2-23-137110/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. märts 2024. a

Tsiviilasja number

2-23-137110

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F. M. A. - H. G.

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; Tartu mnt 83, Tallinn); hageja lepinguline

esindaja

Jekaterina

Lumiste

(e-post:

jekaterina.lumiste@plusplus.ee)

Kostja: F. M. A. - H. G. xxxxxxxxxxx; e-post

x_xxxxx@xxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F. M. A. - H. G. võlgnevuse

väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.

2. Lugeda hagi koos lisadega Aktsiaseltsile PlusPlus Capital tagastatuks.

3. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. F. M. A. - H. G.

menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15. septembril 2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse F. M. A. - H. G. ) vastu 166 euro 64 sendi

väljamõistmiseks. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega, andis Pärnu Maakohus

18. oktoobril 2023 asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2023. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 4. detsembril 2023 täiendatud hagiavalduse.

2. Tartu Maakohus jättis 16. jaanuari 2024. a määrusega hagi teistkordselt käiguta ning

andis hagejale 14 päeva kostja aadressi andmete täpsustamiseks või märkimiseks, mida on

andmete teadasaamiseks tehtud ning samuti seisukoha ja põhjenduse kohtualluvuse kohta

esitamiseks.

Hageja 1. märtsi 2024. a selgituse kohaselt on kostja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel

23. veebruaril

2020

märkinud

oma

elukohaks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Hageja

on

kohtuväliselt otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest ja internetiotsingutest,

kuid ei ole suutnud kostja asukohta ega täiendavaid andmeid tuvastada. Ka maksekäsu

kiirmenetluses ei selgunud kostja tegelik elukoht.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule.

4. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Sama sätte

lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase

teadaoleva elukoha järgi.

Haeja leiab, et hagi allub Tartu Maakohtule TsMS § 79 lg 2 järgi, sest kostja märkis 2020. a

lepingut

sõlmides

oma

elukohaks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Kostja on xxxxxxxxx kodanik ning sündis xxxxx. Eesti rahvastikuregistri järgi

andmed kostja kohta puuduvad, arhiivis. Kostjal on välisriigi pass nr xxxxxx kehtivusega kuni

xxx xxxxxxxxxxxx.

Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja elamisloa (dtl 31) kohaselt on kostjale väljastatud

elamisluba õppimiseks kuni 31. augustini 2022. Tartu Ülikooli avalikult kättesaadava

lõpetanute nimekirja kohaselt on kostja ülikooli lõpetanud xxxxxxxxxxxxxxx.

TsMS § 70 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas

paragrahvis loetletud Euroopa Liidu määrustes.

Eesti Vabariik ja xxxxxxxxx ei ole koos ühegi välislepingu osalised, kelle suhtes kehtiks

kohtualluvuse sätted.

6. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse

rahvusvahelise eraõiguse seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe

riigi õigusega. REÕS § 10 sätestab, et füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel

kohaldatakse Eesti õigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1

järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

Kohus leiab, et kostjal ei ole Eestis kehtivat elukohta TsÜS § 14 lg 1 tähenduses. Kostja

andmed on arhiivis, kostjale väljastatud elamisluba on lõppenud, elamisluba oli väljastatud

õppimiseks ning kostja on õpinguid lõpetanud. Kostja on xxxxxxxxx kodanik ning tal on

kehtiv välisriigi pass. Hageja ei ole tõendanud, et nõude aluseks olevas lepingus märgitud

kostja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleks

ka

tegelikult

olnud

kostja

elukoht

Eestis.

Nimetatud

aadressi

kostja

rahvastikuregistriandmetest ei kajastu.

Kohus üritas kooskõlas TsMS § 372 lg-ga 3 selgitada välja kostja arvamust kohtualluvuse

kohta, kuid kostja kohtule ei ole vastanud. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse

kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas TsMS § 104 lg-ga 3, kostjal ei ole elukohta Eestis

ning Eestis ei ole kostja viimast teadaolevat elukohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse

võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagiavalduse

elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-

23-14556 menetluses ei osalenud.

9. Tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik