2-23-119694/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.märtsil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-23-119694

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi osaühingu Ausi

Tehnoloogia vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: osaühing Ausi Tehnoloogia (registrikood 11367927,

asukoht Humala tee 23, Harku vald, Adra küla, Harju

maakond, e-post xxx), seaduslik esindaja M L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi

osaühing Ausi Tehnoloogia vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista osaühingult Ausi Tehnoloogia võlgnevus

100 eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta osaühing Ausi Tehnoloogia

kanda

2. Määrata

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

menetluskulude suuruseks 477,50 eurot.

3. Välja

mõista

osaühingult

Ausi

Tehnoloogia

hagimenetluse

kulud

477,50

eurot

ja

viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

osaühing Ausi Tehnoloogia (edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus 100 eurot, millest 60 eurot

on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud ning menetluskulud ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli

Transpordiameti avaliku teabe alusel sõiduki VW Arteon numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk)

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti ajavahemikul

12.03.2021 kuni 16.04.2022 korduvalt Haabersti Rimi EP opereeritavale parkimisalale: 1)

12.03.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 26.03.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 2)

13.08.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 27.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 3)

07.01.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 21.01.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 4)

13.02.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 27.02.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 5)

08.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 22.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 6)

16.04.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot.

Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad

on välja toodud leppetrahvinõudel), kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõiduki parkimine ei olnud parkimiskioskis registreeritud,

parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimistingimuste

avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis

lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb

tasuda

leppetrahvi.

EP

esitas

koheselt

pärast

parkimistingimuste

rikkumist

leppetrahvinõuded paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuste kohta kostja äriregistrijärgsele e-

posti aadressile xxx. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning

meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Sissenõudmiskuludesse 40 eurot on hageja arvestanud

Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks. 18.04.2022 saadetud kirja järgselt vastas kostja hagejale, et kuna ta ei parkinud seal

sõidukit üle 2 tunni vaid üksnes 30 minutit, siis ei ole parkimistingimusi rikutud. 2023.a mais saatis

hageja veelkord kirja, millele kostja samuti vastas. Kostja leidis, et kõik parkimised on

registreeritud nõuetekohaselt parkimiskioskis. Samuti tõi kostja välja enda e-kirjas, et väidetavalt

põhjendamata rahaliste nõuete käsitlemise tasu on suurusjärgus 1200 eurot episoodi kohta ning

soovis hagejale edukat kohtuskäimist. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees

hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus

ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei taotle ärakuulamist, kuid taotleb hagi läbi vaatamata jätmist ja

asjas menetluse lõpetamist. Vastuväidete kohaselt polnud sissesõidul Haabersti Rimi parklasse

Haabersti Circle K territooriumilt võimalik tuvastada, et sissesõidul on parkimist korraldav

vahend. Lisas 1 olev foto on tehtud 15.05.2023 pärast hageja makseettepaneku saatmist e-posti

teel kostjale. Sissesõidul Haabersti Rimi parklasse pole näha parkimist korraldavat vahendit. See

paikneb servaga sissesõitja poole või olenevalt sõidu trajektoorist maksimaalselt 5 kraadise nurga

all sissesõitja visuaalsirge suhtes, mistõttu ei vasta see liikluskorralduse, s.h parkimiskorralduse

reeglitele ning jääb tavaolukorras liiklejale märkamatuks. Hageja on konstrueerinud tõendi, mis

justkui näitab eelpool mainitud parkimiskorda reguleeriva vahendi õiget paiknemist lisas 3. Kostja

arvates tuleks see tähelepanuta jätta. Hageja väitel on fotole tõmmatud kollase joone kaudu sõites

parkimist korraldav vahend liiklejale arusaadavalt nähtav. Tegu on oletusega, sest pole esitatud

videot ega fotot kuidas joont mööda sõites on võimalik parkimiskorraldusvahendit märgata.

Mööda fotol olevat kollast joont sõites tabab auto parempoolset esi- ja tagaratast tänava äärekivi

löök, mistõttu pole see mõistlik ning liiklusseadusega vastuolus. Hageja püüdlused inkrimineerida

kostjale süüd parkimiskorraldusvahendi eiramises tühistab foto lisas 2, mis on tehtud 26.08.2023

pärast kostja saadetud maksekäsu kiirmenetluse vastuväidet, milles kostja juhtis tähelepanu

parkimiskorraldusvahendi ebaõigele paiknemisele. 26.08.2023 paikneb teabetahvel (fotol

märgitud punase noolega) nii, et ka Haabersti Circle K poolt sisenev liikleja saaks seda näha ja aru

saada. Ebausutav on, et vahemikus 15.05.2023 kuni 26.08.2023 on teabetahvel ise end pööranud

vajalikku suunda tugeva tuule või tektooniliste protsesside tõttu. Ainuõige järeldus on, et hageja

on parkimist korraldava vahendi asendit muutnud, ilmselt seoses kostja poolt saadetud

vastavasisulise teatega, mis näitab hagejat väga halvas valguses. Kuna nõude põhialuseks olev

parkimist korraldav vahend oli väidetavate rikkumiste ajal valesti paigaldatud, on kogu nõue

tühine ning asja menetlemine tuleks lõpetada. Parkimistingimuste järgi on parkimine lubatud kuni

4 tundi, kui märkida parkimise algusaeg parkimiskellaga või parkimiskioskis. Kui parkimiskellaga

märgitakse parkimise algusaeg vahetult autost väljumisel, siis parkimiskioski puhul jääb autost

väljumise ja autonumbri sisestamise vahele ajavahemik, mis võib ulatuda kuni 7 minutini. Kostja

arvab, et hageja kasutas ära seda viivitust. Esitatud on fotod parkivast autost, kuid pole selge,

millise aja jooksul pärast juhi väljumist on need fotod tehtud. Kostja arvates on need tehtud

sihilikult selle ebamõistlikult lühikese ajavahemiku jooksul, mil juht polnud veel jõudnud andmeid

elektroonilisse seadmesse sisestada ja need kontrollijateni jõudnud, sest väidetavate rikkumiste

puhul on kostja poeskäigud väldanud 10-15 minutit. Kuna lubatud parkimise aeg on 4 tundi, siis

esimese 5 minuti jooksul kiirustada ja olukord fikseerida eesmärgiga materiaalset kasu saada on

vastuolus parkimiskorra mõttega. Samal ajal on kostja toiminud parkimiskorra mõtet järgides:

parkimisiaeg on kordades väiksem lubatust ning materiaalset kahju kellelegi, sealhulgas hagejale,

pole põhjustatud. Hageja tegevus parkimiskorra mõttega vastuolus olevate sanktsioonide

rakendamises, veelgi enam, püüd jõustada neid kohtu abiga, on ilmselges vastuolus ühiskondliku

sidususe hoidmise ja tugevdamise põhimõttega, sest sanktsioneeritud, kuid tegelikult õigesti

käitunud autojuht ei pruugi teada, et ostukeskusel pole parkimisalaga pistmist, seal on hoopis teine

korraldaja, antud juhul hageja. Selle tõttu võib temas tekkida vastumeelsus külastada edaspidi seda

ostukeskust. Ebaõiglaselt sanktsioneeritud parkija kaotab ebaõiglustunde tõttu osa oma

positiivsest energiast, mille oleks ilma hageja vastuolulise tegevuseta saanud suunata ühiskonnale

ja iseendale kasulikesse tegevustesse ja selle tõttu vähenebki rahvuslik koguõnn.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast

ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude

juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele

parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks,

kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu

juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga

parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse

sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma

tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS §

16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget

lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks,

kui seda on vaja sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega

hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg

1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis

lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud

vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt

lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut

ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel

tuleb tasuda leppetrahvi.

5. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2

kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav

kasutaja on kostja. Pooltel ei ole ka vaidlust, et kostja oli leppetrahvide väljastamise ajal sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja

sõiduki klaasipuhastaja vahele pandud parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki

parkinud 12.03.2021 kuni 16.04.2022 korduvalt Haabersti Rimi EP opereeritavale parkimisalale,

mille eest talle väljastati samadel kuupäeval parkimistrahvid: 1) 12.03.2021 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 26.03.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 2) 13.08.2021 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 27.08.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 3) 07.01.2022 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 21.01.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 4) 13.02.2022 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 27.02.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 5) 08.04.2022 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 22.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot; 6) 16.04.2022 leppetrahvinumber

xxx, maksetähtaeg 30.04.2022, võlgnevuse summa 10 eurot. Leppetrahvidel on rikkumise

põhjused nimetatud, milleks on parkimistasu maksmata jätmine. Kostja ei ole tõendanud, et

sõiduki parkimise eest oleks tasutud parkimispileti ostmisega, mobiilselt tasumisega või parkimist

lubava parkimiskaardi asetamisega armatuurlauale või parkimise algusaja fikseerimisega

parkimiskellaga.

7. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on

tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate (kojamehe) vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu

hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017

lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal kõnealuses parklas pargitud. Järelikult on ka klaasipuhastaja (kojamehe) vahele pandud

leppetrahviteadetega VÕS § 159 lg 2 alusel teavitatud kostjat leppetrahvist selle väljastamise

kuupäeval ehk mõistliku aja jooksul, mitte avaldusega kohtule hilinenult. Kostja ei ole tõendanud,

et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja

ei ole tõendanud leppetrahvinõude mittekättesaamist ega tasumist ja leppetrahv on muutunud

sissenõutavaks. Kuna kostja rikkus pooltevahelist lepingulist suhet sellega, et jättis parkimise eest

tasumata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 järgi ning hagejal on võlausaldajana

õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

Seadusest ei tulene keeldu esitada leppetrahvi nõue iseseisva nõudena, lepingu rikkumine on

toodud hagiavalduse asjaoludes, ning kohus tuvastab selle leppetrahvi nõude lahendamisel.

8. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud Circle K-poolne sissesõidumärk asendis, mida oleks saanud

parklasse sisenemisel märgata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja

esitatud fotod, mis on tehtud 15.05.2023 ning 26.08.2023, ei tõenda millises asendis oli viidatud

märk leppetrahvide väljastamise kuupäevadel 2021.a märtsist kuni 2022.a aprillini s.o

leppetrahvide väljastamise ajal. Hageja esitatud hagiavalduse lisades esitatud fotodelt nähtub, et

parkimist korraldav märk on sellises asendis, et sellel olevat teavet saab alale sissesõidul märgata.

Hageja esitatud seisukohale lisatud Haabersti parkla jooniselt nähtub alale paigaldatud märgistus,

neli sisse- ja väljapääsu ning, et kõik sissesõidud ja väljasõidud on märgistatud ala alguse või lõpu

märkidega. Parkimisalal on ka kaheksa erinevat infotahvlit, millelt nähtub, et antud alal on

võimalik parkida kas parkimiskella kasutades või registreerides sõiduk parkimine parkimiskioskis.

Lepingutingimused on välja toodud kolmes erinevas kohas ning neli erinevat märgistust viitavad

parkimiskeelu alale. Leppetrahvide väljastamise ajal kostja sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et

kostja on parkinud oma sõiduki Rimi kaupluse juures olevale parkimisalale. Seega võttes arvesse,

et EP parkla märgid asuvad parkimisala kõikide sisse- ja väljapääsude juures, märgistus on selge

ja alal on piisavalt EP infotahvleid, asub kohus seisukohale, et kostja pidi aru saama, et ta asub

EuroParki eraparklas, kus on kehtestatud parkimiskord. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta

kasutas parkimisalale sisenemiseks Haabersti tn sissesõitu. Kostja arutlus parkimisalale sõidukiga

sõitmise viiside või sõidunurkade üle, ei ole asjassepuutuv ega lükka ümber fakti, et hageja oli

parkla sisse- ja väljasõitudele paigaldanud EP märgid ega ka kohtu eelpool toodud järeldust.

Hageja esitatud parkimiskioski väljavõttega sõiduki xxx registreerimiste kohta Haabersti Rimi

parkimiskioskis ajavahemikul 01.08.2020 kuni 11.09.2023 on tõendatud, et kostja on pannud

sõiduki parkima ühel korral 05.11.2021 ning järjepidevalt alates 2023.a jaanuarist. Kostja väited

parkimise kestuse kohta alla 4 tunni aga ka selle kohta, et parkimiskontrolör on kasutanud

leppetrahvi määramiseks tema sõidukist väljumise ja parkimiskioskis sõiduki parkimise

registreerimise vahelist aega on paljasõnalise ja tõendamata. Järelikult ei lükka ka antud kostja

vastuväited ümber hageja esitatud tõendeid ega kohtu tuvastatut, et kostja ei tasunud leppetrahvide

tegemise ajal parkimise eest rikkudes sellega parkimistingimusi. Asja lahendamise seisukohast ei

oma mingit tähtsust kostja arutlus ostukeskuse maine üle, selle külastamise soovi ega positiivsest

energia vähenemisest ega ka rahvusliku koguõnne vähenemisest.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Sissenõudmiskuludesse

eurot,

on

hageja

hagiavaldusest

nähtuvalt

arvestanud

Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks. Meeldetuletuskirjaga on tõendatud, et saadud andmetele tuginedes saatis hageja

kohtueelselt e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx. E-kirja

edastamine võlgniku äriregistrisse märgitud e-posti aadressile on mõistlik viis selle edastamiseks.

Kostja vastusest nähtub, et 18.04.2022 hageja saadetud kirja järgselt vastas kostja hagejale, et kuna

ta ei parkinud seal sõidukit üle 2 tunni vaid üksnes 30 minutit, siis ei ole parkimistingimusi rikutud.

2023.a mais saatis hageja korduva kirja, millele kostja vastas asudes seisukohale, et kõik

parkimised on registreeritud nõuetekohaselt parkimiskioskis. Eelnevast saab järeldada, et hageja

on teinud kõik endast oleneva, et lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt ja vältida täiendava

kulu tekkimist. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, sest

leppetrahv on kättetoimetatud mõistlikul viisil ja ajal, mida aktsepteerib ka kohtupraktika.

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.

Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot kooskõlas VÕS §

113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu kokku 100 eurot, millest 60 eurot

on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. Kostja

taotlused jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada, on põhjendamatud, sest esile on

toomata TsMS §-des 423 ja 428 ja sätestatud asja läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise

aluseks olevad eeldused ja asjaolud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ja lepingulise esindaja õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade

komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja vastusega tutvumisest ja analüüsist ning selle osas hageja

seisukoha koostamisest ja maakohtule esitamisest 1 tund ja 15 minutit. Hageja on pöördunud

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja

töötasu on 110 eurot/tund, millist summat on kohtupraktikas aktsepteeritud. Hageja on kinnitanud,

et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva

tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt

TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Kostja on vaielnud menetluskuludele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks 95% menetluskuludest

jätta hageja kanda ning kostja on nõus tasuma hea tahte avaldusena 5% menetluskuludest.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja

vastuväide jätta 95% menetluskuludest hageja kanda ning kostja kanda 5% menetluskuludest ei

ole kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, mistõttu ei kuulu see rahuldamisele.

13. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et

ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest,

mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

14. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt välja

mõistmisele täies ulatuses. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult

põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu

mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses,

summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt

on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Kohus võttes

arvesse parkimistrahvide arvu ja kogutud tõendite mahtu on seisukohal, et lepingulise esindaja

õigusabikulud, mis koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu

tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi,

kostja vastusega tutvumisest ja analüüsist ning selle osas hageja seisukoha koostamisest ja

maakohtule esitamisest 1 tund ja 15 minutit, kokku 357,50 eurot on täies ulatuses olnud vajalikud

ja põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud

määradele. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 477,50 eurot

(100+20+357,50).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik