Legislator Case Law & Legislation
2-22-6324/78 AI generated

2-22-6324/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-6324/78
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis X võlgade uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Muus osas jätta Harju Maakohtu

Legislator headnote

AI generated

2-22-6324/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Muus osas jätta Harju Maakohtu

Keywords

AI generated
monitoring of bank accounts banking secrecy banking policy banking documents bank guarantee claim event private bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6324

Kohtuasi

X võlgade ümberkujundamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS ja X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik/määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXX),

lepingulised

esindajad Tanel Riivits ja Kristel Kangilaski (e-post:XXX)

Võlausaldajad:

1) Määruskaebuse

esitaja:

Swedbank

AS

(registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8,

Tallinn, 15040), volitatud esindaja BK (e-post:

XXX)

2) AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood

11971924, aadress Narva mnt 63/1, Tallinn, 10120)

3) AS Inbank (registrikood 12001988, aadress Niine

tn 11, Tallinn, 10414)

4) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235, aadress Vabaõhumuuseumi tee 1,

Tallinn, 13521)

5) Holm Bank AS (registrikood 14080830, aadress

Posti tn 30, Haapsalu linn, Lääne maakond, 90504)

6) Luminor Bank AS (registrikood 11315936, aadress

Liivalaia tn 45, Tallinn, 10145)

7) C (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.03.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis X võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni punkt 2) ja saata asi selles osas

2-22-6324

uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Muus osas jätta Harju Maakohtu

21.03.2023 määrus muutmata.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Swedbank AS määruskaebus jätta läbi vaatamata.

4. Tagastada X määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot, kandes selle X arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punkt 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 28.04.2022 Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse. Avalduse kohaselt tekkisid võlad laenude tõttu. Avaldaja langes pettuse ohvriks,

võttes laenu investeeringute tegemiseks, kuid ei ole investeeringutest raha tagasi saanud.

Avaldaja töötasu on 2000 eurot kuus. Avaldaja on abielus, abikaasade ühisomandis on korter

asukohaga XXX. Alguses ostis avaldaja korteri ainuomandisse. Kuna abikaasa osaleb korteri

omandamiseks võetud laenu osamaksete tasumises ½ ulatuses, siis võõrandas avaldaja korteri

01.04.2022 sõlmitud abieluvaralepingu alusel abikaasale. Abikaasa ema osales korteri

ostmiseks sissemakse tegemisel, andes raha, mille avaldaja ema kandis avaldaja pangakontole.

Avaldaja igakuised vältimatud kulud on 1200 eurot: eluasemelaenu makse 350,83 eurot,

kommunaalkulud 120 eurot, toa üür Soomes 300 eurot, toidukulud 250 eurot, sidekulud 25

eurot, transpordikulud 24 eurot, laevapiletid 50 eurot, muud vältimatud kulud 80 eurot.

Abikaasa tasub eluasemelaenu maksest poole, s.o samuti 350,83 eurot. Eluasemelaenu jääk on

185 005,50 eurot. Lisaks on avaldajal käendusega tagatud laen suurusega 8736,03 eurot. Neid

kohustusi ei soovi avaldaja ümber kujundada.

2. Avaldaja soovib ümber kujundada 7 erinevat kohustust kokku summas 49 947,70 eurot

järgnevalt: 1) AS Citadele banka Eesti filiaali nõue 3442,19 eurot, 2) Swedbank AS-i nõue

11 879,16 eurot, 3) Inbank AS-i nõue 9499,99 eurot, 4) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue

4597,12 eurot, 5) Holm Bank AS-i nõue 4471,43 eurot, 6) Luminor Bank AS-i nõue 10 057,81

eurot, 7) C nõue 6000 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja tasuda 48 kuu

jooksul keskmiselt 80% kohustustest. Tegemist on avaldaja lahuskohustustega. Avaldaja

soovib ümberkujundamiskava kohaselt vähendada võlausaldajate kõrvalkohustused nullini.

Avaldaja kavatseb tasuda kohustuste katteks igakuiselt 804,70 eurot. Avaldaja pidas

võlausaldajatega läbirääkimisi laenude kuumaksete vähendamiseks. Citadele banka Eesti filiaal

AS teatas, et väikelaenude puhul maksepuhkust või väiksemat kuumakset ei võimaldata.

Luminor Pank AS pakkus maksepuhkust, kuid see ei lahenda avaldaja probleeme. TF Bank AB

Eesti filiaal ja Holm Bank AS on valmis kuumakset vähendama, kuid mitte määrani, mida

võlgnik suudaks tasuda.

2-22-6324

Menetluse edasine käik ja puudutatud isikute seisukohad

3. Harju Maakohus keeldus 04.05.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 03.11.2022 määrusega maakohtu määruse ning saatis avalduse tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus võttis avalduse 13.01.2023

määrusega menetlusse.

4. Citadele Banka Eesti filiaalil ei olnud ümberkujundamiskavale vastuväiteid. C teatas, et tema

nõue on 5600 eurot ning ta on võlgade ümberkujundamiskavaga nõus. TF Bank AB vastas, et

seisuga 13.01.2023 oli võlausaldaja kogunõue summas 3948,16 eurot, millest põhinõue on

3741,72 eurot, intress 194,08 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 12,36 eurot.

Laenulepingu osamakseid on tasunud nii võlgnik kui tema abikaasa. TF Bank AB oleks nõus

ümberkujundamiskavaga, kui võlgnik tasuks põhinõude 100% ulatuses 5 aasta jooksul.

5. Swedbank AS vaidles ümberkujundamiskavale vastu. Seisuga 03.02.2023 on võlausaldaja

laenujääk 10 281,18 eurot, millest põhiosa on 9986,66 eurot, intress 290,70 eurot, viivis 3,82

eurot. Ümberkujundamiskava on perspektiivitu. Võlgnikul on makseraskused, samas on

võlgnikul vara, mis ta ei soovi müüa. Kinnistu XXX hinnanguliseks väärtuseks seisuga

05.01.2022 on 208 000 eurot, vara on kaasomandis ja tagatud hüpoteegiga. Kui võlausaldajad

sooviksid nõudeid rahuldada täitemenetluses, tuleks vara realiseerida, sama oleks

pankrotimenetlusega. Vara müümine vähendab oluliselt võlgniku võlgnevusi. Arvestades, et

vara väärtus on tänaseks ka suurenenud, aitaks vara müümine kõik võlgnevused tasuda. Võlgnik

saaks realiseerida ka kaks temale kuuluvat ettevõtet. Makseraskused tekkisid kohe pärast

eluasemelaenu võtmist. Võlgnik on avaldanud, et tema abikaasale kuulub korter Sankt-

Peterburgis. Samas ei ole võlgnik esitanud tõendeid, et see vara kuulub ainult tema abikaasale.

Kui vara kuuluks ka võlgniku kaasomandisse, oleks võlgnikul kaks kinnisasja. XXX kinnistu

oli algselt võlgniku lahusvara, võlgnik andis selle abikaasa ühisomandisse laenumaksete

tasumise eest. Seda tegi võlgnik alla kuu võlgade ümberkujundamiskava esitamist. Võlgniku

maksevõimetus on tekkinud põhjusel, et ajaliselt viimased võlausaldajad ei ole piisavalt

kontrollinud võlgniku maksevõimet. Ümberkujundamiskava kohtleb seetõttu halvemini neid

võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Samas ei soovi

võlgnik ümber kujundada eluasemelaenu. Kontrollida tuleks, kas võlgnik on esitanud

eluasemelaenu andjale valeandmeid, sest võlgniku 2000 eurose sissetuleku juures võimaldati

võlgnikule täiendavalt eluasemelaenu, mis tekitas võlgnikule igakuiseid kohustusi summas

1667,69 eurot. Sellisel juhul võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata,

sest võlgnik on raske hooletusega esitanud oluliselt ebatäielikku andmeid. Praeguseks on

suurenenud ka 6 kuu euribor, mis tõstab võlgniku intressimakseid veelgi. Võlgniku igakuine

sissetulek on 2000 eurot, abikaasal 1000 eurot, kokku 3000 eurot, võlgniku rahaliste kohustuste

täitmine ei ole perspektiivikas. Võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata.

6. Luminor Bank AS palus jätta võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata. Seisuga

09.02.2023 on laenulepingu põhiosa jääk 8095,59 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole

perspektiivikas ning arvestatud ei ole võlausaldajate huvidega. Ümberkujundamiskava järgi

pikeneb laenu põhiosa tagasimaksmine ning intressi ette nähtud ei ole. Võlgnikul on välja

kujunenud alaline maksejõuetus. Luminor Bank AS nõustus kõigi Swedbank AS-i

vastuväidetega.

7. Võlgnik esitas 10.02.2023 Harju Maakohtule uue ümberkujundamiskava. Võlgniku palk on

tõusnud 200 eurot kuus, vähenenud on majutuskulud summas 300 eurot kuus.

Ümberkujundamise abinõuks on rahaliste kohustuste täitmise pikendamine, kohustuste

vähendamine ja ainult põhisumma täitmine. Kõrvalkohustused vähendatakse nullini,

2-22-6324

põhikohustused täidetakse 100% ulatuses 53 kuu jooksul. Ümberkujundatavad nõuded on: AS

Citadele banka Eesti filiaali nõue 2888,85 eurot, Swedbank AS-i nõue 9986,66 eurot, Inbank

AS-i nõue 7931,02 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 3741,72 eurot, Holm Bank

AS-i nõue 3749,66 eurot, Luminor Bank AS-i nõue 8287,71 eurot, C nõue 5600 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju

Maakohus

määras

21.03.2023

määrusega

kindlaks

X

võlgade

ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded järgmiselt: AS Citadele banka Eesti

filiaali nõue summas 2888,85 eurot; Swedbank AS-i nõue summas 9986,66 eurot; Inbank AS-

i nõue summas 7931,02 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue summas 3741,72 eurot;

Holm Bank AS-i nõue summas 3749,66 eurot; Luminor Bank AS-i nõue summas 8287,71

eurot; C nõue summas 5600 eurot (resolutsiooni punkt 1); jättis X võlgade

ümberkujundamiskava

kinnitamata

(resolutsiooni

punkt

2)

ning

menetluskulud

menetlusosaliste kanda (resolutsiooni punkt 3).

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et asjas kohaldub avalduse esitamise

ajal kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS). Kuna käesoleva

menetluse jooksul on nõude suurused muutunud, on osad võlausaldajad teavitanud kohut nende

nõuete õigest suurusest. Võlgnik on seda arvestanud täpsustatud ümberkujundamiskava

esitamisel. Kohus määras VÕVS § 23 lg 4 alusel võlausaldaja nõude suuruse kindlaks vastavalt

võlausaldajate seisukohtadele ja täpsustatud ümberkujundamiskavale: AS Citadele banka Eesti

filiaali nõue 2888 eurot 85 senti, Swedbank AS-i nõue 9986 eurot 66 senti, Inbank AS-i nõue

7931 eurot 02 senti, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 3741 eurot 72 senti, Holm Bank

AS-i nõue 3749 eurot 66 senti, Luminor Bank AS-i nõue 8287 eurot 71 senti, Ci nõue 5600

eurot.

10. Vastavalt VÕVS § 24 lg 1 kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui

ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus leidis, et

ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata. Kohus ei saa võlgade ümberkujundamiskava

VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitada, kuna osad võlausaldajad vaidlevad sellele vastu. Vastuväited

on esitanud Swedbank AS ja Luminor Bank AS.

11. Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 2 võib kohus võib kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus.

12. Antud juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud vähemalt poolt pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatest (nõuete kogusuurus oli 42 185,62 eurot, nõustus 23 911,25 euro

suuruse nõuetega võlausaldajad). VÕVS § 24 lg 2 rakendamine on kohtu diskretsioon. Kohus

seda diskretsiooni ei rakenda, sest kohtu hinnangul koheldakse võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamisel sellega hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui ümberkujundamiskavaga

hõlmamata eluaseme laenu andnud võlausaldajat. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus aga

just võetud eluasemelaenu. Kohus kaalus nii võlgniku kui võlausaldajate huve ja õigusi ning

kohtu hinnangul puudub alus väita, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine oleks poolte

õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Võlgnik argumenteerib võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamise vajadust sooviga säilitada kodu. Samas ei soovi võlgnik

eluasemelaenu, s.o oma majanduslikku põhiprobleemi, ümber kujundada. Selle asemel peaksid

2-22-6324

oma nõudeid vähendama terve rida teisi võlausaldajaid – ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldajad saaksid oma nõude rahuldatud oluliselt pikema aja jooksul ning peaksid loobuma

kõrvalnõuetest, sh intressist. Teiste sõnadega peaksid võlausaldajad andma võlgnikule laenu

pikaajaliselt ja tasuta. Võlausaldajatelt ei saa seda kohtu hinnangul oodata ning tasuta laenu

andmine, mis omakorda makstakse tagasi väga pika aja jooksul, ei ole võlausaldajate õigustatud

huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Seda on märkinud ka Swedbank AS ja Luminor Bank AS.

Swedbank AS on õigesti märkinud ka seda, et võlgniku makseraskused tekkisid eluasemelaenu

võtmisega. Selle laenu saamine võlausaldaja hinnangul ei ole aga kooskõlas vastutustundliku

laenamise põhimõttega ning tekitab olukorra, kus tagajärgi peavad taluma need võlausaldajad,

kes seda põhimõtet on järginud; samas kui viimane ja makseraskused põhjustanud võlausaldaja

seda

tegema

ei

pea.

Kohtu

hinnangul

koheldaks

ümberkujundamiskava

alusel

ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui eluasemelaenu andjat, keda

ümberkujundamiskava ei puuduta. Kohus jagas Swedbank AS-i kahtlust, et võlgniku ja tema

abikaasa sissetulekute juures (kokku 3000 eurot) ning arvestades seniseid võlgnevusi ei pruugi

täiendava igakuise kohustuse tekkimine summas 1667,69 eurot olla kooskõlas vastutustundliku

laenamise põhimõttega. Seda pidanuks aga kontrollima (ning ka vastavaid riske kandma)

eluaseme laenu andnud viimane võlausaldaja, kes aga antud juhul ümberkujundamiskavast ning

oma nõuete vähendamise ohust puudutatud ei ole. Mis puudutab veel võlgniku argumenti kodu

soetamisest, siis märkis kohus seda, et eluase tuleb valida selline, mille ülalpidamine (ka

laenukohustuste mõttes) oleks jõukohane. Soetada ei saa vara, mida ei saa endale lubada.

Samuti on elementaarne teadmine, et kohustuste katteks tuleb vara realiseerida. Vara

realiseerimine võlgade katteks on täitemenetluse ja pankrotimenetluse sisu. See on tavapärane

ja seaduslik. Kohane on võlausaldaja Swedbank AS väide, et võlausaldajate huvid oleksid täite-

või pankrotimenetluses rohkem kaitstud, sest nendes menetlustes kuuluks vara realiseerimisele.

Antud juhul soovib võlgnik oma vara säilitada, aga vabaneda kohustustest. See omakorda ei ole

tavapärane. Antud juhul on kõrgemalseisev kohus viidanud, et arvestada saab ka võlgniku

abikaasa varaga. Seetõttu tuleks võlgnikul esmalt kaaluda, kas võõrandada ühisesse leibkonda

kuuluva abikaasa Sankt-Peterburis asuv korter, et säilitada eluase Eestis. Võlgniku

makseraskusi ei saa pidada ka lühiajaliseks, sest need tulenevad eluasemelaenust, mida on

võetud suures summas ning mille tasumine on pikaajaline. Selle kohustuse võtmisest tekkinud

probleemidele tuleb leida lahendus vastava võlausaldajaga. Kohus leidis et VÕVS § 24 lg 2

kohaldamiseks puudub alus ning jättis eeltoodud põhjendustel ümberkujundamiskava

kinnitamata. Vastavalt VÕVS § 8 lg 1 võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse

kulud, võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Swedbank AS määruskaebus

13. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 1 ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt on kohus kava kinnitamata jätmisel ebaõigesti määranud kindlaks ka nõuete suurused.

Kohus on viidanud VÕVS § 23 lg-le 4, mille kohaselt kohus otsustab võlausaldaja põhinõude

ja

kõrvalnõude

suuruse.

Tegemist

on

seaduse

sättega,

mis

asetseb

3.peatükis

(ümberkujundamiskava kinnitamine). Sellest tulenevalt võiks antud säte olla asjakohane, kui

tegemist on ümberkujundamiskava kinnitamisega. Kui lähtuda kohtu seisukohast, siis peaks

kohus lisaks põhinõude kindlaks määramisele ka kõrvalnõuded kindlaks määrama.

Avaldaja määruskaebus

14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

kohus jättis X võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud

2-22-6324

osas uus lahend, millega kinnitada võlgade ümberkujundamiskava ning tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

15. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas maakohus diskretsiooni piire ja rikkus

põhjendamiskohustust. Avaldaja ei nõustu kohtu väitega, et ta peaks oma vara (korteri)

realiseerima täite- või pankrotimenetluses. Kohus on jätnud hindamata, kui palju saaksid

ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajad rohkem pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel igakuiselt makseid saades. Kohus on jätnud hindamata ka

võlgniku arvestuse, millest johtus selgelt, et isegi juhul, kui võlgnik tasub kavaga hõlmatud

võlausaldajatele

põhinõuded

%

ulatuses,

ei

saa

võlausaldajad

võimalikus

pankrotimenetluses rohkem kui kava kinnitamise korral (vt 28.04.2022 ümberkujundamiskava

(lisa 32) alapunkt 2.1). Võlgnik esitas muudetud kava 10.02.2023, mille alusel rahuldaks

võlgnik võlausaldajate põhinõuded 100 % ulatuses. Ehk teisisõnu kavaga hõlmatud

võlausaldajad oleksid veelgi paremas olukorras võrreldes 28.04.2022 kavas esitatud

arvestusega. Kohus jättis arvestamata, et ümberkujundamiskava esitamise hetkel kehtinud

PankrS redaktsiooni järgi toimus maksete tegemine kohustustest vabastamise menetluses 5

aasta jooksul. FiMS § 49 lg 1 alusel toimuks kohustustest vabastamise otsustamine 3 aasta

jooksul.

16. Ümberkujundamiskava kinnitamisel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud 42 185,62

euro ulatuses (10.02.2023 esitatud kava). Pankrotimenetluses tasuks võlgnik kohustustest

vabastamise menetluses 3 aasta jooksul kokku 15 228 eurot (sissetulek 1500 eurot, võlgnikule

jääks 654 eurot, arest TMS järgi 564 eurot, 25% võlgnikule ehk 141 eurot = arest 423 eurot).

Korteri müügist saadav võlgnikule kuuluv osa oleks eelduslikult ligikaudu 17 000 eurot (laenu

jääk seisuga 13.04.2023 on 180 988,71 eurot, kui arvestada, et korteri väärtus on mõnevõrra

tõusnud ning täna 215 000 eurot). Arvestades eelnevast maha ka pankrotimenetlusega kaasneva

halduri tasu PankrS 65¹ lg 1 alusel miinimummääras, st summas 14 924 eurot, jääks

pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalisi vahendeid ca 17 304 eurot (15

228+17 000-14 924). Ehk võlgade ümberkujundamise menetluses saaksid võlausaldajate

nõuded rahuldatud vähemalt 59% suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetluses võlgniku

vara realiseerimisel. Arvestuses ei kajastu Svea Finance AS nõue, milline kohustus on tagatud

C käendusega, kes kohustust hetkel täidab (vt 28.04.2022 ümberkujundamiskava punkt 2.2).

Seega, kui oma nõude esitab pankrotimenetluses ka Svea Finance AS, saavad võlausaldajate

nõuded rahuldatud veelgi väiksemas ulatuses.

17. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kava kinnitamine ei ole võimalik, kuivõrd

kavaga hõlmatud võlausaldajatelt ei saa eeldada tasuta laenu andmist (10.02.2023 kavaga nähti

ette põhikohustuste tasumine 100 % ulatuses). Kohus on jätnud arvestamata, et ka pankroti

väljakuulutamisega lõpetatakse PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel võlgniku vastu suunatud nõuetelt

intressi ja viivise arvestamine. Seega ka pankrotimenetluse korral jääksid võlausaldajatel

samaselt kava kinnitamisega intressid saamata.

18. Maakohus jättis võlausaldajate huvide kaalumisel ka arvestamata, et kavaga hõlmatud

laenude intressimäärad on vahemikus 13%-29,9 % aastas. Eluasemelaenu minimaalne

intressimäär on 2,13%, arvestades tänast euribori 2,5 %, on intressiks 4,63%. Seega teeniksid

ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajad laenusumma ja intressi suhet arvestades

oluliselt rohkem tulu kui samas proportsiooni arvestades eluasemelaenu andja. Ehk

eluasemelaenu ümber kujundamata jätmine on õigustatud ja põhjendatud. Lisaks ei ole kohus

arvestanud, et laenu ei ole antud tasuta. Kuni avalduse esitamiseni tasus võlgnik intressi, peale

avalduse esitamist ka, kuid mitte täies ulatuses. Kokku on võlgnik intresse tasunud 16 272,68

eurot, enam kui 50 % lepingu järgi tasutavast kogu intressi summast. Seega ei koheldaks kava

2-22-6324

kinnitamisel kavaga hõlmatud võlausaldajaid halvemini võrreldes eluasemelaenu andnud

võlausaldajat.

19. Avaldaja hinnangul ei ole ümberkujundamiskava kinnitamise hindamisel määrav võimalik

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja hüpoteetiline makseraskuste põhjustamine

tulenevalt eluasemelaenust. Kui võlgnik ei oleks eluasemelaenu võtnud, oleks tal tulnud elada

üüripinnal, tasudes üüri ligilähedaselt laenumakse suurusele. Teisisõnu oleksid võlgnikul

makseraskused tekkinud ka ilma eluasemelaenuta.

20. Puutuvalt kohtu väitega, et kaaluda tuleks abikaasale kuuluva Sankt-Peterburis asuva

korteri võõrandamist, selgitab avaldaja, et tegemist on abikaasa lahusvaraga. Korter omandati

laenuga

ning

laenumakseid

tasus

kaebaja

abikaasa

perekond.

Võlgade

ümberkujundamismenetluses ei saa eeldada abikaasale lahusvarana kuuluva korteri

võõrandamist. Avaldaja sai ringkonnakohtu selgitustest aru selliselt, et arvestada tuleb abikaasa

panusega kohustuste katmisel.

21. Kui maa- või ringkonnakohus peab VÕVS § 25 lg 2 alusel võimalikuks kava kinnitamist

muudetud kujul, palub avaldaja seda selgitada. Avaldaja peab silmas intresside tasumist

vastavalt võlausaldajate esitatud nõuetele 13.01.2023 kohtumääruse alusel. Teisisõnu on

avaldaja valmis uue kava esitama selliselt, et nähakse ette vaid kohustuste täitmise tähtaja

pikendamine.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Võlausaldaja C toetas avaldaja määruskaebust. Võlausaldaja Holm Bank AS nõustus

avaldaja ettepanekuga tühistada maakohtu määrus ja kohustada teda esitama muudetud võlgade

ümberkujundamise kava, mille alusel tasutakse võlgnevus täies ulatuses. Võlausaldaja Luminor

Bank AS palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Swedbank AS nõustus

maakohtu järeldustega jätta avaldaja esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata.

Avaldaja vaidles Swedbank AS määruskaebusele vastu osaliselt, nõustudes sellega, et kohus

oleks pidanud kindlaks määrama ka kõrvalnõuded.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja Swedbank AS määruskaebusega, on

seisukohal, et maakohus on võtnud võlausaldaja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. TsMS

§ 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on

ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse

määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega

puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud.

25. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi

kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste,

kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

2-22-6324

seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Arvestades, et avaldus võlgade ümberkujundamiseks on

esitatud 28.04.2022 (I kd, tlk 1), tuli praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust (VÕVS) nagu ka maakohus vaidlustatud

määrusest nähtuvalt õigesti järeldanud on.

26. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud VÕVS § 23 lg 7 sätestas, et kohtu määruse

peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse

sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Seega ei ole seadusandja võlausaldajatele

eelnimetatud määrustele kaebeõigust ette näinud. Ka VÕVS eelnõu seletuskirjas on §-ga 23

seoses selgitatud, et võlausaldajal selles nimetatud määrusele kaebeõigust ei ole, kuid § 31 lg 3

alusel saab ta n.ö tunnustamata osas lasta oma nõuet tunnustada hagimenetluses Eeltoodust

tulenevalt tuleb maakohtu poolt ekslikult menetlusse võetud Swedbank AS määruskaebuse jätta

läbi vaatamata.

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja määruskaebusega, on

seisukohal, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tuginedes TsMS § § 657 lg 1 p-

le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2 menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas,

milles maakohus jättis võlgniku esitatud ümberkujundamiskava kinnitamata (resolutsiooni

punkti 2) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna

rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada. Maakohtu määrus jääb muus osas muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

28. Avaldaja hinnangul on maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel oluliselt

rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub sellega.

29. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata

VÕVS § 24 lg 2 alusel, põhjendades seda sellega, et ümberkujundamiskava alusel koheldakse

sellega hõlmatud võlausaldajaid halvemini kui ümberkujundamiskavaga hõlmamata eluaseme

laenu andnud võlausaldajat.

30. Kohtupraktikas on osundatud, et kohtul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluses

kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse

ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest,

mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses (vt RKTKm, 10.04.2013, 3-

2-1-28-13, p 13, 17). Kui kohus põhjendab ümberkujundamiskava kinnitamata jätmist sellega,

et võlausaldajaid on ebavõrdselt koheldud, siis peab lahendi põhjendustest olema võimalik aru

saada, kui palju saaks üks või teine võlausaldaja pankrotimenetluses rohkem võrreldes sellega,

mida ta saab ümberkujundamismenetluses. Määravaks tuleb võlausaldajate huvide ja õiguste

kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldajate huve on oluliselt rikutud. Oluline on see, et

võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad

tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (vt RKTKm, 17.06.2015, 3-2-1-70-15,

p 18, 21).

31. Praegusel juhul vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustest eelkirjeldatud kontrolli ning

analüüsi olemasolu ei nähtu. Maakohus on vaid märkinud, et kohtu hinnangul oleks

võlausaldajate huvid täite- või pankrotimenetluses rohkem kaitstud, sest nendes menetlustes

kuuluks vara realiseerimisele. Oma järeldust ei ole kohus aga põhjendanud, st arusaadav ega

jälgitav ei ole, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes kohtul selline veendumus tekkis.

Maakohtu diskretsioon ei ole kontrollitav. Eelkirjeldatud maakohtu eksimusi ei saa

ringkonnakohus määruskaebemenetluses parandada, kuna asjas võib esineda vajadus oluliste

2-22-6324

asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, mis väljub ringkonnakohtu

pädevuse piiridest.

32. Vaidlust ei ole selles, et pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kogu vara realiseerimisele.

Seega oli praegusel juhul, kui maakohus soovis ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel

tugineda VÕVS § 24 lg-le 2 (või ka lg-le 3, kui arvestada kõiki määruse põhjendusi) lisaks

võlgniku sissetulekutele ja kohustustele oluline välja selgitada ka temale kuuluva vara hulk.

Maakohus ei ole seda ringkonnakohtu hinnangul piisava hoolsusega teinud. Nimelt on kohus

jätnud tähele panemata, et avaldaja ei ole vastanud ümberkujundamiskavale vastu vaielnud

Swedbank AS väitele, et võlgnikul on kaks aktiivset ettevõtet (Gobino OÜ ja Sõõrikumeistrid

Pärnu OÜ), mille realiseerimise arvelt oleks võimalik tema kohustusi tasuda (II kd, tlk 76

pöördel) ega esitanud kohtule ka tõendeid väite kohta, et Sankt-Peterburgis asuv korter kuulub

tema

abikaasa

ainuomandisse.

Neid

tõendid

on

avaldaja

jätnud

esitamata

ka

määruskaebemenetluses. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, miks ei leidu varanimekirjas (I kd,

tlk 6-7) andmeid Swedbank AS poolt viidatud äriühingute kohta. Avalduse uuel läbivaatamisel

tuleb maakohtul need asjaolud välja selgitada ning anda võlgnikule võimalus oma väidete

põhistamiseks.

33. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka diskretsioonipiiride ületamist.

Ringkonnakohus nõustub sellegagi.

34. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus muuhulgas sellele, et jagab Swedbank

AS kahtlust, et võlgniku ja tema abikaasa sissetulekute juures (kokku 3000 eurot) ning seniseid

võlgnevusi arvestades, ei pruugi täiendava igakuise kohustuse tekkimine summas 1667,69 eurot

olla kooskõlas vastutustundliku laenamised põhimõttega ning seda oleks pidanud kontrollima

eluaseme laenu andnud võlausaldaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei võinud maakohus oma

otsustust ümberkujundamiskava kinnitama jätmisel TsMS § 442 lg-st 8 tulenevalt kahtlusele

(või oletusele) rajada ning oleks pidanud eluasemelaenu väljastamisega seotud asjaolud, juhul

kui kohus neile tugineda soovis, hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi rakendades

välja selgitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS taotluse uurimaks, millised

andmed on võlgnik edastanud eluasemelaenu saamiseks, ka esitanud (II kd, tlk 76).

35. Maakohus tugines ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel ka sellele, et kõrgemalseisev

kohus viitas, et arvestada saab ka võlgniku abikaasa varaga, mistõttu tuleks võlgnikul esmalt

kaaluda, kas võõrandada ühisesse leibkonda kuuluva abikaasa Sankt-Peterburis asuv korter, et

säilitada eluase Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu põhjendus vastuolus nii

asja materjalide kui kohalduva õigusega. Oma 03.11.2022 määruses selgitas ringkonnakohus

siiski vaid seda, et maksejõuetuse fakti hindamisel võis avaldaja arvestada võimalust katta oma

igakuised kohustusi koos abikaasaga (II kd, tlk 24 pöördel). Kuna asjas esitatud avaldus

puudutab üksnes võlgnikku (I kd, tlk 1) ja VÕVS § 25 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta

ümberkujundamiskava mh kinnitamata kui võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad

võlgniku vara realiseerimisega, kuid Sankt-Peterburis asuva vara kuuluvust ei ole asja

materjalide põhjal tuvastada võimalik, ei võinud maakohus ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmisel sellele tugineda, et võlgnikul tuleb välisriigis asuv vara müüa.

36. Maakohtu eelkirjeldatud rikkumisi ja eksimusi arvestades tuleb avaldaja määruskaebus

osaliselt rahuldada, maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja avaldus saata uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega ja arvestades avaldaja määruskaebusest

nähtuvat valmisolekut esitada ümberkujundamiskavast hõlmatud võlausaldajatele uus (so

kolmas) kava, tuleks maakohtul asjas lisaks eelpool nimetatud oluliste asjaolude

väljaselgitamisele kaaluda ka võlgnikule selleks võimaluse andmist. See võib olla vajalik asja

2-22-6324

õigeks lahendamiseks, arvestades, et vaidlustatud määruse tegemisest on möödunud piisavalt

aega, mille jooksul on aset leidnud nii üldine hinnatõus, suurenenud elukallidus ja seega lisaks

igakuistele püsikulutustele eelduslikult kasvanud ka võlgniku kohustused võlausaldajate ees.

Juhul kui maakohus seda teeb, tuleb kohtul saadud kava esitada ka võlausaldajatele seisukoha

andmiseks vastavalt VÕVS § 25 lg-le 2 ja selles sätestatud korras. Praegusel juhul nähtub

tsiviilasja

materjalidest,

et

maakohus

jättis

avaldaja

10.02.2023

esitatud

uuele

ümberkujundamiskavale võlausaldajate seisukoha üldse küsimata, kuigi pidas võimalikuks

nõuete kindlaksmääramisel lähtuda selles toodud summadest.

Taotluste lahendamine

37. Avaldaja on määruskaebusega esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb taotlus rahuldada. Kuna kaebus osaliselt rahuldatakse, tuleb sellelt tasutud

riigilõiv summas 70 eurot (kohtute infosüsteemi andmetel laekunud 13.04.2023) TsMS § 150

lg 1 p 5 ja lg 4 alusel avaldajale tagastada, kandes selle X arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

38. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

39. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesolev määrus

on edasikaevatav TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659 osas, milles Swedbank

AS määruskaebus jääb läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 3). Kuivõrd VÕVS § 26 lg 2

kohaselt võib määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata

jäetakse, võlgnik esitada määruskaebuse ning võlausaldaja võib esitada määruskaebuse

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite,

kuid käesoleva määrusega ei tehta kumbagi neist menetluslikest otsustustest, ei ole käesolev

määrus ülejäänud osas edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/