1-19-3488/663 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-3488

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i

n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.veebruar 2024. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-3488

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Valli Tooming, Jüri Ginter

Margit Paluoja, Pille Kaarepere, Viivi Kalme, Jana

Kaaver

Kriminaalasi

Jaanus Kukebal süüdistuses KarS § 3891 lg 1, lg 2

järgi, Teet Raatsini süüdistuses KarS § 3891 lg 1, lg 2,

lg 3 - § 22 lg 3 järgi, Ahto Kiil süüdistuses KarS § 3891

lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle

Melk

Süüdistatav

JAANUS KUKEBAL

Isikukood: 36906080278; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX

Varasemad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.

Kehtiv tõkend puudub.

Kaitsja

Vandeadvokaat Janar Urres

Süüdistatav

TEET RAATSIN

Isikukood: 38702154917; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX.

Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral:

25.11.2016.a

Tartu

Ringkonnakohtu

otsusega

kriminaalasjas nr 1-13-6111 KarS § 3892 lg 2 järgi

vangistus 2 aastat 3 kuud, katseaeg 3 aastat.

Kehtiv tõkend puudub.

Kaitsja

Lepinguline kaitsja jurist Indrek Põder

Süüdistatav

AHTO KIIL

Isikukood: 37212095727; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX.

Varem kriminaalkorras karistatud 25.11.2016. a Tartu

Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111

KarS § 3891 lg 2 järgi vangistus 2 aastat, katseaeg 2

aastat;

Kehtiv tõkend puudub.

Kaitsja

Vandeadvokaat Mihkel Gaver, asenduskaitsja

advokaat Kaisa Lumiste

Kolmas isik

OÜ Alke Finants (registrikood 12804821); Seaduslik

esindaja: juhatuse liige Ahto Kiil

Kannatanu

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu; Esindaja

kohtuistungitel: erimenetluse valdkonna jurist I. G.

Kohtuistungite toimumise aeg

04.12.2019. a - 07.08.2023. a

Menetlustoiming

Lõpplahend

KrMS § 310, § 311, § 313, § 315 lg 4 alusel maakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Vandeadvokaat Janar Urrese taotlus kohtuliku uurimise uuendamiseks jätta

rahuldamata.

2. Tunnistada Jaanus Kukebal süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi ja karistuseks mõista (neli)

aastat vangistust.

KarS § 73 lg-te 1, 2 alusel Jaanus Kukebalile mõistetud vangistusest (4 aastat) tuleb

koheselt ära kanda 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka Jaanus

Kukebali eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva (16.02.2016. a - 18.02.2016. a) ning

koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 3 (kolm) kuud 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja

alguseks Jaanus Kukebali vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab Jaanus Kukebalile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse

ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel Jaanus Kukebalile mõistetud vangistusest (4 aastat) ei

pöörata osaliselt täitmisele vangistust 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud, kui süüdlane

ei pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

3. Tunnistada Teet Raatsin süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks

mõista 5 (viis) aastat vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel Teet Raatsinile mõistetud vangistusest (5 aastat) tuleb

koheselt ära kanda 9 (üheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka Teet

Raatsini eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (16.02.2016. a - 17.02.2016. a) ning

koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 8 (kaheksa) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja

alguseks Teet Raatsini vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab Teet Raatsinile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel Teet Raatsinile mõistetud vangistusest (5 aastat) ei pöörata

osaliselt täitmisele vangistust 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud, kui süüdlane ei pane 5

(viie) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

KarS § 491 alusel kohaldada Teet Raatsinile lisakaristusena ettevõtluskeeldu 3

(kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse

jõustumisest. Isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud ettevõtluskeeldu, ei tohi kohtu

poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku

juhtimises.

4. Tunnistada Ahto Kiil süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista

3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel Ahto Kiilile mõistetud vangistusest (3 aastat 6 kuud)

tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka Ahto

Kiili eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (16.02.2016. a - 17.02.2016. a) ning

koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 (üks) kuu 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja

alguseks Ahto Kiili vanglasse saabumise aeg.

Kohus saadab Ahto Kiilile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel Ahto Kiilile mõistetud vangistusest (3 aastat 6 kuud) ei

pöörata osaliselt täitmisele vangistust 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud, kui süüdlane ei

pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

5. Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldada.

Määrata kindlaks AS Turvamaailm maksukohustus perioodil november 2014. a -

detsember 2015. a summas 449 773,27 eurot, millest tulumaks 88 358,06 eurot,

sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 497,37 eurot ja tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 47 145 eurot.

Mõista Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt solidaarselt välja 449 773,27

eurot riigi tuludesse AS Turvamaailm laekumata maksude ehk maksuvõla eest.

Määrata kindlaks OÜ Delta Security maksukohustus perioodil november 2014. a -

detsember 2015. a summas 253 087,07 eurot, millest tulumaks 25 432,97 eurot,

sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot.

Mõista Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt solidaarselt välja 253 087,07

eurot riigi tuludesse OÜ Delta Security laekumata maksude ehk maksuvõla eest.

Kohustada Jaanus Kukebali, Teet Raatsinit ja Ahto Kiili tasuma neilt

maksuvõlgadelt intressi kuni võlgade täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

intressi arvestamise aluseks oleva maksuvõla suurus. Intressi hakata arvutama

päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi toimuma pidi.

Intressi suurus on 0,06% päevas kuni 1.märtsini 2020. a. Intressi ei arvutata perioodi

eest 1.märts 2020. a kuni 17.mai 2020. a. Intressi suurus perioodil 18.mai 2020. a

kuni 31.detsember 2021. a on 0,03% päevas.

Maksuvõlad ja intress tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr

EE351010052031000004 (SEB Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS),

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV

Pank AS).

6. Ahto Kiilile kuuluva kinnistu asukohaga XXX, registriosa number XXX, müügist

laekunud raha 55 000 eurot KarS § 831 lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise

tagamiseks arestida ja säilitada Maksu- ja Tolliameti deposiidikontol kuni

käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud maksuvõla ja intressinõude tasumiseni.

Kars § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel konfiskeerida Alke Finants OÜ (registrikood

12804821) arvelduskontol olev raha summas 4000 (neli tuhat) eurot käesoleva

kohtuotsusega välja mõistetud maksuvõla katteks.

7. Mõista Jaanus Kukebalilt riigi tuludesse välja:

-

sundraha 2050 eurot;

-

tunnistajate kulud summas 136,98 eurot;

-

riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 30 650,77

eurot.

Mõista Teet Raatsinilt riigi tuludesse välja:

-

sundraha 2050 eurot;

-

tunnistajate kulud summas 136,98 eurot;

-

riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 15 942,89

eurot.

Mõista Ahto Kiililt riigi tuludesse välja:

-

sundraha 2050 eurot;

-

tunnistajate kulud summas136,98 eurot;

-

riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 30 771,44

eurot.

Jaanus Kukebalilt, Teet Ratsinilt ja Ahto Kiililt riigi tuludesse välja mõistetud

menetluskulud tuleb kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „isiku nimi, kelle eest tasutakse, 1-19-3488

menetluskulud“.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõendid ja salvestised

-

Kriminaalasja toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o 17 CD-plaati, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

-

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde K. T. elukoha läbiotsimisel

aadressil XXX ja sõidukis Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX 16.02.2016. a

ära võetud spiraalköites märkmik 2015 ja tumedate kaantega märkmik (ruuduliste

lehtedega) (pakendatuna ümbrikusse nr 1).

-

MTA Uurimisosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid (nimetatud süüdistusakti

punktides 6-3.1- 6-3.30) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel

hävitada kustutamise teel.

-

R. P. elukohas aadressiga XXX 16.02.2016. a äravõetud tahvelarvuti Apple iPad,

tahvelarvuti Apple iPad mini, mobiiltelefon Apple iPhone 2, sülearvuti Apple

MacBook Air A1534 andmekandjate koopiafailid, millised asuvad MTA

Uurimisosakonna andmehoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte enne kriminaalasjas nr 1-21-3063 tehtava

kohtuotsuse jõustumist.

9. Ahto Kiili taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

10. Ahto Kiili 16.05.2019. a, 17.05.2019. a ja 17.02.2020. a taotlused põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse alustamiseks jätta rahuldamata.

11. Teet Raatsini 25.11.2020. a taotlus ja kaitsja Indrek Põdra 07.03.2022. a taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses alustamiseks jätta rahuldamata.

12. Taotlused eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu

kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.märtsil 2024. a.

SÜÜDISTUS

Süüdistus on koostatud ja kohtule esitatud 30.04.2019. a, täiendatud süüdistus esitatud

kohtumenetluses prokuröri poolt 12.10.2021. a ja 12.04.2023. a esitatud veelkord täiendatud

ja muudetud süüdistus, milles näidatud karistusseadustiku vastavate sätete redaktsioonid kogu

süüdistusest hõlmatud perioodi jooksul.

Jaanus Kukebal on kohtu alla antud KarS § 3891 lg-te 1, 2 järgi, s.o maksuhaldurile

valeandmete esitamises maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega

varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa

võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot ja millega varjati OÜ

Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra ning

mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot.

Teet Raatsin on antud kohtu alla KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 – 22 lg 3 järgi, s.o kaasaaitamises

maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot

ja millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava

summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. Teet Raatsin

on kohtu alla antud ka kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 277 061,47 eurot.

Ahto Kiil on antud kohtu alla KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 – 22 lg.3 järgi, s.o kaasaaitamises

maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot

ja millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava

summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot. Ahto Kiil on

kohtu alla antud ka kaasaaitamises maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 277 061,47 eurot.

Jaanus Kukebali süüdistus maksukuriteo toimepanemises seonduvalt AS Turvamaailm

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega. Süüdistusakti punkt 16.1.

Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2014. a

novembrist juhtis AS-i Turvamaailm (kustutatud 17.09.2018, registrikood 11988010,

juriidiline aadress Kadaka tee 86a, Tallinn) selle tegelik juht Jaanus Kukebal. Ta ei olnud küll

sellest ajast AS Turvamaailm juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, kuid võttis siiski vastu

juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid.

Muuhulgas osales Jaanus Kukebal aktiivselt äriühingu igapäevases majandustegevuses ja

andis korraldusi äriühingu töötajatele, tegi otsuseid personaliküsimustes ja samuti

raamatupidamislikes ning maksuõiguslikes küsimustes ja otsustes; juhtis ja planeeris

äriühingu majandustegevust, samuti juhtis ja analüüsis alluvate tööd.

Aktsiaseltsi juhatuse liige oli alates 29.10.2014. a K. T., kes tegutses Jaanus Kukebali

korraldusel ja huvides vastavalt koos Jaanus Kukebaliga tehtud ühisele teootsusele. Lähtuvalt

Jaanus Kukebalilt saadud juhistest ja korraldustest korraldas K. T. äriühingu jooksvat

tegevust.

AS-l Turvamaailm oli tulenevalt MKS § 31 p-d 1, 2 maksumaksjana kohustus tasuda

maksusumma (maksukohustus) ja maksu kinnipidajana kohustus pidada kinni ja tasuda

kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus). Seega AS Turvamaailm juhatuse liige oli

maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 lähtuvalt kohustatud tagama äriühinguga

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate

maksudeklaratsioonide esitamise. Juhatuse liikmelt äriühingu juhtimis- ja

järelevalveülesannete ülevõtmisega kandus äriühingu tegelikule juhile Jaanus Kukebalile

TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustus käituda AS Turvamaailm juhtimisel korraliku

ettevõtja hoolsusega ning sellest tulenevad spetsiifilised ÄS § 180 lg 1 ja § 183, MKS § 8 lg 1

sätestatud kohustused.

Jaanus Kukebali poolt maksukohustuse varjamine seisnes selles, et tema kontrollides AS

Turvamaailm raamatupidaja K. K. tegevust, esitas viimase vahendusel läbi e-

Maksuameti AS Turvamaailm huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu tulu- ja

sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmakse

deklaratsioonides (edaspidi TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja

kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil, mille tulemusel varjati maksustamisperioodil

2014. a november – 2015- a detsember maksu – ja kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule

vastavas ulatuses.

Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

Süüdistuse kohaselt kasutas Jaanus Kukebal Turvamaailm AS maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise

eesmärgil ning täpselt tuvastamata ajal sõlmitud kokkuleppel R. P. näilikku tööjõurendi

teenust, mida lisaks R. P. aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O. V. ja S. V.. Näilik

tööjõurendi teenus seisnes selles, et mingi osa AS Turvamaailm töötajatest (valvurid

erinevatel ehitusobjektidel) olid Jaanus Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R. P. ja

Teet Raatsiniga hoopis XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin) töötajateks ning AS

Turvamaailm soetas igakuiselt arve alusel neid kui renditööjõudu. Nimelt peale seda kui AS

Turvamaailm juhtkonna (turvajuhid) poolt oli tööle sooviva isikuga (ehitusobjekti valvur) läbi

viidud nö sobivusvestlus ja kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis suunati ta edasi

(alates 2015. a august- detsember) OÜ XXX poolt renditud kontoriruumi Tallinnas XXX, kus

töölesoovijaga allkirjas kirjaliku töölepingu juba OÜ XXX esindaja Teet Raatsin või viimase

volitusel selleks otstarbeks palgatud J. K.. OÜ XXX nimel renditud kontoriruumi eest tasus

sularahas pooles ulatuses renti Jaanus Kukebali teadmisel ja nõusolekul K. T. Perioodil 2014

november- 2015 märts sõlmis kirjaliku töölepingu töölesoovijatega AS Turvamaailm

keskastme juht D. V., kes oli ühtlasi ka tööjõurendi näilist teenust pakkuvate äriühingute

volitatud esindaja. Töölepingud allkirjastati Tallinnas Kadaka tee 56 a AS Turvamaailm

kontoriruumides, kus D. V. oli selleks otstarbeks eraldatud omaette kabinet.

AS Turvamaailm ei tasunud süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a detsember)

renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P., Teet Raatsini

ja Ahto Kiili poolt organiseeritud äriühingutele (va XXX OÜ, mis oli otse Jaanus Kukebali

kontrolli all), kes sel perioodil vahetusid. Nende ettevõtete poolt väljastati arved AS-le

Turvamaailm alles peale seda kui AS Turvamaailm vahejuhid (turvajuhid) olid välja

arvestanud igakuiselt iga töötaja (valvurid ehitusobjektidel) töötatud tundide arvu objektide

lõikes ning neile tunnihinna alusel (netotasu 1,47-1,65 eurot tunnis) arvestatud töötasu

suuruse. Seejärel edastas K. T. või Jaanus Kukebal selle info Teet Raatsinile ning AS-le

Turvamaailm väljastati XXX OÜ poolt (O. V.) vastavas summas renditööjõu teenuse arve.

Selliselt on AS Turvamaailm deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses

(KMD inf B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil

19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet

Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 93 301,20 eurot (sh km 20% 15 550,20 eurot).

22.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214101 28.11.2014. a

summas 52 948,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8824,80 eurot; arve nr 214100 28.11.2014. a

summas 26 474,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4412,40 eurot; arve nr 2141099 28.11.2014.

a summas 1488 eurot, sh sisendkäibemaksuna 248 eurot; arve nr 214098 28.11.2014. a

summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 112 804,80 eurot (sh km 20% 18 808,80 eurot).

20.01.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214117 05.12.2014. a

summas 65 938,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 989,80 eurot; arve nr 214116

05.12.2014. a summas 32 968,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5494,80 eurot; arve nr 214115

05.12.2014. a summas 1507,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 251,20 eurot; arve nr 214114

05.12.2014. a summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige

perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni 13.01.2016.a

Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 73 509,60 eurot (sh km 20% 12 251,60 eurot).

20.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215012 30.01.2015. a

summas 39 738 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6623 eurot; arve nr 215011 30.01.2015. a

summas 19 869,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3311,60 eurot; arve nr 215010 30.01.2015. a

summas 1512 eurot, sh sisendkäibemaksuna 252 eurot; arve nr 215009 30.01.2015. a summas

12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

2015. a veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 58 800 eurot (sh km 20% 9 799,60 eurot).

20.03.2015. a esitatud 2015. a veebruari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215037 16.02.2015. a

summas 25 922,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4320,40 eurot; arve nr 215036 16.02.2015. a

summas 18 961,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3160,20 eurot; arve nr 215035 16.02.2015. a

summas 12 390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot; arve nr 215034 16.02.2015. a

summas 1526,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 254,40 eurot.

2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 54 036 eurot (sh km 20% 9 006 eurot).

20.04.2015. a esitatud 2015. a märtsi KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 15215006 31.03.2015. a

summas 29 023,98,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4837,33 eurot; arve nr 15215005

31.03.2015. a summas 25 012 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4168,67 eurot.

2015. a augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, XXX, juhatuse liige

alates 05.08.2015. a D. Z.) poolt 31.08.2015. a väljastatud tööjõurendi ja muude teenuste arvet

nr 1501 summas 82 611,82 eurot (sh km 20% 13 768,64 eurot).

24.09.2015. a esitatud 2015. a augusti KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 1504 summas 91 433,70 eurot (sh km 20% 15 238,95 eurot).

20.10.2015. a esitatud 2015. a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

K. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.10.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 1509 summas 98 205,30 eurot (sh km 20% 16 367,55 eurot).

20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

K. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 98683 eurot (sh km 20% 16447 eurot).

21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1519 summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1518 summas 2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1517 summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015.a väljastatud arve

nr 1512 summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot.

2015. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 97 586,92 eurot (sh km 20% 16 267,50 eurot).

20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 31.12.2015. a väljastatud arve nr

1525 summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud

arve nr 1523 summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot.

Seejärel on Jaanus Kukebal kas ise või tema korraldusel O. K. teinud perioodil 2014.a

november kuni 2015. a veebruar AS Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt

soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 summas 196

833,60 eurot.

2015. a märtsis on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid

OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770

summas 47 830 eurot.

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud

tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ Alke Finants

(registrikood 12804821, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr

EE161700017003692770 summas 80 770,80 eurot.

Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on AS Turvamaailm teinud näiliselt

soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 283 890,82 eurot OÜ XXX arvelduskontole

nr EE511700017003528598.

OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali

korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september-detsember ülekanded OÜ XXX

(registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus

Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa

sisaldab lisaks AS Turvamaailm maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute

makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K.

poolt ülekanded ka OÜ Alke Finants kontole (tööjõumaksude osa).

AS Turvamaailm poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad

sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks AS Turvamaailm

töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse.

Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O.

V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed

kogusummas 422 117,14 eurot AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele.

OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale AS

Turvamaailm töötajatele töötasude väljamaksmist järele (609325-422117=187208 eurot),

kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt

võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi

mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile.

AS Turvamaailm töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt

XXX OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember-2015. a mai ning

2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali

teadmisel riigile ei tasutud.

Tegelikult AS Turvamaailm ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate

äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu

eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt.

Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli AS

Turvamaailm.

Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale

töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4

järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS §

89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud

tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse.

Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot (TSD lisa 1 veerg 16).

Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu

kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama

tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksu-

ja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli

tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%.

Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot (TSD lisa 1 veerg 17).

Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja

kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33%

(SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks

Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos äriühingu juhatuse liikme K. T. vähendasid AS

Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil kinnipidamis- ja

maksukohustust perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD

deklaratsioonides raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt

ülekaaluka teadmisega, deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt

tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 261 963,90 eurot alljärgnevalt:

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta

novembrikuu eest 161 töötajale kogusummas 54 995,31 eurot. Turvamaailm AS 2014. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2014.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a novembrikuu eest summas 22 856,88 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 11 582,18 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta

detsembrikuu eest 150 töötajale kogusummas 56 915,22 eurot. Turvamaailm AS 2014. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 12.01.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 24 017,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 288,69 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

jaanuarikuu eest 144 töötajale kogusummas 54 048,11 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.02.2015.a

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas 22 699,03 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 10 778,60 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

veebruarikuu eest 22 töötajale kogusummas 7775 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

veebruarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.03.2015. a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a veebruarikuu eest summas 3165,83 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1386,95 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

märtsikuu eest 135 töötajale kogusummas 83 449,73 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

märtsikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.04.2015. a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 33 511,91 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 16 550,66 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

aprillikuu eest 10 töötajale kogusummas 5683,42 eurot. Turvamaailm AS 2015. a aprillikuu

TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.05.2015. a. Valeandmete

esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata

sotsiaalmaksu 2015. a aprillikuu eest summas 2394,91 eurot ja deklareerimata ja kinni

pidamata tulumaksu 1293,85 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

oktoobrikuu eest 110 töötajale kogusummas 63 703,68 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.11.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 26 035,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 14 156,40 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

novembrikuu eest 115 töötajale kogusummas 56 717,62 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas 23 115,08 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 326,37 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

detsembrikuu eest 103 töötajale kogusummas 38 829,02eurot. Turvamaailm AS 2015. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.01.2016.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015 .a detsembrikuu eest summas 15 707,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 8 094,68 eurot.

Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a

detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele

tehtud väljamakseid summas kokku 519 102,71 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele

ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 173 505,52 eurot ja tulumaksu 88 458,38 eurot.

2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 1504 summas 91 433,70 eurot (sh km 20% 15 238,95 eurot).

20.10.2015 esitatud 2015.a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015 oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.10.2015 väljastatud tööjõurendi

arvet nr 1509 summas 98 205,30 eur (sh km 20% 16 367,55 eur).

20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

K. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 98 683 eurot (sh km 20% 16447 eurot).

21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1519 summas 11 640 eurot, sh käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1518 summas 2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr

1517 summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015.a väljastatud arve

nr 1512 summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot.

2015. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 97 586,92 eurot (sh km 20% 16 267,50 eurot).

20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: 31.12.2015. a väljastatud arve nr

1525 summas 23 286,60 eurot, sh käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud

arve nr 1523 summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot.

Seejärel on Jaanus Kukebal kas ise või tema korraldusel O. K. teinud perioodil 2014.a

november kuni 2015. a veebruar AS Turvamaailm arveldusarvelt väljamakseid näiliselt

soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr EE601700017003564811 summas 196

833,60 eurot.

2015. a märtsis on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid

OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770

summas 47 830 eurot.

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on AS Turvamaailm teinud näiliselt soetatud

tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ Alke Finants

(registrikood 12804821, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr

EE161700017003692770 summas 80 770,80 eurot.

Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on AS Turvamaailm teinud näiliselt

soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 283 890,82 eurot OÜ XXX arvelduskontole

nr EE511700017003528598.

OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali

korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september-detsember ülekanded OÜ XXX

(registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus

Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa

sisaldab lisaks AS Turvamaailm maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute

makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K.

poolt ülekanded ka OÜ Alke Finants kontole (tööjõumaksude osa).

AS Turvamaailm poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad

sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks AS Turvamaailm

töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse.

Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O.

V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed

kogusummas 422 117,14 eurot AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele.

OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale AS

Turvamaailm töötajatele töötasude väljamaksmist järele (609325-422117=187208 eurot),

kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt

võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi

mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile.

AS Turvamaailm töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt

XXX OÜ TSD-l (2014 november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember – 2015. a mai ning

2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali

teadmisel riigile ei tasutud.

Tegelikult AS Turvamaailm ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate

äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu

eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt.

Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli AS

Turvamaailm.

Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega AS Turvamaailm näiliselt rentis endale

töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4

järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS §

89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud

tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse.

Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 88 458,38 eurot (TSD lisa 1 veerg 16).

Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu

kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama

tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksu-

ja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli

tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%.

Turvamaailm AS ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 173 505,52 eurot (TSD lisa 1 veerg 17).

Sellega rikkus Jaanus Kukebal Turvamaailm AS huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja

kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33%

(SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks

Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos äriühingu juhatuse liikme K. T. vähendasid AS

Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil kinnipidamis- ja

maksukohustust perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD

deklaratsioonides raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt

ülekaaluka teadmisega, deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt

tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 261 963,90 eurot alljärgnevalt:

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta

novembrikuu eest 161 töötajale kogusummas 54 995,31 eurot. Turvamaailm AS 2014. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2014.a, kuid

väljamakseid neile töötajatele ei deklareeritud. Valeandmete esitamise (andmete esitamata

jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a

novembrikuu eest summas 22 856,88 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 11

582,18 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2014. aasta

detsembrikuu eest 150 töötajale kogusummas 56 915,22 eurot. Turvamaailm AS 2014. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 12.01.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 24 017,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 288,69 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

jaanuarikuu eest 144 töötajale kogusummas 54 048,11 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.02.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas 22 699,03 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 10 778,60 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

veebruarikuu eest 22 töötajale kogusummas 7775 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

veebruarikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.03.2015. a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a veebruarikuu eest summas 3165,83 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1386,95 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

märtsikuu eest 135 töötajale kogusummas 83 449,73 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

märtsikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.04.2015. a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 33 511,91 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 16 550,66 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

aprillikuu eest 10 töötajale kogusummas 5683,42 eurot. Turvamaailm AS 2015. a aprillikuu

TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.05.2015. a. Valeandmete

esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud deklareerimata

sotsiaalmaksu 2015. a aprillikuu eest summas 2394,91 eurot ja deklareerimata ja kinni

pidamata tulumaksu 1293,85 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

oktoobrikuu eest 110 töötajale kogusummas 63 703,68 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.11.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 26 035,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 14 156,40 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

novembrikuu eest 115 töötajale kogusummas 56 717,62 eurot. Turvamaailm AS 2015. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 10.12.2015.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas 23 115,08 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 12 326,37 eurot.

AS Turvamaailm töötajate arveldusarvetele tehti töötasude (neto)väljamakseid 2015. aasta

detsembrikuu eest 103 töötajale kogusummas 38 829,02eurot. Turvamaailm AS 2015. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati K. K. vahendusel e-Maksuametis 11.01.2016.a.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on AS Turvamaailm jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a detsembrikuu eest summas 15 707,96 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 8 094,68 eurot.

Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a

detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele

tehtud väljamakseid summas kokku 519102,71 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele ja

kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 173 505,52 eurot ja tulumaksu 88 458,38 eurot.

Süüdistuse lahutamatu osana on esitatud süüdistuse punktis 16.7 tabelid AS Turvamaailm

väljamaksete kohta, millest nähtuvad perioodiliste väljamaksete saajad, maksuhaldurile

deklareeritud, deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning tasutud ja

kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud.

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

Jaanus Kukebal koos K. T. jättis AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil tahtlikult raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt

ülekaaluka teadmisega, deklareerimata AS Turvamaailm ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

arvestatud tulumaksu. Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et AS Turvamaailm on

perioodil 2014. a november – 2015. a detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ

XXX, OÜ XXX, OÜ Alke Finants ja OÜ XXX arvelduskontodele kokku summas 609 325

eurot.

Samal perioodil on AS Turvamaailma näiliselt renditud töötajatele tehtud töötasude

väljamakseid summas 422 117 eurot.

Järelejäänud summa 187 208 eurot on aga läbi XXX võetud sularahas välja ning tagastatud S.

V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T., ning selle summa näol on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument).

AS Turvamaailm pidanuks seega summalt 187 208 eurot deklareerima tulumaksu

kogusummas 47 146 eurot, sh 2014. aastal 5 778,95 eurot ja 2015. aastal 41 367,05 eurot ning

tasuma need summad vastava maksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtpäevaks.

AS Turvamaailm on jätnud Jaanus Kukebali ja K. T. teadmisel deklareerimata ning tasumata

tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt:

-

Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 5778,95 eurot (21 739,87 eurot x

21/79). AS Turvamaailm oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt

TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 1¹ p 1), esitama

10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma

tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4).

-

Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 41 367,05 eurot (165 468,21 x 20/80).

AS Turvamaailm oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ

pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu

20/80 (TuMS § 4 lg 1¹ p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg

4).

Sellega on Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid.

Selliselt esitati AS Turvamaailm nimel 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris TSD-des

valeandmeid, jättes deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku

summas 47 146 eurot.

Sisendkäibemaks

Jaanus Kukebal koos K. T. on perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember

vähendanud ebaseaduslikult AS Turvamaailm käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing

kajastanud maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ,

XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma

sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt:

-

novembris 2014. a summas 15 550,20 eurot;

-

detsembris 2014. a summas 18 800,80 eurot;

-

jaanuaris 2015. a summas 12 251,60 eurot;

-

veebruaris 2015. a summas 9800 eurot;

-

märtsis 2015. a summas 9006 eurot;

-

augustis 2015. a summas 13 768,64 eurot;

-

septembris 2015. a summas 15 238,95 eurot;

-

oktoobris 2015. a summas 16 367,55 eurot;

-

novembris 2015. a summas 16 447,14 eurot;

-

detsembris 2015. a summas 16 267,49 eurot.

Kokku on AS Turvamaailm kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni

detsember 2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 143 498,37 eurot. Kuivõrd tegelikult AS

Turvamaailm ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid saanud, puudus AS-il

Turvamaailm nende ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus.

Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on

maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS §

3 lg 4 ning lg 6 p 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest

on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2

nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena

käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise

korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Seega deklareerides Jaanus Kukebali korraldusel ja Teet Raatsini, R. P. ja Ahto Kiili kaasabil

sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas AS Turvamaailm

läbi raamatupidaja K. K., keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega,

maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des valeandmeid.

Sellest tulenevalt on AS Turvamaailm alusetult vähendanud maksustamisperioodi november

2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX nimel

väljastatud arvete alusel oma käibemaksukohustust kokku 143 498,37 eurot järgnevalt:

2014. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 22.12.2014.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 15 550,20 eurot (XXX OÜ arvete nr

214101, 214100, 214099, 214098 alusel),

2014. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 18 800,80 eurot (XXX OÜ arvete nr

214117, 214116, 214115, 214114 alusel),

2015. a jaanuarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.02.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 12 251,60 eurot (XXX OÜ arvete nr

215012, 215011, 215010, 215009 alusel),

2015. a veebruarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.03.2015.

a)on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 9800 eurot (XXX OÜ arvete nr

215037, 215036, 215035, 215034 alusel),

2015. a märtsikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.04.2015. a)

on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 9006 eurot (XXX OÜ arvete nr

15215006, 15215005 alusel),

2015. a augustikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 24.09.2015. a)

on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 13 768,64 eurot (XXX OÜ arve nr 1501

alusel),

2015. a septembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K.K. poolt e-Maksuametis 20.10.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 15 238,95 eurot (XXX OÜ arve nr

1504 alusel),

2015. a oktoobrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.11.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 367,55 eurot (XXX OÜ arve nr

1509 alusel),

2015. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 21.12.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 447,14 eurot (XXX OÜ arvete nr

1519, 1518, 1517, 1512 alusel),

2015. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2016.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 16 267,49 eurot (XXX OÜ arvete nr

1525, 1523 alusel).

KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev:

Periood

Käibedeklaratsioonide andmete

alusel

Kontrollimise tulemuse alusel

Vahe (+,-)

20% määraga

maksustatav

e

Käibemaks

0%

Sisendkäibe

ksu

Tasumisele

või

20% määraga

maksustatav

e

Käibemaks

0%

Sisendkäibe

ksu

Tasumisele

või

20% määraga

v

Käibemaks

0%

Sisendkäibe

maksu

mis

Tasumisele

või

2014

nov

164,72

632,94

671,88

2961,0

164,72

632,94

5121,

511,26

0,

0,0

-15

550,20

550,20

2014

dets

840,00

168,00

591,64

4576,3

840,00

168,00

3790,

377,16

0,

0,0

-18

800,80

800,80

2015

jaan

901,02

380,20

270,54

3109,6

901,02

380,20

018,9

361,26

0,

0,0

-12

251,60

251,60

2015

veeb

763,17

152,63

766,10

386,53

763,17

152,63

966,1

186,53

0,

0,0

-9

800,00

800,00

2015

märts

923,06

584,61

212,37

372,24

923,06

584,61

1020

6,37

378,24

0,

0,0

-9

006,00

006,00

2015

aprill

024,39

804,88

298,08

506,80

024,39

804,88

298,0

506,80

0,

0,0

0,00

0,00

2015

mai

486,86

697,37

177,90

519,47

486,86

697,37

177,9

519,47

0,

0,0

0,00

0,00

2015

juuni

181,63

436,33

276,60

159,73

181,63

436,33

276,6

159,73

0,

0,0

0,00

0,00

2015

juuli

772,09

954,42

915,88

038,54

772,09

954,42

915,8

038,54

0,

0,0

0,00

0,00

2015

august

592,97

318,59

973,92

344,67

592,97

318,59

205,2

113,31

0,

0,0

-13

768,64

768,64

2015

sept

384,44

276,89

957,84

319,05

384,44

276,89

718,8

558,00

0,

0,0

-15

238,95

238,95

2015

okt

415,94

483,19

610,04

873,15

415,94

483,19

242,4

240,70

0,

0,0

-16

367,55

367,55

2015

nov

890,67

378,13

144,66

233,47

890,67

378,13

697,5

680,61

0,

0,0

-16

447,14

447,14

2015

dets

587,72

917,54

944,39

973,15

587,72

917,54

676,9

240,64

0,

0,0

-16

267,49

267,49

Kokku

16409

28,68

32818

5,72

21081

1,84

11737

3,88

16409

28,68

32818

5,72

6731

3,47

26087

2,25

,

0,

-

14349

8,37

14349

8,37

Kokku jättis AS Turvamaailm maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta

maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot (88 458,38+173

505,52+47 146+143 498,37).

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 121 p 3

järgi enam 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2 järgi

kuriteona.

Seega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot.

2014 novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline

tegevus KarS § 389¹ lg-s 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete

esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise

või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse

rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult

320 000 eurot või enam.

Jaanus Kukebali süüdistus maksukuriteo toimepanemises seonduvalt OÜ Delta Security

maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises. Süüdistusakti punkt 16.2.

Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2014. a

novembrist juhtis OÜ-d Delta Security (registrikood 11991287, juriidiline aadress Sütiste tee

13-89, Tallinn) selle tegelik juht Jaanus Kukebal. Ta ei olnud küll perioodil 2014. a november

– 2015.a detsember OÜ Delta Security juhatuse liikmena äriregistrisse kantud, kuid võttis

siiski vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täitis äriühingu juhtimis- ja

järelevalveülesandeid. Muuhulgas osales ta aktiivselt äriühingu igapäevases

majandustegevuses ja andis korraldusi äriühingu töötajatele, tegi otsuseid personaliküsimustes

ja samuti raamatupidamislikes ning maksuõiguslikes küsimustes ja otsustes; juhtis ja planeeris

äriühingu majandustegevust, samuti juhtis ja analüüsis alluvate tööd. Jaanus Kukebaliga koos

juhtis OÜ-d Delta Security K. T., kes ei olnud samuti ametlikult Delta Security OÜ juhatuse

liige. Osaühingu juhatuse liige oli perioodil 2014. a november – 2015. a detsember R. J., kes

tegutses Jaanus Kukebali korraldusel ja huvides, kuid faktiliselt ei osalenud täiel määral

äriühingu juhtimises temale seaduse järgi eeldatava hoolsusega. R. J. puudus juhatuse

liikmena teadmine ja tahtlus OÜ Delta Security maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisel.

OÜ-l Delta Security oli tulenevalt MKS § 31 p 1 ja 2 maksumaksjana kohustus tasuda

maksusumma (maksukohustus) ja maksu kinnipidajana kohustus pidada kinni ja tasuda

kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus). Seega OÜ Delta Security juhatuse liige oli

maksukorralduse seaduse § 8 lõikest 1 lähtuvalt kohustatud tagama äriühinguga

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise, sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate

maksudeklaratsioonide esitamise. Juhatuse liikmelt äriühingu juhtimis- ja

järelevalveülesannete ülevõtmisega kandus äriühingu tegelikule juhile Jaanus Kukebalile

TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustus käituda OÜ Delta Security juhtimisel

korraliku ettevõtja hoolsusega ning sellest tulenevad spetsiifilised ÄS § 180 lg 1 ja § 183,

MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustused.

Jaanus Kukebali poolt maksukohustuse varjamine seisnes selles, et tema kontrollides OÜ

Delta Security raamatupidaja K. K. tegevust, esitas viimase vahendusel läbi e-Maksuameti

OÜ Delta Security huvidest lähtuvalt valeandmeid äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu-,

kohustusliku kogumispensioni makse- ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi

TSD) ning käibedeklaratsioonides maksu ja kinnipidamiskohustuste vähendamise eesmärgil,

mille tulemusel varjati maksustamisperioodil 2014. a november – 2015. a detsember maksu-

ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastavas summas.

Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

Nimelt kasutas Jaanus Kukebal OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise ja äriühingust raha tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil ning täpselt

tuvastamata ajal sõlmitud kokkuleppel R. P. näilikku tööjõurendi teenust, mida lisaks R. P.

aitasid korraldada Teet Raatsin, Ahto Kiil, O. V. ja S. V. Näilik tööjõurendi teenus seisnes

selles, et mingi osa OÜ Delta Security töötajatest (valvurid erinevatel ehitusobjektidel) olid

Jaanus Kukebali korraldusel vormistatud kokkuleppel R. P. ja Teet Raatsiniga hoopis XXX

OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin) töötajateks ning OÜ Delta Security soetas igakuiselt arve

alusel neid kui renditööjõudu. Nimelt peale seda kui OÜ Delta Security juhtkonna

(turvajuhid) poolt oli tööle sooviva isikuga (ehitusobjekti valvur) läbi viidud nö

sobivusvestlus ja kokku lepitud töötasus ja muudes tingimustes, siis suunati ta edasi (alates

2015. a august – detsember) OÜ XXX poolt renditud kontoriruumi Tallinnas XXX, kus

töölesoovijaga allkirjas kirjaliku töölepingu juba OÜ XXX esindaja Teet Raatsin või viimase

volitusel selleks otstarbeks palgatud J. K.. OÜ XXX nimel renditud kontoriruumi eest tasus

sularahas pooles ulatuses renti Jaanus Kukebali teadmisel ja nõusolekul K. T.. Perioodil 2014

november- 2015 märts sõlmis kirjaliku töölepingu töölesoovijatega OÜ Delta Security

keskastme juht D. V., kes oli ühtlasi ka tööjõurendi näilist teenust pakkuvate äriühingute

volitatud esindaja. Töölepingud allkirjastati Tallinnas Kadaka tee 56 a AS Turvamaailm

kontoriruumides, kus D. V. oli selleks otstarbeks eraldatud omaette kabinet.

Samas ei tasunud OÜ Delta Security süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a

detsember) renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P.,

Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt organiseeritud äriühingutele (v.a XXX OÜ, mis oli otse

Jaanus Kukebali kontrolli all), kes sel perioodil vahetusid. Nende ettevõtete poolt väljastati

arved OÜ-le Delta Security alles peale seda kui OÜ Delta Security vahejuhid (turvajuhid) olid

välja arvestanud igakuiselt iga töötaja (valvurid ehitusobjektidel) töötatud tundide arvu

objektide lõikes ning neile tunnihinna alusel (netotasu 1,47-1,65 eurot tunnis) arvestatud

töötasu suuruse. Seejärel edastas K. T. või Jaanus Kukebal selle info Teet Raatsinile ning OÜ-

le Delta Security väljastati XXX OÜ poolt (O. V.) vastavas summas renditööjõu teenuse arve.

Selliselt on OÜ Delta Security deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses

(KMD inf B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil

19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet

Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arveid kogusummas 47 467,20 eurot (sh km 20% 7911,20 eurot).

22.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214108 28.11.2014. a

summas 31 642,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 5273,80 eurot; arve nr 214107 28.11.2014. a

summas 15 824,40 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2637,40 eurot.

2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi

ja muude teenuste arveid kogusummas 53 402,40 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 8900,40 eurot.

26.03.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 214123 05.12.2014. a

summas 17 800,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2966,80 eurot; arve nr 214124 05.12.2014. a

summas 35 601,60 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 5933,60 eurot.

2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse

liige perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni

13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud

tööjõurendi ja muude teenuste arveid kogusummas 38 403,60 eurot (sh km 20% 6400,6

eurot).

20.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuarikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215019

30.01.2015. a summas 25 600,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4266,80 eurot; arve nr 215018

30.01.2015. a summas 12 802,80 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2133,80 eurot.

2015 veebruarikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja

muude teenuste arveid kogusummas 36 900 eur (sh km 20% 6150 eur).

20.03.2015. a esitatud 2015. a veebruarikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 215041

16.02.2015. a summas 24 600 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4100 eurot; arve nr 215040

16.02.2015. a summas 12 300 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2050 eurot.

2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi ja

muude teenuste arveid kogusummas 35 700,70 eurot (sh km 20% 6450,10 eurot).

20.04.2015. a esitatud 2015. a märtsikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid: arve nr 15215010 31.03.2015. a

summas 25 800,48 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4300,08 eurot; arve nr 15215009

31.03.2015. a summas 12 900 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 2150,04 eurot.

2015. aaugustikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX (registrikood XXX, XXX,

juhatuse liige alates 05.08.2015. a D. Z.) poolt 31.08.2015. a väljastatud tööjõurendi ja muude

teenuste arve nr 1502 summas 65 890,40 eurot (sh km 20% 10 996,70 eurot).

21.09.2015. a esitatud 2015. a augustikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K. vahendusel

käibemaksuarvestuses nimetatud OÜ XXX arve.

2015. aseptembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 30.09.2015. a väljastatud

tööjõurend arvet nr 1505 summas 62 481,70 eurot (sh km 20% 0 413,60 eurot).

20.10.2015. a esitatud 2015. a septembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses nimetatud OÜ XXX arve.

2015. aoktoobrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 31.10.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 1508 summas 49 608,50 eurot (sh km 20% 8268,10 eurot).

20.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel nimetatud OÜ XXX arve käibemaksuarvestuses.

2015. a anovembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi

arveid kogusummas 35 797,10 eurot (sh km 20% 5966,20 eurot).

21.12.2015. a esitatud 2015. a novembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel käibemaksuarvestuses järgmised näilikud OÜ XXX arved: 30.11.2015. a arve nr

1514 summas 27 397,62 eurot, sh käibemaks 20%, s.o 4566,27 eurot; 16.11.2015. a arve nr

1513 summas 8399,52 eurot, sh käibemaks 20%, s.o summas 1399,92 eurot.

2015. adetsembrikuu käibemaksuarvestuses kajastati OÜ XXX poolt 28.12.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 1520 summas 22 231,70 eurot (sh km 20% 3705,30 eurot).

20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembrikuu KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. K.

vahendusel nimetatud OÜ XXX arve käibemaksuarvestuses.

Seejärel on OÜ Delta Security juhatuse liige R. J. teinud Jaanus Kukebali korraldusel või

Jaanus Kukebal ise perioodil 2014. a november kuni 2015. a veebruar OÜ Delta Security

arveldusarvelt väljamakseid näiliselt soetatud tööjõurendi eest OÜ XXX arvelduskontole nr

EE601700017003564811 summas 227 740,80 eurot.

2015. a märtsis on OÜ Delta Security teinud näiliselt soetatud tööjõurendi eest väljamakseid

OÜ XXX arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770

summas 12 500 eurot.

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni 2015. a mai on OÜ Delta Security teinud näiliselt

soetatud tööjõurendi eest väljamakseid OÜ XXX poolt väljastatud arvete alusel OÜ XXX

(registrikood XXX, juhatuse liige alates 23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr

EE161700017003692770 summas 72 495,20 eurot.

Perioodil 2015. a september kuni 2015. a detsember on OÜ Delta Security teinud näiliselt

soetatud tööjõurendi eest väljamakseid summas 215 368 eurot OÜ XXX arvelduskontole nr

EE511700017003528598.

OÜ XXX arvelduskontolt, mida kontrollis Jaanus Kukebal ja K. T., tehti Jaanus Kukebali

korraldusel ja K. K. poolt perioodil 2015. a september – detsember ülekanded OÜ XXX

(registrikood XXX, juriidiline aadress XXX, juhatuse liige alates 10.10.2008. a Jaanus

Kukebal) arvelduskontole nr EE802200221062816587 kokku summas 360 854 eurot (summa

sisaldab lisaks OÜ Delta Security maksetele ka teisi Jaanus Kukebaliga seotud äriühingute

makseid). Samuti on Jaanus Kukebali korraldusel OÜ XXX arvelduskontolt tehtud K. K.

poolt ülekanded ka OÜ XXX kontole (tööjõumaksud).

OÜ Delta Security poolt OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ja XXX ülekantud summad

sisaldasid (näilike tehingute usutavana näitamise eesmärgil) lisaks OÜ Delta Security

töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka neilt arvestatud tööjõumakse.

Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja OÜ XXX arvelduskontodelt tehtud O.

V. või viimase korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed

kogusummas 117 834,31 eurot OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele.

OÜ-de XXX, XXX ja Alke Finants kontodele ülekantud summad, mis jäid peale OÜ Delta

Security töötajatele töötasude väljamaksmist järele (528 104,02 – 117 834,31 = 410 269,71

eurot), kanti edasi XXX arvelduskontole, kus need seejärel Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V.

poolt võeti sularahas välja ja tagastati peale näilise tööjõurendiga seotud nn teenusprotsendi

mahaarvamist S. V. või Teet Raatsini poolt K. T. või Jaanus Kukebalile.

OÜ Delta Security töötajaid ning nendele tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt

XXX OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember – 2015. a mai ning

2015. a september – detsember), kuid reaalselt deklareeritud tööjõumakse Jaanus Kukebali

teadmisel riigile ei tasutud.

Tegelikult OÜ Delta Security ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate

äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu

eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt.

Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli OÜ Delta

Security.

Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega OÜ Delta Security näiliselt rentis endale

töötajaid, oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4

järgi teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS §

89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud

tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse.

Delta Security OÜ ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu kokku summas 25 447,39 eurot (TSD lisa 1 veerg 16).

Sellega rikkus Jaanus Kukebal Delta Security OÜ huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5 ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu

kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama

tulumaksu, esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksu-

ja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1 ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli

tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%.

Delta Security OÜ ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 48 106,59 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega

rikkus Jaanus Kukebal Delta Security OÜ huvides ja R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja

kohustatud arvestama töötajatele makstud töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33%

(SMS § 7 lg 1), esitama maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks

maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks

Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Sellise tegevusega Jaanus Kukebal koos K. T. vähendasid OÜ Delta Security huvides R. P.,

Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil vähendasid kinnipidamis- ja maksukohustust perioodil

2014. a november kuni 2015. a detsember ja jätsid TSD deklaratsioonides raamatupidaja K.

K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega, deklareerimata

füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja nendelt tasumisele kuuluvaid makse kokku

summas 73 554 eurot alljärgnevalt:

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2014. aasta

novembrikuu eest 42 töötajale kogusummas 15 134,18 eurot. OÜ Delta Security 2014. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 08.12.2014. a ja selles ei kajastatud viidatud summas väljamakseid 42 töötajale.

Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud

deklareerimata sotsiaalmaksu 2014. a novembrikuu eest summas 6199,53 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 3364,58 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2014. aasta

detsembrikuu eest 42 töötajale kogusummas 13 254,52 eurot. OÜ Delta Security 2014. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 12.01.2015. a. Siin ja järgmiste kuude kohta tuleb märkida, et viidatud

väljamakstud töötasusid ja makse deklaratsioonis ei kajastatud. Valeandmete esitamise

(andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata

sotsiaalmaksu 2014. a detsembrikuu eest summas 5414,10 eurot ja deklareerimata ja kinni

pidamata tulumaksu 2779,07 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta

jaanuarikuu eest 34 töötajale kogusummas 12 627,77 eurot. OÜ Delta Security 2015. a

jaanuarikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 10.02.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel

on OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a jaanuarikuu eest summas

5087,73 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 2506,15 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta

märtsikuu eest 31 töötajale kogusummas 16 728,75 eurot. OÜ Delta Security 2015. a

märtsikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-Maksuametis

10.04.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on OÜ Delta

Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a märtsikuu eest summas 6823,36 eurot ja

deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 3581,21 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta

oktoobrikuu eest 51 töötajale kogusummas 31 611,72 eurot. OÜ Delta Security 2015. a

oktoobrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 10.11.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on

OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a oktoobrikuu eest summas 13

004,64 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 7286,97 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015. aasta

novembrikuu eest 49 töötajale kogusummas 19 950,33 eurot. OÜ Delta Security 2015. a

novembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 10.12.2015. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on

OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a novembrikuu eest summas

8131,48 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 4255,29 eurot.

OÜ Delta Security töötajate arveldusarvetele on makstud töötasud (neto) välja 2015 aasta

detsembrikuu eest 30 töötajale kogusummas 8527,04 eurot. OÜ Delta Security 2015. a

detsembrikuu TSD deklaratsioon esitati raamatupidaja K. K. vahendusel e-

Maksuametis 11.01.2016. a. Valeandmete esitamise (andmete esitamata jätmise) tulemusel on

OÜ Delta Security jätnud deklareerimata sotsiaalmaksu 2015. a detsembrikuu eest summas

3445,75 eurot ja deklareerimata ja kinni pidamata tulumaksu 1674,12 eurot.

Selliselt esitati OÜ Delta Security nimel maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a

detsember kohta maksuhaldurile TSD-des valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele

tehtud väljamakseid summas kokku 145 777,15 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele

ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot ja tulumaksu 25 447,39 eurot.

Süüdistuse lahutamatu osana on esitatud süüdistuse punktis 16.8 tabelid OÜ Delta Security

väljamaksete kohta, millest nähtuvad perioodiliste väljamaksete saajad, maksuhaldurile

deklareeritud, deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning tasutud ja

kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud.

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

Samuti jättis Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil tahtlikult raamatupidaja K. K. vahendusel, keda valitseti Jaanus Kukebali poolt

ülekaaluka teadmisega, deklareerimata OÜ Delta Security ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

arvestatud tulumaksu.

Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et OÜ Delta Security on perioodil 2014. a

november – 2015. s detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX,

OÜ Alke Finants ja OÜ XXX arvelduskontodele kokku summas 528 104,02 eurot. Samal

perioodil on OÜ Delta Security näiliselt renditud töötajatele tehtud töötasude väljamakseid

summas 117 834,31 eurot. Järelejäänud summa 410 269,71 eurot on aga läbi XXX võetud

sularahas välja ning tagastatud S. V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T., ning

selle summa näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p

3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument).

OÜ Delta Security pidanuks seega summalt 410 269,71 eurot deklareerima tulumaksu

kogusummas 104 385,22 eurot, sh 2014. aastal 30539,02 eurot ja 2015. aastal 73846,2 eurot

ning tasuma need summad vastava maksudeklaratsiooni (TSD) esitamise tähtpäevaks.

OÜ Delta Security raamatupidaja K. K. on jätnud Jaanus Kukebali ja K. T. teadmisel

deklareerimata ning tasumata tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt:

-

Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 30 539,02 eurot (114 884,90 eurot x

21/79). Delta Security OÜ oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud

väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 1¹

p 1), esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg

2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg 4).

-

Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 73 846,20 eurot (295 384,81 x 20/80).

Delta Security OÜ oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ

pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu

20/80 (TuMS § 4 lg 1¹ p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg

4).

Sellega on Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid.

Selliselt esitati OÜ Delta Security nimel 2014. a detsembris ja 2015. a detsembris TSD-des

valeandmeid, jättes deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku

summas 104 385,22 eurot.

Sisendkäibemaks

Jaanus Kukebal koos K. T. on perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember

vähendanud ebaseaduslikult OÜ Delta Security käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing

kajastanud maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ,

XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma

sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt:

-

novembris 2014. a summas 7911,20 eurot;

-

detsembris 2014. a summas 8900,40 eurot;

-

jaanuaris 2015. a summas 6400,60 eurot;

-

veebruaris 2015. a summas 6150 eurot;

-

märtsis 2015. a summas 6450,10 eurot;

-

augustis 2015. a summas 10996,70 eurot;

-

septembris 2015. a summas 10413,60 eurot;

-

oktoobris 2015. a summas 8268,10 eurot;

-

novembris 2015. a summas 5966,20 eurot;

-

detsembris 2015. a summas 3705,30 eurot.

Kokku on OÜ Delta Security kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni

detsember 2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 75 162,29 eurot.

Kuivõrd tegelikult OÜ Delta Security ei ole XXX OÜ-lt, XXX OÜ-lt ja XXX OÜ-lt teenuseid

saanud, puudus AS-l Turvamaailm (ilmne trükiviga, peaks olema OÜ-l Delta Security) nende

ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

Sellega rikkus Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides R. P., Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 sätteid, mille kohaselt on sisendkäibemaks

maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse

eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks

arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel.

Seega deklareerides Jaanus Kukebali korraldusel ja Teet Raatsini, R. P. ja Ahto Kiili kaasabil

sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas OÜ Delta Security

läbi raamatupidaja K. K., keda valitseti Jaanus Kukebali poolt ülekaaluka teadmisega,

maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des valeandmeid.

Sellest tulenevalt on OÜ Delta Security alusetult vähendanud maksustamisperioodi november

2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX nimel

väljastatud arvete alusel oma käibemaksukohustust kokku 75 162,29 eurot eurot järgnevalt:

2014. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 22.12.2014.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 7911,20 eurot (XXX OÜ arvete nr

214108, 214107 alusel),

2014. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 8900,40 eurot (XXX OÜ arvete nr

214123, 214124 alusel),

2015. a jaanuarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.02.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6400,60 eurot (XXX OÜ arvete nr

215019, 215018 arvete alusel),

2015. a veebruarikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.03.2015.

a)on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6150 eurot (XXX OÜ arvete nr

215041, 215040 alusel),

2015. a märtsikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.04.2015. a)

on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 6450,10 eurot (XXX OÜ 15215010,

15215009 arvete alusel),

2015. a augustikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 24.09.2015. a)

on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 996,70 eurot (XXX OÜ arve nr 1502

alusel),

2015 septembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-maksuametis 20.10.2015)

on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 413,6 eurot (XXX OÜ arve nr 1505

alusel),

2015. a oktoobrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.11.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 8268,10 eurot (XXX OÜ arve nr 1508

alusel),

2015. a novembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 21.12.2015.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 5966,20 eurot (XXX OÜ arvete nr

1514, 1513 alusel),

2015. a detsembrikuu KMD-s (esitatud raamatupidaja K. K. poolt e-Maksuametis 20.01.2016.

a) on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu summas 3705,30 eurot (XXX OÜ arve nr 1520

alusel).

KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev:

Periood

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele (+)

või

tagastamisele

(-) kuuluv

summa

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele (+)

või

tagastamisele

(-) kuuluv

summa

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele

(+) või

tagastamise

le (-) kuuluv

summa

2014 november

62 738,35

12 547,67

10 231,20

2 316,47

62 738,35

12 547,67

2 320,00

10 227,67

0,00

0,00

-7 911,20

7 911,20

2014 detsember

62 364,93

12 472,99

10 434,60

2 038,39

62 364,93

12 472,99

1 534,20

10 938,79

0,00

0,00

-8 900,40

8 900,40

2015 Jaanuar

55 028,78

11 005,76

9 071,02

1 934,74

55 028,78

11 005,76

2 670,42

8 335,34

0,00

0,00

-6 400,60

6 400,60

2015 veebruar

50 031,70

10 006,34

7 963,91

2 042,43

50 031,70

10 006,34

1 813,91

8 192,43

0,00

0,00

-6 150,00

6 150,00

2015 märts

55 788,91

11 157,78

8 264,53

2 893,25

55 788,91

11 157,78

1 814,41

9 343,37

0,00

0,00

-6 450,12

6 450,12

2015 aprill

64 790,37

12 958,07

3 878,96

9 079,11

64 790,37

12 958,07

3 878,96

9 079,11

0,00

0,00

0,00

0,00

2015 mai

63 213,60

12 642,72

2 630,42

10 012,30

63 213,60

12 642,72

2 630,42

10 012,30

0,00

0,00

0,00

0,00

2015 juuni

86 501,54

17 300,31

6 470,41

10 829,90

86 501,54

17 300,31

6 470,41

10 829,90

0,00

0,00

0,00

0,00

2015 juuli

87 898,93

17 579,79

4 433,88

13 145,91

87 898,93

17 579,79

4 433,88

13 145,91

0,00

0,00

0,00

0,00

2015 august

96 481,96

19 296,39

13 995,78

5 300,61

96 481,96

19 296,39

2 999,05

16 297,34

0,00

0,00

-10 996,73

10 996,73

2015 september

91 819,43

18 363,89

15 045,24

3 318,65

91 819,43

18 363,89

4 631,62

13 732,27

0,00

0,00

-10 413,62

10 413,62

2015 oktoober

75 941,23

15 188,25

11 615,21

3 573,04

75 941,23

15 188,25

3 347,07

11 841,18

0,00

0,00

-8 268,14

8 268,14

2015 november

41 749,58

8 349,92

7 366,43

983,49

41 749,58

8 349,92

1 400,24

6 949,68

0,00

0,00

-5 966,19

5 966,19

2015 detsember

34 273,49

6 854,70

5 013,53

1 841,17

34 273,49

6 854,70

1 308,24

5 546,46

0,00

0,00

-3 705,29

3 705,29

Kokku

928 622,80

185 724,58

116 415,12

69 309,46

928 622,80

185 724,58

41 252,83

144 471,75

0,00

0,00

-75 162,29

75 162,29

Käibedeklaratsioonide andmete alusel

Kontrollimise tulemuse alusel

Vahe (+,-)

Kokku jättis OÜ Delta Security maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta

maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 253 101,50 eurot (48 106,59 + 25

447,39 + 104 385,22 + 75 162,29).

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 121 p 2

järgi enam 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi

kuriteona.

Seega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule

vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 101,50 eurot.

2014.a novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline

tegevus KarS § 389¹ lg-s 1 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete

esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise

või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse

rikkumine, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult

suurele kahjule vastav summa või enam.

Teet Raatsini süüdistus süüdistusakti punktides 16.1 ja 16.2 kirjeldatud teo

toimepanemisel oma tegevusega Jaanus Kukebalile, K. T., AS-le Turvamaailm ja OÜ-le

Delta Security vaimse, ainelise ja füüsilise kaasabi osutamises. Süüdistusakti punkt16.3.

Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile valeandmete esitamiseks lõi Teet Raatsin

soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. Nimelt oli Teet Raatsin

eelneval kokkuleppel R. P. asunud alates 18.12.2013. a OÜ XXX (registrikood XXX)

juhatuse liikmeks ja alates 29.10.2014. aOÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks,

kelle nimel sõlmiti AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security töötajatega tegelike töösuhete

varjamiseks ja maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Neid

töölepinguid sõlmis Teet Raatsin kas isiklikult või volitas selleks kokkuleppel R. P. ja Jaanus

Kukebaliga D. V., A. K. või J. K.

Teet Raatsin osutas maksuhaldurile AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute

teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena tema koostas ja või allkirjastas ettevõtete

XXX, XXX, XXX, XXX OÜ nimel näilike tehingute kohta dokumente ja lepinguid, mis

aitasid luua usutavat versiooni väidetavalt toimunud majandustehingutest. Samuti on Teet

Raatsin aidanud XXX OÜ-l esitada Maksu- ja Tolliametile näilike tehingute andmetega OÜ

XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX, XXX, XXX, XXX ja KMD deklaratsioone, logides selleks enne

deklaratsiooni esitamist oma mobiili-Idga e-Maksuameti keskkonda.

Samuti aitas Teet Raatsin kuriteole füüsiliselt kaasa sellega, et võttis perioodil 01.11.2014. a –

27.12.2015. a OÜ XXX nimelt volituste alusel XXX välja sularaha 99 725 eurot ning tagastas

sellest osa ka K. T. ja Jaanus Kukebalile.

Ühtlasi osutas Teet Raatsin kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas

maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest

äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike

tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks eelnevale vahetas Teet Raatsin teiste

pettuseskeemi korraldajate, st R. P., Ahto Kiili, Jaanus Kukebali, K. T., S. V. ja O. V. vahel

informatsiooni ning jälgis ka rahade liikumist ettevõtete vahel. Tema tegevus tagas

maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise süüdistuse perioodil ning tugevdas

AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security ja kuriteo kaastäideviijate teotahet maksukuriteo

toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et Teet

Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta

Security tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.

Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 3891 lg 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust

eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 101,50 eurot. 2014. a

novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus

KarS § 389¹ lg-s 1 ja 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata

jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või

tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine,

kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele

kahjule vastav summa või enam (lg 1) või 320 000 eurot või enam (lg 2). Juriidilise isiku

vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3.

Ahto Kiili süüdistus süüdistusakti punktides 16.1 ja 16.2 kirjeldatud teo toimepanemisel

oma tegevusega Jaanus Kukebalile, K. T., AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security

vaimse ja ainelise kaasabi osutamises. Süüdistusakti punkt 16.4.

Nimelt oli Ahto Kiil ajavahemikul 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood

XXX, käibemaksukohustuslase nr EE100054480 perioodil 06.09.2013. a kuni 08.12.2014. a,

ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a), ajavahemikul 30.12.2014. a kuni

19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE101691790

perioodil 31.01.2014. a kuni 18.02.2015. a, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates

13.01.2016. a) ja alates 23.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liige.

Ahto Kiil osutas AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security, Jaanus Kukebalile ning K. T.

valeandmete esitamisel ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud

äriühingute juhatuse liikmena ta väljastas arveid näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada

enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha väljaviimiseks maksukohustust varjavatest

äriühingutest.

Nimelt on tema sõlminud OÜ XXX esindajana ning samuti 01.01.2015. a XXX OÜ

esindajana tööjõu rendilepingu 2015-1 AS Turvamaailm esindaja K. T., millega näiliselt

renditi AS-le Turvamaailm tööjõudu. Samuti on ta XXX OÜ esindajana sõlminud 01.01.2015.

a tööjõu rendileping 2015–4 Delta Security OÜ esindaja R. J., millega näiliselt renditi OÜ-le

Delta Security tööjõudu.

Samuti on tema sõlminud 02.01.2015. a OÜ XXX nimel ning 03.11.2014. a OÜ XXX nimel

näilise tööjõu rendilepingu OÜ XXX (esindaja Teet Raatsiniga), mille järgi OÜ XXX ja XXX

OÜ rentisid renditööjõudu OÜ-lt XXX, mida omakorda näiliselt renditud edasi AS-le

Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security.

Samuti on tema poolt sõlmitud muid lepinguid ja väljastatud volitusi Teet Raatsinile või Teet

Raatsini nimel olnud ettevõtetele, mis kokkuvõttes tagas maksukuriteo juriidiliselt korrektse

toimimise. Nii on tema OÜ Alke Finants esindajana sõlminud 25.02.15. a OÜ XXX esindaja

Teet Raatsinga raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas maksukuriteo

skeemis rahade liigutamisi OÜ XXX arveldusarve asemel OÜ Alke Finants arveldusarvel

ning seeläbi muuta keerulisemaks ka toimepandava maksukuriteo avastamise. Samuti on ta

12.02.2015. a väljastanud tähtajatu volituse XXX OÜ nimel kõigis tehingutes Teet Raatsinile.

Samuti on tema sõlminud 04.03.2015. a OÜ Alke Finants juhatuse liikmena XXX

kliendilepingu ja süüdistuse perioodil teinud OÜ Alke Finants Nordea Bank AB Eesti filiaali

arveldusarvelt nr EE161700017003692770, mida ta kontrollis, ülekandeid XXX. Samuti on

tema 04.03.2015. a volitanud S. V., O. V. ja Teet Raatsinit võtma OÜ Alke Finants nimel

välja sularaha, mis muuhulgas on tagastatud Jaanus Kukebalile ja K. T. nii S. V., O. V. kui ka

Teet Raatsini poolt. Samuti on Ahto Kiil võtnud perioodil 01.11.2014. a -27.12.2015. a OÜ

Alke Finants nimelt XXX sularaha välja kokku 3 korral summas 28 155 eurot, millest osa on

seejärel tagastatud S. V., O. V. või Teet Raatsini poolt Jaanus Kukebalile või K. T.. Samuti on

ta OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt volitanud S. V. ja O. V. perioodil 2014. a november-veebruar

võtma XXX välja sularaha.

Ühtlasi osutas Ahto Kiil samadele isikutele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile

loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis

seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja

deklareerimises ning aitas ette valmistada ja kooskõlastada maksukuriteo skeemis osalevate

ettevõtete, sh OÜ Alke Finants, XXX OÜ kaebusi, taotlusi, vaideotsuseid ja muid dokumente

Maksu- ja Tolliametile.

Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja kinnipidamiskohustust

eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ Delta Security maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253 101,50 eurot. 2014. a

novembris ja detsembris kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus

KarS § 389¹ lg-s 1 ja 2 sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata

jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või

tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine,

kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele

kahjule vastav summa või enam (lg 1) või 320 000 eurot või enam (lg 2). Juriidilise isiku

vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3.

Teet Raatsini ja Ahto Kiili süüdistus seonduvalt J. L. ja OÜ-le Joy Grupp

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises. Süüdistusakti punkt

16.6.

J. L. kasutas perioodil 2014. a november – 2015. a detsember OÜ Joy Grupp (registrikood

10923993, juhatuse liige ajavahemikul 10.02.2003. a – 06.05.2016. a J. L. 06.05.2016. a

ühendati XXX ja XXX, registrikood XXX, likvideerija R. S. (IK XXX), mis on äriregistrist

kustutatud 11.08.2016. a) maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ning sellega

seonduvalt ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust.

Nimelt kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal tegi OÜ Joy Grupp lepinguline

raamatupidamisettevõtte XXX OÜ esindaja O. V. ettepaneku J. L., et ehitusettevõtte OÜ Joy

Grupp töötajad vormistaksid end näiliste töölepingute abil OÜ XXX töötajateks ning seejärel

hakkaks OÜ Joy Grupp neid rentima kui renditööjõudu. Näilikku tööjõurendi teenuse

osutamist korraldasid R. P. Teet Raatsin, Ahto Kiil, S. V. ja O. V.

Selleks, et luua ettekujutus tööjõurendi osutamise osas, hakkas Joy Grupp OÜ asemel tema

töötajate pangakontodele palgaväljamakseid tegema ning tehtud palgaväljamakseid ja nendelt

kinnipidamisele, arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid tööjõumakse (sh sotsiaal- ja

tulumaksu) deklareerima OÜ XXX (2014. a november) ja alates 2014. a detsembrist OÜ

XXX. Nii kandis Joy Grupp perioodil 2014. a november – 2015. a detsember OÜ võltsitud

arvete alusel R. P., Teet Raatsin, Ahto Kiil, S. V. ja O. V. kontrolli ja juhtimise all olevatele

äriühingutele kokku 476 790 eurot, mis sisaldasid nii Joy Gruppi töötajatele tehtavaid

palgaväljamakseid kui ka neilt arvestatud tööjõumakse (sh tulu ja sotsiaalmaks), kuid J. L.

teadmisel ja huvides jäeti maksud maksuhaldurile (deklareeriva ettevõtte poolt – XXX OÜ ja

XXX OÜ) tasumata ja võeti AS-st XXX sularahas välja. Kokkuleppel J. L. tagastasid S. V. ja

O. V. väljavõetud sularaha J. L.

OÜ Joy Grupp juhatuse liige J. L. oli äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 183 järgi kohustatud

korraldama osaühingu raamatupidamist. Maksukorralduse seaduse §-st 8 lg 1 kohaselt oli

juhatuse liige juriidilise isiku esindajana kohustatud tagama esindatava MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise üle.

Samas ei tasunud OÜ Joy Grupp süüdistuse perioodil (2014. a november – 2015. a detsember)

renditööjõu väidetava soetamise eest mitte otse OÜ-le XXX, vaid teistele R. P., Teet Raatsini

ja Ahto Kiili poolt organiseeritud, kes sel perioodil vahetusid ja kes väljastasid OÜ-le Joy

Grupp arveid renditööjõu kasutamise eest.

OÜ Joy Grupp on deklareerinud oma 2014. a novembrikuu käibemaksuarvestuses (KMD inf

B vormil, st soetus) OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil 19.06.2014. a kuni

19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02 2015. a kuni 13.01.2016. a Teet Raatsin, ettevõte

kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi arveid kogusummas 37 092

eurot (sh km 20% 6182 eurot).

17.12.2014. a esitatud 2014. a novembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid:

kuupäev

arve nr

km 20%

(eur)

Arve summa

KM-ga (eur)

27.11.2014 314050

4400

26 400

27.11.2014 314051

1782

10 692

2014. a detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 40 044 eurot (sh km 20% 6674 eurot).

15.01.2015. a esitatud 2014. a detsembri KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid:

kuupäev

arve nr

km 20%

(eur)

Arve summa

KM-ga (eur)

05.12.2014 314059

2610

15 660

07.12.2014 314058

4064

24 384

2015. a jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige

perioodil 30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a kuni 13.01.2016.a

Teet Raatsin, ettevõte kustutatud alates 13.01.2016. a) poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 31 488 eurot (sh km 20% 5248 eurot).

19.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid:

kuupäev

arve nr

km 20%

(eur)

Arve summa

KM-ga (eur)

27.01.2015 215002

1386

8316

27.01.2015 215001

3862

23 172

2015. a veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 32 406 eurot (sh km 20% 5401 eurot).

18.03.2015. a esitatud 2015. a veebruari KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid:

kuupäev

arve nr

km 20%

(eur)

Arve summa

KM-ga (eur)

16.02.2015 215027

1584

9504

16.02.2015 215026

3619

21 714

16.02.2015 215020

1188

2015. a märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt väljastatud tööjõurendi arveid

kogusummas 36 516 euotr (sh km 20% 6086 eur)ot.

17.04.2015. a esitatud 2015. a märtsi KMD-l deklareeriti raamatupidaja K. V. vahendusel

käibemaksuarvestuses järgmisi näilikke OÜ XXX arveid:

kuupäev

arve nr

km 20%

(eur)

Arve summa

KM-ga (eur)

18.02.2015 215047

1142

6852

18.02.2015 215045

1584

9504

18.02.2015 215044

3360

20 160

2015. a aprillikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 18.02.2015. a väljastatud tööjõurendi

arvet nr 215048 summas 39 384 eurot (sh km 20% 6564 eurot).

19.05.2015. a esitatud 2015. a aprilli KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a maikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige Teet

Raatsin) poolt 29.05.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215005 summas 44 628 eurot (sh

km 20% 7438 eurot).

19.06.2015. a esitatud 2015. a mai KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a juunikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 30.06.2015. a väljastatud tööjõurendi

arvet nr 215007 summas 34 950 eurot (sh km 20% 5825 eurot).

17.07.2015. a esitatud 2015. a juuni KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a juulikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.07.2015. a väljastatud tööjõurendi

arvet nr 215014 summas 34 404 eurot (sh km 20% 5734 eurot).

13.08.2015. a esitatud 2015. a juuli KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 31.08.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 215023 summas 36 594 eurot (sh km 20% 6099 eurot).

02.10.2015. a esitatud 2015. a augusti KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K. V.

vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 29.09.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 215039 summas 36 870 eurot (sh km 20% 6145 eurot).

27.10.2015. a esitatud 2015. a septembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

V. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 29.10.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 215049 summas 35 484 eurot (sh km 20% 5914 eurot).

18.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

V. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a novembri kuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt 09.11.2015. a väljastatud

tööjõurendi arvet nr 215057 summas 36 930 eurot (sh km 20% 6155 eurot).

21.12.2015. a esitatud 2015. a novembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

V. vahendusel käibemaksuarvestuses.

2015. a detsembri kuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX (registrikood XXX, juhatuse liige

Teet Raatsin) poolt 04.12.2015. a väljastatud tööjõurendi arvet nr 215001 summas 30 324

eurot (sh km 20% 5054 eurot).

20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembri KMD-l deklareeriti nimetatud arve raamatupidaja K.

V. vahendusel käibemaksuarvestuses.

Perioodil 2014. a november 2015. a jaanuar tegi Joy Grupp OÜ väljamakseid näiliku

tööjõurendi teenuse eest 77 136 eurot OÜ-le XXX

arvelduskontole nr

EE601700017003564811 Nordea pangas.

Perioodil 2015. a jaanuar kuni märts tegi OÜ Joy Grupp väljamakseid summas 93 558 eurot

näiliku tööjõurendi teenuse eest OÜ-le XXX (registrikood XXX, juhatuse liige perioodil

30.12.2014. a kuni 19.02.2015. a Ahto Kiil, alates 19.02.2015. a Teet Raatsin, ettevõte

kustutatud alates 13.01.2016. a) arvelduskontodele nr EE591700017003670462 ja

EE161700017003692770 Nordea pangas.

Perioodil 2015. a märtsi lõpp kuni detsember tegi Joy Grupp OÜ väljamakseid summas

306 096 näiliku tööjõurendi teenuse eest OÜ-le XXX (registrikood XXX, juhatuse liige alates

23.02.2015. a Ahto Kiil) arvelduskontole nr EE161700017003692770 Nordea pangas.

OÜ-dele XXX, XXX, Alke Finants ülekantud summad sisaldasid (näilike tehingute usutavana

näitamise eesmärgil) lisaks OÜ Joy Grupp töötajatele mõeldud töötasu netoväljamaksetele ka

neilt arvestatud tööjõumakse.

Seejärel on OÜ XXX, XXX OÜ, Alke Finants OÜ arvelduskontodelt tehtud O. V. või viimase

korraldusel mõne OÜ XXX töötaja poolt töötasude (neto)väljamaksed kogusummas 171

515,57 eurot OÜ Joy Grupp töötajate arveldusarvetele ning lisaks tasutud J. L. poolt osaliselt

O. V. või S. V. tagasisaadud sularaha eest 17 664,67 eurot järgmiselt:

2014. a novembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 13 110,93 eurot;

2014. a detsembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp

töötajale kogusummas 13 762,62 eurot;

2015. a jaanuari kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 17 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 14 188,10 eurot;

2015. a veebruari kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 14 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 12 468,63 eurot;

2015. a märtsi kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 11 247,64 eurot;

2015. a aprilli kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 13 628,23 eurot;

2015. a mai kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 16 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 15 708,74 eurot;

2015. a juuni kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 14 697,60 eurot;

2015. a juuli kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 15 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 15 412,04 eurot;

2015. a augusti kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 13 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 12790,63 eurot;

2015 septembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 12 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 13 789,02 eurot;

2015. a oktoobri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 11 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 12 789,02 eurot;

2015. a novembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 11 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 12789,02 eurot;

2015 detsembri kuu eest on makstud töötasud (neto) välja kokku 12 OÜ Joy Grupp töötajale

kogusummas 12 824,02 eurot.

OÜ Joy Grupp ei ole perioodil 2014. a november – 2015. a detsember TSD-de lisadel 1

deklareerinud nimetatud füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. Joy Grupp OÜ töötajaid

ning nendele nimetatud perioodil tehtud väljamakseid deklareeriti Teet Raatsini poolt XXX

OÜ TSD-l (2014. a november) XXX OÜ TSD-l (2014. a detsember - 2015.a detsember), kuid

reaalselt deklareeritud tööjõumakse J. L. teadmisel riigile ei tasutud.

Tegelikult Joy Grupp OÜ ei ole tööjõudu rentinud ning tööjõu rentimine läbi erinevate

äriühingute on vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksu

eelist, st läbi alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt.

Tegelikuks tööandjaks ja sellega kaasnevate (maksu)kohustuste kandjaks oli Joy Grupp OÜ.

Tööjõurenditeenuse ostu-müügitehing, millega Joy Grupp OÜ näiliselt rentis endale töötajaid,

oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 järgi

teeseldud tehing. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 alusel on näilik tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. TsÜS §

89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud

tehingule selle tehingu kohta sätestatut. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta

maksustamisel arvesse.

OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamisele

kuuluvat tulumaksu kokku summas 40494,01 eurot (TSD lisa 1 veerg 16). Sellega rikkus J. L.

OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tulumaksuseaduse § 40 lg 2, 4 ja 5

ning § 41 p 1, mille kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud füüsilisele isikule

makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt kinni pidama tulumaksu, esitama väljamakse tegemise

kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ning kandma kinnipeetud

tulumaksu samaks tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vastavalt TuMS § 4 lg 1

ja § 43 lg 1 oli 2014. aastal oli tulumaksumäär 21% ja 2015. aastal 20%.

OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamisele

kuuluvat sotsiaalmaksu summas 79 598,10 eurot (TSD lisa 1 veerg 17). Sellega rikkus J. L.

OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1

ja 4, mille kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama töötajatele makstud

töötasudelt (SMS § 2 lg 1 p 1) sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama

maksustamisperioodile järgneva kuu 10.kuupäevaks maksudeklaratsiooni (TSD) ja kandma

tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(Tabelid OÜ Joy Grupp väljamaksete kohta, millistest nähtuvad perioodiliste väljamaksete

saajad, maksuhaldurile deklareerimata jäetud summad ja väljamaksete kogusumma ning

tasutud ja kinnipeetud ning tasumata ja kinnipidamata jäetud maksud, on esitatud süüdistuse

punktis 16.9, mis on käesoleva süüdistuse lahutamatu osa).

Samuti jättis J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil tahtlikult

deklareerimata OÜ Joy Grupp ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu.

Nimelt on kohtueelsel uurimisel tuvastatud, et OÜ Joy Grupp on perioodil 2014. a november

– 2015. a detsember teinud oma arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ Alke

Finants arvelduskontodele kokku summas 476 790 eurot, sh 2014. aastal 61 476 eurot ja 2015.

aastal 415 314 eurot. Samal perioodil on OÜ Joy Grupp näiliselt renditud töötajatele tehtud

töötasude väljamakseid nii pangaülekannetega kui ka sularahas summas 189 180,24 eurot, sh

2014. aastal 26 847,55 eurot ja 2015. aastal 162 332,69 eurot.

Järelejäänud summa 289 609,76 eurot (476 790 – 189 180,24) on aga läbi XXX võetud

sularahas välja ning tagastatud S. V. või O. V. poolt J. L., ning selle summa näol on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud kuluga vastavalt TuMS §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta

maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele

vastav algdokument).

OÜ Joy Grupp on jätnud J. L. teadmisel deklareerimata ning tasumata tulumaksu

ettevõtlusega seotud kuludelt alljärgnevalt:

Detsembris 2014. a tulumaksu kokku summas 9205,03 eurot (34 628,45 eurot x 21/79). OÜ

Joy Grupp oli kohustatud XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1

alusel kinni pidama tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 1¹ p 1), esitama 10.jaanuariks 2015. a

MTA-le deklaratsiooni vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole

(TuMS § 54 lg 4).

-

Detsembris 2015. a tulumaksu kokku summas 63 245,33 eurot (252 981,31 x 20/80).

OÜ Joy Grupp oli kohustatud XXX OÜ, XXX OÜ ja Alke Finants OÜ

pangakontodele tehtud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 1 alusel kinni pidama tulumaksu

20/80 (TuMS § 4 lg 1¹ p 2), esitama 10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD (TuMS § 54 lg 2) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 54 lg

4).

Sellega on J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil rikkunud TuMS §

51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja § 54 lg 4 sätteid.

Selliselt jäeti J. L. poolt esitamata andmed OÜ Joy Grupp TSD-de lisadel 1

maksustamisperioodide 2014. a november – 2015. a detsember kohta, kokku jäi

deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas kokku 189 180,24 eurot ning nendelt

väljamaksetelt kinnipidamisele tulumaksu 40 494,01 eurot ja arvestamata sotsiaalmaksu 79

598,10 eurot, samuti jäeti deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku

72 450,36 eurot.

Samuti on J. L. perioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember vähendanud

ebaseaduslikult OÜ Joy Grupp käibemaksukohustust. Nimelt on äriühing kajastanud

maksustamisperioodil 2014. a november kuni 2015. a detsember (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ,

XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 20% oma

sisendkäibemaksu arvestuses (KMD deklaratsioonil lisa INF-B-l) hulgas alljärgnevalt:

-

novembris 2014. a summas 6182 eurot;

-

detsembris 2014. a summas 6674 eurot;

-

jaanuaris 2015. a summas 5248 eurot;

-

veebruaris 2015. a summas 5401 eurot;

-

märtsis 2015. a summas 6086 eurot;

-

aprillis 2015. a summas 6564 eurot;

-

mais 2015. a summas 7438 eurot;

-

juunis 2015. a summas 5825 eurot;

-

juulis 2015. a summas 5734 eurot;

-

augustis 2015. a summas 6099 eurot;

-

septembris 2015. a summas 6145 eurot;

-

oktoobris 2015. a summas 5914 eurot;

-

novembris 2015. a summas 6155 eurot;

-

detsembris 2015. a summas 5054 eurot.

Kokku on OÜ Joy Grupp kajastanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember

2015. a (k.a) XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 84 519 eurot. Kuivõrd tegelikult OÜ Joy

Grupp ei ole XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ arvetel väljastatud teenuseid saanud,

puudus OÜ-l Joy Grupp nende ettevõtete nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu

maha arvamise õigus. Sellest tulenevalt on OÜ Joy Grupp alusetult vähendanud

maksuhaldurile esitatud maksustamisperioodi november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a)

KMD-des XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud arvete alusel oma

käibemaksukohustust kokku 84 519 eurot.

Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil

käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase

poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 ning lg 6 p 5

ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg 2 nimetatud tehingute

või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad

tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise korral

sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Seega deklareerides J. L. korraldusel Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil sisendkäibemaksu

hulgas XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavatele arvetele märgitud käibemaksu, esitas OÜ Joy Grupp

läbi raamatupidaja K. V., keda valitseti J. L. poolt ülekaaluka teadmisega, interneti teel e-

maksuametis maksustamisperioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (k.a) KMD-des

valeandmeid:

17.12.2014. a esitatud 2014. a novembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 6182 eurot (XXX OÜ arvete nr 314050, 314051 alusel),

15.01.2015. a esitatud 2014. a detsembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 6674 eurot (XXX OÜ arvete nr 314058, 314059 alusel),

19.02.2015. a esitatud 2015. a jaanuarikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 5248 eurot (XXX OÜ arvete nr 215002, 215001 alusel),

18.03.2015. a esitatud 2015. a veebrurikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 5401 eurot (XXX OÜ arvete nr 215027, 215026, 215020 alusel),

17.04.2015. a esitatud 2015. a märtsikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu

summas 6086 eurot (XXX OÜ arvete nr 215047, 215045, 215044 alusel),

19.05.2015. a esitatud 2015. a aprillikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu

summas 6564 eurot (XXX OÜ arve nr 215048 alusel),

19.06.2015. a esitatud 2015. a maikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu

summas 7438 eurot (XXX OÜ arve nr 215005 alusel),

17.07.2015. a esitatud 2015. a juunikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu

summas 5825 eurot (XXX OÜ arve nr 215007 alusel),

13.08.2015. a esitatud 2015. a juulikuu KMD-s on deklareeritud alusetult sisendkäibemaksu

summas 5734 eurot (XXX OÜ arve nr 215014 alusel),

02.10.2015. a esitatud 2015. a augustikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 6099 eurot (XXX OÜ arve nr 215023 alusel),

27.10.2015. a esitatud 2015. a septembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 6145 eurot (XXX OÜ arve nr 215039 alusel),

18.11.2015. a esitatud 2015. a oktoobrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 5914 eurot (XXX OÜ arve nr 215049 alusel),

21.12.2015. a esitatud 2015. a novembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 6155 eurot (XXX OÜ arve nr 215057 alusel),

20.01.2016. a esitatud 2015. a detsembrikuu KMD-s on deklareeritud alusetult

sisendkäibemaksu summas 5054 eurot (XXX OÜ arve nr 215001 alusel).

KMD deklaratsioonides esitatud valeandmete sisu on maksustamisperioodide lõikes järgnev:

Periood

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele (+)

või

tagastamisele

(-) kuuluv

summa

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele (+)

või

tagastamisele

(-) kuuluv

summa

20% määraga

maksustatav

käive

Käibemaks

20%

Sisendkäibe

maksu

summa, mis

on lubatud

maha

Tasumisele

(+) või

tagastamise

le (-) kuuluv

summa

2014 november

127 150,90

25 430,18

24 851,79

578,39

127 150,90

25 430,18

18 669,79

6 760,39

0,00

0,00

-6 182,00

6 182,00

2014 detsember

86 210,65

17 242,13

16 560,45

681,68

86 210,65

17 242,13

9 886,45

7 355,68

0,00

0,00

-6 674,00

6 674,00

2015 Jaanuar

127 029,00

25 405,80

12 294,33

13 111,47

127 029,00

25 405,80

7 046,33

18 359,47

0,00

0,00

-5 248,00

5 248,00

2015 veebruar

117 300,32

23 460,06

20 358,84

3 101,22

117 300,32

23 460,06

14 957,84

8 502,22

0,00

0,00

-5 401,00

5 401,00

2015 märts

87 945,62

17 589,12

15 215,00

2 374,12

87 945,62

17 589,12

9 129,00

8 460,12

0,00

0,00

-6 086,00

6 086,00

2015 aprill

144 682,86

28 936,57

28 824,45

112,12

144 682,86

28 936,57

22 260,45

6 676,12

0,00

0,00

-6 564,00

6 564,00

2015 mai

92 922,80

18 584,56

14 869,62

3 714,94

92 922,80

18 584,56

7 431,62

11 152,94

0,00

0,00

-7 438,00

7 438,00

2015 juuni

64 144,20

12 828,84

12 222,73

606,11

64 144,20

12 828,84

6 397,73

6 431,11

0,00

0,00

-5 825,00

5 825,00

2015 juuli

64 490,63

12 898,13

12 818,73

79,40

64 490,63

12 898,13

7 084,73

5 813,40

0,00

0,00

-5 734,00

5 734,00

2015 august

63 815,80

12 763,16

12 402,12

361,04

63 815,80

12 763,16

6 303,12

6 460,04

0,00

0,00

-6 099,00

6 099,00

2015 september

61 768,60

12 353,72

12 146,42

207,30

61 768,60

12 353,72

6 001,42

6 352,30

0,00

0,00

-6 145,00

6 145,00

2015 oktoober

43 605,73

8 721,15

8 548,56

172,59

43 605,73

8 721,15

2 634,56

6 086,59

0,00

0,00

-5 914,00

5 914,00

2015 november

95 904,53

19 180,91

19 019,15

161,76

95 904,53

19 180,91

12 864,15

6 316,76

0,00

0,00

-6 155,00

6 155,00

2015 detsember

47 777,40

9 555,48

9 481,21

74,27

47 777,40

9 555,48

4 427,21

5 128,27

0,00

0,00

-5 054,00

5 054,00

Kokku

1 224 749,04

244 949,81

219 613,40

25 336,41

1 224 749,04

244 949,81

135 094,40

109 855,41

0,00

0,00

-84 519,00

84 519,00

Käibedeklaratsioonide andmete alusel

Kontrollimise tulemuse alusel

Vahe (+,-)

Kokku jättis J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ning Ahto Kiili kaasabil

maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a kohta maksuhaldurile maksudena

deklareerimata ja tasumata 277 061,47 eurot (40494,01 + 79598,10 + 72450,36 +84519).

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 121 p 2

järgi enam kui 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi

kuriteona.

Teet Raatsin osutas J. L. ja OÜ-le Joy Grupp kirjeldatud teo toimepanemisel oma

tegevusega vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi järgmiselt.

Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile valeandmete esitamiseks lõi Teet Raatsin

soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. Nimelt oli Teet Raatsin

eelneval kokkuleppel R. P. asunud alates 18.12.2013. a OÜ XXX (registrikood XXX)

juhatuse liikmeks ja alates 29.10.2014. a OÜ XXX (registrikood XXX) juhatuse liikmeks ja

Teet Raatsini poolt sõlmiti OÜ Joy Grupp töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ja

maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikud töölepingud. 01.10.2014. a on ta

sõlminud lepingute ülevõtmise kokkuleppe, millega XXX oü loovutas kõik OÜ Joy Grupp

töölepingud XXX OÜ-le.

Teet Raatsin osutas maksuhaldurile OÜ Joy Grupp maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisele ainelist kaasabi sellega, et näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute

juhatuse liikmena tema koostas ja või allkirjastas ettevõtete XXX, XXX, XXX, XXX OÜ

nimel näilike tehingute kohta dokumente ja lepinguid, mis aitasid luua usutavat versiooni

väidetavalt toimunud majandustehingutest. 01.05.2015. a on ta sõlminud XXX OÜ esindajana

Joy Grupp Oü-ga näilise tööjõu rendilepingu nr 2015-3, 01.12.2015. a on ta samasuguse

lepingu sõlminud OÜ XXX nimelt. Samuti on Teet Raatsin aidanud XXX OÜ-l esitada

Maksu- ja Tolliametile näilike tehingute andmetega OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX, XXX,

XXX, XXX TSD ja KMD deklaratsioone, logides selleks enne deklaratsiooni esitamist oma

mobiili-Idga- e-maksuameti keskkonda. Samuti esindas Teet Raatsin 2015 aasta novembris

kokkuleppel J. L. OÜ Joy Grupp töötajaid volikirjade alusel Maksu-ja Tolliametis seoses

maksuhalduri poolt OÜ Joy Grupp suhtes läbiviidud maksumenetlusega ning tagas seeläbi ka

OÜ Joy Grupp poolt maksupettuse edasise läbiviimise kuni vähemalt 2015. aasta lõpuni. OÜ

Joy Grupp töötajate esindamine maksuhalduri juures tagas selle, et maksuhalduril ei olnud

võimalik OÜ Joy Grupp töötajaid küsitledes koguda tõendeid toimepandud maksupettuse

kohta.

Samuti aitas Teet Raatsin kuriteole füüsiliselt kaasa sellega, et võttis perioodil 01.11.2014. a

kuni 27.12.2015. a OÜ Alke Finants nimelt volituste alusel XXX välja sularaha 99 725 eurot

ning tagastas sellest osa ka J. L.

Ühtlasi osutas Teet Raatsin kuriteo toimepanijatele vaimset kaasaabi sellega, et toetas

maksuhaldurile loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest

äriühingute vahel, mis seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike

tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks eelnevale vahetas Teet Raatsin teiste

pettuseskeemi korraldajate, st R. P., Ahto Kiili, S. V. ja O. V. vahel informatsiooni ning jälgis

ka rahade liikumist ettevõtete vahel. Tema tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja

järjepideva toimimise süüdistuse perioodil ning tugevdas J. L. ja OÜ Joy Grupp teotahet

maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet

see, et Teet Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis OÜ-le Joy Grupp tasumata ja

kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.

Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust

suurele kahjule vastava summa võrra, so 277 061,47 eurot. 2014. a novembris ja detsembris

kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 389¹ lg-s 1

sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või

valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude

suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi

maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav

summa või enam.

Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi lõikes 3.

Ahto Kiil osutas J. L. ja OÜ-le Joy Grupp kirjeldatud teo toimepanemisel oma

tegevusega vaimset ja ainelist kaasabi.

Nimelt oli Ahto Kiil ajavahemikul 19.06.2014. a kuni 19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood

XXX, käibemaksukohustuslase nr EE100054480 perioodil 06.09.2013. a kuni 08.12.2014. a,

ettevõte on äriregistrist kustutatud alates 13.01.2016. a), ajavahemikul 30.12.2014. a kuni

19.02.2015. a OÜ XXX (registrikood XXX, käibemaksukohustuslase nr EE101691790

perioodil 31.01.2014. a kuni 18.02.201. a5, ettevõte on äriregistrist kustutatud alates

13.01.2016. a) ja alates 23.02.2015. a OÜ Alke Finants (registrikood 12804821) juhatuse

liige.

Ahto Kiil osutas Oüle Joy Grupp ja J. L. valeandmete esitamisel ainelist kaasabi sellega, et

näilike tehingute teiseks pooleks olnud äriühingute juhatuse liikmena ta väljastas arveid

näilike tehingute kohta ja võimaldas kasutada enda juhitavate äriühingute pangakontosid raha

väljaviimiseks maksukohustust varjavatest äriühingutest. Nimelt on tema sõlminud OÜ XXX

esindajana 30.06.2014. a Joy Grupp OÜ-ga tööjõu rendilepingu 2014-7, millega näiliselt

renditi OÜ-le Joy Grupp tööjõudu. Samuti on ta XXX OÜ esindajana sõlminud 01.01.2015. a

tööjõu rendileping 2015–6 Joy Grupp OÜ esindaja J. L., millega näiliselt renditi OÜ-le Joy

Grupp tööjõudu.

Samuti on tema sõlminud 02.01.2015. a OÜ XXX nimel ning 03.11.2014. a OÜ XXX nimel

näilise tööjõu rendilepingu OÜ XXX (esindaja Teet Raatsiniga), mille järgi OÜ XXX ja XXX

OÜ rentisid renditööjõudu OÜ-lt XXX, mida omakorda näiliselt renditud edasi OÜ-le Joy

Grupp.

Samuti on tema poolt sõlmitud muid lepinguid ja väljastatud volitusi Teet Raatsinile või Teet

Raatsini nimel olnud ettevõtetele, mis kokkuvõttes tagas maksukuriteo juriidiliselt korrektse

toimimise. Nii on tema OÜ Alke Finants esindajana sõlminud 25.02.2015. a OÜ XXX

esindaja Teet Raatsiniga raamatupidamise ja ülekannete teenuse lepingu, mis võimaldas

maksukuriteo skeemis rahade liigutamisi OÜ XXX arveldusarve asemel OÜ Alke Finants

arveldusarvel ning seeläbi muuta keerulisemaks ka toimepandava maksukuriteo avastamise.

Samuti on ta 12.02.2015. a väljastanud tähtajatu volituse XXX OÜ nimel kõigis tehingutes

Teet Raatsinile.

Samuti on tema sõlminud 04.03.2015. a OÜ Alke Finants juhatuse liikmena XXX

kliendilepingu ja süüdistuse perioodil teinud OÜ Alke Finants Nordea Bank AB Eesti filiaali

arveldusarvelt nr EE161700017003692770, mida ta kontrollis, ülekandeid XXX. Samuti on

tema 04.03.2015. a volitanud S. V., O. V. ja Teet Raatsinit võtma OÜ Alke Finants nimel

välja sularaha, mis muuhulgas on tagastatud S. V., O. V. poolt J. L. Samuti on Ahto Kiil

võtnud perioodil 01.11.2014. a kuni 27.12.2015. a OÜ Alke Finants nimelt XXX sularaha

välja kokku 3-l korral summas 28 155 eurot, millest osa on seejärel tagastatud S. V., O. V. või

Teet Raatsini poolt J. L.. Samuti on ta OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt volitanud S. V. ja O. V.

perioodil 2014. a november-veebruar võtma XXX välja sularaha.

Ühtlasi osutas Ahto Kiil samadele isikutele vaimset kaasaabi sellega, et toetas maksuhaldurile

loodavat, kuid tegelikkusele mittevastavat kuvandit tööjõu rentimisest äriühingute vahel, mis

seisnes enda juhitavate äriühingute majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja

deklareerimises ning aitas ette valmistada ja kooskõlastada maksukuriteo skeemis osalevate

ettevõtete, sh OÜ Alke Finants, XXX OÜ kaebusi, taotlusi, vaideotsuseid ja muid dokumente

Maksu- ja Tolliametile.

Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kaasaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustust

suurele kahjule vastava summa võrra, so 277 061,47 eurot. 2014. a novembris ja detsembris

kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni järgi vastas selline tegevus KarS § 389¹ lg-s 1

sätestatule, mille järgi oli karistatav maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või

valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude

suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumine, kui sellega jäi

maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav

summa või enam. Juriidilise isiku vastutus sellise teo eest oli ette nähtud sama paragrahvi

lõikes 3.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, tunnistajate ja kannatanu ütlused, kaitsjate ja prokuröri

seisukohad, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja

salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus

järgmiselt.

I Kriminaalmenetluse alustamine ja toimetamine Maksu- ja Tolliameti poolt

Kriminaalmenetlus asjas on alustatud ja toimetatud Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna

poolt. Kohtumenetluses on süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt korduvalt seatud kahtluse

alla sellise olukorra lubatavus, kus maksuhaldur teostab ka kohtueelset uurimist alustatud

kriminaalasjas. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras midagi õigusvastast. Kriminaalasja

alustamine MTA poolt tuleneb KrMS § 31 lg 1, § 212 lg 2 p 1, mille kohaselt on

uurimisasutuseks Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollialases kuriteos. MTA täidab oma

põhimääruse § 6, § 7 p-des 1, 2, 3 ettenähtud ülesannet, milleks on riiklike maksude täitmise

üle arvestuse pidamine, riiklike maksude maksuasjade menetlemine, aga ka punktist 8

tulenevat ülesannet, milleks on ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste

süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega. MTA täidab oma ülesandeid tema

struktuuriüksusteks olevate osakondade kaudu, milleks MTA põhimääruse § 10 p 5 järgi on

kontrolliosakond ja punkt 15 järgi uurimisosakond (kõik viited kriminaalmenetluse alustamise

ajal kehtinud redaktsioonile). Põhimääruse § 22 p-de 1, 2järgi on uurimisosakonna ülesanne

makseseaduste rikkumisega seotud kuritegude kohtueelne uurimine. Uurimisalluvus on

oluline nii riigi ressursside otstarbeka kasutamise seisukohalt kui ka legaliteediprintsiibi

järgimiseks (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 516).

Uurimisalluvust eristatakse kuriteo liikide kaupa, selle aluseks on otstarbekus, mis peab olema

eelkõige suunatud kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamisele. Uurimisalluvuse

määratlemine ei ole puutumuses ühenduse (EU) õigusega, kuna kriminaalõiguse valdkond ei

kuulu ühenduse ainupädevusse.

II Mõistlik menetlusaeg

Süüdistatavate Jaanus Kukebali ja Teet Raatsini kaitsjad taotlevad kriminaalasjas menetluse

lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Kohus on seisukohal, et mõistlik menetlusaeg ei ole käesolevaks ajaks möödas.

Isiku õigus enda kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul tuleneb EIÕK art 6 lg 1

esimesest lausest. Mõistlikku menetlusaega on sisustatud EIÕK erinevates lahendites (nt

03.06.2010. a otsus Konashevskaya jt. vs Venemaa, 28.06.1978. a otsus König vs Saksamaa),

aga ka Riigikohtu lahendites (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.12.2016. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16, p 27, 3-1-1-100-09 p 17 ), mille kohaselt hinnatakse

menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude alusel lähtudes järgmistest

kriteeriumidest:

1) kohtuasja keerukus

2) isiku enda käitumine

3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine

4) selle olulisus, mis on isiku jaoks konkreetses menetluses kaalul.

Samad asjaolud on loetletud ka KrMS § 2052 otsustamise alustena.

Kohus käsitleb esmalt perioodi, mida võtta arvesse mõistliku menetlusaja hindamisel.

Kriminaalasja nr 15930000048 menetlus alustati 02.03.2015. a KarS § 3891 lg-te 1, 3

tunnustel selle kohta, et OÜ Delta Security nimel on juhatuse liige R. J. esitanud 2014. aasta

maksudeklaratsioonides valeandmeid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avalikke

menetlustoiminguid hakati tegema ja Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil peeti

kahtlustatavana kinni 16.02.2016. a. Jaanus Kukebali kahtlustatavana kinnipidamine kestis

16.02 - 18.02.2016. a, Teet Raatsinil ja Ahto Kiilil 16.02 - 17.02.2016. a. Jaanus Kukebali

suhtes kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld perioodil 18.02.2016. a - 18.02.2017. a,

Teet Raatsini ja Ahto Kiili suhtes kehtis elukohast lahkumise keeld 17.02.2016. a -

17.02.2017.a.

Hinnates menetlusaja mõistlikkust, peab selle aja hulka lugema perioodi alates hetkest, mil

kriminaalmenetlus hakkas isikut oluliselt mõjutama. Kohtupraktikas loetakse menetlusaja

arvestus isiku osas alanuks esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt

mõjutab, ja see lõpeb üldjuhul menetlust lõpetava lahendi jõustumisega (Riigikohtu otsus nr

3-1-1-14-14 p-d 586, 600).

Jaanus Kukebalile, Teet Raatsinile ja Ahto Kiilile sai menetlus tuntavaks 16.veebruaril

2016.a, mil nad peeti kinni ja sellest kuupäevast alates loeb kohus ka süüdistatavate suhtes

mõistliku menetlusaja algust. Sellest kuupäevast alates ühe aasta jooksul kaasnes

süüdistatavatele ka reaalne kitsendus kohaldatud tõkendi- elukohast lahkumise keeld kaudu.

Käesoleva ajani on kriminaalmenetlus kestnud süüdistatavate suhtes 8 aastat 14 päeva. See on

sedavõrd pikk aeg, et võib paljudel juhtudel anda alust sedastada mõistliku menetlusaja

rikkumist. Kohus leiab käesolevas asjas, et kriminaalmenetluse pikka aega kestmise põhjused

tulenevad just selle menetluse eripäradest, mida kohus siinkohal käsitleb.

Esmalt kriminaalasja mahukus. Süüdistusakt saadeti käesolevas asjas Harju Maakohtusse

30.04.2019. a üldmenetluses nelja süüdistatava suhtes. Kriminaalasja kohtueelse menetluse

perioodil on osade kahtlustatavate (viis isikut) suhtes menetlus lõpetatud KarS § 202, § 199 lg

1 või § 205 alusel, juriidiliste isikute suhtes on eraldatud episoode eraldi menetlusse. Suure

hulga kahtlustatavatega kriminaalasja kohtueelne menetlus ongi aeganõudev. Isikuid, kelle

töötasuväljamaksetelt (14 kuud) arvutatavaid tööjõumakse kriminaalasjas käsitletakse kui

maksukuriteo eset, on rohkem kui 700. Tulenevalt konkreetse süüteo spetsiifikast on tinginud

see mahuka materjali läbitöötamise vajaduse.

Prokuröri poolt on 03.08.2023. a (XXXII kd, tl 163-183) kohtule esitatud kriminaalasja

kohtueelse menetluse, aga ka kohtumenetluse toimingute loetelu. Sellest nähtub, et

kriminaalasi on menetlejalt saabunud prokuratuuri 15.03.2018. a ja süüdistusakt on esitatud

kohtusse 30.04.2019. a. Seega on kriminaalasi olnud prokuratuuris umbes 1 aasta 1 kuu, enne

kui süüdistusakt on kohtusse saadetud. Kohus nõustub kaitsjatega selles osas, et toiminguid,

mida on selle aja jooksul tehtud, oleks saanud teha üheaegselt ja nendeks ei oleks pidanud

kuluma sedavõrd palju (rohkem kui aasta) aega. Sellele vaatamata ei saa kohus aga lugeda, et

kriminaalmenetlus oleks sellel ajal seiskunud või et sellega oleks venitatud. Nimelt nähtub nii

tehtud toimingute loetelust, aga ka kaitseaktist (Jaanus Kukebali kaitseakt, II kd, tl 5), et

kriminaalmenetluse selles faasis on tehtud tööd kriminaalasja mahu vähendamiseks enne

üldmenetluses kohtusse saatmist, otsitud väiksema mahuga menetlusviise, peetud

läbirääkimisi, mis mõistetavalt ei saa toimuda märkimisväärse ajakuluta. Lisaks sellele on -

eriti tulenevalt maksualase süüteo spetsiifikast - vajalik kogutud materjali analüüsimine,

süstematiseerimine ja muu ulatuslik töö, mille väljundiks on üksnes mõni rida süüdistusaktis.

Kohus on seisukohal, et menetluse kulgemine kohtueelse menetluse perioodil 16.02.2016. a

kuni 30.04.2019. a ehk 3 aastat 10 nädalat ei ole toimunud mõistlikku menetlusaega ületades.

Hinnates selle aja kulgu KrMS § 2052 kontekstis ehk menetluse keerukuse ja mahukuse

aspektist, on kohus seisukohal, et kohtule esitatu järgi saab rääkida keerukast teoskeemist,

mitmeastmelisest ahelast näiliku tööjõurendiskeemi kujundamisel ja maksude vähendamise

eesmärgil. Selle skeemi tuvastamine ja arusaadavalt esitamine ei ole lihtsustatud

menetlusvõtetega teostatav. Läbiviidud menetlustoimingud moodustavad menetluse suure

mahu. Tegemist on suuremahulise ja keeruka uurimisega kulgeva kriminaalasjaga ja

prokuratuur ja kohtueelne menetleja ei ole sellega venitanud.

Kriminaalasja menetlemine Harju Maakohtus perioodil 30.04.2019. a - 02.09.2019. a, mil

Harju Maakohus tegi määruse kriminaalasja edastamiseks Riigikohtu esimehele kriminaalasja

menetlemise koha otsustamiseks, ei õnnestunud. Eelmenetlus takerdus R. P. kaitsjate korduva

vahetumise tõttu.

25.09.2019. a otsustas Riigikohus asja saatmise menetlemiseks Tartu Maakohtule.

Tartu Maakohtus 04.12.2019. a määratud eelistungi pidamine kavakohaselt ei õnnestunud,

kuna süüdistatav R. P. ei olnud nõus tema asenduskaitsjaga. Järgmine eelistung toimus

20.02.2020. a, mil kooskõlastati pooltega ja määrati kindlaks istungite toimumise ajad.

Kooskõlastati 45 kohtuistungipäeva alates 04.06.2020. a (varasemat alguskuupäeva ei

võimaldanud menetlusosaliste töögraafik), kohtuotsuse kuulutamine kavandati 14.aprillile

2021. a.

19.08.2020. a kooskõlastas kohus uusi kohtuistungipäevi (11 päeva) alates märtsist 2021. a,

kuna selleks ajaks toimuma pidanud kaheksast istungipäevast sai asja sisuline arutamine

toimuda kahel päeval (9.07, 10.08.). Muudel päevadel ei saanud asja arutamine toimuda

Jaanus Kukebali ja R. P. kaitsjate vahetumisega seotud põhjustel. Kohtulahendi kuulutamine

kavandati 9.juunile 2021. a.

Perioodiks 19.08.2020. a - 31.12.2020. a kooskõlastatud 17 istungipäevast toimus asja

arutamine kuuel päeval. Seitsmel päeval ei saanud asja arutamine toimuda R. P. kaitsja

ettevalmistusaja tõttu, neljal päeval R. P. eneseisolatsioonis viibimise tõttu (virtuaalselt ei pea

võimalikuks osaleda), R. P. ja Teet Raatsini eneseisolatsioonis viibimise tõttu, virtuaalselt ei

ole valmis osalema. 18.11.2020. a ei peetud kohtuistungit kohtust tulenevatel asjaoludel.

12.01.2021. a - 18.01.2021. a asja sisulist arutamist (4 istungipäeva) ei toimunud R. P.

terviseseisundi tõttu. 18.01.2021. a kooskõlastatud 10 uut kohtuistungipäeva, otsuse

kuulutamine kavandatud 24.11.2021. a.

21.01.2021. a määras kohus R. P. kohtuarstliku ekspertiisi, ekspertiisiakti valmimiseni lükati

istungid edasi. 01.04.2021. a valmis ekspertiisiakt, eksperdid on arvamusel, et R. P. on

võimeline kohtuistungitel osalema ja karistust kandma. 06.04.2021. a kohtuistung toimus.

07.04.2021. a - 21.04.2021. a (5 istungipäeva) asja sisulist arutamist ei saanud toimuda R. P.

terviseseisundiga seonduvalt.

01.03.2021. a kooskõlastatud 16 uut kohtuistungipäeva.

26.04.2021. a tegi kohus määruse R. P. esitatud süüdistuse eraldamiseks eraldi menetlusse,

prokuröri sellekohane taotlus rahuldati.

Selleks ajaks oli asi olnud kohtumenetluses umbes kaks aastat. Asja sisuline arutamine oli

saanud toimuda kümnel päeval.

Perioodile 28.04.2021. a - 31.12.2021. a kavandatud 43 istungipäevast toimus istung 40

päeval, 3 päeval ei toimunud. Mittetoimumise põhjused: 1 päeval (04.06) kaitsja (Argo

Küünemäe) haige, 1 päev (18.10) istungit ei toimu, kuna kaitsjad ei nõustu muude

menetlustoimingutega (tunnistajate küsitlemisega) enne tunnistaja O. V. küsitlemist, mis ei

saa toimuda enne 25.oktoobrit (tunnistaja on välisriigis). 1 päeval (15.12) jäi istung ära, kuna

planeeritud tunnistaja R. P. oli välisriigis ja ei jõudnud Eestisse tagasi.

Tõendite uurimine kohtuistungitel kulgeb kavandatust aeglasemalt (toimub kõigi

helisalvestiste läbikuulamine kohtuistungitel).

08.09.2021. a toimus istung poole päeva ulatuses, kuna süüdistatav Teet Raatsin vahetas

kaitsjat ja uus kaitsja (Indrek Põder ) soovis aega asja materjaliga tutvumiseks. Teet Raatsin ei

olnud nõus jätkama sel päeval senise kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäega.

01.01.2022. a - 13.06.2022. a kavandatud 18 istungipäevast toimus istung 6 päeval (10.01,

21.03, 30.03, 31.03, 25.04, 13.06) ja neljal päeval kuni pool päeva. Kahel päeval (17.01,

07.03) kui oli kavandatud tunnistaja R. P. küsitlemine, selleni ei jõutud. Kohus lahendas R. P.

ja kaitsjate erinevaid taotlusi, peale lõunat R. P. kohtusaali ei ilmunud. Ühel päeval (07.04)

toimus R. P. tunnistajana küsitlemine 2 tunni ulatuses, misjärel R. P. teatas, et ta ei saa

terviseseisundi tõttu ütluste andmisega jätkata. Ühel päeval (28.04) toimus R. P. küsitlemine 1

tund 45 minutit. Seejärel pidanuks jätkama süüdistatavate ütluste andmisega. Kaitsjad palusid

enne süüdistatavate ütluste andmist teha pausi ja mitte sel päeval jätkata.

Viiel päeval (24.01, 28.01, 31.01, 04.02, 14.02) istungit ei toimunud kaitsja Indrek Põdra,

seejärel Teet Raatsini ja Jaanus Kukebali haigestumise tõttu. Ühel päeval (23.05) istungit ei

toimunud, kuna kaitsja Indrek Põder ei ilmunud kohtuistungile, temaga ühendust saada ei

õnnestunud. Kavandatud süüdistatava Jaanus Kukebali küsitlemine tuli edasi lükata.

24.01, 07.03, 31.03 ja 25.05.2022. a kooskõlastab kohus uusi kohtuistungiaegu 19 päeva.

13.06.2022. a kohtuistung toimus, kavandatud süüdistatava Jaanus Kukebali küsitlemine. Teet

Raatsinilt taotlus XXX OÜ kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus jätab selle

taotluse rahuldamata. Jaanus Kukebali kaitsja esitab 12.06.2022. a e-kirjaga ja 13.06.2022. a

istungil taotluse tutvustada talle enne süüdistatava küsitlemise alustamist kõiki

jälitustoimingute aluseks olevaid dokumente. Taotlusega ühinevad teiste süüdistatavate

kaitsjad Iindrek Põder ja Kaisa Lumiste. Kohus tegi prokurörile ülesandeks taotletud

dokumendid kaitsjatele nähtavaks teha. Võimalik tähtaeg selleks on 08.08.2022. a. Kaitsja

Janar Urres ei pea võimalikuks oma kaitsealust Jaanus Kukebali küsitlema hakata enne kui on

nende dokumentidega tutvunud.

19.08.2022. a - 31.12.2022. a kavandatud 14 istungipäevast toimus istung 8 päeval (19.08,

24.08, 29.08, 13.10, 17.10, 31.10, 03.11, 01.12).

19.08.2022. a kohtuistung toimus. Kohus tutvustas veelkordselt jälitustoimingute aluseks

olevate dokumentide kontrolli tulemust. Kaitsjad esitasid küsimusi jälitustoimingute kohta

täpsemalt. Teet Raatsin esitab uue taotluse XXX OÜ kaasamiseks kolmanda isikuna. Kaitsja

Janar Urres ei pea võimalikuks Jaanus Kukebali küsitlemist enne kui on saanud selgust, kas

teises menetluses (R. P. süüdistus) on antud teistsuguseid ütlusi. Teet Raatsini kaitsja toetas

seda taotlust, leides, et süüdistatavate küsitlemisega ei saa alustada.

Viiel päeval (22.08, 21.10, 14.11, 25.11, 12.12) kohtuistungit ei toimunud.

22.08.2022. a kohtuistungit ei toimunud. Kaitsja Janar Urres taotles veel aega, et tutvuda

teises menetluses (R. P. süüdistus) antud tunnistajate ütlustega. 21.10.2022. a kohtuistungit ei

toimunud, kaitsja Indrek Põder teatas vägivalla ohvriks langemisest, ei ole terviseseisundi

tõttu võimeline istungil osalema. 14.11.2022. a istungit ei toimunud, Teet Raatsin teatas

haigestumisest, ei ole võimeline osalema. 25.11.2022. a teatas Teet Raatsin, et ei ole

võimeline terviseseisundit tõttu osalema, taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus ei

pidanud põhjendatuks, kohustas Teet Raatsinit ilmuma. Määratud kellaajaks Teet Raatsin ei

ilmunud. Kaitsja pidas Teet Raatsini mitteilmumise põhjust (määratud antibiootikumiravi,

mille tõttu ei ole ta võimeline ütlusi andma) mõjuvaks. Süüdistatava puudumise tõttu ei olnud

võimalik istungiga jätkata.

12.12.2022. a kohtuistungit ei toimunud. Kaitsja Iindrek Põder teatas, et on haigestunud ja

viibib alates 09.12 haiguslehel. Ka asenduskaitsja on haigestunud. Kohus kooskõlastas uusi

kohtuistungiaegu 24.augusti, 14.novembri ja 12. detsembri istungil kokku 10 päeva.

Perioodiks 01.01.2023. a - 07.08.2023. a kavandatud 18 istungipäevast toimus istung 14

päeval (03.02, 06.03, 09.03, 13.03, 15.03, 12.04, 20.04, 15.05, 18.05, 10.07, 12.07, 13.07,

14.07, 07.08).

13.02.2022. a istungit ei toimunud prokurörist tuleneval põhjusel.

24.05 ja 25.05.2022. a istungeid ei toimunud. Kaitsja Janar Urres teatas, et ei pea võimalikuks

pidada 24.05 kohtuvaidlust, kuna ettevalmistusaeg on olnud ebapiisav. Kohus ei nõustunud

kohtuistungi edasi lükkamisega. 23.05 õhtul teatas kaitsja Indrek Põder, et terviseseisundi

tõttu ei saa ta 24.05 kohtuistungist osa võtta ja viibib kuni 29.05 töövõimetuslehel. Kaitsja

Indek Põder taotles 24 ja 25.mai kohtuistungite edasilükkamist. Kohus tühistas nende päevade

istungiajad.

16.06.2023. a kohtuistungit ei toimunud. Teet Raatsin teatas XXX surmast, taotles

kohtuistungi edasilükkamist. Kohus lükkas kohtuistungi edasi.

07.08.2023. a kohtuvaidlused lõppesid, menetluspooled said võimaluse repliikideks.

Süüdistatavad kasutasid viimase sõna õigust. Kohus teatas kohtulahendi kuulutamise aja ja

lahkus nõupidamistuppa.

Seega kohtumenetluse käigus kooskõlastatud 141-st istungipäevast toimus kohtuistung 80-l

päeval. Kriminaalasi on kohtumenetluses olnud 4 aastat 10 kuud.

Kohtuistung on ühel korral jäänud toimumata kohtust olenevatel põhjustel ja ühel korral

prokurörist olenevatel põhjustel. 13 päeval on kohtuistung tulnud ära jätta põhjusel, et

kaitsjate vahetumise ja uue kaitsja menetlusse astumise tõttu on kaitsjad vajanud aega asja

materjaliga tutvumiseks. Ühel päeval on kohtuistung ära jäänud põhjusel, et Teet Raatsini

kaitsja Indrek Põder kohtuistungile ei ilmunud, temaga ühendust saada ei õnnestunud. 9-l

päeval on kohtuistung ära jäänud põhjusel, et süüdistatavate kaitsjad on olnud haiged (Indrek

Põder 7 päeva, Janar Urres 1päev, Aargo Küünemäe 1 päev), 6-l päeval on kohtuistungi

ärajäämise põhjuseks süüdistatavate Teet Raatsini (6 päeva, sh 3 päeva Covid-isolatsioon) ja

Jaanus Kukebali (2 päeva) haige olemine või muu kehv terviseseisund. Sellise

menetlusstatistika juures ei saa riigivõimule ette heita menetluse venimist või pidurdumist

prokuratuurist või kohtust olenevatel põhjustel.

Kohtumenetluse jooksul on esitatud hulgaliselt erinevaid taotlusi (sh Teet Raatsin esitanud 5

taotlust kogu kohtukoosseisu taandamiseks, kaks taotlust kohtu eesistuja taandamiseks, Ahto

Kiil ja Teet Raatsin on kumbki esitanud ühe taotluse prokuröri taandamiseks), mis on sisulise

menetluse aega kulutanud.

Kohus nõustub kaitsjatega selles, et haigestumist ei saa menetlusosalistele ette heita, lisaks

tavapärasele haigestumisvõimalusele oli kohtumenetluse perioodil ka Covidi pandeemia.

Samas ei ole süüdistatav Teet Raatsini ja tema kaitsja IndrekPõdra ja JaanusKukebali kaitsja

Janar Urrese kaitsetaktika soodustanud menetluse ajasäästlikku kulgemist. Nii näiteks ei ole

kaitsjad pidanud võimalikuks muuta tunnistajate küsitlemise järjekorda (enne O. V.)

küsitlemist, mille tõttu tuli planeeritud istungipäev ära jätta. Ka ei peetud võimalikuks jätkata

pärast tunnistajate küsitlemise lõppemist ja ka veel kahel järgmisel kohtuistungipäeval

süüdistatava küsitlemisega. Ka kaitsekõnet kohtuvaidluse raames ei pidanud süüdistatava

Jaanus Kukebali kaitsja võimalikuks alustada varem määratud ajal (24.05.2023. a),

põhjendades seda ebapiisava ettevalmistusajaga. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega

kohtuvaidlus edasi lükata. Sellises olukorras saabus 23.05.2023. a õhtul Teet Raatsini kaitsja

Iindrek Põdra teade haigestumisest ja taotlus planeeritud kohtuistungite (24.05 ning

25.05.2023. a) edasilükkamiseks.

Puutuvalt kaitsja Janar Urrese käsitlusse kohtu seisukohast siinses menetluses mõistliku

menetlusaja osas (kaitsekõne punktid 38-40.1.2) tuleb märkida, et 4 kuud enne R. P.

süüdistuse eraldamist lahendas kohus R. P. taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja kohus märkis 16.12.2020. a määruses (tsitaat):

Kohus on käesolevaks ajaks teinud kõik vajaliku, et kohtumenetlus kulgeks tõrgeteta, on

kooskõlastatud 66 kohtuistungipäeva ja menetlusplaani järgi on kavandatud menetluse

lõppemine vähem kui aasta jooksul. Seega puudub ka alus väita, et mõistlik menetlusaeg

lähiajal möödub.

Pärast kohtu viidatud määruse tegemist ei toimunud kohtuistungeid 9-l määratud

istungipäeval R. P. terviseseisundi tõttu, sh ka pärast eksperdiarvamuse valmimist, kus asuti

seisukohale, et R. P. on võimeline kohtuistungitel osalema ja karistust kandma. Sellises

olukorras oli menetluse mõistliku aja jooksul jätkamiseks eraldamismääruse tegemine

vältimatu. 2021. a sügisel toimus aga muutus menetluses osalemise distsipliinis, mis

väljendus tõrgetes tunnistajate küsitlemisel, sagenesid haigestumised jm põhjused, mis

tingisid kohtuistungite ärajäämise või planeeritud toimingute edasilükkumise ja mida kohus

on eespool käsitlenud. Sellesuunalist muutust menetluse kulgemises ei olnud kohtul R. P. osa

eraldades võimalik ette näha.

KrMS § 2052 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel seoses menetluse mõistliku aja

möödumisega arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust,

kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et

kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui

kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul

ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Käesolevas asjas on tegemist

maksusüüteoga, mille ulatus ületab eriti suurele kahjule vastava määra. Riigikohus on sellisel

puhul olnud seisukohal, et kui väidetavate maksuõigusrikkumiste ulatus on selline, et avalik

menetlushuvi kaalub süüdistatavate õiguste rikkumise ilmselgelt üles, ei ole alust, et

kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg1 alusel lõpetada.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas, kus tasumata maksukohustuse suurus ületab eriti

suurele kahjule vastava määra, kaalub sellega kaasnev avalik menetlushuvi selgelt üles

menetluse pikaajalisest kestusest tulenevad võimalikud riived süüdistatavate õigustele.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et käesolev suuremahuline kohtumenetlus, kus kasutatakse kõiki

võimalusi kaitseõiguse teostamiseks, kestabki objektiivselt pikka aega. Menetluse kulgemine

pikalt on olnud kooskõlas kaitsetaktikaga. Kui sellele lisanduvad subjektiivsetest asjaoludest

tulenevad tõrked, nt haigestumised, pikendab see menetlust veelgi. See ei anna aga alust

lugeda mõistlik menetlusaeg möödunuks.

Samas ei ole kogu kohtumenetluse kestel kehtinud süüdistatavatele ühtki piirangut

töötamiseks, reisimiseks, enda ravimiseks, õppimiseks ega muudeks tavapärase elu

tegevusteks ja neid võimalusi on süüdistatavad kasutanud. Süüdistatavatele on tagatud

võimalused osaleda kohtuistungitel virtuaalsete kanalite kaudu. Sellega on kohtu poolt

minimeeritud kriminaalmenetlusest tulenevad otsesed piirangud ja õiguste riived

süüdistatavatele.

Kohtueelses menetluses on arestitud Ahto Kiilile kuuluv korteriomand ja seatud sellele

hüpoteek. Ahto Kiil taotles 15.06.2023. a kohtult vara arestimise asendamist muu abinõuga.

Kannatanu ja prokuratuuri nõusolekul kohus rahuldas taotluse. Kohus märgib, et arest

korteriomandil ja hüpoteek on ilmselgelt piiravad abinõud, kuid need siiski ei takista

korteriomandi sihipärast kasutamist. Asjaolu, et rahalist nõuet tagavad abinõud leiavad

lõpliku lahenduse kriminaalasjas tehtavas lõpplahendis, on varalise nõudega süüteokoosseisu

puhul olemuslik.

Kohus nõustub kaitsjatega selles, et pikka aega kestev kohtumenetlus on süüdistatavatele nii

füüsiliselt kui vaimselt koormav ja võib ka mõjutada nende võimekust kohtuistungitel

osaleda. Tegemist on suuremahulise ja keskmisest keerukama kriminaalasjaga, milles mõistlik

menetlusaeg ei ole möödunud. Kaitsjate taotlused lõpetada kriminaalmenetlus seoses

menetluse mõistliku aja möödumisega ja kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1

alusel ei ole põhjendatud.

III Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Ahto Kiili taotlus 16.05.2019. a kaitseaktis (II kd, tl 24-26). Tuvastada KarS § 3891 vastuolu

põhiseadusega. Sama taotleb kaitsja kaitseaktis (II kd, tl 15-18) p 15.

Ahto Kiil ja tema kaitsja on kohtumenetluses (s.o 16.05 ja 17.05.2019. a kaitseaktides,

vastavalt (II kd, tl 24-26 ja II kd, tl 15-18, p 15) esitanud taotluse tuvastada vastuolu KarS §

3891 Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Esitatud taotluse kohaselt tuleb kohtul kontrollida, kas

KarS §-s 3891 sätestatud tegevuse, s.o maksuhaldurile deklaratsioonis valeandmete esitamine

- kriminaalõiguslik karistamine on kooskõlas legitiimsuse ja õigusselguse põhimõtetega

põhiseaduse § 13 lg 2 tähenduses koosmõjus põhiseaduse § 22 kolmanda lausega ning

Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ning Euroopa Põhiõiguste

Hartaga.

Taotluses leitakse, et maksukohustuslane esitab sunni all maksuhaldurile

maksudeklaratsiooni. Kahtluse tekkimisel alustab Maksu- ja Tolliamet maksumenetluse, mille

raames kogutakse läbi sunni maksukohustuslaselt tõendeid ilma, et neid oleks

maksumenetluse tegelikust eesmärgist informeeritud. Kogutud tõendid esitatakse Maksu- ja

Tolliameti uurimisasutusele, sealt prokuratuuri, kus neid kasutatakse süüdistusaktis ning

kohtumenetluses. Seega, kui isikut tahetakse süüdi mõista KarS § 3891 järgi, peab üheks

tõendiks olema maksudeklaratsioon, milles valeandmeid esitati. Maksudeklaratsiooni on

maksukohustuslane esitanud sunni all ning seetõttu on sellise tõendi kasutamine vastuolus

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 22 lg 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 47 sätestatuga.

Maksukorralduse seadus ei näe ette võimalust maksudeklaratsiooni mitte esitada. Tegemist on

absoluutse deklareerimiskohustusega. Sel moel saadud andmeid ei tohi aga demokraatlikus

õigussüsteemis isiku vastu kasutada.

Ahto Kiili ja tema kaitsja taotlus tuvastada KarS § 3891 vastuolu põhiseadusega tuleb jätta

rahuldamata. Kohus põhjendab oma seiskohta järgmiselt.

PS § 22 lg 3 kinnitab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu.

Riigikohtu tõlgenduse järgi pole viidatud sätte mõtte kohaselt keegi kohustatud kaasa aitama

enda või oma lähedase toimepandud süüteo tõendamisele (Riigikohtu lahend nr 4-16-6037,

p 17). Samasugune keeld tuleneb EIÕK artikli 6 kohaldamispraktikast.

MKS § 2 sätestab, et maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu

määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks

vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus,

mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning

millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Maksude kehtestamise peaeesmärk on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et

maksukohustus on avalik-õigusliku iseloomuga ning maksukohustuse realiseerimiseks ei ole

vaja kohustatud isiku nõusolekut. Nõustuda saab, et maksumenetluses on menetlusosaliste

kohustuste maht suurem kui muudes haldusmenetlustes, kuid maksumenetluses on isikutele

ette nähtud täiendavaid tagatisi, mis peavad kaitsma maksukohustuslast riigi võimaliku

omavoli eest. Lisaks MKS §-des 10-16 sõnaselgelt väljendatud põhimõtetele tuleb

maksumenetluses arvestada kõikide demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Näiteks on kogu

maksumenetluses kogutud teave kaitstud maksusaladusega, ning menetlusosalisele on

garanteeritud tõendite esitamisest keeldumise õigus, kui tõendi esitamine sunniks isikut

tunnistama enda või lähedase poolt toime pandud kuritegu või väärtegu.

MKS § 85 lg 1 sätestab, et maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu-

ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu

arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.

Seega saab nõustuda, et maksudeklaratsiooni esitamine on kohustuslik igale isikule, kes

teenib tulu või omab vara. Maksudeklaratsiooni esitamine on vajalik, et riik saaks hinnata

maksude maksmise kohustusi ning määrata kindlaks, kui palju maksu tuleb maksta. Maksude

kontroll on protsess, mille käigus riik kontrollib, kas maksude maksmise kohustus on täidetud

õigesti. Üldreeglina näeb seadus käibemaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning

andmete esitamise kohustuse igakuise käibedeklaratsiooniga (KMS § 27 lg 1). Eestis on

maksudeklaratsioon kõige olulisem maksu määramise alusdokument.

Eesti maksuõiguse seaduslikud eeldused on: maksumaksja esitatud andmete õigsuse eeldus

(MKS § 82), maksukohustuslase raamatupidamisandmete õigsuse eeldus (juhul kui

raamatupidamine vastab seaduses ettenähtud tingimustele, MKS § 82) ja vara valdaja

omandiõiguse eeldus (MKS § 94 lg-d 3, 4).

Eeltoodust tuleneb üheselt, et üldjuhul eeldatakse maksumaksja esitatud andmete õigsust ning

enamikul juhtudel peab see eeldus paika. Maksuhaldur alustab omal algatusel tõendite

kogumist siis, kui tal tekib deklaratsioonide andmete töötlemisel kahtlus deklaratsioonis

esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohustuslasel puuduks kohustus esitada maksuhaldurile

maksudeklaratsioone, puuduks maksuhalduril igasugune võimalus kontrollida maksuseaduste

täitmist, sh kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse

tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, arvestada

ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning

tagastada enammakstud või hüvitatavad summad, nõuda sisse maksuvõlad, kohaldada

maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

EIKo asjas Allen vs Ühendkuningriik1 leidis kohus, et enese mittesüüstamise privileeg ei keela

sunni kasutamist, et isik esitaks teavet enda või äriühingu finantside kohta. Maksumaksja

kohustus avaldada tulud ja kulud, et riik saaks arvestada ja hinnata makse, on

maksusüsteemile iseloomulik. Raske on ette kujutada, et maksude kogumine oleks võimalik

sellise teabe esitamise kohustuseta.

Riik deklareerimiskohustust kehtestades ei pea silmas olukorda, et maksumaksja on

tegutsenud ebaseaduslikult või et ta esitab ebaõigeid andmeid. Õiguspäraselt tegutsenud isikul

ei saa tekkida vajadust enese mittesüüstamise järele. Nagu eespool viidatud, kehtib

maksuõiguses eeldus, et maksumaksja esitatud andmed on õiged.

Ahto Kiili ei ole karistatud selle eest, et ta ei andnud teavet, mis võinuks teda inkrimineerida

käesolevas kriminaalmenetluses. Ahto Kiili karistatakse valeandmete esitamise eest, mis on

iseseisev kuritegu. KarS §-ga 3891 kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine

ning maksumenetluse tulemuste õiguspärasus, laiemalt majandus tervikuna, mille taga

omakorda on riigieelarve tulude korrapärane laekumine ehk riigi fiskaalhuvid (RKKK 3-1-1-

39-05 p 16; 3-1-1-94-06 p 11.5, 3-1-1-25-11 p 9.1) Kohtu arvates ei ole rikutud enese

mittesüüstamise privileegi.

Jätta rahuldamata süüdistatava Ahto Kiili taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks.

Ahto Kiili 17.02.2020. a taotlus alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

kontrollimaks, kas KrMS § 32 lg 2 ja § 91 lg 2 on kooskõlas põhiseaduse §-ga 26 koostoimes

§-dega 11, 13 ja 14.

Põhiõiguste kaitse seisukohalt on oluline kindlaks teha, millist põhiõigust läbiotsimine riivab.

Eraelu puutumatust kaitseb PS § 26 - igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega

1 EIKo 12.07.2013, Allen v. The United Kingdom

eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku

korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks. Eraelu puutumatust võib piirata kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

KrMS § 91 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või

piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks

vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada

tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub

läbiotsimiskohas.

Läbiotsimise regulatsiooni üheks eesmärgiks on luua tagatised põhiõiguste kaitseks. Samas

tuleb nõustuda, et regulatsiooni eesmärgiks on anda võimalus koguda kuriteo asjaolude

selgitamiseks vajalikku teavet, mitte aga keelata läbiotsimine mõnes kohas.

Ehkki seaduse järgi võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku

määruse või kohtumääruse alusel (KrMS § 91 lg 2), on regulatsiooni aluseks põhimõte, et

üldjuhul toimetatakse läbiotsimist prokuratuuri määruse alusel ning vaid seaduses nimetatud

juhtudel on läbiotsimiseks nõutav kohtu luba (KrMS § 91 lg 3). Ka kohtu luba nõudvaid

läbiotsimisi võib edasilükkamatul juhul toimetada prokuratuuri loa alusel (KrMS § 91 lg 5).

KrMS § 91 lg 2 kehtis käesoleva kriminaalasja menetluses tehtud toimingute, sh

läbiotsimistoimingute ajal 16.02.2016. a järgmises redaktsioonis: Läbiotsimist toimetatakse

prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades

käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 3 loetletud erandeid. KrMS § 91 lg 21 kehtis redaktsioonis:

Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari-

või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui

on alust arvata, et: kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit

kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal (p 1) või läbiotsitavas kohas või sõidukis

pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel (p 2).

KrMS § 91 lg 3 kehtis redaktsioonis: Edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada

uurimisasutuse määruse alusel ilma kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul

teatada prokuratuuri kaudu eeluurimiskohtunikule või käesoleva paragrahvi lõikes 21

nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 sätestab, et prokuratuur on Justiitsministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks

vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid

seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Kohus nõustub, et läbiotsimine kujutab endast tõsist sekkumist EIÕK art 8 kaitsvatesse

õigustesse. Samas EIÕK konventsiooni art 8 ei nõua, et läbiotsimise korraldamiseks oleks

ilmtingimata vaja kohtu luba, see on pigem soovituslik. Nimelt kohtu eelneva loa puudumist

saab EIK järgi kompenseerida kahe abinõuga: esiteks peab läbiotsimise õiguslik regulatsioon

olema täpne ja selge ning teiseks peab olema ette nähtud võimalus läbiotsimise seaduslikkuse

ex post facto kohtulikuks kontrolliks2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KrMS § 91 lg 2 on

kooskõlas põhiseaduse §-ga 26 koostoimes §-dega 11, 13, ja 14.

Kohus on 15.02.2016. a välja antud läbiotsimise määruse kohta sisulise seisukoha

väljendanud 06.04.2021. a kohtuistungil (III kd, tl 7).

Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et lisaks läbiotsimisele võib dokumentaalsete tõendite

saamiseks kasutada ka KrMS § 32 lg-s 2 sätestatud menetlustoimingut. Riik võib nõuda

2 EIKo 15.02.2011 Heino vs Soome p. 44; 31.03.2016 Stoyanov jt vs. Bulgaaria, p 132-134.

kodanikelt ja äriühingutelt eri liiki teavet, millel võib olla isikule negatiivne mõju.

Kriminaalmenetluse käigus on menetlejal õigus teha päringuid, mis sisaldavad andmeid isiku

eraelu kohta ning võimaldavad tema igapäevastest tegevustest ülevaatliku pildi saada, kuid

mis ei ole jälitustoimingud. Näitena võib tuua tavalised aadressi- (elukoha)päringud, isikule

kuuluva kinnisvara päringud, auto registreerimisnumbri ja omanikupäringud, pangast konto

väljavõtte päringud jne. See koostöö hõlmab teabe andmist politseile ja ka prokuratuurile.

KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused kõigile kohustuslikud.

Nii nagu KrMS § 91 lg 1 eesmärgiks, on ka KrMS § 32 lg-s 2 sätestatu eesmärgiks anda

uurimisasutusele võimalus koguda kuriteo asjaolude selgitamiseks vajalikku teavet. Tõendite

kogumisega võib kahtlemata subjektile kaasneda põhiõiguste (eeskätt era- ja perekonnaelu

puutumatuse ja informatsioonilise enesemääramisõiguse) riive. Samas sõltub riive

intensiivsus päringu ulatusest. Selline tõendi kogumise viis ei ole võrreldav

jälitustoimingutega, mille käigus saadud teabe ulatus, sisu ja tähendus isikule on kordades

tähenduslikum. Kohus leiab, et sõltumata kaasneva riive intensiivsusest KrMS § 32 lg 2

puhul, peab menetluskord laiemas plaanis ära hoidma võimalikud kuritarvitused. Mida

raskem ja laiaulatuslikum on kuritegu, seda suurem on eelduslikult menetlustoimingutega

kokkupuutuvate isikute talumiskohustus. Oma osa mängib ka konkreetses menetluses

väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude hulk ja olemus. Kriminaalmenetluse läbiviimiseks

vajalikke andmepäringuid võib teha üksnes siis, kui see on proportsionaalne

(kriminaalmenetluses vajadus vs. põhiõiguste riive).

Eeltoodud põhjendustel ei alusta kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

Süüdistatava Teet Raatsini poolt 25.11.2020. a kohtuistungil (01.38.06) esitatud taotlus, et

kohus kontrolliks põhiseaduslikkuse järelevalve korras, kas asitõendite vaatluse juures peavad

olema manukad. Süüdistatav ühelegi normile seejuures ei tuginenud. Süüdistatav märkis, et

täiendav ning põhjendatud taotlus esitatakse täiendavate tõendite voorus. Vastavasisulist

taotlust kohtule esitatud ei ole.

PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Osutatud sättest tuleneb isiku subjektiivne õigus konkreetsele normikontrollile selles kohtus,

kes vaatab läbi tema kohtuasja (Riigikohtu üldkogu 22.12.2000. a määrus asjas nr 3-3-1-38-

00, p 15 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2010. a otsus asjas nr

3-4-1-5-10, p-d 17-20). Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks esitatav taotlus

olema põhistatud ning selles tuleb märkida põhiseaduse sätted või põhimõtted, millele

vaidlustatav õigustloov akt ei vasta.

Süüdistatava Teet Raatsini esitatud taotlus ei vasta nõuetele. Esitatud ei ole põhistust ning

avaldatud ei ole sätteid või põhimõtteid, millele vaidlustatav õigustloov akt ei vasta. Nõue

peab olema selgelt suunatud mõne õigustloova akti (seadus, määrus) või lünga vastu. Taotlus

ei saa olla suunatud toimingu vastu. Kohtueelses menetluses teostatavate

kriminaalmenetluslike toimingute õiguspärasuse hindamiseks on isikul õigus pöörduda

prokuröri ning tema otsusega mittenõustumisel riigiprokuröri poole.

Kohus jätab rahuldamata süüdistatava Teet Raatsini taotluse põhiseaduslikkuse menetluse

algatamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kriminaalmenetluses on andmete kasutamise ülimaks

eesmärgiks õigusemõistmine. Õigusemõistmine, kui ühiskonna elu õiglase korraldamise

võimalus, peab toimima üldise hüvena, erapooletult ja üldsuse poolt tunnustatuna. Seetõttu

peavad andmed, mida õigusemõistmisel kasutatakse, olema erapooletud ning üldsuse poolt

tunnustatavad. Eesti kohus, prokuratuur ja uurimisasutus peavad dokumenteerima kogu

menetlustegevuse, sealhulgas tõendite kogumise.

Süüdistatav Teet Raatsini esitas 06.03.2023. a kohtuistungil taotluse põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks, et tuvastada KrMS § 49 vastuolu põhiseaduse ja EIÕK art

6, 13 sätestatud ausa ja erapooletu kohtupidamise põhimõttega. 09.03.2023. a esitas

süüdistatav taotluse kirjalikult.

Kohus lahendas süüdistatava 06.03.2023. a (09.03.2023. a) taotluse 09.03.2023. a määrusega,

jättes taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

Kaitsja Indrek Põder esitas 07.03.2022. a kohtuistungil taotluse küsida seisukohta Riigikohtult

KrMS § 671 vastuolu kohta põhiseaduse §-ga 22 ja §-ga 23. Taotlus esitatud seoses R. P.

seisundiga tunnistajana, teises menetluses on ta süüdistatav.

Kohus avaldas oma seisukoha kohtuistungil. Tunnistaja küsitlemine kohtumenetluses toimub

kriminaalmenetluse seadustiku 10.peatüki 4.jao sätete järgi. Tunnistaja õiguste tagamiseks

kohtumenetluses, sh et ei tekiks PS § 22 ja § 23 riiveid, on menetlusseadustikus § 71 lg 2 p 1,

on § 2871 lg 5. Seega ei ole vajalik kohaldada KrMS § 671. Põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluses saab hinnata sätteid, mida ei saa kohaldamata jätta. KrMS § 671 on säte, mida ei

tule kohaldada ehk mille suhtes ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada.

Seega ei ole tegemist asjakohase sättega.

IV Taotlused Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks

Ehkki R. P. ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, käsitleb kohus tema poolt esitatud

eelotsusetaotlusi, kuna ka kohtul on kohustus menetluse igas staadiumis kaaluda Euroopa

Kohtult eelotsuse küsimise vajadust.

R. P. eelotsusetaotlused on ilmselgelt põhjendamatud.

R. P. eelotsusetaotlused 27.08.2019. a kaitseaktis (II kd, tl 113-122).

Eelotsuse taotlus seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2013/48/EL ja 2012/13

EL. Direktiivide 2013/48/EL ning 2012/13/EL tõlgendamise ja ühesuguse kohaldamise

vajadus.

Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates

küsimustes:



Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/48/EL artikleid 1, 2 ja 3 tuleb

tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult

määratletud kriminaalsetena või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis

siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli

kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt - kriminaalse iseloomuga?



Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas sellises kriminaalse iseloomuga

menetluses saab kaitsja nimetada ümber esindajaks ja panna menetlusalusele isikule

kaasaaitamiskohustuse?



Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/13/EL artikleid 1 ja 3 lg 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult

määratletud kriminaalsetena või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis

siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli

kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt - kriminaalse iseloomuga?



Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas kriminaalse iseloomuga menetlust

saab vastavalt direktiivile 2012/13/EL läbi viia enne, kui menetlusalusele isikule on

selgitatud, millise menetlusliigiga on tegemist, milline on menetluse eesmärk ja kui on

tagatud kaitsja ning vaikimisõigus?



Kas direktiivi 2012/13/EL artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et alalõigetes a-e

sätestatud normid peab liikmesriik tagama iseseisvalt menetlustoiminguid alustades

või peab menetlusalune isik taotlema nende täitmist omal initsiatiivil?

Kohus märgib, et eelduspäraselt Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristused reeglina

vastavad Engeli kriteeriumidele (eriti kui tegemist on rahaliste sanktsioonidega), on riik ka

halduskaristuste juurutamisel endiselt seotud kriminaalmenetlustele omaste menetuslike

garantiidega. EL nõuab liikmesriikidelt, et teatud õigusrikkumistele tuleb tingimata läheneda

haldusmenetluse raamides. Kui EL seadusandja on määranud õigusliku tagajärje

haldussanktsioonina, siis ei saa Riigikogu asjakohast meedet karistusõiguse valdkonnas ette

näha (ja vastupidi), minemata vastuollu EL õigusega.

Enamasti eelneb võimalikule süüteomenetlusele haldusõiguse järgi toimuv riiklik

järelevalvemenetlus, mille eesmärgiks on eelkõige ohu ennetamine ja tõrjumine. Selle käigus

selgitatakse välja järelevalve seisukohalt olulised asjaolud, mis aga võivad anda ka aluse

hilisemaks süüteomenetluseks. Sageli on ka ainuüksi järelevalvemenetluse käigus kogutud

teave piisav selleks, et veel enne süüteomenetluse toimingutega alustamist jaatada süüteo

toimepanekut. Järelevalvemenetluse ja süüteomenetluse nõuded tõendite kogumise kohta on

erinevad. Erinevad on ka süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse lõppeesmärgid

(järelevalvemenetlus on eelkõige ohu ennetamisele ja tulevikus rikkumiste ärahoidmisele

suunatud, süüteomenetlus vaatab tagas, on lisaks preventatsioonile ka retributiivne (Sander

Põllumäe, „Mõiste administrative penalties riigisisesesse õigusse ülevõtmine”, Õiguskeel

2/2015). Olenemata aga sellest, mis nime kannab menetlus, tuleb menetluslike garantiide

pakkumisel lähtuda EIÕK art 6 nõuetest, kui võimalik õigusjärelm vastab kriminaalkaristuse

definitsioonile Engeli kriteeriumide põhjal. Enamus järelevalve käigus kogutud tõendeid on

kehtiva õiguse kohaselt süüteomenetluses, piiranguteta ja lisatoimingute tegemise vajaduseta

tõendina lubatavad.

MKS §-s 64 on enese mittesüüstamise privileeg sõnaselgelt kirjas. Ka PS § 22 ei täpsusta, et

enese mittesüüstamise privileeg kehtiks üksnes süüteomenetluses. Privileegi piiramine

konkreetse menetlusliigiga ei oleks ka kooskõlas privileegi eesmärgiga, kuivõrd võimaldaks

privileegiga kaetud teavet inimestelt sunnijõu ähvardusel nõuda muudes menetlustes ja seda

siis hiljem süüteomenetluse eesmärkidel kas otse või kaude nende vastu ära kasutada.

Maksukohustuslasel ja kolmandatel isikutel küll üldjuhul on kohustus maksuametile

maksukohustuse väljaselgitamisel kaasabi osutada, ent siis kui käimas on juba

süüteomenetlus, võib menetluse sihtmärgiks olev isik üldse igasugusest koostööst keelduda.

On ta aga varem juba kaasaaitamiskohustust täites nt seletusi andnud, ei tohi neid tema vastu

süüteomenetluses kasutada (RKKKo 3-1-1-57-07). Samasugusele seisukohale on jõudnud ka

EIK (Saunders v. UK, 19187/91; Funke v. France, 10828/84; J.B. v. Switzerland, 10328/83).

Eelotsuse taotlus seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/64/EL. Eesti

Vabariik ei tõlgi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. Valitud lahenditest avaldatakse Riigi

Teatajas mõnelõigulisi kokkuvõtteid, mis ei anna täit ülevaadet ei kaasuse üksikasjadest ega

kohtu õiguskäsitlusest motiveeriva osani jõudmisel.

Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates

küsimustes:



Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/64/EL artikleid 1 ja 2 tuleb

tõlgendada selliselt, et need laienevad ainult nendele menetlustele, mis on siseriiklikult

määratletud kriminaalsetena, või ulatub nende kaitseala ka menetlusteni, mis

siseriiklikult on nimetatud muuks menetlusliigiks, kuid on oma olemuselt - Engeli

kriteeriumi ja EIK kohtupraktika kohaselt kriminaalse iseloomuga?



Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi artikkel 3 lõiget 4 saab

rakendada Euroopa Kohtu või EIK lahenditele, milles väljendatud seisukohti

kasutatakse menetlusele allutatud isiku suhtes negatiivselt, st kas kohtuotsuseid võib

tõlkida osaliselt?



Kas direktiivi 2010/64/EL saab tõlgendada selliselt, et asja menetlev kohus asub ise

tõlgi rolli ning asub liikmesriigile direktiiviga pandud kohustusi täitma?

Õigusrikkumise kuulumine karistusõiguse või haldusõiguse alla omab olulist praktilist

tähtsust: see määrab ära õigusrežiimi, mille alusel õigusrikkumist menetletakse, sealhulgas

menetluse subjektiks olevale isikule pakutavad menetluslikud garantiid. Kui

kriminaalmenetluses on isikutele tagatud n-ö täispakett menetluslikke garantiisid, siis

haldusmenetluses on see pakett võrreldes kriminaalmenetluslike garantiidega reeglina

piiratud.

EL õigusaktide hulka kuuluvad direktiivid, mis näevad ette isikute õigused kriminaal- (ja

väärteo)menetluses, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/64 õiguse kohta

suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses. Direktiivid, mis sätestavad menetluslikud

garantiid kriminaalmenetluses, kohalduvad karistuslike haldussanktsioonide suhtes üksnes

haldusorgani poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse üle arutamise menetluses, mida viib

läbi kriminaalkohus. Seejuures tuleb arvestada, et asjaolust, et eelpool viidatud direktiivid ei

kohaldu haldusmenetlusele, ei saa veel järeldada seda, et nendes sisalduvaid õigusi ei tule

haldusmenetluses isikute karistamisel kohaldada. Tähelepanuta ei saa jätta, et EIK on hiljem

Engeli kriteeriume Jussila lahendiga hägustanud, märkides et eksisteerivad ka nn kvaasi-

karistusõiguslikud sanktsioonid, mille puhul ei pea isikule tagatud olema kõik

kriminaalmenetluslikud garantiid (Jussila v. Finland, 73053/01, § 43). Menarini kaasuses

leidis EIK, et teatud EIÕK art-s 6 sätestatud menetluslike garantiide puudumist aitab

kompenseerida hilisem täielikku jurisdiktsiooni omav kohtulik kontroll (27. september 2011,

Menarini Diagnostics S.R.L. v. Italy, 43509/08).

Käesoleval juhul on oluline, et Euroopa Kohtult saab eelotsust küsida üksnes siis, kui

menetletava asja lahendamise tulemus sõltub sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu

õigusakte, või tekib kahtlus nende aktide kehtivuses. Kaitseakti punktides 8.78.1-8.78.3

esitatud küsimused ei põhine kriminaalasjas tuvastatud faktilistel asjaoludel ning ei ole seega

ka kriminaalasja lahendamise seisukohalt asjassepuutuv.

Eelotsuse taotlus seoses kriminaalmenetluse legitiimsuse printsiibiga. Eesti Vabariigis

mõistetakse isikud kriminaalkorras süüdi ilma, et kohtud oleksid kontrollinud kohtualuste

tegevuse/tegevusetuse vastuolu rahvusvahelise õigusega nagu seda nõuab Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikkel 49.

Süüdistatav palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevas

küsimuses:



Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 49 tuleb tõlgendada selliselt, et kedagi ei

tohi kuriteos tunnistada enne, kui siseriiklik kohus on kontrollinud isikule

etteheidetava teo vastavust rahvusvahelisele õigusele?



Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas kohtulik kontroll peab kajastuma

ka kirjalikus kohtuotsuses?



Kas isikut võib kriminaalkorras karistada selle eest, et ta tugineb oma käitumises

Euroopa Kohtu praktikale (mida ei ole siseriiklikult nõuetekohaselt tõlgitud ja

isikutele kättesaadavaks tehtud) ja/või Euroopa Liidu direktiivile (mida ei ole samuti

nõuetekohaselt üle võetud) ja seeläbi läheb isiku tegevus näiliselt vastuollu siseriikliku

õigusega?



Kas Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikliga 267 on kooskõlas siseriiklik

menetlusseadus, mille järgi riigi kõrgeimal kohtul, mille otsuse peale ei saa edasi

kaevata, on õigus jätta eelotsuse taotlus läbi vaatamata esitamata põhjendusi?



Kui vastus eelnevale küsimusele on eitav, siis kas sellist siseriiklikku kohtulahendit,

mis on tehtud vastuolus ELTL artiklis 267 esitatud imperatiivse nõudega, saab lugeda

jõustunud ning õiguslikku jõudu omavaks kohtulahendiks?

EL põhiõiguste harta artikli 51 lg-ga 1 tagatakse kaitse rikkumiste eest, mis tulenevad

siseriiklikest meetmetest, millega kohaldatakse ELi õigust. See tähendab, et hartaga ette

nähtud kaitset ei saa rakendada üksnes väitel, et asjaomase juhtumi puhul on tegemist

põhiõiguse rikkumisega. Põhiõiguste hartale võib tugineda üksnes juhul, kui juhtumile saab

kohaldada ELi esmase või teisese õiguse sätet, st muid kui harta enda sätteid. Teisisõnu peab

ELi õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide või

õigusnormide vahel olema piisav seos. Käesolevas asjas sellist seost kohtu ette toodud ei ole.

Oluline on märkida, et liikmeriigi kohus ei saa eelotsust küsida siseriikliku (Eesti) õiguse

tõlgendamise ega kehtivuse kohta ega selle kohta, kas siseriiklik õigus on EL õigusega

vastavuses või vastuolus.

PS § 23 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks

seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui

see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab

pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.

Seaduste kirjalikkuse nõue tuleneb PS § 3 lg 2 teisest lausest, määratluse nõue aga PS § 13 lg-

s 2 sätestatust. PS § 23 põhimõtted on kajastatud ka KarS §-s 2 (karistamise alus) ja need

laienevad kõigile süütegudele.

KarS § 6 lg 1 järgi kehtib Eesti karistusseadus iga isiku suhtes, kes Eesti territooriumil on

süüteo toime pannud, sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.

Territoriaalsuspõhimõte on karistusseaduse ruumilise kehtivuse üks aluspõhimõtteid, sest

karistusvõim kuulub riigile ning territoorium on riigi eksistentsi üks aluseid. Seetõttu on see

põhimõte ka rahvusvahelis-õiguslikult kõige enam tunnustatav, sest seondub riigi

suveräänsusega. Eesti karistusseadustik kehtib kõigi Eesti territooriumil toimepandud ja

karistusseadustiku järgi süütegudeks loetud tegude kohta.

Euroopa Kohus ei otsusta siseriikliku õiguse kehtivuse ega tõlgendamise üle.

R. P. 29.11.2019. a eelotsusetaotlus (I kd, tl 4-9). Sama taotluse esitas süüdistatav Teet

Raatsin 29.11.2019. a (I kd, tl 50).

Kohtul palutakse pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega, kontrollimaks, kas

MKS § 83 lg sätestatud piirang/regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu ühist

käibemaksusüsteemi reguleeriva direktiiviga 2016/112/EÜ.

R. P. palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevates

küsimustes:



Kas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2016/112/EÜ tuleb tõlgendada selliselt, et

näilikke tehinguid tuleb käibemaksu määramisel arvesse võtta juhul, kui kõik pooled

on tehingut ühtmoodi oma maksudeklaratsioonides kajastanud ning keegi osapooltest

pole saanud maksueelist?



Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, kas sellisel juhul rikub taoliste tehingutega

seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld Euroopa Liidu ühtset

käibemaksusüsteemi ja direktiivi 2016/112/EÜ?

Maksuõiguses on tunnustatud nn majandusliku tõlgendamise reegel, mis tähendab, et

maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tehingu

majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. Maksuõigus on iseseisev õigusharu ning

teistes õigusharudes definitsioonid ja tõlgendused ei ole maksuseaduste rakendamisel siduvad.

Tsiviilõiguses kehtib lepinguvabadus ning lepingupooltel on õigus ise kujundada omavahelisi

suhteid omal äranägemisel. Maksuõigus on avaliku õiguse osa ja maksustamisel tuleb lähtuda

ühetaolise maksustamise põhimõttest. Tsiviilõigusliku lepingu pooled ei saa aga oma suva

järgi kujundada oma maksukohustusi. Maksude objektiks on majanduslikud sooritused, mis

tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Käibemaksu objekt on kauba või teenuse reaalne

üleandmine. Kui leiab aset reaalne majanduslik sooritus ilma lepingulise suhteta (näiteks

kauba üleandmine tühise tehingu alusel), on maksuobjekt olemas ja tekib maksukohustus.

Nõustuda saab taotluse esitajaga selles, et maksuõiguses defineeritakse tihti teiste õigusharude

mõisteid teistsuguses tähenduses, mis vastab maksuõiguse spetsiifikale. Esineb olukordi, kus

seadusandja ei ole märganud vajadust iseseisva definitsiooni järele ning seetõttu võib

parktikas ette tulla, et tsiviilõiguslikku terminit tuleb maksuõiguses iseseisvalt tõlgendada

ning omistada terminile sisu, mis vastab maksuõiguse normi eesmärgile ja sisule.

Tsiviilõiguslike tehingute ja toimingute tsiviilõiguslikud ja maksuõiguslikud tagajärjed ei

pruugi kokku langeda (nt tühise tehingu puhul). MKS § 83 lg-s 1 sisalduva majandusliku

lähenemise põhimõtte abil maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus oleva

tehingu või tegevuse tulemused võrdselt õiguspärase tegevuse tulemustega ning tagatakse

kooskõlas maksevõimelisuse põhimõttega samalaadsete faktiliste asjaolude võrdne

maksuõiguslik kohtlemine. Viidatud sättes sisalduva mõtte kohaselt ei tohi isikutel

õigusvastase tegevuse abil olla võimalik asetada end paremasse olukorda, kui see on võimalik

õiguspärase tegevusega. MKS § 83 lg 1 rakendamise eelduste hulka kuulub tehingu

majanduslik toimumine, nagu seda eeldab ka MKS § 83 lg 3. Kui tühine või kehtetu tehing on

poolte poolt täidetud ja tagasitäitmist ei ole toimunud, siis on maksustamise alus reaalselt

olemas ning see tuleb vastavalt ka maksustada. Ebaseaduslikust tegevusest tekkiv tulu või

käive maksustatakse üldises korras. Maksukohustus peab tekkima vahetult seaduse alusel ja

kõikidel sarnaste majanduslike tagajärgedega tehingutel ühesuguselt.

MKS § 83 lg-s 4 on kirjeldatud juhtumit, mille puhul tehingu tsiviilõiguslik ja maksuõiguslik

kvalifikatsioon langevad kokku. Üks võimalik viis oma maksukohustuse vähendamiseks on

näilike tehingute tegemine (nt olematute kulutuste näitamine). Kuna näilikku tehingut ei ole

reaalselt täidetud, siis seda maksustamisel ei arvestata. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-46-11

täpsustanud, et käibemaksuga maksustamisel võib näiliku tehingu korral tekkida olukord, kus

ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei tunnustata, kuid müüja käibemaksukohustus

jääb püsima KMS § 38 lg 1 alusel niikaua, kuni müüja ei ole parandanud arvet, millel oli

kajastatud käibemaksu summa. MKS § 83 lg 4 näeb ette, et kui näilik tehing tehakse teise

tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.

Sama näeb ette ka TsÜS § 89 lg 3.

Jätta 29.11.2019. a esitatud taotlused Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse taotlemiseks

rahuldamata.

R. P. 28.05.2020. a eelotsusetaotlus (I kd, tl 126-127).

R. P. palub kohtul pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole järgnevas küsimuses:



Kas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/48/EL artikkel 3 lg 1 tuleb

tõlgendada selliselt, et otstarbeka ja tõhusa kaitseõiguse tagamiseks tuleb kõigile

kohtualustele tagada võrdne ja tegelik õigus toimikuga tutvumiseks koos õigusega

teha koopiaid kõigist materjalidest, millel pole riigisaladuse piirangut?

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22.10.2013. a vastu direktiivi 2013/48EL.

Menetlusreeglite mitmekesisus tingis vajaduse EL õigusakti järele. Direktiiv käsitleb õigust

kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust

lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal

kolmandate isikute ja konsulaarasutusega. Viidatud direktiivi vastuvõtmisega asus EL

seadusandja ühtlustama õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja lõi reeglistiku, mis kasvatab

kaitseõigustega seotud õiguskindlust. Direktiiv näeb ette üksnes miinimumeeskirjad.

PS § 44 lg 3 (esimene lause) sätestab, et eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. PS § 44 lõige 3 paneb seega avalikule võimule

kohustuse kujundada menetlus ja korraldus selleks, et isik saaks teada, et tema kohta on

kogutud andmeid, ning seeläbi kasutada õigust enda kohta kogutud andmetega tutvumiseks.

Õigus tutvuda kriminaaltoimikuga täies mahus tekib hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on

tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ning esitab toimiku tutvumiseks kaitsjale

(kelle osavõtt on üldjuhul kohustuslik) ja tema vahendusel kaitsealusele (KrMS § 341 lg 1, §-

d 224 ja 2241).

KrMS § 224 lg 1 kohaselt esitab prokuratuur kaitsjale kriminaaltoimiku koopia. Kaitsja

taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend (KrMS § 224

lg 3). KrMS § 224 lg 10 kohaselt otsustab prokuratuur kaitsjale toimiku ja sellest kõrvaldatud

materjali tutvustamisel, kas ja millises ulatuses on kaitsjal lubatud teha toimikust või esitatud

materjalidest täiendavaid koopiaid, arvestades isikuandmete kaitse vajadust. Seega tuleb

kaitsjatele esitada kogu kriminaaltoimiku koopia, samuti tuleb taotluse esitamisel esitada

tutvumiseks salvestised või asitõendid. Seadus tagab kaitse selle eest, et isikuandmeid või

muud tundlikku teavet sisaldavaid teabekandjaid ei saaks kontrollimatult kopeerida ja

levitada.

Jätta R. P. 28.05.2020. a taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Liidu Kohtult rahuldamata.

Teet Raatsini 09.03.2023. a taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (XXIX kd, tl 61-

63). Eelotsust küsida järgnevates küsimustes:



Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiiviga on kooskõlas selline siseriiklik

kohtupraktika, milles kriminaalasja saab erapooletult menetleda kohtunik, kes on

varem teinud kohtumääruse isiku suhtes, kellele viitab kriminaalasjas riiklik süüdistaja

kui kuritegelikku ringi kuuluvale isikule?



Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiiviga on kooskõlas selline siseriiklik

kohtupraktika, milles kohtunik otsustab kaasistujatega nõu pidamata ning

nõupidamistuppa lahkumata ainuisikuliselt ära selle, et ta ei taanda ennast menetlusest

ning ei saa seeläbi anda tunnistusi samas asjas.



Kas Euroopa Liidu õigusega, sh kaitsedirektiivi ja süütuse presumptsiooni direktiiviga

on kooskõlas selline siseriiklik kohtupraktika, milles menetlusosalise poolt kohtule

esitatud argumenteeritud käsitlus Euroopa Liidu õiguse pinnalt (muuhulgas taotlus

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks) kohtuniku taandamiseks, on lahendatav sama

kohtuniku enda poolt ilma kõrgema siseriikliku kohtu kontrollita?

Teet Raatsini 09.03.2023. a taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult tuleb jätta

rahuldamata. Liikmesriigi kohus saab menetluse käigus eelotsust küsida EL õiguse

tõlgendamise ja/või EL õiguse kehtivuse kohta. Kindlasti ei saa küsida siseriikliku (Eesti)

õiguse tõlgendamise ega kehtivuse kohta ega selle kohta, kas siseriiklik õigus on EL õigusega

vastavuses või vastuolus, nagu seda on soovinud süüdistatav Teet Raatsin oma 09.03.2023. a

taotluses. Lisaks ei ole taotluses märgitud asjakohast siseriiklikku seadust või õigusakti ega ka

viidet asjakohasetele EL õigusnormidele.

Süüdistatava Ahto Kiili 17.02.2020. a taotlus (XXI kd, tl 63-67) pöörduda Euroopa Kohtu

poole taotlusega eelotsuse küsimuses, kas Euroopa põhiõiguste harta artiklit 7 tuleb tõlgenda

nii, et kriminaalmenetluses võib kahtlustatavate elukohas sooritada läbiotsimisi ainult kohtu

või sõltumatu haldusasutuse eelneval kirjalikul loal; see tähendab, et sõltumatu

haldusasutusena ei ole käsitatav prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust ja esindab

hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust?

EL põhiõiguste harta artikli 51 lg-ga 1 tagatakse kaitse rikkumiste eest, mis tulenevad

siseriiklikest meetmetest, millega kohaldatakse ELi õigust. See tähendab, et hartaga ette

nähtud kaitset ei saa rakendada üksnes väitel, et asjaomase juhtumi puhul on tegemist

põhiõiguse rikkumisega. Põhiõiguste hartale võib tugineda üksnes juhul, kui juhtumile saab

kohaldada ELi esmase või teisese õiguse sätet, st muid kui harta enda sätteid. Teisisõnu peab

ELi õigusnormi ja hartaga väidetavalt vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide või

õigusnormide vahel olema piisav seos. Käesolevas asjas sellist seost kohtu ette toodud ei ole.

Kohus märgib täiendavalt, et Euroopa Ühenduse õigus ei reguleeri liikmesriikide

institutsioonide, sh prokuratuuri pädevusi ega ka töökorraldust. Seega ei saa tekkida

vähimatki kahtlust, kuidas siseriiklik kohus peaks asja lahendama (kehtib acte clair´i

doktriin).

Jätta taotlus rahuldamata.

V Süüdistusakti kvaliteedist

Kohus ei nõustu kaitsjate etteheidetega, et süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele ning

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Esiteks ei saa kohus nõustuda kaitsjate väidetega selle kohta, et süüdistuse piirid ja KrMS §

268 nõuded ei võimalda käesolevas kriminaalasjas süüküsimust lahendada. Süüdistuse tekst

peab sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele.

Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle etteheidetava käitumise

olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust

(Riigikohtu lahend nr 1-17-9941/80, p-d 7, 8). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi

sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada.

Süüdistus on hüpotees, mille toetamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne.

Kaitsjate etteheide, et süüdistusaktis ei ole nõuetekohaselt viidatud, mida mingi tõend

tõendab, ei ole põhjendatud. KrMS § 154 lg 2 p 4 järgi märgitakse süüdistusakti põhiosas

tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-12 sellest tulenevalt

märkinud, et iga loetelusse kuuluva tõendi puhul peab olema ära nimetatud see konkreetne

süüdistuse sisust (KrMS § 154 lg 3 p 2) hõlmatud faktiline asjaolu (faktilised asjaolud), mille

kinnitamiseks prokurör sellele tõendile tugineda soovib. Tõendi nimetusele lisatav viide peab

olema täpne ja osutama mingile konkreetsele elulisele asjaolule, mida süüdistuse sisus

kajastatakse. Süüdistusakti põhiosas loetletud tõendile lisatavas viites ei tohi ka laiendada

tõendi tähendust.

Süüdistusakt ei tohi aga kajastada tõendite sisu ega analüüsi. Süüdistusaktist peab nähtuma,

millist faktilist asjaolu selle tõendiga tõendada soovitakse, kuid ei pea olema lugeda, kuidas

tõend seda asjaolu tõendab. Selles osas on süüdistusaktis loetletud mõnede tõendite puhul

mindud vastuollu „kuidas tõendab“ nõudega. Kohus nimetab selliste tõenditena süüdistusaktis

loetletud tõendeid 19-16, 19-17, 19-44, 19-45, 20-9, 20-40, 20-49, 20-60, 20-67, mille kohta

on süüdistusakti loetelus nimetatud tõendatava asjaoluna “… esitatud käibedeklaratsioonides

kajastuvad andmed, milles kajastati valeandmeid“. Selline väljend kuulub pigem tõendite

analüüsi alusel tehtud järelduse hulka. Tegemist on väljavõtetega veebi aruannete keskkonnast

või maksukohustuslase registrist „Teller“, mis kohtu hinnangul kujutavad nö kokkuvõtvat

tõendit igakuuliselt esitatud andmetest ja need igakuuliselt esitatud andmed ehk

deklaratsioonid on samuti kohtule esitatud, kohtuistungil on neid uuritud. Kuna kohus on neid

tõendeid (igakuuliselt esitatud andmeid) kohtuistungil uurinud, on kohtule arusaadav, millest

on tõendi juurde tekkinud süüdistuse sisust hõlmatud faktiline asjaolu „valeandmed“ - neist

on näha et süüdistuse p-des 16.7, 16.8 ja 16.9 loetletud andmeid need ei sisalda. Põhjendus

selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab

sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-10, p 19).

Süüdistusakt on olnud süüdistatavatele ja nende kaitsjatele kättesaadav ja selle alusel on olnud

kaitsjatel võimalik esitada asjakohased kaitseaktid, samuti teostada efektiivselt kaitseõigust

nii süüdistatavatel kui ka kaitsjatel. Kohus saab seega KrMS § 268 nõuete vastu eksimata ning

süüdistatavate kaitseõigust rikkumata hinnata karistusõigusliku vastutuse eelduste täidetust.

Puudusena süüdistusaktis võib märkida, et selles loetletakse tõendeid, mida kohtule ei esitatud

ja mille uurimist ei taotletud. Sellised tõendid on näiteks sideettevõtjatelt andmete nõudmise

load (tõendid 2-5, 2-6, 2-14), Delta Security OÜ pearaamatu kontode väljatrükid (tõend 8-

6.20), aga ka tõendid (pangakontode andmed) isikute kohta, kellele süüdistuses etteheiteid ei

tehta (O. K., K. P., K. V., T. P., R. R., H. P.). Need tõendid ei mõjuta käesolevas asjas esitatud

süüdistuste lahendamist, kuid üksnes suurendavad tõendite loetelu.

VI Kriminaalmenetluste eraldamised ja lõpetamised

R. P. osa eraldamine kriminaalasjast on kohtu poolt käsitletud ja põhjendatud 26.04.2021. a

määruses, mistõttu veelkordselt ei tule sellel peatuda.

Kõik kriminaalmenetluse lõpetamise määrused koos õiguslike aluste äranäitamisega on

loetletud 30.04.2019. a süüdistusaktis. Jaanus Kukebali kaitsja on viidanud neile eraldamistele

ja lõpetamistele ka kaitseaktis (IIkd, tl 5-7). Seega ei saa sellised menetluslikud otsustused

olla uudis kohtumenetluses. Kohtule esitati kriminaalmenetluste lõpetamise määrus KrMS §

205 lg 1, § 206 alusel K. T. suhtes (XXIV kd, tl 104-106), R. J. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1

alusel (XXIV kd, tl 141-143), J. L. suhtes KrMS § 202 lg 1, lg 7 alusel (XXIV kd, tl 149-

150), S. V. suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel osaliselt, ülejäänud osas § 202 lg 7 alusel (XXV

kd, tl 134-138). Kõik isikud on kohtuistungitel vastanud ka neile esitatud küsimustele seoses

menetluse lõpetamisega.

O. V. kohtuistungil 06.12.2021. a (XXVII kd, tl 3-4) kinnitas kriminaalmenetluse lõpetamist

tema osas seoses oportuniteedikokkuleppega. Tunnistaja sõnul on ta kohustustena kokku

lepitud summa tasunud.

Puutuvalt kaitsja väitesse, et O. V. ja S. V. osa eraldamisega ja kriminaalmenetluse

lõpetamisega nende osas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel on prokuratuur tunnistanud, et

kuriteosündmust ei ole ja isikud on õigeks mõistetud, märgib kohus, et kohus arutab

käesolevas kohtuasjas süüdistatavatele Jaanus Kukebal, Teet Raaatsin ja Ahto Kiil esitatud

süüdistust. O. V. ja S. V. ei ole neile esitatud süüdistuses õigeks mõistetud.

Kriminaalmenetluse lõpetamine ja sellega seotud menetluslike otsuste tegemine on

kohtueelses menetluses prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur on oma pädevust kasutanud,

selle kohta tehtud määrused on vaidlustamata jõustunud.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-31-14 väljendanud seisukoha, et kui kuriteo panevad toime

mitu isikut, ei välista ühe isiku süüditunnistamist asjaolu, et mõnda teist isikut süüdi ei

mõisteta. Nii on kohtupraktikas aktsepteeritud võimalust tunnistada süüdistatav süüdi kuriteo

kaastäideviimises koos mõne tundmatuks jäänud isikuga või narkootikumide ostmises mõnelt

tundmatuks jäänud isikult (RKKKo 3-1-1-108-06, 3-1-1-89-12). Et mõni kuriteoosaline jääb

menetlusõiguslikul põhjusel süüdi tunnistamata, ei saa takistada selle isiku süüditunnistamist,

kelle süü on tõendatud.

AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security osa eraldamine kriminaalmenetluses teise menetlusse

numbriga 17930000188 ja seejärel kriminaalmenetluse lõpetamine mõlema osas on

kohtumenetluses käsitletud 03.02.2023. a kohtuistungil ja kohtule on esitatud kriminaalasjas

nr 15930000048 materjalide eraldamise määrused 22.06.2017. a, 12.06.2018. a,

kriminaalmenetluse lõpetamise määrused 29.01.2020. a, 22.11.2018. a ja prokuröri

selleteemaline kirjavahetus kaitsjaga (tl 28-39). Kohus arutab süüdistust ainult süüdistatava

suhtes ja süüdistusakti järgi. Kohtule esitatud määrustest nähtub, et mõlemad äriühingud on

äriregistrist kustutatud, seega esineb nende suhtes KrMS § 199 lg 1 p 4 nimetatud

kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Asjaolu, et esialgselt ka AS Turvamaailm ja OÜ Delta

Security suhtes toimunud kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei takista kohtul arutamast

käsitletavat süüdistust.

VII Tõendite lubatavusest ja usaldusväärsusest

VII-1Jälitustoimingud

Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendeid kogutud jälitustoimingutega,

prokuratuur on jälitustoimingutega kogutud tõenditele tuginenud ka süüdistusaktis ja esitanud

need tõendid kohtule. Prokuratuuri taotlused kohtule ja kohtu load on järgmised:

Prokuröri taotlus nr 482 26.05.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 28.05.2015. a nr 252.

Kohtumäärusega anti luba järgmisteks KrMS § 1267 ettenähtud jälitustoiminguteks: salaja

pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada O. V., S. V., Teet Raatsini ja R. J. kasutuses olevate

telefoninumbrite ning neist igaühe kasutuses oleva arvuti arvutisüsteemi kaudu edastatavaid

sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 01.06.2015. a - 31.07.2015. a (kaasa arvatud);

Prokuröri taotlus nr 581 29.06.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 30.06.2015. a nr 294. Selle

kohtu määrusega anti KrMS § 1264 lg.5 alusel luba Harju Maakohtu 28.05.2015. a määruses

nimetatud isikute arvutisüsteemi sisenemiseks. Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrusega

sellist luba ei antud, kuid lubatud jälitustoimingute tegemiseks on vajalik ka nimetatud isikute

arvutisüsteemi sisenemine.

Prokuröri taotlus nr 695 25.08.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 28.08.2015. a nr 363. Selle

määrusega anti luba KrMS § 1267 lg 1 ettenähtud jälitustoimingute tegemiseks: salaja pealt

kuulata ja -vaadata ning salvestada O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. asukohas peetavaid

vestlusi, samuti O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu

edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ning O. V., S. V. ja Teet Raatsini kasutuses oleva

arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul 28.08.2015. a -

23.10.2015. a. Kohus andis KrMS § 1264 lg 1, lg 5 alusel KrMS § 1267 lg 1 sätestatud

jälitustoimingute läbiviimiseks loa 28.08.2015. a - 23.10.2015. a varjatult siseneda O. V., S.

V. ja Teet Raatsini kasutuses olevasse arvutissüsteemi.

Prokuröri taotlus nr 802 21.10.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 22.10.2015. a nr 428. Selle

kohtu määrusega pikendati Harju Maakohtu 28.08.2015. a määrusega nr 363 antud jälitusluba

ja lubati jätkata perioodil 23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud) O. V., S. V., Teet

Raatsini ja J. L. suhtes KrMS § 1267 ettenähtud jälitustoimingute tegemist eelmise määrusega

lubatud mahus, täiendavalt anti luba salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada J. L.

kasutuses oleva arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet tähtajal

23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud). Nende tegevuste läbiviimiseks anti luba

varjatult siseneda O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kasutuses olevasse arvutisüsteemi tähtajal

23.10.2015. a kuni 22.12.2015. a (kaasa arvatud).

Prokuröri taotlus nr 851 24.11.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 24.11.2015. a nr 459. Selle

kohtu määrusega anti luba KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks

alljärgnevalt: salaja pealt kuulata ja- vaadata ning salvestada Jaanus Kukebali ja K. T.

kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet ajavahemikul

24.11.2015. a - 23.01.2016. a.

Prokuröri taotlus nr 869 14.12.2015. a ja Harju Maakohtu määrus 15.12.2015. a nr 479. Selle

määrusega Harju Maakohus pikendas kohtu poolt varasemalt, sh 22.10.2015. a määrusega nr

428 antud jälitustoimingute tegemise luba kahe kuu võrra ajavahemikuks 23.12.2015. a kuni

22.02.2016. a (kaasa arvatud), lubades jätkata KrMS § 1267 ja KrMS § 1264 lg 5

jälitustoiminguid O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. suhtes. Kohus andis loa pikendatud

perioodil jälitustoimingute läbiviimiseks varjatult siseneda O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L.

kasutuses olevasse arvutisüsteemi.

Prokuröri taotlus nr 19 11.02.2016. a ja Harju Maakohtu 11.veebruar 2016. a määrus nr 15.

Selle kohtu määrusega on KrMS § 1264 lg 1 ja lg 5 alusel antud luba KrMS § 1265 lg 1 ja 2

sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks ajavahemikus 12.02.2016. a - 19.02.2016. a (kaasa

arvatud) varjatult siseneda O. V., S. V. ja Teet Raatsini gmaili kasutajakontodega seonduvate

pilveteenuste kalendritesse Google Calendar (calendar.google.com) ja failikaustadesse ehk

failide hoidmiskohtadesse Google Drive (drive.google.com).

Lisaks kohtult jälitustoiminguteks lubade taotlemisele on ka Põhja Ringkonnaprokuratuur

andnud lubasid jälitustoimingute tegemiseks. Need load (11 luba) on järgmised.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 08.04.2015. a jälitustoimingu luba nr 338, millega on lubatud

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 08.04.2015. a - 25.05.2015. a (kaasa

arvatud), s.o jälgida varjatult Teet Raatsinit ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning

jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid; jälgida varjatult Ahto Kiili ja

vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ja jälgida varjatult tema kasutuses olevaid

telefoninumbreid; jälgida varjatult S. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ja jälgida

varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid; jälgida varjatult O. V. ja vajadusel temaga

kontakteeruvaid isikuid ja jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.06.2015. a jälitustoimingu luba nr 504, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 03.06.2015. a - 02.07.2015. a (kaasa

arvatud) Teet Raatsini, S. V. ja O. V. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja

täiendavalt jälgida varjatult R. J. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida

varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.07.2015. a jälitustoimingu luba nr 617, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 10.07.2015. a - 10.09.2015. a (kaasa

arvatud) Teet Raatsini, S. V., O. V. ja R. J. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja

täiendavalt jälgida varjatult J. L. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida

varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.09.2015. a jälitustoimingu luba nr 730, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 09.09.2015. a - 23.10.2015. a (kaasa

arvatud) Teet Raatsini, S. V., O. V. suhtes eelmises jälitusloas märgitud mahus ja luba

täiendavalt jälgida varjatult K. T. ja vajadusel temaga kontakteeruvaid isikuid ning jälgida

varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.09.2015. a jälitustoimingu luba nr 767, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid isiku ja asja suhtes perioodil 30.09.2015. a -

05.10.2015. a (kaasa arvatud): J. L. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud

jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.10.2015. a jälitustoimingu luba nr 815, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil

27.10.2015. a - 22.12.2015. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini ja vajadusel temaga

kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite

varjatud jälgimine; S. V. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning

tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine; O. V. ja vajadusel temaga

kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite

varjatud jälgimine; K. T. ja vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning

tema kasutuses olevate abonentnumbrite varjatud jälgimine.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2015. a jälitustoimingu luba nr 862, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil

03.12.2015. a - 23.12.2015. a (kaasa arvatud): Jaanus Kukebali ja vajadusel temaga

kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate abonentnumbrite

varjatud jälgimine.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.12.2015. a jälitustoimingu luba nr 878, millega anti luba

teha KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil

29.12.2015. a - 29.01.2016. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini, S. V. ja O. V. suhtes

jälitustoimingu loas nr 815 märgitud mahus, K. T. suhtes jälitustoimingu loas nr 815 märgitud

mahus, Jaanus Kukebali suhtes jälitustoimingu loas nr 862 märgitud mahus ja J. L. suhtes

jälitustoimingu loas nr 767 märgitud mahus.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.01.2016. a jälitustoimingu luba nr 10, millega anti luba teha

KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid alljärgnevate isikute ja asja suhtes perioodil

29.01.2016. a - 29.02.2016. a (kaasa arvatud): Teet Raatsini, S. V., O. V., K. T. suhtes

jälitustoimingu loas nr 815 märgitud mahus; Jaanus Kukebali suhtes jälitustoimingu loas nr

862 märgitud mahus, J. L. suhtes jälitustoimingu loas nr 767 märgitud mahus, Ahto Kiili

suhtes jälitustoimingu loas nr. 338 märgitud mahus, R. J. suhtes jälitustoimingu loas nr 504

märgitud mahus. Täiendavalt anti luba jälgida varjatult A. K. ja vajadusel temaga

kontakteeruvaid isikuid ning jälgida varjatult tema kasutuses olevaid telefoninumbreid.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.02.2016. a jälitustoimingu luba nr 18, millega anti luba teha

KrMS § 1265 lg 1, lg 2 alusel ajavahemikul 12.02.2016. a - 19.02.2016. a varjatud läbivaatus

O. V., S. V. ja Teet Raatsini gmaili kasutajakontodega seonduva pilveteenuse kalendri Google

Calendar (calendar.google.com) ja failikausta ehk failide hoidmiskoha Google Drive’i

(drive.google.com) andmetes ja failides ning selle käigus leitav teave ja failid KrMS § 1265 lg

2 alusel kopeerida.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2016. a jälitustoimingu luba nr 22, millega anti luba teha

KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguid perioodil 16.02.2016. a - 18.02.2016. a R. P. ja

vajadusel temaga kontakteeruvate isikute varjatud jälgimine ning tema kasutuses olevate

telefoninumbrite varjatud jälgimine. Sellele jälitustoimingu loale kohus hinnangut ei anna,

kuna R. P. esitatud süüdistust käesolevas menetluses ei käsitleta.

KrMS § 1261 lg 2 järgi on jälitustoiming käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui

andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega

ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib

kahjustada kriminaalmenetluse huve. KrMS § 1261 lg 4 järgi Jälitustoiminguga saadud teave

on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on

järgitud seaduse nõudeid. Riigikohus on erinevate lahendite kaudu kujundanud

jälitustoimingut lubavate kohtumääruste standardi. Nii peab jälitustoimingut lubava

kohtumääruse põhjendustes muu hulgas kajastuma selge ja arusaadav argumentatsioon

jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise

eelduste kohta. Eelnevast lähtudes peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge

argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et

jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda,

või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve. Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta

muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need

kajastuvad kohtumääruse tekstis. Kohus peab jälitustoimingu loas selgelt põhjendama,

missugustest asjaoludest ja tõenditest nähtub põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu.

Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest

kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati (Riigikohtu

14.12.2017. a määrus asjas nr 1-17-7077 p 70, 71).

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas maakohtu poolt antud jälitustoimingute lubade

puhul on toimitud seaduslikult. Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrus nr 252 on esimene

kohtu antud jälitustoimingu luba selles menetluses. Prokuratuuri taotluse esitamise ajaks ei

olnud kellelegi asjas veel kahtlustust esitatud, kuid oli olemas põhjendatud kahtlus, et isik -

Delta Security OÜ juhatuse liige R. J. - võib panna toime KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Taotlus on esitatud KrMS § 1262 lg 3 p 4 teise alternatiivi alusel, mis

lubab jälitustoiminguga tõendeid koguda isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust

arvata, et ta pani või paneb toime nimetatud kuriteo. Seejuures on prokuratuuri taotluses nr

482 esitatud KarS § 3891 järgi kvalifitseeritava kuriteo oletatav skeem koos konkreetsete

isikute ja nende tegevuse äranäitamisega, aga ka selleks ajaks olemasolevad tõendid, millele

tuginedes on sellistele järeldustele jõutud. Kohus on määruses kirjutanud, et Delta Security

OÜ-d kahtlustatakse selles, et tööandjana pidi firma töötajatele töötasu väljamaksed tegema

ning töötasudelt maksud arvestama, deklareerima ja riigile maksma, kuid jättis selle tegemata

ja seega on Delta Security OÜ ja selle seaduslik esindaja R. J. esitanud maksustamisperioodil

november 2014. a kuni märts 2015. a maksuhaldurile valeandmeid, millega on toime pannud

KarS § 3891 lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus on kirjeldanud võimalikku

kuriteoskeemi ja osalevate äriühingute ja nendega seotud isikute (lisaks R. J. Teet Raatsin, O.

V., S. V., Ahto Kiil) tegevusi selles ja sedastanud, et neil asjaoludel on alust kahtlustada O.

V., S. V., Teet Raatsinit, R. J. maksualase süüteo (sätestatud KarS §-s 3891) toimepanemises

või sellele kaasaaitamises. Seega on kohus piisavalt kirjeldanud olemasolevat kuriteokahtlust

ja leidnud, et selleks on alust. Ka on kohus viidanud tõenditele, millele selline kuriteokahtlus

tugineb. Need tõendid on näiteks pangakontodest nähtuvad andmed, MTA-le esitatud

andmed.

Kohus sedastab käesoleval ajal, et vaatamata kohtu määruse nr 252 väljaandmise ajal olemas

olnud teabe

fragmentaarsusele, on kohtumenetlusse jõudnud süüdistus sama

kvalifikatsiooniga ja Harju Maakohtu hinnang tol ajal kuriteokahtluse põhjendatusele on

pidanud paika, st jälitusluba andev kohus on hinnanud kuriteokahtluse põhjendatust õigesti.

Kohus on saanud ülevaate prokuratuuri taotluses loetletud tõenditest ja neist tulenevast

tõendusteabest - pangakontode analüüsidest, MTA-le esitatud andmetest on nähtunud raha

liikumine erinevate äriühingute vahel, aga ka palgaväljamaksed töötajatele, samuti sularaha

väljavõtmised XXX kaudu. Tööjõumaksud riigile on jäetud tasumata. Sellest tõendusteabest

on olnud võimalik teha järeldusi maksuhaldurile esitatud valeandmete kohta summade

äranäitamisega. Kohus on märkinud prokuratuuri taotlusest tulenevalt, et sellist

tööjõumaksudega seonduvat skeemi on kasutatud veel mitmete äriühingute puhul, neid

äriühinguid on kohus ka prokuratuuri taotluses märgituna loetlenud. Kohus on määruses

vajalikus ulatuses loetlenud prokuratuuri taotluses sisalduvaid argumente jälitustoimingute

vajaduse põhjendamiseks ja nende eesmärke. Nii on prokurör kohtule põhjendanud, et seni

läbi viidud menetlustoimingud, aga ka varjatud jälgimine on osutunud vähetulemuslikuks.

Isikud on avaldanud (viide artiklile ajalehes Äripäev), et nad on leidnud võimaluse panna

maksukuritegu toime viisil, mida riik ei suuda kuriteona tõendada. Kuna töötasusid

makstakse, neilt tööjõumakse arvutatakse ja rahasid kantakse iga äriühingu osas ainult kord

kuus, annaks vajalike alusandmete vahetamisel kaasnev infovahetus võimalikult palju

tõendusteavet kuriteo kohta. Samas andmeid koguneb infokildude haaval ja nende seostatavus

kuriteoga võib selguda alles kogumi moodustumisel. Kohus on prokuröri taotlusega

nõustuvalt põhjendanud jälitustoimingute tegemise vajadust ja eesmärke: tuvastatud on küll

tööjõumaksude summa kandmine XXX kontole ja sealt sularahas väljavõtmine, kuid

tuvastamata on väljavõetud raha edasine saatus, on vaja kindlaks teha, kas raha jõuab tagasi

Delta Security ja R. J. valdusesse. Kontrollimist vajab, kas O. V. on maksukuritegude

peamine initsiaator või on selleks keegi teine, milline on kuriteoskeemis osalevate isikute roll,

kas on kaasatud veel teisigi isikuid ja firmasid. Seega on kohus selle kriminaalasja

tehioludega seostatult esitanud jälitustoimingute läbiviimise eesmärgid - milliste asjaolude

tõendamiseks on vaja tõendeid koguda ja millistel eesmärkidel. Ka on kohus viidanud, et on

tehtud näilikuna käsitatavaid tehinguid ja selle raames esitatud võltsitud arveid. Kohus on

sedastanud eespooltoodu alusel, et neid kuritegusid toimepanevate isikute tegevus on

tavapärasest rohkem konspireeritud ja on ebatõenäoline, et need isikud annaksid

ülekuulamisel kuriteo kohta tõele vastavaid ütlusi. Kuritegeliku skeemi kirjeldus, loetelus

esitatud asjaolud ja tõendid, mis kuriteole viitavad, ongi need põhjendused, mis põhjendavad

jälitustoimingute vajadust ehk ultima ratio põhimõtte rakendamise eelduste olemasolu: et

loodud on kuritegelik skeem - see tähendab, et tegemist ei ole üksikaktiga ja et kasutatakse

näilikuna käsitatavaid tehinguid tähendab, et tegevusi varjatakse muude tehingutega, see on

tavapärasest suurem konspireerituse tase.

Kohus on jälitustoimingu luba andes õigesti hinnanud, et vajalike asjaolude kindlakstegemine

ja viidatud eesmärkide saavutamine ei oleks võimalik avalike menetlustoimingutega ja

tõendite kogumine jälitustoimingutega on kooskõlas ultima ratio põhimõttega.

Kohtukoosseis on seisukohal, et jälitustoiminguteks luba andes on kohus viidanud sellistele

olulistele detailidele, mis annavad selge arusaamise, et avalike menetlustoimingutega ei ole

eesmärkide saavutamine võimalik või et avalike toimingutega alustamine menetluse selles

faasis kahjustaks kriminaalmenetluse huve. Kohtu hinnangul on sellisteks viidatud detailideks

viide näilike tehingutena käsitatavate tehingute tegemisele. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et näilike tehingute puhul ei saa eeldada, et otseste tõenditega on võimalik

tuvastada olulisi asjaolusid. Samuti et maksupettused on konspiratiivse iseloomuga (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1592 p 17). Samuti on kohus viidanud jälitustoiminguks

loa andmisel, et seda maksudest kõrvalhoidumise skeemi on kirjeldatud meedias (viide

Äripäeva 08.05.2015. a artiklile). Äripäeva artikli järel oli ilmne, et isikud ise ei ole valmis

enam midagi avaldama. Kohus on määruses loetlenud juba seni tehtud uurimistoiminguid ja

jälitustoiminguid (varjatud jälgimine) ja saanud ülevaate, et see on osutunud

vähetulemuslikuks. Seetõttu on kohtu järelduse, et isikute tegevus on tavapärasest rohkem

konspireeritud ja avalike menetlustoimingutega on tõendite kogumine oluliselt raskendatud

või isegi võimatu, kujunemine jälgitav ja veenev. Kohus rõhutab, et kohtu põhjendus

jälitustoimingu vajalikkuse kohta võib tugineda prokuratuuri argumentidel ja need

kajastuvadki käesoleval juhul ka kohtu määruse tekstis, kirjeldades põhjalikult seni tehtud

toiminguid, kogutud tõendeid, aga ka selgusetuks jäänud ja seni tuvastamata asjaolusid.

Selliselt on jälgitav, et kohus on jälitusloa andmisel arvestanud nii seni juba tehtud

menetlustoiminguid ja nende sisu, nende vähest tulemuslikkust ja edasisi eesmärke tõendite

kogumisel, aga ka asjaolu, et konkreetse teoskeemi puhul (näilikud tehingud) on avalike

menetlustoimingutega tõendite kogumine oluliselt raskendatud või võimatu. Ka saab kohus

kohtumenetluses konstateerida, et kohtu jälitusloa määruses märgitud kaalutlus, et isikud

võivad edasises menetluses ka ütluste andmisest keelduda, on menetluses teoks saanud. Harju

Maakohtu 28.05.2015. a määrusega nr 252 antud luba jälitustoimingute teostamiseks on

seaduslik.

Kuna prokuröri taotluses ja Harju Maakohtu määruses esitatud võimalik

kuriteokvalifikatsioon on jõudnud esitatud süüdistuse näol kohtumenetlusse, tuleb käesoleval

ajal tõdeda, et esimesteks jälitustoiminguteks loa andmisel on lähtutud igati korrektsetest

eeldustest. Käsitletava süüdistuse keskne väide on, et süütegu on toime pandud näilike

tehingute skeemi kasutades ehk luues tõendeid, jätmaks muljet tehingute toimumisest. Sellise

olemusega süüteo kohta tõendite kogumiseks ilmselgelt ei piisa avalikult läbiviidavatest

menetlustoimingutest.

Prokuröri taotlus nr 581 ja Harju Maakohtu määrus n 294 30.06.2015. a, millega antakse luba

siseneda varjatult nende isikute arvutisüsteemi, kelle arvutite pealtkuulamiseks ja -

vaatamiseks, saadud teabe salvestamiseks perioodil 01.06.2015. a - 31.07.2015. a anti luba

Harju Maakohtu 28.05.2015. a määrusega. Nende jälitustoimingute läbiviimiseks on vajalik

siseneda varjatult nende isikute arvutite arvutisüsteemi ja selleks on KrMS § 1264 lg 5 järgi

vajalik kohtuniku luba. Harju MK 28.mai 2015. a määrusega sellist luba ei antud. Kohus leiab

30.06.2015. a määruses, et arvutisüsteemi sisenemine on teiste jälitustoimingute suhtes toetav

tegevus ja kuivõrd jälitustoiminguteks loa andmine on põhjendatud, on põhjendatud ka 28.mai

2015. a määruses nr 252 toodud põhjustel jälitustoiminguid toetav tegevus KrMS § 1264 lg 5

järgi ehk sisenemine nende isikute arvutisüsteemi. Seejuures on kohtule koos prokuröri

taotlusega esitatud ja kohus on saanud tutvuda seni läbiviidud menetlustoimingute, sh

jälitustoimingute andmetega.

Kohus on määruses kajastanud loa andmiseks piisavas ulatuses prokuröri taotluse sisu, seni

kogutud tõendeid, läbi viidud toiminguid. Kohus leiab, et esitatud kuriteokahtlustuseks KarS

§ 3891 lg 1, l .3 järgi on alust ja kohus peab põhjendatuks Harju Maakohtu poolt 28.05.20215.

a antud jälitustoimingute lubamist. Kuna lubatud jälitustoimingute läbiviimiseks on vajalik

varjatud sisenemine arvutisüsteemidesse, annab kohus, arvestades juba Harju Maakohtu

28.05.2015. a määruses märgitud põhjendusi, loa KrMS § 1264 lg 5 tegevusteks. Määrusest

nähtub, milline oli see tõendusteave, mille alusel kohtunik jõudis veendumusele põhjendatud

kuriteokahtluse olemasolus ja ultima ratio põhimõtte täidetuses. Siinne kohus on seisukohal,

et üheks jälitustoiminguks loa andmist ei pea mitmes määruses uuesti põhjendama. Kohtu

28.05.2015. a määruses nr 252 lubatud jälitustoimingute tegemiseks on kohus juba loa

andnud, nende toimingute tegemine on võimalik juhul, kui on antud luba ka vajalikuks

toetavaks tegevuseks ehk arvutisüsteemi sisenemiseks, mistõttu on põhjendatud viidata just

eelmise kohtu määruse põhjendustele.

Kohtu jälitusluba (Harju Maakohtu 28.08.2015. a määrus nr 363) on antud välja perioodiks

28.08.2015. a - 23.10.2015. a. Sellisena on luba antud välja vähemaks kui maksimaalseks

ajaks (vähemaks kui kaks kuud) ja eelmise kohtu loaga lubatud periood lõppes 31.07.2015. a.

Kohtu hinnangul on tegemist jälitusloaga, mis igati täidab KrMS § 1261 lg 2, lg 4 nõuded ja

vastab kohtupraktikas kujundatud standardile.

Prokuratuur on kohtult jälitusluba taotledes esitanud nii kuriteokahtlustuse sisu kui ka

maksupettuse skeemi kirjelduse. Kuriteokahtlustus püsib selles osalevate isikute O. V., S. V.,

Ahto Kiili ja Teet Raatsini suhtes jätkuvalt KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi, on alust kahtlustada, et

skeem toimib R. P. teadmisel ja osaliselt ka juhendamisel. On esitatud kuritegeliku skeemi

korduvuse näited erinevates äriühingutes, sh näidatud erinevate äriühingute läbi riigile

tekkinud maksuvõlg ja esitatud äriühingute loetelu, kelle poolt skeemi kasutatakse, sh on

Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ. Kohus on esitanud prokuratuuri

taotlusest seni jälitustoimingutega tuvastatud asjaolud ja prokuratuuri argumentatsiooni

jälitustoimingute jätkuva vajaduse ja ultima ratio põhjendamiseks.

Harju Maakohus leiab määruses nr 363 28.08.2015. a, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega,

kuulanud ära prokuröri ülevaate ja tutvunud jälitustoimiku materjalidega, et prokuratuuri

taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus kirjeldab oma nõustumist põhjendades nii varasemate

kohtu määruste kui ka senise jälitustoimiku materjalide pinnalt isikute käitumises esinevat

modus operandi mudelit, paigutades iga selles osaleva füüsilise isiku ja äriühingu oletatavasse

rolli, tuues ära teoskeemist puudutatud oletatavate töötajate arvu (400 töötajat) ja täitmata

jäänud maksukohustuse (1 228 050,80 eurot). Kohus leiab, et eelnev annab alust kahtlustada

O. V., S. V., Teet Raatsinit ja J. L. KarS § 3891 lg 1 kvalifikatsioonile vastava kuriteo

toimepanemisest või selle toimepanemisele kaasaaitamises. Sellega on kohus pidanud

kuriteokahtlustust põhjendatuks. Siinne kohtukoosseis märgib, et algselt püstitatud

kahtlustusversioon on püsinud kogu kohtueelse menetluse kestel ja jõudnud süüdistusena ka

kohtu lauale. Seega on kuriteokahtlustust kohtute poolt hinnatud õigesti.

Kohus on kirjeldanud senistest uurimistoimingutest, sh jälitustoimingutest nähtuvat, näiteks

telefonikõnedes sõlmitud kokkuleppeid ja kohtumisi ja nõustub prokuröriga, et isikute O. V.,

S. V., T. Raatsini ja J. L. tegevust iseloomustab tavapärasest suurem konspireerituse tase.

Kohus viitab avaliku üldsuse ees (viide Äripäeva artiklile) tõstatatud küsimusele toimuva

õiguspärasusest ja asub seisukohale, et avalike menetlustoimingutega pole eesmärkide

täitmine kriminaalmenetlust kahjustamata võimalik. Kohus põhjendab. Materjalidest

nähtuvalt kasutavad isikud oma tegevuse varjamiseks erinevaid äriühinguid, oma tegevust

dokumenteeritakse, kuid dokumenteeritava tegevuse eesmärgiks on varjata tehingute

tegelikku sisu ja jätta tegevusest legaalne mulje. Seetõttu võimaldavad jälitustoimingud

toetava tõendite kogumise viisina saada teada ja fikseerida tehingute tegelikku sisu isikute

suhtluse, liikumise ja andmevahetuse analüüsi kaudu. Siinse kohtukoosseisu hinnangul on

tegemist käsitletava süüteo olemusele (näilike tehingute süsteem) vastavate asjaolude

äratundmisega ja kohus on põhjendatult leidnud, et tõendite kogumine kriminaalmenetluse

eesmärkide täitmiseks on võimalik vaid varjatud menetlustoimingutega, sh kohtu loal

teostatavate jälitustoimingutega ehk esineb ultima ratio. Kohus viitab ka avalikule huvile

tõkestada maksudest kõrvalehoidumine sedavõrd suures ulatuses. Kohus on andnud loa nii

telefoni pealtkuulamiseks, isikute pealtkuulamiseks nende asukohas, arvutisüsteemi kaudu

edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks ja sisenemiseks arvutite arvutisüsteemidesse. Kohtu

poolt loa andmine jälitustoimingute tegemiseks on toimunud nõuetekohaselt.

Harju Maakohtu määrusega 22.10.2015. a nr 428 pikendatakse kohtu 28.08.2015. a määruses

nr 363 antud luba jälitustoimingute läbiviimiseks samade isikute suhtes tähtajaga

23.10.2015.a kuni 22.12.2015. a. Selles kohtu määruses täpsustatakse, et ehkki eelmises

kohtu määruses anti luba jälitustoimingute teostamiseks kuni 23.10.2015. a, ei kuulunud see

kuupäev lubatud perioodi hulka, mistõttu käesolevas kohtu määruses on pikendatud

jälitustoimingute alguskuupäev 23.10.2015. a kell 00.00 ja see lõpeb 22.12.2015. a kell 23.59.

Kohus annab määruses loa ka nende isikute kasutuses olevasse arvutisüsteemi sisenemiseks

tähtajal 23.10.2015. a kuni 22.12.201. a k.a.

Kohus leiab, et kohtu poolt antud jälitusluba on nõuetekohane ja täidab Riigikohtu praktikas

kujundatud sellekohased nõuded.

Kohus esitab määruses prokuröri taotlusest tulenevalt nii kuritegeliku skeemi kirjelduse, selle

korduvusele viitavad faktilised asjaolud, aga ka äriühingute loetelu, kelle puhul on veel seda

skeemi kasutatud. Andmed on kogutud pangapäringutega, neid on analüüsitud, on tehtud

MTA infosüsteemist pärinevate andmete jooksev analüüs. Märgitud on, et AS Turvamaailma

ja Delta Security OÜ maksudeklaratsioonid näitavad kuritegelikust skeemist taandumist.

Kohus kirjeldab põhjalikult seniste jälitustoimingutega (telefonikõnede pealtkuulamine,

salvestamine, isikute varjatud jälgimine) tuvastatud asjaolusid, mis nähtuvad prokuratuuri

taotlusest. Kohus esitab määruses ka prokuratuuri taotluses esitatud põhjendused

jälitustoimingute jätkamiseks ja ultima ratio põhjenduse. Kohus nõustub oma 22.10.2015. a

määruses kohtu 28.08.2015. a määruses nr 363 analüüsitud põhjendatud kuriteokahtlusega,

samuti sellega, et taotletud jälitustoimingud olid seaduslikud, vastasid ultima ratio

põhimõttele, valitud toimingud olid põhjendatud ja nende kasutamine proportsionaalne,

mistõttu kohus eelmise määruse põhjendusi ei korda. Küll aga hindab kohus, kas jälitusloa

pikendamine vastab endiselt ultima ratio põhimõttele.

Kohus esitab määruses asjaolud, mida on jätkuvate jälitustoimingutega vaja kontrollida.

Jälitustoimingute kokkuvõtetest nähtub, et on saadud kinnitusi ja tõendeid tööjõu rentimist

imiteeriva tegevuse käigus rahade liikumise skeemi kohta, kuid raha liikumise jälgimine on

viinud vaid XXX kontorini (isikute töökoht), raha edasise kulgemise tuvastamine on olnud

raskendatud. Jälitustoimingutega jätkamine on vajalik selleks, et lisaks maksuhaldurile

valeandmete esitamisele tuleks tuvastada ka sularaha üleandmine ja isikute teadlikkus teos

ebaseaduslikkusest. Kohus märgib jälitustoimingute vajaduse juures ultima ratio põhimõtet

täitvate asjaolude kohta: senise jälitusmenetluse materjalidest nähtub, et, et isikud peavad

asjassepuutuvaid vestlusi väga napisõnaliselt ja legendeeritult. Materjalidest nähtuvalt

kasutavad isikud oma tegevuse varjamiseks erinevaid äriühinguid, oma tegevust

dokumenteeritakse, kuid dokumenteeritava tegevuse eesmärgiks on varjata tehingute

tegelikku sisu ja jätta tegevusest legaalne mulje. Jälitustoimingud toetava tõendite kogumise

viisina võimaldavad saada teada ja fikseerida tehingute tegelikku sisu isikute suhtluse,

liikumise ja andmevahetuse analüüsi kaudu. Arvestades, et isikud jätkavad kuritegeliku

tegevusega, on ka jälitustoimingute kasutamine jätkuvalt vastavuses ultima ratio

põhimõttega.

Sellega on kohus hinnanud igati nõuetekohaselt, et jälitusloa pikendamine vastab endiselt

ultima ratio põhimõttele, et jälitustoimingutega isiku eraelu riivamine on jätkuvalt

proportsionaalne kaitstava hüvega ning et jälitusloa tähtaeg jääb seadusega lubatud piiridesse.

Harju Maakohtu määrus 24.11.2015. a nr 459 ja prokuratuuri taotlus nr 851. Selle määrusega

on Harju Maakohus andnud loa salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada Jaanus

Kukebali ja K. T. kasutuses olevate abonentnumbrite kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud

teavet ajavahemikul 24.11.2015. a - 23.01.2016. a. See on esimene kohtu luba, millega

antakse luba teha jälitustoiminguid Jaanus Kukebali suhtes.

Kohus kirjeldab määruses prokuratuuri taotluse sisu, sh kuritegelikku skeemi, loetleb

osalevad isikud ja nendega seotud äriühingud. OÜ Delta Security kannab raha OÜ-le XXX

(juhatuse liige Teet Raatsin), sealt liigub raha edasi OÜ-le XXX (juhatuse liige Teet Raatsin),

kes maksab palga välja Delta Security objektidel töötavatele töötajatele. Osa rahast kantakse

XXX. Töötajate palkadelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu summad võetakse välja XXX

sularahas. Kuna tegelik tööandja on Delta Security OÜ, kes pidi töötajatele töötasu

väljamaksed tegema ja töötasudelt maksud arvestama, deklareerima ja riigile maksma, kuid

maksu- ja kinnipidamiskohustuse varjamiseks jättis selle tegemata, siis on Delta Security

seaduslik esindaja R. J. esitanud maksustamisperioodil november 2014. a kuni märts 2015. a

maksuhaldurile valeandmeid, vähendades tööjõumaksude tasumise kohustust vähemalt

summas 97 426 eurot, millega on pannud toime KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo. Prokuratuuri taotluses loetletakse nii näiliku teenuse pakkujad kui ka kasutajad, sh

AS Turvamaailm, kuriteole viitavad asjaolud ja tõendid. Jälitustoimingute vajaduse ja ultima

ratio põhimõtte kohta märgitakse prokuratuuri taotluses sedagi, et Teet Raatsin, Ahto Kiil on

koos R. P. süüdistatavad kriminaalasjas nr 1-13-6111, mis on samuti seotud maksualaste

kuritegude toimepanemisega, tunnistajad on seal Jaanus Kukebal ja O. V.. See annab alust

arvata, et nad võivad arvestada enda salajase jälitamise võimalikkust ning on seetõttu eriti

ettevaatlikud. Kohus kirjeldab põhjalikult seniste jälitustoimingutega tuvastatud asjaolusid ja

viimase lähiperioodi jälitustoiminguid. Kohus kirjeldab prokuratuuri taotlusele tuginevalt, et

tuleb täiendavalt kontrollida ja tõendeid koguda selle kohta, milline positsioon ja ülesanded

on kuriteoga puutumust omavatel isikutel, sh Jaanus Kukebalil ja K. T. Tuleb kindlaks teha

see, et juhul kui K. T. saab uurimisversiooni kohaselt S. V. käest tagasi sularaha summasid,

mis ta on eelnevalt tööjõurendi eest üle kandnud Teet Raatsini firmale, siis kas ja mida ta selle

sularahaga edasi teeb ja milliseid seoseid omab sellega J. Kukebal. Prokuratuuri taotluses

märgitakse, et kuna kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegelik tegevus on

varjatud, moonutatud või maskeeritud näilikega, siis ei ole andmete ja tõendite kogumine

muude menetlustoimingutega võimalik või on oluliselt raskendatud ning võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve, mistõttu on möödapääsmatult vaja teha jälitustoiminguid.

Harju Maakohus määruse põhjendustes on seisukohal, et on alust kahtlustada, et

maksupettuse skeemis osalevad isikud võivad toime panna KarS § 3891 lg 1, lg 3 järgi

kvalifitseeritavaid maksukuritegusid või nendele kuritegudele kaasa aidata. Kohus kirjeldab

kuriteoskeemi ja märgib muuhulgas, et teostatud jälitustoimingutest nähtub, et raha

väljavõtmised ja ka selle tagastamine kooskõlastatakse Jaanus Kukebaliga. Kuna OÜ-le XXX

laekub raha põhiliselt OÜ-lt XXX ja temale omakorda OÜ-lt Delta Security ja AS

Turvamaailm, siis võib teha järelduse, et OÜ XXX, OÜ Delta Security ja AS Turvamaailm on

Jaanus Kukebali kontrolli all. Kohus on sellega nõustunud kuriteokahtlustuse põhjendatusega

ja esitanud asjaolud ja tõendid, millele selline kahtlustus tugineb.

Vastuseks kaitsja (J. Urres) kriitikale selle kohta, et alusetult on toiminguid teostatud ka

seoses Turvamaailmaga, saab kohus märkida, et jälituslubasid andvates kohtu määrustes, aga

ka prokuratuuri taotlustes on pangapäringute vastuste alusel koostatud tabel ja nimekiri,

millest nähtuvad AS Turvamaailma (aga ka teiste äriühingute) seosed maksupettuste

toimepanemises.

Kohus esitab eesmärgid, milliseid tõendeid on vaja jälitustoimingutega koguda ja milliseid

asjaolusid kontrollida, muuhulgas vajalik on kindlaks teha, kas raha jõuab tagasi R. J., K. T.

või J. L. valdusesse. Koguda on vaja tõendeid J. Kukebali ja K. T. kohta, milline on nende

positsioon ja ülesanded, samuti seda, kas nad maksavad lisaks pangaülekandele ka töötasu

sularahas (ümbrikupalka). Tuleb tuvastada, kes otsustab ja juhib kuritegelikus skeemis

toimuvaid protsesse, kes ja kuidas suhtleb näiliselt renditööjõuna tegutsevate töötajatega,

kuidas toimub tööjõu värbamine. Seda teavet on võimalik saada K. T. ja J. Kukebali

telefonide pealtkuulamisega. Ultima ratio põhimõttega seonduvalt märgib kohus veel, et läbi

ametliku raamatupidamisdokumentatsiooni või ka pangaväljavõtete analüüsi ja uurimise ei ole

võimalik koguda selliseid tõendeid, mis annaksid objektiivset teavet maksupettuse

toimepanemise kohta. Kohus on nõustunud ka prokuratuuri taotluses sisalduvate

põhjendustega, miks on jälitustoimingud vajalikud: tööjõu rentimise tegevus on näilik, see

tegevus on varjatud, moonutatud või maskeeritud näilike tegevustega, kuritegeliku skeemi

konspireeritusse tase on tõusnud. Kohus märgib, et maksupettused ongi hästi organiseeritud

peitkuriteod, on ebatõenäoline, et J. Kukebal ja K. T. annaksid ülekuulamisel kuriteo kohta

tõele vastavaid ütlusi.

Maakohtu jälitusloa andmisel on arvestatud seega juba seni kindlakstehtud tehiolusid,

kuritegeliku skeemi konspireeritust ja selle osaliste konspireeritud suhtlemist, aga ka

konkreetseid eesmärke ja rollijaotust osaliste vahel ja jõutud jälgitavalt järeldusele, et

täiendava teabe kogumiseks ja kriminaalasjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik

KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute läbiviimine. Muuhulgas on maakohtu määruses

kajastatud ka viide teisele kriminaalasjale, millega uuritavas kriminaalasjas osalevad isikud on

seotud ja mille tõttu on nad eriti ettevaatlikud.

Harju Maakohtu määrus 15.12.2015. a nr 479 ja prokuratuuri taotlus nr 869. Selle määrusega

on pikendatud Harju Maakohtu poolt varasemalt antud jälitustoimingute tegemise luba

ajavahemikuks 23.12.2015. a kuni 22.02.2016. a k.a. On pikendatud luba KrMS § 1277 ja

KrMS § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L.

suhtes: salaja pealt kuulata ja -vaadata ning salvestada nende isikute asukohas peetavaid

vestlusi, samuti nende isikute kasutuses olevate telefonide ja nende isikute kasutuses oleva

arvutisüsteemi kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet. Ka anti luba nende

jälitustoimingute läbiviimiseks varjatult siseneda nende isikute kasutuses olevasse

arvutisüsteemi. Kohtu luba nimetatud jälitustoimingute tegemiseks anti varasemalt

28.08.2015.a (määrus nr 363) ja 22.10.2015. a (määrus nr 428).

Kohus on määruses põhjalikult kajastanud prokuratuuri taotluse sisu, sh kuritegeliku skeemi

kirjeldust, skeemi korduvust, kusjuures kõigis varasemates juhtumites on tegevus seotud

äriühingutega, milles juhatuse liige oli T. Raatsin. On kajastatud kuriteole viitavad asjaolud ja

tõendid. Seejärel on kolmel leheküljel esitatud varasemate jälitustoimingutega tuvastatud

asjaolud ja viimase lähiperioodi jälitustoimingutega tuvastatu. Jälitustoimingu kokkuvõtetest

nähtuvalt on saadud andmeid juurde selle kohta, et vähemalt osa kuritegeliku skeemi teabest

luuakse, säilitatakse ja tõenäoliselt ka vahetatakse arvutirakenduste abil. Kasutatakse nii

Skype’i kui ka Google’i teenuseid, aga ka virtuaalmasinat, mis asub väljaspool Eestit. Osa

teabevahetusest tehakse aga just paberkandjatel, sh deklaratsioonid, mis valdavalt muidu

esitatakse elektrooniliselt. Need asjaolud kogumis näitavad, et osalised üritavad igati oma

tegevust varjata ja muuta õiguskaitseorganitele või maksuametile raskemini avastatavaks.

Kohus kajastab määruses põhjalikult ka prokuratuuri taotluses esitatud argumente

jälitustoimingute teostamise jätkuva vajaduse ja ultima ratio põhimõtte kohta.

Kohus oma seisukohas ja määruse põhjendustes esitab KarS § 3891 lg 1, lg 3 tunnustega

kuriteokahtlustuse sisu ja leiab, et kriminaalasjas on alust kahtlustada, et O. V. on kokku

leppinud Delta Security seadusliku esindaja R. J., et korraldab koos Teet Raatsini, Ahto Kiili

ja S. V. kirjeldatud maksupettuse. Prokurör on eeluurimiskohtunikule andnud põhjaliku

ülevaate tehtud menetlustoimingutest ja põhjendas jälitustoimingute tegemise vajalikkust.

Kohtunik märgib, et varasemates kohtu määrustes (28.05.2015. a, 30.06.2015. a, 28.08.2015.

a, 22.10.2015. a) esitatud põhjendused jälitustoimingute vajalikkuse kohta on endiselt

asjakohased ja kohtunik ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Kohtunik on tutvunud

jälitustoimikuga, millest nähtub, et tõendite kogumine jälitustoimingutega on seni osutunud

tulemuslikuks. Jälitustoimingutega kogutud info kinnitab esialgset uurimisversiooni, et

kahtlustatavad isikud võivad jätkuvalt toime panna maksualaseid kuritegusid. Kohus märgib

ära asjaolud, mille kohta on vaja koguda tõendusteavet jälitustoimingutega: raha käitlemine

sularahana nii selle XXX väljavõtmise järel kui järgmistele lülidele edasitoimetamise

etappidel, täiendavalt kontrollida ja tõendeid koguda selle kohta, milline positsioon ja

ülesanded on O. V., S. V., Teet Raatsinil. Ka tuleb teha kindlaks J. L. poolt sularaha

käitlemise teekond. Tuleb kontrollida, kas O. V. võib olla peamine initsiaator või on selleks

hoopis keegi teine (nt T. Raatsin), milline roll on asjassepuutuvatel isikutel (nt R. P., J.

Kukebal). Kohus põhjendab ultima ratio põhimõtet: kuna isikute ebaseadusliku tegevuse

tõendamine muude menetlustoimingutega on oluliselt raskendatud ja võib kahjustada

kriminaalmenetluse huve. Kuriteo täideviimisse ja toimepanemisse kaasatud isikute käitumine

ja tegevus näitab selgelt konspiratiivsust, telefoni teel teemadest sisuliselt ei räägita,

kasutatakse teisi võimalusi sidepidamiseks. Ka viitab kohus, et on eluliselt mitteusutav, et

maksukuritegusid toimepanevad isikud oleksid valmis õiguskaitseasutustele avaldama neile

teadaoleva kogu tõe. Tunnistajad, kes omavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta,

tõenäoliselt puuduvad, seega ei ole tõendite kogumine muude menetlustoimingutega

võimalik. Kohus leiab, et avalikud menetlustoimingud on välistatud, sest need võivad väga

suure tõenäosusega kaasa tuua nii O. V., S. V., Teet Raatsini ja J. L. kui ka teiste kuriteo

toimepanemises osalevate isikute teadasaamise teostatava uurimise asjaoludest, süvendada

sellega isikute kooskõlastatust kuritegude toimepanemisel ja juba toimepandu varjamisel. Ka

leiab kohus, et avalikud menetlustoimingud kahjustaksid kriminaalmenetluse huve, arvestades

võimaliku kuriteo laadi ja ohtlikkust, ka riiklikku huvi maksukuritegevuse tõkestamiseks. Neil

põhjustel on tõendite kogumine jälitustoimingutega põhjendatud. Harju Maakohtu

15.12.2015.a määrus nr 479 on seaduslik.

Viidatud määruste osas on seisukoha kujundanud ka Tallinna Ringkonnakohus 27.09.2018. a

määruses nr 1-18-5322.

Harju MK määrus nr. 15 11.veebruar 2016 kell 17.30: luba varjatult siseneda O. V., S. V.,

Teet Raatsini gmailide kasutajakontodega seonduvate pilveteenuste kalendritesse Google

Calendar ja failikaustadesse ehk failide hoidmiskohtadesse Google Drive ajavahemikus

12.02.2016-19.02.2016 (kaasa arvatud). Kohus on kajastanud määruses piisavas ulatuses (14

lehekülge) kriminaalmenetluse käigus kogutud teavet, tehiolusid ja on nõustunud, et KrMS §

1264 lg.5 loetletud viis on kohtu hinnangul kohane viis tõendite kogumiseks, kuna info

toimunud ülekannete ja tehingute ja isikutevaheliste kokkulepete kohta võib sisalduda

nimetatud andmekogus. Tõendite kogumine jälitustoimingutega on kooskõlas ultima ratio

põhimõttega. Kohus kirjutab, et eluliselt mitteusutav ja kindla teadmisega külgneva

tõenäosusega on välistatud, et maksukuritegusid toime panevad isikud oleksid valmis

õiguskaitseasutustele toimuva kohta kogu tõe avaldama. Seejuures teeb kohus ka viite

Riigikohtu seisukohas asjas 3-1-1-14-14 p.772: järeldamaks, et tõendite kogumine

jälitustoiminguid kasutamata on välistatud, või oluliselt raskendatud, võib tugineda ka

kriminoloogilistele teadmistele. …

Kohus on nõutavalt ja vajalikus ulatuses põhjendanud jälitustoiminguteks loa andmist.

Põhja Ringkonnaprokuratuur on kriminaalasja kohtueelses menetluses andnud 11 luba

jälitustoimingute tegemiseks.

Prokuratuuri jälitustoimingu luba nr 338 08.04.2015. a. Jälitusloas kirjeldatakse arusaadavalt

ja loogilise reana, et „kuriteo toimepanemiseks on moodustatud isikute ahel, mille ühes otsas

on XXX S. V. ja O. V., ahela teises otsas ehk lõpus on Delta Security OÜ kui klient

maksukuriteo teenusele - tööjõu rentimise kaudu riigile vähem maksta.“ Maksukuriteo ahela

keskmes on Teet Raatsin ja Ahto Kiil. Maksukuriteo oletatavat ahelat kirjeldatakse täpselt, sh

osalevaid äriühinguid, raha liikumist äriühingute vahel, kuupäevi, summasid ja töötajate

deklareerimist. On kirjeldatud nii Ahto Kiili, O. V. kui ka Teet Raatsini tegevusi ja leitakse,

et on olemas põhjendatud kahtlus arvata, et ülalnimetatud isikud võivad toime panna KarS §

3891 lg 1, lg3 järgi kvalifitseeritavaid maksukuritegusid. Ahela kirjeldamisel on ära näidatud

ka tõendid (pangakontod, MTA-le esitatud andmed, äriregistri andmed), millest nähtuva teabe

analüüs on andnud alust kuriteokahtluseks. Analüüsist nähtub ka sellise skeemi toimimise

eesmärk: ühtedele ja samadele töötajatele töötasu väljamaksjaks ja tööjõumaksude

deklareerijaks on alati erinevad juriidilised isikud ning täiesti varatu ja tegevuseta deklareerija

ongi planeeritud jätma tööjõumaksud riigile maksmata.

Jälitusloas esitatakse tõendusteabe loetelu, mida on vaja koguda KrMS § 1265 sätestatud

jälitustoiminguga (nt tuvastada kahtlustatavate liikumisi ja omavahelisi kohtumisi rahade

liikumisega samadel või lähedastel aegadel, tuvastada kuriteoga seotud teisi isikuid, nende

osaluse astet ja vormi) ja kirjeldatakse põhjalikult asjaolusid, mille tõttu ei ole tõendite

kogumine tavapäraste menetlustoimingutega võimalik (nt isikud on ettevaatlikud ja

konspiratiivsed kuriteo toimepanemine on rajatud pealtnäha juriidiliselt korrektsetele

tehingutele, mis on hajutatud nii seotud ettevõtete kui asukohtade osas…omavahelised

lepingud ja arveldused on vormistatud korrektselt, loa lk 2). Kohtu hinnangul nähtuvad

jälitusloa põhjendustest nii asjaosaliste tegevused kui ka nende poolt tegevuste varjamiseks

kasutatud võtted (erinevate äriühingute kasutamine) kui ka eesmärgi saavutamiseks kasutatud

võtted (deklareerija on varatu ja tegevuseta). On tekkinud kahtlus tehingute näilisuses ja hästi

organiseeritud maksupettuses ja kriminaalasjas tõenduslikku väärtust omava tõendusteabe

kogumine muude menetlustoimingutega on maksukuritegusid toime panevate isikute

vastutusele võtmist ohtu seadev. Jälitusloast on selgelt arusaadav, et kui seni on asjaosalised

oma tegevust varjanud, kasutanud nii tegevuse hajutamist kui pealtnäha korrektset

vormistamist, siis edaspidine vajaliku tõendusteabe kogumine ei ole võimalik tavaliste

menetlustoimingutega.

Kohus on seisukohal, et arvestades konkreetses loas esitatud faktiliste asjaolude pikka

kirjeldust ja piisavat hulka fakte, võimaliku kuriteoskeemi ja käitumismustri kirjeldust, ei ole

mõistliku lauseehituse ja semantilise arusaadavuse huvides võimalik kõiki neid asjaolusid ja

kirjeldusi esitada ühes lauses ultima ratio põhimõtte põhjendusena. Seostamine konkreetse

asja faktiliste asjaoludega, sh põhjendused kuriteo raskelt avastatavuse kohta, hästi

organiseerituse kohta jm taolise kohta, ongi esitatud juba eespooltoodud pikemates

kirjeldustes. Kohtu hinnangul sisaldab luba piisavaid põhjendusi ultima ratio abinõu

rakendamiseks, sh seostatuna konkreetse kriminaalasja faktiliste asjaoludega.

On õige kaitsja J. Urrese kõnes märgitu, et jälitustoimingu loas nr 338 08.04.2015. s ei sisaldu

kahtlustatavate nimede ega kuritegeliku käitumise hulgas Jaanus Kukebali ega Turvamaailm

AS-i. Samas ei annagi see jälitusluba õigust teha jälitustoiminguid ei J. Kukebali ega AS

Turvamaailm suhtes. Kaitsja etteheide AS Turvamaailm pangakonto väljanõudmise teemal

(kaitsekõne p 64.4) ei kuulu jälitustoimingute temaatikasse, see on avalik menetlustoiming (V

kd, tl 151-153).

Ahto Kiil oma kaitsekõnes (XXXIII kd, tl 12) viitab jälitustoimingu loas 08.04.2015. a

punktis 2 esitatud väitele ja märgib ühe võimalusena, et prokuratuur ei ole esitanud kohtule

kõiki jälitustegevusega seotud materjale. Kohus sedastab, et süüdistusaktis on tõendina

märgitud numbri 2-5. all Põhja Ringkonnaprokuratuuri sideettevõtjatelt andmete nõudmise

luba 31.03.2015. a ja 05.05.201. a5, millega nõuti välja (teiste hulgas) Ahto Kiili

mobiiltelefonide abonentnumbrite elektroonilise side andmed. Seda tõendit ei ole kohtule

esitatud. Kuna viidatud jälitusloas nr 338 08.04.2015. a on tõepoolest tekst „…hetkel kui

logiti Ahto Kiili mobiili ID kasutades OÜ XXX e-Maksuameti kontole, asus Ahto Kiil

Tartus“, on alust teha järeldus, et sellise väite aluseks on sideettevõtjalt saadud andmete

protokollis (süüdistusakti tõend 2-5) sisalduv teave ehk KrMS § 901 lg 2 järgi kogutud teave.

Kohus märgib, et sideettevõtjalt saadud andmetele viitamine jälitusloas ei muuda jälitusluba

nr 338 ebaseaduslikuks. Esmalt seepärast, et väide Ahto Kiili mobiili-ID kasutamisest ja tema

asumisest samal ajal Tartus ei ole olnud ainus argument jälitusloa andmiseks. Teisalt

seepärast, et ajal, mil jälitusluba aastal 2015. a anti, kehtis KrMS § 901 lg 2, mis võimaldas

uurimisasutusel prokuratuuri loal teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise

side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta. KrMS § 901 lg 2 redaktsiooni

muutus on toimunud pärast seda kui Euroopa Kohus avaldas 02.03.2021. a lahendi asjas C-

746/18 elektroonilise side seaduse § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 kohta. Riigikohus avaldas

asjas 1-16-6179 seisukoha, et ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega veel

iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks

tunnistamist (p 53).

Järgmistes prokuratuuri poolt antud jälitustoimingute lubade tekstis on esitatud järjest rohkem

faktilisi asjaolusid, st iga järgmise loa väljaandmisel on arvesse võetud vahepeal kogunenud

teavet ja jälitustoimingute kokkuvõtetes sisalduvat. Jälitustoimingute tegemise vajalikkuse

põhjenduseks esitatakse ka näiteks selliseid argumente, et isikud on süüdistatavad teises

kriminaalasjas (nr 1-13-6111), milles neid süüdistatakse samuti maksualaste kuritegude

toimepanemises, need asjaolud annavad alust arvata, et nad võivad arvestada enda salajase

jälitamise võimalikkust, neil on varasem kogemus ja teadlikkus sel viisil kogutud tõendite

osas ja nad on eriti ettevaatlikud. Või et saadud informatsioonist selgub, et pealtkuulatavate

isikute teadlikult konspireeritud suhtlemine, vestlusi peetakse väga napisõnaliselt ja

legendeeritult.

Kohtu hinnangul vastavad prokuratuuri poolt antud jälitustoimingute load kohtupraktikas

kujunenud seisukohtadele ja on välja antud seaduslikult.

VII-2 Isikulised tõendiallikad

Süüdistatav Jaanus Kukebal andis kohtumenetluses ütlusi, kirjeldades ennast kui tavalist

turvajuhti kõnealustes äriühingutes, kuid kiites K. T. kui fantastilise töövõimega noort inimest

ja R. J. kui head juhti. J.Kukebal kirjeldas oma laiahaardelist äritegevust, sh Venamaal ja

varasemaid kokkupuuteid R.P. Jaanus Kukebali ütlused tuleb lugeda usaldusväärseks

osaliselt. Kohus on tõendite hindamise protsessis tuvastanud Jaanus Kukebali konkreetsete

ütluste olemist vastuolus muude objektiivsete tõenditega, mida kohus kohtulahendis ka

käsitleb. Jaanus Kukebali ütluste hindamisel arvestab kohus, et tehingu näilikkus ja

maksupettuse kahtlus kahandavad tehinguosaliste tehingu toimumise kohta antud kinnituste

usaldusväärsust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-83-13 p 14). Kohus arvestab Jaanus Kukebali

ütlusi osas, milles need ei ole ümber lükatud muude tõenditega.

Süüdistatav Teet Raatsini küsitlemine kohtumenetluses toimus nelja päeva kestel, kuid

seejärel loobus ta ütluste andmisest ja keeldus, et tema ütlusi ristküsitlusel kasutataks

tõenditena. KrMS § 288 lg 10 alusel kohus tema ristküsitlusel antud ütlusi ei kasuta ega

analüüsi. Prokurör andis kohtule üle Teet Raatsini kohtueelses menetluses kahtlustatavana

antud ütlused (XXIXkd, tl 74-94), mida kohus arvesse võtab.

Prokurör andis kohtule üle ka S. V. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused

(XXV kd, tl 112-123, 124-133). Kohus, võrrelnud nende ütluste sisu teiste asjas

olemasolevate tõenditega, on seisukohal et ütlusi saab arvestada usaldusväärsetena osaliselt,

s.o osas, milles need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega, nt andmetega sularaha

väljavõtmise kohta AS-st XXX. Muus osas, s.o osas, et isik ei ole kuulnud midagi AS-st

Turvamaailm ja OÜ Delta Security, ei loe kohus neid ütlusi usaldusväärseks, kuna need ei ole

kooskõlas muude uuritud tõenditega.

Kohus küsitles K. T. tunnistajana. K. T. on juba varasemalt avalikustanud oma positsiooni ja

tema suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 205 alusel ehk kui isik on osutanud kaasabi

avaliku menetlushuvi seisukohalt olulise kuriteo avastamiseks. Sellise isiku küsitlemine

tunnistajana on lubatav. Võimalus K. T. kui tunnistajale kohtuistungil ristküsitluses küsimusi

esitada oli nii prokuröril kui ka kaitsjatel. Tunnistaja vastused küsimustele olid eluliselt

usutavad, sh kooskõlas esitatud dokumentidest nähtuvaga. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-

131-13 p 13 pidanud võimalikuks ka ütluste osalist ebausaldusväärsust: Kahtluste olemasolu

iseenesest ei tähenda veel seda, et sellised ütlused tuleks tõendikogumist automaatselt kõrvale

jätta ka osas, milles vastuolud puuduvad, vaagimata seejuures kriminaalasja eripära.

Kujunenud olukorras tuleb kohtul aga veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed

asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada.“ Tõendi tunnistamine

usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo

tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Ütluste kui

isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostatakse näiteks ütluste andja isikuomaduste ja

tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega (Riigikohtu otsus nr

3-1-1-100-15 p 16). Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas

antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja teab seda.

Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega.

Küsimus selle kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb

lõppude lõpuks lahendada igas kohtuasjas eraldi (Riigikoht otsus nr 3-1-1-131-13, p 14).

Kaitsjate taotlust kutsuda tunnistaja K. T. teistkordselt ütlusi andma kohus ei rahuldanud.

Tunnistaja ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ka muul viisil kui teda uuesti

küsitledes. Asjas on olemas hulgaliselt kirjalikke tõendeid, mille abil on kohus kontrollinud

tunnistaja K. T. ütluste usaldusväärsust käesolevas asjas ja vastuolusid, mis annavad aluse

lugeda selle tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, ei ole esinenud.

Kohus on kontrollinud K. T. ütluste kooskõla teiste tõenditega ja isikute ütlustega ja K. T.

ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks ei ole alust, oma ütlustega süüstas see

tunnistaja ka iseennast. Kaitsjate Indrek Põdra ja Janar Urrese, süüdistatav Teet Raatsin

väited, et K. T. ütlused on ebausaldusväärsed, ei ole menetluses kinnitust leidnud.

Kohus küsitles tunnistajana R. P. (kohtuistungid 07.03.2022-28.04.2022 XXVII kd) selgitades

talle KrMS § 71 lg 2 p 1 ja § 2871 lg 5 alusel eelnevalt õigust ütlusi mitte anda ja mitte

hoiatades teda kriminaalkaristuse eest. Kohus käsitleb R.P. ütlusi kui üldist selgitust

sündmuste tausta ja isikute omavaheliste suhete kohta. R.P. ütluste andmise viis, s.h.

ulatusliku ajaloolise ülevaate andmine ja tema enda rolli kirjeldamine selles võimaldab teha

järelduse, et R.P. on laiahaardeline tegutseja erinevates majandusvaldkondades ja hoiab

ennast ka tööjõurendiskeemi toimimisega kursis. Selgub R.P. ilmne pahameel K.T. suhtes ja

vastavad ütlused. Et tööjõurendiskeemis koostöö ei katkenud 2015.kevadel mitte K. T. tõttu,

vaid põhjusel, et tööandjad jätsid töötajatele palgad välja maksmata, on asjas kinnitust leidnud

muude tõenditega.

XXX OÜ (registrikood XXX), juhatuse liige perioodil 07.09.2009. a kuni 14.03.2014. a ja

05.05.2016. a kuni 03.05.2018. a R. P., perioodil 14.03.2014. a kuni 05.05.2016. a Teet

Raatsin, on esitanud perioodil 01.01.2014. a - 25.11.2016. a hulgaliselt taotlusi teiste

äriühingute maksuvõlgade tasaarvestamiseks XXX OÜ tagastusnõudega riigi vastu. XXX OÜ

esitas volitatud isiku Teet Raatsin kaudu 2009.a juunikuu kohta parandatud andmetega

käibedeklaratsiooni, milles deklareeris valeandmeid - sisendkäibemaksu all XXX OÜ arve nr

1 käibemaksuga summas 8 449 164 000 krooni, s.o 540 000 000 eurot. Sellise

käibedeklaratsiooniga soovis XXX OÜ saada riigilt tagasi tagastusnõude näol 540 000 000

eurot. Maksu- ja Tolliamet algatas tagastusnõude kontrollimiseks kontrollimenetluse, mille

tulemusena koostati maksuotsus, millega vähendati XXX OÜ juuni 2009. a

käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu 540 000 000 euro võrra, millega vähenes ka XXX

OÜ enammakse summa. Kohtule ei ole esitatud 27.12.2012. a maksuotsust, kuid jõustunud

kohtulahendist (Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-678 (XX kd,

tl 55-59)) nähtub, et XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012. a maksuotsuse nr

12.2-3/9676-38 tühistamiseks on jäetud rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus on 22.06.2016. a

(XX kd, tl 60-67) jätnud Tartu Halduskohtu 22.12.2014. a otsuse muutmata ja Riigikohus on

jätnud 08.09.2016. a XXX kaebuse menetlusse võtmata (tl.68). Nende tõendite alusel oli

XXX OÜ-le teada juba 27.12.2012. a, et XXX OÜ-l ei ole 540 000 000 euro ulatuses

tagastusnõuet riigi vastu. Sellele vaatamata on Teet Raatsin XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse

liikmena esitanud 08.05.2015. a Maksu- ja Tolliametile teavituskirja (XX kd, tl 10), millega

teavitatakse maksuhaldurit, et need kaks äriühingut ja lisaks veel XXX OÜ (ja veel kaks

äriühingut) on igaüks omandanud XXX OÜ käest viie miljoni euro suuruse nõude Maksu- ja

Tolliameti vastu. Seejuures viidatakse kirjas Tartu Maakohtu otsusele kriminaalasjas nr 1-13-

6111, „milles kohus on jõudnud selgelt seisukohale, et tehing XXX OÜ ja XXX OÜ vahel on

õiguspärane“.

Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2016. a otsusega (XX kd, tl 14-47) on Tartu Maakohtu viidatud

19.12.2014. a otsus tühistatud ja tehtud uus otsus, millega on R. P. süüdi tunnistatud

muuhulgas OÜ XXX 2009. a juunikuu käibedeklaratsioonis valeandmete esitamises.

Käesolevas kriminaalasjas on Ahto Kiil ja tema kaitsja ning Teet Raatsin tõstatanud küsimuse

sellest, kas neil oli õigus uskuda kahes kohtuastmes (Tartu Maakohtu 19.12.2014. a otsus ja

Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2015. a otsus) tehtud otsuseid, milles tunnistati XXX OÜ

tagastusnõude aluseks olnud tehingud õiguspäraseks ja seda arvestades omandada XXX OÜ -

lt nõuded Maksu- ja Tolliameti vastu.

Kohus käesolevat asja lahendades on seisukohal, et XXX OÜ-l ega selle tagastusnõuet

kasutada soovivatel isikutel ei saanud olla õigustatud alust uskuda sellise tagastusnõude

olemasolu. Maksukohustus kuulub haldusmenetluse kontrollialasse. Maksukohustuse

õiguspärasuse/kehtivuse osas tuli isikutel juhinduda selle kohta tehtud maksuotsusest ja

halduskohtu otsustest, mitte tugineda kriminaalasjas nr 1-13-6111 tehtud otsustele. Et

maksumenetluses arvestatakse maksumenetluses kogutud tõenditega ja kriminaalmenetluses

võetud seisukohad arvesse ei tule, on öelnud ka Tartu Halduskohus juba oma 22.12.2014. a

otsuses.

XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige Teet Raatsin, teatades Maksu- ja Tolliametile 5 miljoni

euro suuruste nõuete omandamisest Maksu- ja Tolliameti vastu, on arvestanud enda juhitavate

äriühingute maksukohustuste puhul, et neid ei tule täita äriühingul endal, vaid

maksukohustuse täitmine jääb seotuks tasaarvestusega. Maksu- ja Tolliamet on teinud Teet

Raatsinile vastuseks otsuseid (11.12.2015. a otsus XIX kd, tl 223-230, muud otsused tl 226-

269), et Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri viidatud enammakset ja haldus- ja kriminaalasjas

pooleliolevad vaidlused ja tuvastatud asjaolud neid seisukohti ei muuda. Sellises olukorras ei

saa süüdistatavad kaitsta ennast väitega, et neil oli alus arvestada maksukohustuse

tasaarvestamise võimalusega XXX enammakse arvel.

R. P. seotus

XXX OÜ tagastusnõue pärineb ajast, mil äriühingu juhatuse liige oli R. P.. Sedakaudu on

tööjõurendiskeemi tulnud võimalus mitte tasuda maksukohustusi ise, vaid tasaarvestada need

XXX OÜ enammaksega. Et selline võimalus oli olemas, sellele tugineti ja sellest oli

teavitatud nii Jaanus Kukebali kui ka K. T., selgus nende ütlustest.

Kohtuliku uurimise käigus on selgunud, et R. P. roll tööjõurendiskeemis avalikustus

keerulisel hetkel - näiteks siis, kui näiliku tööjõurendi pakkujate ja kasutajate vahel tekkisid

erimeelsused ja neid lahendati läbirääkimistel, kus osalesid Teet Raatsin, R. P. ja K. T.

Kohtumenetluses uuritud telefonikõnedest Teet Raatsini ja R. P. vahel selgub, et Teet Raatsin

saab R. P. juhiseid kuidas saab lahendada probleemi, et töötajad jäid ilma palgata - selleks on

vaja teha nõude loovutamise lepingud. Tegelikkuses sellised lepingud ka tehti. R. P. annab

Teet Raatsinile juhiseid alustada kokkusaamisi koostöö taastamiseks, osaleb selles ise,

koostöö taastati. R. P. postulaadid teemal, et süsteem peab töötama nii, et selles osalevad kõik

vajalikud inimesed, igaühel on selles oma roll, seda tuleb täita, „kui olen ülemus, siis

kehtestan reeglid, elame selle järgi“ ja et vajadusel ehitab ta uue süsteemi üles, kuulduvad

telefonikõnes Teet Raatsiniga 07.07.2015. a kell 11.05. See on süsteemi korraldaja

manifestatsioon. Et tööjõurendiskeemis laekuva raha kasutamise üle oli lõplik otsustusõigus

R. P. (XXX OÜ-le laekunud raha liikus enamasti XXX OÜ kassasse), selgub Teet Raatsini

ütlustes kohtueelses menetluses.

VIII Läbiotsimine XXX OÜ ruumides

Kriminaalasjas on kahtluse alla seatud XXX OÜ ruumides toimunud läbiotsimise

seaduslikkus. Ette on heidetud, et menetleja on läbi otsinud rohkem ruume, kui kohtumäärus

seda võimaldas, lisaks ei oleks tohtinud läbiotsida kõike ruume, kuna neid kasutasid ka teised

äriühingud.

Harju Maakohtu 10.02.2016. a määrusega (XI kd, tl 198-204) on eeluurimiskohtunik lubanud

toimetada läbiotsimise XXX OÜ poolt renditavates XXX, Tallinn asuvas 14-korruselise

büroohoone 11.korrusel numbriga 39 tähistatud kontoriruumis, mis koosneb peaukse kaudu

sisenevast avatud põhiruumist ja selle kaudu sisenevast kahest eraldatud ruumist, leidmaks

määruses toodud objekte.

Kohtu 10.02.2016. a määrusest nähtub üheselt, et eeluurimiskohtunik andis loa toimetada

läbiotsimine XXX OÜ poolt renditavas kontoriruumis nr 39 (XXX). Eeluurimiskohtunik on

täpsustanud, et kontoriruum koosneb peaukse kaudu sisenetavast avatud põhiruumist ja selle

kaudu sisenetavast kahest eraldatud ruumist. Nõustuda saab prokuröri seisukohaga, et asjaolu,

mitmest eraldi ruumist kontoriruum koosneb, on üksnes täpsustus ning määrusest ei tulene, et

lubatud on läbiotsimist teostada üksnes XXX OÜ renditava kontoriruumi mõnes üksikus

ruumis. Õigusalases kirjanduses on leitud, et läbiotsimiskohtade loetelu (hoone ruum, sõiduk,

piirdega ala) tuleks käsitada näitliku loeteluna. Regulatsiooni eesmärk ei ole selles, et keelata

läbiotsimine kohtades, mille paigutamine sellesse loetellu võib tekitada vaidlusi. Eesmärk on

selles, et kuriteo asjaolude selgitamiseks vajaliku teabe kogumine mis tahes kodu

puutumatusega kõige laiemas mõttes hõlmatavatest kohtadest saab toimuda vaid

läbiotsimismääruse alusel (E. Kergandberg. Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj.

Tallinn: Juura 2012, § 91 komm 5). Kohtule esitatud XXX asuva büroohoone (XXX)

11.korruse plaanist ning seal asuva kontoriruumi nr 39 plaanist (XXXI kd, tl 319) nähtub, et

XXX ja XXX OÜ kontoriruum nr 39 koosneb küll rohkematest ruumidest, kui see on

loetletud Harju Maakohtu 10.02.2016. a määruses, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist

asjaoludest tulenevate väga selgete piirangutega, et läbi lubatakse otsida üksnes väga

piiritletud kontoriruumi osa. Kohtumäärusega on antud luba otsida läbi XXX OÜ poolt

renditavates XXX asuvas 14-korruselise büroohoone 11.korrusel numbriga 39 tähistatud

kontoriruumis tervikuna.

Harju Maakohtu 10.02.2016. a resolutsiooni punkt 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärgikus

muu hulgas leida XXX OÜ, XXX OÜ, OÜ Delta Security, Turvamaailm AS; Joy Grupp OÜ,

XXX OÜ, OÜ XXX, XXX OÜ, OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX OÜ ning O. V., S. V., Teet

Raatsini, Ahto Kiili ja R. P. või nendega seostatavaid kõiki tehinguid kajastavaid materjale

perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a (lepingud, tšekid, arved, aktid jne). Seega

on viidatud määruses loetletud kõik XXX gruppi kuuluvad ning samade isikute kontrolli all

olevad äriühingud, sh XXX OÜ, kellega seonduvad dokumendid võivad kriminaalasjas

tähtsust omada.

Puutuvalt kaitsjate etteheitesse, et läbiotsimise käigus on ära võetud liigseid asju, sh asju mida

määruses loetletud ei ole, märgib kohus järgmist. Kohtu 10.02.2016. a määruses on otsitavate

esemete loetelu jäetud lahtiseks, kuna käesoleval juhul ei ole olnud võimalik täpselt

määratleda, milliseid dokumente skeemi kaastatud äriühingud on omavahel sõlminud. Ka

õigusalases kirjanduses (E. Kergandberg. Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj. Tallinn:

Juura 2012, § 91 komm 3) on leitud, et konkreetse(te) individuaaltunnustega piiritletud

otsitavate esemete loetlemine läbiotsimismääruses ei ole ega saagi alati olla nõutav. Seega

saab nõustuda prokuröri seisukohaga, et menetlejale on jäetud teatud otsustusvabadus

kohapeal olukorda hinnata ja võtta kaasa asjad millel võib olla puutumust. Ei saa kohapeal

nõuda süvaanalüüsi, kas see ikka puutub asjasse või mitte. Läbiotsimisel ära võetud esemed,

mis ei ole osutunud asjassepuutuvaks, on isikutele tagastatud ning asjassepuutuvad

esemed/dokumendid on kriminaalasja materjalide juures.

Asjaolu, et kohtu 10.02.2016. a määruses on XXX OÜ märgitud kahtlustatavana, on ilmselge

eeluurimiskohtuniku viga. Kohtumääruse põhjendavas osas on nõuetekohased viited selle

kohta, et XXX OÜ näol on tegemist muu isikuga (mitte kahtlustatavaga). Prokuröril ei olnud

pädevust määrust ise välja anda, mistõttu on vastav taotlus ka kohtule esitatud.

Läbiotsimise kohta XXX OÜ ruumides on koostatud läbiotsimisprotokoll 16.02.2016. a (XI

kd, tl 206-2013). Läbiotsimisprotokollist nähtub, et läbiotsimise juures viibisid K. P., O. V. ja

S. V.. Enne menetlustoimingu algust tehti XXX OÜ juhatuse liikmele ettepanek anda

läbiotsimismääruses viidatud materjale vabatahtlikult välja. K. P. ja O. V. andsid dokumente

vabatahtlikult välja. Läbiotsimisprotokollile on lisatud hulgaliselt käsikirjalisi märkusi XXX

OÜ juhatuse liikme K. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelti poolt, veel K. P.

käsikirjalisi märkusi kahel lehel (tl 214-215). Prokuratuur käsitles neid kaebusena, mille

läbivaatamise kohta on koostatud 15.03.2016. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus (XXIX

kd, tl 64-67).

XXX OÜ ruumides 16.02.2016. a teostatud läbiotsimine on olnud seaduslik ning kogutud

tõendid on saadud samuti seaduslikult.

IX Ahto Kiili arvuti vaatlusesse puutuv

Prokuratuuri 15.02.2016. a määruse (XIII kd, tl 178-179) alusel teostati 16.02.2016. a

läbiotsimine Ahto Kiili elukohas aadressil XXX.

Läbiotsimisprotokollist (XIII kd, tl 181-183) nähtub, et Ahto Kiili elukoha läbiotsimise käigus

võeti muu hulgas ära elutoast kirjutuslaua pealt musta värvi sülearvuti Acer Aspire (protokolli

punk 17), mis pakendati kilekotti ja suleti turvatõkkega FT0406317. Lisaks võeti elutoa

diivanilt ära Ahto Kiili sõnul XXX kuuluv musta värvi sülearvuti Acer (mudel MS2393).

Arvuti pakendati turvakotti nr 477937.

Kohtumenetluses tõusetus küsimus, kummast Ahto Kiili elukoha läbiotsimisel ära võetud

sülearvutist Acer on leitud kriminaalasjas tähtsust omavad failid. Läbiotsimisprotokollis ei ole

fikseeritud kummagi sülearvuti seerianumbrit ega ka muid täpsustavaid tunnuseid.

Süüdistusakti tõendite loetelu punktis 14-5 on märgitud asitõendi vaatlusprotokoll

29.03.2017.a Ahto Kiili elukohas XXX leitud ja ära võetud sülearvuti Acer Aspire OneD257

kopeeritud failide kohta. Süüdistusakti punktides 14-7.1-14-7.10 on toodud arvutist leitud

ning kriminaalasjas tähtsust omavate failide nimed.

Prokurör esitas 25.10.2021. a toimunud kohtuistungil täiendava tõendina asitõendi

vaatlusprotokolli kuupäevaga 16.02.2016. a (XII kd, tl 233). Vaadeldud objektiks on olnud

Ahto Kiili elukohast ära võetud sülearvuti Acer Aspire ES1-311-C8YN,

SN:NXMRTL018449173BD6600, mis oli pakendatud kilekotti, millel plomm nr 477937.

Kopeeritud andmefaili nimi on XXX, MD5-väärtus XXX.

29.03.2017. a asitõendi vaatlusprotokollist (vaadeldavad objektid punkt 17) nähtuvalt on

vaadeldud objektiks sülearvuti Acer kõvakettast tehtud koopia XXX, MD5-väärtusega XXX.

Menetlusdokumendist nähtub, et enne vaatlust veenduti, et koopiafaili MD5-väärtus ei ole

muutunud (punkt 4). Andmekandja koopialt XXX leiti 13 kriminaalmenetluses võimalikku

tähtsust omavat faili. Käesolevalt on oluline, et failid kattuvad täielikult süüdistusakti

punktides 14-7.1-14-7.10 toodud failidega.

Seega saab teha järelduse, et kriminaalasjas tähtsust omavad tõendid leiti Ahto Kiili elukohast

XXX elutoast diivanilt ära võetud arvutist Acer Aspire ning mis Ahto Kiili enda väidete

kohaselt kuulub XXX. Prokurör on kinnitanud 25.10.2021. a toimunud kohtuistungil, et

süüdistusaktis on ekslikult märgitud sülearvuti Acer Aspire OneD257. Eksitus on üksnes

arvuti nimes. Tõendite päritolu ja saamislugu on jälgitav ning selge.

Sülearvuti Acer (MS2393) koos toitejuhtmega (esemed olid pakendatud turvakotti nr 477937)

on 17.02.2016. a tagastatud Ahto Kiili XXX allkirja vastu.

Kohus peab vajalikuks märkida, et 15.02.2016. a läbiotsimismäärusega anti menetlejale luba

teostada läbiotsimine Ahto Kiili elukohas, leidmaks muu hulgas arvuteid ja muid

andmekandjaid, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks. Sülearvuti, mille vaatlusel

leiti kriminaalasjas tähtsust omavaid faile, oli Ahto Kiili elukohas. Tähendust ei oma, et arvuti

võis kuuluda Ahto Kiili XXX, kuna see ei välista võimalust, et arvutit võis kasutada ka Ahto

Kiil. Enne läbiotsimist tehti Ahto Kiilile ettepanek anda vabatahtlikult välja

läbiotsimismääruses märgitud esemed. Ahto Kiil nõustus ning andis vabatahtlikult välja

menetlust puudutavad dokumendid, andmekandjad ja arvutid. Ahto Kiili elukoht otsiti läbi

vahetult pärast tema kinnipidamist, mille käigus oli menetleja talle kahtlustatava õigusi

selgitanud. Tõendid, millele seejärel Ahto Kiili kaasabil ligipääs saadi, on lubatavad.

Tõendi usaldusvääruse aspektist märgib kohus, et kui asitõendi vaatlusprotokollil

16.02.2016.a (XIII kd, tl 233) on märgitud kõnealuse arvuti MD5 väärtus (räsiväärtus) tähtede

ja numbrite kombinatsioonina, siis vaatlusprotokolli koostamisel 29.02.2017. a (XIII kd, tl

192-194) on see MD5-väärtus täpselt sama kombinatsioon. Asjaolu, et protokollil puuduvad

kopeerimise ja vaatluste katkestamise ja alustamise kellaajad, ei vähenda kohtu hinnangul

tõendi usaldusväärsust.

Kohus küsitles kohtuistungil 10.01.2022. a (XXVII kd, tl 26-43)tunnistajaid M. K. ja G. K.,

kes on asitõendi (Ahto Kiili elukohast ja sõidukist ära võetud esemed) vaatluse 29.03.2017. a

läbi viinud. Samuti need tunnistajad olnud XXX OÜ-s toimunud läbiotsimisel. Tunnistaja M.

K. andis detailseid vastuseid esitatud küsimustele Ahto Kiili arvuti vaatluse kohta, sh arvas

tunnistaja, et kellaaja puudumine vaatlusprotokollis on inimlik eksitus. Protokolli kuupäev on

selle vormistamise ja toimingu lõpetamise kuupäev. Tunnistaja arvates kestis nende

dokumentide ja koopiate läbivaatamine nädalaid. Andmeid otsiti märksõnade kaupa.

Tunnistaja G. K. osales vaatlusel vaneminspektorina, kelle ülesanne läbiotsimisel ja vaatlusel

oli digitaalsete asitõendite kopeerimine ja analüüs. Tunnistaja andis ütlusi vaatlusel

andmekandjate kopeerimise ja vaatluste teostamise kohta, et neid tehti nädalate viisi, vahepeal

katkestati ja seda ei fikseerita. Kopeerimisprotokollide kohta on logifailidest näha, millal

esimene ja viimane toiming sai tehtud. Kui koopiate tegemist ja vaatlust peatatakse ja

järgmine kord alustatakse, siis läbitöötatud andmete peal on juba analüüs olemas räsiväärtuse

kohta.

Räsiväärtuse püsimise ja muutumise kohta andis samal kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja M.

T., kes on uurimistoimingutes osalenud. Tunnistaja ülesandeks on toimingutel erinevate

seadmete ja andmekandjate kopeerimine ja vaatlemine. Tunnistaja andis selgitusi kasutatud

tehnikavahendite, tarkvara ja analüüsiarvuti kohta. Üldiselt kasutatakse tarkvara XRY, mis

loob ise arhiivifaili. Tunnistaja selgitas, et tarkvara on loodud eesmärgiga üksnes andmeid nö

tõmmata, mitte juurde kirjutada või muuta. Tarkvara ja seadmed välistavad igasuguse

sekkumise neisse andmetesse, kasutajaandmed jäävad muutmata. Tunnistaja selgitas ka

räsiväärtuse arvutamist ja selle olemust. Kui luua fail, arvutada selle räsiväärtus ja kui see fail

avada ja seal midagi muuta, saab teise räsiväärtuse. Räsiväärtus on unikaalne tähtedest ja

numbritest koosnev andmejada, võib nimetada digitaalseks sõrmejäljeks. Kopeerimiste

alustamise ja lõpetamise kellaaegu ei märgitud tol ajal protokollidele. Praegu seda tehakse.

Kohus leiab, et küsitletud tunnistajad on andnud põhjalikke selgitusi andmekandjate

kopeerimiste ja vaatluste toimetamise kohta. On eluliselt usutav, et uuritud mahus

andmekandjaid ja seadmeid ei ole kopeeritav ja vaadeldav lühikese aja jooksul, st ilma pause

ja katkestusi tegemata. Asjaolu, et nende toimingute igakordseid algus-, katkestamise ja

lõpuaegu ei kajastata asitõendiks oleval protokollil, on kohtu hinnangul otstarbekas ja see ei

kahjusta ka selle tõendi sisuks olevate andmete usaldusväärsust.

X Tuvastatud asjaolud

Kohus, olles uurinud kõiki esitatud tõendeid, jälginud neis kajastuvate tegevuste toimumise

ajalist järjestust, tegevuste põhjusi ja sisulist seotust, on jõudnud veendumusele, et 2014. aasta

novembris toimis näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine äriühingute poolt, mille juhatuse

liikmed olid Teet Raatsin ja Ahto Kiil. Välja renditavad töötajad olid tööle registreeritud

äriühingutesse XXX OÜ ja XXX OÜ ja neid töötajaid renditi välja teiste, samuti Teet

Raatsini ja Ahto Kiili kontrolli all olevate äriühingute (XXX OÜ, XXX OÜ) kaudu

kasutajaettevõtetele, kelleks olid ka AS Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ.

Uuritud tõenditest nähtub, et tööjõurendiskeemi erinevates tegevustes ja kindlates rollides

osalesid veel O. V., S. V. ja R. P.. Näiliku tööjõurenditeenuse pakkumine AS-le Turvamaailm

ja OÜ-le Delta Security kestis süüdistusse hõlmatud perioodil 2014. a novembrikuust kuni

2015. a kevadeni (märts-aprill), mil see senisel kujul katkes osaliste vaheliste erimeelsuste

tõttu. Inimesed, kes seni olid renditöötajateks vormistatud, vormistati tööle AS-i Turvamaailm

ja OÜ Delta Security. 2015. aasta suve jooksul toimunud läbirääkimiste tulemusel näilik

tööjõurenditeenuse müümine AS-le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security jätkus nii, et

sellesse kaasati XXX OÜ, mis oli Jaanus Kukebali ja K. T. enda kontolli all. Nii ostsid AS

Turvamaailm ja OÜ Delta Security perioodil august 2015. a kuni detsember 2015. a

tööjõurenditeenust XXX OÜ-lt, kes rentis töötajad omakorda Teet Raatsini juhitud

äriühingutelt XXX OÜ ja XXX OÜ.

Sellise tööjõurendiskeemi kasutamise eesmärk Jaanus Kukebali jaoks oli maksueelise

saamine, kuna tema juhitud AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ vabanesid tööjõumaksude

tasumise kohustusest ja said ühtlasi tasuda tööjõurendi eest esitatud arveid, mis sisaldasid

käibemaksu, mida oli võimalik kajastada käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna ja mis

võimaldasid tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendada. Sellise skeemi kasutamine

võimaldas ka äriühingutest maksuvabalt raha välja viia, mille arvel tasuda skeemis

osalejatele, aga ka maksta AS Turvamaailma ja OÜ Delta Security töötajatele palka sularahas,

mida TSD-l ei deklareeritud ja millelt seega ka makse ei tasutud.

Kasutades teiste osaliste (O. V., S. V., Teet Raatsin, R. P., Aahto Kiil) poolt töös hoitud

tööjõurendiskeemi toimimist, esitas Jaanus Kukebal raamatupidaja K. K. vahendusel perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a maksuhaldurile valeandmeid AS Turvamaailm ja

Delta Security OÜ tasumisele ja kinnipidamisele kuuluva sotsiaalmaksu ja tulumaksu kohta,

jättes oma juhitavate äriühingute töötajatele tehtud töötasude väljamaksed, aga ka neilt

arvutatavad maksud ja maksed olulises osas deklareerimata.

Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ poolt XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ

kontodele kantud summadest üks osa kasutati AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security

töötajatele töötasude väljamaksmiseks, ülejäänu kasutati tööjõurendiskeemis osalenutele

teenuseprotsendi tasumiseks ja tagastati sularahas Jaanus Kukebalile ja K. T.. Sellised

summad, mida töötasudeks ei kasutatud (AS Turvamaailm puhul oli see summa 187 208

eurot, Delta Security OÜ puhul 410 269,71 eurot), loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks,

millelt tuleb tasuda tulumaksu. Tulumaks AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ

ettevõtlusega mitteseotud kulult perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on

deklareerimata ja tasumata.

Maksuhaldurile on Jaanus Kukebali poolt valeandmeid esitatud ka perioodi november 2014. a

kuni detsember 2015. a käibedeklaratsioonides, kuna AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ

käibedeklaratsioonides on raamatupidajal lastud kajastada XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ

nimel tööjõurenditeenuse eest esitatud arveid, mis sisaldasid käibemaksu, teades, et tegelikult

ei ole tööjõurenditeenust osutatud ega saadud. Arvetel näidatud käibemaks on kajastatud AS

Turvamaailm ja Delta Security OÜ sisendkäibemaksu hulgas, mille tulemusena vähenes

tasumisele kuuluv käibemaks.

Samasugust näiliku tööjõurendi skeemi kasutati ka OÜ Joy Grupp huvides J. L. poolt, millele

Teet Raatsin osutas vaimset ainelist ja füüsilist kaasabi ja Ahto Kiil osutas oma tegevusega

vaimset ja ainelist kaasabi. Maksuhaldurile jäi tööjõumaksudena deklareerimata ja tasumata

tulumaksu 40 011,48 eurot, sotsiaalmaksu 78 233,04 eurot, käibemaksu 84 519,00 eurot ja

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 72 450,36 eurot, kokku 275 213,88 eurot.

XI Jaanus Kukebal kui AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security faktiline ja tegelik juht

Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et nii Turvamaailm AS kui

ka Delta Security OÜ tegelik juht ja otsuste tegija oli Jaanus Kukebal.

OÜ Turvamaailm on asutatud 08.09.2010. a ja alates 14.12.2012. a tegutseb

ümberkujundatuna aktsiaseltsiks. Äriühingu juhatuse liige oli kuni 10.11.2014. a K. R., alates

10.11.2014.a K. T. ja alates 25.02.2016. a Jaanus Kukebal. Äriühingu ainuaktsionär on alates

27.12.2012. a OÜ XXX aktsiakapitali suurusega 33 000 eurot. Äriühingu registrikaardile

(XVIII kd, tl 233-236) kantud andmetest nähtub, et aktsiaseltsil on nõukogu, mille liikmed on

I. D., E. K. ja O. K. alates 15.10.2012. a, Jaanus Kukebal alates 22.10.2014. a. Positsioon

„nõukogu esimees“ on aktsiaseltsi registrikaardile tekkinud 26.04.2016. a. Kohtu

registriosakonnale esitatud dokumentidest (XVIII kd, tl 241-247) nähtub, et juhatuse liikme

vahetumise kohta esitatud dokumentidele on allkirju andnud AS Turvamaailm nõukogu

liikmed ja nõukogu esimees O. K.. AS Turvamaailm aadress on alates 24.11.2014. a Kadaka

tee 86 a, Tallinn, enne seda XXX.

Käibemaksukohustuslasena on AS Turvamaailm registreeritud 03.02.2011. a, kohustuse

lõppkuupäev 14.04.2016. a (XVIII kd, tl 237), sellekohane otsus XVIII kd, tl 271-273).

Registrikaardile kantust nähtuvalt on osaühingu ja aktsiaselte Turvamaailm põhitegevusala

olnud algusest peale turvatöö, va avalik korrakaitse.

OÜ Delta Security on asutatud 13.09.2010. a aadressil XXX. Äriühingu põhitegevusala on

turvatöö, va avalik korrakaitse. Äriühingu ainuosanik oli käesoleva süüdistusega hõlmatud

perioodil Soome registris olev äriühing XXX osakapitali suurusega 2556 eurot. Veel nähtub

äriühingu registrikaardile kantud andmetest (XVIII kd, tl 178-180), et äriühingu juhatuse

ainuliige perioodil 13.09.2010. a kuni 26.02.2016. a, s.o käesoleva süüdistusega hõlmatud

perioodil oli R. J.

Käibemaksukohustuslasena on OÜ Delta Security registreeritud 18.03.2011. a, kohustuse

lõppkuupäev 21.04.2016. a (XVIII kd, tl 181), sellekohane otsus (XVIII kd, tl 199-201).

äriregistrile esitatud dokumentidest (Delta Security OÜ ainuosaniku otsus, Delta Security

osaniku üldkoosoleku otsus (XVIII kd, tl 183, 190-191) nähtub, et aastal 2013 tegutsesid

ainuosaniku esindajana K. R. ja Jaanus Kukebal, aasta 2016 veebruaris tegutses ainuosaniku

esindajana Jaanus Kukebal.

Jaanus Kukebal andis kohtuistungil 24.08.2022. a ütlusi, et ta oli Turvamaailma omanik ja

nõukogu liige, tegutses turvajuhina. Oli ka ainuosaniku XXX osanik ja juhatuse liige.

Turvamaailma juhatuse liige oli K. T. Jaanus Kukebal peab ennast ka Delta Security

omanikuks, kuna ta oli osaniku XXX OY omanik, jagas ülesandeid K. R.. Juhatuse liige oli R.

J., kes rääkis nii eesti- kui vene keelt.

Tunnistaja R. J. andis ütlusi kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl 112-135). Tunnistaja

töötas turvafirmades, Delta Security ja XXX, Delta Securitys oli juhatuse liige. Ta sõlmis

turvalepinguid klientidega, otsis objekte, sõlmis lepinguid. Jaanus Kukebali kohta ütleb

tunnistaja, et ta ei tea, kas Kukebalil olid turvajuhidokumendid, et olla turvajuht. Kukebali

tegevus oli, et ta pakkus kliente - et sellele firmale oli vaja turvateenust osutada, viis nendega

kokku, kokkusaamisel räägiti detailidest - millised objektid, graafikud. Juhatuse liikmeks

hakkamist Delta Securitysse pakkus tunnistajale Jaanus Kukebal kui tunnistaja lõpetas töö

teises valdkonnas. Tunnistajale teadaolevalt teisi juhtivtöötajaid Delta Securityl ei olnud peale

Jaanus Kukebali. Tunnistaja rääkis iga kliendi asjus üle Jaanus Kukebaliga ja tunnistajale

arusaadavalt võttis igapäevast majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu Jaanus Kukebal,

aga ka pikaajalised otsused tegi Kukebal. Kadaka teel firma ruumides töötas ka firma

raamatupidaja K.. Tunnistaja kui juhatuse liige sõlmis lepingud firma nimel, need olid

standardsed. Hinnad määrati pärast läbirääkimisi Jaanusega. Dokumendid andis tunnistaja

raamatupidaja K., kes edastas juba kõik vajalikud vormid ja deklaratsioonid. Müügiarveid

klientidele vormistas algul tunnistaja, mingil ajal hakkas vormistama K.. Töötajatega seotud

palgadokumendid tegi K.. Tunnistaja teab, et firma pangakontole oli ligipääs temal ja K., kas

Jaanus Kukebalil ka, tunnistaja ei mäleta. Tunnistajale teadaolevalt olid firmal tasuda

töötasumaksed ja käibemaksudeklaratsioonid tuli esitada, need esitas K.. Andmed käibemaksu

kohta võttis K. arvetelt, töötajate deklaratsioonid tegi töötajate nimekirja abil. R. J.

teadaolevalt oli ka teine firma „meie katuse all“ - Turvamaailm, seal töötas K. T. Tunnistaja

selgitab, et Deltasse töötajaid otsis tema ise - pani ajalehte kuulutusi ja vaatas ka tööotsijate

kuulutused läbi. Delta kasutas ka abitöötajaid objektidel, tööjõurenti. Näiteks koristustöödeks

või piirdeaedade kokkupanekuks. Töötajaid renditi näiteks XXX, sellest teemast rääkis

Jaanus, et on vaja inimesi tööks, mis ei ole turvatöö ja neid inimesi ei saa võtta oma firma

alla. Tunnistaja ei ole XXX esindajat näinud ega temaga kohtunud, leping saadeti posti teel,

tunnistaja allkirjastas ja saatis ka postiga tagasi. Tunnistaja ei ole kohtunud ka XXX

esindajaga, selle firma pakkus ka Jaanus. XXX esindajaga ei ole tunnistaja ka kohtunud,

suhtles telefoni ja meili teel, kuhu saatis ka tööde aktid. Tunnistaja ei mäleta ka firmasid

XXX, XXX ja XXX. XXX kohta ütleb, et kui nimi on seotud tööjõuga, siis võib-olla seotud

renditud töötajatega.

Tunnistaja K. T. andis ütlusi kohtuistungil 23.08.2021. a (XXIV kd, tl 81-103). Tunnistaja

sõnul võttis teda Turvamaailma tööle Jaanus Kukebal, kes oli omanik ja vist ka juhatuse liige.

Tunnistaja oli algul Tartus ja Lõuna-Eestis, aastal 2014 tehti pakkumine ja ta läks Tallinnasse,

kus võttis juhatuse liikme esindusõiguse kohustuse üle, et Jaanus ei peaks aega raiskama

lepingute sõlmimisele ja müügitööks. Turvamaailm AS tegutses Kadaka teel, tunnistaja T.

esindas ettevõtet, ülemus ja ettevõtte omanik oli Jaanus Kukebal, kelle visiooni tunnistaja

täitis. Turvamaailm tegeles valveteenuse osutamisega ehitusobjektidel. Tunnistaja tegeles

turvajuhtide ja kõikide objektidega, töötajatega, et lepingud oleksid korras ja raha liiguks,

finantside eest hoolitsema ei pidanud. Finantsidega - palkade väljamaksmine, arvete tasumine,

tähtaegade jälgimine, kasumi jälgimine, tegelesid Jaanus ja O. (K.), kogu see info oli nende

käes. Turvamaailmal olid pangakontod SEB pangas, Swedbank pangas ja Nordeas.

Tunnistajale on teada, et SEB panga ja Swedbank panga kontodele pääsesid ligi tema ja

Jaanus. Pangakontode juurde olid väljastatud pangakaardid tunnistajale ja Jaanusele. Olid

kokkulepped, millisteks ostudeks pangakaarti kasutada, ostutšekid esitada raamatupidajale.

Kõik ostuarved kinnitas O. K.

Tunnistaja kirjeldas AS Turvamaailm juhtimisprotsessi: Jaanus ütles, kuidas asjad on, mina

viisin täide. Pikaajalisi strateegilisi otsuseid võttis Turvamaailmas vastu Jaanus Kukebal.

Raamatupidamisega tegeles K. K., kes esitas ka maksudeklaratsioone ostu-müügiarvete ja

kuludokumentide alusel.

Tunnistaja K. T. on teada, et Delta Security oli ettevõte, mis oli samuti Jaanus Kukebali

kontrolli all ja tegutses Turvamaailmaga ühistes ruumides. Deltal oli teine juhtfiguur – R. J.,

kes allkirjastas lepinguid, oli kontaktisik ja ettevõtte esindusisik, kes võttis ajakulukat

tegevust ära. Kui tunnistaja T. läks Tallinnasse tööle, siis olid ka Delta objektid

Turvamaailma kontrolli all, ettevõtted töötasid ühiselt, töötajad olid ühised, renditöötajaid

vahetati omavahel. Üksikud töötajad olid eraldi vormistatud ka Turvamaailma või Delta

Securitysse. Ühtne turvajuhtide meeskond majandas ka Delta objekte. Kahe eraldi juriidilise

keha olemasolu võimaldas paremini kolmandate isikutega kaubelda, lihtsamini tellijaga hindu

kokku leppida. Tunnistaja sõnul kõik Turvamaailma turvajuhid tegelesid ka Delta objektidel,

kuid turvajuht Š. oli rohkem Delta objektidel. Tunnistaja sõnul olid Turvamaailm ja Delta

Security ühtne struktuur: kus oli puudu, sinna panime inimesi juurde kui ei jõudnud kõike

üksi ära teha. Tunnistaja ei tegelenud Delta igapäevast majandustegevust puudutavate otsuste

vastuvõtmisega, tunnistaja arvates tegi seda Jaanus. R. ilmselt ei teinud, ta ei hallanud isegi

enda objekte. Samas ei saanud Turvamaailmal ja Deltal olla üks ja sama juhatuse liige.

Tunnistajale teadaolevalt oli Delta Securityl veel üks isik, kes midagi otsustas – A., kelle

perekonnanimi algas K tähega, tunnistajale nimi ei meenu. Tunnistajale teadaolevalt oli ka

Delta raamatupidamine korraldatud läbi K. K. ja see toimus sama mustri järgi nagu

Turvamaailmas.

Tunnistaja M. V. andis ütlusi kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 53-56). Tunnistaja

ütluste kohaselt töötas ta Turvamaailmas aastatel 2013-2016 Jaanus Kukebali assistendina,

Kukebal oli firma omanik ja tegevjuht. Jaanus Kukebal võttis tunnistaja tööle, sõlmis lepingu,

andis töökorraldusi. Tunnistajal oli samal ajal tööleping ka Delta Securityga, need firmad

tegutsesid samal büroopinnal, tunnistaja täitis mõlemas samu ülesandeid. Delta osas andis

ülesandeid R. J.. Tunnistaja tööülesandeks oli töö- ja teenuselepingute sõlmimine, esimese

sisendi lepingu sõlmimiseks andis Jaanus Kukebal või mõni turvajuht. Olid valmis lepingute

vormid, millesse tunnistaja sisestas andmed, mille andis Jaanus Kukebal või O. K. Tunnistaja

teab tööjõurenti pakkunud firmat XXX, kuid ta ei mäleta, kas on selle firma tegevjuhiga

suhelnud. Tunnistajale tuli selle kohta info Jaanus Kukebalilt, samuti info äriühingute vahel

lepingute sõlmimiseks tuli Jaanus Kukebalilt. Turvamaailmal ja Deltal olid erinevad üld e-

posti aadressid, lisaks tunnistajale oli neile juurdepääs Jaanus Kukebalil ja O. ja R. J. Delta

poolt. Kogu renditööjõu info tuli tunnistajale Jaanus Kukebalilt. Kui 2015. a mais registreeriti

suur hulk varem rendiettevõttes töötanuid Turvamaailma ja Delta töötajateks ja septembris

2015. a jälle tagasi renditööjõuks, siis mõlemal juhul oli selle põhjuseks Jaanus Kukebali

korraldus. Nõuete loovutamise lepingute vormistamiseks andis tunnistajatele vajaliku info

Jaanus Kukebal. Tunnistaja selgitas ka, et juhatuse liige ja tegevjuht Turvamaailmas oli

Jaanus Kukebal, kes tegevjuhina juhtis ettevõtte tööd igapäevaselt, tal oli ka õigus dokumente

allkirjastada. Tunnistaja on näinud ka sellekohast volikirja.

Tunnistaja L. V. (varem P.) andis ütlusi kohtuistungil 25.augustil 2021. a (XXIV kd, tl 124-

129). Tunnistaja tunneb Jaanus Kukebali, ta oli aastatel 2015-2018 Kukebali alluv. Tunnistaja

teab, et Delta juhatuse liige oli R. J., Jaanus Kukebal tegi igapäevast juhtimist. Tunnistaja tegi

Delta Security raamatupidamist, Turvamaailma raamatupidamist tegi K. K., selle firmaga olid

seotud Jaanus Kukebal ja K. T.. Tunnistaja arvates juhtisid Delta Security igapäevast

majandustegevust Jaanus Kukebal ja R. J. Tunnistaja arvates koostas kliendilepinguid R. J.,

kes tegi ka palgaväljamakseid. Tunnistaja sõnul olid tal kuust kuusse samad tööülesanded ja

ta teadis ise, mida teha tuleb, keegi ei pidanud talle tööülesandeid andma. Kui ta kohtueelses

menetluses on öelnud, et tööülesandeid andis J., ju ta siis ütles nii. Tunnistaja töötas samades

ruumides K. K. ja viimases otsas tuli Tallinnasse ka K. T., kes oli kuu või kaks tunnistaja ja

K. toas, ta oli väga harva kohal.

Tunnistaja K. K. andis ütlusi kohtuistungil 25.augustil 2021. a (XXIV kd, tl 129-135), et

Jaanus Kukebal on tunnistaja tööandja olnud umbes 10 aastat. Jaanus Kukebaliga seotud

ettevõtted olid Turvamaailm, XXX, XXX, Turvamaailm Tartu, ta oli neis juhatuse liige.

Tunnistaja ei mäleta, kes oli Turvamaailmas juhatuse liige aastatel 2014-2015, kuid Jaanus

Kukebal oli seal turvajuht, tegevdirektor, lahendas jooksvaid küsimusi, oli kindlasti ka

juhatuse liige. Tunnistaja teab ka K. T., kes tegeles Turvamaailmas turvatöötajatega, kontoris

oli ta väga vähe. Tunnistaja sai oma tööülesanded põhiliselt Jaanus Kukebalilt. Tunnistaja

sõnul võttis nii Delta kui Turvamaailma igapäevase majandustegevuse otsused vastu Jaanus

Kukebal. Turvamaailmas sõlmis klientidega lepinguid Jaanus Kukebal, Deltas R. J..

Tunnistajal oli ligipääs nii Turvamaailma kui ka Delta kontodele, ta jälgis kontode seisu, tegi

tehinguid korralduste alusel, mida andsid O. ja Jaanus Kukebal ja R. J.. Tunnistaja registreeris

ka töötajaid maksuametisse, kes olid töötajate nimekirjas, alusdokumendid tõid selleks

Jaanus, R. ja K., kes käisid objektidel. Tööjõu rentimise lepingutega tegeles Jaanus Kukebal,

ta tegeles ka otse töötajatega, otsis töötajatele asendajaid. Tunnistaja ei oska täpsemalt öelda,

kellega ta suhtles XXX või teistest firmadest, suhtlesime ikka ainult Jaanus Kukebaliga ja

täitsime tema korraldusi. Tunnistaja selgitas, et Turvamaailm ja Delta Security osutasid ka

vastastikku teenuseid, ühe ettevõtte töötajad asendasid teise ettevõtte inimesi. Tunnistaja

sõnul tema renditööjõu firmasid ja nendega seotud inimesi üldse eelnevalt ei tundnud, nad

võisid olla seotud Jaanus Kukebaliga.

Tunnistajate küsitlemisest selgub, et Tallinnas Kadaka tee 86A asunud Turvamaailma

ruumides oli Jaanus Kukebalil omaette kabinet, K. T. käis kontoris väga harva ja tegevuse

lõpus oli tal koht raamatupidajate toas. R. J. käis ka kontoris harva.

Kohus uuris Jaanus Kukebali kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud

dokumente. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 16.02.2016. a (IX kd, tl 1-4),

(süüdistusakti tõend 7-1) nähtub, et Jaanus Kukebali käes on AS Turvamaailm pangakaardid

nii Jaanus Kukebali (Swedbank AS) kui ka K. R. (Nordea Pank AS) nimele. Nordea Panga,

Swedbank ja SEB Pank poolt on esitatud vastused uurijale ja pangakontode logid (VI kd, tl

100-101, 130, 134, süüdistusakti tõendid 4-9, 4-10, 4-11.), millest nähtub, et Jaanus Kukebalil

oli koos K. K. ja K. T. ligipääs Turvamaailm AS internetipangale ja pangakontodele

erinevates krediidiasutustes. AS Turvamaailm Swedbank pangakonto logist (VI kd, tl 134-

151, süüdistusakti tõend 4-10) nähtub, et Jaanus Kukebali kasutajatunnusega logiti Swedbanki

internetipanka perioodil 2014. a november - 22.05.2015. a sisse igapäevaselt ja sagedamini

kui teiste kasutajatunnust omavate isikute poolt. Nii näiteks (VI kd, tl 137) on ajavahemikus

28.11.2014. a - 5.12.2014. a logitud internetipanka 36-l korral, neist 4-l korral K. T.

kasutajatunnusega, 10-l korral K. K. kasutajatunnusega, 2-l korral K. R. kasutajatunnusega ja

20-l korral Jaanus Kukebali kasutajatunnusega. Ajavahemikus 27.01.2015. a - 03.02.2015. a

on logitud AS Turvamaailm internetipanka sisse 36-l korral, sellest 2-l korral K. T.

kasutajatunnusega, 16-l K. K. kasutajatunnusega ja 18-l korral Jaanus Kukebali

kasutajatunnusega (VI kd, tl 141 pöördel). Ajavahemikus 14.04.2015.a - 20.04.2015. a on

logitud AS Turvamaailm internetipanka sisse 36-l korral, sellest 5-l korral K. T.

kasutajatunnusega, 12-l K. K. kasutajatunnusega, 2-l korral K. R. kasutajatunnusega ja 17-l

korral Jaanus Kukebali kasutajatunnusega (VI kd, tl 148 pöördel). Jaanus Kukebal oli AS

Turvamaailm internetipanga kasutaja nii Nordea Pangas (VI kd, tl 100) kui ka SEB Pangas

(VI kd, tl 154).

Ehkki Jaanus Kukebal kuulus tema enda sõnul nii AS Turvamaailm kui ka OÜ Delta Security

osanike ringi (läbi OÜ XXX ja XXX) ja oli AS Turvamaailm nõukogu liige, ei anna selline

ühinguõiguslik seisund ei äriühingu osanikule/aktsionärile ega nõukogu liikmele pädevust

korraldada äriühingu igapäevategevust või teha toiminguid äriühingu pangakontol. Uuritud

äriregistri andmetest nähtub, et nii AS-l Turvamaailm kui ka OÜ-l Delta Security on

ainuosanikuks äriühing, mis tähendab, et Jaanus Kukebali õigused tegutseda AS

Turvamaailma või OÜ Delta Security asjades said piirduda üksnes ainuosaniku esindaja

õigustega. Ka AS Turvamaailm nõukogu liikmele ei anna ÄS § 416, § 417 lg-d 1, 6, 7 alust

tegutseda faktilise ühingujuhina ja teha toiminguid pangakontol. ÄS § 168 lg 2 järgi juhul kui

(osaühingu)osanikud võtavad vastu otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes,

vastutavad nad nagu juhatuse liikmed.

Äriühingu osanikul (osaniku esindajal) ja nõukogu liikmel ei ole äriühingus alluvaid, kuid

tunnistajate ütlustest selgub, et nad allusid Jaanus Kukebalile.

Küsitletud tunnistajate ütlused kogumis kinnitavad, et nii Turvamaailma kui ka Delta Security

igapäevast majandustegevust juhtis, aga ka pikema perspektiiviga otsuseid tegi Jaanus

Kukebal. Ilma Jaanus Kukebali igapäevase otsuseta või temaga varasemalt kokku leppimata

ei sõlmitud lepinguid, ei kooskõlastatud hindu. Nii Delta Security registrikaardile kantud

juhatuse liige R. J. kui ka Turvamaailma registrikaardile kantud juhatuse liige K. T.

kooskõlastasid oma tegevuse ja otsused Jaanus Kukebaliga. Jaanus Kukebal otsis kliente,

andis soovitusi tööjõu rentimiseks ja leidis selleks partnerid, tegi pikemaajalisi strateegilisi

plaane. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestustest (04.12.2015. a kell 12.37 kõne K.

T. Jaanus Kukebalile, III kd, tl 12, süüdistusakti tõend 1-1) selgub, et K. T. küsib Jaanus

Kukebalilt nõu ja luba, kuidas töötajatega käituda - keda lahti lasta ja keda alles jätta. Jaanus

Kukebal jagab nõuandeid Turvamaailma edasisi plaane silmas pidades.

Ka võimalik tegutsemine turvajuhina ei andnud Jaanus Kukebalile pädevust sellisteks

tegevusteks, mida ta tegelikult tegi-toimingud äriühingute pangakontodel, korraldu

korralduste andmine raha kandmise kohta.

02.12.2015. a kell 19.33 helistab Jaanus Kukebal K. T. (IV kd, tl 5 pöördel, süüdistusakti

tõend 2-1) pärast seda, kui temale on helistanud klient Tartust ja kurtnud, et objektil on

väravad lahti. Telefonikõnes Jaanus Kukebal nö loeb sõnu peale K. T. selle kohta, millist

tegevust tuleb valvuritelt objektil nõuda.

Asjaolu, et klient helistas Tartust just Jaanus Kukebalile (L. P. kõne Jaanus Kukebalile

2.12.1015. a kell 19.31, IVkd, tl 5, süüdistusakti tõend 2-1), et kurta korralageduse üle

objektil, osutab, et kliendid pidasid õigeks inimeseks, kellelt lahendust oodata, just Jaanus

Kukebali. Jaanus Kukebal asuski olukorda lahendama. Sellist käitumist ei saa omistada

ainuaktsionäri esindajale.

15.01.2016. a kell 12.16 telefonikõnes V. K. (IV kd, tl 17) küsib Jaanus Kukebal oma meilile

„rendiinimeste nimekirja“, kes olid detsembris renditud. Sellest nähtub, et Jaanus Kukebal

hoidis ennast kursis, millised töötajad olid renditutena kirjas. Asjaolu, et see telefonikõne on

toimunud väljaspool süüdistuse perioodi, ei muuda selles kajastuva teabe sisu.

Et Jaanus Kukebali sõna maksis ja tema lahendas erinevad olukorrad, selgub ilmekalt

telefonikõnedest töötajatega, mille salvestusi kohus kohtuistungitel kuulas. Nii näiteks:

R. J. telefonikõnes Jaanus Kukebalile (14.12.2015. a kell 16.16, IV kd, tl 9 pöördel,

süüdistusakti tõend 2-1) küsib, kuidas firma arvel olevat raha kasutada, Jaanus Kukebal annab

konkreetsed numbrilised korraldused, kuhu raha kanda, kuipalju alles jätta ja kuidas see kõik

kirja panna. O. K. telefonikõne Jaanus Kukebalile 13.01.2016. a kell 14.23 (IV kd, tl 15-16),

milles helistaja küsib Jaanus Kukebalilt Deltale laekunud raha kasutamise kohta, et kuhu

maksta, Jaanus Kukebal annab korralduse, kellele maksta ja arve tühjaks teha. Telefonikõnes

K. T. ja Jaanus Kukebali vahel 14.01.2016. a kell 8.52 (IV kd,tl 16 pöördel, s/akti tõend 2-1)

küsib K. T. Kukebali arvamust, kas lasermõõtja osta või rentida, arutatakse võimaliku müüja

ja hindade üle.

Selliselt tegi Jaanus Kukebal otsustusi kõigis ühingu juhtimise valdkondades: leidis ja

vabastas madalama astme juhid, määras makstavad palgad, leidis kliendid ja lepingupartnerid,

koordineeris nendega suhtlemist ja lepingute sõlmimist, otsustas rahaliste kohustuste täitmist

(arvete tasumist), korraldas maksude ja raamatupidamisega seonduvat.

Uuritud tõendid veenavad kohut selles, et süüdistuses käsitletaval perioodil aastal 2014-2015

oli Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ tegelik juht Jaanus Kukebal. Tegeliku juhina, kes

tegelikult asjad otsustab, käsitasid teda nii äriühingute registrikaardile kantud seaduslikud

esindajad (juhatuse liikmed R. J. ja K. T.), dokumente käsitlevad ja rahaülekandeid tegevad

ametnikud ehk raamatupidajad, aga ka äriühingute lihttöötajad. Ka Jaanus Kukebal ise käitus

nii Turvamaailm AS-i kui ka Delta Security OÜ juhina, kellel on õigus otsustada nii

igapäevatöö küsimusi, pikemaid tegevusplaane, sh laienemisteemasid ja selle kohta teistele

töötajatele täitmisele kuuluvaid korraldusi jagada. Kohus märgib siinkohal, et ühegi küsitletud

tunnistaja ütlustest ega ka kuulatud telefonikõnede salvestusest ei tule välja, et Jaanus

Kukebal oleks hoidunud otsustamisest, korralduse andmisest või suunanud isikuid kellegi

teise juurde, kes ametikohast tulenevalt probleemi lahendaks. See tähendab, et ta käitus

juhina, kes lahendab probleemid, kelle sõna maksab ja kellega arvestatakse. Nii AS

Turvamaailm kui ka Delta Security OÜ talusid sellist Jaanus Kukebali tegevust.

Eesti õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selle kohta kasutuses mõiste „faktiline

ühingujuht“. M. Kairjak artiklis Faktilise ühingujuhi karistusõiguslik vastutus. (Juridica 2011/

VII, lk 541) on seda mõistet sõnastanud nii, et faktiline ühingujuht on teovõimeline füüsiline

isik, kes ilma formaalselt ühingujuhiks (juhatuse liikmeks) määramata tegelikult ühingu jaoks

kui organ tegutseb. Faktiline ühingujuht tegutseb kas äriregistrisse kantud juhatuse liikme

kõrval või juhatuse asemel, juhtides ühingut kas tervikuna või mõnda selle tegevussuunda.

Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et Janus Kukebal korraldas AS Turvamaailma ja OÜ

Delta Security igapäevategevust ja juhtis tulevikku suunatud tegevusi.

Õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2009, lk 968) on

peetud vajalikuks juriidilisest isikust maksukohustuslase tegelike juhtide vastutuse

aktsepteerimist.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-03 p 9.3 leidnud, et …vastutavate isikute

kindlaksmääramisel… vältimatult vajalik on analüüsida ka seda, kuidas ja kes tegelikult juhtis

äriühingu tegevust ja pidanud võimalikuks, et maksusüüteo subjektiks olemine saab tuleneda

isiku reaalsest tegevusest.

Õiguskirjanduses (Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 158, 352) märgitakse, et faktiline juhatuse

liige (nii osaühingus kui aktsiaseltsis) vastutab samadel alustel ja samamoodi nagu juhatuse

liige. Faktiline juhatuse liige on isik, kes ei ole juhatuse liige, kuid kes tegutseb äratuntavalt

kui juhatuse liige osanike (nõukogu olemasolul nõukogu) teadmisel kas tegeliku juhatuse

liikme kõrval või tema asemel. Faktilise juhatuse liikme vastutus osaühingu ees ei välista

tegelike juhatuse liikmete vastutust, kui viimased ei tegutse korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest tulenevalt on

tõendatud, et Jaanus Kukebal AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktilise ühingujuhina

oli isik, kelle otsustusest tulenes näilike tehingute tegemine Teet Raatsini, Ahto Kiili ja R. P.

seotud äriühingutega, et selle tulemusena vähendada äriühingute maksukohustusi.

XII Skeemis osalenud teised äriühingud

XXX OÜ on äriregistris registreeritud 12.12.2013. a, registreerimisel on asutaja, osanik ja

juhatuse liige olnud O. V., alates 16.12.2013. a ainuosanik ja alates 18.12.2013. a ainus

juhatuse liige Teet Raatsin, äriühing ei ole kunagi olnud käibemaksukohustuslane (XIX kd, tl

89-90, 92-93, 91). Äriühingu põhitegevusala on finantsteenuste osutamine. Asutamisel on

äriühingu aadress Tallinna linnas, alates 18.12.2013.a XXX.

XXX OÜ on äriregistris registreeritud 27.01.2014. a, asutaja, osanik ja juhatuse liige

registreerimisel on olnud J. S., alates 20.10.2014. a on ainuosanik Teet Raatsin, alates

29.10.2014. a juhatuse ainus liige Teet Raatsin, samast ajast on äriühingu tegevusaadress

XXX Äriühingu põhitegevusala on mootorsõidukite hooldus ja remont,

käibemaksukohustuslasena registreeritud perioodil 01.02.2014. a - 19.11.2014. a (XIX kd, tl

52-56).

Nende äriühingute nimel sõlmiti tööjõurendi teenuse ahelas (skeemis?) töötajatega

töölepingud - XXX OÜ-ga novembris 2014. a XXX OÜ-ga alates detsember 2014. a - ja

nende TSD-l deklareeriti töötajatele tehtud väljamaksed. Kumbki äriühing ei ole sel perioodil

olnud käibemaksukohustuslane.

OÜ XXX on äriregistris registreeritud 26.09.1997. a, alates 13.06.2014. a kuni 28.10.2015. a

ainuosanik Ahto Kiil, 28.10.2015. a - 13.01.2016. a ainuosanik Teet Raatsin, juhatuse

ainuliige perioodil 19.06.2014. a - 19.02.2015. a Ahto Kiil, perioodil 19.02.2015. a -

13.01.2016. a Teet Raatsin. Äriühingu aadress perioodil, mil juhatuse liige oli Ahto Kiil, on

XXX , perioodil, mil juhatuse liige oli Teet Raatsin, oli aadress XXX. Äriühingu tegevusala

on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus kuni 15.12.2015. a. 28.10.2015. a sõlmitud

ühinemisleping teiste äriühingutega, sh XXX OÜ-ga, alates 15.12.2015. a on äriühingu

põhitegevusala ajutise tööjõu rent. XXX OÜ on registrist kustutatud 13.01.2016. a seoses

ühinemisega. Käibemaksukohustuslasena on XXX OÜ registreeritud perioodil 06.09.2013. a -

08.12.2014. a (XIX kd, tl 147-155).

XXX OÜ on äriregistris registreeritud 06.08.2013. a, alates 22.12.2014. a kuni 28.10.2015. a

ainuosanik Ahto Kiil, 28.10.2015. a - 13.01.2016. a ainuosanik Teet Raatsin. Juhatuse

ainuliige perioodil 30.12.2014. a - 19.02.2015. a Ahto Kiil, perioodil 19.02.2015. a -

13.01.2016. a Teet Raatsin. Kogu tegutsemisaja jooksul on äriühingu põhitegevusala olnud

reklaami vahendamine meedias. Perioodil, mil juhatuse liige oli Ahto Kiil, oli äriühingu

aadress XXX, Teet Raatsini juhatuse liikmeks oleku ajal oli aadress XXX. XXX OÜ ühines

teiste äriühingute, sh XXX OÜ-ga 28.10.2015. a, registrist kustutatud 13.01.2016. a seoses

ühinemisega. Käibemaksukohustuslasena on XXX OÜ registreeritud perioodil 31.01.2014. a -

18.02.2015. a (XIX kd, tl 159-166).

XXX OÜ on äriregistris registreeritud 05.02.2014. a, alates 26.03.2015. a ainuosanik Ahto

Kiil. Perioodil 30.03.2015. a kuni 19.06.2015. a juhatuse ainuliige Ahto Kiil, alates

19.06.2015. a juhatuse ainuliige Teet Raatsin. Äriühingu põhitegevusala on äritegevust

abistavad tegevused. Perioodil, mil äriühingu juhatuse liige oli Ahto Kiil, oli äriühingu

aadress XXX, perioodil, mil juhatuse liikmeks sai Teet Raatsin, oli aadress XXX.

Käibemaksukohustuslasena oli XXX OÜ registreeritud 23.02.2015. a - 11.11.2015. a (XIX

kd, tl 135-139).

XXX nimel tegutses alates 01.11.2015. a Teet Raatsin temale välja antud volikirja alusel

(VIII kd, tl 25).

Need äriühingud olid käibemaksukohustuslased, mistõttu said nad esitada Turvamaailmale,

Delta Securityle ja Joy Grupile arveid koos käibemaksuga ja arvete saajad said käibemaksu

kajastada oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna. Näiteks kuupäevaga 01.11.2015. a

on vormistatud osapoolte (XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ) vaheline kokkulepe (VIII kd, tl

24) selle kohta, et XXX OÜ loobub oma majandustegevusest XXX kasuks ja alates

01.11.2015. a osutab tööjõurendi teenust XXX, kuid perioodi 01.11.2015. a - 01.12.2015. a

eest esitab ettemaksuarve XXX XXX OÜ. Ostu- ja maksuvõlgnevuste aruandest (VIII kd, tl

98) nähtubki, et XXX on esitatud XXX OÜ arve nr 515001 31.10.2015. a summas 155 632,80

eurot maksetähtpäevaga 10.11.2015. a. Selline osapoolte vaheline kokkulepe ja ettemaksuarve

esitamine riimub olukorraga, et XXX OÜ käibemaksukohustuslus lõppes 11.11.2015. a,

mistõttu oli vajalik arve esitamine (ettemaksuarvena) enne seda kuupäeva.

XXX OÜ registreeriti äriregistris 23.02.1015. a, asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainuliige Ahto

Kiil. Äriühingu aadress XXX, põhitegevusala - finantsnõustamine. Äriühing ei ole

registreeritud käibemaksukohustuslasena (XIX kd, tl 178-182). XXX oli äriühing, mille

kontole tehti alates märtsist 2015. a kanded tööjõurenditeenuse eest.

XIII Töötajad äriühingutes, nendega töösuhete vormistamine, lõpetamine

Süüdistuse keskseks väiteks on, et AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ faktiline juht

Jaanus Kukebal kasutas maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise ja äriühingutest raha

tulumaksuvabalt väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi teenust, mida ta korraldas Teet

Raatsini, Ahto Kiili, S. V. ja O. V. abil kokkuleppel R. P. Näiliku tööjõurendi suhte

usutavana näitamise eesmärgil olid skeemi kaasatud XXX OÜ ja XXX OÜ (juhatuse liige

Teet Raatsin), kuhu osa AS Turvamaailm ja Delta Security töötajatest olid tööle vormistatud.

Arveid tööjõurendi eest esitasid XXX OÜ (juhatuse liige Ahto Kiil ja hiljem Teet Raatsin),

XXX OÜ (juhatuse liige Ahto Kiil, hiljem Teet Raatsin), arved väljastati XXX OÜ (O. V.)

poolt. Alates augustist 2015. a esitas arveid XXX OÜ. Arvete tasumine ei toimunud mitte

tööjõurendi teenuse osutajale (XXX, XXX, XXX), vaid viidatud isikutega seotud äriühingute

XXX, XXX, OÜ XXX (juhatuse liige Ahto Kiil) ja XXX (juhatuse liige Jaanus Kukebal)

kontodele. Pärast töötajatele netotöötasude väljamaksmist järele jäänud raha kanti edasi AS

XXX arvelduskontole, kust see Teet Raatsini, Ahto Kiili ja S. V. poolt sularahas välja võeti.

Selliselt vältisid AS Turvamaailm ja Delta Security OÜ tööjõumaksude tasumist ja said

käibemaksueelise, kuna deklareerisid alusetult sisendkäibemaksu väidetavalt tööjõurendi

soetuselt. Tegelik tööandja ja sellega kaasnevate maksukohustuste kandja oli AS

Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp.

Kohus hindab esitatud tõendeid uurides väidet tööjõurenditeenuse osutamise kohta.

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 sätestas (süüdistuse perioodil november 2014. a -

detsember 2015. a), et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes

ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja

lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse

renditööna kasutajaettevõttes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104EÜ renditöö kohta (Eestis üle võetud

aastal 2012) art 1 p 1 järgi kohaldatakse renditöö sätteid töötajate suhtes, kellel on tööleping

või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase

järelevalve all ja juhtimisel. Direktiivi kohaselt rendiagentuur sõlmib töösuhted

renditöötajatega siseriikliku õiguse alusel ja selle eesmärgiks on lähetada renditöötaja

ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas. Seega tuli tööandjal (ehk töötajate rendileandjal) otsida

töötajad konkreetse kasutajaettevõtte tarbeks, määrata kindlaks ja leppida töötajatega kokku

nende töötasu, pidada töötajate ja nende tööaja üle arvestust ja tagada töötasu väljamaksmine.

Sellise tööandja (direktiivi sõnastuses: rendiagentuuri) ülesanne on luua töötajatele arusaam

sellest, et nad täidavad oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes ja sõlmida

sellekohane kokkulepe töötajaga.

XIV Töötajate leidmine, nendega töölepingute sõlmimine ja registreerimine

Töötajate leidmine AS Turvamaailma ja Delta Securitysse

AS Turvamaailm (XVIII kd, tl 204-239) ja Delta Security OÜ (XVIII kd, tl149-169) on

äriregistris registreeritud septembris 2010. a ja nende mõlema põhitegevusalaks on turvatöö,

va avalik korrakaitse. Turvatöötajad töötasid mehitatud ja tehnilise valvena peamiselt

ehitusobjektidel, aga ka muudel valvatavatel objektidel. AS Turvamaailm otsis endale

töötajad peamiselt ajalehekuulutuste kaudu. Reklaamide avaldamisega tegelev OÜ XXX on

kohtueelses menetluses esitanud vastuse ja kviitungi (XVIII kd, tl 85-87) selle kohta, et AS

Turvamaailm ostis neilt ajalehes reklaami avaldamise teenust, avaldatud reklaamid (tl 88,

91, 94, 97, 100-101) öövalvurite leidmiseks Tallinnas ja Harjumaal, milles kontaktnumbrid

XXX, XXX. Sama kinnitas tunnistaja K. K. ütlustes kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl

131).

AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ otsiti töötajad K. T., R. J. ja turvajuhtide varasemate

kontaktide kaudu.

Kohus küsitles kohtumenetluses tunnistajatena isikuid, kes süüdistusega hõlmatud perioodil

töötasid AS Turvamaailm, Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ objektidel. Neist 24

tunnistajat on nimetatud süüdistusaktis taotletud tunnistajatena. Kaitsjad taotlesid

tunnistajatena 253 isiku küsitlemist (Teet Raatsini kaitseakt, Ahto Kiili kaitseakt). Kohus

määrusega 18.08.2021. a (XXIV kd, tl 64-68) lahendas kaitsjate taotluse tunnistajate

küsitlemiseks vandeadvokaatide Argo Küünemäe ja Mihkel Gaveri poolt esitatud

nimekirjadest juhusliku valiku alusel juhuslike arvude generaatori abil.

Tunnistaja R. J. sõnul (kohtuistungil 25.08.2021. a XXIV kd, tl 112-122) oli Delta Security

turvafirma, ehitusturvafirma, tunnistaja oli juhatuse liige. Tunnistaja tegeles klientidega

lepingute sõlmimisega, otsis töötajaid, korraldas objektidele valvureid, kontoriruum oli

Tallinnas Kadaka teel. Tunnistaja sõnul täitis ta töötajatega töölepingud, ametinimetused olid

turvatöötaja, valvetöötaja, olid ka abitöötajad, kes tegid päeval piirdeaedu lahti. Inimesi otsiti

nii, et pandi kuulutus lehte või vaadati tööotsijate hulgast, kes võiks tingimuste poolest

sobida. Tunnistaja vaatas kuulutused üle, otsis ise töötajaid.

Tunnistaja R. R. (kohtuistungil 22.11.2021. a andis ütlusi, et töökorraldus oli selline, et ta

valis XXX antud nimekirjast välja töötajad Turvamaailma jaoks. Tunnistaja ei sõlminud ega

allkirjastanud töötajatega töölepinguid. Tunnistaja sõnul töötas ta samaaegselt nii

Turvamaailmas kui ka XXX OÜ-s, XXX ei andnud keegi talle tööülesandeid ega korraldusi,

ta töötas XXX Turvamaailma agendina. Tunnistaja selgitas sellise töökorralduse toimimist:

saada vähemaks sellist töökoormust, mis ei puudutanud turvatööd. Tunnistaja sõnul oli

Turvamaailmas umbes 300 töötajat ja aasta jooksul vahetati välja umbes samapalju töötajaid,

tööjõuvoolavus oli suur. Kui Turvamaailm ei soovinud enam sellise inimesega tegemist teha,

suunati ta mujale ja rendiettevõte vaatas, mis temaga teha. Neil inimestel, kes turvatöötajaks

ei kvalifitseerunud, soovitati XXX avaldus teha. Tunnistaja sõnul on see omavahel niivõrd

seotud, et ei ole võimalik konkreetselt eristada. Ajalehes töökuulutuses on tema töötelefoni

number, otsis öövalvureid Turvamaailmale. Tegelikult sellist ametinimetust ei olnud -

öövalvur, need, kes turvatöötajaks ei kvalifitseerunud, läksid abitöötaja või korrashoiutöötaja

nime all XXX. Tunnistaja kirjeldas, kuidas isikute leidmine käis (XXVI kd, tl 64 01.47.49):

oli mingi valik isikuid, keda oli võimalik kohe võtta, tunnistaja helistas ja kutsus tööle. Osad

nimed olid need, kes olidki kuulutuse peale tulnud ja kelle kohta tunnistaja oli andnud

soovituse tööle vormistada, K. andis päris palju nimesid, turvajuhtidel olid omad inimesed,

kelle kontakte ja andmeid vahetasime. Kui läks kiireks inimeste leidmisega, tuli kasutada

kõiki vahendeid - teiste turvajuhtide abi, K. oli abiks või mul endal oli keegi ootel ja

organiseeriti kohe vormistamine. Kui XXX oli inimesega leping sõlmitud, teatas K., et nüüd

võib seda inimest võtta. Tunnistaja pidas objektide kohta tööaja graafikuid, andis need K.

ülevaatamiseks ja viis raamatupidamisse. Kui tunnistaja oli inimesed ära selekteerinud - kes

sobib turvatöötajaks, kes abitööliseks, siis ta andis need andmed K. T..

Töötajate otsimist Turvamaailmale ja Delta Securityle just sellisel viisil kinnitavad ka

tunnistaja K. T. ütlused (kohtuistungil 23.08.2021. a, XXIV kd, tl 81-103) selle kohta, et

töötajaid Turvamaailmale otsisid üldiselt turvajuhid, nii ka Delta Securityle, ja K. T.

Tunnistaja alluvuses olid turvajuhid erinevates regioonides J., perekonnanimi vist Š., D. V.,

V. (perekonnanime tunnistaja ei mäleta), R. R., E. K. Kesk-Eestis, inimesed Narvas.

Tunnistaja sõnul oli turvajuhtide ülesandeks otsida inimesi, anda vajalik info nende tööle

vormistamiseks tunnistajale (K. T.), saata objektile, kontrollida, et inimesed töötasu kätte

saaks. Turvajuhile anti objekt, öeldi, mis sinna vaja on ja turvajuht, palun teosta. Oli ühtne

turvajuhtide meeskond, kes vahetas omavahel Turvamaailma ja Delta Security objekte ja

renditöötajateks vormistatud isikuid.

Kohtule on esitatud e-kirjavahetus K. T. ja M. vahel (asitõendi vaatlusprotokoll. IX kd, tl 47-

49 J.Kukebal_lauaarvuti_Ordi fail lisa 5, IX kd, tl 63-64), millest nähtub 20.02.2015.a M.

(tunnistaja K. T. ütluse kohaselt oli M. turvajuht Lõuna- Eestis - kohtuistungil 23.08.2021. a

XXIV kd, tl 93 pöördel 02.32.59) kiri K. T., et valvuriks tuli uus mees, selle uue mehe (M. T.)

isikuandmed ja tekst, et esialgu tuleb korrashoiutöötajaks ja kui dokumendid korda saab, siis

valvetööajaks, tööd alustab 23.02.2015. a kaubamaja objektil. K. T. vastab 22.02.2015. a, et

vaja tõendada eesti keele oskus ja kiri (IX kd, tl 63) M. V. (info@turvamaailm.ee) palun

saada alloleva inimese info karistusregistrikontrolli. Tunnistaja T. selgitas nende tõendite

kohta, et selliselt kontrolliti isikuid, keda saanuks turvatöötajana Turvamaailma või Deltasse

tööle vormistada. Kui keeletunnistust pole, pakuti isikule võimalus asuda tööle

korrashoiutöötajana, st renditöötajana. Et isik ka tegelikult XXX OÜ töötajate hulgas

deklareeriti märtsis 2015. a, nähtub XXX OÜ TSD lisast 1 (XIX kd, tl 66).

XV Töölepingute sõlmimine, lõpetamine, töötajate registreerimine

Teet Raatsini ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei ole ta koostanud XXX nimel sõlmitud

lepinguid, kuid on neid allkirjastanud, lepinguid on allkirjastanud ka tema volitatud esindajad

A. K. ja J., kelle perekonnanime ei mäleta. Töötajad on käinud lepinguid sõlmimas Tallinnas

XXX OÜ Mustamäe tee kontoris A. K. ja J. juures. Töötajate töölepingud on varasemalt

koostatud raamatupidamisfirmas XXX või O. V. poolt, osa V. L. poolt. Sama ka

tööjõurendilepingutega, mille allkirjastas mõlema poole poolt Teet Raatsin. XXX OÜ töötajad

on esitatud kõik maksudeklaratsioonides. Töötajatega suhtlevad J., A. K.,

raamatupidamisfirmade esindajad. Töötajate tööaeg, tööajagraafikud, puhkusegraafikud,

töötasud, asendamised - see informatsioon ja otsused tulevad lõpptarbijalt. Töötajatele

töötasud makstakse lepingus märgitud kuupäeval OÜ XXX või OÜ XXX poolt töötaja

kontole. Teet Raatsin sõnul kasutati e-posti aadresse XXX, XXX ja XXX

Teet Raatsini ütluste kohaselt pääses ta kõigile e-posti aadressidele juurde, va XXX e-

postile.

Tunnistaja R. J. sõnul Delta Security töötajate tööaja arvestust pidasid brigadirid, tunnistaja

pani need akti, töötajate küsimustega tegeles ka O. K., kes oli nagu kaadriosakond ja

kontrollis, et dokumentidega oleks kõik korras. K. T. andis ütlusi, et töötajate tööaega

arvestati graafiku järgi, tunnipõhiselt, seda tegid turvajuhid, kes esitasid andmed O. K. või

tunnistajale kontrollimiseks. O. tegi lõppkontrolli, et tunnid klapiksid. Ka tunnistaja M. V.

kinnitas, et renditöötajate töötunde arvestasid turvajuhid ja see info läks juhiabile O.

16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A Turvamaailm AS kontoris

(läbiotsimisprotokoll VII kd, tl 4-6) võeti ära raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti Lenovo,

mille peale kleebitud silt „Rendifond“. Asitõendi vaatlus viidud läbi 26.02.2016. a (asitõendi

vaatlusprotokoll, VII kd, tl 30-31, 35) ja viidatud arvutist Lenovo_ThinkpadX201 leiti

muuhulgas dokumendid, mis kõvakettalt kopeeriti ja on salvestatud CD-plaadile (VII kd, tl

228). Vaatlusprotokollist 14.11.2016. a (VII kd, tl 86-90) nähtub, et see sisaldab faili

pealkirjaga „palgataabel 1“ 215048 (VII kd, tl 170-176). CD-plaadile (asitõendi

vaatlusprotokolli p 4.2, VII kd, tl 87) salvestatuna on nähtav, et fail pealkirjaga „palgataabel

1“ sisaldab omakorda kuut tabelit, mille hulgas tabel pealkirjaga „nimekiri“ sisaldab 190-l

real (samasisuline ka tabel pealkirjaga „teg“) andmeid veergudes pealkirjadega: TL number,

TL algus, TL lõpp, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber,

pangakonto number ja selle omanik, passi või ID-kaardi number ja selle kehtivusaeg, Koda,

tulumaksuvabastuse rakendamine.

Tegemist on andmetega, mille kogumist ja süstematiseeritult säilitamist saab eeldada töötaja

tööandjalt. Asjaolu, et need andmed olid K. T. käsutuses ja tema kasutada olevas arvutis,

osutab, et andmeid kogus ja tegeliku tööandja rolli täitis K. T.

Läbiotsimisel 16.02.2016. a XXX OÜ poolt M. M. nimele üürile antud laoboksis

(läbiotsimisprotokoll XIII kd, tl 4-6, vaatlusprotokoll tl 16-20, fotod tl 21-31), mida kasutab

O. V., on ära võetud dokumentide hulgas e-kirjavahetus perioodil detsember 2014. a kuni

27.aprill 2015. a (tl 32-60) meiliaadresside XXX ja XXX vahel. E-kirjade päistest nähtub, et

meiliaadressi XXX kasutab O. K. Sama on kinnitanud ka Jaanus Kukebal oma ütlustes

kohtuistungil. E-kirjade päistest nähtub ka, et meiliaadressilt XXX suhtleb Teet Raatsin.

Kirjavahetusest nähtub, et O. K. jagab Teet Raatsinile infot töötajate kohta nimeliselt koos

äriühingu nime äranäitamisega ja palkade suuruse kohta, sh ettepanek parandada varasem

palganumber (tl 32, 35, 37, 38, 45, 53, 55, 58). Äriühingu nimena kasutatakse „Turva“ ja

„Delta“. O. K. annab Teet Raatsinile juhiseid töölepingute alustamise või lõpetamise kohta

töötajatega (tl.33, 36, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 50, 53, 54, 55, 60), puhkuse vormistamise (tl

34,35), haiguslehtede ja haigushüvitise (tl 37, 38, 52 - tõlge 174, 56) kohta, töödistsipliini

rikkumise vormistamise (tl 46), töötaja surmaga seotud toimingute (tl 49), palga mitte

kättesaamise (tl 51) ja pangast laenu võtmiseks palgatõendi saamise kohta (tl 41).

Tegemist on väljaprinditud e-kirjavahetusega, mis on jõudnud O. V. valdusesse ehk XXX

kontorisse. Laoboksist ära võetud paberkandjal kirjavahetusel on käsikirjalisi märkusi

raamatupidamiskannete tegemise kohta ja värviga tehtud eristusi, mis osutab, et need

märkused on tehtud kohapeal paberkandjal ehk XXX. XXX 16.02.2016. a tehtud läbiotsimisel

O. V. lauaarvutist välja kopeeritud kaustadest (asitõendi vaatlusprotokoll. XI kd, tl 130-132 p

1.12, p 5) on leitud sama e-kirjavahetus (tl 169-178, 180-197), mis osutab, et O. K. ja Teet

Raatsini e-kirjavahetus on O. V. e-postkasti, kust see on välja prinditud ja võetud

raamatupidamises töösse. Kohtu hinnangul järeldub sellest, et kirjavahetus jõudis XXX

kontorisse Teet Raatsinilt, kelle juhitavatele äriühingutele XXX ja XXX (varasem juhatuse

liige Ahto Kiil) tegi raamatupidamist XXX (Teet Raatsini ütlused kohtueelses menetluses,

XXIX kd, tl 84-91). Kirjavahetuse sisu kujutab endast töötajate töösuhete lahendamise olulisi

igapäevaküsimusi ja nende küsimuste lahendamisega ja otsuste tegemisega tegeles O. K.. See

kinnitab tunnistaja R. J. ütlusi selle kohta, et töötajate küsimustega tegeles O. K., R. J. sõnul

„nagu kaadriosakond“.

Et töötajate töösuhtes oluliste küsimustega tegelesid K. T., turvajuhid ja Jaanus Kukebal,

kinnitavad ka jälitustoimingutes kogutud tõendid, mida kohus helisalvestistelt kohtuistungitel

kuulas.

Telefonikõne 25.11.2015. a kell 13.29 (III kd, tl 1) A. K. helistab K. T. ja küsib U. U.

töölepingu lõpetamise kohta. K. T. sõnul on leping tema käes, kuid ta ei ole veel käinud

Tartus U. allkirja võtmas. U. U. on töötasu väljamakseid deklareeritud Turvamaailm AS TSD

lisal 1 2015. a juulis ja augustis (XIII kd, tl 276), 2015. a septembri-detsembrikuus aga XXX

OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl 71). XVI kd, tl 108-109 on tööleping 082/15, sõlmitud

14.08.2015. a XXX OÜ (esindaja Teet Raatsin) ja U. U. vahel selle kohta, et töötaja teeb tööd

renditööna kasutajaettevõttes, leping on tähtajatu. Lepingu lisa on abitöötaja tööülesannete

kirjeldus, mille järgi töötaja abistab turvatöötajat objektil. Lepingu p 3 järgi on töötaja töötasu

395 eurot kuus p 3.4. reguleerib kinnipeetavaid makse ja makseid. Töölepingus ei ole

märgitud,

millises

kasutajaettevõttes

töötaja

tööle

hakkab.

Arvuti

Ktahe_Lenovo_ThinkpadX201 vaatlusel tehtud andmekandja koopial (vaatlusprotokoll VII

kd, tl 86-90, CD-plaadil tl 228) on Exeli fail pealkirjaga „01-30.09.2015 AKT XXX OÜ“, kus

objektil XXX on märgitud U. U. renditöö tundide hulk 177.

Nendest tõenditest järeldub, et XXX OÜ töötaja U. U. töölepingu lõpetamise küsimusega,

lepingu allkirjastamisega tegeleb kasutajaettevõtja (Turvamaailm AS) juhatuse liige K. T.

11.12.2015. a kell 12.25 (III kd, tl 18) helistab U. U. K. T. ja küsib oma haiguslehe raha

kohta, K. T. on kursis ja tegeleb sellega.

Seega pöördub töötaja kasutajaettevõtte juhatuse liikme poole ja kasutajaettevõtte juhatuse

liige tegeleb küsimustega, mis kuuluvad tööandja ülesannete hulka. Selline olukord osutab, et

nii töötaja kui ka Turvamaailma juhatuse liige mõistavad ühetaoliselt, et töötaja tööandja ja

töösuhtega seotud probleemide otsustaja on K. T. ehk Turvamaailma juhatuse liige.

26.11.2015. a kell 12.43 (III kd, tl 3) K. T. helistab E. K. ja küsib, kas U. P. ei ole

turvatöötajaks tehtud, kas ta on renditöötaja. E. K. selgitab, et „…nad ju keeldusid minema

sinna“. Räägitakse tariifist „… siis on nende tariif madalam selle võrra“ ja K. T. ütleb, et „ma

vaatasingi praegu O. alt“. E. K. on U. rääkinud ja „.. ta on valmis minema, selle arstitõendi

tegema“. K. T. ütleb E. K., et helistagu U.

27.11.2015. a kell 11.31 (IV kd, tl 3) räägivad E. K. ja Jaanus Kukebal U. P. teemal ja Jaanus

Kukebali sõnadest on selgelt arusaadav, et Jaanus Kukebalil on õigus otsustada P. töötasu

tõstmine ja tema meditsiiniteenuste eest maksmine. Jaanus Kukebal kirjeldab, mis tingimused

sellega kaasnevad, „…sellesse ettevõttesse ei ole mul mõtet praegu koguda turvatöötajaid“,

„mul on turvatöötajaid vaja jaanuari lõpus ehk siis veebruaris“. Jaanus Kukebal annab

korralduse „leppige K. kokku…kas teil on teda vaja…“.

Ka U. P. on 2015. a september - detsember deklareeritud XXX OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl

71) ja kajastub töötasu väljamaksete arvestuses XXX OÜ töötajana (VIII kd, tl 143). Kuuldud

telefonikõnedest järeldub, et töötaja vormistamise turvatöötajaks või renditöötajaks otsustasid

Turvamaailma ehk siis tööjõurendi skeemi kohaselt kasutajaettevõtja ülemused, kes

kontrollisid ka töötajal vajalike tingimuste (arstitõend) täidetust. Tööjõu rendilepingute

kohaselt (näiteks rendileping, VIII kd, tl 12-17, 209-213, 218) oli töötaja pädevust tõendavate

dokumentide esitamine rendileandja kohustus. Et turvatöötajatena töötamiseks pidid olema

täidetud teatud tingimused, näiteks keeleoskuse nõue või arstitõend, selle kohta andsid ütlusi

nii K. T. kui ka Jaanus Kukebal.

02.12.2015. a kell 11.14 telefonikõnes (III kd, tl 8) räägivad A. K. ja K. T., et R. M. on

tööleping lõpetatud ja temaga ei tule enam tegeleda, U. U. on vaja uut lepingut. R. M. ja U. U.

on töötasu deklareerinud september - detsember 2015. a XXX (XIX kd, tl 69, 71).

Samasugune suhtlus E. V. kohta 03.12.2015. a kell 12.49 (sõnum ja telefonikõne III kd, tl 9

pöördel), kes on 2015. a detsembrikuus deklareeritud XXX OÜ TSD lisal 1 (XIX kd, tl 61).

K. T. märkmikus (vaatlusprotokoll VII kd, tl 39, tl 40-85, 76) on A. S. avaldus 14.08.2015. a

XXX OÜ juhatajale kanda tema töötasu alates augustist 2015. a teisele pangakontole.

Märkmikulehel olev avaldus ei saa jõuda töötaja tööandjani. Selline probleemilahendus

tõendab, et K. T. kui kasutajaettevõtja esindaja korraldas töötajale töötasu maksmist ja suhtles

töötajaga vahetult.

K. T. ja J. T. telefonikõne 17.12.2015. a kell 10.06 (III kd, tl 9), kus K. T. ütleb, et

novembrikuu palga saab detsembris ja T. küsib, et kas ta hakkab siis midagi muud otsima, mis

ta muidu passib kodus siin. K. T. ütleb vastu, et“…arvan, et võid küll, et hetkel ma ei julge

midagi lubada, et tuleb…“ T. ütleb selle peale, et „… mõtlesin ise ka äkki, et kui keegi midagi

haigeks jääb või…“ ja K. T. vastab „…noh siis vahel ikka“. J. T. on töötasude väljamakseid

deklareerinud XXX OÜ september - detsember 2015. a (TSD lisa 1 XIX kd, tl 64), 2015. a

mai-augustikuus Turvamaailm AS (TSD lisa 1 XVIII kd, tl 271). Telefonikõnes kuuldu

kinnitab, et töötaja pidas oma tööandjaks Turvamaailma ja selle nimel tegutsevat K. T. Kohus

peab siin märkimisväärseks, et tööjõurent oma olemuselt tähendabki töösuhet, mis on töötaja

ja tema tööandja vahel sõlmitud tähtajatuna ja selle raames võidakse töötaja suunata ajutiselt

tööle kasutajaettevõttesse. Ajal, mil töötaja kasutajaettevõttes ei tööta, tagab töötaja tööga

kindlustamise tema tööandja, käesoleval juhul XXX OÜ. Seega tulnuks J. T. pöörduda oma

tööandja poole, kelle ülesanne on kindlustada oma töötaja tööga. Käesoleval juhul nii see ei

toimunud, J. T. oli see võimalus teadmata ja ta ootas jätkuvat töölekutsumist K. T. ja oli

valmis ise „midagi muud otsima“. Telefonikõnes kumbki pool eiviita XXX kui tööandjale,

kellel on kohustused töötaja ees. Selline vestlus töötaja ja K. T. (kui Turvamaailma esindaja)

vahel kinnitab väiteid, et vormistatud tööandjal XXX OÜ esindajal Teet Raatsinil puudus

suhtlemine ja kontakt oma töötajatega, töötajad teda ei teadnud ja ammugi ei saanud töötajad

aru töötamisest tööjõurendi korras.

Töötajad pöördusid paljukordselt K. T. poole oma töötasude maksmisega seoses. Näiteks Ü.

S. 25.11.2015. a kell 15.44 (III kd, tl 1 pöördel) saadetud sõnum K. T. „Ülekannet ei ole

tulnud?“ ja 26.11.2015. a kell 10.35 (III kd, tl 2) helistamine K. T., kuna rahaülekannet ei ole

tulnud. K. T. selgitab küsijale, et sinu tööandja ei ole enam Turvamaailm, kuna sa said

karistuse kirja. Ü. S. on töötasu deklareeritud mai kuni september 2015. a Turvamaailm AS

TSD lisa 1-l (VIII kd, tl 279) ja oktoober kuni detsember 2015. a XXX OÜ TSD lisal 1 ( XIX

kd, tl 75).

XXX OÜ tegutsemiskohas Tallinnas XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud

dokumentide vaatlusprotokoll (XV kd, tl 1-15, tl.99-100), kus tööleping 348/15 XXX OÜ

(esindaja Teet Raatsin) ja Ü. S. vahel, tööleping tähtajatu, töötaja asub tööle abitöötajana (p

2.1) ja teeb tööd renditööna kasutajaettevõttes (p 1.4), tööandja maksab töötasu 395 eurot

kuus (p 3.1), märgitud kinnipeetavad maksud ja maksed (p 3.4). Abitöötaja tööülesannete

kirjelduse järgi on tööülesandeks turvatöötaja abistamine valveobjektil. K. T. ei olnud Ü. S.

tööandja ja tal puudus töötasu maksmise kohustus. Töötasu maksmise kohustus oli Ü. S.

tööandjal XXX OÜ-l, kellel oli omakorda sõlmitud tööjõu rendilepingu kasutajaettevõttega.

Kohus möönab, et sellise mitmeastmelise tööjõurendi skeemi juures ei olnud lihtsatel

töötajatel võimalik mõista, kes on tema tegelik tööandja ja mitmeastmeliseks kujundatud

skeemi puhul ei olnud küsitud ka töötaja nõusolekut tema tööjõu edasi rentimiseks nelja

erineva ettevõtte vahel. Sellist keerulist mitmeastmelist skeemi on põhjendatud nimetada

näilikuks tööjõurendi skeemiks, kuna töötajal on tegelik seos ja töösuhte tunnustega

kooskõlas olev vastastikune käitumine üksnes temale reaalselt tööd andva äriühinguga.

Mitmeastmelise tööjõurendi skeemi eesmärgiks on hajutada vastutust, varjata tegelikku

töösuhet ja varajata maksukohustust või kinnipidamiskohustust või suurendada tagastusnõuet.

Telefonikõnes 21.01.2016. a kell 15.51 (III kd, tl 42) R. R. ja K. T. vahel arutavad

Turvamaailma töötajad „rendika“ V. puhkuseraha teemal, leitakse, et kui ta oli rendikas, peab

seda Jaanusega arutama. 20.01.2016. a kell 10.07 arutavad K. T. ja R. R. I. I. ja A. R.

lõpparvete üle. Mõlema töötaja töötasuväljamakseid on deklareerinud XXX OÜ (I. septembris

2015. a, R. oktoober kuni detsember 2015. a, XIX kd, tl 59, 63), mistõttu nende kui

renditöötajate töötasude ja lõpparvete korraldamisega ei peaks neil olema mingit tegemist.

Asjaolu, et Turvamaailma töötajad otsivad lahendusi renditööjõuga setud probleemidele,

osutab, et neile oli teada, et tegelik tööandja ehk XXX sellega ei tegele.

26.11.2015. a kell 11.57 telefonikõnes (III kd, tl 2) kutsub K. T. S. G. tööle Kärknasse, G. on

nõus, arutatakse töö sisu. Seejärel helistab S. G. T. tagasi ja küsib, kaua tööd on ja kuidas

rahaga teeme. K. T. vastab, et „vormistan sind ära“, käin Tartust läbi, saame sinuga lepingu

teha ja siis ülekande teha.

S. G. on töötasuväljamakseid deklareerinud XXX juuli kuni november 2014. a, 2014. a

detsember ja 2015. a jaanuar ja september kuni detsember XXX (XIX kd, tl 109, 83, 69),

juulis ja augustis 2015. a Turvamaailm (XVIII kd, tl 275). Kõnest selgub, et K. T. tegeles

XXX OÜ töötaja töölekutsumisega, töölepingu sõlmimisega ja tegi kokkuleppe töötasu

maksmise kohta.

21.12.2015. a kell 11.33 (III kd, tl 24-25) helistab K. T. U. U., avaldades pahameelt, et K. on

tema lepingu peale pannud mingi firma, mida pole olemaski, telefoninumber ei vasta.

Haigusleht ringleb ringi, kuna saab lõpparve ja palgad. K. T. teab seletada, et lõpparve ja

palgad tulevad kohe peale jõule. U. U. on pahane, et niimoodi käitutakse inimestega, ta on

kogu aeg korralikult tööl käinud. Perearst ei võta selle firma registrikoodi vastu, see on mingi

autoettevõte, millest keegi midagi ei tea. K. T. lubab, et me ei jää midagi võlgu.

Selline telefonikõne sisu osutab, et töötajale ei ole ükskõik, kes on tema tööandja, töötaja on

huvitatud tööandjaga suhtlemisest ja sellest, et tööandja oleks korrektne.

22.12.2015. a kell 14.46 helistab U. U. uuesti, öeldes, et ta on seda XXX taga ajanud, kätte

pole saanud, ei ole esitanud andmeid haigekassale. K. T. lubab vaadata, mis teha saab.

25.11.2015. a kell 18.08 (III kd, tl 1-2) helistab K. T. U. P., kes kurdab, et tal on 200 eurot

palgast puudu. U. P. on otsinud seda tööandjat internetist, on mingi autoremondifirma.

Helistaja vannub ja on pahane. K. T. lubab uurida.

U. P. on töötasumakseid deklareerinud XXX september kuni detsember 2015. a (XIX kd, tl

71). Läbiotsimisel XXX XXX töötamiskohas on ära võetud XXX OÜ ja U. P. vahel

14.08.2015. a sõlmitud tööleping 301/15 (XV kd, tl 162-163) selle kohta, et ta asub tööle

abitöötajana, kes teeb tööd renditööna kasutajaettevõttes, on lepitud kokku töötasu ja esitatud

abitöötaja tööülesannete kirjeldus.

Telefonikõnest selgub, et töötaja ootab tööandjalt korrektset tegutsemist ja on pettunud, et

info tööandja kohta ei ole usaldusväärne.

K. T. helistavad korduvalt veel teisedki töötajad ja pärivad aru, ehkki nende

töötasuväljamaksed on deklareeritud XXX OÜ TSD-l: A. S. (27.11.2015.a kell 08.27,

21.12.2015. a kell 11.31, 28.12.2015. a kell 8.31, 22.01.2016. a kell 12.12), A. K. 27.11.2015.

a kell11.19, R. M. 27.11.2015. a kell 11.20, 17.12.2015. a kell 15.39, J. T. 01.12.2015. a,

02.12.2015. a, 03.12.2015. a, 17.12.2015. a, V. G. 02.12.2015. a, 03.12.2015. a, A.-A. K.

02.12.2015. a, 10.12.2015. a, Ü. S. 28.12.2015. a (kõik salvestised III kd, tl 3-43). Kõik

töötajad pärivad oma töötasu saamise järele või on midagi töötasust puudu. Kõik need

töötajad va R. M. on deklareeritud Turvamaailma TSD-l perioodil aprill-august 2015. a.

R. R. helistab K. T. 21.01.2016. a kell 12.18 (III kd, tl 41), räägib, et V. näitas talle üht

Maksuametist saadetud kirja. K. T. ütleb, et neist inimestest, kes on saanud Maksuameti kirja,

tuleb teha nimekiri ja kutsuda nad kontorisse, et rääkida neile, mis on need vastused, mida

peab vastama. 22.01.2016. a kell 14.08 (tl 43) samasisuline kõne E. K. ja K. T. vahel:

nimekiri on valmis, saata K. T. meilile.

Tööjõurendisuhte tegelikul toimimisel ja tööandja XXX hea kontakti puhul oma töötajatega

ei oleks olnud vaja töötajaid kokku kutsuda ja neid instrueerida, mida tuleb vastata

maksuameti küsimustele.

Teet Raatsin andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et tema ise töötajaid ei registreerinud,

dokumente koostasid ja palgaarvestust pidas XXX või mõni muu O. V. seotud

raamatupidamisettevõte.

14.10.2015. a kell 14.16 toimunud telefonikõne Maksu- ja Tolliameti ametniku ja Teet

Raatsini vahel, milles Teet Raatsin annab telefoni üle O. V. kui isikule, kes nende asjadega

tegeleb ja räägitakse XXX töötajate registreerimisest, on vaja kandeid täiendada. O. V.

kinnitab, et teab seda ja saab tehtud.

Töötajate registreerimisest või valesti registreerimisest tekkinud probleemidega pöördusid

töötajad K. T. ja Jaanus Kukebali poole. Nii M. N. helistas 04.12.2015. a kell 11.39 Jaanus

Kukebalile, kuid kõne on suunatud K. T. numbrile (IV kd, tl 26). M. N. kurdab, et tema

töölepingu lõpetamine on töötajate registris pandud vale paragrahvi alusel. K. T. ütleb, et nad

ei saa seda ise parandada, ta annab info XXX. M. N. soovib neile ise kirjutada.

09.12.2015. a kell 17.05 ja 18.18 (IV kd, tl 8-9) räägivad E. K. ja Jaanus Kukebal J. J. ja N.

registreerimisest, avalduse nad tegid, aga registris on muutmata. E. K. ütleb, et Teedul on see

juba meili peal kirjas, ma võin uuesti saata. Seega arutavad Jaanus Kukebal ja E. K. selliste

töötajate registreerimise küsimusi, kellele töötasude väljamakseid deklareerib XXX (XIX kd,

tl 66, 64) ja kasutajaettevõte ei peaks selliste küsimustega tegelema.

Telefonikõne T. Raatsini ja O. Õ. vahel 26.11.2015. a kell 14.05 (III kd, tl 176-177), millest

O. Õ. ütleb Raatsinile, et ta peab tabelit nende isikute kohta, kes olid XXX töötajad ja nüüd

sealt maha võetud. Ta täidab iga reede tabelit ja kolmapäeviti võtab registrist maha. Kõik on

registreeritud XXX töötajateks, kes maksuametis on registreeritud XXX all. See on nii alates

augustist. Tunnistaja ütleb, et võtab registrist maha tööjõurendi meili peale tulnud andmete

alusel. Viimased neli inimest pole veel maha võetud, sest tööjõurendi peale ei ole neid

nimesid veel saadetud. Teet Raatsin soovib endale ka seda tabelit.

O. Õ. (ütlused kohtuistungil 30.09.2021. a, XXV kd, tl 148-149) oli XXX OÜ töötaja, tal oli

selle ettevõttega tööleping. Tunnistaja tegi XXX palgaarvetust. Tööülesandeid andis ja

ettevõtteid jagas O. V..

Jaanus Kukebal 09.02.2016. a kell 12.02 kõnes Teet Raatsinile küsib 2014. a detsembrikuu

kohta maksuametile esitatud registri väljavõtet. Selgitab, et „… me peame maksukale vastust

praegu tegema oma asjades… ja noh me… mei ei kasuta seda. Me kasutame sealt ainult oma

inimeste andmeid sealt….meil on kontrolliks vaja seda“. Selline soov tähendab, et

maksuametile oma töötajate kohta andmeid esitades soovib ta seda kontrollida Raatsini

äriühingu nimel registreeritud töötajatega.

Kõnes Teet Raatsinile 11.11.2015. a kell 11.45 (III kd, tl 168) räägib Jaanus Kukebal, et „…

rendime siin teie käest töötajaid … ja neid pannakse idioodi järjekindlusega registrisse üles

käsunduslepingu alusel…, mitte töölepingu alusel, ei oska selle probleemiga enam midagi

peale hakata.“ Teet Raatsin lubab raamatupidajaga uuesti rääkida, ta juba küll rääkis.

28.10.2015. a kõnedes kell 15.47, 16.04 ja 16.09 on Teet Raatsin seda teemat arutanud O. V.

(III kd, tl 154-156), on selgunud, et mõnedel inimestel ei ole haigekassa kindlustust ja O. V.

ütleb, et nende inimestega on sõlmitud käsunduslepingud, mille puhul ei arvestata sots.maksu

miinimumi. Teet Raatsin loeb nende töötajate nimed ja O. V. lubab korda teha.

26.11.2015. a kell 12.27 (IV kd, tl 2) kõnes R. P. räägib Jaanus Kukebal, et pöördub seetõttu,

et ei oska enam kellelegi rääkida, on kõigile rääkinud… maksukas on endiselt inimesed üleval

käsunduslepingu alusel, kuigi kõigil on töölepingud. Ta on sellest Teeduga vist viis korda

rääkinud. Inimestel tekivad probleemid emae-isade palkadega ja veel mingite asjadega. R. P.

lubab rääkida Teeduga ja Teet saab raamatupidajatega teha asjad korda kohe.

Kohe seejärel kell 12.43 (III kd), helistab R. P. T. Raatsinile ja annab edasi Kukebali mure.

Raatsin teab, ütleb, et rääkis sellest O. Probleem on selles, et vahepeal, kui me ei teinud

koostööd, siis mingid inimesed muudeti käsunduslepingute peale. O. ütles, et edaspidi paneb

inimesi töölepingu peale. P. ütleb, et täna kindlasti on vaja ära teha, inimesed ei saa toetusi

kätte.

Seejärel kell 14.05 helistab T. Raatsin O. Õ. ja ütleb, et käsunduslepingud on vaja ümber

muuta töölepinguteks. O. Õ. ütleb, et O. ütles kindlalt, et tema ei hakka enam neljandat korda

ümber tegema. Seejärel kell 14.09 helistab T. Raatsin R. P. ja ütleb edasi O. Õ. sõnad, et O.

seda ringi ei tee. R. P. ütleb, et …sul võib tekkida probleem, kui oled inimesi niimoodi edasi

andnud. … Miks ta mõtleb selliseid asju välja… ta kaotab praegult sellega tegelemise

sellepärast, et Jaanus ütles ka, et …ta ei saa enam selle firmaga suhelda… et ta katkestab

lepingu kui raamatupidajad ei saa omavahel suhelda.

Selline telefonikõnede jada tõendab, et Jaanus Kukebal tegeleb töötajate töösuhte aluseks

olevate dokumentidega. Kuna tegemist on renditöötajateks vormistatud isikutega, peaks

sellise probleemi lahendamine olema üksnes tööandja XXX ehk Teet Raatsini lahendada.

Jaanus Kukebal on võtnud vastutuse ja asunud töölepingute vormistamisega seotud probleemi

lahendama. Selline käitumine on vastuolus Jaanus Kukebali enda poolt antud ütlustega selle

kohta, et tööjõurenditeenuse kasutamise eesmärgiks oli vabaneda töötajate vormistamise ja

nendega seotud dokumentidega tegelemise murest. Jaanus Kukebal pöördub R. P. poole siis

kui ta on juba kõigiga rääkinud, kuid tulemust pole. Selline teguviis viitab, et J. Kukebal peab

R. P. loodud tööjõurendiskeemis nö viimase instantsi isikuks, kes probleemi lahendab. R. P.

nii tegutseski - asus probleemi lahendama. Veel selgub telefonikõnedest, et nii R. P. kui ka J.

Kukebal peavad vajalikuks, et ka „maksukas“ asi hästi välja paistaks ja probleeme ei tekiks.

Renditöötaja J. J. lapsepuhkusega seonduva lahendamine toimub järgmist jada mööda:

02.12.2015. a kell 10.29 (III kd, tl 182) saadab A. K. T. Raatsinile sõnumi: Tere. Kaks

küsimust: kontori arved ja lapsepuhkus J. J. T. Raatsin vastab: Kontori arved sain makstud,

aga mis selle puhkuse osas tegema pean? A. K. vastuses selgitab, mis tuleb teha. Raatsin

lubab uurida.09.12.2015. a kell 17.17 (III kd, tl 190) kõnes arutavad J. Kukebal ja T. Raatsin

J, J. emapuhkuse teemat. J. Kukebal selgitab Raatsinile, milles on probleem ja kuidas see

seaduse järgi peab käima. Samas kõnes ütleb J. Kukebal T. Raatsinile, et teine probleem on ka

N., kas saite selle lepingu tähtajaliseks registris. M. N. on renditöötaja, kellele on töötasu

väljamakseid deklareerinud XXX, kuid kelle andmete muutmisega registris on pidanud

viimastel päevadel tegelema nii K. T. kui ka Jaanus Kukebal (p 21.1.21).

J. J. on renditöötaja, kellele on töötasu väljamakseid deklareerinud veebruaris 2014.a ja

perioodil juuni kuni november 2014. a XXX (XIX kd, tl 102), detsember 2014. a, jaanuar -

märts 2015. a XXX (XIX kd, tl 80, 64) 2015. a mai, juuli ja augustikuus Delta Security

(XVIII kd, tl 197), perioodil september kuni detsember 2015. a XXX (XIX kd, tl 64).

16.02.2016. a toimus läbiotsimine OÜ Delta Security kontoris Kadaka tee 86A, Tallinnas

(läbiotsimisprotokoll X kd, tl 4-9), mille käigus võeti raudkapist ära Delta Security OÜ ja

eraisikute vahelised nõude loovutamise lepingud, sh nõude loovutamise leping 066-NLL

25.05.2015. a Delta Security OÜ ja J. J. vahel, mis on vaadeldud ja loetletud

vaatlusprotokollis 13.02.2017. a(X kd, tl 14-20, tl 21-25). Viidatud nõude loovutamise leping

(X kd, tl 40-50, lisa tl 51) kannab tegelikkuses numbrit 016-NLL ja on koostatud 25.05.2015.a

J. J. ja Delta Security OÜ, esindaja R. J. vahel. Selle p 1.1 on kirjas, et loovutaja annab

loovutuse saajale üle tasu eest ja tervikuna nõude XXX OÜ (võlgnik) vastu, mis on tekkinud

loovutaja ja võlgniku vahel sõlmitud töölepingust ja selle lisadest. Loovutatav nõue on

kogusummas 1389,38 eurot, koosneb märts 2015. a, aprill 2015.a ja mai 2015. a töötasust.

Samal läbiotsimisel on leitud ja ära võetud Delta Security (esindaja R. J.) ja J. J. vahel 08.mail

2015. a sõlmitud tööleping nr 99-TL koos lisadega (X kd, tl 374-380), mille kohaselt J. J. asub

tööle Delta Security OÜ-s 08.05.2015. a abitöötaja ametikohale, leping on sõlmitud

määramata ajaks. Lisatud on abitöötaja ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad ehitusobjektil.

Töölepingu lisa 4 kannab kuupäeva 10.08.2015. a ja selles lepitakse kokku töölepingu

lõpetamine alates 10.08.2015. a TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel.

Asitõendi vaatlusprotokoll 14.02.2017. a (XVI kd, tl 448-449), milles vaadeldud XXX OÜ

tegutsemiskohas XXX ära võetud töölepingut J. J. kui töötaja ja XXX OÜ (kui tööandja, alla

kirjutanud J. K.) vahel, lepingu nr 178/15, kuupäev 17.08.2015. a, mille järgi J.J. asub tööle

abitöötajana kasutajaettevõttes. Mõlema töölepingu - nii Delta Securityga sõlmitu kui ka

XXX OÜ-ga sõlmitu-järgi on J. J. tööülesanded, õigused ja kohustused samad. Töötaja täitis

jätkuvalt samu tööülesandeid samadel tingimustel mõlema tööandja juures.

18.12.2015. a saadetud J. J. SMS (IV kd, tl 11) Jaanus Kukebalile, töötaja palub lahendust

oma murele. Sõnumi sisust on arusaadav, et töötaja on J. Kukebaliga sellest murest mõne aja

eest rääkinud. 21.12.2015. a kell 11.00 ja 11.13 (III kd, tl 199) telefonikõned A. K. T.

Raatsinile J. J. lapsepuhkuse raha asjas, küsib Raatsinilt, miks asjad venivad. Raatsin lubab O.

küsida. 21.12.2015. a kell 14.29 (IV kd, tl 201) järjekordne kõne A. K. Raatsinile J. J.

lapsepuhkuse raha asjas. Telefon antakse edasi J. Kukebalile, kes arutab Raatsiniga küsimuse

lahendamist. 14.01.2016. a SMS J. J. J. Kukebalile (IV kd, tl 16) küsimusega „kes peab

tegelema tema lapsepuhkuse avalduse ja rahaga ja kaua ta peab veel ootama“. Neist tõenditest

nähtub, et töötaja pöördub oma mure lahendamiseks korduvalt Jaanus Kukebali ja A. K.

poole, aga mitte oma tööandja Teet Raatsini poole. Nähtub ka fakt, et Teet Raatsin tegelikult

proleemi ei lahenda ka siis mitte, kui tema poole pöörduvad K. ja Kukebal.

Läbiotsimisel Delta Security asukohas Kadaka tee 86A kontoris võeti ära töölepingud, mis

sõlmitud töötajatel Delta Security OÜ-ga (läbiotsimisprotokoll X kd, tl 4-5) ja töölepingute

vaatlusprotokoll (X kd, tl 14-20, 21-25). Kohtule esitati ja kohus uuris töölepinguid (X kd, tl

78-113, 118-418). Kohtule on esitatud nõude loovutamise lepingud, mis on sõlmitud töötajate

ja Delta Security OÜ vahel (Xkd, tl 49-77, 114-117).

Kohus küsitles tunnistajaid V. P., G. K., O. K., V. K. kohtuistungil 08.11.2021. a (XXVI kd,

tl 15-21). Tunnistaja V. P. andis ütlusi (vastuseks küsimusele kas tal on pretensioone XXX

OÜ vastu), et töötas kõik kuud, aga ei makstud. Tunnistaja esitas avalduse

töövaidluskopmisjoni, 1500 eurot mõisteti talle välja, aga firma ütles, et raha ei ole ja ei saa

midagi. Vastuseks küsimusele „kas ta töötas renditöötajana“ vastas tunnistaja, et ta töötas

turvatöötajana. Töötasu toodi mõnikord ümbrikus. Tunnistaja teab, et töötas ka

Turvamaailmas, oli leping ka. Raha ei maksnud talle see viimane firma. Tunnistajale meenub,

et XXX oli kontor Valgas, aga lepingut käis ta sõlmimas Tallinnas Mustamäe teel, nad üürisid

mõneks päevaks ruumid. Öeldi, et tuleb lepingute ümbervormistamine ja peab sinna sõitma.

Tunnistajale tõi raha ümbrikus brigadir. Tunnistaja teab, et kui ta XXX tööle läks, oli kontor

Kadaka teel ja kui midagi oli vaja, mindi sinna küsimusi lahendama. Tunnistaja ei tea, mida

tähendab renditöötaja, mitte keegi ei rääkinud midagi renditöötajana töötamisest. Tunnistaja

G. K. ei tea, mis nimega firmas ta töötas, neid vahetati 2-3 korda. Oli ka neid kuid, kui ei

töötanud, siis kutsuti jälle tagasi. Inimesed olid pahased, et raha ei makstud ja ei tahtnud tööle

tulla. Firmade nimed muutusid, töökoht ei muutunud, lepingut käsi sõlmimas Mustamäe teel.

Tunnistaja teab, et tema vahetu ülemus oli V. D.. See oligi ainus ülemus, muid nimesid ta ei

tea. Tunnistaja O. K. ei mäleta töölepingu sõlmimist, näidatud lepingul on tema allkiri.

Tunnistaja ei tea, mida tähendab sõna renditöötaja. Tunnistaja V. K. töötas turvatöötajana. Ta

kirjutas lepingu alla Kadaka tänaval Mustamäel. Seal oli kontor. Tunnistajal on algul sõlmitud

tööleping Deltaga ja siis XXX, tunnistaja ütleb selle kohta, et vahetati vist firmat, tunnistaja

töökohta ei vahetanud. Küsimusele, kas ta on töötanud renditöötajana vastab tunnistaja

küsimusega „Kus?“. Ta on endine meremees, kas ta oli siis renditud? Tunnistaja ei tea, mida

tähendab renditöötaja. Tunnistaja S. L. (ja järgmised tunnistajad) andis ütlusi kohtuistungil

01.11.2021. a ( XXVI kd, tl 1-5), tunnistaja teab, et tema ülemus oli V. K., andis lepingud, me

allkirjastasime. Tunistaja ei tea XXX. Meil oli firma XXX, ülemus K. korraldas kõik, tema

kutsus ka tööle. Tunnistaja ei tea midagi XXX, eesti keelest ta ka aru ei saa, ülemus K.

korraldas kõik. Tunnistaja V. L. näeb ekraanil Kukebali ja ütleb, et teab teda. Tema on

peremees ja mina valvur. Tunnistaja töötas valvurina tema firmas. Raatsinit ja Kiili ei tunne.

XXX ei tea. Tunnistaja ei tea, kas ta töötas renditöötajana. Ta asus tööle, kas oli renditöötaja

või mitte, ta ei tea. Tunnistaja mäletab ka Deltat. Aga ta ei ole töökohta vahetanud, teda

lihtsalt visati ühest kohast teise. Kontor oli Kadaka teel, seal oli Kukebal ja veel keegi.

Tunnistaja teab ka R. J.. Tunnistaja V. T. vastab küsimustele, et ta töötas XXX umbes aasta,

jäi puhkusele, puhkuse raha ja 1 kuu töötasu ei makstud ja siis ta läks ära. Kaitsja küsimusele,

kas ta töötas renditöötajana, vastab tunnistaja jah, siis nad ei maksnud ja läksin ära. Tunnistaja

vastab küsimustele, et ta läks laevaremonditehasest turvafirmasse XXX, tema otsene ülemus

oli turvajuht. Ta on ülemustest ainult turvajuhti näinud, sealt firmast pole kedagi rohkem

näinud. Tunnistaja ei ole ühest kohast teise üle läinud, teda viidi. Tema töötas kogu aeg ühes

kohas, ka turvajuht oli üks kogu aeg. Tunnistaja ei tea, mida tähendab renditöötaja. Ta võeti

tööle ja tema töötas. Tunnistajad V. B. ja T. V. andsid ütlusi 15.11.2021. a kohtuistungil.

Tunnistaja B. teab Jaanus Kukebali, tema jaotas tööd ja oli peatööandja meil. Raatsinit ei

tunne, Kiili ei tea. Töötasu maksti ümbrikus sularahas. Tunnistaja ütleb talle esitatud lepingu

kohta, et ei saa sellest aru, eesti keelt ei oska. On tema allkiri. Lepinguid muudeti iga aasta.

Aga firmal oli üks aadress, Kadaka tee 88a. Renditöötajana ta töötanud ei ole. Tunnistajal on

K. telefoninumber märkmikus, ütleb numbri. J. telefon on ka, ütleb numbri. J. K. ei tea.

Jaanusel oli küll kontoris mitu naisterahvast, sekretärid. T. V. tunneb natuke Jaanus Kukebali,

ta töötas Jaanuse juures mingil ajal. Raatsinit ja Kiili ei tunne. Tunnistajale tuleb tuttav ette ka

D. V. nimi. Mida tähendab renditöötaja, tunnistaja ei tea. Tunnistaja V. B., R. K., V. O.

andsid ütlusi 17.11.2021. a kohtuistungil. Tunnistaja B. on pahane, et talle ei makstud palka

välja, lepingu allkirjastamist ei mäleta. Tunnistaja ei ole kusagil mujal töötanud kui ainult

Deltas. Tal oli jaki varrukale kirjutatud Delta Security. Mida tähendab renditöötaja, tunnistaja

ei tea. Tunnistaja R. K. töötas ehitusobjektil valvurina, Rakvere maanteed ehitati. Tunnistaja

töötas koos A. L., kes on nüüd surnud. Tunnistaja ei ole Teet Raatsiniga kohtunud, lepingu

allkirjastas ühe naisterahvaga sealsamas objekti lähedal. Tunnistajale teadaolevalt asus firma

kontor Rakveres, sealt tuli ka see naisterahvas. Kui on kaks lepingut – XXX ja Deltaga, ju

nad siis vahetasid nime, tunnistajal oli töö ikka sama. Tunnistaja V. O. kinnitab, et tunneb

härra Jaanust, töötas varem Jaanuse firmas. XXX ei tea, Teet Raatsinit ei tea. Tunnistaja käis

kontoris Kadaka teel, Jaanus oli seal, Jaanus oli juhataja, võis olla Turvamaailm. Objektil

töötas tunnistajaga koos T. V.. Brigadiri nimi oli R. Tunnistaja vormi peal oli silt

Turvamaailm, vormi andis R. Tunnistaja käiski lepingut sõlmimas R. juures ja Jaanus käis

läbi ja tundis huvi, kuidas läheb. Tunnistaja teab ka D. V. Mida tähendab renditöötaja,

tunnistaja ei tea. M. S. kohtuistungil 18.11.2021. a (XXVI kd, tl 50-53) ei tea Kukebali,

Raatsinit ega Kiili. Tema firma nimi oli Delta. Tunnistaja ei saa aru küsimustest, milles on

sõna „renditöötaja.“ Töölepingu tõi talle objektile see, kes talle tööd pakkus, P. K., ta andis ka

tööülesandeid. XXX juhatuse liiget Raatsinit ei tea. Tunnistaja V. I. süüdistatavaid ei tunne.

XXX ja XXX ei tea. Teab R. J..

Kokkuvõttes konstateerib kohus, et tunnistajad ei tea XXX OÜ-d ega tema juhatuse liiget

Teet Raatsinit, ka Ahto Kiili mitte. Mõned tunnistajad teavad Jaanus Kukebali, D. V. ja R. J..

Tevad Delta Securityt ja Turvamaailma. Tunnistajad said aru, et firmade nimed vahetusid,

kuid nende jaoks sellest muutusi ei tulnud. Tunnistajad ei tea, mida tähendab „renditöötaja.“

Asitõendi vaatlusprotokoll 14.02.2017. a (XV Kd, tl 1-8, 9-15), milles vaadeldud XXX OÜ

tegutsemiskohas XXX ära võetud töölepinguid töötajate ja XXX OÜ (kui tööandja, alla

kirjutanud J. K. või A. K.) vahel, mille järgi tööle võetud töötaja asub tööle abitöötajana

kasutajaettevõttes. Kohtule esitati töölepingud (XV kd, tl 16-251).

Kohus on võrrelnud ka teiste töötajate töölepinguid, mis on sõlmitud 2015. aasta mais, mõned

ka juunis ja juulis, töötamiseks Delta Security OÜ-s, töölepingutega, mis on samade

töötajatega sõlmitud 2015. a augustis töötamiseks XXX OÜ-s. Kõik need töölepingud (nagu p

21.1.25 kirjeldatud lepingud J. J.) kirjeldavad töötaja tööülesandeid, õigusi ja kohustusi

ühetaoliselt mõlema tööandja juures. Töötajate küsitlemisel tunnistajana ei osanud neist keegi

nimetada põhjusi, miks nende määramata ajaks sõlmitud töösuhe põhitöötajana on

vormistatud ümber töötamiseks renditöötajana.

Jaanus Kukebal andis ütlusi, et renditööjõu eest maksmisega oli vahepeal probleem. Jaanus

Kukebali sõnul oli temale oluline, et „töötaja saaks oma rahanatukese kätte…“.

Telefonikõnedes kuuldu ei kinnita J. Kukebali ütlusi, et tema soovitas korduvalt abitööjõule

(ehk renditööjõule) pöörduda oma probleemidega oma ettevõtte poole (ülekuulamine

24.08.2022. a kohtuistungil). Telefonikõnedes kuuldu kinnitab seda, et J. Kukebal lahendas

ise renditöötajatena vormistatud töötajate probleeme, sh pöördudes selleks ka renditöötajate

tööandja ehk T. Raatsini poole.

Tunnistaja M. V., kes lepinguid mais 2015. a ümber vormistas, teadis selle kohta selgitada, et

selline ümbervormistamine oli Jaanus Kukebali soov. Sisulist põhjust tunnistaja öelda ei

osanud.

Kohus küsitles tunnistajaid A. S., V. R. 30.09.2021. a (XXIV kd, tl 151-163), A. K.,

06.09.2021. a (XXIV kd, tl 178-184).

Tunnistajad A. S. (kohtuistungil 30.08.2021. a, XXIV kd, tl 151-153) A. K. (kohtuistung

06.09.23021. a, XXIV kd, tl 178-180) andsid kohtuistungil ütlusi, et nad said tööle valvurina

(S.) ja turvamehena (K.) ajalehekuulutuse peale. Tunnistaja S. sõnul vormistati ta tööle

valvuri abilisena, kuna ta ei osanud eesti keelt, et valvuriks saada, ei mäleta, mis firma see oli.

Tunnistaja arvab, et tegelikult oli ta turvamehe abiline. Tööle vormistati ta Kadaka tee 86, kus

üks meesterahvas rääkis temaga vene keeles. Ta ei mäleta XXX ettevõtet, ei tea Teet Raatsinit

ega D. Z. Tunnistaja arvab, et R. R. võis olla see, kes ta tööle võttis. Töölepingut (XV kd, tl

91-92) ja selle sõlmimist tunnistaja ei mäleta, võib olla küll tema allkiri all. Ta ei saagi

mäletada, kuna talle ei selgitatud seda, oli eesti keeles ja eesti keelt ta ei oska. Sõna

renditöötaja oli tema töötunnistusel ja talle tõlgiti see sõna. Tunnistaja K. andis ütlusi

(06.09.2021. a, XXIV kd, tl 178-180), et ta sattus Turvamaailma tööle ajalehekuulutuse peale

ja töötas seal 2014. a või 2015. a. Tööle vormistati ta kontorihoones, kus on Kadaka autoturg.

Seal koridoris näidati talle Jaanus Kukebali, et see on teie ülemus. On kuulnud ka Delta

Securityt. Delta Securityga lepingu sõlmimist (X kd, tl 43-47) ja lõpetamist ei mäleta ta üldse.

Ja teisi firmasid, neid vahetus sageli, ta ei teagi, kuhu (firmasse) oli sisse kirjutatud. Miks

vahetus, tunnistaja ei tea ja polnud oluline ka, palk tuli arvele, sellest piisas ja midagi ei

muutunud, objektid olid samad ja töökaaslased ka. Ainult V. läks ära või lasti lahti, V. oli

tema ülemus objektil. R. J. on kuulnud, oli keegi vanematest seal Kadaka tn kontoris. V. tõi

talle ükskord palka ka sularahas. Nõude loovutamise lepingut Delta Securityga (X kd, tl 81)

tunnistaja ka ei mäleta. Tunnistaja ei ole kuulnud firmasid XXX ega XXX. Küsitlemise peale

meenub siiski tunnistajale, et nad käisid ükskord Mustamäe teel kontoris pabereid alla

kirjutamas, seal oligi XXX. Seal oli mingi naisterahvas, kes võttis allkirju, ja töötajad, kes

tulid ja läksid. Tunnistaja sõnul selle uue lepingu allkirjastamisega ei muutunud midagi, tal

olid omad tööriided, objektid samad. Tööleping 187/15 (XV kd, tl 20-22) oligi vist see, mis

Mustamäe teel all kirjutas, on tunnistaja allkirjad. Tunnistaja sõnul kirjutasid nad paberitele

alla, aga nad teadsid, et töötavad endiselt Turvamaailmas. Tunnistaja ei mäleta, kui palju aega

ta kokku Turvamaailmas töötas. Tunnistaja sõnul „Me teadsime kõik, et see on üks firma

Turvamaailm.“ Kui oli vaba päeva vaja või midagi sellist, pöördus V. poole, seda oli väga

harva. Küsimusele „kes on renditööjõud“ vastab tunnistaja, et ei tea, pole kuulnudki.

Asjaolu, et tunnistaja jaoks, kellel oli sõlmitud tööleping Delta Securityga, nõude loovutamise

leping Delta Securityga ja hiljem tööleping XXX, ei muutunud firmade vahetumisega midagi

ja ta teadis, et see on kõik üks Turvamaailm, osutab, et töötaja silmis oli tema tegelik töösuhe

seotud ühe firma - Turvamaailmaga ja selle ülemustega.

Tunnistaja V. R. (kohtuistung 30.08.2021. a, XXIV kd, tl 153-155) andis ütlusi, et ta

Linnalehes olnud kuulutuse peale helistas ja sai Turvailma valvurina tööle. Selle mehe nimi

oli R., kes helistamise peale vastas, kutsus Kadaka tee 86 või 86a, seal lähedal on autoturg.

Kontoris täitis ankeedi. Töötas Turvailmas kaks kuud, maksti vähe. Kui raha maksmisega

viivitati, küsis R.. Töölepingut (XV kd, tl 115-116) XXX OÜ-ga ei ole näinud, aga on tema

allkiri. Ei mäleta selle lepingu sõlmimist ja pole selles firmas töötanud. Teet Raatsinit ei tunne

ja ei tea, kes on renditöötaja. Ei tea ka XXX, XXX ega D. Z. Kaitsja küsimustele „kas on

võimalik, et tunnistaja töötas ikkagi teises firmas, XXX, kuid Turvamaailma objektidel“,

vastas tunnistaja „meie ajal on kõik võimalik“. Sellistest ütlustest järeldab kohus, et

tunnistajale seondus tema tööleasumine Linnalehe kuulutuse peale just nimelt

Turvamaailmaga (venekeelne tunnistaja ütles, et ta ei tea, kuidas seda hääldada, hääldab

Turvailm), Turvamaailma turvajuhi R. ja selle firma kontoriga.

Kohtule esitatud tõenditest kogumis tuleb järeldada, et töötajate vormistamine mais 2015. a

tegeliku tööandja ehk Delta Security töötajateks tuleneb asjaolust, et näilikku tööjõurendi

teenust pakkuva skeemi osalised äriühingud jätsid töötajatele töötasu välja maksmata. Tegelik

tööandja (ehk Delta Security, aga ka Turvamaailm) võttis siis enda peale töötajatele töötasu

maksmise, deklareerimise, aga ka tööjõumaksude maksmise. See kajastub ka AS

Turvamaailm ja Delta Security OÜ TSD-de lisadel ja muudes dokumentides, mida kohus on

uurinud ja eespool käsitlenud.

Eespool loetletud tõenditest järeldub, et töötajaid nii AS Turvamaailm kui ka Delta Security

objektidele otsisid Turvamaailma ja Delta Security turvajuhid, keda nimetati ka kuraatoriteks,

ja K. T. Turvajuhid ja K. T. vestlesid töötajaga, võtsid andmed, tegid valiku, keda vormistada

tööle Turvamaailma ja Delta töötajateks, kes rendifirmasse, kontrollisid töötajate vajalikke

tingimusi või lasid seda teha Turvamaailma bürootöötajal (M. V.). Töötajate asendamisi ja

muid töötajatel tekkinud probleeme lahendasid samuti turvajuhid/kuraatorid või K. T.

Töötajad pöördusid oma probleemidele lahenduse saamiseks ka otse Jaanus Kukebali poole,

kes probleemi lahendas või andis lahendamiseks korralduse K. T. Tunnistajate ütlustest

järeldub veenvalt, et selline töökorraldus oli loodud ja toimis AS Turvamaailm ja Delta

Security huvides, kõik teadsid, et see on üks Turvamaailm. Tööandja ülesandeid täitsid seega

Delta Security OÜ ja Turvamaailm AS juhid Jaanus Kukebal, K. T., R. J.. XXX OÜ, XXX

OÜ, XXX OÜ, kes olid vormistatud tööandjateks, ei täitnud tööjõudu välja rentiva tööandja,

EU määruse sõnastuses „rendiagentuuri“ ülesandeid.

Kohus peab põhjendatuks lugeda Delta Security OÜ töötajateks need töötajad, kellega Delta

Security sõlmis töölepingu 2015. a maikuus (mõnel ja juuni, juuli või augustikuus) pärast

seda kui aprillis 2015. a nende enda tööandja (töölepingu järgi XXX OÜ) töötasu välja ei

maksnud. Nende töötajate nimed nähtuvad Delta Security OÜ TSD lisadest (XVIII kd, tl 195-

203). Et neid töötajaid tuleb lugeda just Delta Security töötajateks, kinnitavad ka muud

tõendid, mida kohus uuris (Delta töötajate nimekirjad ja palgalehed, XIII kd, tl 63, 68, 69, 73-

74, 78-79, 91- 92, 109- 110, 125-126, 129-130).

Need töötajad on: Delta Security OÜ TSD-del 2015 kirjas olevad töötajad: A. S., A. K., A.

M., A. M., A. L., A. S., G. D., G. S., G. S., I. T., J. J., J. S., L. M., M. S., M. I., M. F., N. K.,

N. K., N. K., O. T., P. S., R. T., S. B., S. S., T. K., V. K., V. M., V. L., V. S., V. K., V. L., V.

B., V. B., V. M., V. O., V. Y., V. K.

Palgalehel kirjas olevad töötajad (XVIII kd, tl 224-230 ja al 20.05.2014. a XIII kd, tl 63, 68,

69, 73, 78, 92, 110, 130, 313, 315): S. K., V. F., Y. A., H. A., J., M., J. P., V.

T., G. T., A.

G., N. P., M. G., M. R., A. J., G. D., A. T., G. T., J. N., L. P., S. K., V. P., G. Z., Y. Z-D., A.

N., A. S., E. T., M. S., I. G., V. V., V. V., B. S., J. A., P. B., V. B., V. B., R. R., V. I., V. I., R.

M., U. P., V. S., V. V., A. M., V.

L., T. Y., V. G., V. P., T. M.

Kohus peab põhjendatuks lugeda AS Turvamaailm töötajateks need töötajad, keda

Turvamaailm AS deklareeris oma TSD-l 2015. a suvekuudel ehk pärast seda kui aprillis

2015.a nende enda tööandja (töölepingu järgi XXX OÜ) töötajatele töötasu välja ei maksnud.

Nende töötajate nimed nähtuvad AS Turvamaailm TSD lisadest (XVIII kd, tl 301-317).

Kohus on eespool kirjeldanud ja põhjendanud, et tegelikult olidki need isikud ka varasemalt

AS Turvamaailm töötajad, otsitud ja tööle kutsutud AS Turvamaailm turvajuhtide jm

ülemuste poolt, kuid tööjõurendisuhte afišeerimiseks vormistatud XXX OÜ ja XXX OÜ

töötajateks. Need isikud kajastuvad AS Turvamaailm töötajatena ka muudes dokumentides

(töötajate nimekirjad koos netopalkadega, palgalehed), mida kohus uuris(XIII kd, tl 61-62,

66-68, 71-73, 76-78, 86-90, 104-108, 120-124, 131-134, 140-145).

Need töötajad on: Turvamaailm, TSD-d 2015, XVIII kd, tl 301- 313.

A. A., A. S., A. M., A. B., A. H., A. L., A. O., A. P., A. O., A. T., A. B., A.

B., A. P., A.

K., A. L., A. G., A. K., A. N., A. S., A. K., A. L., A. P., A. P., A. K., A.-A. K., A. K., E. H.,

E. P., E. M., E. P., E. N., G. K., G. J., G. S., G. L., I. K., I. K., I. P., I. D., I. P., I. T., J. V., J.

T., J. K., J. V., J. B., J. K., K. L., L. O., L. I., L. K., M. T., M. V., M. A., M. L., M. Z., M. I.,

N. J., N. V., N. C., N. F., N. K., N. P., O. K., O., K., O. T., P. B., P. S., P. P., P. M., P. U., R.

S., R. R., S. G., S., S., S. A., S. P., T. T., T. P., T. K., U. U.,V. P., V. C., V. P., V., I., V. K.,

V. G., V. K., V. G., V. D., V. H., V. K., V. O., V. M., V. K., V. M., V. T., V. I., V. K., V. K.,

V. L., V. M., V. R., V. S., V. S., V. S., V.

S., V. Š., V. Š., V. T., V. Y., V. Š., V. G., V. V.,

V. P., V.K., Ü. S., Y. K., Y. A.

XIII kd palgalehtedel 68, 71- 73, 77, 120, 132, 133, 140-145, 314- 317; VII kd, tl 170-175,

182, 183, 184, 187, 190; töötajate nimekiri VIII kd, tl 80, 81,82, 83.

A. F., A. K., A. A., D. A., J. A., O. F., B. L., I. L., S. M., V. L., H. P., I. N., I. P., A. K., N. M.,

E. L., E. L., F. M., O. K., V. M., P. P., S. P., T. P., S. S., V. S., V. S., A. Š., N. V., S. V., R.

V., O. K., Y. Z., R. D., V. D., A. K., I. J., N. P., I. T., N. T., E. K., G. P., V. K., A. B., A. G.,

V. B., V. D., A. I., J. G., A. J., R. K., A. K., V. K., A. I., T. A., V. B., G. B., V. D., S. B., P.

K., V. K., A. K., S. H., V. P., J. K., K. K., A. S., R. P., V. S., V. L., A. M., A. R., A. P., A.,

N., A. M., J. P., L. M., S. O., A. S., J. P., O. T., A. S., V. S., D. S., U. Š., I. Š., J. Š., D. K., V.

M., V. P., V. S., L. T., N. S., V. T., A. T., A. T., V. V., Y. V., A. Z., N. T., T. V., M. T., N.

T., V. K., P. K., V. E., R. D., G. E., S. P., J. M., A. N., V. R., V. R., T. V., V. T., V. T., S. K.,

D. S., A. K., V. Š., D. Š., V. A., S. G., J. T., V. S., S. S., A. B., A. K., D. K., S. B., P. C., L. S.,

V. G., M. V., A. M., V. B., A. S., G. S., M. C., S. L., S. M., S. E., S. K., V. N., A. R., A. S.,

V. R., I. D., J. K..

Uuritud tõenditest selgub, et renditöötajatena XXX OÜ-sse tööle vormistatud isikud ei tea

sellist firmat ega selle juhti, pole temaga suhelnud ja nad pöörduvad oma töösuhte raames

tekkinud küsimustega K. T. või Jaanus Kukebali poole.

Et tööjõurendisuhte raames vormistati rendileandja töötajateks hilisema kasutajaettevõtte

enda senised töötajad, kinnitavad tunnistaja H. Z. ütlused kohtuistungil 30.09.2015. a (XXV

kd, tl 139-142). Tunnistaja oli XXX OÜ juhatuse liige perioodil 2009. a - 2015.a. Tunnistaja

tegi koostööd Teet Raatsiniga tööjõurendi osas. Tunnistajale tegi tööjõurenditeenuse

kasutamise ettepaneku O. V., tema valmistas ka asjad ette ja tööjõurendilepingu kirjutas

tunnistaja alla Teet Raatsiniga. Tunnistaja ei mäleta, mis nimega firmalt ta tööjõurenti ostis.

Tööjõurendiga oli seotud ka XXX OÜ, seal oli Ahto Kiil ja veel oli firma XXX OÜ.

Tunnistaja tahtis oma firma poolt alati kohal olla kui töötajaid valiti Tunnistaja otsis ise

töötajad, pani kuulutused lehte, tegi kandidaatidega intervjuud. Need töötajad, kes meil endal

olid, läksid üle tööjõurendifirmasse. Tööjõurent maksis palgad ja deklareeris. Teenustasu oli

20%. Tunnistaja sai maksuameti ametnikelt teada, et maksud on töötasult maksmata ja raha ei

ole riigikassasse makstud.

Kohtule on esitatud Töövaidluskomisjoni otsuseid erinevate töötajate vaidlustes oma

tööandjatega töösuhte lõpetamise ja saamatajäänud töötasu saamiseks.

Töövaidluskomisjoni otsus 18.05.2015. a (XXIX kd, tl 100-102), millega rahuldati S. K.

avaldus XXX OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks alates 13.03.2015. a ja töötasu,

puhkusehüvitise ja töölepingu rikkumisest tuleneva hüvitise saamiseks. XXX OÜ seda nõuet

ei tunnistanud, väites, et avaldaja ei ole kunagi XXX OÜ-s tööd teinud ja töölepinguline suhe

puudus. Töövaidluskomisjoni otsus 31.05.2016. a (XXIX kd, tl 103-104), millega rahuldati R.

R. avaldus XXX OÜ vastu saamata töötasu, puhkusehüvitise ja töölepingu rikkumisest

tuleneva hüvitise saamiseks. Periood, mille kohta töötaja avalduse esitas, jääb aastasse 2016.

a, st väljapoole kriminaalasjas käsitletavat perioodi. XXX OÜ töövaidluskomisjonile oma

seisukohta nõude osas ei esitanud. Töövaidluskomisjoni otsus 01.09.2015. a (XXIX kd, tl

105-106), millega jäeti rahuldamata L. M. avaldus AS Turvamaailm vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu saamiseks perioodi eest märts kuni mai 2015. a

ja puhkusehüvitise. Töötaja väitel töötas ta AS-s Turvamaailm perioodil 06.05.2014. a. -

13.06.2015. a. Töötaja esitas töölepingu, mille kohaselt on tema tööandja XXX OÜ, kuid

töötaja väitel ei ole ta aasta jooksul aru saanud, mis on tema tööandja nimi. AS Turvamaailm

vaidles nõudele vastu, töötaja ei ole töötanud AS-s Turvamaailm, Turvamaailm rentis

tööjõudu tööjõu rendilepingu alusel. Turvamaailm on teadlik, et rendileandja jättis oma

töötajatele töötasu osaliselt maksmata. Töötaja nõue jäeti rahuldamata, kuna ei ole leidnud

tõendamist, et avaldaja töötas Turvamaailmas. Töövaidluskomisjoni otsus 29.12.2014. a

(XXIX kd, tl 107), millega jäeti rahuldamata I. S. nõue AS Turvamaailm vastu

puhkusehüvitise saamiseks. AS Turvamaailm vaidles nõudele vastu, kuna töösuhe ja

tööleping töötajaga puudus. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata, kuna töösuhet

tõendavaid dokumente pole esitatud.

Sellised lahendid kinnitavad, et töötajad on arusaamatuses, kes on nende tööandja ja

tööandjad tõrjuvad töötajate töötasunõudeid. Samas asjaolu, et töövaidluskomisjon on

määratlenud talle esitatud tõendite alusel töötaja tööandjaks oleva äriühingu, ei oma tähendust

käesolevas kriminaalasjas otsustuse tegemisel selles osas, kes oli ühe või teise töötaja tegelik

tööandja. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et kriminaalasja lahendavad kohtud on

pädevad tuvastama kõiki juriidilisi fakte, mis vastavad maksukuriteo koosseisulistele

tunnustele, ja et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo toimepanemisele ei saa olla

sõltuvuses haldusmenetlusest. Juhul, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust

mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang

kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (Riigikohtu üldkogu

17.02.2004. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p-d 12 ja 13).

Kohtule esitati kaitsja Indrek Põdra poolt äriühingute XXX OÜ pankrotimenetluse

dokumendid (XXIX kd, tl 184-187), XXX OÜ pankrotimenetluse dokumendid (XXIX kd, tl

188-216) ja Delta Security OÜ pankrotimenetluse materjalid (XXIX kd, tl 217-222). Kohtu

15.10.2019. a määrus pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu. Kaitsja soovib

nendega tõendada, et maksuhalduri poolt esitatud AVÕN ei ole põhjendatud, kuna erineb

pankrotimenetluses esitatud nõudest, samuti et töölepingud töötajatega on olnud tavapärased

ja tegu oli tavapärase tööjõurendisuhtega (kohtuistungil 20.04.2023. a, XXIX kd, tl 223-228).

Kohtu hinnangul ei ole esitatud pankrotimenetluse materjalidega võimalik tõendada ei avalik-

õigusliku nõudeavalduse põhjendamatust ega töösuhte või tööjõurendisuhte olemasolu või

puudumist. Võlausaldaja nõude esitamine pankrotimenetluses ei ole kohustuslik. Kõik need

menetlused on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Delta Security OÜ ja

XXX OÜ juhatuse liige on olnud Teet Raatsin ja XXX OÜ juhatuse liige on olnud Teet

Raatsin. Kuna menetlused on lõppenud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, ei ole

pankrotimenetlustes toimunud nõuete kaitsmist, st nõudeid ei ole kindlaks määratud, ammugi

ei anta pankrotimenetlustes hinnanguid töösuhetele või tööjõurendisuhetele. Töötajate nõuete

aluseks neis menetlustes on olnud töövaidluskomisjoni jõustunud otsused.

Süüdistuse kohaselt kasutas J. L. OÜ Joy Grupp maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamise ja ettevõttest raha maksuvabalt väljaviimise eesmärgil näilikku tööjõurendi

teenust. O. V. tegi J. L. ettepaneku, et OÜ Joy Grupp töötajad vormistaksid ennast

töölepingute abil OÜ XXX töötajateks ja seejärel hakkaks OÜ Joy Grupp neid rentima kui

renditööjõudu. Näilikku tööjõurenditeenuse osutamist korraldasid Teet Raatsin, Ahto Kiili, S.

V., O. V. ja R. P. Mulje jätmiseks tööjõurendi toimimisest hakkasid OÜ Joy Grupp töötajatele

palgaväljamakseid tegema, neilt kinnipidamisele, arvestamisele ja tasumisele kuuluvaid

tööjõumakse deklareerima OÜ XXX OÜ ja XXX OÜ (juhatuse liige Teet Raatsin). Perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a kandis OÜ Joy Grupp võltsitud arvete alusel R. P.,

Teet Raatsini, Ahto Kiili, S. V. ja O. V. kontrolli ja juhtimise all olevatele äriühingutele

kokku 476 790 eurot, mis sisaldasid nii palgaväljamakseid kui ka neilt arvestatud

tööjõumakse. J. L. teadmisel ja huvides jäeti maksud maksuhaldurile tasumata, võeti AS-st

XXX sularahas välja ja S. V. ja O. V. tagastasid väljavõetud sularaha J. L.

J. L. OÜ Joy Grupp juhatuse liikmena oli kohustatud täitma äriseadustiku § 180 lg 1, § 183,

MKS§ 8 lg 1 nõudeid ja tagama esindatava äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

Süüdistuse kohaselt OÜ Joy Grupp ei ole tegelikult tööjõudu rentinud ja tööjõu rentimine oli

vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja saada käibemaksueelist läbi

alusetult sisendkäibemaksu deklareerimise tööjõurendi väidetavalt soetuselt. Tegelikuks

tööandjaks ja maksukohustuse kandjaks oli OÜ Joy Grupp.

OÜ Joy Grupp on registrisse kantud 10.02.2003. a., asutaja ja ainuosanik kuni 26.04.2016. a J.

L., juhatuse ainuliige alates asutamisest kuni registrist kustutamiseni 06.05.2016. a J. L. OÜ

Joy Grupp on ühinenud 06.05.2016. a ühingu XXX OÜ-ga ja seoses sellega kustutatud

äriregistrist. OÜ Joy Grupp põhitegevusala on olnud muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine.

Käibemaksukohustuslasena on OÜ Joy Grupp registreeritud perioodil 23.07.2003. a -

05.05.2016. a (XIX kd, tl 1-22).

ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §

183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.

MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara

arvel.

Kohus hindab väidet tööjõurenditeenuse osutamise kohta.

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 sätestas (süüdistuse perioodil november 2014. a -

detsember 2015. a), et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes

ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja

lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse

renditööna kasutajaettevõttes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104EÜ renditöö kohta (Eestis üle võetud

aastal 2012) art 1 p 1 järgi kohaldatakse renditöö sätteid töötajate suhtes, kellel on tööleping

või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase

järelevalve all ja juhtimisel. Direktiivi kohaselt rendiagentuur sõlmib töösuhted

renditöötajatega siseriikliku õiguse alusel ja selle eesmärgiks on lähetada renditöötaja ajutiselt

töötama kasutajaettevõtjas. Seega tuli tööandjal (ehk töötajate rendileandjal) otsida töötajad

konkreetse kasutajaettevõtte tarbeks, määrata kindlaks ja leppida töötajatega kokku nende

töötasu, pidada töötajate ja nende tööaja üle arvestust ja tagada töötasu väljamaksmine. Sellise

tööandja (direktiivi sõnastuses: rendiagentuuri) ülesanne on luua töötajatele arusaam sellest,

et nad täidavad oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes ja sõlmida sellekohane

kokkulepe töötajaga.

Vaatlusprotokollist (XI kd, tl 24-30) nähtub, et 16.02.2016. a toimunud läbiotsimisel J. L.

elukohast ära võetud dokumentide hulgas on tööjõurendilepingud, mis on sõlmitud

01.04.2012. a OÜ Joy Grupp (esindaja J. L.) ja XXX (esindaja O. V.) vahel, 25.04.2014. a

OÜ Joy Grupp ja XXX (esindaja T. Raatsin) vahel. Vaatlusprotokollis märgitu kinnitab, et

Joy Grupp kasutas tööjõurenditeenust juba enne käesoleva süüdistuse perioodi. Sama

kinnitavad ka OÜ Joy Grupi TSD-de lisa 1 (XIX kd, tl 47-51), millest nähtub, et OÜ Joy

Grupp deklareerib töötasude väljamakseid kuni aprillikuuni 2012 ja pärast seda aega mitte.

Kohtule on esitatud tööjõurendileping XXX OÜ kui tööandja (esindaja T. Raatsin) ja Joy

Grupp OÜ kui kasutajaettevõtja (esindaja J. L.) vahel nr 2014-10 01.01.2014. a (XI kd, tl 100-

101), mille p 2.1 järgi kohustub tööandja andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse lepingu

lisas nr 1 nimetatud tööjõu. Leping on sõlmitud perioodiks 01.01.2014. a kuni 30.06.2014. a

(p 2.5). Tööandja kohustuseks on lepingu järgi muuhulgas töötajale asendustöötaja leidmine,

tööle asuvate töötajate isikuandmete edastamine, turvatöötajate puhul kehtiva tervisetõendi

esitamine. Kasutajaettevõtja korraldab töötajate tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise,

tagab ohutud töötingimused, vastutab töötajaga toimunud tööõnnetuse või kutsehaiguse eest.

Kasutajaettevõtja maksab tööandjale töötaja tööjõu kasutamise eest tasu töötaja kohta, tasule

lisandub käibemaks. Tööandja esitab kasutajaettevõtjale tasu kohta arve.

Tööjõurendileping 2014-7 30.06.2014. a XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Joy

Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) (XI kd, tl 99) on sõlmitud tähtajaga 31.12.2014.

a. Sellel lepingul on lisa (XII kd, tl 143), mis on sõlmitud 28.11.2014. a ja selles on

kasutajaettevõtja kasutusse antud töötajate nimekiri (16 nime, mis kõik on loetletud ka

eelpool). Tööjõurendileping 2015-6 01.01.2015. a (XII kd, tl 155-156) XXX OÜ (tööandja,

esindaja Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.), leping kehtib kuni

31.12.2015. a, selle lisa 1, sõlmitud 18.02.2015. a XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin)

ja Joy Grupp (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) vahel. Lepingu sisuks on selle eesmärk ja

kohustus, mille kohaselt on kasutajaettevõtjal kohustus osta tööjõurenti 2015. aasta jooksul

vähemalt 360 000 euro eest, millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Tööjõurendi ühe

kuu maht antakse kasutajaettevõttele üle aktiga igakuiselt ja tasumine toimub tööandjalt

saadetud igakuiste aktide alusel. Tööjõurendileping 2015-3 01.05.2015. a (XII kd, tl 173-174)

XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.)

kehtib kuni 31.12.2015. a. Tööjõurendileping 2015-3 01.12.2015. a (XI kd, tl 97-98) XXX

OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.)

kehtib kuni 31.12.2015. a. Kokku on Joy Grupp OÜ-ga sõlminud lepinguid perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a tööjõurenditeenuse osutamiseks XXX, XXX OÜ,

XXX OÜ ja XXX OÜ, olles esindatud kas Teet Raatsini või Ahto Kiili poolt ja lepingute

perioodid osaliselt kattuvad. Kõik lepingud on samasisulise teksti ja tingimustega.

Kohtule on esitatud ka tööjõu rendileping (numbrita) 2014 03.11.2014. a (XII kd, tl 140-142),

sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja

Ahto Kiil), mille p 2.5.kohaselt kohustub tööandja tagama tööjõudu maksimaalselt 700 000

tundi kuus, leping kehtib kuni 31.12.2014. a.

Kohtul tuleb kindlaks teha, kas tööjõurendilepingute alusel esitatud arvetel kajastatud teenuste

osutamine leidis aset või on see näilik (ja tegelikult ei ole tehingu pooled sellise tehingu

õiguslikke tagajärgi soovinud). Veel tuleb tuvastada, kas on mingi muu tehing, mida pooled

soovisid näiliku tehinguga varjata või soovisid nad jätta muljet tehingu toimumisest.

MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing

tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid

sätteid. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et

tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 3 sätestab ,et kui näiliku tehinguga varjatakse teist

tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.

Kriminaalmenetlus KarS § 3891 lg 1 järgi lõpetati J. L. suhtes 19.06.2017. a määrusega

(XXIV kd, tl 149-150) KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3 alusel. J. L. pandi kohustus hüvitada

kuriteoga tekitatud kahju summas 68 000 eurot, rahalise kohustusena tasuda riigi tuludesse

2000 eurot. Määratud tähtajad kahju hüvitamiseks ja rahalise kohustuse täitmiseks.

Kohus küsitles J. L. kohtuistungil 30.08.2021. a (XXIV kd, tl 155-163), jätk 05.10.2021. a

(XXV kd, tl 166-168) tunnistajana. Tunnistaja kinnitas, et on olnud Joy Grupi juhatuse liige,

ettevõte tegeles ehitusega. Raamatupidamist tegi ettevõttele O. V. ja tema perekonna

raamatupidamisebüroo. O. V. ja tema raamatupidamisebüroo tegi kõik

raamatupidamistoimingud: suhtlemine, deklaratsioonide esitamine, aruandlus. O. V. oli selle

raamatupidamisebüroo juht, mured ja probleemid lahendati temaga. J. L. koostas ise

klientidele müügiarveid ja edastas need ise ka klientidele. Tunnistaja ei oska öelda, kes

(raamatupidaja) nimeliselt maksudeklaratsioone esitas, andmed saatis L. raamatupidamisele

ise posti teel või meiliga või viis ise kohale. Tunnistaja sõnul aastatel 2014-2015 Joy Grupil

endal töötajaid ei olnud, L. sõlmis lepingu tööjõurendifirmaga ja varasemad Joy Grupi

töötajad läksid üle tööjõurendi firmasse, samuti uued tulijad saadeti sinna ja L. rentis neid

sealt. Et teha seda tööjõurendi kaudu, see ettepanek tuli raamatupidamisfirmalt, ilmselt O.

Tunnistaja kirjeldas oma arusaama, mis tema jaoks muutus - tema koormus ja vastutus jäi

väiksemaks, see läks tööjõurendifirmale. Tunnistaja arvates oli kuni 20 töötajat, kes nii

renditööjõuks vormistati. Tunnistaja arvates ei saanud selles midagi ebaseaduslikku olla, kuni

tööjõurendi firmad vahetuma hakkasid ja MTA hakkas küsimusi esitama, siis pöördus L.

raamatupidaja poole, et andku vastused. Ühel korral tuli Teet Raatsin tunnistajaga kaasa

MTA-sse vastuseid andma. Tunnistaja ei mäleta nende rendiettevõtete nimesid, kellelt Joy

Grupp töötajaid rentis, ega inimesi, kes nende ettevõtetega seotud olid. Ta on kohtunud Teet

Raatsiniga kui käisid koos MTA-s. Tööjõurendilepingute sisu ja tingimusi lepingu teise

poolega ei arutanud. See leping oli formaalne dokument, mis oli vajalik selleks, et saaks

inimesi rentida. Tunnistaja arvas, et lepingu punktide osas suhtles O. XXX lepingu

allkirjastamist ei mäleta, Ahto Kiiliga on ehk kohtunud. Lepingud, mis töötajatega sõlmiti,

toimetas töötajatele tunnistaja ja võttis allkirjad.

J. L. andis ütlusi, et arved tööjõurendi firmadelt jõudsid temani raamatupidamisebüroo kaudu

meili teel, XXX. Arvetele said summad nii, et mehed ise pidasid oma tööaja üle arvestust,

tunnistaja kontrollis need üle. Arve summa kujunes nii, et meeste palk pluss maksud pluss

väike vahendustasu. Arvete kohta XXIV köide, leheküljed 160-163. Selgitused arve nr

215048 kohta. Lehekülje 160 pöördel olid, et ta ei oleks sellist summat 360 000 pluss maksud

kindlasti tasunud, tema firma kontol poleks sellist summat olnudki. Ta ei tea arve sisu ja

usaldas raamatupidamisbürood. Teab juhatuse liikme vastustust, kui selline arve Joy Grupi

raamatupidamises oli, ju see oli siis tõene. Ta ei ole XXX ka sularaha saanud. Kõik

rendilepingud sõlmis J. L. oma raamatupidamisfirmas, need olid ette valmistatud ja tema

andis allkirjad, ta ei süvenenud. Miks rendifirmad vahetusid, tunnistaja ei tea. Et sellel oleks

olnud seos käibemaksukohustuslase numbri äravõtmisega, L. jaoks ei olnud see oluline.

XXX arve Joy Grupile 30.09.2015. a kohta selgitab J. L., et Joy Grupp tasus neid

renditöötajate arveid, tal oli vaja töötajatega suhelda. Ilmselt need töötajad olid varasemalt

Joy Grupis tööl ja neile jäid telefonid alles. Telefonikõnede salvestiste kohta annab ütlusi:

01.10.2015. a kell 18.42 kõne A. K. MTA kutsus töötajad välja seoses tööjõurendiga.

Tunnistaja küsis A. K. käest nõu. Tunnistaja suhtles ka O., kes andis info Teedule edasi. Teet

käis ühe korra MTA-s kaasas seletusi andmas. 05.10.2015. a kell 15.53 kõne T. V. Töötajatele

tulid kutsed MTA-st ja nad ei soovinud sinna minna. 05.10.2015. a kell 16.35 A. J.. Soovitas

töötajatel mitte telefonikõnesid vastu võtta. 06.10.2015. a kell 09.18 kõne E. E.: E. teab, et ta

on Joy Grup firmas, aga on renditööjõu firmas. Kui ta seda ütleb, siis võib mulle kahju teha.

Tunnistajal oli kahtlus, et töötaja ütleb, et ta pole Raatsinit näinud ja pole tema töötaja.

Tunnistaja oli korduvalt töötajatele öelnud, et mingu XXX (XXX) ja kohtugu Raatsiniga.

Osad käisid, osad mitte.

Töötajate leidmine Joy Grupp OÜ-le

Kohtuistungil 06.09.2021. a (XXIV kd, tl 178-189) andsid ütlusi tunnistajad D. V., J. R., A.

J., V. V.. Tunnistaja D. V. töötas umbes 7 aastat tagasi Joy Grupis ehitajana, XXX V. V.

kutsus teda sinna. Töötas ametlikult, oli tööleping, tööd andis ja korraldas J., võis olla J. L..

Palka maksti kord kuus ja enamasti kaardi peale. Töölepingut 2014/J16 (XII kd, tl 220) XXX

OÜ-ga ei mäleta, on tema allkiri. Ta on palju firmasid vahetanud, võib-olla ongi XXX ka

töötanud. Teet Raatsinit ja temaga suhtlemist ei mäleta. Palga leppis kokku võib-olla J., oli

tunnitasu, töötunde pani ta ise kirja, andis J.. J. korraldas tööd, saatis teisele objektile,

lahendas tööalaseid küsimusi, andis ka tööriistad ja töövahendid. Tunnistaja ei mäleta firmat

Alke Finants, teab, et ta on kunagi töötanud renditöötajana. Küsimusele „mida tähendab

renditöötajana töötamine“ vastab tunnistaja: mind võeti tööle ja läksin tööle. Tunnistaja teab,

et on töötanud ka XXX OÜ-s, oli ehitaja.

Tunnistaja J. R. teab Joy Gruppi seoses seal ehitustööline olemisega. Ta helistas J., küsis kas

tal on tööd pakkuda, J. L. tunneb ammu. Joy Grupi tööleping on sõlmitud J.. XXX ei tea.

Töölepingut 2014/J15 (XII kd, tl 218) lugenud pole, on alla kirjutanud, selle tõi talle J.. Teet

Ratsinit ei tea. Ta tuli tööle Joy Gruppi ja arvas, et töötab seal. Tööülesandeid andis, tööd

korraldas J. L. Töötasu miinimumpalga ulatuses maksti arvele, ülejäänu sai J. sularahas, nii

oli J. kokku lepitud. Kassa väljamaksu leht (XII kd, tl 219) on tema allkirjastatud, palga

suuruse leppis kokku J. Lepingute ülevõtmise kokkuleppel (XII kd, tl 94) on tunnistaja allkiri,

kuid ei mäleta sellist dokumenti. Ta on kuulnud nime XXX, kõik paberid tõi J. ja töötajad

kirjutasid alla. Teet Raatsinit pole näinud ega temaga suhelnud.

Kohus küsitles 06.09.2021. a kohtuistungil (XXIV kd, tl 185-189) Joy Grupi palgalehtedel

olevaid töötajaid tunnistajaid A. J. ja V. V. Tunnistaja A. J. on töötanud J. L. firmas ja kui see

on Joy Grupp, siis seal. Talle on tuttavad ka XXX ja XXX, kui Joy enam palka ei maksnud,

siis töötas XXX. XXX jagas tööülesandeid J. Tunnistaja on J. L. ka perekondlikult seotud,

kuid ta ei mäleta, et oleks talle selgitatud, miks oli vaja XXX leping sõlmida. XXX töötas ta

Saue objektil, see objekt algas juba siis kui ta Joy Grupis töötas. Sel objektil töötasid ka S. J.

ja H. S.. Tunnistaja arvab, et teab ka Alke Finantsi, seoses ehituse alal töötamisega. Arvab, et

ta oli ka rendifirmas tööl ja Teet Raatsin oli rendifirmas. Teet Raatsiniga kohtunud ei ole,

leping toodi objektile, ta ei käinud ise kusagil, et lepingut alla kirjutada. Lepingute ülevõtmise

kokkuleppel tunneb ära oma allkirja. Ei tea, kuidas see dokument temani jõudis. Sel ajal

töötas ta ka Saue objektil ja töötas seal ka edasi, midagi ei muutunud. Tööülesandeid andis J.

L., XXX töötamise ajal maksis palka ilmselt XXX. Tunnistaja kinnitab, et salvestisel kuulatud

telefonikõnes (05.10.2015. a kell 16.35, II kd, tl 36-37) räägib ta J. L., MTA-st revident

helistas, tunnistaja temaga ei kohtunud, ilmselt ei läinud sel päeval tööle. Tunnistaja V. V.

andis ütlusi, et ta töötas Joy Grupis, seal oli J.. Tunnistaja jaoks oligi Joy Grupp J., suhtles

ainult temaga. Töötas 12-13 aastat tagasi, siis läks mujale, siis J. pakkus jälle tööotsi

perioodiliselt ja tunnistaja läks J. juurde tööle. Kedagi teist ta ei tunne. J. tõi mingeid pabereid

(tunnistajale näidatakse tema töölepingut XXX OÜ-ga), selgitas, et on vaja

munitsipaalpolitseile näidata, et on ametlikult tööle vormistatud, tunnistaja kirjutas alla. XXX

nimi ei ole talle tuttav ja Teet Raatsini nimi ei ütle midagi. Tunnistaja kohtus ja suhtles ainult

J. - leppis kokku palga, J. andis tööriistad, võttis töö vastu. Töötasu tõi sularahas J., tunnistaja

arve oli arestitud. Lepingute ülevõtmise kokkulepet ei mäleta, XXX ei tea. Tunnistaja töös ei

muutunud lepingute sõlmimisega midagi. Kaitsja küsimusele vastates tuletab meelde, et võis

olla, et nende paljude aastate jooksul, mis ta J. juures töötas, võis mõnikord palka saada ka

kaardi peale. Ta on mõnikord ka tulumaksu tagasi saanud.

Joy Gruppi palgalehtedel olevad töötajad R. R., T. V. andsid ütlusi 17.09.2021. a

kohtuistungil (XXV kd, tl 60-69). Tunnistajad on töötanud Joy Grupis alates aastast 2010-

2012 kuni 2015. a vähemalt, ülemus oli kogu selle aja J. L.. Tunnistajad kinnitavad oma

allkirju lepingutel, millega nad vormistati XXX ja edasi XXX töötajateks, lepingud tõi

allkirjastamiseks J. Tunnistajad teavad, et nad olid vormistatud siis renditöötajateks ja töötasid

J. heaks, J. selgitas, et nii on vaja. Palga leppisid kokku J. ja tunnistajad on vaadanud oma

arvelt, et palka maksis neile mingil ajal Alke Finants. Tunnistajad ei tea Ahto Kiili ega Teet

Raatsinit, pole nendega kohtunud ega suhelnud. Küll aga on mõlemad tunnistajad teinud Teet

Raatsinile volituse esindamiseks Maksu- ja Tolliamets, J. palus sellise volikirja teha kui tekkis

probleem MTA-s. Tunnistaja T. V. kinnitab, et Joy Grupp maksis tema töötelefoni arveid.

Tunnistaja T. V. loetleb nimed, kellega ta koos ühe meeskonnana töötas: E. E., R. R., J. R.,

M. R., A. J., Bulgaaria poiss M. A.-H., J. V., J. H. ja võis veel mõni olla.

Tunnistajad A. I. (XXV kd, tl 95-97), J. H., M. R. (XXV kd, tl 155-160) M. A.-H., S. J. (XXV

kd, tl 168-171), E. E. (tl 216-218) kinnitavad töötamist Joy Grupis J. L. juures. Tunnistajad I.

ja H. olid L. tuttavad ja said nii tema juurde tööle, M. A. H. J. helistas ja kutsus tööle. S. J. on

J. L. sugulane, ta sai nii J. juurde tööle. R. otsis ise tööd ja sai J. telefoninumbri. Tunnistajad

on andnud allkirju erinevatele lepingutele XXX ja XXX, lepingud tõi objektile J. Kui seal on

kirjas, et renditöötajana, ju siis nii oli vaja. S. J. eitab renditöötajana töötamist. Töötajate jaoks

ei muutunud lepingute sõlmimisega midagi, nad töötasid endiselt J. juures, kellega sõlmiti ka

palga jm kokkulepped. Tunnistajad J. H. ja M. A. H. said palka sularahas, see oli J. kokku

lepitud ja J. maksis sularahas. Teet Raatsiniga ei ole tunnistajad kunagi kohtunud ega

suhelnud. Kui oli vaja töölt vaba päeva, siis teavitati J. või mõnd kaastöötajat, kes ütles J.

edasi.

Kohtule on esitatud ja uuritud töölepingud (XII kd, tl 200-223) XXX OÜ ja töötajate A. J. (tl

200-201), D. G. (tl 202-203), H. M. A. (tl 204-206), J. H. (tl 207), A. I. (tl 208-209), M. R. (tl

210-211), R. R. (tl 212-213), H. S. (tl 214-215), T. V. (tl 216-217), J. R. (tl 218-219), D. V. (tl

220), V. V. (tl 221), E. E. (tl 222-223) vahel. Töölepingud on sõlmitud erinevatel kuupäevadel

perioodil 01.01.2014. a (10 isikut) - 18.07.2014. a (E. E.) vahel, mõnel töölepingul on lisa,

millega suurendatud töötajale makstavat põhipalka. Kõik uuritud töölepingud on identse

sõnastusega, lepingu p 4.1 kokku lepitud töötasu suurus on erinevatel töötajatel mõnevõrra

erinev, mõnedel töötajatel on lepingu lisaga muudetud (suurendatud) töötasu suurust. Üheski

töölepingus ei ole viidet sellele, et töötaja täidab tööülesandeid renditöötajana. Lepingu p 2.3

näeb ette võimaluse saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse. Kõik töölepingutes

nimetatud töötajad kajastuvad Joy Grupi palgalehtedel 2014. a november, detsember (XIII kd,

tl 135,139) ja 2015. a jaanuar - september (XIII kd, tl. 83, 96, 97, 112, 127, 135, 153, 154,

159, 164, 172, 165).

Lepingute ülevõtmise kokkulepete (XII kd, tl 224-239) järgi annab XXX OÜ, keda esindab

Teet Raatsin, XXX OÜ-le, keda esindab Teet Raatsin, töötajatega sõlmitud töölepingud üle.

Lepingute ülevõtmise kokkulepped kannavad kuupäeva 01.10.2014. a ja p 21.2.2. Loetletud

töötajad on igaüks andnud lepingul nõusoleku, et tema töölepingust XXX OÜ-ga tulenevad

õigused ja kohustused lähevad üle XXX OÜ-le. Üleandmise õigusliku alusena viidatakse

VÕS §-le 179 lg-le 1. Selliselt vormistatud lepingute ülevõtmise kokkulepped ei loo alust

lugeda neis nimetatud töötajaid XXX OÜ või XXX OÜ töötajateks, kuna tegeliku tööandja

ülesandeid täitis jätkuvalt Joy Grupp ja selle juht J. L.

Tõenditest, XXX OÜ TSD (XIX kd, tl 47-51) ja XXX OÜ TSD-d (tl 134-314) nähtub, et

renditöötajana on deklareeritud nii isikud, kes on Joy Grupp OÜ deklaratsioonidel kirjas kuni

aprillini 2012. a ja ka J. L. ise. Väljatrükist veebi aruandluskeskkonnast seisuga 04.01.2016. a

nähtud (XIX kd, tl 47), et pärast aprilli 2012. a ei ole Joy Grupp OÜ poolt TSD-sid esitatud. J.

L. kohta on koostatud perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a eraldi palgalehed

(XIII kd, tl 128, 136, 146, 163, 158) pealkirjaga „Joy“. J. L. selgitas selle kohta, et selline

ettepanek - et ka L. ise läheks renditööjõu alla - tuli ilmselt raamatupidamisfirmalt, et siis on

lihtsam, ei pea selle firma deklaratsioone tegema.

Selline lahendus ei ole omane juhatuse liikme seisundile (ei ole vaidlust, et J. L. oli OÜ Joy

Grupp juhatuse liige alates äriühingu asutamisest aastal 2003), kellel on ühinguõiguslik

õigussuhe osaühinguga ja mida ei osteta sisse tööjõurendi korras.

Et Joy Grupi palgalehtedel loetletud isikud suhtlesidki oma töösuhte raames tekkinud

küsimustes üksnes J. L., kes nende probleemid ka lahendas, selgub kohtuistungitel kuulatud

telefonikõnede salvestistest (13.10.2015. a kell 17.48 ja 05.02.2016. a kell 08.28 telefonikõne

A. I. ja J. L. vahel), milles töötaja küsib mitmel korral J. L. tõendit oma palga kohta lapse

kooli esitamiseks ja 15.09.2015. a kell 11.35 küsib J. L. seda tõendit S. V., paludes kiiresti A.

I. jaoks teha. Telefonikõned 02.10.2015. a kell 10.10 ja 04.12.2015. a kell 17.11 kõne A. I. ja

J. L. vahel ülekande saamiseks, 04.12.2015. a kell 19.01 J. L. helistab A. I. tagasi, lubades

jätta Nõmme teele mingid summad. Raha saamiseks kontakteeruvad töötajad korduvalt J. L.

(13.10.2015. a kell18.04 J. H. küsib 50 eurot hambaarstile minekuks, 13.12.20115. a kell

19.23 arutab A. I. L. oma töötunde ja palju tasu tuleb selle eest, 16.12.2015. a kell 09.36 A. J.

ja J. L. räägivad S. (J.) raha andmisest esmaspäeval, 30.12.2015. a kell 14.09 küsib A. I. L.,

kas too tegi D. ülekande, 11.02.2016. a kell 18.52 kõnes küsib D. G. L. tasu kahe päeva eest,

arutavad, kelle kätte raha jätta ja kui palju). Telefonikõned 04.11.2015. a kell 15.29 E. E. ja J.

L. vahel, milles E. küsib raha, tal ei ole üldse, vaja antibiootikume osta, arutatakse ka E.

terviseküsimusi; 04.02.2016. a kell 17.59 E. E. küsib J. L., kas too saab talle raha anda, on

hirmsasti vaja, mingid asjad maksmata, L. ütleb, et täna ei saa anda, homme katsun.

02.01.2016. a kell 17.21 kõnes R. R. räägib L., et peab võtma lapsehoolduspuhkuse või

haiguslehe, laps on haige, arutatakse, kuidas on olukord ja kuidas seda vormistada.

Selline töötajate suhtlus oma tööandjaks peetud J. L. tõendab, et J. L. oli isik, keda töötajad

pidasid oma tööandjaks, kes lahendab nende probleemid, kellest sõltub raha saamine. J. L.

andiski asjakohaseid vastuseid, otsustas rahasummade ja raha saamise aja üle, andis nõu.

21.2.5.2015. a sügisel kui Maksu- ja Tolliamet hakkas Joy Grupi töötajaid välja kutsuma

kontrollimenetluse raames, andis J. L. oma töötajatele juhiseid, kuidas maksuameti kutsetele

reageerida (05.10.2015. a kell 16.35 kõne A. J., IV kd, tl 35-62, 05.10.2015. a kell 13.53 kõne

T.V., 06.10.2015. a kell 9.18 kõne E. E., 04.11.2015. a kell 14.29 kõne E. E., 04.11.2015. a

kell 17.23 kõne A. J., kell 17.26 E. E. ja kell 18.07 kõne R. R.). J. L. juhiste sisuks on, et

töötajad ärgu võtku maksuinspektori kõnesid vastu, ärgu mingu kohale, nad ei oska

küsimustele vastata ja toovad mulle (L.) „sitta kaela“: …nad tahavad, et teie olete nagu minu

töötajad, kuigi ma väidan vastupidist. L. soovitab töötajatele, et Teet läheb nende eest sinna

kohale ja selgitab.

J. L. selgitused oma töötajatele osutavad selgelt, et 2015. a oktoobrikuu esimestel päevadel

teadis J. L., et maksuametil on kahtlus rikkumiste toimumises, L. soovib vältida töötajate

suhtlemist maksuametiga, kuna siis tuleb tegelikkus välja, et ongi Joy Grupi töötajad.

17.02.2016. a toimunud läbiotsimisel Teet Raatsini elukohas XXX (XIV kd, tl 76-78, 79-80,

81-82) võeti ära volikirjad Teet Raatsinile, mille on andnud R. R., E. E., A. J. 02.11.2015. a ja

T. V. 03.11.2015. a nende esindamiseks Maksu- ja Tolliametiga suhtlemisel (XXI kd, tl 87-

90).

Uuritud töölepingud ja nende üleandmise lepingud ja tunnistajate ütlused ei anna mingit alust

lugeda, et töötajad A. J., H. S., V. V., M. A.-H., E. E., D. G., J. H., A. I., S. J., O. K., O. K., J.

L., V. P., J. R., M. R., R. R., M. Š., D. V., T. V. oleksid mõne muu äriühingu kui selle, keda

nad enda tööandjaks pidasid, s.o Joy Grupp OÜ töötajad. Märkimist väärib, et töötajatele

töötasu väljamaksmist kajastavad palgalehed pealkirjaga „Joy“ on kohtule esitatud tõendite

hulgas alates novembrist 2014. a kuni jaanuar 2016. a ja üheksa töötaja nimed (A. J., H. S.,

M. A.-H., E. E., D. G., A. I., M. R., R. R., T. V.) esinevad kõigil palgalehtedel. D. V. - 12 kuul,

S. J. - 9 kuul, J. H. - 10 kuu palgalehtedel. A. J., O. K. - 1, O. K. - 2 kuul, J. R. - 6 kuul, V. V.

nimi esineb 3 kuul, D. Š. ja M. Š. - 2 kuul. See näitab, et töötajaskond J. L. juures oli pigem

püsiv. T. V., kes oli ka töödejuhataja, nimetab seda seltskonda meeskonnaks. Ka nähtub Joy

Grupi TSD lisa 1 andmetest (XIX kd, tl 47-51), et alates aastast 2010 deklareerib Joy Grupp

oma töötajatena T. V., E. E., R. R., alates 2011. a M. A. H., A. I., aastal 2012 lisanduvad A. J.,

H. S.. Pärast aprilli 2012. a Joy Grupp enam töötajaid ei deklareerinud. Joy Grupp OÜ

töötajateks tuleb lugeda A. J., O. K., M. Š., A. I., A. J., D. V., D. G., E. E., H. S., J. H., J. R.,

M. R., M. A.-H., R. R., S. J., T. V., V. V., J. L., D. Š., O. K., V. P.

Tunnistajate ütlustest selgub, et J. L. ja tema firma heaks töötanud töötajad pidasid kõik oma

tööandjaks J. L. ja tema firmat Joy Grupp vaatamata sellele, et nad on andnud allkirju

erinevatele lepingutele tööandjate vahetumise kohta. Töötajate jaoks ei muutunud midagi,

nende jaoks oli tööandja ja ülemus endiselt J., kellest sõltus nii nende tööle saamine, töötasu

suurus kui ka selle kättesaamine. Teiste firmadega, kes on lepingutes märgitud, puudus

töötajatel kokkupuude, samuti puudus kokkupuude ja suhtlus nende firmade esindajaga Teet

Raatsiniga, aga ka Ahto Kiiliga, O. V. ja S. V. Sellises olukorras puudub alus väita, et

võimalikud tööandjad XXX OÜ või XXX OÜ olid tegelikult rendiagentuuri rollis, tegutsesid

renditöö andjana ja lõid töötajates arusaamise, et nood töötavad renditöötajatena

kasutajaettevõttes. XXX OÜ ja XXX OÜ ei tegutsenud renditöö andjana, nad ei täitnud

renditöö andjale (rendiagentuurile) omaseid ülesandeid ja p 21.2.6 loetletud töötajate

tööandjaks tuleb lugeda Joy Grupp OÜ, kes kannab ka nende töötajate töötasudelt makstavate

tööjõumaksude maksmise kohustust.

Lepingud, mis on sõlmitud Joy Grupp OÜ ja tema töötajate vahelise töösuhte varjamiseks, on

näilikud tehingud ja neid ei saa maksustamisel arvesse võtta (MKS § 83 lg 4).

Tööjõumaksudega tuleb maksustada töösuhteid OÜ Joy Grupp ja tema töötajate (loetletud p

21.2.6) vahel.

Maksuõiguses on kasutusel nn majandusliku tõlgendamise meetod, mille kohaselt lähtutakse

maksukohustuse kindlaksmääramisel eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte

juriidilisest vormist. (Maksuõigus. Lasse Lehis, Juura 2012, lk 49). Tsiviilõigusliku lepingu

pooled võivad oma äranägemise järgi kujundada omavahelisi tsiviilõigussuhteid, kuid nad ei

saa omal äranägemisel kujundada maksukohustusi. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-120-03 p 13

öelnud, et juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust mingile

haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse ka see hinnang

kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Seetõttu annab kohus ka

käesolevas kriminaalasjas oma hinnangu nii erinevate äriühingute vahelistele õigussuhetele,

aga ka äriühingute ja töötajate vahelistele õigussuhetele, olenemata sellest, kuidas suhetega

puutumuses olevad isikud vm isikud neid suhteid ise nimetanud on.

Et OÜ Joy Grupp kajastas oma käibemaksuarvestuses näiliku tööjõurenditeenuse raames

esitatud arveid, millel puudub seos tegeliku töötegemisega, nähtub selgelt arvega nr 215048

seonduvast. Arve XXX OÜ-lt tööjõurendi eest esitati Joy Grupile kuupäevaga 18.02.2015. a

(XI kd, tl 70). XXX OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena kuni 18.02.2015. a ja

alates sellest kuupäevast kaotas see äriühing õiguse lisada oma arvetele käibemaksu. Viidatud

arve nr 215048 on esitatud kuupäevaga 18.02.2015. a tööjõurendi eest vastavalt lepingule ja

arve summa on 360 000 eurot pluss käibemaks 72 000 eurot, kokku 432 000 eurot. Kohus on

eespool näidanud, et J. L. kohtuistungil antud ütlustes luges sellise arve summa veaks, nii

palju raha tema äriühingul poleks olnudki võimalik maksta ja seda ta kindlasti ei maksnudki.

Tööjõu rendileping 2015-6 (XII kd, tl 155) on sõlmitud 01.01.2015. a XXX OÜ (tööandja,

esindaja juhatuse liige Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.) vahel

selles, et tööandja kohustub tagama lepingu kehtivuse ajal tööjõudu maksimaalselt 4000 tunni

eest kuus. Leping kehtib kuni 31.12.2015. a. 18.02.2015. a on sõlmitud sellele lepingule lisa

(XII kd, tl 156) XXX (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja,

esindaja J. L.) vahel selle kohta, et pooled lepivad kokku 2015. a tööjõurendi mahu,

kasutajaettevõtja kohustus on osta tööjõurenti 2015. aasta jooksul vähemalt 360 000 euro eest,

millele lisanduvad seaduses ettenähtud maksud. Teet Raatsin ja J. L. on lepingule alla

kirjutanud. Seega leppisid pooled 18.02.2015. a kokku ostetava tööjõurendi mahu eelseisvaks

aastaks vähemalt 360 000 euro eest (pluss maksud) ja arve sellele mahule esitatigi

18.02.2015. a ette kokku lepitud summas kogu eelseisva aasta eest. Analüüsides sellise

kokkuleppe sisu, selgub, et eelseisva 10 kuu jooksul pidanuks Joy Grupp ostma igal kuul

tööjõurenti vähemalt 36000 euro eest. Arvestades varasemalt lepingus kokku lepitut, et

tööandjal oli kohustus tagada tööjõurenti maksimaalselt 4000 tunni eest kuus, kujunes ühe

töötunni hind 36000/4000=9 eurot tund. Kriminaalasja materjalist nähtub, et tegelikult oli tol

aastal renditöötaja tunnihind mitte enam kui 2,85 eurot, st enam kui kolm korda väiksem.

Sellest hinnast (2,85 eurot tund) lähtudes oleks tööjõurendi tundide summa 2015. aasta 10 kuu

jooksul vähemalt 12 000 tundi kuus. Joy Grupi töömahu juures (keskmiselt 13 töötajat) ei ole

sellise töötundide mahu tegemine ühes kalendrikuus realistlik. Varasemalt peeti võimalikuks

maksimaalselt 4000 tundi kuus. Asjaolu, et J. L. ei osanud sellise arve kohta midagi selgitada

(ei andnud selgitust ootamatust töömahu ja töötajate arvu suurenemisest vms) ja arvas, et

kindlasti on tegemist veaga, kinnitab versiooni, et sellise arve esitamise eesmärk oli tagada

raha laekumine Alke Finants OÜ kontole (märge arvel) kogu perioodi eest ette, kuna

väidetaval tööandjal XXX OÜ kadus käibemaksukohustuslase number sel kuupäeval ja hiljem

ei saanuks ta enam käibemaksuga arveid esitada. Selline arve esitamine ja selle aluseks

rendilepingu lisa vormistamine kinnitab, et sõlmitud lepingutel puudus realistlik sisu, neid

vormistati selleks, et oleks võimalik näidata tööjõurenditeenuse osutamist juriidiliselt

korrektsena. Seotud isik, lepingu poole esindaja J. L. pidas sellises summas arvet veaks,

võimatuks täita.

XVI Töötajate töötundide ja töötasude arvestamine

Turvamaailmas ja Delta Securitys töötavate inimeste töötunde arvestasid turvajuhid, R. J.

kasutas sõna brigadirid (XXIV kd, tl 114, 115). Kõik dokumendid, sh tabelid objektide kaupa

edastas R. J. raamatupidaja K. Selle kohta peeti objektide lõikes ja kuude kaupa

tööajagraafikuid, kui mõni töötaja ei saanud, tulla, siis brigadirid tegid graafikus muudatused.

Tööajagraafikuid pidasid ja tööajatunde arvestasid turvajuhid. Graafikute alusel koostati aktid

kliendile arve jaoks. Nii on kohtule esitatud 16.02.2016. a Turvamaailm AS ruumidest

Kadaka tee 86A läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Lenovo Thinkpad E540 kõvakettalt

leitud failid (asitõendi vaatlusprotokoll, VII kd, tl 86-90), millel failid pealkirjaga „v_aug“ ja

„V_aug_2“(VII kd, tl 110-121, tl 122). Need kujutavad endast käsitsi täidetud töögraafikuid

augustikuus 2015. a objektide kaupa iga töötaja töötatud päevade ja töötundide

äranäitamisega, igal leheküljel märge „V“.

Jaanus Kukebali elukohas ja tema kasutuses olevas sõidukis 16.02.2016. a toimunud

läbiotsimise käigus võeti ära Turvamaailma ja Delta Security tööajagraafikud 2015. a

septembrikuu ja oktoobrikuu kohta (03.03.2017. a vaatlusprotokoll, IX kd, tl 80-86), milles

töötajate tööajagraafikud objektide ja kuude kaupa nii trükitult tabelites kui ka käsikirjaliselt

täidetud tabelites, igaühel märge kas „Turvamaailm“ või „Delta“ (IX kd, tl 103-278).

Töötajate nimed korduvad tööajagraafikutes erinevatel objektidel, igal objektil erinev hulk

töötunde, mis tähendab, et selle üle peeti arvestust J. Kukebali juhitavates äriühingutes ja

kontrolli all. Tööjõurendi tegeliku toimimise puhul puudunuks vajadus kasutajaettevõtja

juures selle üle arvet pidada.

Kohtule esitati tööajagraafikud märkega „Delta“ (IX kd, tl 141-188, 189-239) ja märkega

„Turvamaailm“ (IX kd, tl 103-139, 240-278) töötamise kohta 2015. a septembri ja

oktoobrikuus.

Nendest graafikutest (käsitsi kirjutatud) on nähtav, et osadel Delta Security graafikutel (nt

alates Haapsalu mnt objektist, tl 164) on graafiku koostaja kirjutanud graafikule ka töötaja

töötunni hinna.

Tunnistaja V. Š. andis ütlusi kohtuistungil 30.09.2021. a (XXV kd, tl 142-145). Teda

kutsutakse „V.“ ja nii on ka dokumendile kirjutatud, mis tunnistajale näidati. Tunnistaja

kinnitas, et tema ise koostas töötajate graafikud, saatis töötajad tööle ja arvutas graafiku järgi

summa, mis pidi töötajale välja maksma. Mõnikord maksis ka sularahas, sularaha töötasu

väljamaksmiseks sai ta K. T. käest. Tunnistaja ise töötas Turvamaailma süsteemis ja teda

vallandas Jaanus Kukebal. Tunnistajale teadaolevalt maksis töötajatele samamoodi sularahas

töötasu välja ka R. R.

Sellised tõendid ja ütlused tõendavad, et töötajate tööaja üle peeti arvestust ja selle alusel

arvutati välja töötajatele makstavad summad AS Turvamaailma ja Delta Security OÜ

Ntäiteks Delta Security OÜ tööajagraafik september 2015. a, objekt Sinika 6, kus on töötajate

töötunde akteeritud 665, graafikule on tehtud märkmeid tunnihinna kohta 2,83 eurot ja

arvutatud summa (IX kd, tl 204). Samasugune tunnihind (2,83 eurot) on kajastatud ka Delta

Security ja Turvamaailma töötajate nimekirjadel detsembris 2015. a (vaatlusprotokoll VIII kd,

tl 7-11, milles vaadeldud AS Turvamaailma kontoris 16.02.2016. a läbiotsimisel ära võetud

XXX OÜ raamatupidamisdokumente, VIII kd, tl 79-82). Selline korduvus viitab, et töötajate

töötunni hind kirjutati dokumendile Delta Securitys või Turvamaailmas, seda kajastasid

algdokumendid (tööajagraafikud), selle alusel arvestati välja töötajate töötasud, kust need

liikusid edasi aktidele ja arvetele. Kokkuvõte akteeritud tundidega pealkirjaga „arved teha“

(VIII kd, tl 84) osutab, et töötunnid akteeritakse hinnaga 2,83 eurot tund, kuid arve tuleb teha

hinnaga 2,85 eurot tund summas 18526,43 eurot. Et sellise hinnaga ja summaga Delta

Securityle XXX poolt ka arve esitatakse, nähtub arvelt nr 1520 28.12.2015. a (VIII kd, tl 91).

Arvel on summale lisandunud käibemaks. Delta Security töötajate nimekiri detsember 2015.

a(VIII kd, tl 79) sisaldab 38 töötaja nime, kelle tundide koguarv on 6500,5, näidatud on akti

number, tunnihind 2,83, arvutatud töötasude summa kokku 18396,42.

AS Turvamaailm töötajate nimekiri detsember 2015. a (VIII kd, tl 80-82) sisaldab töötajate

nimekirja, nende tundide koguarvu 21 730,50 tundi, näidatud on akti number, tunnihinnaga

2,83, arvutatud töötasude summa kokku 61497,32 eurot. Kokkuvõte akteeritud tundidega

pealkirjaga „arved teha“ (VIII kd, tl 84) osutab, et töötunnid akteeritakse hinnaga 2,83 eurot

tund, kuid arve tuleb teha hinnaga 2,85 eurot tund kogusummas 61931,93 eurot. Et sellises

summas arve nr 1523 turvamaailmale XXX poolt ka esitatakse, nähtub VIII kd, tl 90,

summale lisandub käibemaks.

Et arvete esitamise algandmed, sh töötajate tunnihind ja igale töötajale arvutatud tasu summa

on kajastatud AS Turvamaailma kontoris olevates dokumentides (16.02.2016. a toimunud

läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A ära võetud XXX OÜ raamatupidamisdokumendid VIII

kd, tl 1-6 ja tl 7-11 vaatlusprotokoll), osutab, et nende asjaolude osas otsustuste tegemine

tulenes AS-lt Turvamaailm või Delta Security OÜ-lt, kelle tegevust korraldas J. Kukebal.

Tunnistaja L. V. (varem P.) andis 25.08.2021. a kohtuistungil ütlusi (XXIV kd, tl 124-129), et

ta töötas Delta Security OÜ-s raamatupidaja abina ja tema ülesandeks oli ka müügiarvete

koostamine ja sisestamine. Andmed müügiarvete koostamiseks tulid paberkandjal

turvajuhtidelt mehitatud valve kohta, saatis koostatud arved raamatupidamisprogrammis

olemasoleva info kohaselt.

Tunnistaja K. K. andis 25.08.2021. a kohtuistungil (XIX kd, tl 129-134) ütlusi, et temale

andsid renditööjõu kasutamise kohta andmed K. T., R. J. ja Jaanus Kukebal, töötundide

kokku arvestamisega tegelesid Jaanus Kukebal, O. K. ja tunnistaja. Tunnistaja tegi

maksuarvestust ainult meile töötajate kohta. Tunnistajal olid alusdokumendid - esitati

objektide kaupa graafikud ja tabelid, neid esitasid Jaanus, R., K., kes käisid objektidel

kohapeal. Tunnistajale teadaolevalt arvestas renditöötajate töötunde tööjõurendifirma ise.

Delta Securitys vormistasid töötajate tööajatabeleid turvajuhid.

Kohus märgib, et tunnistaja K. K. teadmine, et renditöötajate töötunde arvestas

tööjõurendifirma, osutab, et K. K. ei olnudki selles osas kursis tegeliku olukorraga - sellega, et

renditöötajatena näidatud töötajate töötunde arvestasid tegelikult AS Turvamaailma ja Delta

Security enda turvajuhid, aga ka Jaanus Kukebal. Millegi muuga ei ole seletatav, et XXX OÜ

ja XXX OÜ poolt XXX kui kasutajaettevõtjale rendile antud töötajate öötundide ja töötasu

üle peeti arvestust AS Turvamaailma kontoris asuvas arvutis. Et seda ei teinud XXX OÜ

seaduslik esindaja D. Z., kellega oli sõlmitud ka vastav tööleping (VIII kd, tl 22-23), on teada

D. K. (varem Z.) ütlustest tunnistajana.

Tunnistaja andis ütlusi ka, et tööjõu rentimise lepingutega tegeles Jaanus Kukebal (tl 131

pöördel). Tunnistaja Vastas Ahto Kiili küsimusele renditööjõu kohta (et kas toimib reaalselt),

et „vaadates kuidas Jaanus ja turvajuhid tegelesid objektide ja töötajate leidmisega, siis ei

osanud kahtlustada, et võiks olla midagi valesti“ (tl 134 pöördel). Need ütlused kinnitavad

Jaanus Kukebali pühendumist tööjõu rentimise teemale oma äriühingus.

Tunnistaja M. V. andis ütlusi 16.09.2021. a kohtuistungil (XXV kd, tl 53-56), et ta oli Jaanus

Kukebali assistent Turvamaailmas ja tööleping oli tal ka Delta Securityga. Tunnistaja

ülesanne oli töö-ja teenuselepingute sõlmimine. Olid ka renditöötajad, nende töötunde

arvestasid turvajuhid ja see info läks juhiabile O.

Kokkuvõttes on tõendamist leidnud, et AS-s Turvamaailm ja OÜ-s Delta Security objektidel

töötanud valvetöötajate töötundide ja tööaja arvestusega tegelesid Turvamaailma ja Delta

Security turvajuhid ja info edastati juhiabile O. K.

XVII Koostöö jätkumine 2015. a sügisel

2015. a sügisel jätkus näilikus tööjõurendiskeemis rendileandjate ja kasutajaettevõtete vahel

koostöö vastavalt uutele kokkulepetele.

Renditi kontoriruum XXX OÜ-le aadressil XXX (XIV kd, tl 133-134). Tunnistaja O. K. andis

kohtuistungil ütlusi 23.09.2021. a (XXV kd, tl 85-86), et ta rentis XXX olevaid kontoriruume

erinevatele firmadele, ta ei mäleta kõnealuse firma nime ega isikut, kellega lepingu sõlmis.

Mingi tööjõurendifrma oli, ta sageli neid rentnikke ei näinud, andis lepingule allkirja.

Äratundmiseks esitamise protokolli (XXV kd, tl 82-84) kohta ütleb tunnistaja, et käis ütlusi

andmas MTA-s, talle näidati pilte ja ta tundis ühe isiku ära. Protokollist nähtuvalt on

tunnistaja viidanud isikule, kes on fotol nr 3, kes on sarnane isikule, kes augustis 2015. a tuli

koos T. Raatsiniga ja soovis rentida kontoriruumi. Äratuntav isik on see, kellega toimus ka

hiljem suhtlus, kui oli vaja maksmist meelde tuletada. Tunnistaja on tundnud ära isiku A. K.

Kaitsjad J. Urres ja I. Põder vaidlevad äratundmiseks esitamise protokollile kui tõendile vastu,

kuna menetlustoimingul on rikutud menetlusreegleid. Äratundmiseks esitatud isikud ei ole

sarnased ja valitud selliselt, et üks neist oleks kohe äratuntav. Kohus leiab, et äratundmiseks

esitamine on läbi viidud ja vormistatud KrMS § 81 lg 1, lg 2, lg 6, § 82 sätete kohaselt.

Äratundmiseks esitatud isikud on sarnased nii juuste värvi ja lõikuse (lühikesed tumedad

juuksed), näokuju, lõuahabeme ja vuntside poolest.

Tunnistaja J. K. andis kohtuistungil (XXV kd, tl 212-215) ütlusi, et Teet Raatsin helistas talle

ja pakkus tööd. Tunnistaja sõnul ei ole ta Teet Raatsiniga kohtunud, tööülesandeid andis ja

tunnistajaga suhtles A. K. Tunnistaja tuli esimest korda tööle 19.08.2015. a. Tunnistaja

kinnitab, et tundis äratundmiseks esitamisel A. foto järgi ära (XXV kd, tl 209-211). Ka selle

tõendi kohta on kaitsjatel varasem vastuväide KrMS § 81 lg 2, rikkumise alusel. Kohtu

hinnangul on äratundmiseks esitatud isikud piisaval määral sarnased, et nende alusel

äratundmist korraldada ja tõendit saab lubatavaks lugeda. Tunnistaja pidi tegema inimestega

töölepingud, lepingud olid ette valmistatud, valmis trükitud. Tunnistaja kontrollis tulija

isikuandmeid, isikusamasust, võttis töötaja käest allkirjad ja kirjutas ise alla. Isikud, kes käisid

lepinguid sõlmimas, olid enamasti venekeelsed, tunnistaja tõlkis neile lepinguid ja selgitas.

Seda, mida tähendab renditöötaja, tunnistaja neile ei selgitanud, ta ei teadnud ise seda vahet,

et inimesed on renditöötajana tööle võetud.

Kohtule on esitatud töölepingud, mis on leitud ja ära võetud XXX OÜ tegevuskohas XXX

(vaatlusprotokoll 13.02.2017. a, XV kd, tl 1-8 ja 14.02.2017. a tl 9-15 ja XVI kd, tl 1-250).

Tunnistaja A. K. andis ütlusi kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 43-52). Tunnistaja

sõnul töötas ta Delta Securitys vist aastani 2016. Sattus sinna tööle nii, et rääkis Jaanus

Kukebaliga. Tunnistaja ülesandeks Deltas oli klientide leidmine, objektide leidmine,

tunnistaja töötab objektide valvamise valdkonnas ammu, on palju kontakte. XXX kutsus teda

Teet, appi tööjõudu leidma. Samal ajal töötas tunnistaja ka Delta Securitys. Tunnistaja leidis

ja vormistas töötajaid tööle ka Deltas.

XXX ja XXX olid kaasatud skeemi, et hoida raha liikumist Jaanus Kukebali ja K. T. kontrolli

all.

XXX OÜ on äriregistrisse kantud aastal 2012, põhitegevusala mootorsõidukite hooldus ja

remont. XXX juhatuse liige perioodil 05.08.2015. a - 03.02.2016. a D. Z., 03.02.2016. a -

15.04.2026. a Jaanus Kukebal ja alates 15.04.2016. a Teet Raatsin. Äriühingu osanik on

perioodil 04.08.2015. a kuni 30.02.2016. a D. Z., alates 30.03.2016. a R. P.

Käibemaksukohustuslasena registreeritud perioodil 21.11.2012. a - 27.01.2017. a (XIX kd,

tl122).

Kohtule on esitatud tööjõu rendileping nr 15080602 06.08.2015. a(XXII kd, tl 162-167)

XXX OÜ (tööandja, kelle esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõte, esindaja D.

Z.) vahel, mille alusel rendib XXX XXX tööjõudu. Telefonikõnede salvestustest (kõned

19.10.2015. a T. Raatsini ja J. Kukebali vahel, T. Raatsini ja O. V. vahel, R. P. ja T. Raatsini

vahel, O. V. ja R. P. vahel ja R. P. ja T. Raatsini vahel, (III kd, tl 142-143) selgub, et

tegelikult see leping tekkis alles 19.10.2015. a. Asjaolu, et telefonikõnedest on järeldatav, et

Teet Raatsini jaoks ei ole D. tuntud isik, viitab, et vaatamata väidetavale tööjõurendisuhtele,

mis on T. Raatsini firma XXX OÜ ja D. Z. juhitava XXX vahel toiminud juba augustikuust

2015. a, ei tea ühe firma juht lepingupartneri esindajat.

16.02.2016. a toimunud läbiotsimisel AS Turvamaailm tegevuskohas Kadaka tee 86A leiti

raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti, millel kleebis „Rendifond“ ja mille vahel D. Z.

digitaalne isikutunnistus ja isikutunnistuse PIN- ja PUK-koodide ümbrik, millele

käsikirjaliselt märgitud D. Z. nimi koos koodidega (VII kd, tl 4-6). Tunnistaja L. P. andis

kohtuistungil ütlusi (XXIV kd, tl 124-129), et ta töötas raamatupidaja abina Jaanus Kukebali

alluvuses OÜ-s XXX ja Delta Security OÜ-s. Tunnistaja koostas arveid, saatis neid välja.

Tunnistaja sai arvuti, mille peal oli silt „Rendifond“ umbes nädal enne läbiotsimist Jaanus

Kukebalilt. J. Kukebal palus tunnistajal teha ülekandeid, kuna tal ei ole uue omanikuna veel

juurdepääsu. Tunnistaja pidi tegema ülekande selle ID-kaardi ja koodidega, mis seal arvuti

vahel oli.

Tunnistajana küsitletud D. K. (tema endine perekonnanimi on Z.) andis kohtuistungil

25.08.2021. a ütlusi (XXIV kd, tl 123), et tema sugulane A. K. tegi talle ettepaneku asuda

XXX juhatuse liikmeks. Tunnistaja nõustus, kuna tal oli vaja peret ülal pidada ja raha oli vaja,

ta sai juhatuse liikmeks olemise eest tasu. D. K. ei tea, millega XXX tegeles. Tunnistaja

vormistas endale digitaalse isikutunnistuse, et saaks digiallkirju anda ja andis selle A. K.

kätte. Allkirjastas ise ka dokumente, kuid nende sisust ta aru ei saanud, kuna ta eesti keelt ei

oska. Tunnistaja käis XXX dokumente allkirjastamas ka kusagil Mustamäel ühes kontoris,

kus kohtus ka Kukebaliga. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et talle esitatud dokumendil

(rendileping XXX OÜ ja Turvamaailm AS vahel) on tema allkiri, kuid ta nende dokumentide

sisu ei tea. Kohtuistungil oli ilmne, et tunnistaja D. K. eesti keelt ei räägi ja sellest aru ei saa.

Tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et D. K. (varasema nimega Z.) juhtimisel XXX tegevusi ei

tehtud, ta oli äriühingu juhatuse liige üksnes variisikuna.

Tunnistaja A. K. kohtuistungil 16.09.2021. a (XXV kd, tl 47 pöördel) ei eitanud, et tema

sellise ettepaneku D. Z. tegi.

Kohtule on esitatud ja kohus uuris järgmisi lepinguid.

Fail pealkirjaga „03-ionfo-M“ (VII kd, tl 182-186) kajastab töötajate nimekirja pealkirjadega

Turvamaailm, Delta, XXX, milles näidatud iga töötaja kohta arvutatud netto/märts ja

isikukood.

Fail pealkirjaga „v-aug“ (VII kd, tl 110-121) ja fail pealkirjaga „v-aug-2“ (VII kd, tl 122)

kujutavad endast V. Š. poolt käsikirjaliselt täidetud tööajatabeleid august 2015. a kohta, milles

objektide kaupa töötajad ja nende töötunnid näidatud, mõnel objektil näidatud ka tunnihinne.

Veel on kohtule esitatud andmekandjalt kopeeritud fail pealkirjaga „Mina“ (VII kd, tl 95-

109), millel tabelites Turvamaailma töötajate nimed ja numbrid nende järel. Fail pealkirjaga

„AS TM töötajad“ (VII kd, tl 91-92) sisaldab isikute nimesid koos isikukoodidega ja fail

pealkirjaga „AS TM töötajad“ (VII kd, tl 93-94), mis sisaldab isikute nimesid. Kohus on

võrrelnud neid failides sisalduvaid nimesid nii Turvamaailma kui Delta Security töötajate

nimekirjades, palgalehtedel aga ka TSD-des loetletud nimedega ja tulemus on, et neis K. T.

peetud nimekirjades sisalduvad läbisegi nii Turvamaailma, Delta Security kui ka

renditöötajate nimekirjades olevate isikute nimed. See viitab, et tegelik tööandja käsitas

töötajaid ühetaoliselt ega lahterdanud neid renditöötajateks.

16.02.2016. a toimunud läbiotsimise käigus Kadaka tee 86A Turvamaailm AS kontoris

(läbiotsimisprotokoll VII kd, tl 4-6) võeti ära raamatupidaja L. P. töölaualt sülearvuti Lenovo,

mille peale kleebitud silt „Rendifond“. Asitõendi vaatlus viidud läbi 26.02.2016. a (asitõendi

vaatlusprotokoll, VII kd, tl 30-31, 35) ja viidatud arvutist Lenovo_ThinkpadX201 leiti

muuhulgas järgmised dokumendid.

Renditööjõu kasutamise aktid (VII kd, tl 124-140) on koostatud perioodi 14.08.2015. a -

30.11.2015. a kohta ja kajastavad XXX OÜ (D. Z.) ja XXX OÜ (Teet Raatsin) vahelist

kinnitust tööjõurenditeenuse osutamise kohta, märgitud on akteeritud tundide hind,

akteeritava teenuse tunnihind ja akteeritav summa kokku. Kõigil aktidel puuduvad allkirjad.

CD-plaadile salvestatud failid kajastavad üksteise järel ja ühetaoliselt akte tööjõurenditeenuse

osutamise kohta XXX nii Delta Securityle kui ka Turvamaailmale. XXX juhatuse liige D. Z.

kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et ta ei ole ühtki dokumenti ise koostanud ja eesti keelt ei

oska. Talle esitatud dokumentide kohta D. K. (endise nimega Z.) selgitusi anda ei osanud.

Tegemist on K. T. kasutada olnud arvutiga, kus K. T. koostatud dokumendid. K. T. oma

ütlustes kinnitab, et, et XXX nimel dokumentide vormistamine, töötajatele palkade maksmine

oli tema ja J. Kukebali kontrolli all.

CD-plaadile (asitõendi vaatlusprotokolli p 4.2, VII kd, tl 87) salvestatuna on nähtav, et fail

pealkirjaga „palgataabel 1“ sisaldab omakorda kuut tabelit, mille hulgas tabel pealkirjaga

„nimekiri“ sisaldab 190-l real (samasisuline ka tabel pealkirjaga „teg“) andmeid veergudes

pealkirjadega: TL number, TL algus, TL lõpp, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,

aadress, telefoninumber, pangakonto number ja selle omanik, passi või ID-kaardi number ja

selle kehtivusaeg, Koda, tulumaksuvabastuse rakendamine.

Viidatud töölepingute kuupäevad ja numbrid koos töötajate nimedega on need, mis on leitud

XXX asuvast XXX OÜ tegevuskohast. Sellest järeldub üheselt, et töölepingud, mis sõlmiti

töötajatega XXX asuvas kontoris, kus XXX OÜ-d esindasid J. K. nende töölevõtmise kohta,

pärinevad K. T. Tunnistaja J. K. andis kohtuistungil ütlusi, et tema vormistas töötajatega

töölepingud, mis olid juba ette valmistatud, trükitud.

Tegemist on andmetega, mille kogumist ja säilitamist saab eeldada töötaja tööandjalt.

Asjaolu, et need andmed olid K. T. käsutuses ja tema kasutada olevas arvutis, osutab, et

andmeid kogus ja tegeliku tööandja rolli täitis K. T.

Renditööjõu kasutamise akt nr.175 periood 01.11-30.11.2015. a (VII kd, tl 123) kajastab

Delta Security (R. J.) ja XXX OÜ (D. Z.) vahelist kinnitust akteeritud tundide, teenuse

tunnihinna ja akteeritud summa kohta.

Rendileping nr 12080601 06.august 2015. a XXX ja Turvamaailma vahel (VII kd, tl 148-

154), Pane tähele: siin on ka lisa. Samasugune rendileping 15080701 XXX ja Delta Security

vahel (tl 155-161).

VII köites, leheküljel 162 on täitmata blankett pealkirjaga „Töötasu väljamaksete arvestus“,

periood 01.08-31.08.2015, Aluseks rendilepingud nr 15080603 ja 15080602,

käsunduslepingud 01 10.08.2015. a ja 02 10.08.2015. a. Kujutab endast XXX OÜ (Teet

Raaatsin), XXX OÜ (Teet Raatsin) ja XXX OÜ (D. Z.) vahelist kinnitust XXX töötajatele

väljamakstava töötasu õigsuse kohta. CD-plaadile salvestatud failina on arusaadav, et

tegemist on töötlemisjärgus dokumendiblanketiga (kirje: lisa päis, klõpsake andmete

lisamiseks), mille abil edaspidi dokumente vormistada.

Asjaolu, et selline blankett on „XXX“ sildiga arvutis, mis on Turvamaailma kontoris, viitab,

et selliste paberite vormistamist korraldas K. T. ja blanketil nimetatud äriühingud ja nende

juhid ei tegelenud sisulise tööjõurendiga.

Töötasu arvestamise tabelid töötasu arvestamise kohta Turvamaailma töötajatele (VII kd, tl

177-181, 195-206, 209-211) veebruaris 2015. a ja detsembris 2014. a, Delta Security

töötajatele (tl 180-181) veebruaris 2015. a, detsembris 2014. a (tl 187-194). Turvamaailma

töötajate palgatabel detsembris 2014. a (tl 207-208), milles ära näidatud töötasu,

maksustamise alused ja arvutatud maksud, töötatud aeg ja puhkuse arvestus. Töötajate

nimekiri mais (VIII kd, tl 212-213) sisaldab Turvamaailma töötajate nimekirja koos iga

töötaja telefoninumbri, objekti nimetuse ja isikukoodiga. See on informatsioon, mille

kogumisest ja säilitamisest saaks olla huvitatud nende töötajate tööandja, aga mitte

kasutajaettevõte ja info K. T. arvutis viitab just nende tööandjate - Turvamaailma ja Delta

Security huvile koguda ja korraldada oma töötajate personaliarvestust.

XVIII Tööjõurendisuhte vormistamise ahel ja selle toimimine

Tööjõurendisuhte olemasolust ja toimimisest mulje loomiseks vormistati tööjõu

rendilepingud. Tööjõu rendilepingud olid aluseks arvete esitamisele tööjõurendi teenuse eest.

Et arvele saaks lisada käibemaksu ja sellega suurendada sisendkäibemaksu ehk vähendada

maksukohustust, jälgiti, et tööjõurenditeenuse osutaja oleks käibemaksukohustuslane.

Kohtule on esitatud 19 töölepingut (XII kd, tl 18-74), mis on sõlmitud XXX OÜ (tööandja,

esindaja Teet Raatsin) ja töötajate vahel perioodil alates 01.11.2014. a (tööleping 2014/A606

A. T.) kuni 17.02.2015. a (tööleping 2015/A669 N. P.). Töölepingud on kõik ühetaolise

tekstiga. Töötaja asub tööle abitöötaja ametikohale, lisatud abitöötaja ametijuhend. Lepingu

punktis 4.1 on lepitud kokku tunnitasu suurus ning see on töötajatel erinev. Lepingu punkt 2.3

näeb ette, et vajadusel on tööandjal õigus saata töötaja tööülesannete täitmiseks töölähetusse.

Mitte üheski töölepingus ei ole viidet tööjõurendile ega töötaja suunamisele tööle

kasutajaettevõttesse.

Kohtule on esitatud lisaks 13 töölepingut (XII kd, tl 200-223), mis on sõlmitud XXX OÜ

(tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja töötajate vahel perioodil 01.01.2014. a (töölepingute lisad

kuupäevaga 01.04.2014. a) kuni 18.07.2014. a. Ka neis töölepingutes puuduvad igasugused

viited võimalikule töötamisele renditöötajana või kasutajaettevõttes. Tegemist on töötajatega,

kes on hiljem antud Joy Grupp OÜ kasutusse tööjõu rendilepinguga nr 2014-7 28.11.2014. a

(XII kd, tl 143). Rendilepingu punktis 2 on need töötajad ka loetletud.

Seega töölepingud töötajatega XXX OÜ (novembris 2014. a) ja XXX OÜ (alates detsembrist

2014. a kuni detsember 2015. a) nimel sõlmis tööandja esindaja Teet Raatsin.

XXX OÜ (kui tööandja, esindaja Teet Raatsin) on sõlminud tööjõu rendilepingud nr 2014-1,

nr 2014-4 ning nr 2014-10 (XII kd, tl 177-182). Lepingud on sõlmitud AS-ga Turvamaailm

(kui kasutajaettevõtja, esindaja K. R.), Delta Security OÜ-ga (esindaja R. J.) ja Joy Grupp

OÜ-ga (esindaja J. L.). Lepingud on kehtivusega kuni 30.06.2014.a.

Tööjõu rendilepingu nr 2015 kuupäevaga 02.01.2015. a (XII kd, tl 150-152), mis on sõlmitud

XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja Ahto

Kiil) vahel, kohaselt annab tööandja kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisades nimetatud

isikute tööjõu. Lepingus punkt 2.4 kohaselt tuleb tööandjal leida asendustööjõud

kasutajaettevõtjale mitte hiljem kui 4 tunni jooksul, tööandja kohustab tagama tööjõudu

kogumahus maksimaalselt 700 000 tundi kuus (punkt 2.5). Lepingu punkt 5.3 näeb ette, et

vajadusel tasub kasutajaettevõtja tööandja kohustusi kolmandatele isikutele.

Tööjõu rendileping nr 2015_1 kuupäevaga 01.01.2015. a (XII kd, tl 153) on sõlmitud XXX

OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja AS Turvamaailm (kasutajaettevõtja, esindaja K. T.)

vahel. Leping on sõlmitud tähtajaga 31.12.2015. a. K. T. sõnul käis ta sellele lepingule Ahto

Kiili allkirja võtmas Tartus, Ahto Kiiliga läbirääkimisi ta pidanud ei ole ning on kohtunud

mõnel korral. Nendest lepingutest tuleks järeldada, et XXX OÜ kui kasutajaettevõtja rentis

tööjõudu XXX OÜ-lt, seejärel sai kasutajaettevõtjast (XXX OÜ) tööandja, kes oma töötajaid

AS-le Turvamaailm edasi rentis. Käesoleva kriminaalasja asjaoludest tulenevalt ei ole XXX

OÜ-l ilmselt olnud oma töötajaid, keda edasi rentida. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ka

mingeid töölepinguid töötajatega. Sellist terminoloogilist segadust lepingutes (milline

äriühing on tööandja ja milline kasutajaettevõtja) ja täiendava lüli lisandumist ahelasse

selgitab asjaolu, et senised tööandjad kaotasid oma käibemaksukohustuslase numbri (XXX

OÜ 19.11.2014. a ja XXX OÜ 08.12.2014. a), kuid tööandja pidi olema

käibemaksukohustuslane, et saaks renditöö eest esitada arveid koos käibemaksuga. Seetõttu

osales mitmes rollis XXX OÜ, kelle juhatuse liige oli Ahto Kiil.

Rendilepingud on ühetaolise sõnastusega, mille kohaselt annab tööandja kasutajaettevõttele

tasu eest kasutusse lepingu lisas nimetatud tööjõu. Lepitud on kokku renditava tööjõu

kogumaht kuus (lepingutes nr 2014-1 ja nr 2015_1 maksimaalselt 11 900 tundi) ning kõigis

neis lepingutes puudub teenuse hind. Lepingutel puuduvad ka lisad ja viited lisade

olemasolule. Tunnistaja M. V. andis ütlusi, et tema valmistas ette tööjõurendilepinguid, sh

XXX OÜ-ga, seejuures vajalikud andmed lepingute ettevalmistamiseks sai Jaanus Kukebalilt.

Tunnistaja K. K. teadis, et AS-is Turvamaailm ja Delta Security OÜ-s kasutati renditööjõudu

ning tööjõurendilepingutega tegeles Jaanus Kukebal.

Tööjõu rendileping nr 2014-4 kuupäevaga 01.01.2014. a (XII kd, tl 179-180) on sõlmitud

XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja Delta Seurity OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja R.

J.) vahel. Tööjõu rendileping nr 2015_4 kuupäevaga 01.01.2015. a (XII kd, tl 154) on

sõlmitud XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Delta Security OÜ (kasutajaettevõtja,

esindaja R. J. ) vahel. Lepingute tekstid on ühetaolise sõnastusega, s.t langevad kokku punktis

7.3.1 märgitud lepingute sõnastusega. R. J. andis ütlusi, et lepingute sõlmimine käis nii, et

temale saabusid lepingud e-postiga, ta kirjutas alla ning seejärel saatis tagasi. Lepingute

tingimused rahuldasid teda ja nende üle ei olnud vaja läbi rääkida. R. J. sõnul lepiti

renditeenuse hind kokku eraldi ja seda muudeti teatud aja järel. R. J. ei olnud kursis

lepingutes kokku lepitud tingimustega ja arvas näiteks, et renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse

eest peaks vastutama tema tööandja, mitte kasutajaettevõte. Tegelikult näeb rendilepingu

punkt 4.4 ette, et töötajaga toimunud tööõnnetuse või kutsehaiguse eest vastutab

kasutajaettevõtja.

Tööjõu rendilepingu nr 2015-6 kuupäevaga 01.01.2015. a (tl.XII kd, tl 155) kohaselt lepivad

XXX OÜ (tööandja, esindaja Ahto Kiil) ja Joy Grupp OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja J. L.)

kokku, et tööandja kohustub tasu eest andma kasutajaettevõtja kasutusse lepingu lisas nr 1

nimetatu isikute tööjõu. Lepingul on lisa 1 (tl 156, allkirjastatud tööandja esindaja Teet

Raatsini poolt), kuupäevaga 18.02.2015. a, mille kohaselt kasutajaettevõte kohustub ostma

tööjõurenti 2015. aasta jooksul vähemalt 360 000 euro eest.

Kohtule on esitatud volikiri 12.02.2015. a (XII kd, tl 149), millega XXX OÜ juhatuse liige

Ahto Kiil volitab Teet Raatsinit esindama XXX OÜ-d täies mahus kõigis tehingutes. Lisaks

on esitatud volikiri 30.04.2015. a (XII kd, tl 168), millega XXX OÜ juhatuse liige Ahto Kiil

volitab Teet Raatsinit esindama XXX OÜ-d täies mahus kõigis tehingutes.

Tööjõu rendileping nr 2014 kuupäevaga 03.11.2014. a (XII kd, tl 140-142), mis on sõlmitud

XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (kasutajaettevõtja, esindaja Ahto

Kiil) vahel ning mille kohaselt tööandja kohustub andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse

lepingu lisades nimetatud isikute tööjõu, lepingu punkt 2.5 kohaselt maksimaalselt 700 000

tundi kuus.

Tööjõu rendileping nr 2015-2 kuupäevaga 01.05.2015. a (XII kd, tl 159-169 XXX OÜ

(tööandja, esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ (tööandja, esindaja Teet Raatsin), milles

lepitakse kokku töötaja andmise kasutajaettevõtja kasutusse, lepitakse kokku, et tööandja

tagab tööjõu maksimaalselt 25 000 tunni ulatuses kuus, lepitakse kokku tasumine tööjõu

kasutamise eest (p-d 5.1, 5.2), kuid hinda lepingus ei ole. Leping kehtib kuni 31.12.2015. a.

Kohus on uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et kõiki tööandja kohustusi töötajate ees on

tegelikult täitnud nn kasutajaettevõtjad (Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp

OÜ) ja töötajate tööandjad ehk rendiagentuurid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2008/104/EÜ renditöö kohta sõnastuses ja TLS § 6 lg 5 tähenduses) ei ole tööandja kohustusi

täitnud.

Teet Raatsin andis kohtueelses menetluses ütlusi, et ta ei koostanud ise lepinguid, vaid käis

neid allkirjastamas XXX kontoris. XXX büroo ja O. V. korraldas ka töötajate

registreerimisega seonduva ja palkade arvestamise. Seega töötajate tööandja panus

töölepingute koostamisse ja sõlmimisse puudus.

R. J. ei osanud selgitada, miks rendileandjad äriühingud vahetusid. K. T. andis ütlusi, et

rendileandjad äriühingud muutusid selle järgi, kuidas rendileandjatelt võttis maksuamet ära

käibemaksukohustuslase numbri. Oli vajalik, et rendileandja oleks käibemaksukohustuslane,

sest see võimaldas tööjõurendi arve esitada koos käibemaksuga. Väidetavalt oli

rendileandjatel ettemaks Maksu- ja Tolliameti ees, mistõttu ei pidanud nad käibemaksu

maksma.

Sellist selgitust kinnitab faktiline olukord:

1. XXX OÜ ei ole olnud käibemaksukohustuslane;

2. XXX OÜ oli käibemaksukohustuslane alates 01.02.2014. a kuni 19.11.2014.a;

3. XXX OÜ oli käibemaksukohustuslane kuni 08.12.2014. a (ja kajastas oma novembri-

ja detsembrikuu 2014. a käibedeklaratsioonides müügiarveid AS-le Turvamaailm,

Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ);

4. XXX OÜ oli käibemaksukohustuslane kuni 18.02.2015. a ja kajastas oma

käibedeklaratsioonides müügiarveid AS-le Turvamaailm, Delta Security OÜ-le ja Joy

Grupp OÜ-e). Nimetatud äriühingute juhatuse liikmed olid Teet Raatsin (XXX OÜ,

XXX OÜ) ja Ahto Kiil (XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ).

Seega oli AS-le Turvamaailm, Delta Security OÜ-le, aga ka Joy Grupp OÜ-le tööjõu

renditeenuse pakkumine püsivalt samade isikute (Teet Raatsini ja Ahto Kiiliga) seotud

äriühingute käes.

Esitatud lepingute järgi on korraldatud järgmine teenuseosutamise jada kuni maikuuni 2015.

a:

1) Töötajal tööleping XXX OÜ-ga või XXX OÜ-ga.

2) XXX OÜ annab töölepingud üle XXX OÜ-le (01.10.2014. a kokkulepped 16 töötaja

kohta, kes töötavad Joy Grupp OÜ heaks).

3) XXX OÜ (tööandja) rendileping 03.11.2014. a XXX OÜ-ga (kasutajaettevõtja).

4) XXX OÜ (tööandja) rendileping 02.01.2015. a XXX OÜ-ga (kasutajaettevõtja).

5) XXX OÜ (lepingu kohaselt tööandja) rendileping Turvamaailm AS-ga, Delta Security

OÜ-ga ja Joy Grupp OÜ-ga (kasutajaettevõtjad).

Tegelikkuses on töötajad töötanud püsivalt ühe tööandja (AS Turvamaailm, Delta Security

OÜ või Joy Grupp OÜ) juures. Tegeliku tööjõurenditeenuse osutamisel ei oleks sellist ahelat

tarvis.

Teenuseosutajad on vahetunud sellises järjekorras ja ajal, kuidas neilt on kadunud

käibemaksukohustuslase number. Kohus on eespool (punktis 7.3.1) kirjeldanud, et töötajate

töölepingutes puuduvad igasugused viited tööjõurendisuhtele või töötamisele

kasutajaettevõttes. Sellised töölepingud ei võimalda käsitada töötajaid renditöötajatena ja TLS

§ 6 lg 5 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta) ei ole

kohaldatav.

Kohus on uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et kõiki tööandja kohustusi töötajate ees on

tegelikult täitnud nn kasutajaettevõtjad (Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja Joy Grupp

OÜ) ja töötajate tööandjad ehk rendiagentuurid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2008/104/EÜ renditöö kohta sõnastuses ja TLS § 6 lg 5 tähenduses) ei ole tööandja kohustusi

täitnud.

Alates maikuust 2015. a lisandus tööjõu renditeenuse ahelasse XXX OÜ (juhatuse liige varem

Ahto Kiil, alates 30.04.2015. a juhatuse liige Teet Raatsin), kes oli käibemaksukohustuslane

perioodil 23.02.2015. a kuni 11.11.2015. a.

Tööjõu rendileping nr 2015-2, kuupäevaga 01.05.2015. a (XII kd, tl 159-161) milles XXX

OÜ kui tööandja (esindaja Teet Raatsin) ja XXX OÜ kui tööandja (esindaja Teet Raatsin)

sõlmivad lepingu, mille alusel kohustub tööandja andma tasu eest kasutajaettevõtja kasutusse

lepingu lisas nimetatud isikute tööjõu. Lepingu päises kasutajaettevõtjat märgitud ei ole, kuid

lepingu allkirjastajad on tööandja Teet Raatsini isikus ja kasutajaettevõte Teet Raatsini isikus.

Lepingu punkt 3.1 järgi on tööandja ja töötaja vahel sõlmitud töö- või muu töölepingu

seadusele vastav leping, mille kohaselt töötaja teeb tööjõu rendilepingu alusel tööd ja täidab

kasutajaettevõtja korraldusi. Lepingu juurde lisasid ei kuulu.

Rendileping nr 15080602 06.08.2015. a (XII kd, tl 162-167) XXX OÜ (rendileandja) ja XXX

OÜ (kasutajaettevõtja) vahel punkt 3.1 järgi rendib kasutajaettevõtja töötajaid alates lepingu

sõlmimisest ja leping kehtib kuni 31.12.2015. a. Lepingu punkt 2 järgi renditakse

kasutajaettevõtjale töötajaid, kes „teostavad kutsetegevust rendileandjaga või allrendi korral

muu tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel“. Lepingus ei ole märgitud lepingupoolte

esindajaid, vaid on märgitud kontaktisikud: XXX D. Z. ja XXX OÜ-l Teet Raatsin. Samas (tl

168) on 30.04.2015. a antud tähtajatu volikiri XXX OÜ juhatuse liikmelt Ahto Kiililt Teet

Raatsinile esindada XXX OÜ-d kõigis tehingutes. Teet Raatsin on valitud ka juhatuse

liikmeks alates 30.04.2015.a.

Rendileping nr 2015_1 13.august 2015. a (VIII kd, tl 209-213) XXX OÜ kui rendileandja,

esindaja D. Z. ja Turvamaailm AS kui kasutajaettevõtja, esindaja K. T., vahel, mille punkt 2

järgi rendileandja rendib kasutajaettevõtjale tasu eest lepinguga kindlaksmääratud töötajaid.

Töötaja on füüsiline isik, kes teostab kutsetegevust rendileandjaga või allrendi korral muu

tööandjaga sõlmitud töölepingu alusel. Lepingu punkt 4.1.1 järgi on renditasu abitöötaja

puhul 3,25 eurot tund. Lepingu punktide 4.5, 5.3, 6.1.4, 6.2.7 järgi on pooltel õigus volitada

töötajatele töötasu väljamakseid teostama tööandjaks mitteolevat kolmandat isikut. Lepingu

punkt 6.2.6 järgi on töötajatele töötasu maksmise kohustus rendileandjal ja punkt 6.2.8 järgi

on rendileandja kohustus arvestada töötasudelt tööjõumaksud ja need tasuda. Lepingu punkt

6.3 järgi kui rendileandja rendib töötajaid allrendi korras teiselt tööandjalt, on rendileandja

kohustatud nõudma lepingu punktides 6.2.1-6.2.10 sätestatu täitmist töötaja tööandjalt.

Osapoolte kokkulepe (VIII kd, tl 24), mis on sõlmitud 01.11.2015. a XXX OÜ, XXX OÜ ja

XXX OÜ vahel ütleb, et XXX OÜ osutab tööjõurendi teenust XXX OÜ eest perioodil

01.11.2015. a kuni 01.12.2015. a, XXX OÜ esitab selle ajaperioodi eest XXX ettemaksuarve

ja XXX OÜ loobub majandustegevusest XXX OÜ kasuks.

Kohtule esitatud tõenditest (rendileping nr 2015110102, VIII kd, tl 12-17, käsundusleping

01.11.2015. a, VIII kd, tl 18-19) tuleb järeldada, et rendileping selle rendileandja (XXX OÜ)

ja kasutajaettevõtja (XXX OÜ) vahel kestis vähemalt novembris 2015. a ja detsembris 2015. a

(rendilepingu punkt 3.1 järgi rendib kasutajaettevõtja töötajaid alates lepingu sõlmimisest ja

leping on tähtajatu). Samas on rendilepingu punktis 2 kirjas, et töötajaid renditakse lepinguga

kindlaksmääratud ajaperioodil. Lepingus ei sisaldu punkti ajaperioodi kohta.

Käsunduslepingu punktis 1.3. on kirjas, et rendileandja (lepingu järgi XXX OÜ) kinnitab, et

ta rendib tööjõudu allrendi korras ja tal on käsunduslepingu sõlmimiseks oma rendileandja,

s.o töötajate tegeliku tööandja nõusolek.

TLS § 6 lg 5 järgi töötaja andmisel tööjõurendi korras tööle kasutajaettevõttesse ei piisa

tööandja nõusolekust, vaid selleks peab olema töötaja nõusolek.

Sellise lepingute jada järgi on töötajate töösuhte ja tööjõu rentimise ahel kujunenud

novembriks-detsembriks 2015. a järgmiseks:

1) Töötaja on sõlminud töölepingu (erinevad kuupäevad alates 14.08.2015. a) tööandjaga

XXX OÜ.

2) Tööandja XXX on töötajad edasi rentinud XXX OÜ-le.

3) XXX on töötajad edasi rentinud XXX OÜ-le (06.08.2015. a leping).

4) Alates 01.11.2015. a osutab tööjõurendi teenust XXX XXX OÜ eest XXX

5) XXX on töötajad edasi rentinud AS-le Turvamaailm ja Delta Security OÜ

(rendilepingu nr 2015_1, 2015_2 alusel).

Tööjõu rentimise ahelas on äriühingud vahetunud või on neid lisandunud vastavalt sellele,

kuidas neil on kadunud (MTA ära võtnud) käibemaksukohustuslase number.

Et tööjõurendisuhete ahelas peeti vajalikuks hoida dokumendid juriidiliselt korras ja

usutavana, kinnitavad järgmised tõendid.

Jaanus Kukebali kõne Teet Raatsinile 18.09.2015. a kell 11.19 (IIIkd, tl 124) teemal, et…

arved on esitatud ekslikult… kui ringi teha ei saa, siis lükkame edasi… ja olen sunnitud kõik

peatama. Jaanus Kukebal ütleb, et … ka mingeid kirju on sulle saadetud. Seejärel kõne Teet

Raatsinilt Jaanus Kukebalile kell 11.30, kus räägitakse, kuidas asi korda saaks. Jaanus

Kukebal ütleb… ma hoian nagu näppu peal… kuigi see ei ole päris minu bisness. Teet

Raatsin lubab „proovime edaspidi paremini“. 20.09.2015. a kõne kell 19.38 Teet Raatsinilt

Ahto Kiilile minna teisipäeval Tallinnasse, Jaanus tahtis lepingute kohta rääkida. Ahto Kiilile

teisipäev ei sobi, kas saaks kolmapäeval minna. 21.09.2015. a kell 13.18 ja 15.23 (III kd, tl

126) räägivad Teet Raatsin ja Jaanus Kukebal võimalusest saada kokku kolmapäeval ja

22.09.2015. a kell 14.50 lükkab Jaanus Kukebal kokkusaamise edasi. 11.11.2015. a kell 11.45

kõnes Teet Raatsinile (III kd, tl 168) teatab Jaanus Kukebal „ ma saadan Ahto juurde mingi

mehe siit… kõikide nende allkirjadega, mida ei saa digitaalselt allkirjastada“, Jaanus Kukebali

sõnul on nendega kiire, … pean siin esitama neid.

Neist kõnedest on aru saada, et dokumentide korda ajamise asjades on initsiaator Jaanus

Kukebal, kes viitab „kõige peatamisele“ kui korda ei saa, seejärel tahab arutada lepingute

teemat ja lõpuks on mingite asjadega nii kiire, et on vaja Ahto juurde Tartusse kohale sõita

allkirju võtma.

Telefonikõnes 02.12.2015. a kell 10.58 (III kd, tl 8) annab Jaanus Kukebal K. T. korralduse

teisipäevaks kella 10ks kõik mehed kokku korjata, teeme selle rendidokumentatsiooni

korda…Et saaks kõik välja trükkida, allkirjastada aktid-värgid, et kõik asjad oleks korras. V.

toon siia, .. et loogika oleks paigas. Kõnes osalenud K. T. andis kohtuistungil selle kõne kohta

selgituse, et V. on V. L., kes aitas lepinguid koostada ja nõustas. Sellest järeldub, et Jaanus

Kukebal tegutses selle nimel, et renditööjõudu puudutav dokumentatsioon oleks korras,

vormistatud juriidiliselt korrektselt ja loogiliselt.

16.12.2015. a kell 10.06 (III kd, tl 195-197) telefonikõnes Teet Raatsin ja V. L. arutavad

lepingute sõlmimise teemat, jutuks on XXX pealt tehtud rendile andmise lepingud… mõistlik

oleks teha tähtajatu leping… kus meil on teada, kuidas riik käitub… kui nüüd riik

meelevaldselt võtab sealt kelleltki numbri ära, siis tekib selline seis, kus sina ei ole huvitatud

sellise äriühinguga koostöö tegemisest. Siis peab olema võimalus see koheselt lõpetada.

Arutatakse selle üle, et RKO-l on XXX leping olemas ja seda tasaarvestusõigust saaks

kasutada kui XXX tekib kohustus riigile maksta. V. L. teeb ettepaneku kirjutada see

tasaarvestusõigus juba ka lepingusse sisse, et selline maksueelis on olemas ja „mängime

riigiga lahtiste kaartidega“.

16.12.2015. a kell 10.21 telefonikõnes ütleb K. T. V. L. (III kd, tl 21-22), et renditeenuse

lõppkasutajal oleks vaja mingit lepingu lõpetamise vormi. Arutatakse, et V. L. teeb valmis

viisaka lepingu lõpetamise vormis, kus saab põhjendusi muuta. K. T. saadab ühe lepingu

näiteks, mida on vaja lõpetada.

Tööjõu rendilepingutes ettenähtud rendileandja kohustust (lepingute p 2.4) tagada

asendustöötaja olemasolu täitis K. T. See kuuldub telefonikõnedest K. T. ja A.- A. K. vahel

10.12.2015. a kell 15.47, 07.01.2016. a kell 16.54 telefonikõne K. T. ja A.-A. K. vahel,

09.01.2016. a kell 14.26 telefonikõne K. T. ja Ü. S. vahel, 10.01.2016. a kell 12.56

telefonikõne K. T. ja V. G. vahel (III kd, tl 34-35), milles K. T. korraldab teiste töötajate

asendamist, kutsudes tööle ära jäänud töötaja asemele. K. T. on korraldanud A.-A. K.

asendustöötajaks V. T., kes deklareeriti 2015. a septembris-detsembris XXX OÜ TSD-l (XIX

kd, tl 73).

Kohus on eespool (punktides 7.3.9 ja 7.3.12) kirjeldanud käesolevas asjas tööjõurendi teenuse

sedavõrd pikka ahelat, et selle toimimine ei ole faktiliselt võimalik ega eluliselt usutav. Üks

sama äriühing on tööjõurendi ahelas nii kasutajaettevõtja, võttes tööjõu rendile, aga ka

rendileandja, rentides seda järgmisele edasi. Lepingutes puuduvad kokkulepped teenuse hinna

kohta ja puudub info töötajate kohta, keda sellisel viisil järjest edasi renditakse. Et ka selliseid

lepingu punkte tegelikult lepinguosaliste poolt ei täideta, mida oleks võimalik täita - näiteks

korraldada rendileandja poolt töötajate asendamine, on selged märgid, et lepingupooled ka ise

neid lepinguid tõeliseks ei pidanud ega täitnud. Tegemist on lepingutega, mis on sõlmitud

eesmärgiga jätta muljet tööjõurendi toimimisest ja varjata tegelikku olukorda.

Näiliku tööjõurenditeenuse skeem toimis ahelana. See oli mitmeastmeline ja tööandjaga

töölepingu sõlminud töötajat renditi edasi ühelt kasutajaettevõtjalt teisele (lepingutes kasutati

sõnastust nt „allrendi korras“). Seejuures tööandjalt töötaja rendile võtnud kasutajaettevõte

muutus mõnes järgmises rendilepingus tööandjaks, kes töötajad järgmisele kasutajaettevõttele

edasi rentis.

2015. a teises pooles kujunes tööjõurendi ahel veel pikemaks, lisandus kasutajaettevõte

(XXX), kes töötajad omakorda edasi rentis. Lisandus ka tööandja (XXX), kes senise tööandja

(XXX) kohustused üle võttis. On eluliselt usutav, et kui selline tööjõurenditeenust osutav

tegelik esmane tööandja oleks ka tõepoolest olemas olnud, siis puudunuks vajadus kirjeldatud

tööjõurenditeenuse osutamise ahelaks.

Ahel - see on omavahel (ajalises) järgnevuses olevate seotud (sündmuste) jada, mille puhul

ahelas järgmise sündmuse (lüli) tekkimine ja olemasolu on teada juba eelmisele lülile.

Raha sellises teenuse ahelas liikus peamiselt järgmiselt:

1) Tegelikule tööandjale (ehk skeemis kasutajaettevõttele) AS-le Turvamaailm, OÜ-le

Delta Security, OÜ-le Joy Grupp esitati arve tööjõurenditeenuse (või mõne muu

teenuse) eest, arve esitati käibemaksuga (arve esitaja pidi olema

käibemaksukohustuslane) ja arve summa koosnes töötajatele väljamakstavatest

töötasusummadest (netotasu) ja neilt arvestatud tööjõumaksudest.

2) Tegeliku tööandja (AS Turvamaailm, OÜ Delta Security, OÜ Joy Grupp) poolt maksti

arvel näidatud summa välja arvel näidatud äriühingu kontole.

3) November 2014. a - veebruar 2015. a tehti väljamaksed XXX OÜ kontole, märtsis

2015. a XXX OÜ kontole, perioodil märts (lõpp) kuni mai 2015. a XXX OÜ arvete

alusel XXX OÜ kontole.

4) Alates septembrist 2015. a kuni detsember 2015. a tehti väljamaksed XXX OÜ

kontole, kust töötajate töötasu osa maksti töötajate XXX OÜ kontole ja

tööjõumaksude osa Alke Finants OÜ kontole.

5) Äriühingu kontolt, kuhu raha laekus, maksis XXX (O. V. või mõni büroo

raamatupidaja) välja töötajatele töötasud (netosummad) ja järele jäänud osa kandis

edasi AS XXX kontole. Alates septembrist 2015. a maksis XXX välja töötajatele

töötasud ja Alke Finants OÜ kandis tööjõumaksude osa AS XXX kontole.

6) AS XXX arvelduskontole kantud summad võeti sularahas välja.

Selliselt on Teet Raatsin ja Ahto Kiil vormistanud tööjõurendi lepinguid erinevate

kasutajaettevõtjatega nii, et on tagatud tööjõurendi pakkumine kuni 31.12.2015. a. Seejuures

on XXX OÜ ja XXX OÜ olnud esmalt kasutajaettevõtjad, kes kasutavad XXX OÜ poolt

pakutud tööjõurenditeenust ja lühikese aja pärast on nad ise tööandjad, kes pakuvad

järgmisele kasutajaettevõtjale tööjõurenditeenust.

Kohus on seisukohal, et tegemist on tööjõurenditeenuse näilikuks pakkumiseks moodustatud

suhete ahelaga, milles nii Teet Raatsin kui ka Ahto Kiil osutasid AS-le Turvamaailm, OÜ-le

Delta Security ja Jaanus Kukebalile maksukuriteo toimepanemisel ainelist kaasabi sellega, et

vormistasid tööjõurendisuhte tegelikuna näitamiseks tööjõurendilepinguid, olles kas tööandja

või kasutajaettevõtja esindaja. Selliste tööjõurendilepingutega loodi mulje tööjõurendisuhte

olemasolust kasutajaettevõtjaga ja sooviti varjata tegelikku olukorda - seda, et tegelikult olid

töösuhted AS-il Turvamaailm, Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ-l nende endi töötajatega.

Näiliku tööjõurendiskeemi osalised püüdsid oma tegevust varjata ka muul viisil. Näiteks telliti

serveriteenuse kasutamise võimalus Poola Vabariigis asuvalt teenusepakkujalt XXX (XVIII

kd, tl.102-148), s.h. kontrolliti võimalikku olukorda puhul kui mingi EL õiguskaitseasutus

küsib teavet kliendi kohta (tl.147). Tunnistaja K. L. selgitas selle kohta kohtuistungil

23.09.2021 (XXV kd, tl.94-95), et tegemist oli tavalise teenusepakkujaga, tunnistaja arvates

ei olnud siin argumendiks ligipääsu raskendamine või jälgede peitmine. Tunnistajalt tellise

sellise teenuse saamise võimaluse O.V. või S. V.

Et Ahto Kiil kui XXX OÜ juhatuse liige tagas lepingupartnerite raha liikumise ja arvete

esitamise nende majandustegevuses kuni 01.07.2015. a, selgub järgmistest tõenditest.

XXX OÜ tegevuskohas toimunud läbiotsimisel ära võetud dokumentide vaatlusprotokollist

(XII kd, tl 1-6) nähtub, et nende hulgas on (lisaks muudele dokumentidele) raanatupidamise ja

ülekannete teenuste osutamise lepingud XXX OÜ ja XXX OÜ (leping 25.02.2015. a, XII kd,

tl 147-148), XXX OÜ ja XXX OÜ (01.05.2015. a, tl 144-145, 157-158), XXX OÜ ja XXX

OÜ (01.12.2015. a, tl 146) vahel. Nende lepingute sõlmimisel on Alke Finants OÜ esindaja

juhatuse liige Ahto Kiil, ka XXX esindaja on Ahto Kiil. XXX OÜ ja XXX OÜ on esindatud

juhatuse liikme Teet Raatsini poolt. Kõik lepingud on ühetaolise sisu ja sõnastusega,

jõustuvad allkirjastamise hetkest ja lõpetamise kuupäeva pole määratletud (pooled võivad ette

teatada). Alke Finants on lepingutes täitja ja ta osutab tellijale raamatupidamisteenus ja

ülekannete teenust, mis sisaldab täitja poolt tellija eest arvete ja muude tasude (sh töötasud)

tasumist. Leping on tasuline (p 2.2.1), tasumine toimub arvete alusel (p 3.2), teenuse hinna

kohta lepingus punkt puudub. Kõik lepingud on käsikirjaliselt allkirjastatud Ahto Kiili ja Teet

Raatsini poolt. Raamatupidamisteenuse osutamise lepingute sõlmimine Alke Finants poolt

XXX OÜ-ga, XXX OÜ-ga ja XXX OÜ-ga on võimaldanud Ahto Kiili juhitava äriühingu

(Alke Finants OÜ) kaudu korraldada raha liikumise nii, et seda ei tule kajastada tegeliku

tööandja (nt XXX OÜ) kontol ja raha liikumise kindlakstegemine ja maksukuriteo avastamine

on olnud sellisena keerukam.

Ahto Kiil on andnud Alke Finants OÜ poolt kliendilepingu alusel volitused S. V., O. V. ja

Teet Raatsinile sularaha väljavõtmiseks AS-st XXX ja sularaha väljavõtmiseks OÜ XXX

nimel volikirja O. V. ja S. V.. Perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a on AS-st XXX O. V., S.

V., Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt välja võetud sularaha kokku summas 1 123 620 eurot (V

kd, tl 78-80, tabel 4.2.2). XXX OÜ, XXX OÜ ja Alke Finants OÜ, mille seaduslikud

esindajad olid Ahto Kiil (XXX ja XXX) ja XXX OÜ (Ahto Kiil ja seejärel Teet Raatsin)

kandsid perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a AS-i XXX 1 127 552,77 eurot, millest

sularahana võeti välja 1 123 620 eurot (V kd, tl 77, tabel 4.2.1) (CD, tl 260). Summade vahe

3932,77 eurot on AS-le XXX makstud teenustasu (0,35% väljastatavalt summalt).

Osalised hoolitsesid ka selle eest, et AS-st XXX väljavõetud sularaha liikumine oleks nende

vahel dokumenteeritud. Nii on vaatlusprotokollis (XII kd, tl 240-242) kirjas, et O. V.

kasutuses olevast tööarvutist on leitud raha üleandmise-vastuvõtmise aktid perioodil

26.11.2014. a - 04.08.2015. a ja lisatud aktides (tl 243-256) kinnitavad raha üleandja S. V. ja

XXX ja XXX poolt Ahto Kiil või XXX poolt Teet Raatsin sularaha vastuvõtmist. Aktides on

valdavalt ära näidatud kuupäev (mitte kõigil aktidel), üle antava sularaha summa. Võrreldes

aktides märgitud üleantava sularaha summasid AS-st XXX välja võetud sularahasummadega

kindlatel kuupäevadel, saab öelda, et S. V. poolt eelnenud kuupäevadel välja võetud

sularahasummad peamiselt langevad kokku aktis näidatud Ahto Kiilile ja Teet Raatsinile

üleantud sularahasummadega.

Ahto Kiili aineline kaasabi äriühingutele AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security ja Jaanus

Kukebalile seisnes viidatud lepingute sõlmimises äriühingute vahel, äriühingute

pangakontodelt raha kandmises AS-i XXX, lepingute sõlmimises ja volituste andmises

eesmärgiga AS-st XXX sularaha välja võtta. Perioodil september - detsember 2015. a kanti

Alke Finants OÜ kontole tööjõumaksude summa AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security

töötajate töötasudelt. Tagades tööjõumaksudena OÜ Alke Finants pangakontole kantud raha

jõudmise AS-i XXX ja selle väljavõtmise sealt sularahana, panustas ta ainelise kaasabiga

näiliku tööjõurendi skeemi, millega viidi maksukohustust varjavatest ettevõtetest raha

maksuvabalt välja.

Ahto Kiil jälgis tema kontrolli all olevale Alke Finants kontole raha laekumisi ja andis raha

laekumisest teada Teet Raatsinile, Teet Raatsin uuris Ahto Kiililt, kas raha on juba (Alke

kontole) laekunud, et saaks selle edasi kanda (telefonikõned 01.12.2015. a kell 12.06,

05.01.2016. a kell 16.13, 27.01.2016. a kell 11.36 (III kd, tl 182, tl 209, 228).

Kohtule esitatud tõenditest tuleneb ka, et O. V. ja S. V. pöördusid korduvalt Ahto Kiili poole,

kellel oli Alke Finants OÜ internetipanga kasutajaõigus, et sisse logida. Näiteks telefonikõned

08.06.2015. a kell 13.46, 08.06.2015. a kell 14.04 (IV kd, tl 109, 113, 132) küsimusega, kas

Ahto Kiil saab „korra abistada mobiil ID-ga“, Kiil vastab jaatavalt. Samas leiab kohus, et

selline tegevus ei pruugi iseloomulik olla üksnes ebaseaduslikule või näilikule

teenuseosutamisele, sest raamatupidamisteenuse osutaja võib mobiili-ID abil - kasutades

äriühingu seadusliku esindaja mobiili-ID-d- sisse logida ka õiguspäraselt.

Ahto Kiili sõiduautos ja elukohas toimunud läbiotsimise käigus 16.02.2016. a ära võetud

arvutite jm andmekandjate vaatlusel (vaatlusprotokoll XIII kd, tl 192-213) on leitud erinevate

lepingute blanketid (renditöötaja tööleping, rendileping, rendilepingu blankett töötajate

rendile võtmiseks edasirentimise korras, käsunduslepingu blankett töötasude väljamaksete

teostamiseks). On ka nõude loovutamise lepingu blankett (XIII kd, tl 229-230), millega XXX

OÜ (esindaja Teet Raatsin) loovutab 10 000 000 (kümme miljonit) euro suuruse osalise nõude

XXX OÜ nõudest Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti vastu kogusummas 540 000 000

(viissada nelikümmend miljonit) eurot. Nõude tekkimise aluseks on XXX OÜ 19.07.2012. a

esitatud käibemaksudeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks 2009. a juunikuu käibe

kohta.

Samuti on Ahto Kiili kasutuses olevatelt andmekandjatelt leitud pankrotihoiatused XXX OÜ

poolt (esindaja Teet Raatsin) 11.05.2015. a Delta Security OÜ-le (XIII kd, tl 231) ja

Turvamaailm AS-le (tl 232), mis esitati tööjõurendi teenuses omavaheliste arusaamatuste

tekkimisel aprillis 2015. a. Selliste lepingublankettide ja õigusliku sisuga pankrotihoiatuste

olemasolu Ahto Kiili kasutuses olevatel andmekandjatel osutab, et Ahto Kiil on taganud

pealtnäha õiguslikult korrektsete dokumentide vormistamise tööjõurendiskeemis osalejate

vahel, koostades sõlmitavate lepingute blankette, aga ka konflikti tekkimisel skeemis osalejate

vahel vormistanud sobivad pankrotihoiatused. Selline kaasabi on käsitatav vaimse kaasabina

muuhulgas ka selleks, et luua süsteemist väljapoole kuvand korrektselt ja seaduslikult

toimivast tööjõurenditeenusest. Et Ahto Kiilil oli just skeemi juriidiliselt korrektse toimimise

ja dokumentide vormistamise eest hoolt kandmise ülesanne, selgub ka telefonikõnedest (nt

kõne 07.07.2015. a kell 11.05 III kd, tl 73-79).

Selliselt on Ahto Kiil osutanud ainelist ja vaimset kaasabi Jaanus Kukebalile, AS-le

Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil.

01.07.2015. a on sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingud XXX OÜ-ga (juhatuse

liige O. V.) nii Alke Finants OÜ-l (Ahto Kiil), XXX OÜ-l (Teet Raatsin), XXX OÜ-l (Teet

Raatsin) kui ka XXX OÜ-l (lepingud XII kd, tl 270-293), XXX leping on sõlmitud

01.12.2015. a. Kõik lepingud on ühetaolise sõnastusega ja lepingute sisuks on täitja poolt

tellijale raamatupidamisarvestuse teenuse osutamine. Lepingud on võrreldes eelmistega

konkreetsemad, detailsemad, sisaldavad ühetaolise kokkuleppe teenuse hinna kohta 400 eurot

(p 4.1), leping jõustub alates 01.07.2015. a (täitja hakkab kajastama perioodi alates juulist).

Lepingud on leitud O. V. tööarvutist, mille kopeerimine on toimunud 16.02.2016. a

läbiotsimise käigus XXX OÜ ruumides (asitõendi vaatlusprotokoll 06.12.2016. a XII kd, tl

240-293). Need tõendid kinnitavad Teet Raatsini ütlusi selle kohta, et tema äriühingute

raamatupidamist tegi O. V. Raamatupidamisbüroo.

Teet Raatsin oli XXX OÜ juhatuse liige alates 18.12.2013. a ja XXX OÜ juhatuse liige alates

29.10.2014. a. Nende äriühingute nimel sõlmis Teet Raatsin AS Turvamaailm ja Delta

Security OÜ töötajatega töölepinguid kas ise või volitas selleks teisi isikuid – D. V., J. K. või

A. K.. Töölepingute sõlmimine töötajatega, keda tööjõurendi korras edasi rentida

kasutajaettevõtele, oli maksukuriteo toimepanemiseks vajalik eeltingimus. Töötajad olid AS

Turvamaailm ja OÜ Delta Security enda töötajad, kelle tegelike töösuhete varjamiseks oli

vajalik sõlmida töölepingud XXX OÜ ja XXX OÜ-ga. See oli Teet Raatsini füüsiline kaasabi

maksukuriteo toimepanemisele. Teet Raatsini füüsiline kaasabi maksukuriteo

toimepanemisele seisnes ka sularaha väljavõtmises perioodil 01.11.2014. a - 27.12.2015. a

AS-st XXX summas 99 725 eurot Alke Finants OÜ nimel volituste alusel, väljavõetud

sularahast osa tagastas Teet Raatsin K. T. ja Jaanus Kukebalile.

Teet Raatsini aineline kaasabi maksukuriteo toimepanemisele seisnes selles, et ta äriühingute

seadusliku esindaja (juhatuse liikmena) või volitatuna sõlmis XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ

ja XXX OÜ nimel näiliku tööjõurendiskeemi raames erinevaid lepinguid ja koostas

dokumente, mis aitas luua usutavat versiooni väidetavalt toimunud majandustehingutest. Oma

mobiili-ID-ga e-Maksuameti keskkonda sisse logides aitas ta XXX OÜ-l esitada Maksu- ja

Tolliametile näilike tehingute andmetega TSD ja KMD deklaratsioone OÜ XXX, OÜ XXX,

OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel.

Teet Raatsini vaimne kaasabi maksukuriteo toimepanemisele seisnes selles, et oma

tegevusega tagas ta tegelikkusele mittevastava kuvandi loomist maksuhaldurile tööjõu

rentimisest äriühingute vahel, mis seisnes tema enda juhitavate äriühingute

majandustegevuses näilike tehingute kajastamises ja deklareerimises. Lisaks sellele oli Teet

Raatsin intensiivne tegutseja teiste näiliku tööjõurendiskeemi osaliste (Jaanus Kukebal, Ahto

Kiil, K. T., O. V., S. V., R. P.) vahel informatsiooni vahetamisel, raha liikumise jälgimisel ja

tekkinud probleemide lahendamisel. Teet Raatsini aktiivne tegevus tagas maksukuriteo

skeemi järjepideva toimimise, tõrgete tekkimisel nende kõrvaldamise. Sellise isiku

olemasolek süsteemis tugevdas AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja kuriteo

kaastäideviijate teotahet (subjektiivse koosseisu voluntatiivne element) maksukuriteo

toimepanemise jätkamisel. Teet Raatsini kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis AS-le

Turvmaailm ja OÜ-le Delta Security tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise

konkurentsieelise.

Selliselt on Teet Raatsin osutanud vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi Jaanus Kukebalile, AS-

le Turvamaailm ja OÜ-le Delta Security maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil.

Kriminaalasja materjali pinnalt järeldub kohutule, et Turvamaailm AS, Delta Security OÜ ja

Joy Grupp OÜ olid head tööandjad oma töötajatele, kindlustades töötajatele sissetuleku ja

turvateenust tellivatele ettevõtjatele vajaliku teenuse. See, et äriühingute juhid J.Kukebal ja

J.L. oma töötajatest tegelikult hoolisid, selgub arvukatest telefonikõnedest. Ka tööjõurendi

kui majandustegevuse vormi õigustatus ei ole kahtluse all- TLS § 6 lg.5, EU sellekohane

direktiiv ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse aastal 2012 olidki suunatud tööjõurendi

toimimise reguleerimisele. Kuid tööjõurenditeenuse sildi all ei ole õigustatud maksukohustuse

vähendamine või selle täitmatajätmine üldse.

XIX Maksukuritegu

Jaanus Kukebalile on esitatud süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi OÜ Delta Security osas, lg 2

järgi AS Turvamaailm osas, Teet Raatsinile KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 - § 22 lg.3 järgi ja Ahto

Kiilile KarS § 3891 lg-te 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

KarS § 3891 sätestab vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete

esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude

suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või

suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam (lg.1),

sama teo eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse

alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra (lg.2) ja käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik (lg.3).

i.

a esitas prokurör täiendatud süüdistuse, milles täiendatakse seni arutatud süüdistust

KarS § 3891 sätetega redaktsioonis, mis kehtis kuni 01.01.2015. a.

MKS § 2 järgi on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi

või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu

saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub

täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel

puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MKS § 4 lg 1 järgi maks sätestatakse

maksuseadusega.

MKS § 6 lg 1 järgi maksukohustuslane on maksumaksja (p 1), maksu kinnipidaja (p 2) või

muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja

maksukohustuse eest. (p 3). Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või

linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning

täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi (lg 2).

MKS § 8 lg 1 järgi Juriidilise … isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama

esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud

seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

MKS § 31 lg 1 järgi maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised

rahalised kohustused: maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus) p 1 ja

maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma

(kinnipidamiskohustus) p 2.

TsÜS § 35 näeb ette, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed.

ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega.

See säte käib osaühingu kohta. ÄS § 315 lg 1 sätestab sama aktsiaseltsi juhatuse liikme kohta.

Kohus on eespool näidanud, et AS Turvamaailma ja OÜ Delta Security tegelik juht oli Jaanus

Kukebal, kellel seda rolli täites tuli täita ka seadusest tulenevaid juhi kohustusi. Samadest

õigusnormidest lähtudes tuli äriühingu juhtimisel ja maksukohustuste täitmisel käituda OÜ

Joy Grupp juhatuse liikmel J. L..

ÄS § 180 lg 1 järgi juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §

306 lg 1 sätestab sama aktsiaseltsi juhatuse kohta. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab

osaühingu raamatupidamist ja ÄS § 306 lg 4 sätestab sama kohustuse aktsiaseltsi juhatusele.

Esitatud süüdistuse järgi on maksukuritegu toime pandud erinevate maksuobjektide suhtes ja

kohus neid maksuobjektide kaupa ka käsitleb: esmalt tulu- ja sotsiaalmaksu episood

füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt, teiseks sisendkäibemaksuga seonduv ja viimaks

tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Tulu- ja sotsiaalmaksu episood füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt

Maksuõigussuhe ei teki mitte tehingust või selle kohta vormistatud dokumendist, vaid tehingu

täitmisel tekkivast majanduslikust sooritusest. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse

tekkimiseks vajalik teokoosseis. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et kriminaalasja

lahendavad kohtud on pädevad tuvastama kõiki juriidilisi fakte, mis vastavad maksukuriteo

koosseisulistele tunnustele, ja et kriminaalmenetlus kui riigi reaktsioon kuriteo

toimepanemisele ei saa olla sõltuvuses haldusmenetlusest. Juhul, mil teo kriminaalkorras

karistatavus sõltub hinnangust mingile haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele,

antakse ka see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt.

(Riigikohtu üldkogu 17.02.2004. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p-d 12 ja 13.)

Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda

tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Käesolevas asjas on majanduslikuks soorituseks

(sisuks) AS Turvamaailma, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp objektidel töötanud

töötajatele töötasu maksmine nende endi tööandja, so AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja

OÜ Joy Grupp poolt. Selle teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja

vahel. Kohus on eespool näidanud, et tegelik tööandja oli AS Turvamaailm, OÜ Delta

Security ja OÜ Joy Grupp, kellel tekkis maksuõigussuhe riigiga, sh kohustus väljamakstavad

töötasud deklareerida ja maksud maksta.

Riigikohus on selle kohta selgitanud asjas 3-3-1-31-99 tehtud määruses (p 3): Vastasel korral

oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus,

selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise

olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.

Nii AS-le Turvamaailm, OÜ-le Delta Security kui ka OÜ-le Joy Grupp kehtisid perioodil

november 2014. a - detsember 2015. a ühetaolised maksuseadused. Neile kehtinud

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg 1 järgi on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline

isik, … kes teeb füüsilisele isikule… tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Sama

paragrahvi lg 2 järgi tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud

väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks

peetakse kinni väljamakse tegemisel. TuMS § 40 lg 5 järgi tulumaksu kinnipidaja on

kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile

maksudeklaratsiooni ja lg 4 järgi tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud

tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule

järgneva kuu 10.kuupäevaks. TuMS § 41 lg 1 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni residendist

füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt.

Kinnipeetava tulumaksu määrad kehtestab TuMS § 43 lg 1 p 1, § 4 lg 1. Tulumaksuseaduse

(TuMS) § 1 järgi 2014. a redaktsioon) on tulumaksu objektiks maksumaksja tulu, millest on

tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 4 järgi on tulumaksumäär aastal 2014

21% ja aastal 2015 20%. TuMS § 23 järgi (aastal 2014 kehtinud redaktsioon) on maksuvaba

tulu aastal 2014 1728 eurot, s.t. 144 eurot kuus, aastal 2015 (alates 01.01.2015 jõustunud

redaktsioon) 1848 eurot, s.t. 154 eurot kuus.

Neile äriühingutele kehtis ühetaoliselt ka Sotsiaalmaksuseadus (SMS), mille § 2 lg.1 kohaselt

(aastatel 2014 ja 2015 kehtinud redaktsioon) sotsiaalmaksu makstakse töötajatele rahas

makstud töötasult ja muudelt tasudelt, § 4 lg 1 p 1 järgi on sotsiaalmaksu maksja residendist

juriidiline isik, § 7 lg 1 järgi on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 1

ärgi on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu

saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas

seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. § 5 järgi kindlustatav selle seaduse

tähenduses on sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu, tulu või hüvitist saav isik, kelle eest

sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. SMS § 9 lg 1 järgi sotsiaalmaksu

maksja on kohustatud arvestama … sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt

sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta ja maksma §-s 7 toodud määras sotsiaalmaksu (p 1), üle

kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole

maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks

Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (p 4).

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1 järgi (redaktsioon kehtis nii aastal 2014 kui ka 2015) on

sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 2 lg 2, § 21 järgi kehtestatakse

sotsiaalmaksu kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. a riigieelarve seaduse (RES) § 2

lg 10 järgi oli aastal 2014 sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 320 eurot, st

sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 320x33% =105,60 eurot kuus, 2015. a riigieelarve

seaduse § 2 lg 10 järgi oli kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

355x33%=117,15 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad olid aastal 2014 töötajale 2%,

tööandjale 1% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 167 § 2, § 3), aastal 2015 oli

töötuskindlustusmakse määr töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (Vabariigi Valitsuse määrus nr

151 § 2, § 3).

Kogumispensionide seaduse § 9 järgi on kogumispensioni makse määr aastal 2014 2%

(liitunutele, 0% mitteliitunutele) ja aastal 2015 2% (0% mitteliitunutele).

Töötasu alammäär aastal 2014 oli 355 eurot kuus ja 2.13 eurot tunnis (alus Vabariigi

Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 1), aastal 2015 390 eurot kuus ja 2,34 eurot tunnis (alus

Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 2 ).

AS Turvamaailm töötajatele tehtud töötasu väljamaksed pangakontodelt

Uuritud tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et töötajatele, kelle kohus loeb AS

Turvamaailm töötajateks, on tehtud töötasu väljamakseid erinevate äriühingute

pangakontodelt töötajate pangakontodele järgmistes summades:

2014. a novembrikuu eest 54 995,31 eurot 161-le AS Turvamaailm töötajale, 2014. a

detsembrikuu eest 56 915,22 eurot 150-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud

novembrikuu eest XXX OÜ ja detsembrikuu eest XXX OÜ TSD lisa 1 (XXXI kd, tl 320-

336), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l (V kd, tl 70) lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll

08.01.2016. a (Vkd, tl 1-37). Vaatlusprotokolli p unkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l.

Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl

30-37). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale tehtud väljamaksed (netotasu) summas,

mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti p unktis 16.7 ja kohus neid siinkohal enam ei

korda.

Sellises summas väljamakselt tulnuks novembrikuus 2014. a deklareerida sotsiaalmaksu

22 856,88 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 11 582,18 eurot, detsembrikuus

2014.a deklareerida sotsiaalmaksu 24 017,96 eurot, deklareerida ja kinni pidada tulumaksu 12

288,69 eurot.

AS Turvamaailm 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon esitati küll maksuametis

10.12.2014.a ja detsembrikuu deklaratsioon 12.01.201. a raamatupidaja K. K. vahendusel,

kuid neid andmeid ei esitatud.

2015. a jaanuarikuu eest 54 048,11 eurot 144-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 29, TSD lisa 1 tl 134-153), väljamaksed XXX OÜ kontolt

CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37. Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 37-41). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.7 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda. Tuvastatud erinevusi käsitleb kohus edaspidi.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 22 699,03 eurot, deklareerida ja

kinni pidada tulumaksu 10 778,60 eurot. AS Turvamaailm 2015. a jaanuarikuu TSD

deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.02.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid

neid andmeid ei esitatud. Väljatrükist veebi aruannetekeskkonnast (XVIII kd, tl 298) nähtub,

et lisaks 10.02.2015. a esitatud deklaratsioonile on esitatud deklaratsioon ka 06.06.2016. a ja

TSD-de loetelust (XXXI kd, tl 1) selgub, et 06.06.2015 on tehtud selle kuu deklaratsiooni

alusel maksuotsus, mis selgitab selle kuu eest deklareeritud summade erinevust.

Kuna maksusüütegu loetakse lõpule viiduks deklaratsiooni esitamisega, kuuluvad ka 2015. a

jaanuarikuu deklareerimata jäetud maksusummad, mis kajastuvad alles maksuotsuse alusel

parandatud deklaratsioonis, maksuhaldurile valeandmetena esitatute (esitamata jäetute)

hulka. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-54-15).

2015. a veebruarikuu eest 7775 eurot 22-le AS Turvamaailm töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 30, TSD lisa 1 tl 154-171), väljamaksed XXX OÜ ja XXX OÜ

kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.4, p.4.9 elektroonilised lisad

2, lisa 3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse

(XVIII kd, tl 41-42) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 3165,83 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 1 386,95 eurot. AS Turvamaailm 2015.a veebruarikuu TSD deklaratsioon

esitati küll maksuametis 10.03.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2015. a märtsikuu eest 83 449,73 eurot 135 -le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud

XXX OÜ TSD-l XXXI kd, tl 3, 31, TSD lisa 1 tl 172-189, väljamaksed XXX OÜ ja XXX OÜ

kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37 p-d 4.8.5, 4.9 CD-l lisa 2, lisa 3.

Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl

42-45) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 33 511,91 eurot, deklareerida ja

kinni pidada tulumaksu 16 550,66 eurot. AS Turvamaailm 2015. a märtsikuu TSD

deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.04.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid

neid andmeid ei esitatud.

2015. a aprillikuu eest 5683,42 eurot 10-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX

OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 32, TSD lisa 1 tl 190-199, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V

kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.6, p.4.9, CD lisa 2, 3. Väljamaksed nimeliselt

iga töötaja kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 45) ja kajastatud

süüdistusakti punktis 16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 2394,91 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 1293,85 eurot. AS Turvamaailm 2015. a aprillikuu TSD deklaratsioon

esitati küll maksuametis 11.05.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

Eespoolloetletud kuudel on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „ töötasu

vastavalt lepingule“.

2015. a oktoobrikuu eest on palgaväljamakseid tehtud 63 703,68 eurot 110-le AS

Turvamaailm töötajale. Deklareeritud XXX OÜ TSD-l XXXI kd tl 3, 38, TSD lisa 1 tl 262-

278, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d

4.8.12, p.4.9, CD lisa 2, 3. Andmed iga töötaja ja talle tehtud väljamaksete kohta on

koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 46-49) ja kajastatud süüdistusakti punktis

16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 26 035,96 eurot, deklareerida ja

kinni pidada tulumaksu 14 156,40 eurot. AS Turvamaailm 2015. a oktoobrikuu TSD

deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.11.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid

neid andmeid ei esitatud.

2015. a novembrikuu eest 56 717,62 eurot 115-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud

XXX OÜ TSD-l XXXI kd, tl 3, 39, TSD lisa 1 tl 279-297, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-

l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p.4.8.13, CD-l lisa 2, lisa 3. Andmed iga töötaja ja

talle tehtud väljamaksete kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 49-51) ja

kajastatud süüdistusakti punktis 16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 23 115,08 eurot, deklareerida ja

kinni pidada tulumaksu 12 326,37 eurot. AS Turvamaailm 2015. a novembrikuu TSD

deklaratsioon esitati küll maksuametis 10.12.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid

neid andmeid ei esitatud.

2015. a detsembrikuu eest 38 829, 02 eurot 103-le AS Turvamaailm töötajale. Deklareeritud

XXX OÜ TSD-l XXXI kd tl 3, 40, TSD lisa 1 tl 298-314, väljamaksed XXX OÜ kontolt, CD-

l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9, CD lisa 2, 3. Andmed iga töötaja

ja talle tehtud väljamaksete kohta on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 52-54) ja

kajastatud süüdistusakti punktis 16.7.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 15 707,96 eurot, deklareerida ja

kinni pidada tulumaksu 8094,68 eurot. AS Turvamaailm 2015. a detsembrikuu TSD

deklaratsioon esitati küll maksuametis 11.01.2016. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid

neid andmeid ei esitatud.

Neil kolmel kuul (2015 .a oktoober, november, detsember) on summad kantud töötajate

pangakontodele selgitusega „XXX OÜ Käsunduslepingu alusel“.

Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda

tõendatuks, et süüdistusakti p unkt 16.7 tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis

näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti. Esineb üks viga

2015. a jaanuarikuu tabelis isiku S. S. osas. Nimelt on see isik kajastatud süüdistusakti punktis

16.7 kaks korda (p 85, p 139) sama netotöötasu, brutotöötasu ja töötasult arvutatavate

maksudega. Prokuröri poolt kohtuvaidluses esitatud arvutustes kajastub S. S. aga jaanuarikuus

2015. a ühel korral netotöötasuga 473,10 eurot ehk sama summa, mis süüdistusakti tabelis

16.7. Seega on see viga parandatud. S. S. on näidatud väljamakstud netotasu ka detsember

2014. a eest ja märts 2015. a eest, kuid nende osas küsitavusi ei olnud. Samuti peab kohus

põhjendatuks vähendada töötajatele tehtud väljamaksete kogusummat 12-le töötajale tehtud

väljamaksete võrra, võttes aluseks prokuröri poolt kohtuvaidlustes tehtud vähendust. Need

töötajad on: A. A., V. B., V. C., O. F., V. L. (november ja detsember 2014. a), E. L., V. M.,

V. O., A. P., H. P., V. R., V. Š.

Kokku tehti AS Turvamaailm töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar -

aprill 2015. a, oktoober - detsember 2015. a töötasude väljamakseid netosummas 422 117,14

eurot, brutosummas on see 519 102,71 eurot.

AS Turvamaailm töötasuväljamaksed deklareeriti TSD deklaratsioonidel november -

detsember 2014. a, jaanuar - aprill 2015. a ja oktoober - detsember 2015. a (XXXI kd, tl 329-

330, tl 41-100), kuid neid isikuid (loetletud eespool) koos neile tehtud töötasuväljamaksetega

seal ei ole kajastatud.

AS Turvamaailm töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a

tehtud töötasuväljamakseid ei ole AS Turvamaailm deklareerinud, samuti ei ole ta

deklareerinud neilt väljamaksetelt kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku

summas 88 358,06 eurot. Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet

Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, §

43 lg 1 sätteid.

AS Turvamaailm ei ole deklareerinud ka arvestamisele ja tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu

summas 170 772,84 eurot . Sellega rikkus Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet

Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1

sätteid.

Kohus nõustub kaitsja Indrek Põdra poolt kaitsekõnes (ja kaitsjate poolt kohtumenetluse

kestel) esitatud väidetega, et kriminaalasjas esitatud maksuarvestus ei ole tõend.

Maksuarvestus, mille tegemist on kohtueelne menetleja taotlenud MTA kontrolliosakonnalt

kujutab endast algandmetel põhinevat kokkuvõtlikku matemaatilist arvestust. Tõendiks on

algandmed ehk andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest nähtuvad

töötajatele tehtud palgaväljamaksed, aga ka andmed, mille alusel välja arvutada

palgaväljamaksetel põhinev maksu- ja kinnipidamiskohustus. Süüdistusaktis on neid

algandmeid sisaldavad tõendid loetletud. Sellised algandmed on kohtule ka esitatud, kohtuliku

uurimise käigus uuritud, kohus on neile tõenditele ja nende asukohale toimikus ka viidanud

käesolevat otsust tehes ning nende alusel teinud oma arvutused ja järeldused.

Samas, ehkki maksuarvestus ei ole tõend, ei saa menetlejale ette heita maksuarvestuse

koostamist ja prokuratuurile ei saa ette heita selle lisamist süüdistusakti juurde. Nimelt tuleb

kohtueelsel menetlejal (aga ka prokuratuuril) näidata, kas ja kuidas tema poolt kogutud

tõendid süüteokoosseisu täidavad (või ei täida). Lahti tuleb seletada ka kasutatud

arvutusmetoodika. Sel eesmärgil on maksuarvestuse koostamine ja selle lisamine

süüdistusakti juurde põhjendatud ja vajalik.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-40-14 (p 66), varasemalt juba lahendis nr 3-1-1-108-12 (p 22)

öelnud, et tunnistamaks isiku süüdi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, tuleb

kohtul muu hulgas tuvastada ka need faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis

esitatud andmeid ebaõigeks pidada. See omakorda eeldab, et sellised asjaolud oleksid piisava

selguse ja täpsusega välja toodud juba süüdistuses.

Käesoleval juhul on KarS § 3891 mõttes valeandmete esitamine tulu- ja sotsiaalmaksu (ehk

tööjõumaksude) osas toimunud viisil, et neid andmeid ei ole maksustamisperioodi november

2014. a - detsember 2015. a kohta ja nende töötajate kohta üldse deklareeritud, seejuures ei

ole deklareeritud viidatud väljamakseid ega neilt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele

kuuluvaid makse. Kohtule esitatud tõendite alusel on olnud võimalik tuvastada need faktilised

asjaolud, mis on vajalikud deklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Need andmed on

piisava selguse ja täpsusega esitatud juba süüdistuses, sh süüdistusakti juurde kuuluvas tabelis

16.7. Ehkki AS Turvamaailm on TSD deklaratsioonid viidatud perioodil esitanud, puuduvad

nende hulgast käesolevas kriminaalasjas kindlaks tehtud asjaolude alusel AS Turvamaailma

töötajateks loetud töötajatele tehtud töötasuväljamaksed ja neilt tasumisele kuuluvad maksud

ehk esitatud andmed on puudulikud ehk valeandmed. AS Turvamaailm nimel on

maksustamisperioodide november 2014. a kuni detsember 2015. a kohta esitatud

maksuhaldurile valeandmeid, jättes deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid kokku

summas 519 102,71 eurot ja nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid

sotsiaalmaksu 170 772,84 eurot ja tulumaksu 88 358, 06 eurot.

Uuritud tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et Delta Security töötajatele on tehtud

töötasu väljamakseid erinevate äriühingute pangakontodelt töötajate pangakontodele

järgmistes summades:

2014. a novembrikuu eest 15 134,18 eurot 42-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-336, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l

lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.1, p 4.9). Vaatlusprotokolli

punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 9-17). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.8 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 6199,53 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 3364,58 eurot. OÜ Delta Security 2014. a novembrikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 08.12.2014. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2014. a detsembrikuu eest 13 254,52 eurot 42-le Delta Security OÜ töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-342, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l

lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.2, 4.9). Vaatlusprotokolli

punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 9-17). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktid 16.8 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 5414,10 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 2779,07 eurot. OÜ Delta Security 2014. a detsembrikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 12.01.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2015. a jaanuarikuu eest 12 627,77 eurot 34-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 134-153, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l

lisa 2, lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.3,4.9). Vaatlusprotokolli

punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 9-17). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.8 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 5087,73 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 2506,15 eurot. OÜ Delta Security 2015 .a jaanuarikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 10.02.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2015. a märtsikuu eest 16 728,75 eurot 31-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD-l, XXXI kd tl 3, 31, TSD lisa 1 tl 172-189), väljamaksed XXX OÜ kontolt CD-l V

kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.5, 4.9. elektroonilised lisad 2, lisa 3 CD-l.

Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl

12) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 6823,36 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 3581,21 eurot. OÜ Delta Security 2015. a märtsikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 10.04.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

Eespoolloetletud kuudel on summad kantud töötajate pangakontodele selgitusega „ töötasu

vastavalt lepingule“.

2015. a oktoobrikuu eest 31 611,72 eurot 51-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 38, TSD lisa 1 tl 262-278), väljamaksed XXX OÜ kontolt

CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.12, 4.9, elektroonilised lisad 2, lisa 3

CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII

kd, tl 13-14) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 13004,64 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 7286,97 eurot. OÜ Delta Security 2015. a oktoobrikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 10.11.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2015. a novembrikuu eest 19 950,33 eurot 49-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD-l, XXXIkd, tl 3, 39, TSD lisa 1 tl 279-298), väljamaksed XXX OÜ kontolt

CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.13, 4.9. elektroonilised lisad 2, lisa 3

CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII

kd, tl 14-15) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 8131,48 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 4255,29 eurot. OÜ Delta Security 2015. a novembrikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 10.12.2015. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

2015. a detsembrikuu eest 8 527,04 eurot 30-le OÜ Delta Security töötajale (deklareeritud

XXX OÜ TSD-l, XXXI kd, tl 3, 40, TSD lisa 1 tl 299-316), väljamaksed XXX OÜ kontolt

CD-l V kd, tl 70, vaatlusprotokoll V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9 elektroonilised lisad 2, lisa 3

CD-l. Väljamaksed nimeliselt töötajate kaupa on koondatud maksuarvestuse lisasse (XVIII

kd, tl 16) ja kajastatud süüdistusakti punktis 16.8.

Selliselt väljamakselt tulnuks deklareerida sotsiaalmaksu 3445,75 eurot, deklareerida ja kinni

pidada tulumaksu 1674,12 eurot. OÜ Delta Security 2015. a detsembrikuu TSD deklaratsioon

esitati maksuametis 11.01.2016. a raamatupidaja K. K. vahendusel, kuid neid andmeid ei

esitatud.

Kolmel viimasel kuul (2015. a oktoober, november, detsember) on summad kantud töötajate

pangakontodele selgitusega „XXX OÜ Käsunduslepingu alusel“.

Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda

tõendatuks, et süüdistusakti punkt 16.8 tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis

näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti. Kohus peab

põhjendatuks vähendada töötajatele tehtud väljamaksetelt arvutatavat maksukohustust, võttes

aluseks prokuröri poolt kohtuvaidlustes tehtud vähendust. Selliselt on arvutatav tehtud

netoväljamaksete alusel nii väljamaksete brutosumma 145 777,15 eurot, millelt - vastavalt iga

töötaja suhtes rakenduvatele maksumääradele ja kehtivale tulumaksumäärale ja sotsiaalmaksu

määrale, et töötajatele tehtud väljamaksetelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluv tulumaks

on 25 432,97 eurot ja sotsiaalmaks 48 825,92 eurot. Prokurör on kohtuvaidluses jäänud selle

juurde, et lähtuda tuleb arvutatud väiksemast maksukohustusest ehk (kõik maksud kokku)

253 101,49 eurot. Kohus on seisukohal, et maksukohustuse arvutamine kohtuvaidluse faasis

suuremas summas kui see varasemalt süüdistuses on esitatud, ei ole õigustatud. Ka siinkohal

tuleb arvestada põhimõtet, et kõrvaldamata kahtlused, sh ka rahalise kohustuse (maksuvõla)

suuruses tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Seetõttu lähtub kohus kontrollitavast

arvutusest, et käsitletaval süüdistusperioodil on OÜ Delta Security deklareerimisele kuuluv

tulumaks kohtu poolt tuvastatud töötajate netotöötasu väljamaksetelt 25 432,97 eurot ja

sotsiaalmaks 48 106,59 eurot.

Kokku tehti OÜ Delta Security töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar ja

märts 2015. a, oktoober - detsember 2015. a töötasude väljamakseid netosummas 117 834,31

eurot.

OÜ Delta Security töötasuväljamaksed deklareeriti TSD deklaratsioonidel november -

detsember 2014. a, jaanuar, märts 2015. a ja oktoober - detsember 2015 (XXXI kd, tl 330-

331, 101-133), kuid neid isikuid (loetletud eespool) koos neile tehtud töötasuväljamaksetega

seal ei ole kajastatud.

OÜ Delta Security töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar, märts, oktoober -

detsember 2015. a tehtud töötasuväljamaksetelt ei ole OÜ Delta Security deklareerinud

kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 25 432,97 eurot. Sellega rikkus

Jaanus Kukebal OÜ Delta Security huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil

Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, § 43 lg 1 sätteid.

OÜ Delta Security ei ole deklareerinud ka kinnipidamisele ja tasumisele kuuluvat

sotsiaalmaksu summas 48 106,59 eurot. Sellega rikkus Jaanus Kukebal OÜ Delta Security

huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1

p 1, § 7 lg 1 sätteid.

Kohus märgib, et deklareerimata jäetud maksusummade puhul võtab kohus (erinevate

arvutustulemuste puhul) kõigil juhtudel arvesse süüdistatavate jaoks kõige soodsama

lõpptulemuse.

Kohtule esitatud tõendite alusel on olnud võimalik tuvastada need faktilised asjaolud, mis on

vajalikud OÜ Delta Security TSD deklaratsioonis õigete andmete esitamiseks. Need andmed

on piisava selguse ja täpsusega esitatud juba süüdistuses, sh süüdistusakti juurde kuuluvas

tabelis 16.8. Ehkki OÜ Delta Security on TSD deklaratsioonid viidatud perioodil esitanud,

puuduvad esitatud deklaratsioonides käesolevas kriminaalasjas kindlaks tehtud asjaolude

alusel OÜ Delta Security töötajateks loetud töötajatele (loetletud eespool) tehtud

töötasuväljamaksed ja neilt tasumisele kuuluvad maksud ehk esitatud andmed on puudulikud

ehk valeandmed. OÜ Delta Security nimel on maksustamisperioodide november 2014. a kuni

detsember 2015. a kohta esitatud maksuhaldurile valeandmeid, jättes deklareerimata

töötajatele tehtud väljamakseid kokku summas 145 777,15 eurot ja nendelt väljamaksetelt

tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 48 106,59 eurot ja tulumaksu 25

432,97 eurot.

Uuritud tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et OÜ Joy Grupp töötajatele on tehtud

töötasu väljamakseid erinevate äriühingute pangakontodelt töötajate pangakontodele ja välja

makstud sularahas järgmistes summades:

2014. a novembrikuu eest 13 110, 93 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-336, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.1, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 68, 76). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

2014. a detsembrikuu eest 13 762,62 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 320-336, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.2, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 68, 77). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a jaanuarikuu eest 14 188,10 eurot 17-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 134-153, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.3, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 69,78). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a veebruarikuu eest 12 468,63 eurot 14-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 154-171, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.4, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 69, 79). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a märtsikuu eest 11 247,64 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ

TSD lisa 1 XXXI kd, tl 172-189, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa

3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.5, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 70, XIII, tl 83). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale

töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis

16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a aprillikuu eest 13 628,23 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ

TSD lisa 1 XXXI kd, tl 190-199, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa

3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.6, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 70, XIII kd, tl 96). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale

töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis

16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a maikuu eest 15 708,74 eurot 16-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ

TSD lisa 1 XXXI kd, tl 200-210, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa

3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.7, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse ( XVIII kd, tl 70-71, 80, XIII kd, tl 154). Esitatud tõenditest nähtuvalt

on igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti

punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a juunikuu eest 14 697,60 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ

TSD lisa 1 XXXI kd, tl 211-221, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa

3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.8, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 71, XIII kd, tl 159). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale

töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis

16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a juulikuu eest 15 412,04 eurot 15-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX OÜ

TSD lisa 1 XXXI kd, tl 222-231, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2, lisa

3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.9, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 71-72, XIII kd, tl 165). Esitatud tõenditest nähtuvalt on

igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti

punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a augustikuu eest 12 790,63 eurot 13-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 232-246, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.10, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 72, XIII kd, tl 164). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale

töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis

16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a septembrikuu eest 13 789,02 eurot 12-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 247-261, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.11, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 72-73, XIII kd, tl 172). Esitatud tõenditest nähtuvalt on

igale töötajale tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti

punktis 16.9 ja kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a oktoobrikuu eest 12 789,02 eurot 11-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 262-278, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.12, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena ajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja kohus

neid siinkohal enam ei korda.

2015. a novembrikuu eest 12 789,02 eurot 11-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 279-296, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.13, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

2015. a detsembrikuu eest 12 824,02 eurot 12-le OÜ Joy Grupp töötajale (deklareeritud XXX

OÜ TSD lisa 1 XXXI kd, tl 298-314, väljamaksed XXX OÜ kontolt CD (V kd, tl 70)-l lisa 2,

lisa 3, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V kd, tl 1-37, p-d 4.8.14, 4.9). Vaatlusprotokolli punkt 4

elektroonilised lisad 2-3 CD-l. Väljamaksed nimeliselt iga töötaja kohta on koondatud

maksuarvestuse lisasse (XVIII kd, tl 73-74). Esitatud tõenditest nähtuvalt on igale töötajale

tehtud väljamaksed summas, mis on sellisena kajastatud ka süüdistusakti punktis 16.9 ja

kohus neid siinkohal enam ei korda.

Uuritud vaatlusprotokollides kajastatud andmed ja muud tõendid võimaldavad kohtul lugeda

tõendatuks, et süüdistusakti punkt 16.9. tabelis loetletud töötajatele tehtud väljamaksed tabelis

näidatud summades kajastavad tegelikke väljamakseid tõendatult ja õigesti.

Kokku tehti OÜ Joy Grupp töötajatele perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar -

detsember 2015. a töötasude väljamakseid pangakontode vahendusel netosummas 171 515,57

eurot ja sularahaväljamaksetena 17 664,67 eurot, kokku summas 189 180,24 eurot.

OÜ Joy Grupp ei ole perioodil november 2014. a - detsember 2015. a TSD-de lisadel 1

deklareerinud loetletud füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid. (XIX kd, tl 47-51). Nagu

eespool viidatud, on need töötajad ja neile tehtud töötasuväljamaksed deklareeritud XXX OÜ

ja XXX OÜ (mõlema juhatuse liige Teet Raatsin) TSD-l, kuid tööjõumakse neilt

väljamaksetelt riigile ei tasutud. See oli teada ka OÜ Joy Grupp juhatuse liikmele J. L.

J. L. andis kohtus ütlusi (XXIV kd, tl 155-163, XXV kd, tl 166-168) , et OÜ Joy Grupp

raamatupidamist korraldas O. V. ja tema perekonna raamatupidamisbüroo, kes pidi tegema

kõik raamatupidamise toimingud - suhtlemine, deklaratsioonide esitamine ja muu aruandlus.

OÜ Joy Grupil olid kõik seadusega ettenähtud maksukohustused, sh käibemaksukohustus.

Maksudeklaratsioone esitas raamatupidamisbüroo raamatupidaja, nimeliselt ei tea öelda, kuna

neid oli mitu ja vahetusid. Kõik deklaratsioonide esitamiseks vajalikud andmed ja arved saatis

J. L. raamatupidajale meili teel või viis ise raamatupidamisbüroo kontorisse. Tunnistaja sõnul

läksid kõik varasemad Joy Grupi töötajad üle tööjõurendi firmasse, kust neid siis rentis. Et

töötajad tööjõurenti vormistada, see ettepanek tuli raamatupidamisfirmalt, tunnistaja arvates ei

pidanud tema siis tegelema töötajate olmeprobleemidega, sellega tegeles tööjõurendi firma.

Ka deklaratsioonid esitatakse tööjõurendifirma poolt. Tunnistaja sõnul sai ta aru, et midagi on

valesti, siis kui MTA hakkas küsimusi esitama, tunnistaja läks MTA-sse selgitusi andma koos

Teet Raatsiniga. MTA-s käies sai ta aru, et maksud on jäetud maksmata. Tunnistaja sõnul oli

neid ettevõtteid, kellega ta tööjõu rentimise lepinguid sõlmis, mitmeid. Ta ei mäletagi nende

nimesid, kuna see leping oli lihtsalt üks formaalne dokument, mis oli vajalik, et saaks inimesi

rentida. Selle sisu ei arutatud. Tunnistaja arvates see rendiettevõtete tihe vahetumine andiski

märku, et midagi on selles asjas pahasti ja siis ta leppis kokku, et enam tööjõurenti ei kasuta.

Ta ütles seda O., aga O. suhtles Teeduga ja Teet pidi MTA-sse kaasa tulema, et kõik saab

korda. Tunnistaja sõnul ta oma töötajatele sularahas töötasu ei maksnud.

J. L. väide, et ta töötajatele sularahas palka ei maksnud, on vastuolus telefonikõnedes

kuulduga (kõned A. I. 02.10.2015. a kell 10.10, IV kd, tl 33-35, 04.12.2017. a kell 17.11 ja

kell 19.01 tl 72-73), SMS-d J. H. 13.10.2015. a (IV kd, tl 45), kõne R. R. 04.11.2015. a kell

18.07 (tl 61), kõned D. G. 11.02.2016. a kell 18.52 (IV kd, tl 98-99). See viimane

telefonikõne on toimunud küll ajal väljaspool süüdistuse perioodi, kuid arvestades ka

varasemat J. L. suhtlust oma töötajatega telefoni teel kinnitab ka see viimane telefonikõne, et

töötajatele töötasu väljamaksmine sularahas toimus. Töötasu väljamaksed töötajatele

sularahas kajastuvad ka Joy Grupp OÜ töötajate palgalehtedel (XIII kd, tl 139, 138, 135, 112,

127, 128, 136, 146, 153-154, 159,164, 165, 172), millele kohus eespool korduvalt viitas. Et

neile maksis J. (L.) palka ka sularahas, selle kohta andsid ütlusi ka tunnistajad V. V. (XXIV

kd, tl 188), J. R. (06.09.2021. a, XXIV kd, tl 183), J. H. (XXV kd, tl 156), H. M. A. (XXV kd,

tl 168).

OÜ Joy Grupp töötajatele november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a tehtud

töötasuväljamaksetelt ei ole OÜ Joy Grupp deklareerinud kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu

summas 40 011,48 eurot. Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ja Ahto

Kiili kaasabil Tulumaksuseaduse § 40 lg 2, lg 4, lg 5 ja § 41 lg 1, § 4 lg 1, § 43 lg 1 sätteid.

OÜ Joy Grupp ei ole deklareerinud ka arvestamisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 78

233,04 eurot. Sellega rikkus J. L. OÜ Joy Grupp huvides ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili

kaasabil Sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1, p 4, § 2 lg 1 p 1, § 7 lg 1 sätteid.

Maksuarvestus ja arvestusmetoodika

Kohus on kindlaks teinud nende töötajate nimed, keda on põhjendatud lugeda AS

Turvamaailm töötajateks, Delta Security OÜ ja Joy Gruppi töötajateks, kellele tehtud

töötasuväljamaksed ja neilt arvutatud maksud ja maksed tuli deklareerida vastavalt siis AS

Turvamaailm või Delta Security OÜ või Joy Grupp OÜ maksudeklaratsioonidel.

Tõendite uurimise käigus on ilmnenud, et nende äriühingute palgasaajate hulgas on mitmeid

isikuid, kelle nimed esinevad nii ühe kui teise äriühingu palgasaajate hulgas, mistõttu ei ole

võimalik lõpliku selgusega kindlaks teha, millises äriühingus töötamise aja eest on mingi

palgasumma saadud. Sellised töötajad on juba süüdistusega hõlmatud maksuarvestusest välja

jäetud ja kohtuliku uurimise tulemusena tuleb maksuarvestuse hulgast välja jätta veel 12

isikut, kelle kohta ei ole piisavalt andmeid, et korrektselt arvutada deklareerimisele ja

tasumisele kuuluvad maksud (tulumaks, sotsiaalmaks).

XXX OÜ ja XXX OÜ poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni

makse -ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (nimetatud TSD) lisa 1, on deklareeritud

füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid ja on näidatud ära ka iga residendist füüsilise isiku

puhul rakendatud või rakendamata jäetud maksud ja maksed, st informatsioon isiku

maksuvaba miinimumi arvestamise kohta, kogumispensioniga liitumise kohta kui ka töötaja ja

tööandja töötuskindlustuse makse kohta.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 järgi 2014. a redaktsioon) on tulumaksu objektiks

maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 4 järgi on

tulumaksumäär aastal 2014 21% ja aastal 2015 20%. TuMS § 23 järgi (aastal 2014 kehtinud

redaktsioon) on maksuvaba tulu aastal 2014 1728 eurot, st 144 eurot kuus, aastal 2015 (alates

01.01.2015. a jõustunud redaktsioon) 1848 eurot, st 154 eurot kuus.

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) § 7 lg 1 järgi (redaktsioon kehtis nii aastal 2014 kui ka 2015) on

sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt summalt. SMS § 2 lg 2, § 21 järgi kehtestatakse

sotsiaalmaksu kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. a riigieelarve seaduse (RES) § 2

lg 10 järgi oli aastal 2014 sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 320 eurot, st

sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 320x33% =105,60 eurot kuus, 2015. a riigieelarve

seaduse § 2 lg 10 järgi oli kuumäär 355 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

355x33%=117,15 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad olid aastal 2014 töötajale 2%,

tööandjale 1% (Vabariigi Valitsuse määrus nr 167 § 2, § 3), aastal 2015 oli

töötuskindlustusmakse määr töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% (Vabariigi Valitsuse määrus nr

151 § 2, § 3).

Kogumispensionide seaduse § 9 järgi on kogumispensioni makse määr aastal 2014 2%

(liitunutele, 0% mitteliitunutele) ja aastal 2015 2% või 3% liitunutele (0% mitteliitunutele).

Töötasu alammäär aastal 2014 oli 355 eurot kuus ja 2.13 eurot tunnis (alus Vabariigi

Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 1), aastal 2015 390 eurot kuus ja 2,34 eurot tunnis (alus

Vabariigi Valitsuse määrus nr 166 § 1 lg 2 ).

Neil TSD lisas 1, aga ka palgalehtedel nähtuv informatsioon võimaldab käesolevas

kriminaalasjas, lähtudes töötajatele tehtud netoväljamaksetest (see on nii töötaja pangakontole

kantud summa kui ka sularahas makstud summa kokku), arvutada deklareerimisele ja

tasumisele kuuluvad maksud ja maksed ja töötasu brutosumma. Tööjõumaksude arvutamiseks

vajalik informatsioon iga töötaja kohta kajastub ka Turvamaailma palgalehtedel (XIII kd, tl

140-145, 131-134, 120-124, 104-108, 61-63, 86-90, perioodi november 2014. a - märts 2015.

a kohta) ja Delta Security palgalehtedel perioodi detsember 2014. a (XIII kd, tl 129-130),

jaanuar - veebruar, märts 2015. a (XIII kd, tl 125-126, 109-110, 91-92, )

Palgalehed Joy Grupp kohta 2014. a november, detsember (XIII kd, tl 135-136, 139, 146),

2015.a jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai , juuni, juuli, august, september (s/akti tõend nr

14-2.10, 14-2.15, 14-2.3, 14-2.16, XIII kd, tl 112, 127, 128, 152-155 koos parandustega, 158-

159, 163-164, 165,167, 171-172, 83-84, 96-98).

Kohus on arvutanud kõigi esitatud andmete alusel ja kasutades lihtsaid matemaatilisi tehteid

töötajatele tehtud netoväljamaksete alusel kujunevaid makse ja makseid ja brutokuupalga

summat.

Samade andmete alusel on Turvamaailma, Delta Security ja Joy Grupp töötajate kohta

koostatud maksuarvestus ka kohtueelse menetluse käigus (XVIII kd, tl 3-17, 24-54, 62-82).

Puutuvalt kaitsjate kriitikasse Maksu- ja Tolliameti töötaja R. H. poolt läbi viidud

maksuarvestuse osas (maksuarvestus AS Turvamaailm maksude kohta XVIII kd, tl 24-29, tl

30-54 lisa 1, maksuarvestus Delta Security OÜ maksude kohta XVIII kd, tl 3-8, tl 9-16 lisa 1),

Joy Grupp maksude kohta XVIII kd, tl 62-82) märgib kohus, et koostatud maksuarvestuse lisa

1 (kolme ettevõtte kohta) ei kujuta endast asjas algdokumenti, vaid tegemist on

süstematiseeritud kokkuvõttega algdokumentides sisalduvatest andmetest ja nende põhjal

arvutatud maksudest ja maksetest. Arvutuste aluseks on olnud kehtivad maksuseadused ja

maksumäärad. Maksuarvestuse metoodikad ja aluseks olnud arvutused on kirjeldatud

maksuarvestuse tekstis ja selle kohta andis selgitusi tunnistaja R. H. kohtuistungil 24.11.2021.

a (XXXVI kd, tl 74-83). Kohus on uurinud kõiki maksuarvestuse aluseks olevaid

algdokumente (pangakontode väljavõtteid töötajatele maksete tegemise kohta, palgalehti,

maksudeklaratsioone), mis on käesolevas kohtuasjas tõendiks, neile on käesolevas otsuses ka

korduvalt viidatud. Lisaks sellele on kohus võtnud arvesse tunnistajate ütlusi selle kohta,

millisel viisil neile töötasu välja maksti (kas pangakontole või sularahas). Sularahas töötasu

saamist kinnitasid Joy Grupi töötajad. Kõige selle põhjal saab kohus olla veendunult

seisukohal, et kasutatud maksude arvutamise metoodika vastab aastatel 2014 ja 2015 kehtinud

maksuseadustele ja võimaldab saada õige tulemuse, mis on kirjas süüdistusakti lisades 16.7,

16.8 ja 16.9.

Puutuvalt kriitikasse maksuarvestuse koostanud tunnistaja R. H. osas märgib kohus, et

tunnistaja andis kohtuistungil detailseid ütlusi nii maksuarvestuse koostamise põhjuste kui ka

metoodika kohta. Tunnistaja andis ütlusi, et teostas maksukontrolli Delta Security OÜ kohta,

tuvastas maksurikkumised, koostas selle kohta kuriteoteate MTA uurimisosakonnale. Hiljem

koostas tunnistaja ka maksuarvestuse, selle koostamine on MTA töös tavapärane. Kui on

isikud ja andmed, arvutame, palju oli antud isikute puhul tööjõumaksukohustus, mis jäi riigile

maksmata. Meie hinnanguid ei anna, tõendeid ei kogu. Tunnistaja selgitas: kui on makstud

netopalk, mille pealt on maksud tasumata, arvutame brutopalga ja arvutame, palju on jäänud

deklareerimata. Meile anti nimekiri, et need on Delta Security töötajad, me vastavalt

pangakontodele ja palgalehtedele leidsime neile väljamaksed, mis ei olnud deklareeritud.

Saime maksusummad. See oli meie töö eesmärk. Käibemaksukohustuse arvutamise juures

võtsime välja fiktiivsed arved, mis uurimisosakonna poolt öeldi, sellega suurenes tasumisele

kuuluv käibemaks. Tunnistaja arvates ei ole maksuarvestus haldusakt, see on meie poolt

maksude kokku arvestamine. Maksuarvestuse taotluses on kirjas, millise perioodi kohta see

tuleb teha. Algandmed on esitatud näiteks mälupulgal, kust tunnistaja otsib andmed: kui on

konkreetne isik, konkreetne kuu, saab vaadata selle kuu väljamakset. Saadud summa

pannakse tabelisse. Tunnistaja vastas ka paljudele muudele küsimustele. Kohtu hinnangul on

tunnistaja andnud usaldusväärseid ütlusi ja arusaadavalt selgitanud maksuarvestuse

koostamise metoodikat.

Kohtu hinnang maksuarvestuse metoodika kohta on, et arvutustes on õige lähtuda just

maksumaksja enda poolt deklareeritud summadest ja neid vähendada/suurendada ebaõigeks

osutunud (rohkem või vähem deklareeritud) summade võrra, kuna see vastab täpselt KarS §

3891 sõnastusele (…valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse

vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu-või

kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet…).

Väljamakstud töötasu netosummade alusel on võimalik välja arvutada, milline oli sellele

vastav brutopalk ja millised pidid olema riiklikud maksud ja maksed neilt summadelt. Ja

seejärel võrrelda tulemust tegelikult deklareerituga. Uuritud tõendite alusel loeb kohus

tuvastatuks, et maksuarvestuse lisasse nr. 1 (nii Turvamaailm, Delta Security kui ka Joy

Grupp kohta) koondatud faktilised andmed (summad) on valdavas osas kooskõlas

algdokumentides sisalduvaga ehk väljamakstud netotöötasudega. Samas ei ole MTA

kontrolliosakonnas koostatud maksuarvestus tõend, millele kohus tugineb. Kohus kasutab

maksuarvestuse tulemust (tabelite kujul) abivahendina, kuna erinevused prokuratuuri poolt

arvutatuga ja kohtu poolt arvutatuga ei ole märkimisväärsed ja nii on võimalik vältida

dubleerivaid tabeleid.

Tuvastatud eksimusena maksuarvestuses märgib kohus, et 2015. a jaanuarikuu

maksuarvestuses ja süüdistusakti lisas 16.7. on töötaja S. S. kajastatud kaks korda sama

väljamaksega (473,10 eurot), tegelikult on isik saanud selle summa ühekordselt (väljamakse

nähtub XXX OÜ pangakontolt 26.01.2015. a, V kd, tl 70, vaatlusprotokoll 08.01.2016. a V

kd, tl 1-37, vaatlusprotokollli punkt 4 elektroonilised lisad 2-3 CD-l). Väljamakstud

netotöötasude põhjal arvutatud maksude ja maksete summades esineb metoodilisi vigu, mis

tulenevad näiteks järgmistest asjaoludest: tulumaksusumma arvutamisel ei ole rakendatud

tulumaksuvabastust kõigil kalendrikuudel, kus see oleks vajalik, maksuarvestuses on

rakendatud kogumispensioni määrana 3%, kuid õige määr on 2%. Mõnede töötajate puhul (12

isikut) ei ole piisavalt detailseid alusandmeid, et arvutada täpne tulumaksu- ja sotsiaalmaksu

summa aastal 2014. Selliste vigade ja ebatäpsuste tulemusena on põhjendatud lugeda, et AS

Turvamaailm nimel esitatud deklaratsioonides perioodil november 2014. a - detsember 2015.

a on jäetud deklareerimata tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 88 358,06 eurot

ja sotsiaalmaksu 170 772,84 eurot ehk süüdistuses esitatuga võrreldes kokku 2833 eurot

vähem. Prokuratuuri poolt kohtuvaidluses esitatud maksukohustuses arvutustes kajastub

viidatud isik S. S. tema väljamakse ühekordselt, mis tähendab, et süüdistusakti punktis 16.7

esinev viga on kõrvaldatud.

Tulemusi kajastab peamiselt õigesti ka süüdistusakti p 16.7 (Turvamaailm), p 16.8 (Delta

Security OÜ) ja p 16.9. (Joy Grupp) tabelis sisalduv.

Prokurör on kontrolli tulemusena jõudnud kohtuvaidluses seisukohale, et Turvamaailma

puhul on maksukohustus 449 773,27 eurot, võrreldes süüdistusaktis ja AVÕN-is esitatuga on

kohustus vähenenud 2833 euro võrra, Delta Security puhul on maksukohustus 253 101,49

eurot, võrreldes AVÕN-is esitatuga maksukohustuse vähenemine 25,92 euro võrra. Kohus on

seisukohal, et süüdistatavatele tehtava süüteoetteheite puhul tuleb lähtuda süüdistavatele

soodsaimast tulemusest ehk AS Turvamaailm puhul maksu- ja kinnipidamiskohustuse

vähendamisest summas 449 773,27 eurot. Delta Security OÜ puhul maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamisest summas 253 101,49 eurot ja Joy Grupp OÜ puhul

maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamisest summas 275 213,88 eurot.

Väljamakstud summad on kantud töötajate pangakontodele peamiselt selgitusega „ töötasu

vastavalt lepingule“. Töötajatele tehtud väljamaksed on koondatud tabelisse (süüdistusakti

lisa 16.7) ja on deklareeritud XXX OÜ TSD-l (XXXI kd, tl 331-336 ) 2014. a novembrikuu

kohta, XXX OÜ TSD-l 2014. a detsembrikuu kuni 2015. a maikuu kohta (XXXI kd., tl 336-

342) ja 2015. a septembri kuni detsembrikuu kohta (XXXI kd, tl 247-314). Deklaratsioonid

on esitatud XXX OÜ ja XXX OÜ juhatuse liikme Teet Raatsini poolt (XXXI kd, tl 3-4).

Palgakalkulaatori (palk.crew.ee/2014/kalkulaator.html) abil on kontrollitav, et sellistes

summades tehtud (neto)väljamaksetelt tuleb tasuda järgmisi makse ja makseid. Kas isik on

kogumispensioniga liitunud või mitte, see on kontrollitav aadressilt

https://www.pensionikeskus.ee/raamatupidajale/ii-sammas/liitumiskontroll/?personCode=.

Aastal 2014 oli tulumaksuvaba miinimum 144 eurot kuus, töötaja töötuskindlustusmakse 2%,

tööandja töötuskindlustusmakse 1%. Kogumispensioniga liitunutel on kogumispensioni

makse määr 2%. Tööandjal on kohustus tasuda sotsiaalmaksu maksumääraga 33% ja töötasult

kinni pidada tulumaksu, mille maksumäär oli aastal 2014 21%. Aastal 2015 oli

tulumaksumäär 20%, tulumaksuvaba miinimum 154 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse

1,6%, tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,8%.

Näiteks 2014.a novembrikuu. Turvamaailm AS töötaja O. K. (IK XXX) (XVIIIkd, tl 33)

netotöötasu 386, 40 eurot, millelt kuulub tasumisele (töötaja) töötuskindlustusmakse 9,39

eurot, (töötaja) kogumispensionimakse 9,39 eurot, tulumaks (21%) 64,43 eurot.

Tööandjal tuleb tasuda sotsiaalmaksu (33%) 154,97 eurot, (tööandja) töötuskindlustusmakse

4,70 eurot. Töötaja brutopalk on sellisel juhul 469,61 eurot.

See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 331), kelle maksuarvestus

esitatud vastavalt palgale ja maksude kalkulaatorile.

Turvamaailm AS töötaja A.K. (IK XXX) (XVIII kd, tl 30), netotöötasu 414 eurot, millelt

tasumisele tulumaks (21%) 110,05 eurot. Muid töötaja makse ei lisandu. Tööandja

töötuskindlustusmakse 1% 5,24 eurot, sotsiaalmaks (33%) 172,94 eurot.

See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 331), kellel tulumaksuvaba

miinimumi ei rakendu, samuti mitte kogumispensionimakset ega töötuskindlustusmakset.

Turvamaailm AS töötaja E. H. (IK XXX) (XVIII kd, tl 30) netotöötasu 370,50 eurot, millelt

kuulub tasumisele (töötaja) töötuskindlustusmakse 8,97 eurot, (töötaja)

kogumispensionimakse 8,97 eurot, tulumaks (21%) 60,21 eurot.

Tööandjal tuleb tasuda sotsiaalmaksu (33%) 148,05 eurot, (tööandja) töötuskindlustusmakse

4,49 eurot. Töötaja brutopalk on sellisel juhul 448,65 eurot.

See töötaja on deklareeritud XXX OÜ töötajana (XXXI kd, tl 332), kellel tulumaksuvaba

miinimum 144 eurot, kõik maksud deklareeritud vastavalt palga ja maksude kalkulaatorile

(XXXI kd, tl 332).

Kõik AS Turvamaailm töötajatele tehtud töötasuväljamaksed, mis on jäetud AS Turvamaailm

poolt deklareerimata, deklareerimata jäetud maksusummad ning tasumata ja kinnipidamata

jäetud maksud, on koondatud maksuarvestusse (XVIII kd, tl 24-29, tabelid arvutustega lisa 1

tl 30-54).

Kohus on arvutanud ka Delta Security OÜ ja Joy Grupp OÜ töötajatele tehtud väljamaksetelt

deklareerimisele ja tasumisele kuuluvaid makse ja leiab, et need peamiselt langevad kokku

maksuarvestuses (XVIII kd, tl 2-17, 62-74) esitatud ja prokuratuuri poolt tehtud arvutustega.

Seega on süüdistusaktis näidatud AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp

töötasuväljamaksed ja neilt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed kontrollitavad kohtule

esitatud tõendite alusel. Need vastavad süüdistusakti tabelite p 16.7, p16.8, p 16.9. esitatud

arvutustele. Vähesed erinevused on kohus käsitlenud käesolevas otsuses eespool ja need kõik

erinevused võtab kohus arvesse süüdistatavatele soodsamas summas.

AS Turvamaailm, OÜ Joy Grupp OÜ Delta Security sisendkäibemaksuga seonduv

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6

punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha

arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud

tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena

käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva

seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava

kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse

saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse § -s 37 sätestatud nõuete kohase

arve alusel.

AS-i Turvamaailm käibemaksuarvestuses kajastatud arved perioodil november 2014. a kuni

detsember 2015. a.

Uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et AS Turvamaailm deklareeris oma 2014. aasta

novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 93

301,20 eurot, sh käibemaks 20% 15 550,20 eurot.

AS Turvamaailm 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 22.12.2014. a

(XVIII kd, tl 277). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214101 (VIII kd, tl 176)

28.11.2014. a summas 52 948,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8824,80 eurot ; arve nr

214100 (VIII kd, tl 175) 28.11.2014. a summas 26 474,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna

4412,40 eurot; arve nr 2141099 (VIII kd, tl 174) 28.11.2014. a summas 1488 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 248 eurot; arve nr 214098 (VIII kd, tl 173) 28.11.2014. a summas 12 390

eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 118 164,72 eurot, käibemaks 23632,94 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 20671,88 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2961,06 eurot (XVIII kd, tl.274).

XXX arve nr 214101 28.11.2014. a ja arve nr 214100 28.11.2014. a (VIII kd, tl 176, 175) on

esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult AS Turvamaailm nende

arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus

eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

XXX arve nr 214099 28.11.2014. a on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr

214098 28.11.2014. a on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 174, 173). Esitatud

arvetel ei ole märgitud, kus, millisel perioodil või millise kokkuleppe alusel on selliseid töid

tehtud või soojakuid renditud. Kohtule esitatud hulgaliste aktide, lepingute jm

raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid soojakutele või

nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde tellimisele. Kohtule

esitatud dokumentide hulgas ei ole ka selliseid, millest leiaks algandmeid XXX OÜ ja AS

Turvamaailm vahel olemas olnud majandussuhete kohta üldse. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab

raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad

algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et

sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei ole esitatud.

Süüdistuse kohaselt on tegemist näilike teenuste arvetega, mille kohta on andnud ütlusi

tunnistaja K. T.. K. T. ütlused kohtuistungil 23.08.2021. a käivad selle kohta, et arvele

kirjutati „soojakute rent“ või „hooldus- ja abitööd“, kuna tööjõurendi tunni hind läks muidu

liiga kõrgeks. Tööjõurendi eest sai arveid esitada nende tundide arvu eest, mida

Turvamaailma objektidel üldse tehti, miinus Turvamaailma enda töötajateks vormistatud

töötajate tunnid. Kui oli vaja arvet suuremas summas, et sellega rohkem raha Turvamaailmast

välja viia, siis tuli leida teenuseid, mida arvele kirjutada. Selliseks teenuseks sai olla soojakute

rent, kuna Turvamaailmal oli hulk vanu soojakuid, mis anti üle XXX ja mida hakati siis tagasi

rentima ja selle eest sai esitada arve. Tunnistajana küsitletud K. T. selgitust kohtumenetluses

muude tõenditega ümber lükatud ei ole.

Jaanus Kukebalile kohtuistungil selle väite kontrollimiseks küsimusi ei esitatud. Jaanus

Kukebali ütlused soojakute teemal (Turvamaailma nõukogu arutas nende värvimist, …

tütarettevõtted varustati soojakutega Turvamaailma kaudu) kinnitavad soojakute kuulumist

Turvamaailmale.

Tunnistajana küsitletud K. T. selgitust kohtumenetluses muude tõenditega ümber lükatud ei

ole.

Kohtule ei ole esitatud algdokumente selle kohta, et tegemist oleks tegeliku soojakute

rentimisega või et tegelikult osutas XXX OÜ Turvamaailmale hooldus- või abitööde

teenuseid. Et tegemist on nö väljamõeldud arvetega, viitab näiteks asjaolu, et nii XXX OÜ

(28.11.2014. a arve) kui ka XXX OÜ 31.01.2015. a (VIII kd, tl 186) esitavad arve soojakute

rentimise eest täpselt samas summas. Ka selle kohta, XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel

oleksid soojakute rentimise ärisuhted, millisel perioodil või kus see toimuks, puuduvad

raamatupidamise algdokumendid.

Tunnistaja R. J. andis ütlusi, et koristus- ja abitöödele, piirdeaedade kokkupanekuks saatsid

nad oma töötajaid (25.08.2021. a, XXIV kd, tl 114). Tööjõu rendilepingu 2014-4 näitel (XII

kd, tl 179-180) selgitas R. J., et need olidki abitöötajad, keda kutsuti koristustöödeks või

piirdeaedade kokkupanekuks. Neist ütlustest ja lepingust järeldub, et piirdeaedade

kokkupanekuks jm abitöödeks kasutati neidsamu isikuid, keda renditöötajatena näidati.

Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste

hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud

tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku

tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada

äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 15 550,20 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 112 804,80 eurot, sh käibemaks 20% summas 18

800,80 eurot.

AS Turvamaailm 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2015. a

(XVIII kd, tl 245). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214117 05.12.2014. a (VII kd, tl 9

pöördel) summas 65 938,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10989,80 eurot; arve nr 214116

05.12.2014. a (VII kd, tl 9 pöördel) summas 32 968,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5494,80

eurot; arve nr 214115 05.12.2014. a (VII kd, tl 10) summas 1507,20 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 251,20 eurot; arve nr 214114 (VII kd, tl 10) 05.12.2014.a summas 12

390 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 135840 eurot, käibemaks 27168 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 22591,64 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

4576,36 eurot (XVIII kd, tl 274).

XXX OÜ arved nr 214116 ja 2014117 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus

on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud,

sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata

tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel

kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud

tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

XXX arve nr 214115 05.12.2014. a on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr

214114 05.12.2014. a on esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VII kd, tl 10). Kohtule esitatud

hulgaliste aktide, lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles

sisalduks viiteid soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja

abitööde tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on

nõutav, et arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse

võistleva iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool.

Neid ei ole esitatud.

Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste

hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud

tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku

tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada

äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 18 800,80 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 73 509,60 eurot, sh käibemaks 20% 12 251,60 eurot.

AS Turvamaailm 2015. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.02.2015. a

(XVIII kd, tl 281). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215012 (VIII kd, tl 183)

30.01.2015. a summas 39 738 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6623 eurot; arve nr 215011 (VIII

kd, tl 184) 30.01.2015. a summas 19 869,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3311,60 eurot;

arve nr 215010 (VIII kd, tl 185) 30.01.2015. a summas 1512 eurot, sh sisendkäibemaksuna

252 eurot; arve nr 215009 (VIII kd, tl 186) 30.01.2015. a summas 12 390 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 2065 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96901,02 eurot, käibemaks 19380,20 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 16270,54 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3109,66 eurot (XVIII kd, tl 275).

XXX OÜ arved nr 215012 ja 2015011 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus

on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud,

sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata

tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel

kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud

tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

XXX arve nr 21501 on esitatud kauba eest „Hooldus - ja abitööd“ ja arve nr 215009 on

esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 185,186). Kohtule esitatud hulgaliste aktide,

lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid

soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde

tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et

arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva

iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei

ole esitatud.

Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste

hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud

tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku

tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada

äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 12 251,60 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015 .aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 58 800 eurot, sh käibemaks 20% 9800 eurot.

AS Turvamaailm 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.03.2015. a

(XVIII kd, tl 283). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215037 (VIII kd, tl 179)

16.02.2015. a summas 25 922,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4320,40 eurot; arve nr 215036

(VIII kd, tl 180) 16.02.2015. a summas 18 961,20 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3160,20

eurot; arve nr 215035 (VIII kd, tl 181) 16.02.2015. a summas 12 390 eurot, sh

sisendkäibemaksuna 2065 eurot; arve nr 215034 (VIII kd, tl 182) 16.02.2015. a summas

1526,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 254,40 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95763,17 eurot, käibemaks 19152,63 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 14766,10 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

4386,53 eurot (XVIII kd, tl 275).

XXX OÜ arved nr 215037 ja 2015036 on esitatud tööjõurendi eest vastavalt lepingule. Kohus

on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud,

sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata

tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel

kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud

tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

XXX arve nr 215034 on esitatud kauba eest „Hooldus – ja abitööd“ ja arve nr 215035 on

esitatud kauba eest „Soojakute rent“ (VIII kd, tl 181,182). Kohtule esitatud hulgaliste aktide,

lepingute jm raamatupidamisdokumentide hulgas ei leidu ühtki, milles sisalduks viiteid

soojakutele või nende rentimise kokku leppimisele või kelleltki hooldus- ja abitööde

tellimisele. Kuna RMS § 4 p 6 nõuab raamatupidamise dokumentide säilitamist, on nõutav, et

arvete esitamisel aluseks olevad algdokumendid oleksid säilitatud. Kohtumenetluse võistleva

iseloomu tõttu tuleks eeldada, et sellised dokumendid esitab huvitatud menetluspool. Neid ei

ole esitatud.

Kohtu hinnangul kuuluvad nii soojakute rentimise kui ka hooldus- ja abitööde arved selliste

hulka, millel näidatud teenuseid tegelikult ei osutatud ja nendel arvetel näidatud tehingud

tuleb MKS § 83 lg 4 alusel jätta arvesse võtmata. Sellised arved kuuluvad näiliku

tööjõurendiskeemi hulka, mille eesmärgiks on vähendada maksukohustust ja suurendada

äriühingust tulumaksuvabalt väljaviidava raha hulka.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 9800 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka

maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses deklareeris AS Turvamaailm OÜ XXX poolt

esitatud arveid kogusummas 54 036 eurot, sh käibemaks 20% 9006 eurot.

AS Turvamaailm 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.04.2015.a

(XVIII kd, tl 285). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 15215006 (VIII kd, tl 177)

31.03.2015. a summas 29 023,98,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4837,33 eurot; arve nr

15215005 (VIII kd, tl 178) 31.03.2015. a summas 25 012 eurot, sh sisendkäibemaksuna

4168,67 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127923,06 eurot, käibemaks 25584,61 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19212,37 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

6372,24 eurot (XVIII kd, tl 275).

XXX OÜ arved nr 215006 ja 2015005 on esitatud tööjõurendi eest 01.03.2015-31.03.2015.

Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei

soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti

varjata tegelikku olukorda- töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel

kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud

tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 9006 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka

maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arve nr 1501 summas 82 611,82 eurot, sh käibemaks 20% 13 768,64 eurot.

AS Turvamaailm 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 24.09.2015. a

(XVIII kd, tl 287). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1501(VIII kd, tl 195) 31.08.2015. a

summas 82 611,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna 13 768,64 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 121592,97 eurot, käibemaks 24318,59 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 17973,92 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

6344,67 eurot (XVIII kd, tl 275).

XXX OÜ arve nr 1501 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 14.08 -

31.08.2015. a eest. Arve sisu on: kogus 24 155,5 tundi, hind 2,85. Sama numbriga leping (VII

kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Kohus on kindlaks

teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest

tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku

olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud

teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 13 768,64 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt 30.09.2015. a väljastatud arve nr 1504 (VIII kd, tl 194) summas 91 433,70 eurot, sh

käibemaks 20% 15 238,95 eurot. AS Turvamaailm 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon

esitati K. K. poolt 20.10.2015. a (XVIII kd, tl 289).

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 116384,44 eurot, käibemaks 23276,89 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 17957,84 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

5319,05 eurot (XVIII kd, tl 274).

XXX OÜ arve nr 1504 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.09 -

30.09.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX

OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Kohus on kindlaks teinud, et tegelikult AS Turvamaailm nende

arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi

arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema

enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise

tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks

sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 15 238,95 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015.aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt 31.10.2015. a väljastatudarve nr 1509 (VIII kd, tl 193) summas 98 205,30 eurot, sh

käibemaks 20% 16 367,55 eurot. AS Turvamaailm 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon

esitati K. K. poolt 20.11.2015. a (XVIII kd, tl 291).

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 117 415,94 eurot, käibemaks 23 483,19 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 18 610,04 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

4873,15 eurot (XVIII kd, tl 274).

XXX OÜ arve nr 1509 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.10 -

31.10.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX

OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei

soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti

varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja

arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel

näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 367,55 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1519 (VIII kd, tl 189) summas 11 640 eurot, sh

käibemaks 20% 1940 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1518 (VIII kd, tl 190) summas

2168,40 eurot, sh käibemaks 361,40 eurot; 30.11.2015. a väljastatud arve nr 1517 (VIII kd, tl

191) summas 80 723,98 eurot, sh käibemaks 20% 13 454 eurot; 01.11.2015. a väljastatud arve

nr 1512 (VIII kd, tl 192) summas 4150,44 euro, sh käibemaks 691,74 eurot. Kokku OÜ XXX

arveid summas 98683 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 447 eurot. AS Turvamaailm 2015. a

novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.12.2015. a (XVIII kd, tl 293).

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 111890,67 eurot, käibemaks 22378,13 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19144,66 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3233,47 eurot (XVIII kd, tl 274).

XXX OÜ arve nr 1519 on esitatud kirjeldusega: koristus- ja piirdeaedade montaažitööd

Maxima logistikakeskus, Õlleköögi tee 24. Periood 17.08.2015. a - 30.11.2015. a. Nimetatud

objekt on AS Turvamaailm tööobjekt (akt, VIII kd, tl 48), kus kasutati töötajaid, kes olid

vormistatud renditöötajateks. Seega oli tegemist AS Turvamaailm enda töötajatega. XXX

arved nr 1512, 1517, 1518 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi 01.11 -

30.11.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping XXX

OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel tööjõurenti ei

soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti

varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda töötajate vahel ja

arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel

näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 447,14 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

AS Turvamaailm deklareeris oma 2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1525 (VIII kd, tl 187) summas 23 286,60 eurot, sh

käibemaks 20% 3881,10 eurot; 31.12.2015. a väljastatud arve nr 1523 (VIII kd, tl 188)

summas 74 318,32 eurot, sh käibemaks 12 386,39 eurot. Kokku OÜ XXX arveid summas 97

586,92 eurot, sh käibemaks 20% ehk 16 267,50 eurot. AS Turvamaailm 2015. a detsembrikuu

käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2016. a (XVIII kd, tl 295).

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 109 587,72 eurot, käibemaks 21917,54 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19944,39 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

1973,15 eurot (XVIII kd, tl 276).

XXX OÜ arve nr 1523 ja arve nr 1525 on esitatud kirjeldusega: leping 15080601 perioodi

01.12 - 31.12.2015. a eest. Sama numbriga leping (VII kd, tl 148-154) on tööjõu rendileping

XXX OÜ ja AS Turvamaailm vahel. Tegelikult AS Turvamaailm nende arvete alusel

tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete

esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid AS Turvamaailm ja tema enda

töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena

jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub

õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 16 267,49 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 25-26, lisa 2 tl 55) ja

süüdistusakti tabelis p 16.1.3.

Kokku on perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar - märts 2015. a ja august -

detsember 2015. a AS Turvamaailm näidanud oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu

alusetult summas 143 498,37 eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust.

Uuritud tõendite alusel on tuvastatav, et OÜ Delta Security deklareeris oma 2014. aasta

novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 47

467,20 eurot, sh käibemaks 20% 7911,20 eurot.

OÜ Delta Security 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 22.12.2014. a

(XVIII kd, t .176). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214108(X kd, tl 27) 28.11.2014. a

summas 31 642,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5273,80 eurot; arve nr 214107 (X kd, tl

26)28.11.2014. a summas 15 824,40 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2637,40 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 62738,35 eurot, käibemaks 12 547,67 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 10 231,20 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2316,47 eurot (XVIII kd, tl 173).

XXX arve nr 214108 28.11.2014. a ja arve nr 214107 28.11.2014. a (X kd, tl 27, 26) on

esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende

arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus

eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 7911,20 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 53 402,40 eurot, sh käibemaks 20% 8900,40 eurot.

OÜ Delta Security 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 26.03.2015. a

(XVIII kd, tl 17-178). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 214123 (X kd, tl 28)

05.12.2014. a summas 17800,80 urot, sh sisendkäibemaksuna 2966,80 eurot; arve nr 214124

(X kd, tl 29) 05.12.2014. a summas 35 601,60 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5933,60 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 62 364,93 eurot, käibemaks 12 472,99 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 10 434,60 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2038,39 eurot (XVIII kd, tl 173).

XXX arve nr 214123 05.12.2014. a ja arve nr 214124 05.12.2014. a (X kd, tl 28, 29) on

esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende

arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus

eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 8900,40 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 38 403,60 eurot, sh käibemaks 20% 6400,60 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a. jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.02.2015. a

(XVIII kd, tl 179). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215019 (X kd, tl 30) 30.01.2015. a

summas 25 600,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4266,80 eurot; arve nr 215018 (X kd, tl 31)

30.01.2015. a summas 12 802,80 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2133,80 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 55 028,78 eurot, käibemaks 11 005,76 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 9071,02 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

1934,74 eurot (XVIII kd, tl 174).

XXX OÜ arve nr 215019 30.01.2015. a ja arve nr 215018 30.01.2015. a (X kd, tl 30, 31) on

esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“. Tegelikult OÜ Delta Security nende

arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus

eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6400,60 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid kogusummas 36 900 eurot, sh käibemaks 20% 6150 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.03.2015. a

(XVIII kd, tl 180). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215041 (X kd, tl 32) 16.02.2015. a

summas 24 600 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4100 eurot; arve nr 215040 (X kd, tl 33)

16.02.2015. a summas 12 300 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2050 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 50 031,70 eurot, käibemaks 10 006,34 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 7963,91 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2042,43 eurot (XVIII kd, tl 174). XXX OÜ arve nr 215041 16.02.2015. a ja arve nr 215040

16.02.2015. a (X kd, tl 32, 33) on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“.

Tegelikult OÜ Delta Security nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli

tema enda töötajatega nagu kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega

sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel

ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel

näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende

arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka

maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti

tabelis p 16.2.3.

2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses deklareeris OÜ Delta Security OÜ XXX poolt

esitatud arveid kogusummas 35 700,70 eurot, sh käibemaks 20% 6450,10 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.04.2015- a

(XVIII kd, tl 181-182). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 15215010 (X kd, tl 34)

31.03.2015. a summas 25 800,48 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4300,08 eurot; arve nr

15215009 (X kd, tl 35) 31.03.2015. a summas 12 900,24 eurot, sh sisendkäibemaksuna

2150,04 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 55 788,91 eurot, käibemaks 11 157,78 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 8264,53 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2893,25 eurot (XVIII kd, tl 174).

XXX OÜ arve nr 15215010 31.03.2015. a ja arve nr15215009 31.03.2015. a (X kd, tl 34, 35)

on esitatud kauba eest „Tööjõurent 01.03.2015 - 31.03.2015“. Tegelikult OÜ Delta Security

nende arvete alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu

kohus eespool tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku

olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud

teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka

maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti

tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arve nr 1502 (X kd, tl 36 ) summas 65 890,40 eurot, sh käibemaks 20% 10

996,70 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.09.2015. a

(XVIII kd, tl 183-184). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1502(X kd, tl 36) 31.08.2015. a

summas 65 980,36 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 996,73 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 96 481,96 eurot, käibemaks 19296,39 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 13 995,78 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

5300,61 eurot (XVIII kd, tl 174). .

OÜ XXX arve nr 1502 31.08.2015. a (X kd, tl 36) on esitatud kirjeldusega: „Leping

15080701 periood 14.08.2015-31.08.2015“. See arve on leitud läbiotsimisel Delta Security

OÜ kontoris Kadaka tee 86A (X kd, tl 4-6, vaatlusprotokoll 13.02.2017. a, X kd, tl 14-20).

OÜ XXX sama numbriga arve nr 1502 31.08.2015. a Delta Security OÜ-le on leitud ka

läbiotsimisel

K.

T. elukohas

XXX

ära

võetud

sülearvuti

KT_Lenovo_Thinkpadx201andmekandja koopialt, (vaatlusprotokoll 14.11.2016. a, VII kd, tl

86-90). Sellel arvel on kirjeldusena märgitud: Leping 15-02 periood 14.08-31.08.2015.

Mõlemal sama numbriga arvel on kokkulangevad nii kogus, hind (2,85 eurot) kui ka arve

summa, koos käibemaksuga 65 980,36 eurot. VII kd, tl 155-161 on rendileping nr 15080701

07.08.2015. a XXX OÜ (rendileandja, esindaja juhatuse liige D. Z.) ja Delta Security OÜ

(kasutajaettevõtja, esindaja juhatuse liige R. J.) vahel selle kohta, et rendileandja rendib

kasutajaettevõtjale tasu eest lepinguga kindlaksmääratud töötajaid kindlaksmääratud

ajaperioodil. Lepingu p 3.1 järgi renditakse töötajaid alates lepingu sõlmimisest kuni

31.12.2015. a. Kasutajaettevõtja maksab rendileandjale renditasu renditeenuse eest

tasuühikute põhiselt 2,85 eurot tund. Tegelikult OÜ Delta Security selle arve alusel

tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool

tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6150 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud ka

maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja süüdistusakti

tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arve nr1505 (X kd, tl 37) summas 62 481,70 eurot, sh käibemaks 20% 10

413,60 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.10.2015. a

(XVIII kd, tl 185). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1505 (X kd, tl 37) 30.09.2015. a

summas 62 481,70 eurot, sh sisendkäibemaksuna 10 413,62 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 91 819,43 eurot, käibemaks 18 363,89 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 15 045,24 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3318,65 eurot (XVIII kd, tl 173).

XXX OÜ arve nr 1505 30.09.2015. a (X kd, tl 37) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701

periood 01.09-30.09.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu (VII kd, tl 155-161) ja

arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool

tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 10413,60 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arve nr 1508 (X kd, tl 38) summas 49 608,50 eurot, sh käibemaks 20% 8268,10

eurot.

OÜ Delta Security 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.10.2015. a

(XVIII kd, tl186-187). Selles deklareeritud OÜ Rendifond arve nr 1508 (X kd, tl 38)

31.10.2015. a summas 49 608,82 eurot, sh sisendkäibemaksuna 8268,14 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 75 941,23 eurot, käibemaks 15 188,25 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 11 615,21 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3573,04 eurot (XVIII kd, tl 173).

XXX OÜ arve nr 1508 31.10.2015. a (X kd, tl 38) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701

periood 01.10-31.10.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu ja arve alusel

tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega nagu kohus eespool

tuvastatuks luges. Tööjõurendi arvete esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda -

töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 8268,10 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arveid summas 35 797,10 eurot, sh käibemaks 20% 5966,20 eurot.

OÜ Delta Security 2015. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 21.12.2015. a

(XVIII kd, tl 188-189). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 1514 (X kd, tl 40) 30.11.2015. a

summas 27 397,62 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4566,27 eurot ja arve nr 1513 (X kd, tl 39)

16.11.2015. a summas 8399,52 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1399,92 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 41 749,58 eurot, käibemaks 8349,92 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 7366,43 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

983,49 eurot (XVIII kd, tl 173).

XXX OÜ arve nr 1514 30.11.2015. a on esitatud kirjeldusega leping 15080701 periood 01.11-

30.11.2015 ja nr 1513 (X kd, tl 39,40) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701 periood

01.11-10.11.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle tööjõurendi lepingu ja arvete alusel

tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete

esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda

töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena

jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub

õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5966,20 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

OÜ Delta Security deklareeris oma 2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX

poolt esitatud arve nr 1520 (X kd, tl 41) summas 22 231,72 eurot, sh käibemaks 20% 3705,29

eurot.

OÜ Delta Security 2015.a. detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati K. K. poolt 20.01.2016

(XVIII kd, tl.190). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr. 1520 ( Kd X lk 41) 28.12.2015

summas 22 231,70 eurot, s.h. sisendkäibemaksuna 3705,30 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 34 273,49 eurot, käibemaks 6854,70 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 5013,53 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

1841,17 eurot (XVIII kd, tl.175).

XXX OÜ arve nr 1520 28.12.2015. a (X kd, tl 41) on esitatud kirjeldusega: leping 15080701

periood 01.12-31.12.2015. Tegelikult OÜ Delta Security selle lepingu (VII kd, tl 155-161) ja

arve alusel tööjõurenti ei soetanud, sest tegemist oli tema enda töötajatega. Tööjõurendi arvete

esitamisega sooviti varjata tegelikku olukorda - töösuhteid Delta Security OÜ ja tema enda

töötajate vahel ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena

jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub

õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 3705,30 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust. Need andmed on kajastatud

ka maksuarvestusele lisatud käibemaksuarvestuses (XVIII kd, tl 3-7, lisa 2 tl 17) ja

süüdistusakti tabelis p 16.2.3.

Kokku on perioodil november - detsember 2014. a, jaanuar - detsember 2015. a OÜ Delta

Security näidanud oma käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 75 162,29

eurot ja vähendanud selles ulatuses oma käibemaksukohustust.

AS Turvamaailm, aga ka Delta Security OÜ maksukohustuste arvutamisega tegeles ja

deklaratsioonid esitas K. K., kes oli Turvamaailma raamatupidaja. Tunnistaja K. K. andis

selle kohta ütlusi kohtuistungil 25.08.2021. a (XXIV kd, tl 129-135). Tunnistaja tegi

raamatupidamist, see oli ostuarvete sisestamine, müügiarvete sisestamine, panga sisestamine

programmi, kõik algdokumentidega seotu raamatupidamises. Algdokumendid jõudsid

tunnistajani postiga, e-mailiga. Arveldamine toimus internetipangas, peamiselt Swedbankis.

Tunnistaja esitas deklaratsioone Turvamaailma ja Delta Security enda töötajate kohta, kes olid

registrisse kantud, üldse kõiki deklaratsioone esitas, kuna see on puhas raamatupidaja töö.

Arvete kohta andis tunnistaja ütlusi, et ta sisestas arved ja küsis alati üle, kas arve on

aktsepteeritav, kas oleme teenust saanud, Delta Security arvete puhul küsis seda R. J. käest ja

Turvamaailma puhul Jaanus Kukebalilt. Sama on kinnitanud oma ütlustes Jaanus Kukebal

(24.08.2022. a, XXVIII kd, tl 75-77).

XXX OÜ (tööandja novembris 2014. a) ja XXX OÜ (tööandja alates detsembrist 2014. a) ei

esitanud ise arveid tööjõurenditeenuse osutamise eest, neid arveid esitati XXX OÜ ja XXX

OÜ nimelt. Teet Raatsin andis kohtueelses menetluses ütlusi (XXIX kd, tl 74-91), et tema

juhitud firmadele tegi raamatupidamist O. V. raamatupidamisbüroo, sh edastasid arveid ja

koostasid deklaratsioone. Seda kinnitavad tõendid, et XXX OÜ e-Maksuameti keskkonda

ongi uuritaval perioodil sisenetud peamiselt XXX OÜ IP-aadressilt (VI kd, tl 43, tl 11-12, 13-

14), kuid seda on tehtud Ahto Kiilile väljastatud autentimisvahendiga. XXX OÜ e-

Maksuameti keskkonda on sisenetud Ahto Kiili ja Teet Raatsini autentimisvahendiga,

enamasti XXX OÜ IP-aadressilt.

Eespool käsitletud arvete sisuks on olnud peamiselt tööjõurenditeenus, mille mahu üle, s.o

renditöötajateks vormistatud töötajate töötundide üle, pidasid arvestust Turvamaailma ja Delta

Security turvajuhid, Joy Grupis töötajad ise, kes andsid need andmed J. L. üle. Arve

saamiseks õige kuupäevaga ja õiges summas on peetud telefonikõnesid, mille protokollid on

kohtule esitatud ja mida kohus kohtuistungitel kuulas. Näiteks telefonikõne 15.09.2015. a kell

14.35 A. K. ja T. Raatsini vahel (III kd, tl 119), milles K. küsib „numbrit, millega on seotud

meie tegevused“, konspiratiivselt räägitakse suurusjärgust, Raatsin lubab saata XXX meili

peale. Seejärel kell 14.59 helistab T. Raatsin raamatupidaja O. Õ., küsib „kasutamata arve

numbrit“, et esitada arve XXX pealt XXX. Summat ei oska kohe öelda, täpsustab hiljem. O.

Õ. ütleb arve numbri 215030. Sellise numbriga arve on VIII kd, tl 155, kuid kuupäevaga

31.08.2015. a. Arve summa on 15000 eurot + käibemaks 3000 eurot. Arvel on märge: Palume

tasuda arve Alke Finants OÜ arveldusarvele.

17.09.2015. a kell 16.39 (III kd, tl 122) helistab A. K. T. Raatsinile, et saatis XXX aktid,

palume nende alusel arveid, Raatsin lubab tegeleda. 18.09.2015. a kell 10.13 helistab A. K.

uuesti T. Raatsinile ja küsib nende arvete kohta, ütleb, et on väga kiire. Seejärel kell 10.23

telefonikõnes ütleb K. Raatsinile, et „… kolmekümnega lõpuga kaks korda suurendada“.

Sellise numbriga arve oli 215030. Seejärel kell 11.19 (III kd, tl 124) helistab T. Raatsinile J.

Kukebal, öeldes, et helistab äripartneri eest ja XXX arvetega on segadus. On tulnud septembri

arved, aga need oleksid pidanud olema augustikuu arved. Kukebal ütleb ultimatiivsetena

kõlavad sõnad „…kui seda ringi teha ei saa…olen sunnitud kõik peatama“. Raatsin ütleb, et

proovime need ümber teha. Kell 11.30 toimub veelkord telefonikõne, kus T. Raatsin

vabandab ja täpsustab ümbertegemist. Samal päeval kell 11.54 helistab T. Raatsinile

raamatupidaja O. Õ., räägitakse arvete ümbertõstmisest augustikuusse (käibedeklaratsioon on

vaja esitada ja selleks ajaks on vaja neid arveid). Kohtule on esitatud arved nr 215030,

215024, 215022 (VIII kd, tl 155, 156, 157) mis kõik on kuupäevaga 31.08.2015. a märkega:

palume tasuda arve Alke Finants OÜ arveldusarvele. Selline asjade käik osutab, et arved

esitatakse ajal ja summades, mille on nö tellinud kasutajaettevõtja (XXX, Turvamaailm) ja

hiljem on arved lastud raamatupidamisel ka veel ümber teha nii nagu J. Kukebal on

korraldanud.

06.11.2015. a kell 13.05 (III kd, tl 166) helistab K. T. T. Raatsinile ja küsib üht arve numbrit

kiiresti, suurusega 27 000. K. T. manitseb, et ainult number, ära saajat kuskile märgi. Samal

kuupäeval kell 13.44 helistab T. Raatsin raamatupidaja O. Õ. (IIIkd, tl 166), arutavad arve

kuupäeva ja perioodi üle. O. Õ. lubab arve kohe saata. Seejärel kell 13.49 saadab T. Raatsin

K. T. SMS-ga arve numbri 215056. Sellise numbriga arve on kajastatud XXX OÜ

oktoobrikuu käibedeklaratsioonis (XIX kd, tl 146) summas 22 187,35 eurot, lisandub

käibemaks 20%, st arve kokku summas 26 624,82 eurot. See tähendab, et K. T. tellis arve

enda määratud summale ja hiljem otsustas arve saaja (XXX OÜ).

Selline arvete tekkimislugu kinnitab, et arveid ei ole esitatud tegeliku tööjõurenditeenuse vm

reaalse kauba või teenuse eest, vaid arveid on endale maksmiseks tellinud maksja ise

(siinkohal kasutajaettevõtja) vastavalt vajalikule kuupäevale ja summale, et vajalikus summas

raha maksuvabalt ettevõttest välja viia.

AS Turvamaailm jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember

kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot, mille hulka

kuuluvad järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 88 358,06

eurot ja sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 497,37 eurot, tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 47 145 eurot.

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 121

p.3 järgi enam kui 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg.2

järgi kuriteona.

Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailma maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot.

OÜ Joy Grupp 2014. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud

arveid kogusummas 37 092 eurot, sh käibemaks 20% 6182 eurot.

OÜ Joy Grupp 2014. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 17.12.2014. a (XIX kd, tl 25-27). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 314050

27.11.2014. a (XI kd, tl 79) summas 26 400 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4400 eurot; arve nr

314051 27.11.2014. a (XI kd, tl 78) summas 10692 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1782 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127150 eurot, käibemaks 25430,18 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 24851,79 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

578,39 eurot (XIX kd, tl 23). XXX viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent

vastavalt lepingule“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud

teenus oli näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu)

on deklareeritud 6182 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle

summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2014. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas

40 044 eurot, sh käibemaks 20% 6674 eurot.

OÜ Joy Grupp 2014. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 15.01.2015. a (XIX kd, tl 28-29). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 314059

05.12.2014. a (XI kd, tl 83) summas 15 660 eurot, sh sisendkäibemaksuna 2610 eurot; arve nr

314058 07.12.2014. a (XIkd, tl 84) summas 24 384 eurot, sh sisendkäibemaksuna 4064 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 86 210,65 eurot, käibemaks 17242,13 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 16 560,45 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

681,68 eurot (XIX kd, tl 23).

XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6674 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta jaanuarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas

31 488 eurot, sh käibemaks 20% 5248 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a jaanuarikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 19.02.2015. a (XIX kd, tl 30). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215002

27.01.2015 (XI kd, tl 86) summas 8316 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1386 eurot; arve nr

215001 27.01.2015. a (XI kd, tl 85) summas 23 172 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3862 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 127 029 eurot, käibemaks 25 405,80 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 294,33 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

13 111,47 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83

lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse

võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5248 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015.aasta veebruarikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas

32 406 eurot, s.h. käibemaks 20% 5401 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsioon esitati XXXX töötava raamatupidaja

poolt 18.03.2015. a (XIX kd, tl 31). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215027

16.02.2015. a (XI kd, tl 91 ) summas 9504 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1584 eurot; arve nr

215026 16.02.2015. a (XI kd, tl 90) summas 21 714 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3619 eurot;

arve nr 215020 16.02.2015. a (XI kd, tl 89) summas 1188 eurot, sh sisendkäibemaksuna 198

eurot;

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 117300,32 eurot, käibemaks 23460,06 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 20358,84 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3101,22 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5401 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta märtsikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arveid kogusummas 32

516 eurot, sh käibemaks 20% 6086 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a märtsikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt

17.04.2015. a (XIX kd, tl 32). Selles deklareeritud OÜ XXX arved nr 215047 18.02.2015. a

(XI kd, tl 69) summas 6852 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1142 eurot; arve nr 215045

18.02.2015. a (XI kd, tl 68) summas 9504 eurot, sh sisendkäibemaksuna 1584 eurot; arve nr

215044 18.02.2015. a (XI kd, tl 67) summas 20 160 eurot, sh sisendkäibemaksuna 3360 eurot;

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 87 945,62 eurot, käibemaks 17 589,12 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 15 215 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

2374,12 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arved on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6086 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta aprillikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 432

000 eurot, sh käibemaks 20% 6564 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a aprillikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt

19.05.2015. a (XIX kd, tl 33-34). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215048 18.02.2015. a

summas 432 000 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6564 eurot. See arve 215048 kuupäevaga

18.02.2015. a asub XI kd, tl 70, milles kaubana nimetatud „Tööjõurent vastavalt lepingule“,

arve summa 432 000 eurot, sh käibemaks 72 000 eurot. Arvel märge: Palume tasuda arve

Alke Finants OÜ arveldusarvele. Sellele arvele on tehtud käsikirjalisi märkmeid: kuupäev

01.04.2015. a, akt 15215013. Tööjõurendi üleandmise - vastuvõtmise akt nr 15215013 (XI kd,

tl 75), üleandja XXX OÜ, vastuvõtja Joy Grupp OÜ, kauba nimetus: tööjõurent 01.04.2015-

30.04.2015, hind 32 820,00, summa 32 820,00. Käibemaks 6564,00, kokku 39 384,00 eurot.

Märge: akti summa tasumisega kinnitate vastuvõetud tööjõurendi koguse. Leheküljel 72 on

arve nr 215061 kuupäevaga 18.02.2015. a kirjeldusega: kreedit arvele 215048, hind 292

180,00 eurot, summa - 292 180,00 eurot, käibemaks - 58 436,00 eurot, tasuda – 350 616,00

eurot. XI köites, lehekülg 50 on XXX OÜ arve nr 215065 27.05.2015. a Joy Grupp OÜ-le

kirjeldusega: kreedit arvele 215048, hind - 42 000, summa - 42 000, kokku - 42 000, tasuda -

42 000. Käibemaks 20% 0,00. Sellele arvele on käsitsi peale kirjutatud: XXX tagastas selle

27.05.2015 sulas! Sama köide, lehekülg 94 on XXX OÜ orderi kviitung 18.02.2015. a Joy

Grupp OÜ-lt 42 000 euro saamise kohta arve nr 215048 alusel, allkirjastatud Teet Raatsini

poolt. Leheküljel 96 on XXX OÜ kassa väljamineku order nr 26 27.05.2015. a, millega välja

anda Joy Grupp OÜ-le arve nr 215065 alusel 2 000 eurot. õttis vastu: Joy Grupp OÜ J. L..

Selliselt on see arve tagasi krediteeritud summas 350616+42 000 eurot ja

käibemaksudeklaratsioonis on arvet kajastatud akti 15215013 mahus ehk 39 384,00 eurot, sh

käibemaks 20% 6564,00 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 144 682,86 eurot, käibemaks 28 936,57 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 28 824,45 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

112,12 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6564 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta maikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 44 628

eurot, sh käibemaks 20% 7438 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a maikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt

19.06.2015. a (XIX kd, tl 35). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215005 29.05.2015. a

(XI kd, tl 52) summas 44 628 eurot, sh sisendkäibemaksuna 7438 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 92 922,80 eurot, käibemaks 18 584,56 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 14 869,62 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

3714,94 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule, akt nr

15215018“, kuid tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli

näilik. MKS § 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk

tööjõurendi suhe arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu)

on deklareeritud 7438 euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle

summa võrra (deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta juunikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 34 950

eurot, sh käibemaks 20% 5825 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a juunikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt

17.07.2015. a (XIX kd, tl 36-37). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215007 30.06.2015.

a (XI kd, tl 56) summas 34 950 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5825 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 64 144,20 eurot, käibemaks 12 828,84 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 222,73 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

606,11 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5825 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta juulikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 34 404

eurot, sh käibemaks 20% 5734 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a juulikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja poolt

13.08.2015. a (XIX kd, tl 38-39). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215014 31.07.2015. a

(XI kd, tl 59) summas 34 404 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5734 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 64 490,63 eurot, käibemaks 12 898,13 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 818,73 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

79,40 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5734 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta augustikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 36

594 eurot, sh käibemaks 20% 6099eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a augustikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 02.10.2015. a (XIX kd, tl 40). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215023

31.08.2015. a (XI kd, tl 64) summas 36 594 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6099 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 63 815,80 eurot, käibemaks 12 763,16 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 402,12 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

361,04 eurot (XIX kd, tl 24).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6099

euro võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra

(deklareerija poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta septembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas

36 870 eurot, sh käibemaks 20% 6145 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a septembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 27.10.2015. a (XIX kd, tl 41-42). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215039

29.09.2015. a (XI kd, tl 35) summas 36 870 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6145 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 61 768,60 eurot, käibemaks 12 353,72 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 12 416,42 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

207,30 eurot (XIX kd, tl 23).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6145 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta oktoobrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas 35

484 eurot, sh käibemaks 20% 5914 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a oktoobrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 18.11.2015. a (XIX kd, tl 43). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215049

29.10.2015. a (XI kd, tl 39) summas 35 484 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5914 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 43 605,73 eurot, käibemaks 8721,15 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 8548,56 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

172,59 eurot (XIX kd, tl 23).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS § 83

lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe arvesse

võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5914 euro võrra

rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija poolt)

alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta novembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas

36 930 eurot, sh käibemaks 20% 6155 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a novembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 21.12.2015. a (XIX kd, tl 44-45). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215057

09.11.2015. a (XI kd, tl 43) summas 36 930 eurot, sh sisendkäibemaksuna 6155 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95 904,53 eurot, käibemaks 19 180,91 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19 019,15 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

161,76 eurot (XIX kd, tl 23).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 6155 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

2015. aasta detsembrikuu käibemaksuarvestuses OÜ XXX poolt esitatud arve kogusummas

30 324 eurot, sh käibemaks 20% 5054 eurot.

OÜ Joy Grupp 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsioon esitati XXX töötava raamatupidaja

poolt 20.01.2016. a (XIXkd, tl 46). Selles deklareeritud OÜ XXX arve nr 215001

04.12.2015. a (XI kd, tl 48) summas 30 324 eurot, sh sisendkäibemaksuna 5054 eurot.

Deklareeritud 20% määraga maksustatav käive 95 904,53 eurot, käibemaks 19 180,91 eurot,

sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata 19 019,15 eurot, tasumisele kuuluv käibemaks

161,76 eurot (XIX kd, tl 23).

XXX OÜ viidatud arve on esitatud kauba eest „Tööjõurent vastavalt lepingule“, kuid

tegelikult Joy Grupp OÜ tööjõurenti ei soetanud ja arvetel kirjeldatud teenus oli näilik. MKS

§ 83 lg 4 kohaldamise tulemusena jäävad arvel näidatud tehingud ehk tööjõurendi suhe

arvesse võtmata. Lisaks sellele puudub õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata. Kuna maha arvata lubatud käibemaksu (sisendkäibemaksu) on deklareeritud 5054 euro

võrra rohkem näilike teenuste eest esitatud arvete abil, on selle summa võrra (deklareerija

poolt) alusetult vähendatud tasumisele kuuluvat maksukohustust.

Kõik need andmed alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu kohta ja sellega

käibemaksukohustuse vähendamise kohta on kajastatud ka maksuarvestuses (XVIII kd, tl 62-

67, lisa 2 tl 75) ja süüdistusakti tabelis p 16.6.

Kokku on perioodil november 2014 .a - detsember 2015. a Joy Grupp OÜ näidanud oma

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult summas 84 519 eurot ja vähendanud selles

ulatuses oma käibemaksukohustust.

J. L. andis kohtus ütlusi (XXIV kd, tl 156-163) Joy Grupp OÜ raamatupidamist korraldas

raamatupidamisbüroo, seda korraldas O. V. ja tema perekond. Tunnistaja andis ütlusi, et

raamatupidamisbüroo tegi kogu raamatupidamise, esitas deklaratsioonid. Selleks vajalikud

arved saatis tunnistaja iga kuu raamatupidamisse või viis ise kohale. Ühel arvel suurt summat

360 000 eurot ei oleks ta tasuma hakanud. Tunnistaja usaldas ka raamatupidajat,

raamatupidamisbüroo oli korralik J. L. ei kontrollinud ise deklaratsioonides esitatud andmeid

üle.

OÜ Joy Grupp käibedeklaratsioonidest (XIX kd, tl 25-46) nähtub, et november 2014. a kuni

detsember 2015. a käibedeklaratsioonid on esitatud K. V. poolt. Joy Grupi e-

Maksuameti logidest (VI kd, tl 50-56, 64-65) nähtub, et Joy Grupp OÜ e-Maksuameti

keskkonda on kasutanud kogu perioodi 03.11.2014. a - 19.11.2015. a. K. V.. Tunnistaja O. S.

(endine D.) andis kohtuistungil 23.09.2021. a (XXV kd, tl 86-88)ütlusi, et ta töötas XXX

2011. a - 2015. a septembri alguseni. Tema ülemus oli ja tööülesandeid jagas O. V..

Raamatupidamisbürool oli palju kliente, kellele tunnistaja tegi raamatupidamist - arved,

aastaaruanded, deklaratsioonid, palgaarvestus. K. V. andis tunnistajale oma paroolikaarti

kasutada, et MTA-sse siseneda ja deklaratsioone esitada, tunnistajal ja ka teistel

raamatupidajatel ei olnud õigust MTA-sse siseneda, aga deklaratsioone oli vaja esitada, siis K.

andis oma kaardi. Samasisulisi ütlusi andis tunnistaja K. P. (XXV kd, tl 88-90), kes samuti

töötas XXX.

Kohus on teinud kindlaks, et tegelikult tööjõurenditeenust ei osutatud, sest Joy Grupis

töötanud töötajad olidki Joy Grupi enda töötajad. Vormistatud tööjõurendilepingud ja esitatud

arved tööjõurendi eest olid näilikud, millega sooviti varjata tegelikku olukorda – töösuhteid

Joy Grupi ja tema enda töötajate vahel. Sellest sai aru ka J. L. ise, kuid ta viis

raamatupidamisfirmasse tööjõurenditeenuse kohta esitatud arved, et need kajastataks

käibedeklaratsioonis. Sellega kasutas J. L. ära raamatupidaja teadmatust sellest, et esitatud

arved kajastavad näilikke tehinguid ja laskis raamatupidajal esitada käibedeklaratsioonides

valeandmeid.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 järgi maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6

punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha

arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud

tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena

käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva

seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba

või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse

saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve

alusel.

Selliselt deklareerides J. L. korraldamisel ja Teet Raatsini ja Ahto Kiili kaasabil

sisendkäibemaksu hulgas XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ nimel väljastatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavatel arvetel märgitud käibemaksu, esitas OÜ Joy

Grupp läbi raamatupidaja K. V., keda valitseti J. L. poolt ülekaaluka teadmisega, interneti teel

e-Maksuametis maksustamisperioodil november 2014. a - detsember 2015. a KMD-des

valeandmeid kokku 84 519 euro ulatuses.

Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasumata jätmine.

TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi ettevõtlusega mitteseotud kulu lõige 1 tähenduses on väljamaksed,

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud

nõuetele vastav algdokument; TuMS § 51 lg 1 järgi residendist äriühing maksab tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks

vastavalt tulumaksuseaduse §-dele 48-50. TuMS § 52 lg 1 järgi oli AS-il Turvamaailm ja

Delta Security OÜ-l kohustus kinni pidada ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu,

välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või

tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51. TuMS § 4 lg 1 p 1 järgi (perioodil november 2014. a

kuni detsember 2015. a kehtinud redaktsioon) on tulumaksumäär aastal 2014. a 21% ja alates

2015.a 20%. Sama paragrahvi lõige 11 näeb ette arvutusmetoodika aastaks 2014. a (p 1) ja

alates aastast 2015. a 20% (p 2). TuMS § 54 lg 2 näeb ette kohustuse esitada

maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile

maksudeklaratsioon ja sama sätte lõige 4 kohustuse tasuda maksmisele kuuluv tulumaksu

Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu

10.kuupäevaks.

Tulumaksu deklareerimine ja tasumine pidi seega toimuma 2014. aasta eest 10.jaanuariks

2015.a ja 2015. aasta eest 10.jaanuariks 2016. a.

Raamatupidamise seaduse (RMS) § 4 p- de 1, 2, 3, 5 järgi peab raamatupidamiskohustuslane

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, objektiivse, elulise ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemustest ja

rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumente või

nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid

raamatupidamises ja säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamises tuleb üldjuhul

lähtuda tekkepõhisest arvestusest (RMS § 5 lg 3), kajastada majandustehinguid vastavalt

majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja

makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad

määrata aruandeperioodi tulud ja kulud (RMS § 5 lg 2). RMS § 7 lg-te 1, 2 kohaselt

raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral

võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise

asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument peab sisaldama majandustehingu toimumise kohta

vähemalt järgmisi andmeid:

1) toimumisaeg;

2) majandusliku sisu kirjeldus,

3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

AS Turvamaailm, OÜ Delta Security ja OÜ Joy Grupp tasusid neile esitatud näiliku

tööjõurenditeenuse ja muude näilike teenuste arvete alusel arve sellel näidatud äriühingu

kontole.

AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security

Perioodil november 2014. a kuni veebruar 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud arveid

näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 196

833,60 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.3, tl 70 CD-l, lisa 3).

2015. a märtsis tasus AS Turvamaailm talle esitatud XXX OÜ arved näilise tööjõurendi

teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 j a EE161700017003692770 kokku

summas 47 830,00 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni mai 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud XXX

OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770 kokku

summas 80 770,80 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus AS Turvamaailm talle esitatud

XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ XXX a/a nr EE511700017003528598 kokku

summas 283 890,82 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.6, tl 70 CD-l, lisa 3).

OÜ XXX kontolt tehti AS Turvamaailm raamatupidaja K. K. poolt perioodil september-

detsember 2015. a ülekanded OÜ XXX a/a nr EE802200221062816587 summas 360 854,01

eurot. See summa sisaldab ka muid makseid, millel ei ole puutumust käesoleva asjaga. Samuti

on sel perioodil tehtud XXX OÜ kontolt tehtud maksed OÜ Alke Finants kontole

(vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.8.11-4.8.14, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on AS Turvamaailm teinud kandeid XXX

OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ arvelduskontodele 609 325,22 euro ulatuses (V

kd, tl 1-36 p 4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2).

Sellest summast on tehtud AS Turvamaailm töötajatele töötasu väljamaksed perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a summas 422 177 eurot. Järelejäänud summa 187

208 eurot (609 325-422 117) on kantud AS XXX kontole (V kd, tl.1-36, tabel 4.2.3, 4.5),

kust see on sularahas välja võetud.

Perioodil november 2014. a kuni veebruar 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud

arveid näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 227

740,80 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, 1-36 p 4.3, tl 70 CD-l, lisa 3).

2015. a märtsis tasus OÜ Delta Security talle esitatud XXX OÜ arved näilise tööjõurendi jm

teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 ja EE161700017003692770 kokku

summas 12 500 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni mai 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud XXX

OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770 kokku

summas 72 495,20 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a september kuni detsember 2015. a tasus OÜ Delta Security talle esitatud

XXX OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ XXX a/a nr EE511700017003528598 kokku

summas 215 368 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.6, tl 70 CD-l, lisa 3).

OÜ XXX kontolt tehti OÜ Delta Security raamatupidaja K. K. poolt perioodil september-

detsember 2015. a ülekanded OÜ XXX a/a nr EE802200221062816587 summas 360 854,01

eurot. See summa sisaldab ka muid makseid, millel ei ole puutumust käesoleva asjaga. Samuti

on sel perioodil tehtud XXX OÜ kontolt tehtud maksed OÜ Alke Finants kontole

(vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.8.11-4.8.14, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on OÜ Delta Security teinud kandeid

XXX OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ arvelduskontodele 528104,02 euro

ulatuses (V kd, tl 1-36 p 4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2).

Sellest summast on tehtud OÜ Delta Security töötajatele töötasu väljamaksed perioodil

november 2014. a kuni detsember 2015. a summas 117834,31 eurot. Järelejäänud summa 410

269,71 eurot (528 104,02-117 834,31) on kantud läbi Alke Finants OÜ AS XXX kontole (V

kd, tl.1-36, tabel 4.2.3., 4.2.7, 4.5), kust see on sularahas välja võetud.

Sularaha väljavõtmised on toimunud järgmiselt

November-detsember 2014. a on XXX AS kaudu sularaha välja võetud S. V. poolt.

Jaanuar-detsember 2015. a on XXX AS kaudu sularaha välja võetud S. V., O. V., Teet

Raatsini ja Ahto Kiili poolt. (vaatlusprotokoll 01.03.2016. a, V kd, tl 71-113, tabel 4.2.2, 4.5).

XXX AS osutas Alke Finants OÜ-le, XXX OÜ-le ja XXX OÜ-le makseteenuseid XXX AS

makseagendina (V kd, tl 132-137), Teet Raatsin esindas suhtlemisel XXX AS-ga Alke

Finants OÜ-d, XXX OÜ-d, XXX OÜ-d. O. V. esindas Alke Finants OÜ-d ja XXX OÜ-d, S.

V. esindas Alke Finants OÜ-d, XXX OÜ-d, XXX OÜ-d ja Ahto Kiil esindas Alke Finants

OÜ-d ja XXX OÜ-d.

Ahto Kiili poolt on sõlmitud 04.03.2015. a kliendileping XXX AS-ga (V kd, tl 134).

Kliendilepingu kohaselt on Alke Finants OÜ põhitegevusala tööjõurendi vahendamine,

lepingupartnerid on Turvamaailm AS ja Delta Security OÜ. Volitatud isikud S. V. ja O. V..

Alke Finants OÜ kliendileping XX AS-ga 05.08.2015. a (XIII kd, tl 219-220), mille kohaselt

Alke Finants OÜ volitatud isik on Teet Raatsin. 05.08.2015. a on sõlmitud ka XXX AS-ga

kliendilepingu lisa (V kd, tl 142-144) Teet Raatsinile volituse andmise kohta Alke Finants OÜ

esindajana.

Teet Raatsini poolt 06.03.2015. a sõlmitud kliendileping XXX AS-ga (XIII kd, tl 223-224),

mille kohaselt on äriühingu põhitegevusala tööjõurendi vahendamine, lepingupartnerid

Turvamaailm AS, Delta Security OÜ, volitatud isikud O. V., S. V..

Ahto Kiili poolt sõlmitud kliendileping XXX AS-ga 14.01.2015. a (XIII kd, tl 225-226), mille

kohaselt äriühingu põhitegevusala tööjõurendi vahendus, lepingupartnerid Turvamaailm AS ja

OÜ Delta Security. Volitatud isikud S. V. ja O. V..

Kõigi viidatud kliendilepingute järgi on XXX-ga ärisuhte loomise eesmärk sularaha väljavõtt.

Sularaha väljavõtt kuupäevade, asukohtade, äriühingute ja isikute kaupa XXX AS vastuskirjas

(V kd, tl 115-126 ja tl 138-141).

Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole Turvamaailm AS raamatupidamisdokumente, millest

nähtuks AS-st XXX välja võetud sularaha kasutamine ettevõtluses. Tunnistaja K. K. sõnul

arveldamiseks äriühingutes sularaha ei kasutatud, see toimus internetipanga kaudu ja kontoris

ka mingit sularahakassat ei olnud (ütlused kohtuistungil 25.08.2021 XXIV kd, tl.130 ja

pöördel). Raamatupidamises oli sularahakajastusi, tunnistaja nägi sularaha liikumise

dokumente ja kõik oli alati tõestatud. Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole sularaha

sissetulekuordereid ega muid sularaha kasutamise algdokumente AS Turvamaailm

raamatupidamisdokumentide hulgas. Kui neid oleks, tulnuks need võistlevas kohtumenetluses

esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole tehtud.

Seega tuleb lugeda, et (AS Turvamaailm) väljavõetud sularaha 187 208 eurot näol on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed,

mille kohta puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

AS-l Turvamaailm oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 187 208 eurot kogusummas

47 145 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu deklareerida aastal

2014 summas 5778,95 eurot ja aastal 2015 summas 41 367,05 eurot. Deklareerimisele ja

tasumisele kuuluv tulumaks aastal 2014 on 5778,95 eurot (21 739,87x21/79) ja 2015. a 41

367,05 eurot (165 468,21x20/80).

AS Turvamaailm oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ

pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.

AS Turvamaailm oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ, XXX

OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks

2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.

Jaanus Kukebal AS Turvamaailm huvides ja Teet Raatsini ning Ahto Kiili kaasaaitamisel on

rikkunud TuMS § 51 lg 1, § 51 lg 2 p 2, 3, § 54 lg 2, 4 sätteid, jättes deklareerimata 2014. a

detsembris ja 2015. a detsembris tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas

47 145 eurot.

Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole ka OÜ Delta Security raamatupidamisdokumente,

millest nähtuks sularaha kasutamine ettevõtluses. Tunnistaja K. K. sõnul sularaha ei

kasutatud. Ka ei kajastu sularaha sissetulekuordereid ega muid sularaha kasutamise

algdokumente OÜ Delta Security raamatupidamisdokumentide hulgas. Kui neid oleks,

tulnuks need võistlevas kohtumenetluses esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole tehtud.

OÜ Delta Security väljavõetud sularaha 410 269,71 eurot näol on tegemist ettevõtlusega

mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed, mille kohta

puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

OÜ-l Delta Security oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 410 269,71 eurot

kogusummas 104 385,22 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu

deklareerida 2014. aastal 30 539,02 eurot ja 2015. aastal 73 846,20 eurot. Deklareerimisele ja

tasumisele kuuluv tulumaks aastal 2014 on 30 539,02 eurot (114 884,90x21/79) ja 2015. a

eurot 73 846,20 eurot (295 384,81x20/80).

OÜ Delta Security oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ

pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.

OÜ Delta Security oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ,

XXX OÜ, Alke Finants OÜ ja XXX OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama

10.jaanuariks 2016. a MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA

pangakontole.

OÜ Joy Grupp

Perioodil november 2014. a kuni jaanuar 2015. a tasus Joy Grupp OÜ talle esitatud arveid

näilise tööjõurendi eest XXX OÜ a/a nr EE6017000017003564811 kokku summas 77 136

eurot. (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.3., tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a jaanuar kuni märts tasus OÜ Joy Grupp talle esitatud XXX OÜ arved näilise

tööjõurendi teenuste eest XXX OÜ a/a nr EE591700017003670462 ja

EE161700017003692770 kokku summas 93 558 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.4,

4.5, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil 2015. a märtsi lõpust kuni detsembrini tasus OÜ Joy Grupp talle esitatud Alke

Finants OÜ arveid näilise tööjõurendi eest OÜ Alke Finants a/a nr EE161700017003692770

kokku summas 306 096 eurot (vaatlusprotokoll, V kd, tl 1-36 p 4.5, tl 70 CD-l, lisa 3).

Perioodil november 2014. a kuni detsember 2015. a on OÜ Joy Grupp teinud kandeid XXX

OÜ, XXX OÜ, Alke Finants OÜ arvelduskontodele 476790 euro ulatuses (V kd, tl 1-36 p

4.2.4, tl 70 CD-l, lisa 2).

OÜ Joy Grupp on perioodil 2014. a november kuni 2105. a detsember teinud oma

arvelduskontolt ülekandeid OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ Alke Finants arvelduskontodele kokk

summas 476 790 eurot, sh 2014. a 61 476 eurot ja 2015. a 415 314 eurot. Sellest summast on

tehtud OÜ Joy Grupp töötajatele töötasu väljamaksed summas 189 180,24 eurot, sh 2014. a

26 847,55 eurot ja 2015. a 162 332,69 eurot. Ülejäänud summa 289 609,76 eurot (476 790-

189 180,24) on läbi AS XXX sularahas (V kd, tl.1-36, tabel 4.2.3., 4.5 välja võetud.

Kohtule esitatud tõendite hulgas ei ole ka OÜ Joy Grupp raamatupidamisdokumente, millest

nähtuks sularaha kasutamine ettevõtluses, välja arvatud sularaha kasutamine töötajatele

öötasu väljamaketeks 17664,67 euro ulatuses. Ka ei kajastu sularaha sissetulekuordereid ega

muid sularaha kasutamise algdokumente OÜ Joy Grupp raamatupidamisdokumentide hulgas.

Kui neid oleks, tulnuks need võistlevas kohtumenetluses esitada kaitsjate poolt. Seda ei ole

tehtud.

OÜ Joy Grupp väljavõetud sularaha 289 609,76 eurot näol on tegemist ettevõtlusega

mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses ehk need on väljamaksed, mille kohta

puudub raamatupidamise seaduses ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

OÜ-l Joy Grupp oli kohustus deklareerida tulumaksu summalt 289 609,76 eurot kogusummas

72 450,36 eurot. Vastavalt sularaha väljavõtmise ajale tulnuks tulumaksu deklareerida 2014.

aastal 9205,03 eurot ja 2015. aastal 63 245,33 eurot. Deklareerimisele ja tasumisele kuuluv

tulumaks aastal 2014 on 9205,03 eurot (34 628,45x21/79) ja 2015. a eurot 63 245,33 eurot

(252 981,31x20/80).

OÜ Joy Grupp oli kohustatud detsembris 2014. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ

pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2015. a MTA-le deklaratsiooni

vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.

OÜ Joy Grupp oli kohustatud detsembris 2015. a kinni pidama tulumaksu XXX OÜ, XXX

OÜ ja Alke Finants OÜ pangakontole tehtud väljamaksetelt, esitama 10.jaanuariks 2016. a

MTA-le deklaratsiooni vorm TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole.

J. L. OÜ Joy Grupp huvidesTeet Raatsini ning Ahto Kiili kaasaaitamisel on rikkunud TuMS §

51 lg 1, § 51 lg 2 p 2, 3, § 54 lg 2, 4 sätteid, jättes deklareerimata 2014. a detsembris ja 2015.

a detsembris tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 72450,36 eurot. AS

Turvamaailm jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember kohta

maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 452 608 eurot, mille hulka kuuluvad

järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 88 358,06 eurot ja

sotsiaalmaks 170 772,84 eurot, käibemaks 143 497,37 eurot, tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 47 145 eurot.

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui eriti suurele kahjule (KarS § 121 p

3 järgi enam kui 400 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg 2

järgi kuriteona.

Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailma maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 452 608 eurot.

OÜ Delta Security jättis maksustamisperioodidel 2014. a november kuni 2015. a detsember

kohta maksuhaldurile maksudena deklareerimata ja tasumata 253 087,07 eurot, mille hulka

kuuluvad järgmised maksusummad: tulumaks töötajatele tehtud väljamaksetelt 25 432,97

eurot ja sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot, tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot.

Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (KarS § 121 p 2

järgi enam kui 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav KarS § 3891 lg.1 järgi

kuriteona.

Sellega pani Jaanus Kukebal toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise

eesmärgil, millega varjati OÜ Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust eriti suurele

kahjule vastava summa võrra ning mille tulemusena jäi maksudena laekumata 253 087,07

eurot.

Jaanus Kukebal on käsitatav süütegudes täideviijana. Äriühingud AS Turvamaailm ja OÜ

Delta Security olid Jaanus Kukebali teadmisel ja tahtel lülid näilikus tööjõurendi skeemis,

milles esitati tegelikkusele mittevastavaid arveid. Valeandmeid sisaldavad

maksudeklaratsioonid esitas raamatupidaja K. K., kes oli valitsetud Jaanus Kukebali poolt,

kellele K. K. allus, ülekaaluka teadmisega.

Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 3891 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja

kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ

Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253

087,07 eurot.

Seega pani Teet Raatsin toime KarS § 3891 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg.3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 275 213,88 eurot.

Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati AS Turvamaailm maksu- ja

kinnipidamiskohustust eriti suurele kahjule vastava summa võrra 452 608 eurot ning OÜ

Delta Security maksu- ja kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra 253

087,07 eurot.

Seega pani Ahto Kiil toime KarS § 3891 lg 1, lg 2, lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o kaasaaitamise maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksu- ja

kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjati OÜ Joy Grupp maksu- ja

kinnipidamiskohustust suurele kahjule vastava summa võrra, s.o 275 213,88 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et süüdistuses peavad kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest

tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise

lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb

lõpuks kvalifitseerida. See nõue kehtib ka olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas

kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega. Sellisel

juhul tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal

kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille

järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks

oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-97-06).

Süüdistuse kohaselt on süüdistatavatele etteheidetavad teod pandud toime alates vähemalt

2014. a novembrist, s.o enne 01.01.2015. a ning teod vastavad toimepanemise ajal kehtinud

§-le 3891.

Süüdistuses kirjeldatud 2014. a tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 2

tunnistas karistatavaks maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise

maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või

tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena

laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 320 000 eurot või enam. 1. jaanuarist

2015. a jõus oleva KarS § 3891 lg 2 redaktsiooni kohaselt on karistatav maksuhaldurile

andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse

vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või

kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava

summa võrra. Süüdimõistmiseks KarS § 3891 lg 1 järgi oleks tulenevalt 1. jaanuaril 2015

jõustunud KarS § 121 p-le 2 alust, kui maksudena jäi laekuma enam kui 40 000 eurot.

Tuvastatud näilikus tööjõurendiskeemis olid kõik osalised- nii täideviija kui kaasaaitajad-

teadlikud skeemi olemasolust ja toimimisest alates skeemi (ahela) algusest kuni lõpuni välja,

st iga ahela lüli (osaleja) teadis, kuidas tegutseb järgmine lüli ja kuhu see ahel lõpuks välja

viib.

2015. a aprillikuus kui näiliku tööjõurendiskeemi osaliste vahel koostöö katkes viisil, et

renditöötajateks vormistatud töölistele töötasu välja ei makstud ja AS Turvamaailm ja OÜ

Delta Security vormistasid need töötajad enda töötajateks, hakati skeemiosaliste vahel tegema

pingutusi koostöö jätkamiseks. Jaanus Kukebal selgitas selle kohta, et „mina ei tahtnud mingil

juhul ega kutsunud esile renditöö lõpetamist“ (XXVIII kd, tl 69). 16.06.2015. a kell 15.14 ja

184.0 (III kd, tl 57-58) arutavad T. Raatsin ja R. P., kuidas korraldada kokkusaamist K. (…ei

usu, et Jaanus oskab seda asja mõistlikult ära lahendada, …tal on keegi tankist seal…et saaks

K. kokku, lihtsalt räägiks). 06.07.2015. a kell 12.15 (III kd, tl70) telefonikõnes T. Raatsiniga

teatab R. P. „positiivne uudis, K. helistas ja on huvitatud koostööst..“. 02.07.2015. a toimus

kohtumine Teet Raatsini, R. P. ja K. T. vahel Tallinnas söögikohas Tartu mnt 44 (IV kd, tl

166), kohtumine kestis kell 14.40-16.12. Need elistamised kinnitavad K. T. ütlusi

kohtuistungil 23.08.2021. a selle kohta, et kohtumistel lepiti kokku muudatused senises

tööjõurendi korralduses. Selline eeltegevus on päädis uute töölepingute sõlmimisega XXX

OÜ ja töötajate vahel 2015. a augusti alguses, peamiselt alates 14.08.2015. a (vaatlusprotokoll

13.02.2017. a, XV kd, tl 1-8, vaatlusprotokoll 14.02.2017. a, XV kd, tl 9-15), töölepingud (tl

16-202, 204-251).

Sellisena on tööjõurendi skeem toiminud ja selles osalejate Jaanus Kukebali, Teet Raatsini,

Ahto Kiili, aga ka teiste seotud isikute K. T. ja R. P. tahe selles osaleda püsinud kogu

süüdistuses märgitud perioodil novembrist 2014. a kuni detsembrini 2015. a. Valeandmeid on

esitatud maksudeklaratsioonides perioodi jooksul, mis hõlmab 14 järjestikust kalendrikuud,

kusjuures AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security puhul on see toimunud samade äriühingute

ja isikute osalusel ja samas ahelas (Teet Raatsin ja R. P. omavahelistes kõnedes kasutavad

sõna „süsteem“). OÜ Joy Grupp puhul on näilik tööjõurendiskeem toiminud katkematult 14

kuu jooksul. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-47-07 p 28 öelnud: Ühe teoga teoühtsuse mõttes

on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on

ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on

kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona.

Näiliku tööjõurendi skeem tekkis selles osalejate teadliku ja eesmärgipärase tegevuse

tulemusena. Sellise ahela tekkimine ei olnud iseeneslik ega juhuslik, vaid selles osalevate

äriühingutega (AS Turvamaailm, OÜ Delta Security, OÜ Joy Grupp, XXX OÜ, XXX OÜ,

XXX OÜ, Alke Finants OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ) seotud isikute poolt teadlikult korraldatud.

Selises ahelas oli igal osaleval äriühingul tema esindaja kaudu oma roll ja ahel toimis

eesmärgi nimel, milleks ta oli moodustatud, ilma et ükski osalejatest pidanuks tegema

toiminguid, mis eraldi võetuna ja välisel vaatlusel paistnuks ebaseaduslikuna. See oli

kavatsetud tegevus seatud eesmärgi nimel. Äriühingud, mille nimel tegutsesid Jaanus Kukebal

(AS Turvamaailm ja OÜ Delta Security) ja J. L. (OÜ Joy Grupp), tõid ahelasse raha sisse,

Teet Raatsin ja Ahto Kiil ahela lülideks olevate äriühingute nimel tegutsesid eesmärgil

sissetoodud rahast üks osa osalejate isikliku kasu huvides välja viia. Jaanus Kukebali huvi oli

maksueelise saamine tema juhitud äriühingutele maksukohustustest vabanemise kaudu.

Maksukuritegu on Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili poolt toime pandud

kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses.

XX Karistused

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 3891 lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Sama sätte lõige 2 sätestab sanktsioonina ühe- kuni seitsmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et

andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes.

Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse

võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu 12.12.2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12,

p 9.1).

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Kui isiku

käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida

rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni

keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava

isikut.

Oluline on karistuste mõistmisel käesoleval juhul arvestada, et kuriteod pandi toime aastatel

2014-2015 ning viimasest osateost on möödunud rohkem kui 8 aastat. Samas ei ole

möödunud mõistlik menetlusaeg, nagu seda on kohus leidnud käesolevas otsuses eelpool.

Tallinna Ringkonnakohus on 27.02.2019. a majanduskuriteo kohtuasjas 1-17-4798 (p 27)

märkinud, et majanduskuriteod, mida pannakse toime suure varalise kasu teenimise lootuses,

on niisugused, mille puhul toimepanija reaalseks mõjutamiseks, aga samuti üldpreventiivsete

kaalutluste reaalseks rakendamiseks on vajalik mõistetud karistus vähemalt osaliseltki

reaalselt täitmisele pöörata. Kahtlemata oleks eelistatud, kui karistus järgneks teole

võimalikult väikse ajalise distantsiga, aga see pole ainus ega kaalukaim kriteerium,

otsustamaks, kas mõistetavat karistust (osaliselt) reaalselt täitmisele pöörata.

Süüdistatava Jaanus Kukebali süüd tuleb pidada suureks. Süüdistatav esitas valeandmeid kahe

enda juhitud äriühingu maksudeklaratsioonides ning kokku jäi tema tegevuse tulemusel

laekumata makse üle 700 000 euro, seega maksukahju tekitas ta eriti suures ulatuses. Süüd

suurendab ka see, et valeandmeid esitati erinevat liiki maksude kohta.

Vaatamata sellele, et tema juhitud äriühingu suhtes viidi samal ajal läbi kontrollmenetlust

ning saades signaali, et Maksu-ja Tolliamet ei pea saadud teenust tõeliseks, jätkas ta siiski

kuriteo toimepanemist ning astus hoopiski samme selles suunas, et tema ning teiste skeemis

osalejate tegevus oleks veel varjatum, veelgi paremini kaetud nö juriidiliselt korrektsete

dokumentidega. Nii Jaanus Kukebali kui teiste osalejate selge eesmärk oli seda maksupettuse

skeemi kasutada võimalikult pikalt ja võimalikult suures mahus, hoolimata vähimalgi määral

sellest, kui suure maksukahju nad tekitavad riigile. See näitab tema ükskõikset suhtumist

õiguskorda.

Aja jooksul hakkas Jaanus Kukebal ka ise kuriteoskeemi toimimisse järjest enam panustama

ning soovides sellest osa saada mitte enam üksnes kasutajana vaid ka skeemis näiliku teenuse

pakkujana. Tema tegevus oli suunatud sellele, et varjata võimalikult suures mahus enda

juhitud äriühingute maksukohustust. Lisaks sellele, et Jaanus Kukebal tekitas riigile eriti suure

maksukahju, kahjustas ta sellise tegevusega ka oma töötajate huve, kellel tekkisid probleemid

palga ja toetuste kättesaamisega.

Jaanus Kukebali tegevuses ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Nõustuda saab, et Jaanus Kukebal üritas kohtus ütlusi andes veeretada süüd äriühingute

juhatuse liikmetele, kes kogutud tõendite kohaselt tegutsesid aga tema tegeliku kontrolli ja

võimu all.

Selleks, et mõjutada süüdistatavat Jaanus Kukebali edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et Jaanus

Kukebali ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistusega. Arvestades kuriteo

raskust ja asjaolusid ning seaduses ettenähtud sanktsiooni, puuduvad alused rahalise karistuse

kohaldamiseks.

Kohus arvestab Jaanus Kukebali iseloomustavaid andmeid, et ta on varasemalt kriminaal- ja

väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht ning omab oma tegevusvaldkonnas üsna

pikka töötamise kogemust. Arvestada tuleb ka Jaanus Kukebali rolli kuriteo toimepanemisel

– tema juhitavate äriühingute kaudu tuli näiliku tööjõurendi skeemi raha sisse, mis tagas

pettuslikus tööjõurendiäris võimalikult suured käibed ja seoses sellega ka väga suurtes

summades valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise ning tagastusnõude

suurendamise, mille tulemusel tekkis Eesti Vabariigile kahju. Jaanus Kukebali panuse läbi sai

võimalikuks maksukuriteo eriti suures ulatuses toimepanemine. Toimepandud maksukuriteos

esitatud valeandmetega kaasnenud tagastusnõude suurus ületab sanktsioonis näidatud

tagastusnõude suurust olulisel määral. Arvestada tuleb ka Jaanus Kukebali suhtumist tema

poolt toimepandud tegudesse, kuni kohtumenetluse lõpuni on puudunud J.Kukebalil

arusaam toimepandud tegude ebaseaduslikkusest.

Jaanus Kukebali panus oli väga oluline, tänu temale osutus võimalikuks mastaapne ja

pikaajaline riigi fiskaalhuvisid reaalselt kahjustav maksupettuse skeem, mistõttu on tema

mõjutamiseks vajalik vangistus. Kohus on seisukohal, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt

täitmisele pöörata. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Jaanus Kukebali isikut,

leiab kohus, et Jaanus Kukebali puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas.

Praegusel juhul on jätkuva maksukuriteo viimasest osateost möödunud enam kui 8 aastat ning

selle aja vältel ei ole kohtule teadaolevalt tuvastatud Jaanus Kukebali poolt uute kuritegude

toimepanemist. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Jaanus Kukebali vastu on esitatud

avalik-õiguslik nõue, mida tal tuleb täitma hakata. Siiski on kohtul olnud võimalik sedastada,

et Jaanus Kukebal suudab oma äritegevust korraldada ja ebaseaduslikust tegevusest

loobuda, mis ilmnes selgelt 2015.a kevad-suveperioodil, kui koostöö katkemisel korraldas

Jaanus Kukebal oma äritegevuse seaduslikul viisil- vormistades töötajad tööle oma

äriühingutesse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jaanus Kukebalist lähtuvat ohtlikkust on võimalik

maandada nn šokivangistusega, mille kestus võib olla lühiajaline. Ülejäänud Jaanus

Kukebalile mõistetavat vangistust on võimalik jätta tingimuslikult täitmisele pööramata.

Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas

karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Jaanus Kukebali vangistusega, mille pikkuseks

on 4 aastat. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt

ärakandmisele 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel ülejäänud karistuse osa, s.o 3

aastat 8 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Jaanus Kukebal ei pane 4

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

Jaanus Kukebali karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02-18.02.2016. a, s.o 3

päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 27 päeva

vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Jaanus Kukebalile teatise selle kohta, mis ajaks ja

millisesse vanglasse Jaanus Kukebal peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

Süüdistatava Teet Raatsini süü kuritegude toimepanemisel on olnud samuti suur. Teet

Raatsinil oli keskne roll selles, et kuriteo toimepanemine süüdistuses kirjeldatud kujul oleks

üldse võimalik. Tema teopanus selles, et toime pandi maksukuritegusid eriti suures ulatuses,

oli väga oluline ja määrav. Teet Raatsini kaasabil tekitati maksukahju 975 000 eurot, mis on

tuvastatud käesoleva kriminaalasja raames.

Teet Raatsini süü suurust iseloomustab see, et vaatamata Maksu-ja Tolliameti pidevatele

kontrollidele ja selle läbi saadetud signaalidele, et tema tegevus ei ole õiguspärane ja

seaduslik, jätkas ta oma ebaseadusliku tegevusega. Mitte ainult ei jätkanud, vaid tegi tõsiseid

jõupingutusi selleks, et toime pandava kuriteo ulatust veelgi laiendada ja saada seeläbi veelgi

suuremat tulu. Seega Teet Raatsini puhul on karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1

kohaselt omakasu motiiv. Oma süüd ei ole ta tunnistanud, leiab, et Maksu-ja Tolliamet

tegeleb tema tagakiusamisega. Eesti kohtu poolt tehtud otsust ei tunnusta (OÜ RKO Platvormi

enammakse osas), mis näitab tema käitumist kui õiguskorda vastustavat.

Teet Raatsini poolt toime pandud kuritegude ulatus, tema igapäevane intensiivne panustamine

maksupettuse skeemi toimimisse võimaldavad väita, et tema jaoks oli just maksupettuste

toimepanemine kujunenud elustiiliks ja peamiseks elatusallikaks. Teet Raatsini kuritegeliku

aktiivsuse toimimist toimepandud süüteos võib võrrelda liimina, mis süsteemi toimimas

hoidis.

Teet Raatsini vastu on esitatud avalik-õiguslik nõue. Teet Raatsini selles süüteos ei ole

tuvastatud vastutust kergendavaid asjaolusid. Vastutust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58

p 1 järgi omakasu motiiv.

Karistuse mõistmisel Teet Raatsinile tuleb arvestada ka asjaoluga, et Tartu Ringkonnakohtu

25.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 tunnistati Teet Raatsin süüdi KarS § 3892

lg 2 - § 25 lg-te 1, 2, 4 järgi (OÜ XXX 2009. a juuni käibedeklaratsioonis valeandmete

esitamine), s.o majandusalase süüteo toimepanemises. Oluline on seegi, et Teet Raatsini

suhtes kohaldati juba varasemalt KarS § 491 alusel ettevõtluskeeldu 2 aastaks. Arvestada

tuleb, et käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteod pani Teet Raatsin toime ajal, mil

kohtus arutati tema süüdistust kriminaalasjas nr 1-13-6111. See tähendab, et riigivõimu

teravdatud tähelepanu tema senise tegevuse suhtes ei toonud T. Raatsini puhul kaasa oma

käitumise revideerimist, ta käis hoopis MTA-s töötajate esindajana, et veenda ametnikke

sellise tegevuse seaduslikkuses.

Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas

karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Teet Raatsinit vangistusega, mille pikkuseks

on 5 aastat. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt

ärakandmisele 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Teet Raatsini karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 16.02-17.02.2016. a, s.o 2 päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel

ülejäänud karistuse osa, s.o 4 aastat 3 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui

Teet Raatsin ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Teet Raatsinile teatise selle kohta, mis ajaks ja

millisesse vanglasse Teet Raatsin peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks

ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

Kuna Teet Raatsin mõistetakse süüdi majandusalases kuriteos ehk KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22

lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, siis võib kohus lisakaristusena kohaldada tema suhtes

ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani.

Teet Raatsini aitas maksupettuse skeemi toimimisele ja seeläbi eriti suure kahju tekitamisele

kaasa just seeläbi, et asus juhatuse liikmeks paljudes variäriühingutes, mille nimel oli

võimalik esitada näilikke arveid ja deklareerida maksud nende maksudeklaratsioonidel, teades

ette, et tal pole kavatsustki neid maksukohustusi täita. Reaalse majandustegevusega Teet

Raatsin nendes äriühingutes ei tegelenud. Seega kasutas Teet Raatsin erinevaid äriühinguid

lihtsalt kuriteo toimepanemise vahenditena ning seda pika perioodi jooksul. Tema kuritegelik

energia oli suunatud äriühingute tegevuse õiguspärasena näitamisele ja aktiivsele tegevusele

selleks vajalike seoste loomisele ja võltsdokumentide koostamisele. Seega on põhjendatud

kohaldada talle ettevõtluskeeldu ning seeläbi vähendada ohtu, et ta saaks samalaadseid

kuritegusid toime panna ning kahjustada ettevõtluskeskkonna ausust ja läbipaistvust.

Ettevõtluskeelu üldpreventiivseks eesmärgiks on kohtupraktikas peetud majanduskeskkonna

usaldusväärsuse suurendamist. Veelgi enam, ettevõtluskeelu kui lisakaristuse üldpreventiivne

eesmärk on anda ühiskonnale selge signaal, et kuritegu ei tasu end ära.

Ettevõtluskeelu eripreventiivseks eesmärgiks on peetud sellise isiku kõrvaldamist

ettevõtluskeskkonnast, kes ei osale seal ausalt. Ennekõike aktualiseerib ettevõtluskeelu

kohaldamine eripreventiivsel eesmärgil siis, kui põhikaristuse mõistmine üksi ei suuda tagada,

et isik edaspidi sarnaseid tegusid toime ei pane.

KarS § 55 lg 1 kohaselt karistusseadustiku §-des 49 kuni 522 sätestatud lisakaristuse

mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale.

Tähtajalise lisakaristuse aeg hakkab kulgema vastavalt kohtuotsuse jõustumisest.

Riigikohus leidis 05.04.2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-06 (p 8), et ärikeelu

kohaldamine ei või olla üldine, ning et ärikeelu kohaldades peab kohus märkima "millise

ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsline isik tegelda". Riigikohtu määruse nr

3-2-1-124-09 kohaselt ei või isikul keelata abstraktselt olla ettevõtja. Ärikeelu saanud isiku

jaoks peab olema muuhulgas selge, kas ärikeeld keelab tulu saamisele suunatud tehingute

tegemise (püsiva majandustegevuse või üldse igasuguse majandustegevuse), st kas isik ei tohi

enam sõlmida ühtki töövõtu- või käsunduslepingut kellelegi mingi teenuse osutamiseks või

vara osta, müüa või vahendada jne.

Käesoleval juhul Teet Raatsini suhtes kohaldatav ettevõtluskeeld ei keela tal ainuüksi olla

juriidilise isiku juhtorgani liige, vaid laieneb ka teistele juhtpositsioonidele (likvideerija,

prokurist) ja keelab muul viisil tegeleda ettevõtlusega (näiteks olla füüsilisest isikust

ettevõtjaks ehk FIE-ks). Seega käesoleval juhul lisakaristuse üld- ja eripreventiivne iseloom

oluliselt täiendab süüdistatavale mõistetud põhikaristust. Antud juhul leiab kohus, et kaaludes

süüdistatava süü suurust ning ühiskonna kaitsmise huve, (nii üld- kui ka eripreventiivsetel

kaalutlustel) on põhjendatud Teet Raatsinile lisakaristusena mõista ettevõtluskeeld

sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, ehk 3 aastaks.

Süüdistatava Ahto Kiili roll etteheidetavate tegude toimepanemisel on võrreldes teiste

süüdistatavatega (Jaanus Kukebal, Teet Raatsini) mõnevõrra tagasihoidlikum, kuid siiski suur.

Sarnaselt Teet Raatsiniga oli Ahto Kiili roll olla juhatuse liikmeks variäriühingutes, aidata

kaasa sularaha väljavõtmistele ning koostada dokumente (sh näilikke arveid), et kogu süsteem

näeks välja korrektne. Reaalse majandustegevusega Ahto Kiil nendes variäriühingutes

tegelenud ei ole. Variäriühinguid kasutas Ahto Kiil koos teiste süüdistatavatega kuriteo

toimepanemise vahendina ning seda pika perioodi jooksul. Ahto Kiili kaasabil varjati

maksukohustust vähemalt summas 975 000 eurot (milline summa on käesolevas

kriminaalasjas tuvastatud). Toimepandud maksukuriteos esitatud valeandmetega kaasnenud

tagastusnõude suurus ületab sanktsioonis näidatud tagastusnõude suurust olulisel määral.

Seega Ahto Kiili puhul on karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 1 kohaselt omakasu

motiiv. Sarnaselt teiste süüdistatavatega jätkas ka Ahto Kiil osalemist petuskeemis, sh veelgi

enam oma tegevust konspireerides, kuigi Maksu- ja Tolliamet juhtis süüdistatavate tähelepanu

asjaolule, et selline tööjõurendipakkumise teenus ei ole õiguspärane. Ka Ahto Kiili puhul oli

maksupettuste toimepanemine kujunenud elustiiliks ning ka peamiseks elatusallikaks. Ahto

Kiili suhtes on esitatud avalik-õiguslik nõue.

Karistuse kestuse üle otsustades arvestab kohus siiski, et A.Kiili tegutsemine ei olnud

igapäevaselt kuritegelikult intensiivne. Tema osa avaldub siis kui teised osalised teda

aktiveerivad ja ülesandeid annavad.

Karistuse mõistmisel Ahto Kiilile tuleb arvestada ka asjaoluga, et Tartu Ringkonnakohtu

25.11.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6111 tunnistati Ahto Kiil süüdi KarS § 3891 lg

2 järgi (OÜ XXX 2007. a märtsi käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine), s.o

majandusalase süüteo toimepanemises. Arvestada tuleb, et käesolevas kriminaalasjas

etteheidetavad kuriteod pani Ahto Kiil toime ajal, mil kohtus arutati tema süüdistust

kriminaalasjas nr 1-13-6111. Riigi teravdatud tähelepanu tema senisele tegevusele

ettevõtluses ei mõjutanud A.Kiili revideerima oma tegevuse õiguslikke aspekte, ehkki A. Kiili

rolliks käsitletavas süüteos oli hoolitseda muuhulgas selle eest, et süsteemis osalejate tegevus

oleks vormistatud juriidiliselt korrektselt.

Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas

karistuse mõistmise põhimõtetega on karistada Ahto Kiili vangistusega, mille pikkuseks on 3

aastat 6 kuud. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt

ärakandmisele 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ahto Kiili karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 16.02-17.02.2016. a, s.o 2 päeva, ning lugeda koheselt lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel

ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 4 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui

Ahto Kiil ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Ahto Kiilile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse

vanglasse Ahto Kiil peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise

korral kohaldatakse sundtoomist.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

29.02.2024. a.

XXI Kahju hüvitamine seoses ebamõistliku menetlusajaga

Süüdistatava Ahto Kiili kaitsja on 11.04.2023. a esitanud kohtule taotluse süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav Ahto Kiil taotleb enda

õigeks mõistmist, on taotluses tuginetud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 5 lg 1 p-le 6, mis sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes

lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati ebamõistliku menetlusajaga. Alternatiivselt, kui kohus peaks

leidma, et puudub alus süüdistatavale Ahto Kiilile talle ebamõistliku menetlusajaga tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks (summas 12 699,28 eurot), taotleb kaitsja, et süüdistatavale

hüvitataks süüteomenetlusega tekitatud kahju, mis ületab menetluse mõistlikku aega.

Käesoleva kohtuotsusega tunnistab kohus Ahto Kiili süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi

ja mõistab talle karistuseks vangistuse pikkusega 4 aastat. Kuivõrd kohus ei mõista

süüdistatavat Ahto Kiili õigeks ega lõpeta ka tema suhtes kriminaalmenetlust KrMS § 199 lg

1 p 1, 2 või 5 alusel, jätab kohus rahuldamata tema 11.04.2023. a taotluse süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks SKSH § 5 lg 1 p 6 alusel.

Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata ka süüdistatava Ahto Kiili taotluse kahtlustatavana

kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 118,34 eurot. SKSH § 5

lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati

kahtlustatavana kinnipidamisega. Kohus tunnistab süüdistatava Ahto Kiili süüdi KarS § 3891

lg 2, 3 - 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. Ahto Kiili kahtlustavana

kinnipidamise aeg, s.o 16.02-17.02.2016. a (2 päeva) arvestatakse kandmisele kuuluva

karistusaja hulka.

Mõistliku menetlusajaga seonduvat on kohus käsitlenud käesoleva kohtuotsuse II peatükis

XXII Avalik-õiguslik nõudeavaldus

Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud kriminaalasjas

süüdistatavate Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili vastu avalik-õigusliku

nõudeavalduse, milline on kohtule saabunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaudu koos

süüdistusaktiga. 21.05.2019. a on kohtule esitatud nõudeavalduse täpsustus. Avalik-õiguslik

nõue kriminaalmenetluses on esitatud KarS § 3891 toimepandud kuriteost lähtudes. Delta

Security OÜ puhul on avalik-õigusliku nõude põhisumma 256 315,90 eurot, sh kinnipeetud

tulumaks 25 447,39 eurot, sotsiaalmaks 48 106,59 eurot, kohustuslikud kogumispensioni

maksed 758,28 eurot, töötaja töökindlustusmaksed 1219,54 eurot, tööandja

töötuskindlustusmaksed 1236,59 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ja tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot (lisandub intress). Turvamaailm AS puhul on

avalik-õigusliku nõude põhisumma 386 810,76 eurot, sh sotsiaalmaks 165 461,79 eurot,

kohustusliku kogumispensioni maksed 3030,02 eurot, töötaja töötuskindlustusmaksed

4718,10 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaksed 4244,77 eurot (lisandub intress). Lisaks on

esitatud avalik-õiguslik nõue ka Joy Grupp OÜ osas järgmiselt: põhisumma 277 061,47 eurot,

sh tulumaks 40 494,01 eurot, sotsiaalmaks 79 598,10 eurot, käibemaks 84 519 eurot ning

töötaja töötuskindlustusmaksed 72 450,36 eurot.

Kannatanu on AVÕN-is esitanud maksuarvestuse, mis on oma olemuselt matemaatiline

arvestus süüdistuse pinnalt. Prokuratuur on põhjalikult välja toonud, milles Jaanus Kukebali,

Teet Raatsinit ja Ahto Kiili süüdistatakse ning milles seisnes süüdistatavate teopanus

maksuhaldurile valeandmete esitamisel, samuti millised tõendid kinnitavad süüdistatavate

poolt maksukuriteo toimepanemist. Seega ei ole esitatud maksuarvestuse näol tegemist

tõendiga, vaid menetlust hõlbustava dokumendiga. Maksuarvestus hõlmab maksuperioodide

2014. a november kuni 2015. a detsember (kaasaarvatud) käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ning tasumise

õigsust. Maksuarvestuse aluseks on MTA uurimisosakonna poolt maksuhaldurile edastatud

uurimistoimingute käigus kogutud materjalid, sh Delta Security OÜ, Turvamaailm AS ja Joy

Grupp OÜ ostuarved, tööjõurendi lepingud, töötajate nimekirjad, käsunduslepingud ja

üleandmise-vastuvõtmise aktide kinnitatud koopiad ning pangakontode väljavõtted.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või

avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi

vaatamata. Kohus rahuldab kannatanu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud

avalik-õigusliku nõude Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili vastu osaliselt. Kohus

põhjendab eeltoodud seisukohti järgmiselt.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või

prokuratuuri kaudu avalik-õiguslik nõudeavaldus seaduses sätestatud tähtajaks. KrMS § 381 lg

2 sätestab, et avaliku võimu kandja võib esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku

nõudeavalduse

süüdistatavalt

nõutava

avalikõigusliku

rahalise

kohustuse

kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud

kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib

esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama

haldusmenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 1 järgi on riigi seaduslik esindaja

kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanuna ja tsiviilkostjana ministeeriumi

valitsemisala piires minister. Minister võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

Sama seaduse § 65 lg 2 p 2 alusel kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse Maksu- ja

Tolliamet.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et antud juhul on Eesti Vabariik KrMS § 37 lg 1 mõttes

kannatanu, keda esindab käesolevas kriminaalasjas avalik-õigusliku nõude esitamisel ja

menetlemisel Maksu- ja Tolliamet. Avalik-õiguslik nõudeavaldus on esitatud prokuratuuri

kaudu, seega tähtaegselt vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 2.

Esmalt annab kohus hinnangu AVÕN osas esitatud vastuväidetele.

Süüdistatav Jaanus Kukebal on 16.05.2019. a kaitseaktis ning 25.06.2019. a kaitseakti

täienduses esitanud väite, et 01.01.2017. a KrMS § 381 lg 2 ei ole võimalik kriminaalasjas nr

1-19-3488 kohaldada, kuna süüdistuse kohaselt jääb maksustamisperiood viidatud sätte

jõustumisele eelnenud perioodi, s.o 2014. a november kuni 2015. a detsember.

Kohus viitab kriminaalmenetluse seadustikule, mille § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses

kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Seega ei sõltu

kriminaalmenetluse seaduse kohaldamine menetletava kuriteo toimepanemise ajast.

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus, millega laiendati kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, jõustus 01.01.2017. a.

Sellega loodi Eesti õiguskorda uus võimalus, mille järgi võib kannatanust avaliku võimu

kandja esitada kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava

avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise

aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega

(KrMS § 381 lõige 2). Eelnõu seletuskirja kohaselt toimub avalikõigusliku nõudeavalduse

(AÕNA) menetlemine analoogselt tsiviilhagiga. Seega kuulub käesolevas kriminaalasjas

kohaldamisele KrMS § 381 lg 2.

Lisaks on Jaanus Kukebali kaitseaktis ja selle täienduses välja toodud, et AVÕN on võimalik

esitada isiku vastu, keda süüdistatakse karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo

toimepanemises, alles pärast seda, kui põhimaksukohustus on lõppenud. Seejuures on viidatud

seaduseelnõu seletuskirjale. AS Turvamaailm puhul võib makskohustuse lõppemist jaatada,

kuna aktsiaselts kustutati äriregistrist 17.09.2018.a. Delta Security OÜ on aga likvideerimisel.

MTA andmetel on äriühingul maksuvõlg (222 060,70 eurot). Seega on täitmata eeldus, et

Delta Security OÜ maksuvõla saaks sisse nõuda maksualase kuriteo toimepanemises

süüdistatavatelt AVÕN esitamise teel.

Siin tuleb tugineda MKS §-s 41 sätestatule. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt, isik, kes on süüdi

mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab

tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. MKS § 41 lg 3 kohaselt ei lõpe sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

vastutus maksukohustuse lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse

maksuvõlg sisse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamise teel.

MKS § 41 lg 3 kohaselt on maksuhalduril võimalus esitada nõue kriminaalmenetluses AVÕN

esitamise teel. Sätte eesmärk on võimaldada samas maksualases kriminaalasjas lahendada

AVÕN ka selliste nõuete puhul, kus põhimaksukohustus on lõppenud. Seega ei sätesta MKS §

41 lg 3 maksukohustuse lõppemist AVÕN esitamise eeldusena nagu seda on süüdistatav

leidnud. Maksukorralduse seaduse 2.peatükk 3.jagu reguleerib kolmanda isiku vastutust võõra

maksuvõla eest. Viidatud jaos sisalduv § 41 sätestab maksualase kuriteo toimepanemise eest

süüdi mõistetud kolmanda isiku vastutuse. Muuhulgas sisaldab § 41 lg 3 erandit MKS § 31 lg

3 suhtes selliselt, et maksualase kuriteo toimepanija vastutus võõra maksuvõla eest ei lõpe

põhimaksukohustuslase maksuvõla lõppemisega. Lisaks sätestab MKS § 41 lg 3 eelnimetatud

isiku vastutuse menetluskorra olukorras, kus põhimaksukohustus on lõppenud - tekkinud

maksuvõlga saab sisse nõuda tsiviilhagi esitamise teel.

Jaanus Kukebali 25.06.2019. a kaitseakti täienduse punktis 5.3.4 on leitud, et AVÕN

täiendustes (21.05.2019. a) toodud nõuete summad on väärad ning seda tulenevalt asjaolust, et

vahepealsel ajal on vaidlusaluses kriminaalasjas kahtlustatavateks olnud isikud riigi nõuded

osaliselt tasunud. Tasutud summade võrra tuleb nõudeid vähendada. O. V. ja S. V. osas

lõpetati 08.03.2019. a kriminaalmenetlus osaliselt KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ja ülejäänud

osas KrMS § 202 lg 7 alusel. Isikutele pandi kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju

summas 55 000 eurot, s.o kokku 110 000 eurot (2 x 55 000).

Kannatanu esindaja on kinnitanud, et S. V. tasus vastavalt kriminaalmenetluse osalise

lõpetamise määrusele 45 000 eurot ning O. V. 55 000 eurot. Samas ei ole MTA nõude

reaalväärtuse vähenemist AVÕNis kajastatud. Kriminaalmenetluse praeguses staadiumis ei

ole võimalik seda ka teha, kuna riik eristab, kas ja millises ulatuses on kohus AVÕNi

rahuldanud ning alles pärast AVÕNi rahuldamist tasaarvestab riik nõudeavaldusega tasutud

summad. AVÕNi kindlaksmääramata osas maksuvõlg võlapäringus ei kajastu. Nõustuda saab

MTA seisukohaga, et maksukohustuse olemasolu ja suuruse tuvastab kohus

kriminaalmenetluses ka juhul, kui seda ei ole maksumaksja suhtes maksuotsusega kindlaks

määratud või kui maksukohustus on näiteks maksumaksja õigusvõime tõttu lõppenud.

Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas täidetud KrMS § 381 lg 2 esimene eeldus ehk

kohustuse tekkimise alus kattub olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Jaanus

Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tunnistatakse süüdi KarS § 3891 järgi (Jaanus Kukebal

KarS § 3891 lg 1, 2 järgi ning Teet Raatsin ja Ahto Kiil KarS § 3891 lg1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi),

s.o maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetus suurendamises ning kuriteo

asjaoludest tulenevalt tekkis maksuvõlg just Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili

tegude tagajärjel.

MKS § 41 lg 1 näeb ette, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud

maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ettevõtted Delta Security OÜ ja

Turvamaailm AS on kajastanud maksuarvestustes valeandmeid ning seetõttu on jäetud riigile

maksud tasumata.

MKS § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 10 lg 2

p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel

tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad

summad. MKS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjal kohustus tasuda maksusumma. MKS

§ 32 sätestab, et maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. MKS § 92 lg

1 p 4 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse seaduses ettenähtud juhtudel.

Prokuratuur on seisukohal, et avalik-õiguslik nõudeavaldus on põhjendatud. Prokuratuuri

koostatud maksuarvestuse kohaselt on töötajatele tehtud töötasude väljamaksetelt arvutatud

maksukohustus Turvamaailm AS puhul kokku 449 773,27 eurot (AVÕNis 452 606,27 eurot),

Delta Security OÜ puhul 253 101,49 eurot (AVÕNis 253 075,57 eurot) ja Joy Grupp OÜ

puhul 275 213,88 eurot (AVÕNis 277 061,47 eurot). Erinevused tulenevad sellest, et

prokuratuuri arvutustes on välja jäetud maksed nendele isikutele kelle kohta puudusid

piisavalt detailsed andmed. Lisaks on erinevused tingitud sellest, et töötajad on saanud

erinevat liiki väljamakseid, millele rakendub erinev maksustamise kord. Prokuratuur on

lähtunud süüdistatavatele kõige soodsamast lahendusest.

MTA esindaja väljendas kindlat seisukohta (10.07.2023. a kohtuistungil), et kuna AVÕN

tugineb prokuratuuri esitatud süüdistusele ja kogutud tõenditele, tuleb AVÕN puhul tugineda

prokuratuuri arvutustele, mis on mõnevõrra väiksemad AVÕNis toodud arvestusest ning

seega süüdistatavatele soodsamad.

Delta Security OÜ

MTA palub mõista süüdistatavatelt Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt

solidaarselt välja 253 806,40 eurot, sh kinnipeetud tulumaks 25 432,97 eurot, sotsiaalmaks 48

825,92 eurot, käibemaks 75 162,29 eurot ning 104 385,22 eurot tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt. Toodud nõuded on esitatud maksude osas, millega seoses kohus

Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili käesoleva otsusega maksukuriteos süüdi

tunnistab. Niisiis kattuvad MTA nõude faktilised asjaolud kinnipidamisele kuuluva

tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas

menetletava kuriteo tehioludega KrMS § 381 lg 2 lause 1 mõttes. Kannatanu tugineb

prokuratuuri poolt esitatud süüdistusele, sh prokuratuuri poolt 18.05.2023. a kohtuistungil

esitatud tabelile (Excel formaadis), mis marginaalselt erineb kannatanu viimases versioonis

esitatud arvestusest. Kannatanu lähtub süüdistatavatele kõige soodsamast lahendusest ja palub

need vähendatud summad süüdistatavatelt välja mõista.

Kohus nõustub lähenemisega, et süüdistatavatele etteheidetavad tasumata maksukohustused

tuleb süüdistatavatelt välja mõista summades, mis vastavad kohtule esitatud tõenditele ja

metoodiliselt õigetele arvutustele, seejuures erinevate tulemuste puhul tuleb lähtuda

kohustatud isikule soodsaimast arvutustulemusest. Sel põhjusel võtab kohus süüdistatavatelt

väljamõistetava maksukohustuse aluseks tulumaksu summas 25 432,97 eurot, sotsiaalmaksu

48 106,59 eurot, mis oli sellises summas näidatud kannatanu poolt 21.05.2019. a esitatud

avalik-õigusliku nõudeavalduses, käibemaks 75 162,29 eurot, tulumaks ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 104 385,22 eurot. Kokku 253 087,07 eurot.

Puutuvalt kannatanu poolt esitatud ja käsitletud kohustusliku kogumispensioni makseid

(KoPS § 11 lg 1 p-d 1, 4) TSD lisa 1 veerg 18, tööandja ja töötaja töötuskindlustusmakseid

(TkindlS § 42 lg 1 p-d 1, 2, 3) TSD lisa 1 veerg 19 ja veerg 20 märgib kohus, et ehkki

kannatanu on kohtuvaidluse kõnes pidanud vajalikuks rõhutada, et need riiklikud maksed on

hõlmatud MKS § 2 maksu mõistega, seega hõlmatud selle kuriteokoosseisuga ja kuuluvad

selle sätte kaitsealasse, ei ole kannatanu nõudnud nende maksete väljamõistmist

süüdistatavatelt. Kohus peab sellist lahendust ainuvõimalikuks, sest kogumispensioni maksete

ja töötuskindlustusmaksete kohta on õiguskirjanduses (Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Juura, 2021, lk 1090) öeldud, et ehkki MKS § 3 lg 4 järgi kohaldatakse maksu

kohta sätestatut üldjuhul ka kogumispensioni maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, pole

tegemist maksude, vaid sundkindlustuse maksetega. Seetõttu ei ole nende maksete objekti

kohta andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine käsitatav maksu- või

kinnipidamiskohustuse varjamisena ja kommenteeritav paragrahv kohaldamisele ei kuulu.

Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendites nr 3-1-1-133-13 p 24, ja nr 3-1-1-

47-07 p 17.

Nimetatud summad (25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja 104 385,20 eurot)

kujutavad endast maksuvõlga MKS § 32 p 1 tähenduses ja seepärast on riigil võimalik need

maksuvõlgnikult välja nõuda. Alus nõuda need summad välja Jaanus Kukebalilt, Teet

Raatsinilt ja Ahto Kiililt tuleneb MKS § 41 lg-st 1. Kohus rahuldab MTA avalduse

tulumaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja

sotsiaalmaksu osas osaliselt. Viidatud raha peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet

Raatsin ja Ahto Kiil maksma ära MTA arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB

Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor

Bank AS).

Lisaks võla põhisummadele (25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja 104 385,20

eurot) peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tasuma MKS § 115 lg

1 alusel toodud summadelt kuni nende tasumiseni intressi. Intressi suurus on kõigi võlgade

puhul tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 0,06% tasumata maksusummalt päevas. Siiski ei tohi

intressisumma ületada põhivõlgu, s.o 25 432,97 eurot, 48 106,59 eurot, 75 162,29 eurot ja

104 385,20 eurot (MKS § 119 lg 1 p 5). Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 tuleb intressi arvutada

alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Intress

tuleb tasuda otsuse põhiosa eelmises punktis nimetatud arveldusarvele. Vastavalt kannatanu

taotlusele ja MKS § 117 lg 1, § 16814 lg 2, § 16816 sätestatule määratleb kohus otsuses ka

intressimäärad ja intressi arvestamise peatamise kohta kehtestatu, mis tuleneb Vabariigi

Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorrast.

Turvamaailm AS

MTA palub mõista süüdistatavatelt Jaanus Kukebalilt, Teet Raatsinilt ja Ahto Kiililt

solidaarselt välja 449 773,27 eurot, sh tulumaks 88 358,06 eurot, sotsiaalmaks 170 772,84

eurot, käibemaks 143 498,37 eurot ning 47 146 eurot tulumaks ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt. Toodud nõuded (v.a käibemaksu osas 143 498,37 eurot ja tulumaks

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 47 146 eurot) on esitatud maksude osas, millega seoses

kohus Jaanus Kukebali, Teet Raatsini ja Ahto Kiili käesoleva otsusega maksukuriteos süüdi

tunnistab. Kohus ei pea põhjendatuks käsitleda detailsemalt maksuarvutuste kujunemist,

pidades silmas, et kannatanu poolt tehtud maksuarvestused ja prokuratuuri poolt tehtud

maksuarvestused erinevad üksteisest marginaalselt. Siin tasub rõhutada, et kohus on

kontrollinud kohtule esitatud tõendite alusel, et prokuratuuri poolt tehtud kontrollarvutused

näitavad 12 isiku osas alusandmete puudulikkust, mis ei võimalda kindla veenvusega

maksukohustusi nende osas arvutada. Seetõttu tuleb tõlgendada kõik kahtlused ka siinkohal

süüdistatavate kasuks ja võtta süüdistatavatelt väljamõistetava maksuvõla juures arvesse

erinevatest arvutustulemustest väikseim. Niisiis kattuvad MTA nõude faktilised asjaolud

kinnipidamisele kuuluva tulumaksu, sotsiaalmaksu, käibemaksu ning ettevõtlusega

mitteseotud tulumaksu osas menetletava kuriteo tehioludega KrMS § 381 lg 2 lause 1 mõttes

Nimetatud summad (88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37 eurot ja 47 145 eurot)

kujutavad endast maksuvõlga MKS § 32 p 1 tähenduses ja seepärast on riigil võimalik need

maksuvõlgnikult välja nõuda. Alus nõuda need summad välja Jaanus Kukebalilt, Teet

Raatsinilt ja Ahto Kiililt tuleneb MKS § 41 lg-st 1. Kohus rahuldab MTA avalduse

tulumaksu, sotsiaalmaksu ning ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu osas täielikult ja

käibemaksu osas osaliselt. Viidatud raha peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin

ja Ahto Kiil maksma ära MTA arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS),

EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS).

Lisaks võla põhisummadele (88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37eurot ja 47 145

eurot) peavad süüdistatavad Jaanus Kukebal, Teet Raatsin ja Ahto Kiil tasuma MKS § 115 lg

1 alusel toodud summadelt kuni nende tasumiseni intressi. Intressi suurus on kõigi võlgade

puhul tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 0,06% tasumata maksusummalt päevas. Siiski ei tohi

intressisumma ületada põhivõlgu, s.o 88 358,06 eurot, 170 772,84 eurot, 143 497,37 eurot ja

47 145 eurot (MKS § 119 lg 1 p 5). Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 tuleb intressi arvutada alates

päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Intress tuleb

tasuda otsuse põhiosa eelmises punktis nimetatud arveldusarvele.

Intressi arvutamise kohta kehtivad MKS § 117 lg 1, § 16814 lg 2 ja § 16816 sätted.

Ka AS Turvamaailm maksuvõla puhul kehtivad kohtu põhjendused kogumispensionimakse

ja töötuskindlustusmakse mitte arvesse võtmise kohta, millel kohus peatus eespool OÜ Delta

Security maksuvõlaga seoses.

Joy Grupp OÜ osas ei ole avalik-õiguslikku nõuet esitatud.

Käesoleva kriminaalasjaga on olnud seotud isikud O. V. ja S. V., kelle osas on kriminaalasi

eraldatud eraldi menetlusse ja lõpetatud. Vastavalt kriminaalmenetluse osalise lõpetamise

määrusele on S. V. pandud kohustus hüvitada 45 000 eurot ja O. V. kohustus hüvitada 55 000

eurot. Kannatanu on kinnitanud, et isikud on need kohustused täitnud. Maksukohustuse

täitmisel vabatahtliku täitmise või sissenõudmisel sundtäitmise korras tuleb arvesse võtta, et

kohtu poolt kindlaksmääratud maksuvõla tasumises osalevad nende poolt tehtud

sissemaksetega (kokku 100 000 eurot) ka O.V. ja S. V.

XXIII Arestitud vara ja konfiskeerimine

Avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks on Harju Maakohtu 11.10.2017. a määrusega

(XIV kd, tl 46-67) arestitud avalik-õigusliku nõude tagamiseks Ahto Kiilile aadressil XXX

kuuluv korteriomand summas 55 000 eurot, ilma täiendavat hüpoteeki seadmata. Harju

Maakohtu 02.03.2016. a määrusega (XIV kd, tl 20-44) on korterile seatud hüpoteek summas

55 000 eurot KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti

Vabariigi kasuks. Ahto Kiili taotlust lahendades Tartu Maakohus määras 10.07.2023. a

(XXXII kd, tl 115-118), et asendada Harju Maakohtu 02.03.2016. a määrusega kohaldatud

konfiskeerimise asendamise tagamise abinõu konfiskeerimise asendamise tagamise abinõuga,

millega keelata kohtutäituril Ahto Kiilile kuulva korteriomandi (registriosa nr XXX) müügist

laekuva raha üleandmine Ahto Kiilile 55 000 euro ulatuses. Kohus kohustas kohtutäiturit

kandma korteriomandi müügist laekuv summa (55 000 eurot) avalik-õiguslik nõudeavalduse

tagamiseks Maksu- ja Tolliameti deposiidikontole. Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu annab nõusoleku kinnistut registriosa numbriga XXX koormava IV jao 2.

järjekoha kohtuliku hüpoteegi summas 55 000 eurot kustutamiseks kinnistusraamatust.

Kannatanu nõusolekut asendab kohtu 10.07.2023. a määrus.

Kohtutäitur Janek Pool teavitas 20.02.2024. a kohut asjaolust, et kinnisasi registriosa

numbriga XXX müüdi avalikul enampakkumisel 20.02.2024. a hinnaga 77 000 eurot. Ostja

taotles ostuhinna tasumist laenuga. Ostuhinna tasumisel (maksimaalselt 30 päeva alates

20.02.2024. a) saab kohtutäitur täita kohtu 10.07.2023. a määruse. 05. 03.2024. a teavitas

kohtutäitur Janek Pool kohut korteri ostuhinna laekumisest ja 05.03.2024. a andis kohtutäitur

Janek Pool makskorralduse 55 000 euro kandmiseks Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole

maakohtu 10.07.2023. a määruse täitmiseks.

Seega on Ahto Kiilile kuulunud kinnisasja, s.o registriosa nr XXX, aadress XXX müügist

laekunud raha summas 55 000 eurot kantud Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole käesoleva

kohtuotsusega välja mõistetud maksuvõla tagatisena.

Samas on kohus seisukohal, et kriminaalasja lahendav kohus ei saa otsustada, millise vara

arvel tuleb väljamõistetud rahaline nõue rahuldada. Küll aga on kohtu pädevuses otsustus, kas

on vaja võtta meetmeid avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise

tagamiseks (KrMS § 306 lg 1 p 12, § 313 lg 1 p. 10). Selle üle otsustamine, millise vara arvel

tuleb isikult väljamõistetud summa sisse nõuda, ei ole hagi rahuldava kohtu, vaid kohtutäituri

pädevuses (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-78-14 p 24.2). Kohtu poolt avalik-õigusliku

nõudeavalduse tagamiseks rakendatavad meetmed saavad olla suunatud eeskätt vara

käsutamise tõkestamisele, mitte täitemenetluse korraldamisele. Seetõttu kohus KarS § 831 lg

1, § 84 alusel korraldab, et konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb Ahto Kiili

korteriomandi müügist laekunud raha 55 000 eurot arestida ja säilitada Maksu- ja Tolliameti

deposiidikontol kuni käesolevas kriminaalasjas välja mõistetud maksuvõla ja intressinõude

tasumiseni.

Prokuratuuri 16.02.2016. a edasilükkamatutel juhtudel vara arestimise määruse (XIV kd, tl 5-

7) alusel on arestitud kolmandale isikule Alke Finants OÜ-le kuuluval ja Nordea Bank AB

Eesti filiaalis asuval arvelduskontol vara summas 4000 eurot. Harju Maakohtu 23.02.2016. a

määrusega (XIV kd, tl 10-17) on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2016. a arestimine

tunnistatud lubatavaks.

Alke Finants OÜ on 16.02.2016. a menetleja määrusega (XIV kd, tl 1-2) kaastatud

kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna KrMS § 401 lg 1 mõistes ja teda esindab juhatuse liige

Ahto Kiil.

Käesoleva kohtuotsusega tunnistatakse Ahto Kiil ja Teet Raatsin süüdi KarS § 3891 lg 2, 3 - §

22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, st kohus on leidnud, et Ahto Kiil ja

Teet Raatsin on aidanud kaasa maksukuritegude toimepanemisele eriti suurele kahjule

vastavas summas. Vastavalt KarS § 831 lg-le 1 tuleb süüteoga saadud vara konfiskeerida, kui

see kuulub teo toimepanijale. KarS § 831 lg 2 p 1 sätestab, et kohus konfiskeerib süüteoga

saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud

täielikult või olulises osas toimepanijaarvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt

soodsamalt.

Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et näilise tööjõurendi teenuse

pakkumise eest said O. V., S. V., Ahto Kiil, R. P. ja Teet Raatsin, kui teenusepakkujad tasu.

See tasu laekus skeemi toimimise ajal ka Alke Finants OÜ arvelduskontole.

Tööjõurendiskeemi kasutajaettevõtetelt näilike tööjõurendiarvete alusel üle kantud raha saab

käsitleda kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana.

Kuriteoga seotud äriühingute pangakontode vaatlusprotokollist nähtuvalt kanti ajavahemikus

märts kuni detsember 2015. a regulaarselt Joy Grupp OÜ-lt, Turvamaailm AS-lt ja Delta

Security OÜ-lt Alke Finants OÜ pangakontole raha kogusummas 489 026 eurot. Sellest sai

isiklikku tulu (nii raha, kui ka muid varalisi soodustusi) ka Ahto Kiil summas, mis ületab

4000 eurot ning mis asub Alke Finants OÜ arvelduskontol. Alke Finants OÜ arvelduskonto

oli skeemi osaliste jaoks vahend, läbi mille nad said teenida kuriteo toimepanemisega tulu.

Riigikohus on 25.02.2016. a otsuses nr 3-1-1-4-16 (p 33) leidnud, et kui toimepanija või

kolmanda isiku pangakontole kantakse süüteoga saadud raha, on kontoomaniku poolt selle

rahasumma ulatuses omandatud (täiendav) nõudeõigus panga vastu käsitatav süüteoga saadud

varana, mis on võimalik temalt KarS § 83¹ lg-s 1 või 2 sätestatud alustel konfiskeerida.

Seejuures ei ole oluline, kas pangakontol, kuhu süüteoga saadud raha kanti, oli laekumise

hetkel ka muud (legaalset) raha või mitte.

Alke Finants OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli seisuga 30.12.2015. a konto jääk 94,95

eurot ja järgmine laekumine sellele kontole toimus alles 2016. aastal ehk kuriteo perioodi

lõpuks oli Alke Finants OÜ pangakonto jääk 94,95 eurot. Seega oli kuriteo perioodi jooksul

Alke Finants OÜ pangakontole kantud raha, sh Joy Grupp OÜ, Turvamaailm AS ja Delta

Security OÜ poolt kantud summad ja nende sees ka tasu kuriteo toimepanemise eest, sellelt

pangakontolt 2015. a lõpuks ära kantud.

Alke Finants OÜ arvelduskontole jõudis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara

süüdistatavate Teet Raatsini ja Ahto Kiili tegevuse tulemusena ehk see vara on omandatud

täielikult toimepanijate arvel. Kuna käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteoga saadud

kriminaaltulu on ära tarvitatud, siis selle asendamise tagamiseks tuleb konfiskeerida KarS §

83¹ lg 2 p 1 ja § 84 alusel Alke Finants OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas

4000 eurot.

KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerida riigituludesse käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud

maksuvõla katteks 16.02.2016. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega arestitud (Harju

Maakohtu 23.02.2026. a määrusega lubatavaks tunnistatud) raha summas 4000 (neli tuhat)

eurot, mis asub Alke Finants OÜ (registrikood 12804821) Nordea Bank AB Eesti filiaal

arvelduskontol nr EE161700017003692770.

XXIV Asitõendid

Kriminaalasja toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o 17 CD-plaati, jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde K. T. elukoha läbiotsimisel aadressil

XXX ja sõidukis Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX 16.02.2016. a ära võetud

spiraalköites märkmik 2015 ja tumedate kaantega märkmik (ruuduliste lehtedega)

(pakendatuna ümbrikusse nr 1).

MTA Uurimisosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid (nimetatud süüdistusakti punktides

6-3.1- 6-3.30) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kustutamise

teel.

R. P. elukohas aadressiga XXX 16.02.2016 äravõetud tahvelarvuti Apple iPad, tahvelarvuti

Apple iPad mini, mobiiltelefon Apple iPhone 2, sülearvuti Apple MacBook Air A1534

andmekandjate koopiafailid, millised asuvad MTA Uurimisosakonna andmehoidlas, tuleb

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuid mitte enne kriminaalasjas

nr 1-21-3063 tehtava kohtuotsuse jõustumist.

XXV Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud.

Süüdistatavat Jaanus Kukebali esindasid kriminaalasjas määratud korras kaitsjad Janar Urres

ja Severinas Jakubauskas.

Vandeadvokaadile Severinas Jakubauskas on kohtumenetluses väljamakstud tasu summas

745,20 eurot (XXIV kd, tl 28).

Vandeadvokaat Janar Urresele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud

kogusummas

916,56

eurot,

mis

on

kujunenud

järgmiselt:

2843,04+1381,56+4479,60+2814,36+2834,40+1563,60 (XXI kd, tl 202; XXII kd, tl 137;

XXIII kd, tl 197; XXIV kd, tl 165; XXVI kd, tl 6; XXVII kd, tl 84).

Kaitsja vandeadvokaat Janar Urres esitas 07.08.2023. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 7547,40

eurot, millele lisandub käibemaks summas 1509,48 eurot, kokku 9056,88 eurot (XXXII kd, tl

215-219). Seejuures on taotluses istungite osa 3882 eurot ning muud toimingud (sh

kohtuistungiks ettevalmistamine, tõendite analüüs, kaitsekõne koostamine, eraldamise analüüs

jms) 3240 eurot.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord (RT I, 29.07.2016, 5)

(edaspidi Kord) § 1 lg 4 sätestab, et tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse

kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Osalemise eest

kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse Korra §-s 5 sätestatud

miinimummääras. Kohtuistungi vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei

kuulu. Kohtuistungi muu katkestus või kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil

osalemise aja hulka.

Seoses viidatud kaitsja taotlusega on oluline välja tuua, et 24.05.2023. a kriminaalasjas

kohtuistungit ei toimunud, mistõttu ei ole ka põhjendatud kaitsjale välja maksta sel päeval

kohtuistungil osalemise tasu kokku 72 eurot (2x30 minutit). Põhjendatuks saab pidada seega

kohtuistungitel osalemise tasu summas 3810 eurot.

Lisaks märgib kohus, et taotluses toodud täiendavate tõendite esitamise analüüs 12.12.2023. a

360 eurot (300 minutit) ei saa olla põhjendatud, kuna viimane kohtuistung kriminaalasjas

toimus 07.08.2023. a, misjärel kohus suundus nõupidamistuppa. Eeltoodust tulenevalt saaks

põhjendatud olla tasu 2880 euro ulatuses, kuid kohus ei saa nõustuda ka sellise käsitlusega

ning kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister.

Selle alusel kehtestatud eelpoole viidatud Korra (s.o justiitsministri 29.07.2016. a määrus nr

5) kehtiva redaktsiooni § 6 lg 3 sätestab, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest

kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja

esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus advokaadi

põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud

tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas.

Seega saab kohus kaitsja põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest

ette nähtud tasu maksimaalselt summani 2592 eurot (432x5=2160+432=2592).

Vandeadvokaat Janar Urres esitas käesolevas kriminaalasjas 30.10.2020. a kohtule taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

kogusummas 2372,20 eurot, millele lisandub käibemaks 474,44 eurot. Oluline on, et kaitsja

30.10.2020. a taotluse kohaselt kulus tal 01.07, 03.07, 06.07, 07.07, 08.07 ja 30.10.2020. a

vastavalt 300 minutit kohtumenetluseks ettevalmistusele, sh kriminaaltoimikuga tutvumisele

(25 köidet), kaitseakti ja kaitsestrateegiaga tutvumisele, süüdistusaktiga tutvumisele ning

senise kohtumenetlusega tutvumisele. Kohus rahuldas taotluse viidatud osas ning kinnitas

kaitsjale väljamakstavaks summaks kohtumenetluseks ettevalmistamise eest 1620 eurot

(6x270), lisandub käibemaks. Siinkohal on oluline, et Korra kuni 05.02.2023. a kehtinud

redaktsioon ei sisaldanud § 6 lg 41, s.o kui kohtumenetluse käigus määratakse riigi õigusabi

osutama kaitsja, kes ei ole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on

määratud kaitsja tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest Korra § 6 lg-s 1 sätestatud tasu.

Seega kohus ei arvesta kaitsja 30.10.2020. a taotlust § 6 lg-s 3 sätestatud piirmäära sisse ning

lähtub taotleja jaoks soodsamast sättest. Süüdistatavale Jaanus Kukebalile määrati kohtu

02.06.2020. a määrusega kaitsja riigi õigusabi korras, s.o vandeadvokaat Janar Urres.

Lisaks esitas kaitsja vandeadvokaat Janar Urres 07.08.2023. a taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb tasu

ja kulude kindlaksmääramist kogusummas 6454 eurot, millele lisandub käibemaks summas

1290,80 eurot, kokku 7744,80 eurot (XXXII kd, tl 220-224) Toimingutena on märgitud

erinevad tegevused (sh ettevalmistus kohtumenetluseks, tunnistajate ülekuulamiseks,

kohtumine menetlusosalistega ja suhtlemine kohtuga, taotluste koostamine, materjali

kogumine, süüdistatava ülekuulamiseks ettevalmistus, jälitustoimingute analüüs ning seoses

jälitustoimingutega kohtule vastuväidete koostamine) ja tasu taotletakse selle eest

kogusummas 1539 eurot. Lisandub kohtuistungitel osalemise tasu 4915 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kaitsja Janar Urres esitanud tasutaotlusi kohtumenetluses

ettevalmistavate toimingute tegemise eest kogusummas 4779 eurot (3240+1539). Kohus loeb

eeltoodule tuginedes põhjendatuks ning kaitsjale väljamakstavaks summaks 2592 eurot ehk

maksimaalses võimalikus ulatuses.

Kohus ei saa nõustuda ka viimati viidatud taotluses toodud kohtuistungitel osalemise tasudega

alates 31.03.2023. a (taotluse lk 8). Kohus peab vajalikuks märkida, et taotluses märgitud

kuupäevadel, s.o 31.03.2023. a, 24.08.2023. a, 13.10.2023. a, 31.10.2023. a ning 14.11.2023.

a kohtuistungeid ei toimunud. Kohtuistungid toimusid küll märgitud kuupäevadel, kuid aastal

2022, s.o 31.03.2022. a, 24.08.2022. a, 13.10.2022. a, 31.10.2022. a ja 14.11.2022. a.

Viidatud Korra alates 18.09.2020. a kuni 05.02.2023. a kehtinud redaktsiooni § 6 lg 3 sätestas,

et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil

osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes

kohtuastmes.

Seega tuleb 31.03, 24.08, 31.10, 31.10 ja 14.11.2022. a toimunud kohtuistungitel osalemise

tasu arvestamisel lähtuda Korra kuni 05.02.2023. a kehtinud redaktsioonist ja poole tunni

tasust 27 eurot. Eeltoodust tulenevalt kujuneb kaitsjatasu kohtuistungitel osalemise eest

järgmiselt: 31.03.2022. a 162 eurot (180 minutit) ja 140 eurot (155 minutit), 24.08.2022. a 63

eurot (70 minutit), 13.10.2022. a 174 eurot (193) minutit, 13.10.2022. a 93 eurot (108 minutit)

ja 153 eurot (170 minutit) ning 14.11.2022.a 27 eurot (30 minutit). Seega kujuneb kaitsja

tasuks kohtuistungitel osalemise eest (ilma käibemaksuta) 4639 eurot.

Kohus rahuldab kaitsja Janar Urrese 07.08.2023. a tasutaotluse kogusummas 8329,43 eurot,

sh kohtuistungitel osalemise tasu 3810 eurot, tasu kohtumenetluseks ettevalmistamise eest

summas 2592 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 150 eurot. Lisandub sõidukulu

275,40 eurot. Tasu ja sõidukulu 6827,40 eurot. Lisandub käibemaks 1502,03 eurot, kokku

selle taotluse alusel 8329,43 eurot. Kaitsja teise samal päeval (s.o 07.08.2023. a) esitatud

taotluse rahuldab kohus kogusummas 5659,58 eurot, sh kohtuistungitel osalemise tasu

summas 4639 eurot, millele lisandub käibemaks 1020,58 eurot.

Süüdistatava Jaanus Kukebali kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi korras) kogusuurus

on 30 650,77 eurot, mis tuleb Jaanus Kukebalilt riigi tuludesse välja mõista.

Süüdistatavat Teet Raatsinit esindas kohtueelses menetluses määratud korras kaitsja

vandeadvokaat Rainer Objartel ning kohtumenetluses vandeadvokaadid Argo Küünemäe ja

Karine Nersesjan.

Vandeadvokaat Argo Küünemäele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud

kogusummas

226,49

eurot,

mis

on

kujunenud

järgmiselt:

2190+302,40+204,48+849,41+1931,40+1419,60+3854,40+4474,80 (II kd, tl 71; XXI kd, tl

53, 80, 197; XXII kd, tl 126; XXIII kd, tl 74; XXIV kd, tl 25; XXV kd, tl 34). Lisaks on

kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 540 eurot (XXV kd, tl 196).

Kokku on vandeadvokaat Argo Küünemäele väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 15

766,49 eurot.

Vandeadvokaat Karine Nersesjanile on kohtumenetluses väljamakstud tasu summas 32,40

eurot (II kd, tl 130) ning vandeadvokaat Rainer Objartelile 144 eurot (XXV kd, tl 192).

Süüdistatava Teet Raatsini kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi

korras) kogusuurus on 15 942,89, mis tuleb Teet Raatsinilt välja mõista.

Süüdistatavat Ahto Kiili esindas kohtueelses menetluses määratud korras kaitsja Mihkel

Gaver ning kohtumenetluses lisaks Mihekel Gaverile advokaadid Grete-Kai Teeäär ja Kaisa

Lumiste.

Vandeadvokaat Kaisa Lumistele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud

kogusummas

080,12,

mis

on

kujunenud

järgmiselt:

863+453,60+2500,80+2206,32+1986+1441,20+4158+2152,80+2318,40 (XXII kd, tl 171;

XXIII kd, tl 189; XXV kd, tl 182; XXVII kd, tl 45, 109; XXVIII kd, tl 88; XXIX kd, tl 149;

XXXII kd, tl 112, 225).

Advokaat Grete-Kai Teeäärele on kohtumenetluses väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud

kogusummas 10 343,52, mis on kujunenud järgmiselt: 878,40+4797,60+4337,52+330 (XXII

kd, tl 169; XXIII kd, tl 187; XXV kd, tl 31, 81).

Vandeadvokaat Mihkel Gaverile on kohtueelses menetluses väljamakstud tasu kokku 888

eurot (144+144+600) (XXV kd, tl 198, 201, 205) ning kohtumenetluses kogusummas 1459,80

(XXIII kd, tl 195).

Süüdistatava Ahto Kiili kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kaitsjatasu (riigi õigusabi

korras) kogusuurus on 30 771,44 eurot, mis tuleb välja mõista Ahto Kiililt.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistaja D. K. hüvitatud kulu 160,14 eurot

(XXV kd, tl 75-76), tunnistaja K. K. hüvitatud kulu 37,35 eurot (XXV kd, tl 79-80), tunnistaja

V. Š. hüvitatud kulu 38,72 eurot (XXV kd, tl 79-80), tunnistaja H. Z. hüvitatud kulu 84,95

eurot (XXV kd, tl 229-230), tunnistaja M. R. hüvitatud kulu 45,39 eurot XXVII kd, tl 18-19),

tunnistaja G. K. hüvitatud kulu 14,56 eurot ning tunnistaja M. S. hüvitatud kulu 29,84 eurot

(XXVII kd, tl 21). Kokku tunnistajatele hüvitatud kulud kriminaalmenetluses 410,95 eurot.

Kulu tuleb kanda süüdistatavatel Jaanus Kukebalil, Teet Raatsinil ja Ahto Kiilil võrdsetes

osades. Iga süüdistatava kanda jääb 136,98 eurot.

KrMS § 177 p 3 alusel on menetluskuluks ka tõlkekulu summas 1218,24 eurot (sh käibemaks

203,04 eurot) (Luisa Tõlkebüroo OÜ 07.12.2021. a arve nr 10060605) (XXVII kd, tl 15), mis

on tõlketeenuse osutajale riigi poolt kohtukuluna hüvitatud. Tõlkekulu jääb selle isiku kanda,

kellel see on tekkinud, seda kelleltki välja ei mõisteta.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse

08.12.2023. a määrusega nr 113 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

4,86 eurot tunnis ja 820 eurot kuus. Seega on sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise

korral 2050 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Valli Tooming

Ülle Raag

Jüri Ginter

Rahvakohtunik

Kohtunik

Rahvakohtunik