1-24-807/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-807

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2024.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-807 (23231750671)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Ingrid Oja

Kriminaalasi

Eduard Dobrolezha süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Kadi Ruus

Süüdistatav

Eduard Dobrolezha

ik: 39603160123, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht:

xxx

tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 25.10.2024,

kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2022, vabastatud samal

päeval.

Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1

kehtiv väärteokaristus.

Kaitsja

Advokaat Margo Põbo

RESOLUTSIOON

1. Eduard Dobrolezha süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Eduard Dobrolezha´le mõistetavat põhikaristust 1/3

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme)

kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.08.2022, s.o 1 (üks) päev

karistusaja hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa)

kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 9 (üheksa)

kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele

vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 299 (kakssada üheksakümmend

üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Eduard Dobrolezha üldkasuliku töö tegemise ajal

käitumiskontrollile ning Eduard Dobrolezhale mõistetud ja ärakandmata karistust ei

pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663

7076, e-post: harjukrho.info@just.ee).

6. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Eduard Dobrolezha´t järgima

käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas: xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-

Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna Eduard Dobrolezha´le käitumiskontrolli ajaks kohustus

mitte tarvitada alkoholi.

8. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna Eduard Dobrolezha´le käitumiskontrolli ajaks kohustus

osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on ära hoida

samalaadsete süütegude toimepanemist tulevikus ja tekitada süüdimõistetud arusaama

alkoholi liigtarvitamise kahjulikkusest.

9. Eduard Dobrolezha suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata,

tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. Eduard Dobrolezha´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg

1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat

kakssada kolmkümmend) eurot,

-

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 102 (sada kaks) eurot ja 48

(nelikümmend kaheksa) senti ja kohtulikul arutamisel makstud tasu 43

(nelikümmend kolm) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, kokku määratud

kaitsjale makstud tasu 146 (sada nelikümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend)

senti,

-

joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot,

s.o kokku menetluskulu 1390 (tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot ja 40

(nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Eduard Dobrolezha, 1-

24-807, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Eduard Dobrolezha´le tema poolt avaldatud e-posti aadressile.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Eduard Dobrolezhat süüdistatakse selles, et tema 12.08.2022.a kella 03:31 paiku

Harjumaal, Tallinnas, xxx tn, xxx tn ja xxx vahel, suunaga xxx tn suunas mootorsõidukit

xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l

laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,82 mg/l)

Samuti tema juhtis uuesti 28.08.2023.a kella 22:26 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx tn 1 maja

juures suunas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI

ekspertiisiakti nr 19567T järgi etanooli sisaldus veres oli 2,36 mg/g +- 0.06, st alkoholi

sisaldus veres mitte vähem kui 2,3 mg/g (k=2))

Sellise käitumisega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei

tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht

ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/

nõudeid.

Seega pani Eduard Dobrolezha toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on

toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning

jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Nõustus karistuse asendamisega

üldkasuliku tööga.

Kaitsja asus seisukohale, et lähtudes süüdistusaktist ja toimiku materjalidest, samuti sellest,

et süüdistatav tunnistab oma tegu, on süüdistus põhjaendatud.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele

seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks

esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki

juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise korduvus.

Episood 12.08.2022

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha juhtis

12.08.2022 Tallinnas xxx tänaval xxx tänava ja xxx tänava vahel suunaga xxx tänava poole

mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku

alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatusega

± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,82 mg/l).

Tunnistaja A E ütluste (tl 8-10) kohaselt täitis tunnistaja 12.08.2022 koos patrullpolitseinik

O G teenistusülesandeid ja nad said väljakutse aadressile xxx, mille kohaselt xxx

registreerimismärgiga xxx hall xxx parkis xxx ette, roolist tuli välja tuikuv mees, kes oli

teataja arust joobes. Vahetult enne kutse saamist sõitsid sellest sõiduautost mööda, sõiduk

oli pargitud xxx peaukse ette, sõiduki mootor töötas, juhipoolne koht oli tühi ja kõrvalistuja

koha peal magas meesterahvas. Kutse saabudes sõitsid tagasi ja selleks ajaks oli sõiduk juba

teises kohas xxx peaukse ees ja nägi, kuidas sõiduk hakkas liikuma xxx tänava suunas.

Tunnistaja andis peatumismärguande ja sõiduk peatus. Juhi kohapealt tuli välja tüsedam 35-

40 aastane meesterahvas. Isik oli silmnähtavalt joobes, silmad olid läikivad ja punased,

reaktsioon aeglane ja käitumine ebakorrapärane. Oli tunda tugevat alkoholilõhna suust.

Meesterahvas otsis dokumente ja siis ütles, et tal ei ole dokumente ega juhiluba esitada.

Paariline O. G palus isikul puhuda indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,89 mg/l. Juht

tuvastati jaoskonnas kui Eduard Dobrolezha ik 39603160123. Tõendusliku alkomeetri lõplik

tulemus 0,82 km/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati Eduard Dobrolezha seisundi

kindlakstegemiseks 12.08.2022 kell 02.32 indikaatorvahendit, mille näiduks oli 0,89 mg

alkoholi Eduard Dobrolezha väljahingatava õhu liitri kohta (tl 11) ning tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki kohaselt mõõdeti 12.08.2022 kell

03.03 kuni 03.10 Dmitri Dobrolezha väljahingatavas õhus alkoholi 0,91 mg/l, millest arvati

maha laiendmääramatus 0,09 mg/l ja lõplikuks tulemiks oli 0,82 mg/l (tl 12, 13).

Kogutud tõendite kohaselt oli tõendusliku alkomeetriga mõõtjaks O G (tl 12, 13), kes on

läbinud tõendusliku alkomeetriga mõõtmise koolituse (tl 16) ja kes kasutas mõõtmiseks

taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII Est ARAF-0018

(taatlustunnistuse nr TTRC-22/00044) (tl 15).

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Eduard Dobrolezha

12.08.2022 alates kella 02.44 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuivõrd oli

alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et

ta on joobeseisundis ja kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl

22).

Kahtlustatava Eduard Dobrolezha ütluste (tl 17-19) kohaselt tunnistab kahtlustatav oma süüd

ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, kaitsjat ülekuulamise juurde ei soovi. Kahtlustatav

selgitas, et tarvitas eelmisel päeval 10.00 paiku vanalinnas alkoholi, istus ühes baaris xx

hotelli kandis. Täpset kohta ei tea kuna tuli Eestisse alles 02.08.2022 oma autoga Venemaa

kaudu. On kehtiv xxx juhiluba alates 2018. aastast. Baarist väljus kella 02.30 paiku, läks

tuttavale kuuluva mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juurde(see tuttav magas

autos), asus mootorsõidukit juhtima, sõitis poolsada meetrit ja jäi seisma. Siis tuli politsei,

pandi puhuma, kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati tõendusliku alkomeetri juurde,

millesse puhus korduvalt ja lõplik näit oli 0,82 mg/l. Oli nõus tuvastatud joobeseisundiga ja

loobus vereanalüüsist.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Eduard Dobrolezha istus,

oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Eduard Dobrolezha mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati

süüdistatav Ida-Harju politseijaoskonda P.Pinna 4, Tallinn, Harjumaa, kus tõendusliku

alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt oli Eduard Dobrolezha väljahingatavas õhus alkoholi

mitte vähem kui 0,82 mg/l (tl 12, 13). Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et

mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtja oli läbinud

mõõtevahendi kasutamise koolituse (tl 16) ja mõõtmisel on kasutatud taadeldud

mõõtevahendit (tl 15) ning mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja

selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe

liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt

0,82 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas

süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse §s

69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Eduard Dobrolezha mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud

ajal ja kohas, kui ka see, et Eduard Dobrolezha oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline

tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu

realiseerimisena.

Eduard Dobrolezha´le KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste

suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib

sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Eduard

Dobrolezha tarvitas öösel baaris alkoholi ja seejärel baarist väljudes asus sõidukit juhtima,

mis viitab sellele, et süüdistatav oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellele

vaatamata otsustas sõidukit juhtima asuda (tl 17-19). Väidetavalt on süüdistataval

juhtimisõigus, mistõttu on ta teadlik ka liiklusreeglitest ning juhile kehtivatest keeldudest.

Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus,

et Eduard Dobrolezha käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav

kavatsetusega

süüteo

toimepanemisena,

kuivõrd

süüdistatav

seadis

eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas

seda võimalikuks.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Episood 28.08.2023

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha juhtis

28.08.2023 xxx juures Tallinnas mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis

(alkoholijoove, etanooli sisaldus veres 2,36 mg/g +/- 0,06, lõplik mõõtetulemus 2,30 mg/g).

Tunnistaja M J´a ütluste (tl 51) kohaselt oli tunnistaja 28.08.2023 graafikujärgses patrullis

koos patrullpolitseinikuga G-A M ja sai kell 22.28 väljakutse aadressile Xxx 1, Tallinn, kus

võimalik joobes juht sõidab autoga parklas, rehvid tühjad. Jõudsid 22.32 Xxx 1 parklasse ja

nägi, kuidas Xxx tänava poolses otsas xxxs müügipunkti ees sõiduk Xxx Xxx reg. nr xxx

sõitis ukse ees oleva märgi pihta, mis oli suure betoonist poolmuna küljes. Sõiduki roolis oli

pikka kasvu meesterahvas. Isik ei mäletanud oma nime või ei soovinud seda avaldada.

Sõidukist leiti rahakott ja sealt dokument Eduard Dobrolezha ik 39603160123 nimele,

küsitud isikult kas see on tema nimi ja vastas jaa. Küsiti sünniaega, mis samuti kattus. Isik

ei olnud nõus puhuma indikaatorvahendisse, kuid oli nähtavalt joobes. Vesteldes oli tunda

alkoholilõhna ja isik tuikus tugevalt. Tuli appi teine patrull, kellele oli nõus puhuma ning

puhus 1,18 mg/l. Teine patrull toimetas puhutama.

Tunnistaja G-A M ütluste (tl 52) kohaselt oli tunnistaja 28.08.2023 patrullteenistuses koos

patrullpolitseinikuga M J. Kell 22.26 said väljakutse aadressile Xxx 1 Tallinn, kus parklas

sõidab katkiste rehvidega sõiduk, mille juht võib joobes olla. Kohale jõudes kell 22.32 nägi

kuidas sõiduauto Xxx Xxx reg.nr xxx sõitis parklas vastu betoonist kivi, kivi otsas oli veel

post. Juhi kohal oli suuremat kasvu meesterahvas. Sõidukist leitud rahakott ning dokument.

Dokument kuulub Eduard Dobrolezha nimele ik 39603160123. Sõidukit juhtinud mees oma

andmeid ei avaldanud, kuid dokumendifoto on sarnane isikuga, kes oli roolis. Juhi

esmajoove indikaatorvahendiga oli 1,18 mg/l.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 53-54) nähtuvalt vaadeldi 28.08.2023 kell 23.30

sündmuskohta aadressil Xxx 1, Tallinn kaubanduskeskuse xxx parklas. Vaatlust teostati

parkla Xxx tänava poolses osas ning vaadeldi sündmuskohal olevaid vigastatud sõidukit ja

selle ees olevat betoonpoolkera. Vigastatud sõidukiks on Xxx Xxx reg. märk xxx.

Sõiduki vaatlusprotokollist (tl 55) nähtuvalt vaadeldi 28.08.2023 kell 23.30 sõiduautot Xxx

Xxx registreerimisnumbriga xxx ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on kahjustatud esiosa,

parempoolne esiratas, vaskpoolsed esi- ja tagarattad. Autosalongis parempoolsel istmel on

kaks õllepudelit 0,355 l, avatud 0,5 l viinapudel Medoff, istme ees põrandal tühi GIN purk

ja käigukangi juures avatud GIN purk.

Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 60-64) nähtuvalt vaadeldi Xxx 1, Tallinn xxx turvakaamera

salvestist mootorsõidukist Xxx Xxx 28.08.2023 ajavahemikul kell 22.26 kuni 22.33.

Salvestiselt on näha, kuidas sõiduk sõidab Rimi parklas, keerab paremale Xxx tänavale ja

sõidab sõiduradade vahel, ning uuesti keerab xxx parklasse, sõites xxx müügipunkti tagant

läbi ja keerab müügipunkti ette, kus peatub ja juht teeb juhiukse lahti. Sõiduk seisab mõnda

aega ja ajal, mil sõidukile läheneb politseibuss, hakkab sõiduk liikuma ja sõidab otsa

betoonist poolkerale ning jääb uuesti seisma. Sõiduki juurde jõudnud politseibussist tulevad

välja politseiametnikud ja sõiduki juht peetakse kinni.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 56) nähtuvalt kasutati 28.08.2023 kell 22.54 J.

xxx juures Eduard Dobrolezha seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit

oli 1,18 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

EKEI uuringuakti nr 1956T (tl 58) kohaselt tuvastati Eduard Dobrolezhalt võetud

vereproovis etanooli sisaldus 2,36 +/- 0,06 mg/g, s.t etanoolisisaldus oli mitte vähem kui 2,3

mg/g.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 71) nähtuvalt kõrvaldati Eduard Dobrolezha

28.08.2023 kell 22.32 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta

veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Kahtlustatava Eduard Dobrolezha ütluste (tl 66-68) kohaselt tunnistab kahtlustatav oma süüd

ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Oma ütlustes selgitas kahtlustatav, et 28.08.2023 kella

18.00 paiku oli Xxx linnaosas ühes pargis ja tarvitas alkoholi, jõi ära 2 liitrit õlut ja umbes

0,5 liitrit konjakit paari tunni jooksul. Öösel läks ilm külmemaks, helistas sõbrale, et ta tuleks

järgi. Ootas sõpra 1 tunni, kuid sõber ei tulnud. Siis otsustas ise sõiduki Xxx Xxx reg.

märgiga xxx ümber parkida videovalvega parklasse, kuna kartis et sõidukiga võib midagi

juhtuda Istus sõiduki rooli ja oli vaja sõita 900 meetrit Xxx 1 suunas. Sõitis parklasse, mis

edasi juhtus, eriti ei mäleta. Liiklusõnnetuse asjaolusid ei mäleta, ei mäleta et oleks

kahjustanud liiklusmärki. Lasti puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas joovet,

tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ei suutnud. Viidi ekspertiisi, kus võeti analüüsiks

vereproov ja pärast viis patrull koju.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Eduard Dobrolezha istus,

oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Eduard Dobrolezha mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati

süüdistatav PERHi, kus võeti vereproov ning EKEI uuringu nr 1956T kohaselt tuvastati

Eduard Dobrolezha veres etanoolisisaldus 2,36 +/- 0,06 mg/g (tl 58).

Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või rohkem.

Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,30 mg/l, seega oli

süüdistatav alkoholijoobes.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas

süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse §s

69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Eduard Dobrolezha mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud

ajal ja kohas, kui ka see, et Eduard Dobrolezha oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline

tegevus on vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu

realiseerimisena.

Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on KarS § 424 lg 1

tunnustega süüteod toime pannud 12.08.2022 ja 28.08.2023. Seega kuna süüdistatavat ei ole

kummagi teo eest karistatud, on tegemist süüteo faktilise korduvusega, mis on tuvastatud

ühes menetluses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav, olles toime pannud

12.08.2022 KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo, pani 28.08.2023 samasuguse

kuriteotunnusega uut kuritegu toime pannes toime juba KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo,

s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Eduard Dobrolezha´le KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste

suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib

sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Eduard

Dobrolezha oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuivõrd väidetavalt kutsus sõbra

endale järgi. Kuna aga sõber ei tulnud, otsustas ise sõidukit juhtima asuda. Kuna süüdistatava

suhtes alustati juba aasta varem kriminaalmenetlust sõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu ja

kriminaalmenetlus lõpetati ning talle pandi kohustused, mille täitmise eelduseks oli see, et

menetlust ei uuendata ja teda ei karistata, siis oli ta teadlik ka teo keelatusest ja

karistatavusest. Sellele teadmisele vaatamata otsustas süüdistatav taas sõidukit juhtima

asuda. Sellest järeldab kohus, et Eduard Dobrolezha käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik

tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või

vähemalt pidas seda võimalikuks.

Seega on tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha pani toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult

tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on

kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, millest vähemalt osa peab olema

täitmisele pööratud.

Hinnates Eduard Dobrolezha süü suurust talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo

toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu

alusel. Süüdistataval tuvastati esimese episoodi puhul joove, mis oli joobe alammäärale

suhteliselt lähedal, kuivõrd ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud näidu alammäära 0,75 vähesel

määral, s.o 0,07 mg/l võrra. Seevastu teise episoodi puhul tuvastati süüdistataval joove, mis

ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud 1,50 mg/g juba olulisel määral. Arvestades selliseid näitusid

võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmine. Teadlikult mootorsõiduki juhtima

asumine juhile keelatud seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut

suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei

taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste

isikute varale. Käesoleval juhul on aga süüdistatav sellise teo toime pannud korduvalt, olles

teise süüteo toimepanemise ajal üheselt teadlik sellest, et eelmise süüteo toimepanemise

järgselt alustati kriminaalmenetlus ning see teadmine ei takistanud teda toime panemast

järgmist samalaadset süütegu. Seega tuleb süüdistatava süüd KarS § 424 lg 2 tähenduses

hinnata keskmiseks.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 93) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv

väärteokaristus teiseliigilise süüteo toimepanemise eest ning määratud rahatrahv on tasutud.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid

tuvastanud. Kergendava asjaoluna on arvestatav, et süüdistatav on avaldanud kahetsust

toime pandud tegude osas kohtueelsel menetlusel, millega kohus ka arvestab. Selline

kergendava asjaolu esinemine peaks mõjutama karistust kergendamise suunas, s.o olema

aluseks karistuse mõistmisele alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas vaatamata

esimese kuriteoepisoodi puhul avaldatud kahetsusele ei takistanud see kahetsus

süüdistatavat toime panemast uut samalaadset süütegu. Seejuures on teise episoodi puhul

videosalvestiselt (tl 65) tuvastatav, et süüdistatav ei tule sõiduki juhtimisega toime, parklas

sõites takistab vastutulijat, kuivõrd ei suuda püsida oma sõidurajal ning parklast väljas sõites

ei suuda samuti oma sõidurajal püsida ning parempöörde parklasse tagasi teeb viimasel

hetkel. Parklasse tagasi jõudes aga pärast mõningat peatust sõidab otsa betoonist poolkerale.

Sõiduki fotodest (tl 65) nähtub, et sõiduki esipõlle alumise serva küljes ripub rohi ja kolm

rehvi on purunenud. Sellised sõiduki vigastused näitavad, et süüdistatav on enne parklasse

jõudmist teelt välja sõitnud ja sõiduki ära lõhkunud, kuid see ei ole takistanud tal purunenud

rehvidega edasi sõitmast. Seega kujutas süüdistatav endast olulist liiklusohtu, kuivõrd tema

sõitmine ei piirdunud ainult parklas ringi sõitmisega ja betoonist poolkera rammimisega.

Kohtu arvates suurendab selline asjaolu süüdistatava süüd, kuivõrd süüdistatav tekitas ka

varalise kahju sõiduki omanikule, mistõttu ei saa kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsus

sellise asjaolu kõrval keskmist süüd oluliselt mõjutada ning kohus leiab, et süüdistatavale ei

saa mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt

alammäära lähedases määras. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal

määral alla keskmise määra.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest

ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste

liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab

õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi

liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama

õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette juhul, kui tegemist

on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering

õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas

sanktsioonis. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, avaldatud kahetsus ning

süüteo tehiolud ja saabunud tagajärg annavad ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks

aluse mõista süüdistatavale karistuse mõningal määral alla keskmise määra.

KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei ole KarS § 424 lg 2 puhul karistuse täielikult tingimisi

kohaldamata jätmine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära

kandmisele vähemalt osaliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 93) nähtub, et

süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud teiseliigilise süüteo

toimepanemise eest.

Kriminaalhooldaja on teinud kohtueelses ettekandes (tl 86) ettepaneku karistada isikut

vangistusega, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku töö sooritamisega, milleks on ka

isik ise kirjaliku nõusoleku andnud (tl 87). Samuti tegi kriminaalhooldaja ettepaneku panna

kohustus KarS § 75 lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi, mis võib aidata alkoholi

tarvitamisest loobuda, võimalike seadusrikkumiste toimepanemist vähendada. Süüdistatav

avaldas kohtuistungil soovi teha üldkasulikku tööd.

Kohus asub seisukohale, et peab võimalikuks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku

tööga ja allutada süüdistatav kriminaalhooldusele, sundimaks süüdistatavat oma

ellusuhtumist ja harjumusi muutma. Kui süüdistatav üldkasuliku töö tegemise või

kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega hakkama ei saa, siis tuleb süüdistatavale mõistetav

karistus täitmisele pöörata ning selle eest peab hoolitsema juba käitumiskontrolli korraldav

kriminaalhooldaja.

Prokurör leidis, et kuna esimeses episoodis oli kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel

lõpetatud ja süüdistatav täitis kaks kohustust, kuid ülejäänud kohustuste täitmata jätmise

tõttu menetlus uuendati, siis tuleks KrMS § 202 lg 6 põhimõttest tulenevalt isiku poolt

täidetud kohustuse osa karistuse mõistmisel arvestada. Prokurör leidis, et kuigi analüüsi

tegemise kohta ei ole karistuse hulka arvestamise põhimõtteid sisustatud, siis tuleks

arvestada need kaheks vangistuse päevaks, mis arvata kantud karistuse hulka.

Kohus taolise KrMS § 202 lg 6 viimase lause tõlgendamisega ei nõustu. Kohtu arvates on

asendamise ja karistuse hulka arvamise põhimõtted sisustatud KarS §des 68 kuni 72 ning

tegemist on konkreetsete ja ümberarvestatavate mõjutusvahendite ja väärtustega. Ka KrMS

§ 202 lg 2 sätestatud kohustustest on vaid osa mõõdetavad ja asendatavad juhuks, kui tuleb

kohaldada sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, kuid kõiki täidetud kohustusi ei ole võimalik

karistuse mõistmisel arvestada. Eelkõige saab KrMS § 202 lg 6 viimase lause mõttes

arvestada selliseid kohustusi, mis piiravad kas isiku vabadust või on rahalise väärtusega või

on need samas seadustikus sätestatud korras või vahekorras võrreldavad või asendatavad.

Seetõttu jätab kohus laboratoorsete analüüside tegemise kui täidetud kohustuse karistuse

mõistmisel arvestamata. Seejuures on täidetud kohustuste puhul tegemist selliste

kohustustega, mis olid suunatud süüdistatava sundimisele alkoholi tarvitamise

vähendamisele ja süüdistatava tervise parandamisele.

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 424 lg 4 p

2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, s.t lisakaristuse

kohaldamine on kohustuslik. Samas on lisakaristusena mingi õiguse äravõtmist võimalik

kohaldada juhul, kui isikul selline õigus olemas on. Seega peab KarS § 424 lg 4 p 2 sätestatud

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks kriminaalmenetluses tuvastama süüdistataval ka

juhtimisõiguse olemasolu, et seda saaks ära võtta. Süüdistatav on kahtlustatavana

ülekuulamisel 12.08.2022 selgitanud, et tal on kehtiv Ukraina juhiluba alates aastast 2018

(tl 17-18). Kriminaalasjas oleva õiendi (tl 24) kohaselt süüdistatava juhtimisõiguse

olemasolu kohta andmeid ei leidu. Seejuures ei ole süüdistatavalt 25.10.2023

kahtlustatavana teises episoodis ülekuulamisel enam küsitudki kas tal juhtimisõigust on ja

kriminaaltoimikus ei ole peale süüdistatava ühel korral väidetu kogutud mitte mingisuguseid

andmeid temal juhtimisõiguse olemasolu kohta. Kohus ei saa lisakaristuse kohaldamisel

lähtuda konkreetse õiguse olemasolu tõendamisel sellest, et süüdistatav on kohtueelsel

menetlusel väitnud juhtimisõiguse olemasolu. Tegelikkuses ei ole sellise õiguse olemasolu

kriminaalmenetluses tõendatud ja kohus ei saa ära võtta õigust, mille olemasolu kohta

tõendeid ei ole kogutud. Juhtimisõigus on selline õigus, mis omistatakse isikule pärast teatud

protseduuride läbimist ja selle õiguse väljastab isikule konkreetne asutus, s.t isik ei saa ise

seda õigust endale omistada. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

süüdistatavale on juhtimisõigus omistatud ja temale on vastava kategooria juhtimisõigust

tõendav juhiluba väljastatud, ei ole süüdistataval juhtimisõiguse olemasolu tõendatud ja

kohus ei saa süüdistatava suhtes lisakaristust kohaldada ja juhtimisõigust karistusena ära

võtta.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha

teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja

kohtulikus menetluses ning joobe tuvastamise kulu.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks

on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses

oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav

määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu

põhjendustest.

Kuivõrd

kohtulikus

menetluses

osalemine

on

tuvastatav

ka

kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes

märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja

põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse

lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis

on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel vastavalt süüdistatava soovile.

Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab

asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud

ulatuses.

Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuring oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna

selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove,

s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemus toetab

süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta

süüdistatava kanda täies mahus.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub küll

seda, et süüdistatava tulude kohta ajavahemikul 2021 kuni 2022 andmed puuduvad, kuid

töötamise registri (tl 91-92) kannetest saab järeldada, et süüdistataval on alates 2024. aastast

sissetulek olemas. Seega ei saa süüdistatavat pidada maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine

kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones

arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav pani toime

korduvad samalaadsed kuriteod. Süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja

teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude

vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies

mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava tagasihoidlikust sissetulekust

lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja

KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul alates otsuse

jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. SALVESTISED

Kriminaaltoimikus on ümbrikus (tl 65) DVD-R plaat, millele on salvestatud Xxx 1, Tallinnas

turvakaamera videosalvestis sõiduki liikumise kohta ja fotod samas parklas vastu

betoonpoolkera

sõitnud

sõidukist.

Kuivõrd

salvestist

on

vaadeldud

asitõendi

vaatlusprotokollis (60-64) ja fotosid sõiduki vaatlusprotokollis (tl 55) ning salvestise ja

fotode puhul on tegemist menetlustoimingu protokollide lisadega, mis kuuluvad protokollide

juurde, siis ei hakka kohus teabekandja osas kohtuotsuse resolutsioonis eraldi seisukohta

võtma. Tegemist ei ole asitõendite või kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega, mille osas peaks kohus võtma KrMS § 306

lg 1 p 13 alusel vastu otsustuse. Kuna teabekandja puhul on tegemist protokollide juurde

kuuluva lisaga, jäetakse teabesalvestis säilitamiseks kriminaaltoimikusse ja kohus

teabekandja osas eraldi otsustust vastu ei võta.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/