2-24-2331/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-24-2331 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2024, Narva Kohtuasi S A hagi A G vastu ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: S A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Msrk Obolenski Kostja: A G (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada S A ja A G ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandile, asukohaga XXX.

3. Jagada S A ja A G ühisomand ning jätta S A omandisse ½-suurune mõtteline osa korteriomandist ja A G omandisse ½-suurune mõtteline osa korteriomandist, asukohaga XXX (registriosa nr XXX).

4. Tuvastada A G kohustus anda nõusolek korteriomandi, asukohaga XXX, registriosa nr XXX II jaos omanikukande muutmiseks, ühisomanike kande kustutamiseks ning S A ja A G kaasomanikena sisse kandmiseks, kummagi kaasomandiosa suuruseks ½. Kohtuotsus asendab A G tahteavaldust.

5. Jätta põhjendatud menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista A G S A kasuks välja menetluskulud 1045 eurot.

7. Mõista A G S A kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (1045 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

2(4) EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS- is Swedbank riigilõivu ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab

280 eurot.

ASJAOLUD

1. S A (hageja) esitas hagi A G (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 21. jaanuaril 2007 ning abielu lahutati

29. septembril 2016. Abielu kestel omandati ühiseks koduks korteriomand aadressil

XXX. Abielu ajal soetatud ühisvara on jagamata, sest kostjaga ei ole õnnestunud kokkulepet saavutada. Hageja soovib lõpetada poolte abielu jooksul soetatud vara ühisomandi ning jagada selle reaalosadeks.

Üksiti palub hageja lõpetada poolte varaühisus korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) suhtes ning jagada ühisvara selliselt, et hageja omandisse jääb ½-suurune mõtteline osa ja kostja omandisse ½-suurune mõtteline osa korteriomandist, kohustada kostjat andma tahteavalduse ühisomanike kande kustutamiseks ja kaasomanike sisse kandmiseks ning teha kohtuotsus, mis asendab kostja tahteavaldust (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses), edastada kohtuotsus täitmiseks registripidajale, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista talt välja õigusabikulud 1687,50 eurot, riigilõiv 420 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras.

2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib, et kohus ta ära kuulaks. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid koos täpsustusega toimetati kostjale kätte pereliikme kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel 23. veebruaril 2024. Kostja kohtule vastanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

3(4)

4. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

5. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kuigi hageja on muu hulgas taotlenud korteriomandi jagamist reaalosadeks, soovib ta taotluse sisu järgi otsustades siiski asja jagamist kaasomandisse.

6. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse § 37 lg 1 ja 3, asjaõigusseaduse § 76 lg 1 ja § 77 alusel.

7. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

9. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad põhjendatud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1687,50 eurot.

11. Õigusabi tunnitasuks on märgitud 125 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115- 14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24).

12. TsMS § 175 lg 1 põhjal leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Põhjendatud on tunnitasu, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub nõupidamiseks, materjalide kogumiseks, hagiavalduse koostamiseks, materjalide analüüsiks ja kohtule esitamiseks kokku üle üheksa tunni. Lisaks on põhjendamatu jätta kostja kanda kulutusi, mis on tehtud puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumiseks ning kohtu nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Osaliselt on põhjendamatu ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku viis tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1045 eurot, s.h riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 625 eurot.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.

4(4) (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik