95. Kannatanu E. P. on andnud ütlusi 23.08.2023, kus selgitab, et väga palju asju on temalt

ära võetud, näiteks riidestange koos riietega, tööriistakast koos tööriistadega jne. Täpsemalt

toob välja, et tema kodust on ära varastatud päikseprillid Carrera 3 paari, hind 55 eurot tükk,

kaks kuud tagasi varastatud Makita tööriistakohver koos tööriistadega, hind võib olla 200 eurot,

Michael Korsi jalanõud, hind umbes 200 eurot, elektrilised hambaharjad kaks tükki, 100 eurot

tükk, mobiiltelefon Iphone 12 pro max, hind umbes 500 eurot. Telefoni varguse kohta selgitab

kannatanu, et sõitis sõbrale külla. Siis Gavrilin helistas ja küsis ravimeid, kannatanu ei andnud

talle. Kannatanul oli vaja sõitu ja Gavrilin organiseeris selle sõidu talle. Gavrilin küsis telefoni,

et helistada. Andis selle tagasi ja E. P. pani selle käekotti tagasi. Käekoti jättis autosse ja läks

korra sõidukist välja. Telefoni varastas ta kannatanu käekotist. Kannatanu avastas selle umbes

1h hiljem. Vova väidab, et tema ei võtnud aga kannatanu ei usu seda (kd I tl 57). 15.09.2023

täiendaval ülekuulamisel on kannatanu selgitanud täiendavalt varastatud asjade kohta, et tal ei

ole mingeid ostukviitungeid ega muid müügitehinguga seotud andmeid. Selgitab, et M. P. tõi

talle need prillid, ühed olid sinakat värvi, teised olid pruunikat värvi. Põhimõtteliselt peetakse

neid meeste prillideks. Need pruunikad varastas ta hiljuti. Hinda ei oska täpselt öelda, teab, et

M. P. tellis need kuskilt internetist ja sai soodsamalt. M. P. kinkis need talle ja ta pidas neid

enda omaks. Hoidis neid allkorrusel musta sektsioonkapi peal või olid need magamistoas valge

kapi peal või vannitoas. Kaks paari on Vladimir (Vova) temalt avalikult varastanud ja ühe

salaja. Pärast kadumist ei ole kannatanu neid prille näinud. On Vovale öelnud, et „mida sa

varastad, too muu asjad tagasi.“ Makita tööriistakohver oli rohelist värvi. See oli kasutuses

olnud aasta või kaks. Seal sees olid kõik asjad olemas. Kannatanu teada oli seal kohvris akutrell,

otsikud ja muud tööriistad. Ei ole kindel, kas see oli Makita akutrell või mitte. Kast oli asju täis.

M. P. teab ilmselt paremini, mis seal sees oli. Kannatanu arust olid seal sees Makita asjad.

Kannatanu pidas seda tööriistakasti enda omaks, kuna see oli tema majas. Selle soetas M. P..

Jalanõude kohta selgitas E. P., et need ta ostis ise kaubamajast mitu aastat tagasi, need ei ole

väga uued ja tal ei ole jalanõude osas pretensioone, need on nii vanad. Neid tagasi ei soovi ja

tunneb, et kahju ei ole tekitatud selles osas. Elektriliste hambaharjade kohta selgitab kannatanu,

et ei oska neid kirjeldada ja tal ei ole nende osas pretensioone, tal on nagunii juba uus. Neid

tagasi ei soovi ja tunneb, et kahju ei ole tekitatud selles osas. Telefoni kohta selgitab kannatanu,

et see oli Soomest ostetud kolm aastat tagasi. Ise ostis sularaha eest, kuulus talle ning oli ainult

tema kasutuses. Telefoni korpus oli kuldset värvi. Kaitseklaasi ümber ei olnud. Telefon oli

kasutusjälgedega ja ekraanil oli kriime kõvasti. Külgede peal oli mahakukkumise jälgi. XXX

jälgib, et kui see telefon sisse lülitatakse siis näeb, kus see on. XXX saatis kuhugi meilile, et

seda Icloudi taastada. Vastus tuli, et saab taastada, aga veel muid vastuseid ei ole tulnud.

Telefoni IMEI koodi sai XXX käest. IMEI kood on: XXX. Kannatanu ütleb, et Vladimir

Gavrilin varastas kõik eelnimetatud asjad aga millal täpselt, seda ei tea. Prille on ta varastanud

korduvalt. Pruunikad prillid varastas nädal enne kui kannatanu läks avaldust tegema (kd I tl 80-

81).

96. Tunnistaja M. P. varguste kohta midagi öelda ei oska ning on ülekuulamisel öelnud, et

tema teada ei ole Vladimir Gavrilin temalt midagi varastanud (kd I tl 216).

97. E. P. XXX M.-M. P. on esimesel ülekuulamisel 29.08.2023 öelnud, et neil on kodust

varastatud pidevalt väga palju asju, isegi silikoonpüstoleid jms. Ütleb, et temalt varastas ta

kõrvaklapid. XXX on telefoni varastanud ja muid asju veel. Aasta jooksul on need vargused

toimunud. 2023. aasta 8-9 juuli paiku oli Pärnus ja tagasi tulles olid Urbanista Los Angeles

kõrvaklapid kadunud. Enne, kui ta Pärnusse läks, olid need kindlasti kodus. Tavaliselt hoiab

neid kõrvaklappe oma toas kapi või kummuti peal. Ära ta neid ei peitnud. Kasutas neid tihti.

Need kõrvaklapid kingiti talle uuena 2023. aasta märtsis või aprillis. Hinda kontrollis hiljem

internetist ja selgus, et maksavad 370 eurot. Neid asju on veel palju olnud. Kuid, mis meenub,

on näiteks Apple’i nutikella 5 seeria, mis XXX talle eelmisel aastal (2022) ostis, kuid mis oli

kasutuses põhiliselt XXX poolt. Ise kasutas seda harva. Palju see maksis ei mäleta. Meenuvad

veel väiksed Samsungi kõrvatorgatavad kõrvaklapid. Need kingiti talle 2023. aasta veebruaris

või märtsis. Hinda ei oska öelda, võisid olla 160 euro kanti (kd I tl 105). Järgmisel ülekuulamisel

05.09.2023 on M.-M. P. avaldanud, et andis ütlusi Vladimir Gavrilini vastu sellepärast, et tema

asjad kadusid ootamatult ära ja ta ei teadnud, kuhu need kadusid. Arvas, et Vladimir Gavrilin

varastas, kuna XXX oli juba oma telefoni varguse kohta avalduse teinud Vladimiri osas, mõtles

ise sama. Tunnistaja selgitab, et leidis asjad, mida eelmisel ülekuulamisel välja tõi XXX majast,

kus ta elab. Need olid pööningul elektroonikaseadmete hoidmiseks mõeldud plastmasskasti

sees. Silikoonpüstol on ka ilmselt kodus aadressil XXX ja selle osas ka taganeb ütlustest (kd I

tl 181).

98. Seoses vargustega on süüdistatav Vladimir Gavrilin selgitanud oma ütlustes, et neid ta

omaks ei võta. Tema pole neid asju varastanud. Need on pealegi naiste asjad. Ja kust ta need

sai endale, see jääb tema jaoks segaseks. Võib-olla on need varastatud. Mobiiltelefoni kohta ei

tea midagi. Süüdistatav lisab veel, et E. P. on tema ravimeid XXX tablette apteegist välja

ostnud, millest ta teavitas politseid ja arsti. E. müüb oma asju väga tihti. Ta on narkomaan juba

neli aastat. Ta on XXX sõltlane. Tema elukohas XXX on kaks inimest surnud üledoosi (kd II

tl 83).

99. Kohtu käsutuses on seoses varguse episoodiga ainult kannatanu ja süüdistatava

vastuolulised ütlused.

Süüdistatava ütluste kohaselt tema kõnealuseid esemeid varastanud ei ole. Kannatanu ütlused

küll sisaldavad väidet, et süüdistatav esemed varastas (sh 2 prillipaari avalikult), kuid neist ei

nähtu mingilgi viisil, mille alusel kannatanu sellise järelduse tegi. Tegemist on pelgalt

avaldusega, mille puhul ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on tunnistaja poolt tegelikult

vahetult tajutuga või lihtsalt süüstava arvamusega. E. P. ei ole oma ütlustes välja toonud seda,

millele tuginedes ta leiab, et need asjad 3 aasta pikkuse perioodi jooksul varastas just Vladimir

Gavrilin. Jääb selgusetuks, kas kannatanu ise või keegi teine on näinud Vladimir Gavrilini neid

asju võtmas või on näinud neid asju tema käes. Toimiku materjalidest nähtuvalt käivad erinevad

isikud sageli üksteisel külas ning sündmuste juures on ka menetluses tuvastamata isikuid.

Kõige konkreetsemalt on avatud Iphone 12 pro max vargusega seonduvaid asjaolusid, kuid ka

need on ebamäärased. Kannatanu on avaldanud, et tal oli vaja sõitu ja Gavrilin organiseeris

selle talle. Gavrilin küsis telefoni, et helistada. Andis selle tagasi ja E. P. pani selle käekotti

tagasi. Käekoti jättis kannatanu autosse ja läks korra sõidukist välja. Kannatanu avastas telefoni

varguse umbes 1h hiljem. Ka sellisest kirjeldusest ei nähtu tegelikult, kas kellelgi veel oli

telefonile juurdepääs selle tunni aja pikkuse ajavahemiku jooksul telefoni viimati nägemisest

kuni selle kadumise avastamiseni. Samuti ei ole selge, mis vahepealsel ajal toimus – kas võis

keegi teine selle ära võtta või kas see võis kuskile kogemata sattuda. Kannatanu on avaldanud,

et ta väljus sõidukist korraks, aga mis toimus peale seda ning kui süüdistatav organiseeris sõidu,

siis kas oli autos veel teisigi isikuid, jääb selgusetuks.

100.

Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on

tõendatud ja kohtumenetluse käigus on kohtul kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav

teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 7 lg 3 tuleneva kohaselt tõlgendatakse

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema

kasuks ning antud juhul tulebki kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava Vladimir

Gavrilini kasuks. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et pole objektiivseid tõendeid selle kohta,

kas need asjad kannatanul olid, millal need ära varastati, kas üldse varastati ja kas seda tegi

Vladimir Gavrilin.

Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega Vladimir Gavrilinile esitatud

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 alusel tõendamist leidnud ning süüdistatav tuleb KrMS §

309 lg 2 alusel õigeks mõista.

(IV) Karistus

101.

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS

§ 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

102.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

103.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle tuleb KarS

§ 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

 KarS § 121 lg 2 p 3

104.

KarS § 121 lg 2 p 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena

ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

105.

Sanktsiooni keskmine KarS § 121 lg 2 kohaselt on 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus

tuvastas eelpool, et süüdistatav Vladimir Gavrilin pani toime kuus kehalise väärkohtlemise

episoodi nelja erineva isiku suhtes. Neist tunnistab ta vaid kolme, H. H. ja S. S. noaga löömist

ning konflikti A. D.. Teiste episoodide osas on süüdistatav öelnud, et need asjad ei ole päris nii

olnud. Kohus arvestab, et rünnete tagajärjel tekitatud tervisekahjustused kannatanutele ei olnud

väga rasked ning kõik kannatanud ei pidanud ka vajalikuks otsida arstiabi. Küll aga on ta

tekitanud kahel korral kannatanule kehavigastuse noaga rünnates, mis on ohtlikum kui lihtsalt

käega löömine ning võib põhjustada väga raskeid tagajärgi. Kõnealustel juhtumitel vajasidki

kannatanud ka arstiabi. Kokkuvõtlikult hindab kohus Vladimir Gavrilini süü suuruse

keskmiseks. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul

kõne alla tulla rahaline karistus. Vladimir Gavrilinil on 2 kehtivat kriminaalkaristust (kd II tl

148-154). 20.01.2014 Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10070 karistati teda

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi rahalise karistusega 620.80 eurot. 18.09.2018.a. Tartu

Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9694 karistati teda KarS §-de 120 lg 1, 136 lg

1, 184 lg 2 p 1,2 , 214 lg 2 p 1, 4 , 266 lg 2 p 1, 423-1 ja 424 järgi vangistusega 11 aastat. Viru

Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusega vabastati Vladimir Gavrilin edasisest karistuse

kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Juba samal aastal peale vanglast vabanemist

hakkas Vladimir Gavrilin taas toime panema kuritegusid. Järelikult varasemad karistused ei ole

tema käitumist muutnud ning isik on taas toime pannud erinevaid kuritegusid.

Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras

süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas karistuses.

106.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

107.

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista KarS § 121 lg

2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus sanktsiooni keskmises määras,

s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

 KarS § 120 lg 1

108.

KarS § 120 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistuse.

109.

Sanktsiooni keskmine KarS § 120 lg 1 kohaselt on 6 kuud vangistust. Ähvardamise pani

Vladimir Gavrilin toime kahel korral, ühel korral tapmisega ähvardamise ja teisel korral

kehavigastuste tegemisega ähvardamise. Süüdistatav realiseeris muuseas kõnealuse koosseisu

raskema alternatiivi, s.o tapmisega ähvardamise. Tegemist ei olnud ainult sõnalise

ähvardamisega, vaid ta kasutas tapmisega ähvardamiseks ka mõõka, lubades kannatanul sellega

pea maha lüüa. Seetõttu leiab kohus, et ähvardamise puhul on Vladimir Gavrilini süü suurus

pisut üle keskmise. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse

mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Ähvardamise eest on Vladimir Gavrilinit ka varem karistatud, mistõttu ei tule

kõne alla rahaline karistus. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on

taas toime pannud uued kuriteod.

110.

Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad.

111.

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista KarS § 120 lg

1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust.

 KarS § 418 lg 1

112.

KarS § 418 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse.

113.

Sanktsiooni keskmine KarS § 418 lg 1 kohaselt on 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus

hindab Vladimir Gavrilini süü suuruse selles episoodis keskmisest väiksemaks. Vladimir

Gavrilin käitles vaid ühte relva. Süüdistatav ei pannud relvaga toime ühtegi kuritegu ning see

võeti temalt ära politseikontrolli käigus. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud

teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus. Riigikohus on lahendis 1-17-9941

punktis 9 öelnud, et tulirelv kujutab endast abstraktset ohtu ümbritsevale, mistõttu kaitstakse

nimetatud süüteokoosseisuga ühiskonna üldist turvalisust. Ekspertiisiakti kohaselt on tegemist

laskekõlbuliku relvaga.

114.

Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolud puuduvad.

115.

Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Vladimir Gavrilinile tuleb mõista KarS § 418 lg

1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.

 Kogum ja liitkaristus

116.

KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus

iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg 2 ja § 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Vladimir Gavrilinile 3

aastat 3 kuud vangistust.

117.

Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238

lg 2 alusel Vladimir Gavrilinile mõistetud liitkaristust ⅓ võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb

seega 2 aastat 2 kuud vangistust.

118.

Vladimir Gavrilin on kahtlustatavana kinni peetud alates 01.09.2023. Tartu Maakohtu

02.09.2023 määrusega (II kd tl 120-130) on süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendina

vahistamist kaheks kuuks, millist tähtaega on Tartu Maakohtu 31.10.2023 määrusega (III kd tl

168-175) pikendatud kuni 01.01.2024. Tõkendi jättis kohus muutmata ka süüdistatava kohtu

alla andmisel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb süüdistava eelvangistuses viibitud aeg arvata

karistusaja hulka. Kuna kohus karistab süüdistatavat reaalse vangistusega, tuleb tõkend jätta

kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

119.

Süüdistatava kaitsja taotles lugeda see aeg, mis Vladimir Gavrilin on viibinud vahistuses

reaalselt ärakantavaks karistuseks ja ülejäänud võiks talle mõista tingimisi kontrollnõuetega,

sest mingit takistust selleks ei ole, elukoht on tal jätkuvalt olemas, seda on kontrollitud ka

vahistuse asendamise menetluses.

120.

KarS § 74 lg 1 alusel kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase

isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas,

võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi

kohaldamata. Vladimir Gavrilin vabastati Viru Maakohtu 09.02.2021 kohtumäärusega

edasisest karistuse kandmisest parandamatult raske haiguse tõttu. Vaatamata kehvale tervisele

hakkas Vladimir Gavrilin juba samal aastal toime panema kuritegusid. Kohus tuvastas

käesolevas kohtuotsuses, et Vladimir Gavrilin pani vabaduses oldud aja jooksul toime 6

kehalise väärkohtlemise episoodi, kaks ähvardamise episoodi ning tulirelva ebaseadusliku

käitlemise. Vladimir Gavrilinit on varem vangistusega karistatud, kuid see ei ole tema käitumist

muutnud. Seega arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud jätta vangistust täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.

(V) Kriminaalmenetluse kulud

121.

KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

122.

Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse

osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses

süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel

näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb

õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu

hinnanguliselt (Riigikohtu 20.11.2015. a otsus nr 3-1-1-93-15, p 138).

123.

KrMS § 175 lg 3 alusel on Vladimir Gavrilini poolt tasumisele kuuluvateks

menetluskuludeks ekspertiisikulud summas kokku 2895 eurot: tulirelvaekspertiisi maksumus

420 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-TB0044, kd I tl 43-50); sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663

eurot (ekspertiisiakt nr 23E-SS0034, kd I tl 39-42); DNA-ekspertiisi maksumus 1140 eurot

(ekspertiisiakt nr 23E-GE0569, kd I tl 34-38) ja tulirelvaekspertiisi maksumus 672 eurot

(ekspertiisiakt nr 23E-TB0073, kd II tl 51-55).

124.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Vladimir Gavrilinile

kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 1729,08 euro ulatuses:

151,20 eurot (kd II tl 91-93), 190,80 eurot (kd II tl 105-108), 64,80 eurot (kd II tl 117-119),

122,40 eurot (kd II tl 138-140), 86,40 eurot (kd III, tl 176-178), 388,80 eurot (kd III tl 179-180),

724,68 eurot (kohtutoimik lk 39-40).

125.

Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1230 eurot.

126.

Seega

kriminaalmenetluse

kulu

kokku

on

5854,08

eurot

(2895+1729,08+1230=5854,08).

127.

Süüdistatava kaitsja taotles jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning võimaldada

tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul, kuna süüdistatav mõisteti õigeks

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning ühes kuriteoepisoodis KarS § 121 lg 2 p 3 järgi,

samuti arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta

osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus jätab pool menetluskuludest ehk 2927,04 eurot riigi

kanda ning ülejäänud pool mõistetakse välja süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus

võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et isik mõisteti

käesoleva kohtuotsusega vangistuslikku karistust kandma, peab kohus võimalikuks ajatada

väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks

12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

(VI) Tsiviilhagi

128.

KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse

tsiviilhagi läbi vaatamata. KarS § 199 lg 2 p 4 osas mõistis kohus Vladimir Gavrilini õigeks,

seega tuleb kannatanu E. P. tsiviilhagi süüdistatava vastu summas 1265 eurot jätta läbi

vaatamata.

(VII) Asitõendid

129.

Prokurör on taotlenud KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel asitõendiks oleva tulirelva Stalker

4918-S konfiskeerimist ja üleandmist vastavalt relvaeksperdi taotlusele (kd I tl 49) EKEI

relvakogusse.

130.

KarS § 421 kohaselt võib kohus kohaldada KarS 5. jaos sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 83

sätestatule. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või

kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend),

kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama sätte lg 4 kohaselt vahend,

aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

131.

Asitõenditeks on üks musta värvi relvataoline ese Stalker 4918 ja padrunid.

Relvaekspert on teinud taotluse, et kui esemed ei kuulu kohtuotsusega tagastamisele, siis soovib

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut jätta need relvakogu täiendamiseks.

132.

Kohtus määrab allesjäänud padrunid (esitatud 24, ekspertiisiakti kohaselt alles 18) ja

käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol Stalker 4918-S number 0717-000007, mis asuvad

ekspertiisiakti nr 23E-TB0044 alusel vastutaval hoiul EKEI relvaosakonnas - KarS § 83 lg 4

alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, arvestades EKEI

taotlust, jätta EKEI-le relvakogusse lisamiseks. Padrunikarp, mis asub akti nr 23A-TH25600

alusel hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos, tagastada kohtuotsuse jõustumisel

süüdistatavale. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud selle osas kohaldada konfiskeerimist ning

see tuleb süüdistatavale tagastada.

(VIII) Muud otsustused

133.

KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle

kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud

taotluse. Kannatanud E. P., H. H. ja S. S. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava

vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui

teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt

otsuse resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak