3-23-3003/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-3003 Määruse kuupäev

13. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Sergei Matvejevi (Matvejev) kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Sergei Matvejevi kaebus asjas nr 3-23-3003. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas 26. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et kaebaja ei ole rahul Viru Vangla 23. novembri 2023. a otsusega nr 6-16/160-4. Kaebaja on seisukohal, et viibib alates 18. maist 2012 Viru Vanglas ilma seaduslike alusteta, kuna Riigikohus on teinud asjas 3-1-1-41-12 tema kasuks õigeksmõistva otsuse, mis tühistab kõik edaspidised määrused kriminaalasjades nr 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3135. Kriminaalmenetluse seadustiku § 316 punktide 1 ja 2 kohaselt oleks ta tulnud viivitamatult vabastada. Kaebaja leiab, et vangla on talle võlgu tema ebaseadusliku vanglas kinnipidamise eest alates 18. maist 2012 (13 aastat). Vangla on pannud toime kuriteo, võttes talt ebaseaduslikult vabaduse. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 23. novembri 2023. a otsuse nr 6-16/160-4 ja teiste haldusaktide tühisus, mille alusel ta viibib alates 18. maist 2012 Viru Vanglas, s.o pärast Riigikohtu õigeksmõistvat otsust asjas 3-1-1-41-12.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 13. märtsil 2024 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotlusega nr 6-16/160-1 seonduvad haldusmenetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kohus märgib esmalt, et olukorras, kus haldusorgan jätab isiku kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ja isik soovib pöörduda oma nõudega kohtusse, on kohaseks nõudeks kahju hüvitamise nõue (riigivastutuse seaduse § 18 lõige 2, Riigikohtu 4. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 15). Kohtule kahjunõude esitamisel ei ole seega vajalik taotleda haldusorgani

3-23-3003 kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse tühisuse tuvastamist. Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud vanglas väidetavalt seadusliku aluseta 13 aastat, sest Riigikohus on 18. mai 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kuigi kaebaja on kaebuses viidanud ka kriminaalasjades nr 1-10-15779, 1-21-474, 1-21-3135 tehtud kohtulahendite tühisuse tuvastamise soovile, siis mõistab kohus, et kaebaja on selle all silmas pidanud kohtute õigusvastast tegevust, millele tuleb hinnang anda kahju hüvitamise nõude menetlemise raames. Kohtulahendite tühisust ei ole võimalik tuvastada (tühine saab olla vaid haldusakt, kohtulahend ei ole haldusakt). Seega tuleb S. Matvejevi kaebust tervikuna mõista kui hüvitamiskaebust.

4. HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Kaebaja on seisukohal, et ta viibib alates 18. maist 2012 kinnipidamisasutuses seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18. mai 2012. a otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja taotlenud vanglalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses viidanud ka tema kohta koostatud ebaõigele iseloomustusele, siis 26. detsembril 2023 kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja vastavale asjaolule osutanud, vaid sisustanud oma kahjunõude üksnes asjaoluga, et teda hoitakse vanglas ebaseaduslikult.

Kohus osutab, et kuna kaebaja kannab enda väitel karistust ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on S. Matvejev nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

6. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lõige 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9).

Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlustega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda SKHS §-s 21 sätestatust. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. SKHS § 21 lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel

3-23-3003 järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlustega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.

8. Kohus peab vajalikuks siinkohal osutada, et ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et

S. Matvejevi kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-24-156, 3-24-278).

(allkirjastatud digitaalselt)